| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/47 |
| Registreeritud | 26.05.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kehtna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kehtna Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4
1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11
3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19
Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa
osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise
Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd
ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid X aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga
Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.
Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
3% 1%
17% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
53%
1% 0%
46%
Eraomad
Munitsipaalomand
Omandi ulatus selgitamisel
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna
vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,
majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 3287 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
0%
95%
5%
Haridus- ja
Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeer
uim
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud
uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,5%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha
kuni 210 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.
66%
9%
25%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala, ha
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala, ha
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna
vallas uuendanud metsa 150 kuni 250
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala, ha
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala, ha
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 190 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 27 7,3%
Töötajate arv 190 10,7%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 169
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot
50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot
100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Rõue jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2021 3,79
Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26
Kahepaiksete
kompensatsioonitiigid
(Rail Baltic
kompensatsioonimeede)
Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76
Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,
2020, 2024 0,27
Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%
neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel
põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt
kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,
rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.
Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,
eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.
Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad
niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja
ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse
töid rentnike esitatud avalduste alusel.
Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.
Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla
avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:
• Nurtu jõgi (must toonekurg)
• kahepaiksete kompensatsioonitiigid
Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et
külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.
Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus
ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu
lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri
pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.
Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.
aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri
loodusraja torn.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb
Kehtna valda jäävate külastusobjektide
külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on
eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla
vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.
Enamik neist külastab neid paiku oma pere
või sõpradega. 62% vastaja puhul oli
puhkeala külastamine reisi ainus või kõige
tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,
81% on päevased külastajad. Peamised
tegevused, milles osaletakse: jalutamine,
looduse vaatlemine, looduse pildistamine,
metsas olemine. Külastajauuringu andmetel
kulutab Kehtna valla territooriumil
küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna
vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega
seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.
Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla
uuendada loodusraja laudtee elemendid ja
infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri
loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.
RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate
külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
10 051 2491 3855 127 23 49
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.
0,63
4,12
13,43
0,04
3,94 Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Reaalservituut
Rent
sportimiseks/puhkamiseks
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid
metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja
nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka
kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks
traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate
raiekohtade kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.
Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala
nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Lelle 2,87 JAH
Keava mäed 74,21 EI LK ala
Järvakandi 94,22 JAH
Kaerepere 55,35 JAH
Eidapere alevik 5,2 JAH
Lelle
Keava mäed
Järvakandi
Kaerepere
Eidapere alevik
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4
1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11
3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19
Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa
osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise
Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd
ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid X aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga
Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.
Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
3% 1%
17% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
53%
1% 0%
46%
Eraomad
Munitsipaalomand
Omandi ulatus selgitamisel
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna
vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,
majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 3287 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
0%
95%
5%
Haridus- ja
Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeer
uim
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud
uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,5%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha
kuni 210 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.
66%
9%
25%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala, ha
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala, ha
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna
vallas uuendanud metsa 150 kuni 250
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala, ha
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala, ha
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 190 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 27 7,3%
Töötajate arv 190 10,7%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 169
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot
50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot
100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Rõue jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2021 3,79
Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26
Kahepaiksete
kompensatsioonitiigid
(Rail Baltic
kompensatsioonimeede)
Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76
Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,
2020, 2024 0,27
Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%
neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel
põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt
kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,
rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.
Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,
eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.
Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad
niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja
ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse
töid rentnike esitatud avalduste alusel.
Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.
Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla
avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:
• Nurtu jõgi (must toonekurg)
• kahepaiksete kompensatsioonitiigid
Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et
külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.
Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus
ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu
lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri
pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.
Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.
aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri
loodusraja torn.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb
Kehtna valda jäävate külastusobjektide
külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on
eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla
vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.
Enamik neist külastab neid paiku oma pere
või sõpradega. 62% vastaja puhul oli
puhkeala külastamine reisi ainus või kõige
tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,
81% on päevased külastajad. Peamised
tegevused, milles osaletakse: jalutamine,
looduse vaatlemine, looduse pildistamine,
metsas olemine. Külastajauuringu andmetel
kulutab Kehtna valla territooriumil
küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna
vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega
seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.
Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla
uuendada loodusraja laudtee elemendid ja
infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri
loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.
RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate
külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
10 051 2491 3855 127 23 49
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.
0,63
4,12
13,43
0,04
3,94 Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Reaalservituut
Rent
sportimiseks/puhkamiseks
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid
metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja
nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka
kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks
traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate
raiekohtade kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.
Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala
nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Lelle 2,87 JAH
Keava mäed 74,21 EI LK ala
Järvakandi 94,22 JAH
Kaerepere 55,35 JAH
Eidapere alevik 5,2 JAH
Lelle
Keava mäed
Järvakandi
Kaerepere
Eidapere alevik
Kehtna Vallavalitsus
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.60/2025/47
Tervikkava koostamise kavatsus Kehtna vallas
Tervikkava koostamise kavatsus Kehtna vallas
Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Kehtna vallas riigimetsa tervikkava koostamist.
Tervikkava osaks on ka RMK kogukonnaalade metsatööde plaanid.
Kehtna vallas on üldplaneering kehtestatud 20.06.2023. Üldplaneeringu peatükk 6.3.2
Puhkemetsad sätestab puhkemetsade kasutustingimused ning need alad on kantud ka Kehtna valla
maakasutusplaanile. Et ühtlustada mõisted erinevate omavalistuste üldplaneeringutes, oleme
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt sellised alad nimetanud kogukonnaaladeks.
Kehtna valla Üldplaneeringus p.6.3.2 Puhkemetsade kasutamistingimused
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja nendest
(raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka kogukonda
laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks traktoriga) ja
tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate raiekohtade
kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Tiheasustusalal
ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne
metsateatise esitamist.
Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime omavalitsuselt sisendit kogukonnaalade
majandamiseks, kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.
Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.
2 ${text.ak}
Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks
saada omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel
kogukonnaaladel.
RMK on Kehtna valla riigimetsade kohta koostanud tervikkava projekti (metsade üldiseloomustus,
kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd, külastuskorraldus,
taristu, maakasutus jm) ning ülevaate Kehtna valla kogukonnaaladest ehk puhkemetsadest.
Et saaksime alustada Kehtna valla kogukonnaaladele tervikkava koostamist, sooviksime kokku
leppida Teiega kohtumise, kus teemadeks võiksid olla
• KOV seisukohad vajalike raiete teostamiseks kogukonnaaladel
• Teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid
• KOV poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks
• KOV huvid erinevate tegevuste-tööde teostamiseks riigimetsas
• Muud küsimused
Palun meile teatada Teile sobiv aeg kohtumiseks?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elor Ilmet
kaasamisspetsialist
Edela regioon
Lisad:
Lisa 1, Riigimetsa tervikkava Kehtna vald.pdf
5053401 [email protected]