Kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet 2015

Karinõmme looduskaitseala

kaitsekorralduskava

2015-2024

2

Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4

1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 4

1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 6

1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 6

1.4. Kaitsekord ............................................................................................................................ 7

1.5. Uuritus .................................................................................................................................. 8

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................. 8

1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 8

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................. 8

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 9

2.1. Elustik .................................................................................................................................. 9

2.1.1.Taimestik ..................................................................................................................... 10

2.2. Kooslused ........................................................................................................................... 12

2.2.1. Niidud ......................................................................................................................... 13

2.2.2. Sood ............................................................................................................................ 13

2.2.3. Metsad ......................................................................................................................... 16

3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ...................................................... 19

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve ......................................................... 20

4.1. Tegevuste kirjeldus ............................................................................................................ 20

4.1.1. Kaitsealuste taimede inventuur ................................................................................... 20

4.1.2. Veerežiimi taastamine ................................................................................................. 20

4.1.3. Tähistamine ................................................................................................................. 20

4.1.4. Kavad ja eeskirjad ....................................................................................................... 21

4.1.5. Teabepäeva korraldamine ........................................................................................... 21

4.2. Eelarve ............................................................................................................................... 23

5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ............................................................................ 25

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 26

LISAD ................................................................................................................................... 27

3

Vastavalt looduskaitseseaduse § 25. on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise

kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel koosolekuid ei toimunud.

Kava koostas Marja-Liisa Meriste (tel: 53007063, e-post: Marja-

[email protected]).

4

1. Sissejuhatus

1.1. Ala iseloomustus

Karinõmme Looduskaitseala (LKA) (KLO1101023)1 asub Pärnu maakonnas Koonga vallas,

Karinõmme, Rabavere ja Tarva külas. Geograafiliselt asetuselt paikneb kaitseala Pärnu

maakonna loodepiiril (joonis 1). Suurem tee, mis kaitsealast, seda visuaalselt poolitades, läbi

läheb on Mihkli - Oidremaa tee. Ala lääneossa jääb kruusakattega Karinõmme tee, leidub ka

registrisse kandmata väiksemaid radu ja metsasihte. Viimaseid kasutavad eelkõige jahimehed –

Karinõmme LKA on osa suuremast Lõpe jahipiirkonnast. LKA kirdeossa jääb ca 700 meetri

pikkune kraav, mis viib oma vee kaitsealalt sellega piirnevasse kraavi. Kaitseala läbib

elektriõhuliin, mille sihti hooldatakse regulaarselt. Karinõmme LKA pinnamood on lainjas,

keskmine kõrgus merepinnast on ca 20 m, kõrgem on keskosa: kuni 28,1 m merepinnast.

Pinnakatteks on pleistotseeni moreenid, millest on tekkinud paepealsed liivsavimullad.

Pinnakatte alla jäävad Siluri aegsed Wenlocki ladejärgu Jaagarahu lademe karbonaatkivimid

(EGK). Ala keskosas külgneb maanteega maha jäetud kruusakarjäär, mille rekultiveerimine pole

tarvilik, kuna ala on juba kaetud männi ja kase noorendikuga.

Karinõmme looduskaitseala on moodustatud 21.12.2006 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 263

„Karinõmme looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Kaitseala pindala on 338,7 ha

ja kogu alal kehtib sihtkaitsevööndi kaitserežiim. Karinõmme puhul on eelkõige tegemist

metsaelupaigatüüpide kaitsealaga, eesmärkideks on seatud liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (9010*)2, vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Lisaks kaitstakse käpalisi: kahelehist käokeelt

(Platanthera bifolia), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata) ja kuradi-sõrmkäppa

(Dactylorhiza maculata) (lisa 1). Karinõmme on ühtlasi rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku

osa Karinõmme loodusalana (EE0040311).

1 Kaitstava loodusobjekti kood

2 Elupaigatüübi kood vastab Natura 2000 koodile, tärn (*) tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe

5

Joonis 1. Kaitseala piir ja paiknemine Pärnu maakonnas. (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS-kaardirakendus seisuga 05.08.2014)

6

1.2. Maakasutus

Karinõmme LKA koosneb omandivormi põhjal riigimaadest (andmed seisuga 08.12.2014).

Katastriüksusi on kokku neli. Kõlviku tüüpidest on ülekaalus mets (276 ha), sood ja niidud

katavad kaitsealast ca 62 ha. Muud maad, sh teed, moodustavad marginaalse osa (joonis 2).

Joonis 2. Kaitsealal levivad kõlvikutüübid Eesti Topograafilise Andmekogu andmete põhjal.

(allikas Maa-amet 02.08.2014)

1.3. Huvigrupid

Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste säilimine

Riigimetsa Majandamise Keskus – ala külastuse korraldaja riigi maadel, külastusobjektide

rajaja ja hooldaja, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja

Kohalikud elanikud – pääs kaitsealale, korilus

Jahiselts – ulukihoole, jahipidamine

81,49%

15,53%

2,64%0,34%

Mets

Soo

Niit

muu

7

1.4. Kaitsekord

Karinõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri kehtib aastast 2007 (lisa 1). Karinõmme LKA on kogu

ulatuses tsoneeritud ühte, Karinõmme sihtkaitsevööndisse.

Alal on lubatud viibimine, korilus ja jahipidamine kogu kaitseala piirides. Telkimine ja

lõkketegemine on lubatud juhul, kui vastav taristu on olemas. Antud hetkel pole kaitsealal ühtegi

ettevalmistatud telkimis- ja/või lõkkekohta, seega pole antud tegevus lubatud. Kaitseala valitseja

(Keskkonnaamet) nõusolekut peab küsima kui soovitakse: korraldada rahvaüritust rohkem kui 50

inimesega selleks ette valmistamata kohas, muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet,

koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja

üldplaneeringut, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, anda nõusolekut väikeehitise

ehitamiseks, teostada olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja taastada veerežiimi.

LKA valitseja nõusolekul on lubatud veel liigikaitseliste tööde teostamine, metsakoosluste

kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile koos etteantud tingimustega, ning kaitseala tarbeks

taristu rajamine ja selle hooldustööd.

Kaitsealal on keelatud majandustegevus (Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa

seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus,

mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või

loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu

saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite

peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise

eesmärgil, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega

kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevused.

Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevusi, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-

eesmärki või seisundit), loodusvarade kasutamine, välja arvatud eespool mainitud metsasaaduste

tarbimine, ning sõidukiga, sh maastikusõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja

radu, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja

kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

8

1.5. Uuritus

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Kaitsealal on K. Sirel ala inventeerinud 2001. aastal. M. Ilomets ja R. Pajula on teostanud

elupaikade inventuuri 2002. aastal Natura 2000 alade valiku käigus. Sooalasid on inventeeritud

aastal 2010 H. Öövel-i ja T. Hallikmaa poolt. Värskeim ülepinnaline inventuur on teostatud

2012. a I. Tammekännu poolt, mille tulemusena on täpsustatud elupaigatüüpide pindalasid ja

seisundit ning ühtlasi märgitud ära ka mitmete taime- ja loomaliikide esinemine alal.

1.5.2. Riiklik seire

Alale ei jää ühtki seirejaama ega seireala.

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

2012. a toimunud elupaigainventuuri käigus leiti kaitseala põhjaosast säilinud loopealne (6280*),

kus kasvas rohkearvuliselt orhideesid. Ala on tänaseni säilinud seisundis, mis võimaldaks selle

hooldust pelgalt niitmise jätkamisega. Et täpsustada selle ala koosluseline ja taimestiku väärtus,

on vajalik alal läbi viia täpsustav inventuur.

Sama inventuuri käigus inventeeriti kaitseala lõunapoolses osas taastamiskõlbulik puisniit

(6530*), millele on suhteliselt hea ligipääs ka hooldustehnikaga. Ala on tänaseni valdavalt

säilinud seisundis, mis võimaldaks selle taastamist pelgalt niitmise alustamisega. Et täpsustada

selle ala koosluseline ja taimestiku (sh kaitsealused taimed) väärtus, on vajalik alal läbi viia

täpsustav inventuur.

9

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

2.1. Elustik

Keskkonnaregistri andmestiku põhjal esineb kaitsealal kaksteist III kaitsekategooria liiki:

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii),

harilik porss (Myrica gale), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), mets-õunapuu (Malus

silvestris), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik kopsusamblik (Lobaria

pulmonaria), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), laanepüü (Bonasa bonasia), hallpea-rähn

(Picus canus), musträhn (Dryocopus martius) ja hiireviu (Buteo buteo). Kaitse-eeskirjas on

eesmärkideks seatud kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel

(Platanthera bifolia) ja kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) (tabel 1). Viimast kahte liiki

pole hetke andmetel alal Keskkonnaregistrisse kantud ning kuradi-sõrmkäpa puhul on tegu

eksiandmetega, sest kuradi-sõrmkäppa võib segi ajada temale sarnase liigi vööthuul-sõrmkäpaga.

Allpool käsitletakse pikemalt vaid kaitse-eeskirjas eesmärgiks olevaid liike. Koond kaitse-

eesmärgiks võetud väärtustest ja neile seatud eesmärkidest on esitatud lisas 3.

Tabel 1. Kaitsealalt leitud kaitsealuse staatusega looma- ja taimeliigid.

Liik LKS3 kaitsekategooria LiD4 LoA5 KE6

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata) III Ei Jah

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) III Ei Jah kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata). III Ei Jah vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) III Ei harilik porss (Myrica gale) III Ei harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) III Ei mets-õunapuu (Malus silvestris) III Ei laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) III Ei harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) III Ei väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) III I Ei laanepüü (Bonasa bonasia) III I Ei hallpea-rähn (Picus canus) III I Ei musträhn (Dryocopus martius) III I Ei hiireviu (Buteo buteo) III Ei

3 Looduskaitseseadus

4 Linnudirektiiv

5 Loodusala

6 Kaitse-eeskiri

10

2.1.1.Taimestik

Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) III kat; LoD- ei; LoA- ei; KE- jah

Kahelehisel käokeelel, nagu nimigi ütleb, on kaks elliptilist läikivat lehte, mille roots on kuni 7

cm pikkune. Hõredas õisikus on valged lõhnavad õied. Taimede kõrgus 20-60 cm (eFloora). Liik

kasvab peamiselt mitmesugustel niitudel, loopealsetel ja kadastikes, aga ka metsades ja sihtidel,

sooservades ja kraavipervedel. Enamasti on kasvukohtade muld lubjarikas, kuid mõnel pool

kasvavad need taimed ka happelise mullaga palumetsades otse kanarbike ja mustikate keskel.

Kahelehine käokeel on levinud kogu Eestis, olles siiski sagedam lääneosas. (Kull, T., Tuulik. T.,

2002). Eesti ohustatud liikide punase nimestikus nimetatud kui ohuväline liik. Kahelehise

käokeele kasvukohta pole Karinõmme LKA-l hetkel registreeritud, kuid sobivateks

kasvukohtadeks on näiteks loopealsed, metsad ja metsasihid ning sooservad, millised elupaigad

Karinõmme LKA-l olemas on. Kuna antud liigi kohta konkreetsed andmed puuduvad, siis eraldi

eesmärki ei seata ja kaitse toimub läbi elupaikade kaitse. Negatiivseks mõjuteguriks võib lugeda

infopuuduse liigi kohta ja vähemalt niitudel läbi viia inventuur liigiotsinguks.

Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) III kat; LoD- ei; LoA- ei; KE- jah

Kahkjaspunase sõrmkäpa vars üleni lehistunud, lehed on kollakas- või helerohelised ilma

laikudeta ja kõige laiemad alusel. Õisik on tihe ja õied väikesed, kahvaturoosad kuni

tumevioletsed. Taime kõrgus on 20-45 cm (eFloora). Liik eelistab kasvada niiskematel

valgusrikastel kasvukohtadel, olgu nendeks siis mitmesugused soo-, ranna- ja luhaniidud,

madalsood, õõtsikud, niiskemad loopealsed või kraavikaldad.

Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioonide arvukus on sageli väga kõikuv. Seal, kus kord õitseb

korraga sadu taimi, ei pruugi järgmistel aastatel leida ühtki õit. Selle taimeliigi isendid on

suhteliselt lühiealised ja eriti õiterikkad aastad tähistavad uue arvuka põlvkonna õitseikka

jõudmist. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, kuid esineb ka vegetatiivset paljunemist,

kui mõnikord tugevamatel taimedel tekib ühe sõrmja juuremugula asemele mitu tütarmugulat.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud kogu Eestis ja kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka

(Kull, T., Tuulik. T., 2002). Kahkjaspunane sõrmkäpp kasvab peamiselt Karinõmme

looduskaitseala sooelupaikades, kus Keskkonnaregistri andmetel on 2012 seisuga loendatud alalt

kokku 51 isendit.

11

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: liik levib 62 ha suurusel alal.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: liik levib 62 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

- Kasvuala on kuivendusest mõjutatud

Meede

Loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega.

Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) III kat; LoD- ei; LoA- ei; KE- jah

Kuradi-sõrmkäppa leidub vööthuul-sõrmkäpaga võrreldes enam sooservades, soistel niitudel ja

isegi rabastuvates kasvukohtades, kus kasvab turbasamblaid. Seega talub ta erinevalt vööthuul-

sõrmkäpast üsna hästi ka happelist mulda. Kuradi-sõrmkäpa lehed on süstjad, alumised lehed

alusel märgatavalt ahenenud, tipu pool enamasti üle 2 cm laiad, laikudega või ilma ja alt

hallikasrohelised. Õied on helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Taimede kõrgus

on 20 kuni 50 cm (eFloora).

Eestis on kuradi-sõrmkäpp küll üldlevinud, kuid vööthuul-sõrmkäpast siiski harvemini kohatav

liik (Kull, T., Tuulik. T., 2002).

Karinõmme LKA-l pole kuradi-sõrmkäppa leitud ja talle puuduvad sellel alal sobilikud

kasvukohad (puissiirdesoo või siirdesoomets, I. Tammekänd). Kaitse-eeskirja muutmise

ettepanekus tuleb kuradi-sõrmkäpp kaitstavatest väärtustest välja arvata.

12

2.2. Kooslused

Karinõmme looduskaitseala metsad on mitmekesised erinevate kasvukohatüüpide ja vanusega.

Looduslikku vana metsa on säilinud üksikute eraldistena (lisa 4). Metsaregistri andmetel on

peamisteks puuliikideks mänd ja kask (Metsaregister ja lisa 5). Ala metsade seisund on kaitseala

moodustamisest alates oluliselt paranenud ja loodusliku struktuuri saavutanud metsade osakaal

on pidevas suurenemises (lisa 2, tabel 2). Alale jäävad sookooslused on arvestataval määral

kuivendusest mõjutatud. Eriti oluline kuivendusmõju avaldub kaitseala lõunapoolsel osal asuvale

läänepoolsele madalsoole, millest ligi pool on kuivendatud ja osaliselt ka kultiveeritud. Põhiosa

kaitseala kooslustest on sõltuvad põhjaveetoitest ja seetõttu on ala eriti tundlik veerežiimi

muutuste suhtes.

Tabel 2. Kaitse-eesmärkide kaitsestaatused ja andmete võrdlus Natura 2000 standardandmebaasi

ning 2012. a teostatud inventuuri vahel.

Elupaigatüübi

kood

Natura 2000

pindala ha

Natura 2000

seisund

2012 inventuuri

järgne

pindala ha

2012 inventuuri

järgne

seisund LoA KE

Loopealsed (6280*) - - 6,21 B Ei Ei

Puisniidud (6530*)

potentsiaalsed - - 6,16 - Ei Ei

Liigirikkad madalsood

(7230) 64,0 B 59,2 B Jah Jah

Vanad loodusmetsad

(9010*) 44,9 B 52,4 C Jah Jah

Vanad laialehised

metsad (9020*) 3,4 A 7,0 C Jah Jah

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) 2,4 B 9,9 C Jah Jah

Siirdesoo ja rabametsad

(91D0*) 64,0 D 15,4 C Jah Jah

Kokku 178,7 150,1

13

2.2.1. Niidud

Aastal 2012 teostatud tööde käigus inventeeriti alal loopealse ja pusiniidu elupaigatüüp. Kumbki

neist elupaigatüüpidest pole Karinõmme looduskaitseala ega Karinõmme loodusala eesmärgiks.

Loopealsed (6280*) LoD I, LoA- ei; KE- ei

Loopealseid leidub eestis aladel kus on õhukese mullakihi all karbonaatne aluskord – Põhja-

Eestis, Lääne- ja Pärnumaal. Loopealsed on kuivad hõreda ja madala, kohati mosaiikse

taimestikuga kasvukohad. Loopealseks nimetatakse selliseid niite, mille põõsarinde (peamiselt

kadakad) katvus ei ületa 30%. Loopealsed on liigirikkad kooslused, mille kujunemist on läbi

aegade mõjutanud karjatamine (Paal, J. 2007). Aastal 2012 teostatud inventuuri kohaselt on alal

heas seisus üksikute puudega liigirikas loopealse elupaik, mis asub kaitseala põhjapiiril ja on

6,21 hektari suurune. Ala koosneb mitmest lahustükist ja sellel kasvab mitmeid orhideeliike,

millest kolm liiki on ka Keskkonnaregistris kirjas. Elupaika hetkel ei hooldata ja pole ka

poolloodusliku kooslusena registris, kuid on tänaseni hästi säilinud ja taastamiseta niidetav.

Puisniidud (6530*) LoD I, LoA- ei; KE- ei

Puisniidud on väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud niidulaikudest koosnev

taimkattekompleks. Tavalisemad puuliigid on saar, kased, tamm, pärn, haab, kuusk, jalakas ja

hall lepp. Tänapäeval majandatakse veel vaid väheseid puisniite; traditsioonilise kasutamise

puhul kombineeriti niitmist, rehitsemist, karjatamist, puuokste kärpimist ja laasimist. Puisniitude

taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka

epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. Paljud ohustatud liigid kasvavad poolavatud

paikades vanadel kärbitud okstega puudel. (Paal, 2007)

Kaitseala keskossa (ala poolitavast maanteest lõuna pool) asub potentsiaalne puisniiduala

pindalaga 6,16 hektarit. Ala on suhteliselt kergesti taastatav ja ligipääsetav. Looduslikule

arengule jättes kujuneb alast 50-ne aasta jooksul vana loodusmetsa elupaigatüüp. Loopealsele ja

puisniidualale tuleb teostada inventuur, mille eesmärk on kaitsealuste taimeliikide leidmine ja

registreerimine ning mis ühtlasi annab infot tulevikus seisundi muutumise kohta tulevikus.

2.2.2. Sood

Liigirikkad madalsood (7230) LoD I, LoA- jah; KE- jah

14

Elupaigatüüpi aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood, kuuluvad Eestis nii rohke-

kui ka vähetoitelised madalsood ja soostunud alad (Paal, J. 2007). Natura 2000 andmetel on

eesmärgiks seatud 64,0 ha liigirikkaid madalsoid. 2012. a inventuuriga leiti alalt madalsoid 59,2

hektarilt, kuivendusmõju jätkumisel on oodata ka soode pindala edaspidistki vähenemist. Alal

asuvad valdavad põhjaveetasemest sõltuvad elupaigad, mida võib kahjustada väljaspool kaitseala

toimuv põhjaveetaseme alandamine. Karinõmme LKA sooelupaikadel on suur tundlikkus

veerežiimi muutuste suhtes ja kaitseala madalsood on maaparandusest oluliselt mõjutatud. Pool

ühest ulatuslikust alal asuvast madalsoost on kaitsealast väljas ja jätkuva tugeva

kuivendusmõjuga. Kaitsealale jäävat osa soost on võimalik soodsas seisundis säilitada vaid kogu

sood kui hüdroloogilist tervikut hoides, seega on tähtis kaitsealaga piirneval alal kuivendusmõju

likvideerimine (joonis 4). Kaitsealast välja jääv soo-osa jääb riigile kuuluvale maale ja kui selle

veerežiimi taastamiseks on valmisolek ka väljaspool kaitseala, puudub vajadus kaitseala

laiendamiseks. Kaaluda ka soole rajatud ja siiani kiduva 9 hektari suuruse männikultuuri

raadamist ja soona taastamist. Kuna Kogu kaitsealal valdavad põhjaveetasemest sõltuvad

kooslused, piirkonnas esineb karstilehtreid, ala põhjavesi on halvasti kaitstud on soovitav

hoiduda uute kraavide rajamisest hoidumine kaitseala piirist vähemalt 1 km raadiuses (Karise. V

jt 2004, Paal, J., Leibak. E. 2013) ning arenduste (kaevandused) rajamisele eelnevalt on vajalik

läbi viia keskkonnamõjude hindamine, selgitamaks veetaseme muutuste võimalikku mõju

Karinõmme LKA-l kaitstavatele elupaikadele ja liikidele.

Peale kuivenduse omab negatiivset mõju ka intensiivne ATV-dega liiklemine kaitseala soodel.

Kuigi kaitse-eeskiri lubab maastikusõidukitega väljaspool teid liigelda vaid järelevalve- ja

päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala

valitseja nõusolekul teostatava teadustegevuse korral, on madalsoid viimastel aastatel väga

oluliselt kahjustatud ebaseadusliku ATV-dega liiklemisega. Soodele on tekitatud kilomeetreid

poriseid ATV-radu ja seeläbi kahjustatud arvestatavalt ala taimestikku. Selliste rikkumiste puhul

on vajalik teavitada Keskkonnainspektsiooni.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 59 ha seisundiga B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 59 ha seisundiga B.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kogu kaitseala on sihtkaitsevööndis

15

- Kõik kaitseala madalsood on maaparandusest oluliselt mõjutatud.

Meede

Soo loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega.

Joonis 4. Kaitsealal ja sellest väljapoole jäävad olulise kuivendusmõjuga kraavid (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga 05.08.2014)

16

2.2.3. Metsad

Vanad loodusmetsad (9010*) LoD I, LoA- jah; KE- jah

Vanadeks loodusmetsadeks kvalifitseeruvad need metsakooslused, mis on looduslikult

vananenud, puud neis on eriliigilised, mitte ühevanuselised ja metsas leidub palju erinevas

lagunemisastmes surnult seisvaid puid ning lamapuitu (Paal, J. 2007). Natura 2000 eesmärgiks

on 44,9 hektarit vana loodusmetsa. 2012. a inventuuri tulemusel leiti alal vana loodusmetsa

elupaigatüübi tunnustele vastavat elupaika 52,4 hektaril. Täiendavalt leidub alal veel kuni 113

hektarit potentsiaalset vana loodusmetsa, millest 25,8 hektarit saavutab elupaigatüübile vastavuse

järgmise 30 aasta jooksul, seda juhul kui alal asuvaid metsi jätkuvalt ei majandata. Ka paraneb

olemasolevate elupaikade seisund pidevalt majandustegevusest hoidumise puhul.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 78,2 ha seisundiga C.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 52,4 ha seisundiga

C.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kogu ala on sihtkaitsevööndis

- Kuivendusmõju. Alal leiduvad vanad loodusmetsad on osaliselt soovikumännikud, mille

seisundit veerežiimi muutus mõjutab.

Meede

Loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega.

Veerežiimi taastamisega kaasneb ka vanade loodusmetsade seisundi paranemine.

Vanad laialehised metsad (9020*) LoD I, LoA- jah; KE- jah

Vanadele laialehistele metsadele on iseloomulik vanade ja surnud puude rohkus, millest tuleneb

ka mitmekesine seenestik ja putukate rohkus (Paal, J. 2007). Natura 2000 võetud eesmärgiks on

3,4 hektari vanale laialehisele metsale vastava elupaigatüübi esinemine. 2012. a inventuuriga leiti

alalt laialehiseid metsi ligi 7 hektarilt ja selles ulatuses antud elupaiga säilimine sobib ka ala

kaitse-eesmärgiks. Alalt on leitud üks soolak ja üks jahipukiga söödaplats, mille kasutus

(prahipaigataimede levimine, ulukite poolne taimestiku kahjustamine jne) mõjutab negatiivselt

antud elupaiga seisundit ja pole kooskõlas kaitse-eesmärkidega.

17

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 7 ha seisundiga B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 7 ha seisundiga C.

Mõjutegurid

+ Kogu ala on sihtkaitsevööndis

Soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) LoD I, LoA- jah; KE- jah

Soostuvad ja soo-lehtmetsad on pinnavee pideva mõju all ja neis on kujunenud turbahorisont,

mille paksus jääb alla 30 cm (Paal, J. 2007). Natura 2000 andmebaasis on eesmärgiks võetud 2,4

ha vastavat elupaika. 2012. a inventuuri tulemusel leiti alalt antud elupaigatüüpi 9,9 hektarilt,

millest 8,9 hektarit on sobiv ala kaitse-eesmärgiks võtta, kuna ca 1 ha metsa on eraldi

fragmendina ja D esinduslikkusega.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 8,9 ha seisundiga B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 8,9 ha seisundiga C.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kogu ala on sihtkaitsevööndis

- Kuivendusmõju, mis kahjustab alal leiduvaid soostuvaid ja soo-lehtmetsi

Meede

Loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega.

Veerežiimi taastamisega kaasneb ka soostuvate ja soo-lehtmetsade seisundi oluline paranemine.

Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) LoD I, LoA- ei; KE- jah

Okas- või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil (nt turvas), mille veetase on püsivalt kõrge,

ületades isegi ümbruskonna põhjavee taset. Valitsevad puuliigid on sookask, mänd ja kuusk

(Paal, J. 2007). Natura 2000 andmebaasis on eesmärgiks 64,0 ha siirdesoo- ja rabametsi. 2012. a

inventuuri tulemusel leiti nimetatud elupaigatüüpi vaid 15,4 hektarilt, sellest ca 0,6 hektarit on D

esinduslikkusega ja asub kaitseala piirikraavi läheduses, mille sulgemist ei planeerita. Suur osa

varem selleks elupaigatüübiks inventeeritud aladest osutusid mineraalmaal asuvateks

männikuteks, enamasti ka kultiveeritud aladeks, mis ei kvalifitseeru ühekski elupaigatüübiks.

18

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 14,8 ha seisundiga B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 14,8 ha seisundiga

C.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kogu ala on sihtkaitsevööndis

- Kuivendusmõju, mis kahjustab alal leiduvaid soostuvaid ja soomännikuid

Meede

Loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega.

Veerežiimi taastamisega kaasneb ka antud elupaigatüübi seisundi oluline paranemine.

19

3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning

külastuskorraldus

Kaitseala piiri tähistab 7 keskmise suurusega piiritähist tekstiga „ Karinõmme looduskaitseala

Karinõmme sihtkaitsevöönd“. Kaitsealal puuduvad turismirajatised ja ala kasutatakse eelkõige

koriluseks ja jahieesmärkidel. Vajadust külastustaristu rajamiseks ei ole. Suurelt asfaltkattega

teelt suubuvad alale metsasihid ja rajad, mis on piisavaks infrastruktuuriks võimalikele

huvilistele. Suhteline eraldatus on aga soodustanud prügi teeäärsesse metsa viimist. Lisaks rikub

kooslusi maastikusõidukite kasutamine liikumiseks väljaspool teid.

Visioon ja eesmärk

Visioon: Säilib olulisest inimmõjust puutumata ilma külastustaristuta loodusmaastik.

Eesmärk: Külastajate arv püsib tasemel, mis ei ohusta kaitsealal olevaid kaitstavaid väärtusi.

20

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja

eelarve

4.1. Tegevuste kirjeldus

4.1.1. Kaitsealuste taimede inventuur

Kaitseala loopealse ja potentsiaalse puisniidu (kokku 12,3 ha, joonis 4) inventeerimisel peab

hindama koosluse seisundit, üldist looduskaitselist väärtust ja andma hinnangu, kas nimetatud

alade säilitamine poollooduslike kooslustena on põhjendatud ja looduskaitseliselt vajalik.

Mõlema ala puhul on vajalik inventeerida sealne taimestik minimaalselt kahe külastusega – mai

keskpaigas ja juuni teisel poolel. Kuna Karinõmme kaitsealal on sealsete kaitsealuste

taimeliikide info juhuslikku laadi so pole teostatud eraldi taimestiku inventuuri ja puudulik on

vajalik kaardistada kõik kaitstavad ja ohustatud liigid.

4.1.2. Veerežiimi taastamine

Vajalik on kaitsealal kuivendusmõju vähendamise eesmärgil ala metsadele ja soodele kraavide

likvideerimine, mille asukohad on esitatud joonisel 5. Likvideerimist vajavaid kraave on

kaitsealal ligikaudu 1,5 km. Suletavate kraavide täpne vajadus, maht ja metoodika selgub

projektijärgselt. Kraavide veerežiimi taastamise planeerimisel arvestada, et kaitseala

ümbritsevate majandusmetsade kuivendusvõrkude toimimist ei häirita ja nii ei mõjutata ka

piirnevate majandusmetsade veerežiimi.

Kaitsealalt väljajäävad kraavid kogupikkusega ca 3 km (joonis 4) mõjutavad oluliselt kaitseala

soode säilimist ja neile seatud eesmärke.

4.1.3. Tähistamine

Kaitseala piiri tähistab 7 keskmise suurusega piiritähist tekstiga „Karinõmme looduskaitseala

Karinõmme sihtkaitsevöönd“. Tähiseid tuleb korraliselt hooldada, vajadus nende arvu

muutmiseks hetkel puudub.

21

4.1.4. Kavad ja eeskirjad

4.1.4.1. Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uue kava koostamine

Kaitsekorralduskava kümne aasta perioodi viiendal aastal (2019.a) tuleb teostada kava

vahehindamine tabelis 4 näidatud eesmärkide osas. Perioodi lõppedes tuleb kaitsealale koostada

uus kaitsekorralduskava.

4.1.4.2. Kaitse-eeskirja muutmine

Kaitse-eeskirja eesmärkidest tuleb eemaldada orhidee liik kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza

maculata). Kaitse-eesmärkideks tuleb lisada loopealsete (6280*) ja puisniitude (6503*)

elupaigatüübid.

4.1.5. Teabepäeva korraldamine

Kaitsealal tekitab probleeme ebaseaduslik ATV-dega sõitmine selleks mitte ette nähtud

kohtades, samuti Keskkonnaametiga kooskõlastamata jahiloomade lisasöötmine. ATV-dega alal

liiklejad on suure tõenäosusega kohalikud jahimehed. Vajalik on jahimeeste tänasest parem

informeerimine alal kehtivatest piirangutest. Et sarnased probleemid esinevad ka naabruses

asuval Lihula maastikukaitsealal, on kohane infopäeva korraldamine kohalikele jahimeestele.

22

Joonis 5. Kaitsealal teostatavate tööde asukohad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

kaardirakendus seisuga 25.03.2015)

23

4.2. Eelarve

Eelarve tabelisse 3 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi

jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Tabel 3. Kaitsekorralduskavas ettenähtud tegevuste eelarve

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja7 Prioriteet 2

0 1

5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

2 0

2 3

2 0

2 4

Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid

4.1.1 Kaitsealuste taimede inventuur 12,3 ha

Inventuur KeA III 10 10

Hooldamine ja taastamine

4.1.2 Veerežiimi taastamine 1,5 km Koosluse taastamistöö RMK II 15 40 55

Taristu

4.1.3 Tähiste hooldus 7 tk Kaitsealuste objektide tähistamine

RMK II 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10

Kavad, eeskirjad

4.1.4.1 Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uue kava koostamine

Tegevuskava KeA I X8 X X

7 KeA - Keskkonnaamet, RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus 8 Töö rahastatakse riigieelarvest

24

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja7 Prioriteet 2

0 1

5

2 0 1

6

2 0 1

7

2 0 1

8

2 0 1

9

2 0 2

0

2 0 2

1

2 0 2

2

2 0 2

3

2 0 2

4

Kokku

Sadades eurodes

4.1.4.2 Kaitse-eeskirja muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I X X

Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus

4.1.5 Teabepäeva korraldamine jahimeestele

Teabepäevade korraldamine

KeA III 2 2

Kokku 3 18 52 1 1 1 1 1 1 1 79

25

5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatavad seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike

tööde käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi teises pooles teostatakse taimestiku inventuur ning hinnatakse tulemuste

põhjal kaitsekorralduskava edukust. Käsitletavatele väärtustele on oodatav tulemus seatud valdavalt elupaiga pindala, seisundi ja

kaitsemeetmete edukal rakendamisel nende kasvu ja paranemisega.

Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2015-2024). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2019.

aastal. Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas planeeritud kaitsekorralduslikud

tegevused. Tabelisse 4 on valitud väärtused, mis on hetkel kaitse-eesmärkidena kirjas Karinõmme looduskaitseala kaitse-eeskirjas ja

on Keskkonnaregistrisse kantud.

Tabel 4. Kaitseväärtuste kaitse hindamise tulemuslikkuse koondtabel

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1.1 Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) Pindala (ha) 62 62

Kaitsealal piiridesse jäävate polügoonide kogupindala

2.2.2 Liigirikkad madalsood (7230)

Pindala (ha) 59,0 59,0 Seisund B B

2.2.3 Vanad loodusmetsad (9010*) Pindala (ha) 52,4 52,4

Vaheanalüüsi ajaks pole seisund muutunud.

Seisund C C

2.2.3 Vanad laialehised metsad (9020*)

Pindala (ha) 7,0 7,0 Seisund C C

2.2.3 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

Pindala (ha) 8,9 8,9 Seisund C C

2.2.3 Siirdesoo ja rabametsad (91D0*)

Pindala (ha) 14,8 14,8 Seisund C C

26

Kasutatud allikad

Kirjandus

Kull, T., Tuulik, T. 2002 Kodumaa käpalised. Tallinn, Digimap OÜ. 95 lk.

Karise, V. jt Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn, Maves. 80 lk.

Paal, J., Leibak, E. 2013 Esti soode seisund ja kaitstus. Tartu , Eestimaa Looduse Fond.158 lk.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüübi käsiraamat. 2 trükk. Tallinn, Auratrükk. 308 lk.

Internetiallikad ja andmebaasid

Eesti Geoloogiakeskuse kaardiserver http://kaart.egk.ee/geol_kaart/ [03.05.2014]

Eesti eFloora https://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/efloora.html [12.052014]

Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main [05.08.2014]

http://www.orhidee.ee/index.php?id=24 [19.05.2014]

Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html [05.08.2014]

Metsaregister http://register.metsad.ee/avalik/#. [12.05.2014]

Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270?leiaKehtiv [01.08.2014]

27

LISAD

28

Lisa 1. Karinõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri

Karinõmme looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 21.12.2006 nr 263

jõustumine 07.01.2007

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Karinõmme looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Karinõmme looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla:

1) elupaigatüüpide, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas, – liigirikaste madalsoode (7230)3, vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;

2) III kaitsekategooria liikide nagu kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), kahkjaspunase

sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) ja kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ning nende

elupaikade kaitseks.

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Karinõmme sihtkaitsevööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Karinõmme ja Tarva külas.

(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

29

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada

jahti kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on

lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas lubatud üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul.

(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu

koosseisu ja täiuse osas;

3) teede, tehnovõrgu rajatiste, õpperadade ja tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala

tarbeks ning nende ehitiste hooldustööd.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva määruse § 4 lõikes 1 lubatud tegevus;

3) sõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja

arvatud järelvalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala

valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

30

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013];

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;

8) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,

vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel

keskkonnamõju hindamise järelevalvajana on õigus määrata kaitseala kaitseks

keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit.

§ 7. Vajalik tegevus

Endise karjääri alal on vajalikud tööd loodusliku metsakoosluse taastamiseks nagu maapinna

tasandamine ja mineraliseerimine.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk

42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).

2 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 76 hõlmab kaitseala

31

Karinõmme loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-

eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10

000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga november 2005. a. Kaardiga saab tutvuda

Pärnumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja

Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Rein RANDVER

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige

2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738

32

Lisa 2. Natura standardandmebaasi elupaigaandmestiku muutmise ettepanek

Loodusala

kood

Loodusala

nimi

Natura 2000 loodusalade standardandmebaasi

andmestik Uus andmestik Põhjendused

I lisa. Elupaigatüübid

Ala hinnang I lisa. Elupaigatüübid

Ala hinnang

Kood Katvus [ha]

A|B|C|D A|B|C Katvus [ha]

Andmete kvaliteet

A|B|C|D A|B|C

Esinduslikkus Loodus- kaitseline seisund

Üldhinnang Esinduslikkus Loodus- kaitseline seisund

Üldhinnang

EE0040311Karinõmme

6280* - - - - 6,21 hea B C B 2012 a inventuuril määratud elupaik, varasemalt „0“ elupaik

p6530* - - - - 6,16 hea - - B

2012 a inventeeritud kui potentsiaalne 6530, taastamata jätmisel kujuneb 50a jooksul elupaigaks 9010*

7230 64,0 B B B 59,2 hea B B B

Pindala vähenemine on põhjustatud sellest et osa alast on 2012 inventuuri kohaselt „0“ elupaik ja osa vastab elupaigatüübile 9010*

9010* 44,9 B B C 78,2 hea C C B

Hetkel 52,4 osa alast on olnud varasemalt „0“ elupaik. 30 aasta jooksul kujuneb veel ca 113 hektarit 9010*-ks

9020* 3,4 A A B 7,0 hea C C B Osa alast on olnud varasemalt „0“ elupaik

9080* 2,4 B B C 8,9 hea C B B Osa alast on olnud varasemalt „0“ elupaik ja 91D0*

91D0* 64,0 D - 14,8 hea C B B

Osa alast on 2012 a inventuuriga määratud „0“ elupaigaks ja osa 9080* elupaigaks

33

Lisa 3. Väärtuste koondtabel

Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed

Oodatavad

tulemused

Elustik (2.1.)

Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata) Liik levib 62 ha suurusel alal Kasvuala on kuivendusest mõjutatud

Loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega

Liik levib 62 ha suurusel alal

Kooslused (2.2.)

Liigirikkad madalsood (7230)

Elupaigatüüp säilib pindalal 59 ha seisundiga B

Kõik kaitseala madalsood on maaparandusest oluliselt mõjutatud

Soo loodusliku veerežiimi taastamine kaitsealale jäävate kraavide sulgemisega

Elupaigatüüp säilib pindalal 59 ha seisundiga B

Vanad loodusmetsad (9010*)

Elupaigatüüp säilib pindalal 78,2 ha seisundiga C

Kuivendusmõju. Alal leiduvad vanad loodusmetsad on osaliselt soovikumännikud, mille seisundit veerežiimi muutus mõjutab

Loodusliku veerežiimi taastamine. Näidatud mahus soode taastamisega kaasneb ka vanade loodusmetsade seisundi paranemine

Elupaigatüüp säilib pindalal 52,4 ha seisundiga C

Vanad laialehised metsad (9020*)

Elupaigatüüp säilib pindalal 7 ha seisundiga B

Metsloomade lisasöötmine. Alalt on leitud üks soolak ja üks suur jahipukiga söödaplats, mille kasutus (prahipaigataimede levimine, ulukite poolne taimestiku kahjustamine jne) mõjutab negatiivselt antud elupaiga seisundit

Ebaseadusliku lisasöötmise lõpetamise tagamine. Ka võib olukorda parandada jahimeeste parem informeerimine

Elupaigatüüp säilib pindalal 7 ha seisundiga C

Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)

Elupaigatüüp säilib pindalal 8,9 ha seisundiga B

Kuivendusmõju, mis kahjustab alal leiduvaid soostuvaid ja soo-lehtmetsi

Loodusliku veerežiimi taastamine. Näidatud mahus soode taastamisega kaasneb ka soostuvate ja soo- lehtmetsade seisundi oluline paranemine

Elupaigatüüp säilib pindalal 8,9 ha seisundiga C

Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

Elupaigatüüp säilib pindalal 14,8 ha seisundiga B

Kuivendusmõju, mis kahjustab alal leiduvaid soostuvaid ja soomännikuid

Loodusliku veerežiimi taastamine. Näidatud mahus soode taastamisega kaasneb ka antud elupaigatüübi seisundi oluline paranemine

Elupaigatüüp säilib pindalal 14,8 ha seisundiga C

34

Lisa 4. Karinõmme looduskaitsealal esinevad elupaigatüübid

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga 08.08.2014)

35

Lisa 5. Karinõmme looduskaitseala illustreerivad fotod

Foto 1. Männi ja kasega potentsiaalne vana loodusmets

36

Foto 2. Sarapuuga alusmets

37

Foto 3. Lamapuit

Mõnedele selle sõnumi saanud inimestele ei saadeta aadressilt [email protected] meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

From: Sent: To: "Bert Holm" <[email protected]> Cc: Subject: RE: Karinõmme LKA KKK koostamisega seoses

Saatja: Mirjam Vaan <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 20. mai 2025 16:25 Adressaat: Ants Animägi <[email protected]>; Bert Holm <[email protected]> Koopia: Nele Saluveer <[email protected]> Teema: Karinõmme LKA KKK koostamisega seoses

Tere Olen praegu koostamas Karinõmme looduskaitseala uut kaitsekorralduskava ning pöördun RMK poole, et küsida arvamust Karinõmme looduskaitsealal asuva madalsoo kaitse tõhustamise kohta, esitades ettepaneku haarata konkreetne madalsoo kaitse alla tervikuna. Pikem kiri koos seletuse ja kaardipiltidega on manuses. Käisin ka välitööl ning tegin madalsoo praegusest olukorrast ja kraavitustest pilte, üritan pildikausta eraldi saata Transiti kaudu Teie e-posti peale. Lisan manusesse ka vana kaitsekorralduskava, millele oma kirjas viitan. Heade soovidega ja tagasisidet oodates Mirjam Vaan                          

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet

Penijõe | 90305 Pärnu maakond

+ 372 5386 4098

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis 

usaldusväärsus w hoolivus w koostöö w tulemuslikkus