Tõrva valla kogukonnaalade tervikkava kavatsus

TÕRVA VALLAVALITSUS

____________________________________________________________________________________________________________________ Kevade 1 Tel + 372 766 5310 Arvelduskontod:

68605 Tõrva E-post [email protected] EE231010202007043007 SEB Pank

registrikood 77000418 http://kov.torva.ee EE442200001120082651 Swedbank

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 23.05.2025 nr 3-1.60/2025/46

Meie 26.06.2025 nr 6-6/2025/1048-2

Riigimetsa tervikkava kavand Tõrva vallas

Tõrva Vallavalitsus on tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Tõrva valla territooriumil ning

nõustub esitatud tervikkava kavandiga ja täiendavaid ettepanekuid ei esita.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Elias

vallavanem

Dokumendi koostaja:

Jane Mölder

766 5318 [email protected]

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus............................................................................ 4

1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................... 4

1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. .......................... 5

1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied ..................................................................................... 6

2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................... 8

3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9

3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10

3.2 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10

3.3 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11

4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12

4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas .................................................................................. 13

5. RMK taristu ................................................................................................................ 15

6. RMK maakasutus........................................................................................................ 16

7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................... 17

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 18

9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ......................................... 19

10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ....................................................... 20

11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 22

Käesolev kava on kokkulepe Tõrva valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet Tõrva

valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa osakaal

omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise Keskus

riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning

milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument

ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Tõrva vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida

inimesed igapäevaselt kasutavad. Tõrva valla üldplaneeringus on need tähistatud

puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt

kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena

on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Tõrva valla ja RMK koostööd ja kas

ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Tõrva vallaga

Tõrva valla pindala 31.01.2024 seisuga on 64 676 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse

territooriumil asuvatest maadest on 60%, mis on 38 975 ha. Mittemetsamaad võtavad enda

alla 40%, millest suurima pindalaga on haritav maa 15 427 ha.

Joonis 1. Tõrva vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tõrva valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 49% ning 51% jaguneb muude

omanike vahel.

Joonis 2. Tõrva vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

60% 24%

4% 1% 11%

Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

50%

1%

49%

Eraomad

Munitsipaalomand

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Tõrva vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tõrva vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks

metsadeks (joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on riigi

metsamaad Tõrva vallas 19371 ha, millest

majandusmetsa on 12 803 ha, majanduspiirangutega

metsa 1502 ha ja rangelt kaitstavat metsa 5066 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on

jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee

RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel

ning metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

98%

2%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandustegevuseks loetakse

puude raiet, metsamaterjali kokku-

ja väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® ja

PEFC. Mõlemad on laialt

tunnustatud ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise

süsteemid, milles sätestatud

nõuetele vastamine annab kinnitust

sellest, et RMK majandab metsa

ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas teinud

uuendusraiet 142 kuni 345 hektaril aastas. Keskmiselt

tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid

1,33%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 74 ha

kuni 237 ha aastas.

66%

8%

26%

Majandusmetsad

Majanduspiirangutega metsad

Rangelt kaitstavad metsad

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Joonis 5. Uuendusraied Tõrva vallas.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas

uuendanud metsa 171 kuni 340 hektaril aastas.

Keskmiselt uuendas RMK metsa viimase viie aasta

jooksul 265 ha aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 678 kuni 1153 ha aastas.

Joonis 6. Harvendusraied Tõrva vallas.

Joonis 7. Metsauuendus Tõrva vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Tõrva vallas.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

0

50

100

150

200

250

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala (ha)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks , et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Tõrva vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2076. Metsanduse tegevusalas saab valla

territooriumil tööd 531 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 42 10,8%

Töötajate arv 531 25,6%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Tõrva valla elanikest

puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine 25 154

Mööblitootmine Alla 3 konfidentsiaalne

Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine konfidentsiaalne 357

Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu 117 049 euro ulatuses.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Tõrva valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Metsamajanduse tegevusvaldkond 117 049.33 eurot

50% maksuvabastuse summa – 3188.55 eurot

100% maksuvabastuse summa –19667.72 eurot

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid

tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse

hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad

RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju

ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende

kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et

suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Tõrva vallas on looduskaitsetöid tehtud või planeeritakse kokku kuuel objektil. Objektid asuvad

Loodusmetsade looduskaitsealal, Rubina looduskaitsealal, Helme jõe hoiualal, Õhne jõe hoiualal

ning Valga-Uulu tee ääres.

Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Tõrva vallas

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Priipalu jääksoo Sookoosluse taastamistöö 2021 27,62

Rubina LKA sookoosluse

taastamine Sookoosluse taastamistöö 2018 505,28-

Helme Veekogude taastamistöö 2023 0,12

Helme veski Veekogude taastamistöö 2021 0,09

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Koorküla Veskijärve pais Veekogude taastamistöö 2025 6,22

Piiri põlispuud Üksikobjekti hooldustöö 2014, 2016,

2020, 2023 0,2

Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal

alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,

metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.

Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus

lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik..

Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka

aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.

Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille

tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.

Tõrva vallas on mahukaim sookoosluste taastamistöö seotud Rubina soo servaalade loodusliku

veerežiimi taastamisega 2018. aastal. Tööde käigus rajati kuivenduskraavidele pinnaspaise ning

likvideeriti kraavivalle. 2021. aastal korrastati Priipalu jääksoo. Töödega suleti tükkturba

kaevandamiseks rajatud kuivenduskraavid ja säilinud soometsi mõjutavad

metsakuivenduskraavid. Taastamisala pindala oli 27,62 ha. Maapinna lähedane stabiilsem

veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv

märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja elustikuga.

Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud

maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%

on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja

taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus

hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole

neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete

hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste

eemaldamine, tehiskärestike rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade

taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning

jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.

Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste

leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.

Veekogudega seotud looduskaitsetöid on Tõrva vallas tehtud kahel objektil Helme jõel, kui 2021.

aastal likvideeriti Helme silla lähistel vana paisuvareme põhjapalgid ning lammutati betoonist

põrkepõrand jõega samasse tasapinda. 2023. aastal lammutati Helme pais jõega samasse

tasapinda, suunati jõgi tagasi looduslikku sängi ning ehitati ülekäigusild. 2025. aastal on

planeeritud Koorküla Veskijärve likvideerimise projekti koostamine ning selle järgi tööde

teostamine.

Enamasti on maastiku ja üksikobjektide hooldus- või taastamistööd seotud vaadete ja

kaitstavate objektide avatuna hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad

oleksid hästi näha ja võimaldaksid seal liikuda.

Tõrva vallas hooldatakse regulaarselt Piiri põlispuid. Põlispuude alt on eemaldatud võradesse

kasvavaid üksikpuid ning tõrjutakse võsa vastavalt vajadusele.

RMK hallatavale riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste

kaitseks ning tutvustamiseks loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab

metsakasutust ja korraldab kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima

maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana

edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab

Eesti metsade ning kaitsealade loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist

ning võimaldab looduses liikumist, kahjustamata sealjuures keskkonda. Selle tegevuse juures

on oluline külastustegevuse ja looduskeskkonna seisundi tasakaalus hoidmine. Saamaks infot

külastusmahust, külastuse trendidest, külastuse iseloomust ning maastiku seisundist

külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning

külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed

toetavad ka külastustaristu optimaalsete majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu

kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

Tõrva valla territooriumile jääb 1 telkimisala, 5 lõkkekohta, 2 matkarada, 1 metsamaja (Joonis

10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas

keskmiselt kasutatud 12 400 eurot.

RMK tagab Tõrva valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva korrasoleku.

Lähiajal on suurematest töödest planeeritud analüüsida Tõrva valda läbiva veematkaraja

rajamise võimalusi.

Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Tõrva vallas.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Tõrva valda jäävatel külastusobjektide külastajatest

97% Eestist, omavalitsustest olid eesotsas Tallinn 13%, Tõrva linn 12%, Tõrva vald 11%, Pärnu

linn 10%, Tartu linn 9%. Enamik neist külastas RMK objekte oma pere või sõpradega, 69%

vastajatest oli puhkeala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid

korduvkülastajad, 40% päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: metsas

olemine, looduse vaatlemine, jalutamine, ujumine, lõkke tegemine. Külastajauuringu andmetel

kulutas Tõrva valla territooriumil küsitletutest (sh metsamaja külastajad) 31% külastuse jooksul

(Tõrva vallas ja piirkonnas laiemalt) külastusega seoses raha. Keskmiselt kulutati 80 eurot.

.

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.

RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-

ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Tõrva vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

9315 5317 1372 196 106 11

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 960 000 eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise

puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel

või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Tõrva valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 55,4 ha riigimaid. Kõige

suuremal pinnal, 28,1 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.

Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Tõrva vallas, ha.

6,5

18,1

28,1

2,7

Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Rent sportimiseks/puhkamiseks

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Tõrva vald nimetab neid metsi

puhke- ja virgestuse maa-alale jäävateks riigimetsadeks ning käsitletakse edaspidi kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) alana ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.

Väljavõte Tõrva valla üldplaneeringust:

1. Kogukonnaalad (üldplaneeringus KAH alad) RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille

majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Need on kas puhkeväärtuslikud

metsad või on need metsad vajalikud ehitise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või

lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks.

Puhke- ja virgestuse maa-alale jäävat riigimetsa käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku

huviga (KAH) alana, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitusega ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise kavad. Kavade koostamisel arvestatakse metsade olemit ja nende kasvutingimusi.

Kavade koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine

mets

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt

istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,

tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja

pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib

RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada

segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja

kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade

Kogukonnaala

nimetus

Metsatööde plaanid

(varasem nimetus kava) Lisad

Tõrva Riiska-

Tõrviku

Tõrva-Riiska-Tõrviku

riigimetsa metsatööde

kava 2023-2033.pdf

Tõrva-Riiska-Tõrviku kogukonnaalade info

kodulehel

Taagepera küla

Taagepera riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030.pdf

Taagepera küla kogukonnaalade info

kodulehel

Rulli küla

Rulli küla riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030.pdf Rulli küla kogukonnaalade info kodulehel

Pori küla

Pori küla riigimetsa

metsatööde kava 2021-

2031.pdf Pori küla kogukonnaalade info kodulehel

Riidaja küla

Riidaja küla riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030.pdf

Riidaja küla kogukonnaalade info

kodulehel

Struwe punkt

Koorküla

Barclay de Tolly

Tõrva terviserada

Tabel 7. Tõrva valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala, ha Plaani vajadus Kogukonna

esindaja Märkused

Struwe punkt Koorküla 2,5 JAH

Tõrva Tantsumägi 14,2 EI LK ala

Barclay de Tolly 22,0 JAH

Pikasilla küla 24,5 EI LK ala

Tõrva Riiska-Tõrviku 26,2 EI

Taagepera küla 32,1 EI

Rulli küla 33,6 EI

Pori küla 35,4 EI

Riidaja küla 56,1 EI

Tõrva terviserada 99,8 JAH

1. Struwe punkt Koorküla

2. Tõrva Tantsumägi

3. Barclay de Tolly

4. Pikasilla küla

5. Tõrva Riiska-Tõrviku

6. Taagepera küla

7. Rulli küla

8. Pori küla

9. Riidaja küla

10. Tõrva terviserada

Tervikkava koostamise kavatsus Tõrva vallas

Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Tõrva vallas riigimetsa tervikkava koostamist.

Tervikkava osaks on ka kogukonnaalade (RMK varasema nimetusega kõrgendatud avaliku huviga

alad ehk KAH-alad) metsatööde plaanid.

Tõrva vallas on üldplaneering kehtestatud 21.03.2024. Üldplaneeringu koostamise käigus lepiti Tõrva

vallaga kokku lepitud kümne kogukonnaala (endise nimetusega kõrgendatud avaliku huviga alad –

KAH-alad) piirid: Barclay de Tolly, Pikasilla küla, Pori küla, Riidaja küla, Rulli küla, Struwe punkt

Koorküla, Taagepera küla, Tõrva Riiska-Tõrviku, Tõrva Tantsumägi Tõrva terviserada kokku 346 ha.

Kogukonnaalade paiknemisest saab ülevaate avalikult Maa- ja Ruumiameti portaali lingilt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk, pannes linnukese kastikese „RMK kogukonnaalad“ ette.

Osade kogukonnaalade pinnad on vahepeal veidi suurenenud seoses RMK-le maade lisandumise või

piiride loogilisemaks muutmisega.

Tõrva valla üldplaneeringus p. 5.7. alapunktis 3 on kirjeldatud kogukonnaalade raietööde tingimused

„puhke- ja virgestuse maa-alale jäävat riigimetsa käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku huviga

(KAH) alana, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku omavalitusega

ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade majandamise kavad. Kavade

koostamisel arvestatakse metsade olemit ja nende kasvutingimusi. Kavade koostamise eesmärgiks on

saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine mets“

Riigimetsa tutvustavat tervikkava koostades koostame ühtlasi metsatööde plaanid kogukonnaaladele

(puhke- ja virgestuse maa-alale). Kogukonnaaladele, kuhu RMK on juba metsatööde plaani koostanud,

me uut plaani ei tee. Samuti ei koosta me metsatööde plaani kogukonnaaladele, mis on looduskaitse all.

Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime KOVilt sisendit kogukonnaalade majandamiseks,

kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.

Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.

Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks saada

omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel kogukonnaaladel.

RMK on Tõrva valla riigimetsade kohta koostanud tervikkava kavandi (metsade üldiseloomustus,

kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd, külastuskorraldus, taristu,

maakasutus, kogukonnaalad).

Et saaksime täiendavat infot riigimetsa tervikkava kavandile Tõrva vallas, sooviksime Teiega arutada

teemasid:

• KOV-i seisukohad vajalike raiete tegemiseks kogukonnaaladel;

• teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid;

• KOV-i poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks;

• KOV-i huvid erinevate tegevuste-tööde tegemiseks riigimetsas;

• muud küsimused.

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

[email protected]

Meie

23.05.2025 nr 3-1.60/2025/46

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXX

XXX

Meie poolt osalevad kohtumisel Kagu regiooni juht Kristo Kokk, metsaülem Tiit Timberg ning

kaasamisspetsialist Risto Sepp. Vajadusel saame kaasata ka teisi RMK töötajaid.

Kohtume 5. juunil kell 12 30 Tõrva vallamajas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Kaasamisspetsialist

51 30147

[email protected]

Lisa. Tervikkava kavand koos kogukonnaalade skeemidega