MKA seisukoht - Keila jõe paisudel kavandatavad tööd

Paikvaatlus 15.06.2023

Mälestised:

1) Lohu mõisa park, reg-nr 15234

2) Ingliste mõisa park , reg-nr 15195

3) Pirgu mõisa park, reg-nr 15192

Eesmärk: Keskkonnaamet algatas toimingud Keila ja Atla jõel asuvate paisutustega kunagiste

mõisasüdamikes. Lohu, Pirgu ja Ingliste mõisakomplekside vabakujunduslikus stiilis rajatud

parkides vaadeldi ja pildistati olulisi kujundusvõtteid ja -elemente ning võrreldi nähtut

ajalooliste plaanidega. Esitatakse ettepanekud, millega on vaja arvestada kalapääsude

lahenduste väljatöötamisel.

Kohalolijad: Muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Andrus Rospu, maastikuarhitekt Raili

Uustalu, maastikuarhitektuuri eriala praktikant Rebekka Tutskanjuk.

Üldist sissejuhatusena:

Pargiarhitektuuris on tähtsal kohal pargiruumi organiseerimisel kasutatavad arhitektuurilised

kujundusvõtted. Kui üldised põhimõtted on rakendatavad kõigi arhitektuuriteoste puhul ja need

on fikseeritud Veneetsia hartas, siis Firenze harta, mis on Veneetsia harta (Veneetsia 1964)

lisana aedade ja parkide kaitse küsimusi koondav dokument ütleb, et kuivõrd park on elav

mälestis, tuleb tema kaitseks kohaldada erilisi reegleid.

Firenze harta1 artikkel 1 ütleb, et ajalooline park on arhitektuurne ja aiakunstiline

kompositsioon, mis pakub avalikkusele huvi ajaloolisest või kunstilisest vaatenurgast. Firenze

harta2 artikkel 4 ütleb, et ajaloolise pargi arhitektuurse kompositsiooni moodustavad

planeering ja topograafia, taimestik – selle liigid, proportsioonid, värvid, paigutus ja kõrguste

vahekorrad, struktuuri- ja kujunduselemendid, vesi, voolav või seisev, taevast peegeldav.

Looduslike jõgede ja paisutatud järvede veetaseme hindamisel vaatluse põhjal on arvestatud

Firenze harta soovitusega, mis määratleb ajaloolise pargi kui arhitektuurse ja aiakunstilise

kompositsiooni. Tähelepanu on juhitud Keila ja Atla jõgede veepeegeldustele kolmes

vaadeldud ajaloolises mõisapargis – Lohu, Ingliste, Pirgu.

Paikvaatlusel on hinnatud paisjärvede veetaseme langetamisest tingitud mõju, sh põhjavee

languse mõju taimestikule ning ohte kujunduslike elementide (jõesaared, kraavid, kanalid,

sopistused) säilimisele pikemas perspektiivis, nagu jõe või paisjärve kallaste soostumine,

kuivaks jäänud jõeharude kinni kasvamine, võsastumine jms.

1 Firenzes 21. mail 1981. aastal kogunenud ICOMOS-IFLA Ajalooliste parkide Rahvusvaheline Komitee

otsustas koostada ajalooliste parkide kaitse harta. Harta nimeks sai koosolekulinna järgi Firenze harta ning see

registreeriti ICOMOSi poolt 15. detsembril 1982. aastal Veneetsia harta lisana. 2 Samas

1) Lohu mõisa park

Skeem 1. Maa-ameti kaardiserver, vaadatud 31.07.2023. Helesinine viirutus on mälestiste ühine

kaitsevöönd, park on paikvaatluse hetkel punktmälestis.

Lohu mõisa pargis on säilinud veskitamm ja Lohu paisjärv jõesaartega. Veepeegeldused loovad

maalilisust ning toovad esile aiaarhitekti Kuphaldti3 poolt 19. sajandil loodud planeeringut.

Firenze harta ütleb, park olles kindla kultuuri, stiili, ajastu ja loova kunstniku originaalteos on

kultuuri ja looduse vaheliste sidemete väljendaja /…/ . Aastasadade jooksul on Lohu

mõisasüdamikku küll taastatud ja siis jälle hävitatud, kuid pargimaastik on säilinud käesoleva

ajani ilma reljeefi ja paisjärve veetaset muutmata. Paikvaatlusel hinnati ajaloolise pargi

teljelisust4 ja jäädvustati hoonestuse ja taimestiku veepeegeldusi paisjärve veepinnal ja vaadete

süsteemi pargi peaosas5 ja sellega külgnevatel aladel üle paisjärve veepinna. Metsapargi puistu

on hooldamata ning seal on vaated suletud võsastumisega, kus hetkeseisu ei jäädvustatud.

Oluline on teada, et pargiarhitekt Kuphaldt kuulub Eesti maastikuarhitektuuriajaloo

väljapaistvate esindajate hulka ja park tema loomingu paremikku.

3 Anne Kaaver. Maastikuaednik Georg Kuphaldt. Tallinn 2003, lk 60

1880-ndate keskpaigast said alguse G. Kuphaldti suhted Eestimaa mõisnikega. Nimelt Helene v. Helffreichi ja

Lilienfeldtidega Kehtnast. Esimese ülesandel juhatas ta 1880-ndate lõpul Lohu mõisapargi

ümberplaneerimistöid. 4 Sulev Nurme, Nele Nutt. Pargiterminite seletussõnaraamat. Raamat on valminud Kesk-Läänemere INTERREG

IV A programmi projekti „Sustainable historic park managment and development in Findland and Estonia“

raames 2012. Pargi tähtsaimate vaatepunktide, vaadete ja nendega seotud muude pargi struktuurielementide

omavaheline seotus. Pargi telgedeks nimetatakse pargi kompositsiooni tähtsamaid vaatesuundi. Eristatakse pea-

ja kõrvaltelgi. Pargi peatelg seob ansambli peahoonet ning pargis asuvaid tähtsamaid objekte. Kõrvalteljed

kujundavad samamoodi ruumilisi seoseid pargiosades. 5 Pargi maa-ala jaotus – peaosa moodustab peahoone koos esi- ja tagaväljakuga.

Skeem 2. Olulised struktuuri ja kujunduselemendid Lohu mõisa pargis.

Pargi peatelg

Pargi kõrvaltelg

Oluline vaatesuund

Säilinud silla asukoht

Tõenäoline hävinud silla asukoht

Küngas, tõenäoline paviljoni asukoht metsapargis

Märkimisväärsed mõisaaegsed puud orienteeruvalt

Hinnang: Lohu mõisa park on kõrge arhitektuuriväärtusega park, mille kujundamisel on

arvestatud loodust, eriti maastiku iseärasusi. Paisjärve veetaseme muutmine veskitamme

lammutamine mõjub hävitavalt algupärasele arhitektuursele lahendusele ja originaalsubstantsi

säilivusele (vesi, voolav ja seisev, veepeegeldused, jõesaared, taimestik). Märkimisväärne on

silmapaistvalt kvaliteetne maastikuarhitektuur ja veekogu kui loodusliku materjalikäsitluse

disaini kõrge tase. Lohu paisjärve veetaseme langetamisega hävivad veepeegeldused, pargi

algupärase kompositsiooni terviklikkus ja maalilised vaated. Arvestada tuleb, et veetaseme

langetamine avaldab kaudset mõju põhjavee tasemele, mis omakorda mõjutab olemasolevat

taimestikku, sh eelkõige vanemaid puid paisjärve kallastel.

Ettepanek: Esmalt uurida parki terviklikult kui pargiarhitektuurset objekti ja kõikide

(maastiku)komponentide omavahelisi seoseid. Alles seejärel alustada lahenduse leidmisega

säilitades Lohu mõisa pargis paisjärve veetase nii nagu see on säilinud aastasadu ning igati

vältida vabakujunduslikus stiilis rajatud pargi hävimist Eesti mõisamaastikus.

Firenze harta artikli 9 (Firenze harta 1981) kohaselt ajaloolise pargi autentsus põhineb nii erinevate

osade suurusel ja suhetel kui tema dekoratiivsetel elementidel.

Skeem 3. Koopia Lohu mõisa pargi ajaloolisest plaanist. EAA 3724-4-162-1

Mõisasüda asetseb Keila jõe kaldal, mille poole on peahoone suunatud esiküljega. Tõenäoliselt

on tagaväljak puudunud. Peahoone ja paisjärve vaheline kitsas ala on muruväljak, mis on

kunagi kujundatud rikkalike lillepeenardega. Pargi keskeks kujunduselemendiks on paisutatud

Keila jõgi. Oluline on märkida, et neogooti stiilis kujundusvõtteid kasutati ka arhitektuursete

väikevormide, nagu väravate, piirdeaedade ja sildade juures. Kõrvalhoonetest on

silmapaistvamad viinavabrik, ait ja vesiveski. Enamik neist paikneb peahoonest lõunas

riigimaantee ja paisjärve vahelisel alal, vesiveski põhja pool. Omaaegsest stiilsest

mõisaansamblist, millest olulise osa moodustab park, on säilinud 19. sajandist ajalooline

plaan ja hilisemast perioodist fotosid pargi struktuuri ja kujunduselementide kohta

mõisasüdames. Toetudes arhiivi- ja bibliograafiamaterjalile, on võimalik parki ja selle iluaeda

edukalt taastada.

Fotode pildistuse aeg 15.06.2023, Rebekka Tutskanjuk ja Andrus Rospu

Pilt 1. Keila jõe veetase veskitammi ees. Veetase on väga madal, jõesäng kohati kinni kasvanud kalda-

ja veetaimedega.

Pilt 2. Lohu paisjärve veetase veskitammi taga. Veskitammi ja -silla juures on järve veepind

risustunud ja parem- ja vasakkallastel vohamas kaldataimed.

Pilt 3. Veskisild on avariilises seisukorras (hinnang visuaalsel vaatlusel). Veskitammi kohta puudub

insenertehniline hinnang. Veskisild on oluline vaatepunkt pargimaastikus.

Pilt 4. Mõisaaegne vesiveski seisab tühjana ning lähimümbrus on võsastunud ja risustunud

(kanal on risustunud).

Pilt 5. Oluline vaade mõisaaegse vesiveski suunas (pargi)teelt üle järve veepinna. Veepeegeldus ei ole

selge. (Foto autor: Andrus Rospu)

Pilt 6. Ajaloolises asukohas gooti stiilis pargisild järvesaarele ja sealt edasi metsaparki (teine osa on

hävinud). Järvesaarel olnud hoone on hävinud – vare.

Pilt 7. Oluline vaade ajalooliselt sillalt terrasside suunas üle paisjärve. Järve vasakkaldal on säilinud

paekivimüürid ja trepp, mis otseselt ei ole veepeegelduses, sest kaldal vohamas kaldataimed(Foto

autor: Andrus Rospu).

Pilt 8. Oluline vaade järvesaarelt mõisaaegsete kõrvalhoonete ja väiksema järvesaare suunas üle

paisjärve.

Pilt 9. Oluline vaade järvesaarelt mõisaaegse peahoone suunas üle paisjärve.

Pilt 10. Oluline vaade mõisaaegsete hoonetekompleksi ja väiksema järvesaare suunas üle paisjärve.

Järvesaarte kujundus on vabakujunduslikus stiilis. Väga selge veepeegeldus.

Pilt 11. Oluline vaade ajalooliselt sillalt väiksemale järvesaarele. Väga selged veepeegeldus.

Pilt 12. Oluline vaade ajaloolise asukohaga sillalt (pildil vasakul alleepuud ja paremal suurem

järvesaar hoone varega). Väga selge veepeegeldus.

Pilt 13. Uus sild ajaloolises kohas olulise vaatepunktina. Vaade mõisaaegse viinavabriku suunas üle

paisjärve. Väga selge veepedeldus.

Pilt 14. Uus sild ajaloolises kohas, tõenäoline istekoht vaatepunktina vaadetega üle paisjärve

metsapargi suunas (Foto autor Andrus Rospu). Selge veepeegeldus.

Pilt 15. Oluline vaade kahe silla vahel gooti stiilis silla suunas (pildil paremal väiksem järvesaar).

Väga selge veepeegeldus.

Pilt 16. Oluline vaade uue silla vaatpunktist mõisaaegse viinavariku suunas üle paisjärve. Väga selge

veepeegeldus.

2) Ingliste mõisa park, reg-nr 15195

Skeem 4. Maa-ameti kaardiserver, vaadatud 01.08.2023. Tumesinine viirutus on mälestis ja

helesinisega selle kaitsevöönd.

Ingliste küla läbib idast läände voolav Keila jõgi, kus idakaldale jääb mõisakompleks. Peahoone

paikneb vahetult Keila jõe kaldal. Kahel pool jõge asuvat küla ühendavad mitmed sillad, sh ka

pargisisesed jõesaarte sillad. Mõisa paljudest kõrvalhoonetest on säilinud vaid varemed.

Mõisaaegne peahoone on põlenud kahel korral ning muudetud kujul taastatud. Mõisaaegseid

hooneid ühendas piki Keila jõge vabakujunduslikus stiilis rajatud park. Kõrvalhoonetest on

alles vaid riismed (vundamendid) või on kolhoosiajal asemele ehitatud tootmishooned nii ühele

kui ka teisele poole Ingliste teed (tee nr 20118). Vaatamata ulatuslikele muudatustele pargi

planeeringus on jõesaartele taastatud sildu ning peahoone tagune pargi ala on osaliselt säilinud

regulaarses stiilis. Mõisaaegsest palkide leotustiigist on säilinud ala soostunult hävinud

saeveski hoone vundamentidega. Traditsioonilised esi- ja tagaväljak puuduvad.

1920ndate keskpaiku oli paisjärv kõrge veetasemega ning veepeegeldused hoonetest ja

taimestikust väga selged. Samas põllu- ja heinamaad kannatasid üleujutusi, kus 1929. aastal

kirjutatakse põllumeeste hädadest. 6Peale jõe kinni kaswamise asub veel Karitse jõel Ingliste

asunduse kohal vana weskipais, milline weepinna mitme jala wõrra kõrgemale tõstab. /…/

23.03.1931 on Harju maavalitsus pöördunud põllutööministeeriumi poole kirjaga, milles

teatatakse, et Ingliste-Paluküla II kl. maanteel asuval „Ingliste“ veskisillal on veskiknaali

kattev võlv kõdunenud ja hädaohtlik liikumise julgeolekule, samuti on veskisilla paisupõrand

pehastunud, mille tõttu tekib põhja uhtumine silla sammaste juures.

6 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:365263/315417/page/43, vaadatud 09.08.2023

Maaparandussüsteem Ingliste 1 ja Ingliste 2 on ehitatud 1970. aastal. Veerežiimiks on

kuivendus ning pinnasest kogutud vesi juhiti avatud kraaviga Keila jõkke. Mõisaaegse

vesiveski ja silla juures oli veskitamm. Paisjärve veetasemega ei saanud maaparandussüsteemi

tööle, mistõttu veskitamm lammutati. Paisjärve veetase ning Keila jõgi voolas edasi looduslikus

jõesängis. Kohaliku elaniku sõnul tekitasid inimesed omaalgatuslikult kärestikulist veevoolu

jõesängis maakividega. Uus tamm on ehitatud allavoolu, et vähegi hoida veetaset kõrgemana.

Skeem 6. Maa-ameti kaardiserver, vaadatud 01.08.2023. Maaparandusüsteem pruuni värvi aladena ja

avatud kuivenduskraav sinist värvi joonega Keila jõkke.

Vana Ingliste sild oli tehtud puidust, mis ehitati ümber 1995. aastal raudbetoonsillaks. Silla

käsipuud on sarnased Ingliste mõisa paraadsissekäigu sõrestikuga. Mõisaaegsest sillast on järel

vaid koht, endine viltuvajunud puusild lammutati täielikult ja sammaste kivid kasutati

kaldakindlustuse rajamisel.

Hinnang: Mõisaaegse veskitammi lammutamine (tõenäoliselt 1970ndatel aastatel puidust silla

asukohas) ja paisjärve veetaseme langetamine põhjustasid muutusi ringikujuliste jõesaarte

suurustes (ladestunud setted ja nendel veetaimede kasvamine). Veetaseme langetamine

mõjutas märkimisväärselt veepeegeldusi ja muid kujunduslikult tehtud sopistusi. Seega

olulised veepeegeldused on hävinud pargimaastikus. Mõisasüdamiku planeeringut on

muutnud eelkõige inimtegevus, eriti kolhoosiaegne muutus mõisapargi struktuurile, millega

hävisid ka olulised kujunduselemendid.

Ettepanek: Soovitav on praeguse lüüsiga tammi asukohas ehitada kalapääs nii, et veetaset

enam ei langetata. Kaaluda lahendust, mis arvestab ainult jõesängi laiusega ning ei koorma

pargiala piki jõe paremkallast. Võimalusel markeerida ajaloolise silla asukoht ja säilitada

leitavad konstruktsiooni detailid.

Skeem 5. Olulised struktuuri ja kujunduselemendid

Pargi peatelg

Pargi kõrvaltelg

Oluline vaatesuund

Muutunud suurusega järve- või jõesaar

Silla ajalooline asukoht

7Kõrvalhoonete ansambli jaotas Keila jõgi kaheks. Härrastemajamaja-poolse kalda hoonestus (nagu

selgub ka Dobermanni kirjeldusest) on valminud juba 18. sajandil. Suurt ristkülikukujulist auhoovi

piiravad lääneküljelt ühel joonel paiknenud veski, härrastemaja ning ait; teiselt küljelt valitsejamaja

ning ühe katuse all olnud sõiduhobuste tall ja tõllakuur. Kahjuks pole nõukogudeaegsete juurdeehituste

tõttu eesväljaku avar sümmeetria tänapäeval enam tajutav. Hilisemate ümberehitustega on

tundmatuseni muutunud peahoone vastas paiknenud valitsejamaja /…/ Suurem majanduskeskus oli

kujundatud jõe teisele kaldale vabaplaneeringulise ansamblina. Üle silla, veski vastas paiknes saeveski.

Veidi maad ülesvoolu, päris jõe ääres oli viinavabrik, mis võis kivihoonena olemas olla juba 18. sajandi

lõpus. Nii saeveski kui ka viinavabrik on tänaseks hävinud. Laudad ning tööhobuste tall moodustasid

suletud karjakastelli silla ja pargiväravate vastas ning on tugevasti ümberehitatult kujul osaliselt

tänaseni säilinud /…/ Pargi vanima osa moodusta peahoone taga paiknev ristuvate pärnaalleedega

regulaarpark, mis ilmselt rajati juba 18. sajandil. Selle ümber on hiljem kujundatud vabakujunduslik

pargiosa, mille peaaktsendiks oli paisutatud Keila jõgi. Piki jõekallast kulges park osalt loodusliku

parkmetsana kuni Hõreda mõisani. Käänulistelt jalgteedelt avanesid maalilised vaated jõele,

7 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:365263/315417/page/29, vaadatud 08.08.2023

saarekestele ning sildadele /…/ Algselt ümbritses parki kivimüür ning Rudolf von Staali ajal püstitati

mõisasüdant läbiva tee mõlemasse otsa võimsad raudväravad, mis ka igal õhtul sümboolselt suleti.

Toetudes Erna von Deetersi akvarellmaalile, siis 1920ndatel on veetase paisjärvel väga kõrge.

Tõenäoliselt auringi ei olnud algselt ning liikumine toimus otse peahoone eest läbi. Kõikide

hoonete vahelised ala oli lahendatud platsidena. 1929. aasta tehtud fotol on näha veel tervikuna

säilinud saeveski otsasein ning osa külgseinast. Inimesed sulistavad jõevees, mis ulatub neil üle

põlve. Sama aasta teisel fotol on märgata kaarjat auringi tall-tõllakuuri eest läbi, puuderivi

puudub.

Skeem 7. Koopia ajaloolisest plaanist, Inglise mõisasüda 1880. aastal. EAA 3724-4-38

Muudetud ja muutunud olukorras park ei esinda enam väärtuslikumat osa kultuuripärandist,

sest veepeegeldusi on võimalik taastada ainult paisjärve taastamisega. Hoonestus on muutunud

tagasipöördumatult ning arvestada ei saa enam algupärase kujunduse ja pargi struktuuriga.

Ajaloolist planeeringut ja selgeid veepeegeldusi pole enam võimalik taastada.

Pildistuse aeg 12.05.2023, Andrus Rospu

Pilt 17. Oluline vaade sõidutee sillalt Keila jõele (pildil paremal mõisa vesiveski varemed,

vasakul hävinud saeveski asukoht).

Pilt 17. Oluline vaade kunagisele paisjärvele ning jõesaarele. Endise paisjärve kaldad on

soostunud ja võsastunud. Ringikujulise järvesaare kuju on muutunud (tõenäoliselt oli väikesel

saarekesel luigemaja ja mõisa valitsejamaja juurest viiv sild saarele on hävinud).

Pilt 17. Mõisaaegse veskitammi lammutamisega on hävinud paisjärv. Tänasel veepeegelduses

on osaliselt nähtav peahoone ja vesiveski varemed. Varasemalt oli mõeldud, et vesiveski on

vaadeldav teistest vaatepunktidest.

Pilt 18. Mõisaaegsest veskitammist ja puidust sillast pole midagi säilinud käesoleva ajani.

Uue silla ehitamisega on olukord muutunud tagasipöördumatult.

Pilt 19. Vesiveski vastaskaldal asunud vesijõul töötanud saeveski asukohas on ala soostunud.

Säilinud on madalamad lohud, kus leotati palke enne saagimist.

Pilt 20. Uus tamm veetaseme hoidmiseks mõisaaegse silla asukohas. Veetase on jões kõrgem

varakevadisel ajal.

Pildistuse aeg 15.06.2023, Raili Uustalu

Pilt 21. Jõe veetase langeb ning veepeegeldused pole enam nii selged veetammi taga.

Kolhoosi ajal ehitatud tammi keskel oleva lüüsiga on võimalik jões veetaset reguleerida.

Pilt 22. Jõekallastel ja madalas vee vohavad kaldataimed ning kärestikulisust on loodud

maakividega.

Pilt 23. Tammist on võimalik üle minna suvisemal ajal. Mõisaaegne sild kattub praeguse

tammi asukohaga. Tammi pargipoolsel kaldal võib madalvee ajal märgata mõisaajast pärit

sillakonstruktsiooni tänaseni säilinud puitosi.

Pilt 24. Veetammile on võimalik minna mööda betoontreppi. Kaldakindlustus maakividega,

tõenäoliselt mõisaaegse silla alus.

Pilt 25. Mõisaaegsed hooned (vesijõul töötav saeveski) on hävinud, ala on tänaseks soostunud. Veel

tänaseni on säilinud madalamad lohud, kus omal ajal leotati palke.

Pilt 26. Mõisaaegne saeveski tiik, kus enne saagimist leotati palke. Väike ühenduskanal jõega on kinni

kasvanud.

3) Pirgu mõisa park, reg-nr 15192

Skeem 8. Maa-ameti kaardiserver, vaadatud 07.08.2023. Sinise viirutusega on mälestis, helesinine

viirutus selle kaitsevöönd.

Mõisasüda paikneb Atla jõe kaldal, mis läbib seda edela-kirdesuunaliselt. Park on paigutatud

jõekääru ning vahetult selle kõrval jõe vastaskaldal on asunud terrassaed. Tõenäoliselt tehti

jõele tamm, mis tõkestas veevoolu ja tammi taha tekkis paisjärv pargimaastikus. Tänaseks on

veetamm lammutatud ning paisjärve veetase langenud madalaks, Vesi voolab looduslikus

jõesängis ja ümber jõesaare ainult ühes jõeharus. Järvekallas on soostunud ning puuduvad

maastikupargile olulised veepeegeldused. Sügavamal jõeorus madal veetase ei too esile

kaldataimestikku ega ka hooneid. Jõgi on mudase põhjaga ja see mõjutab ka vee läbipaistvust.

Veetakistus maakividega on säilinud osaliselt Juuru-Pirgu maantee (nr 20111) sillast u 50 jm

kaugusel jõesängis, mis veidi tõstab veetaset endise paisjärve kohas. Sellele vaatamata jääb

veetase liialt madalaks ning jätkub soostumine edasi tasapisi.

Skeem 9. Olulised struktuuri- ja kujunduselemendid

Pargi peatelg

Pargi kõrvaltelg

Oluline vaatesuund

Tammi asukoht

Ajaloolise silla asukoht

Uue silla asukoht

Skeem 10. Koopia ajaloolisest plaanist aastast 1876. Kättesaadav: EAA 3724-4-242-1

Hinnang: Väärtustada ajaloolist planeeringut ja kompositsioonis kasutatud kujunduselemente

ning võimalusel taastada veepeegeldusi jõesaare ümbruses.

Ettepanek: Soovitav on arvestada Atla jõe praegu oleva veetasemega, võimalusel seda ka

tõsta, et peatada edasine jõe- ja järvekallaste soostumine ja kinni kasvamine. Kaaluda

kalapääsu lahendust nii, et säilivad kunagise tammi elemendid ajaloolises kohas.

Pildistuse aeg 15.06.2023, Raili Uustalu

Pilt 27. Üks jõeharu on kuivanud (pildil vasakul) ning puuduvad veepeegeldused jõesaarest. Vesi on

oluline kujunduselement pargimaastikus.

Pilt 28 . Jõesaare ümbruses on veepeegeldused täielikult hävinud.

Pilt 29. Kuivanud jõeharu, puuduvad veepeegeldused ja tulemuseks rikutud pargimaastik.

Pilt 30. Ilma veeta jäänud paisjärve on kadumas, intensiivne soostumine ja rohtumine kõrkjatega.

Pilt 31. Vaade sillalt ajaloolises kohas üle jõe veepinna. Jõevesi on mudane ja veepeegeldused mitte

väga selged vooluvees.

Pilt 32. Vaade uuelt sillalt peahoone suunas üle jõe (pildil vasakul on säilinud ajaloolised puud)

Pilt 33. Osaliselt säilinud tamm Atla jõel mõisaaegses asukohas, mis hoiab veetaset peahoone juures

nii palju, et veepeegeldused on veel nähtavad ainult jõesängi piires..

Pilt 34. Tammi ees on veetase väga madal. Madalaveelises jões on nii kalda- kui ka veetaimi. (Foto

autor: Andrus Rospu)

Paikvaatluse koostas Muinsuskaitseameti maastikuarhitekt Raili Uustalu

14.08.2023

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee /

Registrikood 70000958

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 28.04.2025 nr 3-6.1/2025/3089

Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-10/1210-1

Seisukoht

Keila jõe paisudel kavandatavad tööd

Soovisite 25.04.2025 kirjaga nr 3-6.1/2025/3089 kooskõlastust Lohu, Purila ja Ingliste paisudel

kavandatavatele töödele ning seisukohti ja põhjendatud tingimusi, millega arvestada projekti

tellimisel ja koostamisel:

• Lohu paisu projekteerimistööde eesmärk on rajada kärestik-kalapääs,

• Purila paisu projekteerimistööde eesmärk on amortiseerunud paisu likvideerimine ja

loodusliku jõesängi taastamine,

• Inglise paisu projekteerimistööde eesmärk on rajada kärestik-kalapääs.

Kõik kõnealused paisud asuvad kinnismälestiste koosseisus ning mõjutavad vastava mõisa

pargi (samuti kinnismälestised) kultuuriväärtuse säilimist:

• Lohu pais asub kinnismälestise nr 15240 „Lohu mõisa vesiveski“ koosseisus ning

mõjutab kultuuriväärtuse säilimist kinnismälestisel nr 15234 „Lohu mõisa park“,

• Purila pais asub kinnismälestise nr 15348 „Purila mõisa vesiveski“ koosseisus ning

mõjutab kultuuriväärtuse säilimist kinnismälestisel nr 15347 „Purila mõisa park“,

• Ingliste pais asub kinnismälestise nr 15197 „Ingliste mõisa vesiveski“ koosseisus ning

mõjutab kultuuriväärtuse säilimist kinnismälestisel nr 15195 „Ingliste mõisa park“.

Selgitame, et kavandades ehitusprojekti nõudvaid ehitustöid kinnismälestisel, on esmalt vajalik

taotleda muinsuskaitse eritingimused (muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 50 lg 1), mis on aluseks

ehitusprojekti koostamisele (MuKS § 49 lg 2). Muinsuskaitse eritingimused annab

Muinsuskaitseamet haldusaktiga (MuKS § 50 lg 3) ning ehitusprojekti valmimisel saame

kooskõlastada ehitusloa (ehitusseadustik § 42 lg 7 p 1).

Seega palume teil igal mälestisel kavandatavate tööde tarbeks taotleda eraldi muinsuskaitse

eritingimused kultuurimälestiste registri (https://register.muinas.ee/) kaudu.

Kõnealuste paisude teemat on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Muinsuskaitseameti

esindajate osalusel arutatud 16.05.2023. 15.06.2023 teostati paikvaatlus Lohu ja Ingliste

mõisate parkides, mille protokoll saadeti seejärel RMK esindajatele ning on lisatud käesolevale

vastusele.

Paikvaatluse protokollile tuginedes anname Muinsuskaitseameti üldised seisukohad, millega

planeeritavatel töödel arvestada. Täpsed tingimused, mis on projekti koostamise aluseks,

anname muinsuskaitse eritingimustes.

2(3)

Lohu paisu osas oleme toona andnud seisukoha, et kärestik-kalapääsu rajamine on sobiv

tingimusel, et paisutustaset ei alandata. Lisame, et kui veetaseme alandamise kaalumine osutub

vajalikuks, tuleb esmalt teha mõjuanalüüs kultuuriväärtuste säilimisele ning seejärel saame

otsustada veetaseme alandamise võimalikkuse üle. Samuti tuleb arvestada, et kuna paisu

vahetus läheduses, jõe läänekaldal, asub arheoloogiamälestis „Asulakoht“ (reg-nr 1193), siis

tuleb sinna kalapääsu kavandamisel kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring. Kui kalapääs

kavandatakse jõe idakaldale, siis uuringut vaja ei ole, küll aga tuleb arvestada

kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Sellisel

juhul on leidja kohustatud koheselt tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teavitama sellest

Muinsuskaitseametit (MuKS § 31 lg 1 ja 2, § 60).

Pais on seotud Lohu mõisa pargis asuva paisjärvega. Lohu mõisa pargi on 19. sajandil loonud

Eesti maastikuarhitektuuriajaloo väljapaistvaid pargiarhitekte Georg Kuphaldt. Tema loomingu

paremikku kuuluva ja kõrge arhitektuuriväärtusega Lohu pargi kujundamisel on arvestatud

looduse, eriti maastiku iseärasustega. Märkimisväärne on silmapaistvalt kvaliteetne

maastikuarhitektuur ja veekogu kui loodusliku materjalikäsitluse disaini kõrge tase. Hoolimata

aja jooksul mõisasüdames toimunud muutustest, on pargimaastik siiani säilinud. Veetaseme

muutmine mõjuks hävitavalt algupärasele arhitektuursele lahendusele ning

originaalsubstantsile (vesi, voolav ja seisev, veepeegeldused, jõesaared, taimestik). Lohu

paisjärve veetaseme langetamisega hävivad veepeegeldused, pargi algupärase kompositsiooni

terviklikkus ja maalilised vaated. Arvestada tuleb, et veetaseme langetamine avaldab kaudset

mõju põhjavee tasemele, mis omakorda mõjutab olemasolevat taimestikku, sh vanemaid puid

paisjärve kallastel. Arvestades säilinud looduselemente ning tuginedes olemasolevale arhiivi-

ja bibliograafiamaterjalile oleks parki ja iluaeda omanikul võimalik soovi korral taastada,

mistõttu on paisutuse säilitamine oluline.

Purila paisu osas oleme toona andnud seisukoha, et veekõrgus kultuuriväärtuse säilitamist ei

mõjuta. Lisame, et paisu ja jõest ülepääsukoha markeerimiseks tuleb säilitada sillasambad.

Tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Sellisel juhul on leidja kohustatud koheselt tööd katkestama, jätma leiu leiukohta

ja teavitama sellest Muinsuskaitseametit (MuKS § 31 lg 1 ja 2, § 60).

Pais on seotud Purila mõisa pargiga, kuid jõekäärud on hävinud ning pargi elemendiks olnud

vaadet ei ole enam võimalik maastikus tuvastada.

Ingliste paisu osas oleme toona andnud seisukoha, et kärestik-kalapääsu rajamine on sobiv

tingimusel, et paisutustaset ei alandata.

Pais on seotud Ingliste mõisa pargis asunud paisjärvega. 1920. aastate keskpaiku oli paisjärv

kõrge veetasemega ning hoonete ja taimestiku peegeldused vees väga selged. 1970. aastatel

rajati Ingliste mõisa juurde kuivendav maaparandussüsteem ning mõisaaegse vesiveski ja silla

juures olnud veskitamm lammutati. Uus tamm on ehitatud sellest allavoolu, et veetaset

kõrgemana hoida. Vana sild oli tehtud puidust ning ehitati 1995. a ümber raudbetoonsillaks.

Mõisaaegsest sillast on järel vaid koht, sillasammaste kive kasutati kaldakindlustuste

rajamiseks. Veskitammi lammutamine ja paisjärve veetaseme langetamine muutsid jõesaarte

suurusi, kujunduslikke sopistusi ja veepeegeldusi selliselt, et ajaloolist planeeringut ega selgeid

veepeegeldusi ei ole võimalik paisjärve taastamata taasluua. Pöördumatult on muutunud

mõisakompleksi hoonestus. Vaatamata ulatuslikele muudatustele pargi planeeringus, on

jõesaartele viivaid sildu taastatud ning peahoone tagune regulaarses stiilis pargiala on osaliselt

säilinud. Mõisapargi veel säilinud kujunduse hoidmiseks tuleb praegust veetaset säilitada.

Eelistatud on kalapääsu lahendus, mis arvestab jõesängi laiusega ega koorma pargiala piki jõe

3(3)

paremkallast. Ajaloolise silla asukoht tuleb markeerida ning tööde käigus leitavad

konstruktsioonielemendid säilitada. Tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Sellisel juhul on leidja kohustatud

koheselt tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teavitama sellest Muinsuskaitseametit (MuKS

§ 31 lg 1 ja 2, § 60).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anita Staub

Lisa:

Paikvaatluse protokoll, 15.06.2023

Kateriin Ambrozevits, ehituspärandi nõunik, 53821873,

[email protected]

Anu Lepp, Põlvamaa nõunik, 58669436, [email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected] (25.04.2025) nr 3-6.1/2025/3089

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Muinsuskaitseametilt (Keila jõe

paisud)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel. Projekt viiakse ellu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-

2027 toel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas Keila jõel

järgmistel paisudel:

- Kohila vallas, Lohu külas asuval Lohu paisul (katastritunnused: 31701:004:1271,

31701:004:2351, 31701:004:0051);

- Rapla vallas, Purila külas asuval Purila paisul (katastritunnused: 66801:001:0057,

66903:002:0490);

- Kehtna vallas, Ingliste külas asuval Ingliste paisul (katastritunnused: 29201:003:0108,

29201:003:0021).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud vastavates lisades:

- Lisa 1: „Tööde kavatsus Lohu pais“

- Lisa 2: „Tööde kavatsus Purila pais“

- Lisa 3: „Tööde kavatsus Ingliste pais“

Arvestades, et planeeritavate tööde alad jäävad Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse

andmetel mälestiste kaitsevööndisse või nende vahetusse lähedusse, soovib RMK

Muinsuskaitseametilt kooskõlastust kavandatavatele töödele ning vajadusel palume esitada

seisukohad või põhjendatud tingimused, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo – kontakttelefon 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus - Lohu pais, Tööde kavatsus_Lohu pais.pdf

Lisa 2: Tööde kavatsus - Purila pais, Tööde kavatsus_Purila pais.pdf

Lisa 3: Tööde kavatsus - Ingliste pais, Tööde kavatsus_Ingliste pais.pdf

56287678 [email protected]

1

Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Ingliste paisule (PAIS012050) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).

Ingliste pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022- 2027 kohaselt on Keila jõe lähtest arvates kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille kalapopulatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.

Praegusel hetkel on Ingliste pais hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Selleks, et jões saaksid nii kalad kui ka ülejäänud vee-elustik rännata üles- ja allavoolu, on paisu likvideerimisel oluline positiivne mõju jõe elukeskkonnale tervikuna. Rändetõkke ümberkujundamine on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus.

Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Ingliste paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Ingliste paisjärve paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh madal- ja suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasolev amortiseerunud sild ja sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele ning seega säilitatakse paisu juures jõe ületamise võimalus. Säilitatakse või taastatakse paisust ülesvoolu paikneva tuletõrje veevõtu hüdrandi nõuetekohane toimimine. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Ingliste pais asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ingliste külas Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel tunnusega 29201:003:0108 (joonis 1). Vahetult paisust allavoolu asub eraomandis katastriüksus tunnusega 29201:003:0021.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 2025.

2

Joonis 1. Ingliste paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Ingliste pais paikneb muinsuskaitsealuse kinnismälestise „Ingliste mõisa park“ alal.

Ingliste paisust ligikaudu 170 m ülesvoolu paikneb tuletõrje veevõtu koht, hüdrant.

Ingliste paisust ligikaudu 100 m ülesvoolu paikneb Ingliste küla rand, stend nr 374.

Ingliste paisu asukohas kulgeb paralleelselt Keila jõega Jõe tee numbriga 2921120, mis on

munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega 29201:001:0709.

Ingliste pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e3 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Ingliste pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on viimane paisrajatis ülesvoolu, millel puudub kalade läbipääs. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud

3

vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel3.

Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub4.

Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“5. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a).

Ingliste paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,8 m. Tegemist on 13,4 m pikkuse ja 1,4 m laiuse betoonist ülevooluga, mille keskel on puidust varjadega suletav 1,2 m laiune ava. Kaldad on kindlustatud suurte maakividega. Paisust allavoolu on laotud voolusängi mitu kivikünnist, mis eriti ei paisuta. Paisust vahetult allavoolu asub betoonist amortiseeruv jalakäijate sild.

Joonis 2. Vaade Ingliste paisule (14.06.2024).

4 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 5 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

Joonis 3. Vaade Ingliste paisult allavoolu jõesängi kujundatud kivikünnistele (14.06.2024).

Joonis 4. Vaade Ingliste paisule ja jalakäijate sillale (31.03.2025).

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Ingliste park (29201:003:0108), Allika (29201:003:0021) ja 2921120 Jõe tee (29201:001:0709). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Mõju infrastruktuurile:

Ingliste pais paikneb muinsuskaitsealuse kinnismälestise „Ingliste mõisa park“ alal. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Ingliste paisust ligikaudu 170 m ülesvoolu paikneb tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) ning paisust

ligikaudu 100 m ülesvoolu paikneb Ingliste küla rand, stend nr 374. Mõlemad objektid paiknevad

munitsipaalmaal katastriüksusel 29201:003:0108. Ingliste paisu asukohas kulgeb paralleelselt Keila

jõega Jõe tee numbriga 2921120, mis on munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega

29201:001:0709. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Kehtna Vallavalitsusega.

Ingliste pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)6 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisu asemele kärestik-kalapääsu kujundamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks,

samas kui rändetakistuste likvideerimise tulemusel taastuks kogu jõe ökosüsteem. Ingliste paisu

ümberkujundamine kärestik-kalapääsuks aitab vältida siirdekalade väljasuremist ja saavutada

asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid. Tööde kavatsus kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

2024. aasta uuringus7 on märgitud, et suhteliselt madalapoolse Ingliste paisu ületatavust on võimalik

parandada selle kujundamisega kärestikuks jõesängis. Selle tulemusel paraneks forelli noorjärkude

sigimis- ja kasvualade kvaliteet Ingliste lõigul. Ehkki Inglistest ülesvoolu asuvate sigimis- ja kasvualade

pindala jäi uuringus koprapaisude tõttu täpsemalt määramata, on jahedaveeline jõgi Ingliste ja Karitsa

vahel suurepärane elupaik vanematele isenditele. Lisaks soodustaks paisul kalade läbipääsu tagamine

haugi kevadist kuderännet.

Ingliste mõisa park on looduskaitsealune park (KLO1200385). Ingliste paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

6 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3- 11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF 7 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

1

Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Lohu paisule (PAIS014090) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga kolmas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Lohu paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Lohu paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Lohu paisjärve (VEE2029820) paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasoleva amortiseerunud silla asemele rajatakse kergsild, millega säilitatakse paisu ületamise võimalus ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Lohu pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu ja Loone külade piiril Keila jõel eraomandis katastriüksustel tunnustega 31701:004:0051, 31701:004:1271 ja 31701:004:2351.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Lohu paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on kolmas paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Lohu paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,85 m. Pais on amortiseerunud, samuti sillasambad

ning nendele toetuv sild. Paisu sambad on maakividest ja betoonist, kaheavaline (avad 9,0 ja 8,3 m),

mille vahel on 7,6 m pinnasega täidetud müüritisega jõesammas. Üle avade kulgeb 4,5 m laiune

avariiohtlik puitsild. Lohu paisul on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3281849.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti. 9 KOTKAS. Keskkonnalubade infosüsteem. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None (viimati külastatud 28.02.2025)

Joonis 2. Vaade Lohu paisu ületavale sillale (14.06.2024).

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Lohu mõis (31701:004:0051), Möldri (31701:004:1271) ja Tammi (31701:004:2351). Kujundatavata kärestik-kalapääsu hooldamine jääb pärast tööde lõppu maaomaniku ülesandeks. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Joonis 3. Vaade Lohu paisule ülavee poolelt (14.06.2024).

Joonis 2. Vaade Lohu paisule alavee poolelt (05.03.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Tööde järgselt tuleb tagada

ülepääs jõest.

Lohu pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Kavandatud tööde piirkonnas on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide veelendlane

(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja

suurvidevlane (Nyctalus noctula). Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamine kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Lohu mõisapark on looduskaitsealune park (KLO1200379). Lohu paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-

11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Purila paisu likvideerimise kavatsus

a) Purila paisu likvideerimise kavatsus

Purila paisu (PAIS019570) likvideerimise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Purila pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on pärast Keila juga neljas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on Keila jõe lähtest arvates kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. Praegusel hetkel on Purila paisul soodsate veetingimuste puhul eelduslikult võimalik vaid jõeforelli läbipääs parempoolsest paisu avast3. Selleks, et jões saaksid ka teised kalaliigid rännata üles- ja allavoolu, on paisu likvideerimisel oluline positiivne mõju kalastikule tervikuna. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida amortiseerunud Purila paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine. Seejuures säilitatakse ülepääs jõest ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Purila pais asub Rapla maakonnas Rapla vallas Purila külas Keila jõel eraomandis katastriüksusel tunnusega 66903:002:0490. Vahetult paisust ülesvoolu asub munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega 66801:001:0057.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. Tartu 2024. Sihtfinantseerija SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kaasfinantseerija Eesti Maaülikool.

2

Joonis 1. Purila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Purila paisu kõrval asub muinsuskaitse kinnismälestis „Purila mõisa vesiveski“.

Purila paisust ligikaudu 40 m allavoolu ületab jõge Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV.

Purila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Purila pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on neljas paisrajatis ülesvoolu. Ehkki pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks4. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Purila paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,95 m4. Pais on neljaavaline ning paisu sammastele toetub puidust jalakäijate sild. Vett paisutab sammastevaheline betoonist ülevoolulävend, mis on aga osaliselt lagunenud. Rännet takistav betoonaste on paremini säilinud vasakpoolsetes avades, samas kui parempoolses avas on see rohkem lagunenud. Poollagunenud Purila paisu uputusala on Eesti Maaülikooli 2024. aasta uuringus3 hinnatud settepõhjaliseks ja suures osas taimestikku täis kasvanuks. Uuringu kohaselt on ootuspärane, et paisu likvideerimisel avaneb mõni ritraalne fragment, mis toetab kalade elukeskkonna paranemist.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

Joonis 2. Vaade Purila paisule (14.06.2024).

Joonis 3. Vaade Purila paisust ülesvoolu (14.06.2024).

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Purila paisu likvideerimisega seotud katastriüksused on eelkõige Tamme põik 1 (66903:002:0490) ja Külaplatsi (66801:001:0057). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Mõju infrastruktuurile:

Purila paisu kõrval asub muinsuskaitse kinnismälestis „Purila mõisa vesiveski“. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Purila paisust ligikaudu 40 m allavoolu ületab jõge Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV. Seotud osapooli

teavitatakse kavandatavast tegevusest.

Purila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Kui tehiskärestike ja kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks, siis

rändetakistuste likvideerimise tulemusel taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse

taastamine aitab vältida siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide

eesmärgid.

Purila paisu likvideerimise ja loodusliku jõesängi taastamise kavatsus kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF