Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse

eelnõu

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) esitas 28.03.2025 Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnale maaparandusehitise ehitusloa taotluse Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas Pikksaare ringtee (MS/ehitise kood 6115090030030/101) maaparandusehitise rekonstrueerimiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud ehitusprojekti „Pikksaare ringtee rekonstrueerimise projekt (V02)“ (töö nr 24-06-B, digitaalselt allkirjastatud 25.03.2025) (toimiku nimi: Pikksaare ringtee REK 2023) alusel. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.

Arvamust ootame hiljemalt 19.05.2025. a e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Riho Erismaa

juhataja

Maaparanduse osakonna Lääne büroo

Lisa: Otsuse eelnõu

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 07.04.2025

Meie 13.05.2025 nr 13.1-3/25/5983-6

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 13.05.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 12.05.2100

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Maa- ja Ruumiamet

Ingo Valgma [email protected]

OTSUSE EELNÕU

Puudub nr

Maaparanduse ehitusloa andmine

Maaparanduse ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus kehtestatakse maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 2, 4 ja 8 alusel. Riigikogu võttis 19.11.2024 vastu „Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)“, millega täiendati Vabariigi Valitsuse seadust (VVS) §-ga 10520, mille kohaselt korraldatakse Maa-amet alates 01.01.2025 ümber Maa- ja Ruumiametiks. Sellega seoses läksid lisaks õigusaktides sätestatud Maa-ameti senistele ülesannetele alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiametile üle mh Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 28.03.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud kliendiportaalis PMAIS (teenus nr 2508272) ja dokumendihaldussüsteemis KIRKE (nr 13.1-3/25/5983) ning REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud ehitusprojekti „Pikksaare ringtee rekonstrueerimise projekt (V02)“ (toimiku nimi: Pikksaare ringtee REK 2023, töö nr 24-06B, digitaalselt allkirjastatud 25.03.2025) on Maa- ja Ruumiamet tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ehitusloa andmise menetluse. Projektala asub Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas, Nepste külas. Projektiga on kavandatud Pikksaare ringtee (MS/ehitise kood 6115090030030/101) maaparandusehitise rekonstrueerimine. Tee rekonstrueerimise eesmärk on kuivendussüsteemi hoolduse võimaldamine maaparandusehitistel asuvate metsade majandamiseks. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkt 8 alusel, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

Otsuse nr Leht 2 ( 9 )

kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 2 otsustab Maa - ja Ruumiamet keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Kobras OÜ (registrikood 10171636) koostas „Pikksaare metsaparandusobjekti uuendustööde kava ja Pikksaare ringtee rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.“ (töö nr 2024-121) projektiga kavandatud tegevustele keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu (digitaalselt allkirjastatud 19.07.2025), lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22 (otsuse lisa 1). Eelhinnang on koostatud nii käsitletavale Pikksaare ringtee rekonstrueerimise projektile (REK Projekt OÜ töö nr 24-06B2) kui Pikksaare metsaparandusobjekti uuendustööde kavale (REK Projekt OÜ töö nr 24-06-A1), mida käesolev menetlus ei käsitle. Maa- ja Ruumiamet teeb MaaParS § 23 lõike 4 alusel ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

2. KAASAMINE 2.1 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud KIRKEs 28.04.2025. a nr 13.1-3/25/ 5983-3).

Keskkonnaamet (registrikood 70008658) esitas 08.05.2025 arvamuse kirjaga 6-2/25/8612-2 olles seisukohal, et keskkonnaameti varasemate märkustega on saadetud materjalides arvestatud ja, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine Pikksaare ringtee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. 2.2 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud KIRKE-s 25.04.2025. a nr 13.1-3/25/ 5983-2). Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõule ning ei esitanud arvamust keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. Transpordiamet (registrikood 70001490) kooskõlastas 05.05.2025 e-kirjaga, teatades, et lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. 2.3 Maa- ja Ruumiamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 alusel ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku (registreeritud KIRKE-s 28.04.2025. a nr 13.1-3/25/ 5983-4). Maaomanikud ei eitanud tähtajaks arvamust maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõule koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõule. 2.4 Maa- ja Ruumiamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459)

Otsuse nr Leht 3 ( 9 )

maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud KIRKE-s xx.04.2025. a nr 13.1-3/25/ 5983-x). MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt loetakse ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. Maa- ja Ruumiamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus kaasati kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis õigusaktist tulenev pädevus olla seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

3. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Maa- ja Ruumiamet võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle rakendusaktide sätted ning KeHJS. HMS § 4 lõige 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige 2 rõhutab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lõige 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid. 3.1 Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 3.1.1 Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 3.1.2 Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang; 3.1.3 Üleriigiline planeering Eesti 2030+; 3.1.4 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; versioon 12.1; 02.02.2024. a); 3.1.5 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; 3.1.6 Häädemeeste valla üldplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19.06.2013 määrusega nr 8) 3.1.7 Koostatav Häädemeeste valla üldplaneeringu (algatatud Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018 a otsusega nr 64); 3.1.8 Maaparandushoiukavad 2022-2027 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); 3.1.9 Veemajanduskavad 2022-2027 (Keskkonnaministri käskkiri 07.10.2022. a nr1-2/22/357); 3.1.10 Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendusathena.agri.ee/connect/analyst/mobile; 3.1.11 Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused;3.1.12 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd selliselt, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkt 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste

Otsuse nr Leht 4 ( 9 )

tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Tee ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust. Vastavalt MaaParS § 4 lõikele 7 on maaparandussüsteemi teenindav tee maaparandushoiutööde tegemiseks vajalik metsa- ja eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Metsatee on vastavalt ehitusseadustiku § 93 lõikele 1 riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Kavandatava tegevusega maakasutuse üldised võimalused ei muutu, pigem mõjutab tegevus ümbruskonna metsamaa kasutusvõimalusi positiivselt, sest kavandatav tegevus tagab ajalooliste kuivendussüsteemide jätkusuutliku toimimise. Samuti parandatakse liikumisvõimalusi (ajakohastatakse teedevõrgustikku), sh rekreatiivsetel eesmärkidel kasutamiseks. Tööde käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud, nagu näiteks ehitustööde tsoonis liikumise keeld, et tagada inimeste turvalisus. Tööde tegemine ega hilisem maakasutus ei ole sellised, mis nõuaksid keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid. Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi. 3.2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang Veekaitse Kobras OÜ koostatud eelhinnangus on toodud, et projekteeritud töödest ei saa eeldada olulist keskkonnamõju veele. Mõju pinnaveele avaldub eelkõige läbi täiendava sette- ja toitainete koormuse vahetult tööde teostamise ajal ja seni, kuni kraavid ja muud veega kokku puutuvad pinnad stabiliseeruvad ning perioodiliselt kogu objekti toimimise eluea jooksul. Ei ole alust eeldada, et tegevused tooks kaasa keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamise veekogudes. Projektidega seotud maa-alal ei esine karstialasid, mis võiks avaldada täiendavat koormust nitraaditundlikule alale ja põhjaveele. Võib esineda kumuleeruv mõju sette- ja toitainete koormuse osas, kuid see on selgelt ebaolulise suuruse/ intensiivsusega, sest Nepste oja tegelikus voolusängis kaevetöid ei teha, erosiooni vältimiseks kände trassiraiel ei juurita ja mujal rakendatakse sette edasikande vältimise/ vähendamise tehnikaid. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket. Kaitstavad loodusobjektid Tee piirneb RAH0000122 Põhja-Liivimaa linnuala, RAH0000501 Nigula loodusala, Nepstemurru looduskaitseala Nepstemurru sihtkaitsevööndi, Nigula looduskaitseala Laiksaare sihtkaitsevööndi ja Nigula piiranguvööndi, liigi leiukohtadega (loomad II ja III kat.) Projekti elluviimisel ei põhjustata projektalal või selle ümbruses olulisi mõjusid loomastikule, taimestikule ja VEP-idele ning ei kavandata KeHJS § 6 lõike 31/1 mõistes olulises mahus puistu raiet (planeeritav maht on ca 0,57 ha). Veerežiimi osas ei ole eraldi meetmete määramine vajalik, kuivõrd tegevustega ei tekitata alale üldiste ökosüsteemide soodsuse mõjutamise kontekstis täiendavat kuivendusmõju. Kavandatava tegevuse lähialal olevatest liikidest ollakse teadlikud ja projekt võimaldab tegevuse lubatavust mh LKS § 14

Otsuse nr Leht 5 ( 9 )

mõistes. Rekonstrueeritav tee on kasutusele võetud 1980. aastal. Natura loodusala ja linnuala Tee piirneb RAH0000122 Põhja-Liivimaa linnuala ja RAH0000501 Nigula loodusalaga. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud ja sellest tulenevalt Natura asjakohast hindamist vaja teha ei ole. Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on üldjoontes seotud kaitset väärivaks tunnistatud veekogudega, niiskuslembeste metsa ja niidu elupaigatüüpidega, sooga, rabaga, ohustatud imetaja-, linnu-, taime-, putukaliikidega. Projektidega seotud maa-ala ruumiline paiknemine Natura 2000 alade suhtes ja juba projektides ettenähtud tehnilised lahendused (sh tööde teostamise ajalised perioodid, teede niisutamine tolmu tekke vältimiseks, setete liikumise vähendamise tehnikad, tööde maht ja ulatus, sh Nepste ojal ainult voolutakistuste eemaldamine, tagavad selle, et Natura 2000 alade terviklikkust ei mõjutata ka kaudselt läbi alade ja liikide soodsa seisundi tagamiseks vajalike keskkonnatingimuste (tunnuste) mõjutamise (nt veerežiimi mõjutamise). Ei mõjutata (ei halvendata) alade põhiomadusi (sh füüsilisi tingimusi) ja ökoloogilisi funktsioone, sh struktuur, alal esinevate kaitse- eesmärkideks olevate elupaigatüüpide pindala, esindavus ja kaitsestaatuse aste, kaitstavate liikide populatsiooni suurus, isoleerituse aste, ökotüüp, genofond, vanuseline struktuur. Kumulatiivset mõju (eelkõige müra ja tolmu osas) ca 220 m kaugusel asuva Nepste IV liivakarjääriga ja kavandatava Nepste V liivakarjääriga ei saa eeldada, sest Nepste IV liivakarjääris kaevandamist lubavas keskkonnaloas (L.MK/334117) on seatud kõrvaltingimused tolmu ja müra ohjamiseks ning sellest tulenevalt ei ole alust eeldada, et oleks oht ületada keskkonnataluvust või seada ohtu inimese tervist ja heaolu ning käesolevates projektides on ettenähtud tee rekonstrueerimisel selle ja teenindavate teede niisutamine ulatuses, mis välistab tolmu tekke ning ajalised piirangud müra suhtes tundlike liikide kaitseks. Maa- ja Ruumiamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud maaparandussüsteemi ehitamise nõuded on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Maaparandusehitiste rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, kus muutused ala mullastruktuuris aja jooksul juba toimunud. Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukohatüüp tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eelmaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate loodusobjektide jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse-eesmärkidest ja alal paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekita alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise, säilitades siiski kaitstava ala veerežiimi. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Maa- ja Ruumiamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, seega täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia. Maa- ja Ruumiamet omab „Pikksaare ringtee rekonstrueerimise projekt (V02)“ projektile ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega kaitse-eesmärke.

Otsuse nr Leht 6 ( 9 )

4. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt MaaParS § 49 lõike 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõigete 1 kuni 5 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi, eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku, avatud eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega ja maaparandussüsteem peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning olema ohutu. HMS § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lõige 1 alusel on menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. Maa- ja Ruumiamet on esitanud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, kellel on seadusest tulenev pädevus, kes on seotud ehitusloa menetluse esemega ning omanikele, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui nad ei ole taotlust esitanud ja kinnisasjadega piirnevate kinnisasjade omanikele ning tuvastas, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud alused ehitusloa andmisest keeldumiseks. Tulenevalt KeHJS § 6¹ lõikest 5 on Kobras OÜ koostanud maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu ning jõudnud veendumusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. HMS § 4 lõike 1 alusel on Maa- ja Ruumiamet kaalutlenud otsustuse tegemist ning valinud erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust on Maa- ja Ruumiamet teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Maa- ja Ruumiamet on tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ja läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on koostatud maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Lisaks kaasati menetlusse kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis olla õigusaktist tulenev pädevus ja seotus ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet on ehitusloa menetluse käigus tuvastanud, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused.

5. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, majandus- ja tööstusministri 17.12.2024.a. määruse nr. 83 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 15 p 7, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 28.03.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (PMAIS teenus nr 2508272, KIRKE nr 13.1-3/25/5983) otsustan: 5.1 välja anda ehitusluba Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas, Nepste külas, Pikksaareringtee (MS/ehitise kood 6115090030030/101) rekonstrueerimiseks vastavalt Pikksaare ringtee REK 2023, töö nr 24-06-B, versioon V02 (allkirjastatud 25.03.2025) projektile. 5.2 jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt ehitusprojektis „Pikksaare ringteerekonstrueerimise projekt (V02)“ kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele. Kavandatav tegevus ei

Otsuse nr Leht 7 ( 9 )

ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik. 5.3 Teha käesolev otsus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Häädemeeste Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Transpordiametile ja menetlusega seotud maaomanikele- ja valdajatele. Maa- ja Ruumiamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Maa- ja Ruumiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr Leht 8 ( 9 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Pärnu keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: Puudub Teenuse nr: 2510699 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Pikksaare ringtee REK-2023 Projekti nimi: Pikksaare ringtee rekonstrueerimise projekt Projekti number: 24-06-B Projekti koostamise aasta: 2024

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

21302:001:0094 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Pärnu maakond Häädemeeste vald Nepste küla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

6115090030030 101 Pikksaare ringtee

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: REK PROJEKT OÜ Uurimistöö tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti koostaja: REK PROJEKT OÜ Ehitusprojekti tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: OÜ VESINE Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Rasmus Suik

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Otsuse nr Leht 9 ( 9 )

Pindala (ha): 0.0 Eesvoolu pikkus (km): 0.00

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

4 2.65 Pikksaare ringtee

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Tuletõrjetiik 1

Settebassein 1

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Projekt 24-06-b_tee_ehitusprojekt_v02.asice

Menetleja

Ingo Valgma 528 2353 [email protected]