Türi-Järva tuuleala notari eelmärke sissekandmise avaldus.

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

514

ARENDUSKOKKULEPE

HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE EELLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a üheteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (11.03.2025. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitsema volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70004459 all, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tallinnas (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e- notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, aadress Toompuiestee 35, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Arendaja ja ka Hoonestaja, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Marko Viiding, isikukood 38205300384, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tallinnas (Arendaja esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja Arendaja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osalejate nõusolekul viibib käesoleva notariaalakti tõestamise juures ka Riigimetsa Majandamise Keskuse arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa, isikukood 38802090333, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Saue vallas, Harjumaal, ning kellele on notariaalakti tõestaja poolt antud võimalus tutvuda käesoleva notariaalakti tekstiga e-notar keskkonna kaudu, kuid kes ei osale notariaalakti tõestamisel ega kirjuta notariaalaktile alla.

Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks 1 on aadressil Järva maakond, Järva vald, Taadikvere küla, Türi metskond 260, asuv kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu 1) koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13088350, mille koosseisu kuulub

2

maaüksus, mille katastritunnus 23401:001:0326, pindala 8642,0 m², aadress Türi metskond 260, Taadikvere küla, Järva vald, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.03.2025. a).

1.2. Lepingu esemeks 2 on aadressil Järva maakond, Järva vald, Taadikvere küla, Türi metskond 167, asuv kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu 2) koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11753450, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 23401:006:0162, pindala 4,69 ha, aadress Türi metskond 167, Taadikvere küla, Järva vald, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.03.2025. a).

1.3. Lepingu esemeks 3 on aadressil Järva maakond, Järva vald, Pällastvere küla, Türi metskond 44, asuv kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu 3) koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. Lepingu ese 3 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14840350, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 23401:003:0047, pindala 199,15 ha, aadress Türi metskond 44, Pällastvere küla, Järva vald, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.3.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.3.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.3.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.03.2025. a).

1.4. Lepingu esemeks 4 on aadressil Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pohla, asuv kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu 4) koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. Lepingu ese 4 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15074850, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 27101:004:0081, pindala 10,44 ha, aadress Pohla, Kabala küla, Türi vald, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.4.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.4.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.4.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.03.2025. a).

3

1.5. Lepingu esemeks 5 on aadressil Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Sinika, asuv kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu 5) koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. Lepingu ese 5 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15414350, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 27101:004:0083, pindala 10,62 ha, aadress Sinika, Kabala küla, Türi vald, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.5.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.5.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.5.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.03.2025. a).

1.6. Lepingu esemeks 6 on aadressil Järva maakond, Türi vald, Kurla küla, Ülekraavi, asuv kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu 6) koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. Lepingu ese 6 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15080950, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 27101:004:0086, pindala 321529,0 m², aadress Ülekraavi, Kurla küla, Türi vald, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.6.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.6.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.6.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.03.2025. a).

Lepingu ese 1 kuni lepingu ese 6 edaspidi ühiselt koos nimetatud lepingu ese ja ka lepingu esemed.

Kinnistu 1 kuni kinnistu 6 edaspidi ühiselt koos nimetatud kinnistu ja ka kinnistud.

1.7. E-notari teabesüsteemi ja: 1.7.1. ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu esemete koosseisu

kuuluvate maaüksustega ühtegi ehitist seotud; 1.7.2. kultuurimälestiste registri andmete kohaselt ei kuulu kinnistud arheoloogilise leiukoha

piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kultuurimälestiste registri elektroonilises andmebaasis enne käesoleva lepingu tõestamist;

1.7.3. maa- ja ruumiameti teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole kinnistute koosseisu kuuluvate maaüksustega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid kinnistu 1 kuni kinnistu 3 suhtes on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024); kinnistute 4 kuni 6 suhtes ei ole tehtud katastripidaja märkeid;

1.7.4. maa- ja ruumiameti teabesüsteemi andmete kohaselt ei asu lepingu esemed tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu esemetel on järgmised kitsendused

4

1.7.4.1. lepingu eseme 1 koosseisu kuuluval maaüksusel on järgmised ktastriüksuse 23401:001:0326 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 8641,89 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2408,69 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Lepametsa PÜ-110); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 21,06 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Lepametsa PÜ-110); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 8641,89 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv.;

1.7.4.2. lepingu eseme 2 koosseisu kuuluval maaüksusel on järgmised katastriüksuse 23401:006:0162 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 46916,54 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 28703,76 m²; nähtus: Maardla (Retla); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 46916,54 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 28703,76 m²; nähtus: maardla (Retla); seisund: kehtiv.;

1.7.4.3. lepingu eseme 3 koosseisu kuuluval maaüksusel on järgmised katastriüksuse 23401:003:0047 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 1991487,73 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 1054895,52 m²; nähtus: Maardla (Retla); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 11158,38 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211163); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 451,80 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pällastvere); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 5200,46 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pällastvere); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 29685,99 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Lepametsa PÜ-110); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2236,17 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Lepametsa PÜ-110); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 24,31 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 44,19 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 25399,85 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 1686711,48 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa- ala; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 1991487,73 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 1054895,52 m²; nähtus: maardla (Retla); seisund: kehtiv; ulatus: 11158,38 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.211163); seisund: kehtiv; ulatus: 24,31 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Pällastvere); seisund: kehtiv; ulatus: 44,19 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Metsaru); seisund: kehtiv; ulatus: 25399,85 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Lepametsa PÜ-110); seisund: kehtiv; ulatus: 1686711,49 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Lepametsa PÜ-110); seisund: kehtiv.;

1.7.4.4. lepingu eseme 4 koosseisu kuuluval maaüksusel on järgmised katastriüksuse 27101:004:0081 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 104422,28 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 44699,42 m²; nähtus: Maardla (Retla); seisund: kehtiv.

5

Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 104422,28 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 44699,42 m²; nähtus: maardla (Retla); seisund: kehtiv.;

1.7.4.5. lepingu eseme 5 koosseisu kuuluval maaüksusel on järgmised katastriüksuse 27101:004:0083 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 106198,68 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 35372,55 m²; nähtus: Maardla (Retla); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 17199,34 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 4075,19 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2570,95 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 40814,05 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 2,00 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 453,76 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 21345,93 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 488,95 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1242,28 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 8606,42 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 699,74 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 32222,48 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 12955,58 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2114,94 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 106198,68 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 35372,55 m²; nähtus: maardla (Retla); seisund: kehtiv; ulatus: 2,00 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; ulatus: 488,95 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv.;

1.7.4.6. lepingu eseme 6 koosseisu kuuluval maaüksusel on järgmised katastriüksuse 27101:004:0086 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 321529,08 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 177713,07 m²; nähtus: Maardla (Retla); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 32308,51 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 8656,33 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 5529,76 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 70053,60 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 100,77 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 12,86 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv;

6

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 28209,25 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 12789,57 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2290,08 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 3513,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 3337,29 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 83434,19 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 3584,74 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 8357,81 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 42053,36 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 56,20 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 16277,39 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4307,85 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 246,36 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ulatus: 2533,28 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ulatus: 2721,83 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ulatus: 13808,22 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 321529,08 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 177713,07 m²; nähtus: maardla (Retla); seisund: kehtiv; ulatus: 12,86 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Kotisopi_Noti); seisund: kehtiv; ulatus: 2533,28 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2721,83 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 13808,22 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 3584,74 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Arussaare jõgi); seisund: kehtiv.

2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Arendajat informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Arendaja õiguste realiseerimist ega Arendaja kohustuste täitmist.

2.1.4. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris:

7

2.1.4.1. lepingu eseme 1 objekti kood on KV69143, ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid;

2.1.4.2. lepingu eseme 2 objekti kood on KV44706, ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid;

2.1.4.3. lepingu eseme 3 objekti kood on KV9535, ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid;

2.1.4.4. lepingu eseme 4 objekti kood on KV12141, ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid;

2.1.4.5. lepingu eseme 5 objekti kood on KV12144, ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid;

2.1.4.6. lepingu eseme 6 objekti kood on KV12145, ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid.

Riigimetsa Majandamise Keskus on kantud riigi kinnisvararegistrisse volitatud asutusena lepingu eseme suhtes.

2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.6. Arenduse / hoonestusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel Arendaja õiguste realiseerimist ega Arendaja kohustuste täitmist.

2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluvatel maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevalt kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.8. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus on vastavalt metsaseaduse § 55 lg 1 ja lg 2 p 2, § 56 lg 1 p 3, § 57 lg 3 ja lg 4, riigivaraseaduse § 23 lg 1 ja lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse“ § 26 alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse majanduskabineti 24. oktoobri 2024. a otsustest võtnud vastu 26.11.2024. a otsuse nr 1-32/98 Tuulealade hoonestusõiguse enampakkumise korraldamine, mille alusel korraldatud elektroonilise enampakkumise lepingu esemete hoonestusõigusega koormamiseks võitjaks kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 10. veebruari 2025. a otsusega nr 1-32/30 Arendaja (Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791). Eelnimetatud Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse otsused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega tühistatud.

2.1.9. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

2.2. Arendaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Arendaja on teadlik Arenduse / hoonestusõiguse ala suurusest ja piiridest, looduses

paiknemisest ja selle seisukorrast, sh on Arendaja tutvunud lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste maakatastris registreeritud plaanidega ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Arendaja on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei kahjustata Arendaja võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.

2.2.3. Arendaja ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

2.2.4. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on

8

kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha Arenduse /

hoonestusõiguse ala (edaspidi nimetatud ka tuuleala). 2.3.3. Nad on tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, nad ei

soovi täiendavate dokumentide hankimist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.

3. TAASTUVENERGIA ALADE ARENDUSKOKKULEPE JA HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU TINGIMUSED (EELLEPING)

3.1. KOKKULEPE RIIGIMAA ARENDUSETAPIKS (edaspidi nimetatud ka

ARENDUSETAPI LEPING)

3.1.1. Käesoleva lepingu pooled on Eesti Vabariik (Omanik), mille esindajana tegutseb riigile kuuluva maa riigivara valitseja Riigimetsa Majandamise Keskus (Omaniku esindaja) ja enampakkumise võitnud isik, kellega sõlmitakse leping riigimaa arendamiseks ja eelkokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks (Arendaja ja ka Hoonestaja).

3.1.2. Käesoleva lepingu esemeks on käesoleva lepingu punktides üks üks (1.1) kuni üks kuus (1.6) nimetatud riigile kuuluvad kinnisasjad, millele Arendaja võib kavandada taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamist käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tumerohelise värviga tähistatud Arenduse ja ka hoonestusõiguse alal (tuulealal). Taastuvenergia tootmisega seotud ehitisteks loetakse tuulikud koos nende alusehitisega, päikesepaneelid, energia salvestamise ja transformeerimise seadmed ja rajatised, alajaamad, elektriliinid, ehitistele juurdepääsu teed jm taastuvenergia tootmisega otseselt ja lahutamatult seotud ehitised.

3.1.3. Lepingu pooled lepivad kokku, et Omaniku esindajal on järgmised õigused ja kohustused ehitiste kavandamisel:

3.1.3.1. Omaniku esindajal on õigus teha planeerimise või projekteerimise menetluses ettepanekuid ehituskruntide ja servituudialade asukoha ja ulatuse osas. Omaniku esindaja vastab Arendajale ja esitab oma seisukohad hiljemalt ühe (1) kuu jooksul vastava eskiislahenduse, projekti või küsimuse esitamisest.

3.1.3.2. Omaniku esindaja esitab kinnisasja jagamiseks vajalikud avaldused maakatastrile ja kande tegemiseks kinnistusraamatus.

3.1.3.3. Omaniku esindajal on õigus kontrollida lepingutingimuste nõuetekohast täitmist ning teha vajadusel selleks päringuid arendajale, asjaomastele isikutele ja asutustele.

3.1.4. Lepingu pooled lepivad kokku, et Arendajal on järgmised kohustused ja õigused ehitiste kavandamisel:

3.1.4.1. Arendajal on õigus tutvuda enne lepingu sõlmimist lepingu objekti hulka kuuluvate kinnisasjadega, sh vajadusel paikvaatlusel.

3.1.4.2. Arendajal on kohustus esitada kolme (3) kuu jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest arvates kohalikule omavalitsusele taotlus algatada lepingu eset hõlmav

9

taastuvenergia ehitiste rajamiseks vajalik planeering, välja arvatud juhul, kui see on varem juba algatatud. Planeeringu koostamise kohustuse puudumisel tuleb sama aja jooksul esitada taotlus projekteerimistingimuste andmiseks.

3.1.4.3. Arendaja peab tegema kõik endast oleneva, et kolme (3) aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest arvates saaks taastuvenergia ehitiste rajamise eelduseks olev planeering kehtestatud ja antud ehitusluba.

3.1.4.4. Kui lepingu esemeks olevatest kinnisasjadest on vaja moodustada planeeringule või projekteerimistingimustele vastavad krundid, korraldab Arendaja kruntide moodustamise selliselt, et need saavad maakatastris registreeritud hiljemalt käesoleva lepingu punktis kolm üks neli kolm (3.1.4.3) nimetatud tähtajaks.

3.1.4.5. Käesoleva lepingu punktis kolm üks neli kolm (3.1.4.3) nimetatud tähtaega võib Omaniku esindaja pikendada juhul, kui planeeringu kehtestamine, ehitusloa saamine ja ehituskruntide moodustamine viibib Arendaja tegevusest või tegevusetusest mitteolenevatel põhjustel, sh juhul kui planeeringu jõustumine viibib kolmandast osapoolest tulenevalt kohtumenetluse tõttu. Tähtaja pikendamise taotlus tuleb Omaniku esindajale esitada hiljemalt kümne (10) päeva jooksul pikendamise eelduseks oleva asjaolu teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui üks (1) kuu enne käesoleva lepingu punktis kolm üks neli kolm (3.1.4.3) nimetatud tähtaja saabumist.

3.1.4.6. Planeerimisel ja/või projekteerimisel peab Arendaja tagama, et ehituskruntide, ehitiste ja taristu asetus ning ehitamine ja kasutamine energiatootmise eesmärgil häiriks võimalikult vähe maa põllumajanduslikku või metsamajanduslikku kasutamist, sh kavandama servituudialad ehitistele (nt teed, elektriliinid, postalajaamad jne), mille rajamiseks ei ole mõistlik moodustada eraldi kinnisasja.

3.1.4.7. Arendaja on kohustatud esitama Omaniku esindajale planeeringu eskiislahenduse kooskõlastamiseks enne selle avalikustamist kohaliku omavalitsuste poolt ning projektlahenduse enne ehitusloa taotluse esitamist. Ehitiste kavandamisel projekteerimistingimuste alusel tuleb Omaniku esindajaga kooskõlastada vaid projektlahendus enne ehitusloa taotluse esitamist.

3.1.4.8. Arendaja on kohustatud arvestama Omaniku esindaja poolt planeeringulahenduse ja/või projektlahenduse kohta esitatud ettepanekutega. Kui nimetatud ettepanekute arvestamine ei ole võimalik, siis on Arendaja kohustatud selgitama Omaniku esindajale vastavaid asjaolusid ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks Omaniku huvidega.

3.1.4.9. Arendaja peab tegema planeerimisel ja/või projekteerimisel teostatavate botaaniliste inventuuride ning ehitusprotsessi käigus koostööd Keskkonnaametiga.

3.1.4.10. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks vajaliku planeerimisprotsessi ja sellega seonduvate menetluste käigus võidakse rakendada keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks leevendusmeetmeid (sh alade looduskaitse alla võtmine, majandustegevuse piiramine jne), mis võivad väljuda arendusala piirest. Kui leevendusmeetmetest tekib Omanikule majanduslik mõju ja/või kahju, siis sõlmivad pooled eraldi kokkuleppe nende hüvitamise kohta.

3.1.5. Lepingu pooled lepivad kokku, et Arendaja on kohustatud vastama Omaniku esindaja päringutele seoses lepingute täitmisega hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul päringu saamisest.

3.1.6. Omaniku esindajal on järgmised õigused ja kohustused lepingu eseme

kasutamisel 3.1.6.1. Omanikul esindajal on õigus kuni hoonestusõiguse seadmiseni kasutada lepingu

esemeks olevaid kinnisasju ise või korraldada nende kasutamist lepingu alusel senisel kasutuseesmärgil.

10

3.1.6.2. Omaniku esindajal on õigus kontrollida Arendaja kohustuste täitmist, teha vajadusel selleks päringuid või teostada paikvaatlusi.

3.1.6.3. Kui Arendaja ei täida heakorra tagamise kohustust, on Omaniku esindajal õigus korraldada vajalike tööde tegemine ning nõuda Arendajalt sellega seotud kulude hüvitamist.

3.1.7. Lepingu pooled lepivad kokku, et Arendajal on järgmised õigused ja kohustused lepingu esemete kasutamisel:

3.1.7.1. Arendaja peab vältima lepingu eseme alal tegevusi, mis võivad ala kahjustada või vähendada ala paiknevate kinnisasjade väärtust.

3.1.7.2. Lepingu esemeks olevatele kinnisasjadele taastuvenergia tootmise ehitiste kavandamiseks vältimatult vajalike rajatiste paigaldamiseks peab Arendaja sõlmima Omaniku esindajaga eraldi kokkuleppe, tagama rajatiste ümbruses heakorra ning kooskõlastama selleks vajalikud tegevused maa lepingulise kasutajaga.

3.1.7.3. Arendaja kohustub mitte raiuma lepingu esemeks oleval maal kasvavat metsa. Metsa raie on lubatud vaid Omaniku esindaja nõusolekul ulatuses, mis on hädavajalik käesoleva lepingu punktis kolm üks seitse kaks (3.1.7.2) nimetatud rajatiste paigaldamiseks. Raie ulatus ja tingimused määratakse eelnevalt kindlaks käesoleva lepingu punkti kolm üks seitse kaks (3.1.7.2) alusel sõlmitavas kokkuleppes. Raietööde kulud, raiutava metsamaterjali väärtuse ning raadamistasud tasub Arendaja vastavalt Omaniku esindajaga sõlmitud kokkuleppele.

3.1.7.4. Arendaja peab arvestama lepingu esemega seotud kolmandate isikute, sh lepingulise kasutaja õigustega ning heastama või hüvitama ehitiste kavandamiseks või arendusala ettevalmistamiseks vajalike tegevustega (sh mastide jt rajatiste paigaldamise, rasketehnika kasutamisega jne) omanikule ja/või lepingulisele kasutajale põhjustatud kahju.

3.1.7.5. Arendaja peab lepingu eset mõjutava ohu korral tagama ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning lepingu eset kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama Omaniku esindajale asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasjade väärtust.

3.1.7.6. Arendaja peab kinnisasjadele taastuvenergia ehitiste kavandamisega otseselt mitteseotud, kuid vajalike parenduste tegemiseks sõlmima Omaniku esindajaga eraldi kokkuleppe. Vajalikeks parendusteks loetakse eelkõige arendusala ettevalmistamisel tuvastatud reostuse ja/või jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste kavandamiseks või rajamiseks või mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha.

3.1.8. Lepingu pooled lepivad kokku arendusetapis tasude ja muude rahaliste kohustuste kandmises alljärgnevalt:

3.1.8.1. Arendaja tasub Omanikule alates arendusetapiks lepingu sõlmimisest kuni hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseni tasu, mille suurus on vastavalt enampakkumisel kujunenud tasu määrale 3,00% lepingu esemeks olevate kinnisasjade maa maksustamishindade summast. Ehitusloa väljastamine ei katkesta tasu maksmise kohustust käesoleva lepingupunkti alusel. Tasu arvutatakse tasuperioodi aasta alguses kehtiva maa maksustamishinna alusel. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi nimetatud ka RMK) volitatud valitsemisel oleva maa puhul lisandub tasule käibemaks.

3.1.8.2. Käesoleva lepingu punktis kolm üks kaheksa üks (3.1.8.1.) nimetatud tasu tuleb maksta Omaniku esindaja esitatud arve alusel kahes osas hiljemalt 1. jaanuariks ja 1. juuliks järgneva perioodi eest ette. 2025. a esimese osa eest esitab Omanik arve peale käesoleva lepingus sõlmimist mõistliku aja jooksul arvestades sealhulgas, et esimese

11

perioodi makse suurus arvutatakse proportsionaalselt arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.

3.1.8.3. Arendusetapis Arendajale maamaksu tasumise kohustust ei lisandu. 3.1.8.4. Tasu mittetähtaegsel tasumisel on Omanikul õigus nõuda viivist null koma null viis

protsenti (0,05%) tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; 3.1.8.5. Kõik planeerimise ja/või projekteerimisega seotud kulud, sh vajalike uuringute,

ekspertiiside, kinnisasjade jagamise ja muude toimingutega kaasnevad kulud, sh riigilõivud ja notaritasud, samuti Arendaja tegevustega kaasneva kahju kannab Arendaja.

3.1.8.6. Kui arendusperioodil on vajalik teha kinnisasjade parendamiseks põhjendatud kulutusi, mis ei ole otseselt seotud kinnisasja ettevalmistamisega taastuvenergia tootmiseks, siis lepitakse nendes tegevustes ja kulude kandmises eraldi kokku.

3.1.9. Lepingu pooled lepivad kokku, et käesoleva arendusetapi lepingu lõppemine toimub alljärgnevalt:

3.1.9.1. Arendusetapi leping lõpeb ehitusloa kehtima hakkamise kuupäeval. 3.1.9.2. Arendaja on kohustatud hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arenduseperioodi lepingu

lõppemisest arvates sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu. 3.1.9.3. Kui arendajale ei ole ehitusluba väljastatud hiljemalt käesoleva lepingu punktis kolm

üks neli kolm (3.1.4.3.) nimetatud tähtajaks, siis hoonestusõigust ei seata. Sel juhul lõpeb arendusetapi leping kolme (3) aasta möödumisel arendusetapi lepingu sõlmimisest arvates. Käesoleva lepingu punktis kolm üks neli kolm (3.1.4.3.) nimetatud tähtaja pikendamise korral on arendusetapi lepingu lõppemise tähtaeg pikem perioodi võrra, milliseks ajaks käesoleva lepingu punktis kolm üks neli kolm (3.1.4.3.) nimetatud tähtaega pikendati.

3.1.9.4. Omaniku esindajal on õigus arendusetapi leping ühepoolselt üles öelda ja keelduda hoonestusõiguse seadmisest juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:

3.1.9.4.1. Arendaja ei pea kinni arendusetapi lepingus sätestatud tegevuste või tasu maksmise tähtaegadest;

3.1.9.4.2. Arendaja tegevus kahjustab lepingu esemeks olevaid kinnisasju ja Arendaja ei heasta või ei hüvita tekitatud kahju;

3.1.9.4.3. Arendaja põhjustab muul moel teadlikult kahju lepingu esemeks olevatele kinnisasjadele, nende lepingulistele kasutajatele või ei arvesta põhjendamatult Omaniku huvidega;

3.1.9.4.4. Arendaja ei sõlmi määratud tähtajaks hoonestusõiguse seadmise lepingut; 3.1.9.4.5. Arendaja esitab avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, Arendajale

nimetatakse ajutine pankrotihaldur, kuulutatakse välja Arendaja pankrot või esineb muu põhjus, mis annab objektiivse aluse kahelda selles, et Arendaja suudab täita lepingutest tulenevaid kohustusi.

3.2. HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE EELLEPING

3.2.1. Lepingu pooled lepivad kokku, et kui Arendaja esitab tähtaegselt talle väljastatud ehitusloa, sõlmivad Omaniku esindaja ja Arendaja ehitiste rajamiseks moodustatud kinnisasjadele (ehituskruntidele) hoonestusõiguse seadmise lepingu, milles sätestatakse käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 olevas dokumendis nimetatud tingimused.

3.2.2. Lepingu pooled lepivad kokku, et hoonestusõiguse seadmise lepingus võivad pooled kokku leppida käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 olevas dokumendis nimetamata tingimustes või muuta käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleva dokumendi tingimuste sisu ulatuses, mis ei ole vastuolus hoonestusõiguse seadmise eesmärgiga ega pikenda hoonestusõiguse kehtivuse tähtaega.

12

3.2.3. Lepingu pooled lepivad kokku, et Omaniku esindaja ja Arendaja esitavad avalduse kanda kinnistusraamatusse eelmärke, mis tagab Arendaja kasuks hoonestusõiguse seadmise juhul, kui arendusetapis ei esine asjaolusid, mis tingivad arendusetapi lepingu lõppemise või ühepoolse lõpetamise (ülesütlemise).

3.2.4. Lepingu pooled lepivad kokku, et Arendaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku eelmärke kustutamiseks juhul, kui käesoleva lepingu punktis kolm üks üheksa kaks (3.1.9.2.) määratud tähtaja jooksul hoonestusõiguse lepingut ei sõlmita käesoleva lepingu punktis kolm üks üheksa kolm (3.1.9.3.) või punktis kolm üks üheksa neli (3.1.9.4.) nimetatud põhjustel.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis kolm kaks neli (3.2.4) toodud kokkulepe ei asenda asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb punktis kolm kaks neli (3.2.4) nimetatud eelduse saabumisel pooltel anda vastavad nõusolekud eelmärke kustutamiseks. 4. TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 4.1. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30

päeva. 4.2. Lisaks käesolevale lepingule tuleb lepingu pooltel pärast kokkulepitud tingimuste

täitumist sõlmida hoonestusõiguse seadmise leping, milles sisaldub ka käsutustehing, mille alusel saab hoonestaja hoonestusõiguse omanikuks.

4.3. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

4.4. Hoonestusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav.

5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

5.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

5.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (ettevõtjale: https://www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele originaalile. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale.

6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Hoonestaja. 6.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või ülekandega

notariaalakti tõestaja arvelduskontole. Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu

13

notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.

6.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notariaalakti tõestajale. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta kandeavaldus läbi vaatamata.

Notariaalakt on videosilla vahendusel osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, ekraanil osalejatele tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalaktile lisatud plaan (lisa nr 1) esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks nr 2 oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana.

Notari tasu arvutamise aluseks olevad tehinguväärtused, arvestades enampakkumise kinnitatud tulemust (300 eurot iga 10 000 m2 kohta) ja iga lepingu eseme kasutusse antava ala pindala suurust, on: lepingu eseme 1 (Türi metskond 260) puhul 261 eurot, lepingu eseme 2 (Türi metskond 167) puhul 1 140 eurot, lepingu eseme 3 (Türi metskond 44) puhul 4 797 eurot, lepingu eseme 4 (Pohla) puhul 3 120 eurot, lepingu eseme 5 (Sinika) puhul 3 042 eurot, lepingu eseme 6 (Ülekraavi) puhul 8 895 eurot. Kokku 21 525 eurot.

Notari tasu arenduskokkuleppe ja hoonestusõiguse seadmise eellepingu tõestamisel on 79,20 eurot (tehinguväärtus 21 525,00 eurot: notari tasu seaduse §§ 3, 4, 22, 23 lg 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2.1). Notari tasu netosumma kokku 99,20 eurot Käibemaks 21,82 eurot. Notari tasu kokku 121,02 eurot.

Eelnimetatule lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel ning allkirjastatud digitaalselt osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt

Omaniku (Eesti Vabariik) esindaja (Riigimetsa Majandamise Keskus) esindaja Ere Kaaristu allkirjastatud digitaalselt

Arendaja (Vindr Baltic OÜ) esindaja Marko Viiding allkirjastatud digitaalselt

Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

TÜRI-JÄRVA tuuleala Riigimetsa Majandamise Keskus

Maa-ameti kaardid Aluskaart

1

Taastuvenergia aladele sõlmitava

hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused

Hoonestusõiguse lepingu tingimused

1. Taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste jaoks moodustatud kinnisasjadele seatakse tasuline hoonestusõigus tähtajaga 39 (kolmkümmend üheksa) aastat arvates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse (edaspidi hoonestusõiguse seadmine).

2. Hoonestusõigus ulatub ehitiste rajamiseks moodustatavatele kinnisasjadele üldjuhul nende kogupindala ulatuses. Kui planeeringu või projekti alusel moodustatud kinnisasja on võimalik kasutada lisaks taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamisele ka muul eesmärgil, siis võib hoonestusõigusega koormata kinnisasja osa, mis on vajalik taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamiseks ja teenindamiseks.

3. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult omaniku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb avalikustada vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.

4. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga ja hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse. Nõusoleku andmise tingimuseks hoonestusõiguse võõrandamisel on:

4.1. kõigi omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete täielik ja tingimusteta ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt;

4.2. hoonestusõiguse võõrandamine ei tohi tuua kaasa olulist muutust lepingu täitmises ega ohustada hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki, sh peab omandaja omaniku esindajale tõendama enda kavatsust ja võimet lepingut täita.

5. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud:

5.1. hiljemalt kahe aasta jooksul arvates hoonestusõiguse seadmisest planeeringuga või projekteerimistingimustega taastuvenergia tootmisega seotud ehitised valmis ehitama. Kohustus loetakse täidetuks, kui nimetatud tähtpäevaks on väljastatud ehitiste kasutusluba;

5.2. täitma kinnisasjade suhtes õigusaktidest, planeeringust ja/või projekteerimistingimustest tulenevaid kohustusi ning hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele või loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide kasvualade kahjustamist ja säilitama liikide soodsa seisundi;

5.3. rajama kinnisasjadele taastuvenergia ehitised ning nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised vastavalt kehtestatud planeeringule ja/või ehitusprojektile ning taastuvenergia tootmisega seotud ehitisi, mida ei ole planeeringus ettenähtud, vaid omaniku esindaja eelneval nõusolekul;

5.4. tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu, mille saamise eest kinnisasjade omanik ei vastuta;

2

5.5. sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks planeeringus või projekteerimistingimustes ette nähtud servituudialade maa omanikega, kusjuures servituudialadele kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist võib alustada pärast servituudi kinnistusraamatusse kandmist;

5.6. taotlema vastava kinnisasja omaniku nõusolekut juhul, kui ehitamisel, ehitiste renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks, ajutiste konstruktsioonide või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga liikumiseks vaja kasutada väljaspool hoonestusala paiknevat kinnisasja;

5.7. sõlmima enne ehitustööde teostamist kinnisasjadel kasvava metsa raadamise korraldamiseks lepingu Riigimetsa Majandamise Keskusega;

5.8. kokku leppima kinnisasjadele juurdepääsuks kasutatavate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega juurdepääsuteede kasutamises. Kinnisasja omanik ei vastuta eraomandis olevatel kinnisasjadel asuvate juurdepääsuteede kasutamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ega nõusolekute saamise eest;

5.9. hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama ja tagama tootmisvõimsuse taastamise, välja arvatud juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omaniku esindaja nõustub taastamata jätmisega.

6. Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasjade kasutamisel ja korrashoiu tagamisel:

6.1. Hoonestaja on kohustatud tagama rajatavate ehitiste, nende vahele jäävate alade, kinnisasjadel asuvate teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude kinnisasjade kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete tavapärase korrashoiu kogu hoonestusõiguste kestvuse jooksul, järgides seejuures taimestiku hooldamisel poollooduslike rohumaade hooldamise põhimõtteid;

6.2. Hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasjade kasutamisel ja hoonestusõiguste teostamisel kinnisasjade suhtes õigusaktidest, kaitsekorrast, planeeringust või projekteerimistingimustest tulenevaid tingimusi ja nõudeid, sh piirama ehitustööde ajal kaitstavate liikide kasvukohad kogu ulatuses tõketega nii, et kaitstavate liikide kasvukoha kahjustamine oleks välistatud.

6.3. Hoonestaja on kohustatud vältima ehitamisel ja ehitiste hooldamisel keemiliste tõrjevahendite kasutamist või kui see on vältimatu, siis kooskõlastama tegevuste aja ja keemiliste materjalide kasutamise Keskkonnaametiga;

6.4. Hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust põlevmaterjalist ja krundi välispiirist ning mitte ladustada põlevmaterjali elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, all, peal või vastas;

6.5. Hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjadelt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt kahe kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates;

6.6. Hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasju mõjutava ohu korral ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omaniku esindajale asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasjade väärtust;

6.7. Hoonestajal on õigus teha kinnisasjadele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi vaid omaniku esindaja kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete

3

likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha.

7. Hoonestaja kohustused ehitiste likvideerimisel

7.1. Tootmisperioodi lõppemisel või muul põhjusel tootmise lõpetamisel peab hoonestaja koheselt alustama ehitiste likvideerimist ja hiljemalt hoonestusõiguse lõppemise tähtpäevaks hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitised ja muud rajatised likvideerima, kõik materjalid ära vedama ja ala korrastama, kui omaniku esindajaga ei lepita kokku teisiti. Rajatud teede likvideerimise vajaduse lepivad omanik ja hoonestaja eraldi kokku hiljemalt kaks aastat enne hoonestusõiguse lõppemist. Ehitiste likvideerimise ja ala korrastamise kulu kannab hoonestaja.

7.2. Hoonestusõigusega koormatud ala korrastamisel tuleb lähtuda eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus ning looduslike funktsioonide ja elurikkuse taastumist soodustav lahendus.

7.3. Hoonestajal on kohustus omaniku nõudmisel sõlmida pangagarantii kokkulepe ulatuses, mis tagaks ehitiste likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude, kahju ja leppetrahvi hüvitamise.

8. Poolte kohustused hoonestusõiguste tasu, kõrvalkulude ja lepingu sõlmimisega seotud

kulude osas:

8.1. Hoonestusõiguse tasu moodustub järgmistest osadest:

8.1.1. ehitus-, opereerimis- ja likvideerimisperioodi maakasutustasu arvestatakse 5% hoonestusõigusega koormatud kinnisasja kehtivast maa maksustamishinnast. Maa maksustamishinna muutumisel muutub maakasutustasu automaatselt alates aastast, kui uus maksustamishind kehtima hakkab.

Tasu arvutatakse lepinguga hõlmatud hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade tasude summana, kusjuures iga kinnisasja maakasutustasu leitakse järgmise arvutusvalemiga:

= ℎ

2 ×

× ℎ õ 2 × 5%

8.1.2. arvestuslik tootmistasu, mida arvutatakse poolaasta kohta, summeerides kvartalite kaupa arvestatud tasud, mis leitakse järgmise arvutusvalemiga:

Arvestuslik tootmistasu = 0,007 × riigimaale projekteeritud tuuliku(te) tootmis- võimsus (MV) × 750 × vastava kvartali aritmeetiline keskmine börsihind 1

8.1.3. tootmispõhine tasu, mis arvestatakse poole aasta kohta järgmistest arvutusvalemitest selle valemi järgi, mille alusel kuue kuu kohta leitud tulemus on suurem:

valem 1 = hoonestaja avaldatud müügitulu(€) × enampakkumisel kujunenud tasu määr (%);

1 Avaldatud: https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia.

4

valem 2 = hoonestaja avaldatud elektrienergia tootmismaht (MWh) iga riigimaale rajatud tootmisseadme kohta 1 (ühe) MWH täpsusega × tasu arvestamise perioodil Eesti Nord Pooli hinnapiirkonna järgmise päeva tunnipõhine hind 2 (EUR/MWh) × enampakkumisel kujunenud tasu määr (%).

Perioodil, mil tasu arvestamisel Valemi 2 alusel on Eesti Nord Pooli hinnapiirkonna järgmise päeva tunnipõhine hinnaks nullist väiksem väärtus, loetakse tunnipõhiseks hinnaks 0 (null) €.

8.2. Hoonestusõiguse tasu tuleb maksta järgmiselt:

8.2.1. Ehitusperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 8.1.1. Ehitusperiood algab hoonestusõiguse kinnistusraamatuse kandmise kuupäevast ning lõpeb 2 (kahe) aasta möödumisel või tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimisele eelneval päeval, sõltuvalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem. Tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks loetakse päev, millal tuuleelektrijaam annab esimest korda elektrienergiat võrku, otseliini või salvestusseadmesse. Alates ehitusperioodi algusest kahe aasta möödumisest kuni tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimiseni tasub hoonestaja lisaks maakasutustasule arvestuslikku tootmistasu vastavalt punktile 8.1.2.

8.2.2. Tootmisperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 8.1.1 ja tootmispõhist tasu vastavalt punktile 8.1.3. Tootmisperiood algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja kestab 35 (kolmkümmend viis) aastat.

8.2.3. Likvideerimisperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 8.1.1. Likvideerimisperiood algab tootmisperioodi lõppemisest ja kestab kuni hoonestusõiguse lõppemiseni. Kui likvideerimisperioodil toimub tootmine, siis tasub hoonestaja lisaks ka tootmispõhist tasu vastavalt punktile 8.1.3. Tootmise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal hoonestaja esitatud andmetel tootmine lõppes. Vajadusel on hoonestaja kohustatud esitatud andmete õigsust tõendama.

8.3. Hoonestaja on kohustatud 5 (viie) päeva jooksul arvates punktis 8.5 nimetatud tähtpäevadest omaniku esindajale esitama andmed eelmise tasuperioodi (poolaasta) jooksul riigimaale rajatud tootmisseadme(te) toodetud energia müügitulu kohta (€)

ja elektrienergia tootmismahu (MWh) iga riigimaale rajatud tootmisseadme kohta 1

(ühe) MWH täpsusega.

8.4. Hoonestusõiguse tasu arvestamine toimub punktides 8.1.1 sätestatud maakasutustasu osas järgneva perioodi eest ette ning punktides 8.1.2 ja 8.1.3 sätestatud arvestusliku tootmiskomponendi ja tootmispõhise tasu osas tasumise tähtpäevale eelneva opereerimisperioodi eest.

8.5. Hoonestusõiguse tasu tuleb maksta kaks korda aastas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks.

8.6. Kui hoonestustasu arvestamise alus muutub tasuperioodi sees, tehakse vajalikud tasaarvestused järgmise perioodi hoonestustasu arvestamisel.

8.7.Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata, kui muutub riigivaraseaduse või muu riigivara valitsemist reguleeriva õigusakti asjakohane regulatsioon.

2 Avaldatakse: https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices

5

8.8. Hoonestusõiguse tasu perioodilise maksmise kohustuse tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatis riigi kasuks.

8.9. Hoonestusõiguse tasu mittetähtaegsel tasumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

8.10. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse tasule kõik hoonestusõigustega koormatud kinnisasjadel lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse alusel kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele või energia tootmisele hoonestusõiguse kehtivuse ajal.

8.11. Hoonestaja on kohustatud tasuma maaparandusühistu liikmemaksu, kui hoonestusõigusega koormatav kinnisasi arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ning liikmeõiguste teostajaks maaparandusühistus määratakse omanik. Liikmemaksu tasumise kohustus tekib alates päevast, kui maaparandusühistu liikme kohustused lähevad üle omanikule.

8.12. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku esindaja nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud tavapärast korrashoidu ületavate põhjendatud kulutuste tasaarvestamist hoonestusõiguse tasuga. Kulud hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku lubatud ulatuses pärast parenduste tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast hoonestusõiguse tasust.

8.13. Hoonestaja on kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse lepingu sõlmimise hetkeks esitama omanikule hoonestusõiguse tasu ja leppetrahvide tasumise tagamiseks Euroopa Liidus tegutseva krediidiasutuse (edaspidi garantiipank) väljastatud ning omaniku poolt aktsepteeritava täitmisgarantii hoonestusõiguse kolme aasta tasu (maakasutustasu punkti 8.1.1 järgi kolme aasta eest) summas. Täitmisgarantii tuleb esitada tingimustel, mis lubavad omanikul esitada lepingujärgsete hoonestusõiguse tasu ja leppetrahvide kohese ja primaarse nõude garantiipanga vastu ning garantiipanga poolse makse aluseks on üksnes omaniku kiri, milles tuuakse hoonestaja poolse lepingurikkumise asjaolud ja garantiipanga poolt maksmisele kuuluv rahasumma. Täitmisgarantii peab kehtima vähemalt 8 (kaheksa) aastat. Omaniku nõusolekul võib täitmisgarantii lõppeda juhul, kui hoonestaja täidab kindlustamise kohustuse vastavalt punktile 8.14 ja tõendab seda.

8.14. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates nende sünkroniseerimisest võrguga oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu Euroopa Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi sisaldada ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi. Omaniku esindaja nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama.

8.15. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui lepingu muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on tingitud hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub vastava tehinguga seotud kulud omanik.

9. Omaniku (esindaja) õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega:

6

9.1. Omaniku esindajal on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi olukorra fikseerimiseks kohapeal.

9.2. Kui hoonestaja rikub enda kohustusi, on omaniku esindajal lisaks seadusest ja lepingust tulenevale ka järgmised õigused:

9.2.1. Omaniku esindajal on õigus kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised ning hüvitama omanikule tekitatud kahju. Kui hoonestaja rikub kohustust, on omaniku esindajal õigus määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist.

9.2.2. Omaniku esindajal on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab vähemalt rikkumisele eelnenud aasta eest arvestatud 12 kuu tasule, kui hoonestaja:

9.2.2.1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt planeeringus või projekteerimistingimustes ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil;

9.2.2.2. viivitab hoonestusõiguse tasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kolm kuud;

9.2.2.3. ei püstita nõuetekohaselt hoonestusõiguse seadmise eesmärgi täitmiseks vajalikke ehitisi ja rajatisi või ületab punktis 5.1 toodud tähtaja rohkem kui 6 (kuus) kuud. Omaniku esindajal on õigus nõuda käesoleval alusel leppetrahvi iga rikkumise kohta eraldi ja iga 6 (kuue) kuu möödumisel viimasest leppetrahvi nõudmise aluse tekkimisest, kui hoonestaja on jätkuvalt rikkumas käesolevas punktis viidatud kohustusi;

9.2.2.4. annab hoonestusõigusega koormatud kinnisasja või selle osa allkasutusse omaniku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta;

9.2.2.5. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul;

9.2.2.6. ei sõlmi omaniku nõudmisel pangagarantiid lähtudes punktist 7.3.

9.2.3. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku esindaja poolt, sh võib omaniku esindaja nõuda leppetrahvi korduvate rikkumiste eest. Leppetrahvi summa arvestatakse vastavalt leppetrahvi kohaldamise aastale eelneval aastal arvestatud hoonestusõiguse tasule.

9.2.4. Omaniku esindajal on õigus nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule (omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku esindaja poolt nimetatud isikule, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtajaks nõutavat ehitist või rikub oluliselt muid lepingulisi kohustusi ning ei kõrvalda puudusi Omaniku antud täiendava tähtaja jooksul. Sellisel juhul ei ole kinnisasja omanik kohustatud tasuma hoonestajale hoonestusõiguse ega kinnisasjale jäävate ehitiste eest hüvitist;

9.2.5. Omaniku esindajal on õigus mistahes hoonestaja olulise rikkumise korral leping erakorraliselt hoonestusõiguse etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Ülesütlemisõiguse kasutamise korral tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe, mille raames on hoonestaja eelkõige kohustatud andma nõusolekud, mis on

7

vajalikud hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule. Lepingute tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemist) ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist.

9.3. Oluliseks rikkumiseks, mis annab omanikule aluse nõuda hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemine) või öelda hoonestusõiguse leping erakorraliselt üles, loevad pooled muuhulgas ka järgmisi hoonestaja tegevusest või tegevusetusest tulenevaid rikkumisi:

9.3.1. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmise või muu rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kolm kuud;

9.3.2. hoonestaja ei alusta kinnisasjal tootmist hiljemalt lepingus sätestatud tähtajaks, millele lisandub kuus kuud;

9.3.3. omaniku kasuks ei ole antud käesolevas lepingus sätestatud tingimustele vastavat täitmisgarantiid hoonestaja kohustuste täitmise tagamiseks, kui hoonestaja on lepingu järgi kohustatud tagama sellise garantii olemasolu;

9.3.4. hoonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt planeeringus või projekteerimistingimustes ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil;

9.3.5. esineb põhjus, mis annab objektiivse aluse kahelda selles, et hoonestaja suudab edaspidi täita lepingutest tulenevaid kohustusi (eelkõige kui hoonestaja esitab avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, kui hoonestajale nimetatakse ajutine pankrotihaldur või kui kuulutatakse välja hoonestaja pankrot);

9.3.6. hoonestaja annab hoonestusõigusega koormatud kinnisasja või selle osa allkasutusse omaniku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta;

9.3.7. hoonestaja põhjustab kinnisasjale kahjustusi või selle olulistele osadele ega lõpeta või kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

9.4. Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, võib omaniku esindaja hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2 (kahe) aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest. Omanikupoolse erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule üleandmise korral hüvitab omanik hoonestajale, hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kusjuures hoonestusõiguse harilik väärtus leitakse lepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust kinnistusraamatus märgitud tähtaja lõpuni. Hüvitis tasutakse kolme tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguse üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise notariaalsest tõestamisest.

9.5. Punktis 9.4 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel muutuvad hoonestaja kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja otsese valduse üleandmiseks sissenõutavaks 2 (kahe) aasta möödumisel vastava teate esitamisest. Kui omaniku esindaja on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemist) või on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja kohustus hoonestusõiguse üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on muutunud sissenõutavaks, on hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul omaniku esindajalt vastavasisulise teate saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu

8

hoonestusõiguse üleandmiseks (omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Kui hoonestaja viivitab eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse kinnisasja omaniku esindaja määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda, on hoonestaja kohustatud maksma kinnisasja omanikule leppetrahvi ühe aasta maakasutustasu summas iga viivitatud päeva eest. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt pangagarantiid ehitise likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude, kahju ja leppetrahvi määras, mis vastab nimetatud tegevuste eeldatavale summale vastava nõude esitamise ajal.

10. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu

ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel

10.1. Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omaniku esindaja avalduse hoonestusõigusega seotud kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Juhul kui nimetatud kannete kustutamiseks on vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama nõusolekute andmine kolmandate isikute poolt. Viimases lauses märgitud nõusolekute andmisega viivitamise korral on hoonestaja kohustatud maksma omanikule leppetrahvi ühe aasta maakasutustasu summas iga viivitatud päeva eest.

10.2. Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole hoonestajal õigust hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu, sh välistavad pooled AÕS § 2442 lg-s 1 sätestatud õiguse hüvitisele. Hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või omanikule üleandmisel punktis 9.4 sätestatud juhul kohaldatakse käesolevat punkti ulatuses, mis ei ole vastuolus punktis 9.4. sätestatuga.

10.3. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud asjaõiguste lõpetamise ning tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel tasuma hoonestusõigusele seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate hüpoteekide kustutamise hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse üle andma või kinnistusraamatust kustutama. Selle kohustuse rikkumisel kohustub hoonestaja maksma omanikule leppetrahvi ühe aasta maakasutustasu summas iga viivitatud päeva eest.

10.4. Hoonestaja tasub kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust omanikule hoonestusõiguse tasu ja teisi käesoleva lepingu järgi kohustuslikke makseid. Pärast hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud tasuma omanikule tasu vastavalt punktile 8.1.2 ja hüvitama omanikule tekkiva kahju seni, kui hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt eemaldatud või hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja otsene valdus on üle antud omanikule.

10.5. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud:

9

10.5.1. koheselt pärast omaniku esindajalt vastavasisulise teate saatmist alustama hoonestusõiguse alale hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala korrastamisega.

10.5.2. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt 18 (kaheksateist) kuu jooksul punktis 10.5.1. nimetatud teate saatmisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles punktis 9.4 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2 (kaks) aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest.

10.6. Kui hoonestaja rikub punktis 10.5.2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks osadeks, nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused täita hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist.

10.7. Kui hoonestaja ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 10.5.2 sätestatud tähtajal, kohustub hoonestaja maksma omanikule leppetrahvi ühe aasta maakasutustasu summas iga viivitatud päeva eest.

Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped:

1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme(te) hoonestusõigusega koormamises ning avaldavad soovi lepingu eseme(te) registriossa kanda: 1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme(te) kohta avatud registriossa(osadesse) esimesele järjekohale hoonestusõigus(ed) tähtajaga 39 (kolmkümmend üheksa) aastat ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele;

1.2. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel;

1.3. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek.

2. Omanik ja hoonestaja paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava registriosa esimesse jakku:

2.1. hoonestusõigus tähtajaga 39 (kolmkümmend üheksa) aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest;

2.2. hoonestusõiguse lepingu ülesütlemise, hoonestusõiguse lõppemise ja omanikule langemise alused;

2.3. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel;

2.4. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek.

3. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping (hoonestaja).

4. Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale reaalkoormatise lepingu eseme(te) kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa(de)

10

kinnistu igakordse omaniku kasuks hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks. Kooskõlas AÕS § 254 lg 42 punktiga 1 lepitakse kokku, et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik.

1

ALLKIRJA ÕIGSUS

Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale

EELMÄRGETE SISSEKANDMISE AVALDUS Käesolevaga vastavalt Tallinna notari Liina Vaidla poolt 11.03.2025. a registri nr 514 all tõestatud lepingule Omanik (Eesti Vabariik) lubab ja Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, avaldab soovi kanda:

1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 13088350 (kinnistu 1) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks;

2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 11753450 (kinnistu 2) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks;

3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 14840350 (kinnistu 3) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks;

4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 15074850 (kinnistu 4) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks;

5. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 15414350 (kinnistu 5) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks;

6. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 15080950 (kinnistu 6) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks;

Riigilõiv kinnistule 1 eelmärke seadmisel on 1,00 eurot (tehinguväärtus 261,00 eurot: riigilõivuseaduse § 78). Riigilõiv kinnistule 2 eelmärke seadmisel on 1,50 eurot (tehinguväärtus 1 410,00 eurot: riigilõivuseaduse § 78). Riigilõiv kinnistule 3 eelmärke seadmisel on 2,25 eurot (tehinguväärtus 4 797,00 eurot: riigilõivuseaduse § 78). Riigilõiv kinnistule 4 eelmärke seadmisel on 1,75 eurot (tehinguväärtus 3 120,00 eurot: riigilõivuseaduse § 78). Riigilõiv kinnistule 5 eelmärke seadmisel on 1,75 eurot (tehinguväärtus 3 042,00 eurot: riigilõivuseaduse § 78). Riigilõiv kinnistule 6 eelmärke seadmisel on 3,25 eurot (tehinguväärtus 8 895,00 eurot: riigilõivuseaduse § 78).

Riigilõivu tasub Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791. Notar edastab käesoleva avalduse kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. Omaniku (Eesti Vabariik) esindaja (Riigimetsa Majandamise Keskus) esindaja Ere Kaaristu allkirjastatud digitaalselt

2

Arendaja (Vindr Baltic OÜ) esindaja Marko Viiding allkirjastatud digitaalselt KAUGTÕESTAMISE NOTARIAALMÄRGE Tallinnas, 11.03.2025.a. Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub Tallinnas, Maakri tn 23a, kinnitan järgmiste isikute poolt videosilla vahendusel videokõne ajal minu juuresolekul digitaalselt antud allkirjade õigsust: Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, e-posti aadress [email protected], aadress Riigimetsa Majandamise Keskus, Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, ja Marko Viiding, isikukood 38205300384, e-posti aadress [email protected], aadress Vindr Baltic OÜ, Toompuiestee 35, Tallinn, kelle isikusamasus tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas. Allkirjade õigsuse kinnitamisel ei ole kontrollitud dokumendis avaldajate poolt esitatud fakte. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Notari ametitegevuse raamatu registri nr 515. Notari tasu kohtu kinnistusosakonnale esitatava avalduse projekti koostamisel, allkirjade kinnitamisel ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamisel on 42,10 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 9'1). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 62,10 eurot. Käibemaks 13,66 eurot. Kokku 75,76 eurot.

Tallinna notar Liina Vaidla /allkirjastatud digitaalselt/

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla

notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a, üheteistkümnendal märtsil kahe tuhande

kahekümne viiendal aastal (11.03.2025)

Vea parandus notariaalaktis

Käesolevaga parandan ja loen õigeks ilmse vea tõttu Tallinna notari Liina Vaidla poolt üheteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (11.03.2025) registri nr 515 all kinnitatud notariaalakti pealkirjaga „EELMÄRGETE SISSEKANDMISE AVALDUS“ alljärgnevalt: jäävad kehtima notariaalakti punktid üks (1) kuni kuus (6), punkt seitse (7) (sõnastusega „Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr VIGA! KorterAdapter.KinnistuNumber (kinnistu 7) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõiguse seadmise nõuet tagav eelmärge Vindr Baltic OÜ, registrikood 16370791, kasuks.“) ei ole aktuaalne (seitsmendat kinnistut ei ole). Notariaalakt on koostatud ühes (1) originaaleksemplaris, mida säilitatakse notaribüroos, lisades selle parandatavale notariaalaktile. Digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.