Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Udria oja)

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/3535

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Udria oja)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisades: „Utria paisu (PAIS023480)

likvideerimise kavatsus“ ja Utria II paisu (PAIS027350) likvideerimise kavatsus.

RMK soovib Utria paisu (PAIS023480) ja Utria II paisu (PAIS027350) likvideerimise

kavandamise kohta Keskkonnaameti seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega

arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil

53 824 350).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Utria paisu (PAIS023480) likvideerimise kavatsus.pdf

Utria II paisu (PAIS027350) likvideerimise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Utria II paisu likvideerimise kavatsus

a) Utria II paisu likvideerimise eesmärk;

Utria II paisu (PAIS027350) likvideerimise eesmärgiks on parendada Udria oja (VEE1066100)

kesist1 seisundit, taastada oja looduslikkus ning parendada kalade rändetingimusi. Utria II paisu

paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 0,25 m. Astang on hinnanguliselt osadele kalaliikidele

läbitav, kuid sõõrsuudele ilmselt probleemne.3

Veemajanduskava alusel on Udria oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Udria oja voolab suures ulatuses ülem- ja keskjooksul kunstlikus sängis ja on väga väikese

languga. Oja alamjooks on aga looduslikus sängis ning väga suure languga. Just looduslikul

osal asub kaks paisu: Utria ja Utria II. Oja looduslikus sängis on põhi kivine ja kruusane.

Kärestikulist Udria oja alamjooksu võib pidada meriforellile väga heaks sigimis- ja noorkala

elupaigaks. Antud hetkel saab meriforell sigida oja alumisel 320 m pikkusel väga hea

kvaliteediga lõigul, kuid enamik võimalikest koelmualadest (2274 m2) jääb paisudest

ülesvoolu.4 Mõlema paisu likvideerimine parendaks oluliselt kalade jõudmist koelmualadele.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Utria II paisu konstruktsioonid likvideerida ja käidelda

vastavalt nõuetele ning taastada ala looduslikkus. Kujundada paisu asukohas jõepõhi selliselt,

et tagatud on vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. Kuna paisjärv ei ole säilinud, siis ei ole

tõenäoliselt vajalik sette eemaldamine ning ala võib jääda looduslikule kujunemisel.

Asukoht:

Utria II pais (PAIS027350) asub Udria ojal (VEE1066100), Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu

linnas, Udria külas eramaaüksusel Sauna (katastritunnus: 85101:002:0229).

1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 5.05.2025). 3 Viru alamvesikonnas asuvate rändetakistuste aruanne (C.11). Keskkonnaministeerium. (Tallinn 2021). 4 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed.

Töövõtuleping nr 18-20/421. Eesti Maaülikool, PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut. (Tartu 2008).

Joonis 1. Paisude asukohad Udria ojal.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Udria oja ei kuulu Utria II paisu asukohas riigi poolt korrashoitava eesvoolu hulka ega ole

alamjooksul osa maaparandussüsteemist.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (12.03.25) pildid (autor Anett Reilent);

Utria paisu betoonkeha ja põhjaplaat on säilinud, kuid paisjärv mitte. Vee läbivool toimub

keskmise kitsa ülevooluava kaudu (joonis 2). Endise paisjärve kõrval asub hoone, mille ees on

säilinud paisuga ühenduses olev betoonsein (joonis 3). Paisjärve alal on taastunud kõva põhjaga

voolusäng (joonis 4). Jõe vasakkaldal on märgata vana ligipääsuteed, mis on osaliselt

metsastunud (joonis 5, 6).

Joonis 2. Utria II paisu betoonkeha on säilinud ja tekitab 0,25 m kõrguse astangu. Vee läbivool toimub kitsa

ülevooluava kaudu.

Joonis 3. Maja kõrval olev betoon säilitatakse või lammutatakse vastavalt omaniku soovile.

Joonis 4. Utria II paisu paisjärv ei ole säilinud ning kujunenud on kõvapõhjaline voolsäng.

Joonis 5. Utria II paisu likvideerimistöödeks ligipääs saab tõenäoliselt olema vasakkaldalt mööda vana teed, mis

toob raudmajakeseni.

Joonis 6. Vana ligipääsutee on osaliselt metsastunud.

Joonis 7. Utria II pais pärandkultuuri objektide suhtes.

Joonis 8. Utria II paisu asukoht looduslike pühapaikade suhtes.

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Utria II paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Sauna (katastritunnus:

85101:002:0229) ning Supelranna (katastritunnus: 85101:002:0340). Tegevused

kooskõlastatakse maaomanikega. Sauna kinnistu hoone esise betoonseina säilimise või

lammutamise üle otsustab maaomanik. Projekteerimistööde käigus selguvad täpsed ligipääsu

võimalused ja ohud hoonele ning võimalikud tööd, et neid ohte vältida.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele:

Kavandavate tööde ala kattub Udria loodusala Natura 2000 (EE0070110) alaga, Udria

maastikukaitsealaga (KLO1000583) ning on elupaigatüüp 9180 ehk rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad). Ühtlasi on piirkond elupaigaks II kaitsekategooria samblikule rohe-

tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ja III kaitsekategooria taimeliigile mets-kuukress

(Lunaria rediviva). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Utria II pais asub pärandkultuuri objektide nimistusse kuuluval Udria Hiiejõel (joonis 7).

Kavandatavate tööde alast kaugemale jääb rannatee, mis võib olla mõjutatud juhul kui ligipääsu

paisuni ei saavutata vasakkaldalt. On alust arvata, et jõe vabastamine betoonehitisest lisab

hiiejõele kui pärandkultuurile väärtust.

Eesti looduse infosüsteemi alusel kattub ala loodusliku pühapaigaga Udria hiiejõgi ja Udria

park (hiiekoht) (joonis 8). Kuna tegemist on jõe looduslikkuse taastamisega, siis eeldatavasti

on mõju positiivne ka loodusliku pühapaiga säilimisele. Kavandatavad tegevused räägitakse

läbi Muinsuskaitseameti ja Hiite Maja sihtasutusega.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Utria paisu likvideerimise kavatsus

a) Utria paisu likvideerimise eesmärk;

Utria paisu (PAIS023480) likvideerimise eesmärgiks on parendada Udria oja (VEE1066100)

kesist1 seisundit, taastada oja looduslikkus ning viia ellu Udria kaitsekorralduskava üks

eesmärkidest.2 Utria paisu paisutuskõrgus on EELISe3 andmetel 1,79 m.

Veemajanduskava alusel on Udria oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Udria oja voolab suures ulatuses ülem- ja keskjooksul kunstlikus sängis ja on väga väikese

languga. Oja alamjooks on aga looduslikus sängis ning väga suure languga. Just looduslikul

osal asub ka Utria pais. Oja looduslikus sängis on põhi kivine ja kruusane, liivast ja mudast

põhja esineb ainult paisjärves. Kärestikulist Udria oja alamjooksu võib pidada meriforellile

väga heaks sigimis- ja noorkala elupaigaks. Antud hetkel saab meriforell sigida oja alumisel

320 m pikkusel väga hea kvaliteediga lõigul, kuid enamik võimalikest koelmualadest (2274 m2)

jääb Utria paisust ülesvoolu.4

Väidetavalt paiknes ojal liivakivist astang ligi 6 m kõrguse joaga. Juga hävis 1970. aastatel.5

Ebaselge on, milline looduslik astang säiliks peale betoonosa lammutamist ja kas astang

osutuks siirdekaladele ületatavaks. Utria paisu eemaldamise teostatavust ja võimalikke

alternatiive saab hinnata projekteerimise käigus.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Utria paisu konstruktsioonid likvideerida ja käidelda

vastavalt nõuetele ning taastada ala looduslikkus. Kuna tegemist on võimaliku loodusliku

astanguga, siis võib taastamistööde tulemus olla ka loodusliku astangu säilitamine. Ent kui

uuringute tulemustel selgub, et astang on täielikult hävinud, tuleb kujundada paisu asukohas

kärestik selliselt, et tagatud on vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. Ühtlasi võib sealseid

maakive kasutada vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Eeluuringute

1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet. 3 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 5.05.2025). 4 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed.

Töövõtuleping nr 18-20/421. Eesti Maaülikool, PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut. (Tartu 2008). 5 Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet.

käigus selgitatakse välja, kas ja mis mahus on endise paisjärve alal vajalik sette eemaldamine

ning voolusängi taastamine.

Asukoht:

Utria pais (PAIS023480) asub Udria ojal (VEE1066100), Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu

linnas, Udria külas eramaaüksusel Supelranna (katastritunnus: 85101:002:0340).

Joonis 1. Utria paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Udria oja ei kuulu Utria paisu asukohas riigi poolt korrashoitava eesvoolu hulka ega ole

alamjooksul osa maaparandussüsteemist.

Paisust ülesvoolu linnulennul u 70 m asub puurkaev PRK0002338.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (12.03.25) pildid (autor Anett Reilent);

Utria paisu betoonkeha on säilinud, kuid paisjärv mitte. Vee läbivool toimub keskmise kitsa

ülevooluava kaudu (joonis 2). Paisutusel puudub vee erikasutusluba, mis vastavalt veeseadusele

on nõutav lõheliste elupaikadena kaitstavatel veekogudel paisutamise puhul üle 0,3 m ning

ülejäänud veekogudel Keskkonnaameti kaalutlusotsusel alates 1 meetrist. Paisu jalami

moodustab maakivide kuhi (joonis 4). Paisjärve alale on kasvanud puistu ning jõgi on

uuristanud järve settesse voolukanali (joonis 5). 19. sajandi lõpupoole rajatud 8,9 hektari

suurune võõrpuuliike sisaldav park6 on tänaseks metsistunud sh ligipääsuteed (joonis 6).

Joonis 2. Utria paisu betoonkeha on säilinud, kuid paisjärv mitte. Vee läbivool toimub keskmise kitsa ülevooluava

kaudu.

6 Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet.

Joonis 3. Utria pais oja paremkaldalt.

Joonis 4. Utria pais (PAIS023480).

Joonis 5. Utria paisu paisjärvealal on liivasettesse välja kujunenud voolusäng ning ala on metsistunud.

Joonis 6. Ligipääsutee paremkaldalt on metsistunud.

Joonis 7. Ligipääsuteel leidub hulganisti prügi, mille likvideerimisega tuleb tööde käigus arvestada.

Joonis 8. Utria pais ja pärandkultuuri objektide asukohad.

Joonis 9. Utria paisu asukoht looduslike pühapaikade suhtes.

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Utria paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Supelranna

(katastritunnus: 85101:002:0340). Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja

minimaalses koguses. Kogu puit kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või

likvideeritakse vastavalt maaomaniku soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või

muud pinnasekahjustused tuleb tööde lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse

planeeritavate tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile:

Hinnanguliselt puudub paisu likvideerimisel uudne mõju 131 m sügavusele puurkaevule, sest

paisutus on juba alla lastud ning paisutusmõjuala on väike. Lisaks mõjutavad paisjärvede alla

laskmised üldjuhul salvkaevude veetasemeid, mis on mõjutatud kas pinnaveest või maapinnale

lähedamaste veekihtide toitest. Kavandatavatest tegevustest teavitatakse kaevu omanikku.

Mõju kaitseväärtustele:

Kavandavate tööde ala kattub Udria loodusala Natura 2000 (EE0070110) alaga, Udria

maastikukaitsealaga (KLO1000583) ning on elupaigatüüp 9180 ehk rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad). Ühtlasi on piirkond elupaigaks III kaitsekategooria taimeliigile mets-

kuukress (Lunaria rediviva). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Alale jääb mitu pärandkultuuri objekti (joonis 8). Pärandkultuuri objektide hoid on

maaomanikukeskne lähenemine, st objektide säilitamise üle otsustab maaomanik. Enamus

piirkonna pärandkultuuri objekte jääb kavandatavate tööde alast kaugemale, va Utria vesiveski

ja rannatee. Omaniku soovil planeerida töid selliselt, et minimeeritakse mõju pärandkultuurile.

Eesti looduse infosüsteemi alusel kattub ala loodusliku pühapaigaga Udria hiiejõgi ja Udria

park (joonis 9). Kuna tegemist on jõe looduslikkuse taastamisega, siis eeldatavasti on mõju

positiivne ka loodusliku pühapaiga säilimisele. Kavandatavad tegevused räägitakse läbi

Muinsuskaitseameti ja Hiite Maja sihtasutusega.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 12.05.2025 nr 3-6.1/2025/3535

Meie 10.06.2025 nr 14-3/25/9656-2

Udria ojal Utria (PAIS023480) ja Utria II

(PAIS027350) paisude likvideerimisest

Austatud Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus saatis 12.05.20251 Keskkonnaametile kirja, millega sooviti

kooskõlastust ja projekteerimistingimusi Udria ojal (VEE1066100) olevate paisude, Utria

(PAIS023480) ja Utria II (PAIS027350), likvideerimiseks.

Selgitame, et Keskkonnaametil ei ole õiguslikku alust esitatud dokumentidele kooskõlastuse

ega ka projekteerimistingimuste andmiseks. Juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks

antakse (kohaliku omavalitsuse poolt) projekteerimistingimused ja seejärel ehitusluba, siis

tuleb arvestada, et nende andmine on ilma Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud (Udria

maastikukaitseala kaitse-eeskiri2, edaspidi kaitse-eeskiri, § 6).

Projekteerimisel tuleb arvestada, et tegevus toimub Udria maastikukaitsealal3, mis Udria

loodusala4 kooseeisus, kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.

Kavandatava tegevuse alale jääb kaitseala kaitse-eesmärgiks5 oleva kaitsealuse taime mets-

kuukressi (Lunaria rediviva) kasvukohta ja nii kaitseala kui ka loodusala kaitse-eesmärgiks

olevasse elupaigatüüpi rusukallete ja jäärakute metsad (9180*).

Projekteerimisel tuleb hinnata mõju kaitseala kaitseväärtustele ja tegevus kavandada selliselt,

et see kaitseala kaitse-eesmärke ja seisundit ei kahjustaks.

Arvestades, et 2023. aasta koondhinnangu alusel on Udria oja veekogumi seisund kesine6 ning

veekogumi hea seisund tuleb saavutada 2027. aastaks, tuleb rakendada meetmeid, mis aitavad

hea seisundi saavutamisele kaasa. Veekogumi kesist ökoloogilist seisundit põhjustavad

hinnangu alusel paisud. Seega on planeeritav tegevus, Utria ja Utria II paisude likvideerimine,

kooskõlas veemajanduskava veekaitse eesmärkidega. 7

1 Kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.05.2025 nr 14-3/25/9656 all. 2 Vabariigi Valitsuse 26.04.2007 määrus nr 119. 3 Eesti Looduse infosüsteemi ehk EELIS kood KLO1000583. 4 EELIS kood RAH0000502. 5 Kaitse-eeskiri § 1 lg 1 p 3. 6 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-

seisundiinfohttps://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. 7 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027.

2 (2)

Paisutuste likvideerimiseks tuleb esitada veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS8 (veeseadus § 196 lg 1 ja lg 2 p 9).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus)

[email protected]

Märk Kesküla 5234410 (vee-elustik)

[email protected]

Egle Avi 56992345 (vesi)

[email protected]

8 Kotkas.envir.ee.

Utria II paisu likvideerimise kavatsus

a) Utria II paisu likvideerimise eesmärk;

Utria II paisu (PAIS027350) likvideerimise eesmärgiks on parendada Udria oja (VEE1066100)

kesist1 seisundit, taastada oja looduslikkus ning parendada kalade rändetingimusi. Utria II paisu

paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 0,25 m. Astang on hinnanguliselt osadele kalaliikidele

läbitav, kuid sõõrsuudele ilmselt probleemne.3

Veemajanduskava alusel on Udria oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Udria oja voolab suures ulatuses ülem- ja keskjooksul kunstlikus sängis ja on väga väikese

languga. Oja alamjooks on aga looduslikus sängis ning väga suure languga. Just looduslikul

osal asub kaks paisu: Utria ja Utria II. Oja looduslikus sängis on põhi kivine ja kruusane.

Kärestikulist Udria oja alamjooksu võib pidada meriforellile väga heaks sigimis- ja noorkala

elupaigaks. Antud hetkel saab meriforell sigida oja alumisel 320 m pikkusel väga hea

kvaliteediga lõigul, kuid enamik võimalikest koelmualadest (2274 m2) jääb paisudest

ülesvoolu.4 Mõlema paisu likvideerimine parendaks oluliselt kalade jõudmist koelmualadele.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Utria II paisu konstruktsioonid likvideerida ja käidelda

vastavalt nõuetele ning taastada ala looduslikkus. Kujundada paisu asukohas jõepõhi selliselt,

et tagatud on vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. Kuna paisjärv ei ole säilinud, siis ei ole

tõenäoliselt vajalik sette eemaldamine ning ala võib jääda looduslikule kujunemisel.

Asukoht:

Utria II pais (PAIS027350) asub Udria ojal (VEE1066100), Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu

linnas, Udria külas eramaaüksusel Sauna (katastritunnus: 85101:002:0229).

1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 5.05.2025). 3 Viru alamvesikonnas asuvate rändetakistuste aruanne (C.11). Keskkonnaministeerium. (Tallinn 2021). 4 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed.

Töövõtuleping nr 18-20/421. Eesti Maaülikool, PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut. (Tartu 2008).

Joonis 1. Paisude asukohad Udria ojal.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Udria oja ei kuulu Utria II paisu asukohas riigi poolt korrashoitava eesvoolu hulka ega ole

alamjooksul osa maaparandussüsteemist.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (12.03.25) pildid (autor Anett Reilent);

Utria paisu betoonkeha ja põhjaplaat on säilinud, kuid paisjärv mitte. Vee läbivool toimub

keskmise kitsa ülevooluava kaudu (joonis 2). Endise paisjärve kõrval asub hoone, mille ees on

säilinud paisuga ühenduses olev betoonsein (joonis 3). Paisjärve alal on taastunud kõva põhjaga

voolusäng (joonis 4). Jõe vasakkaldal on märgata vana ligipääsuteed, mis on osaliselt

metsastunud (joonis 5, 6).

Joonis 2. Utria II paisu betoonkeha on säilinud ja tekitab 0,25 m kõrguse astangu. Vee läbivool toimub kitsa

ülevooluava kaudu.

Joonis 3. Maja kõrval olev betoon säilitatakse või lammutatakse vastavalt omaniku soovile.

Joonis 4. Utria II paisu paisjärv ei ole säilinud ning kujunenud on kõvapõhjaline voolsäng.

Joonis 5. Utria II paisu likvideerimistöödeks ligipääs saab tõenäoliselt olema vasakkaldalt mööda vana teed, mis

toob raudmajakeseni.

Joonis 6. Vana ligipääsutee on osaliselt metsastunud.

Joonis 7. Utria II pais pärandkultuuri objektide suhtes.

Joonis 8. Utria II paisu asukoht looduslike pühapaikade suhtes.

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Utria II paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Sauna (katastritunnus:

85101:002:0229) ning Supelranna (katastritunnus: 85101:002:0340). Tegevused

kooskõlastatakse maaomanikega. Sauna kinnistu hoone esise betoonseina säilimise või

lammutamise üle otsustab maaomanik. Projekteerimistööde käigus selguvad täpsed ligipääsu

võimalused ja ohud hoonele ning võimalikud tööd, et neid ohte vältida.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele:

Kavandavate tööde ala kattub Udria loodusala Natura 2000 (EE0070110) alaga, Udria

maastikukaitsealaga (KLO1000583) ning on elupaigatüüp 9180 ehk rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad). Ühtlasi on piirkond elupaigaks II kaitsekategooria samblikule rohe-

tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ja III kaitsekategooria taimeliigile mets-kuukress

(Lunaria rediviva). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Utria II pais asub pärandkultuuri objektide nimistusse kuuluval Udria Hiiejõel (joonis 7).

Kavandatavate tööde alast kaugemale jääb rannatee, mis võib olla mõjutatud juhul kui ligipääsu

paisuni ei saavutata vasakkaldalt. On alust arvata, et jõe vabastamine betoonehitisest lisab

hiiejõele kui pärandkultuurile väärtust.

Eesti looduse infosüsteemi alusel kattub ala loodusliku pühapaigaga Udria hiiejõgi ja Udria

park (hiiekoht) (joonis 8). Kuna tegemist on jõe looduslikkuse taastamisega, siis eeldatavasti

on mõju positiivne ka loodusliku pühapaiga säilimisele. Kavandatavad tegevused räägitakse

läbi Muinsuskaitseameti ja Hiite Maja sihtasutusega.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Utria paisu likvideerimise kavatsus

a) Utria paisu likvideerimise eesmärk;

Utria paisu (PAIS023480) likvideerimise eesmärgiks on parendada Udria oja (VEE1066100)

kesist1 seisundit, taastada oja looduslikkus ning viia ellu Udria kaitsekorralduskava üks

eesmärkidest.2 Utria paisu paisutuskõrgus on EELISe3 andmetel 1,79 m.

Veemajanduskava alusel on Udria oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Udria oja voolab suures ulatuses ülem- ja keskjooksul kunstlikus sängis ja on väga väikese

languga. Oja alamjooks on aga looduslikus sängis ning väga suure languga. Just looduslikul

osal asub ka Utria pais. Oja looduslikus sängis on põhi kivine ja kruusane, liivast ja mudast

põhja esineb ainult paisjärves. Kärestikulist Udria oja alamjooksu võib pidada meriforellile

väga heaks sigimis- ja noorkala elupaigaks. Antud hetkel saab meriforell sigida oja alumisel

320 m pikkusel väga hea kvaliteediga lõigul, kuid enamik võimalikest koelmualadest (2274 m2)

jääb Utria paisust ülesvoolu.4

Väidetavalt paiknes ojal liivakivist astang ligi 6 m kõrguse joaga. Juga hävis 1970. aastatel.5

Ebaselge on, milline looduslik astang säiliks peale betoonosa lammutamist ja kas astang

osutuks siirdekaladele ületatavaks. Utria paisu eemaldamise teostatavust ja võimalikke

alternatiive saab hinnata projekteerimise käigus.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Utria paisu konstruktsioonid likvideerida ja käidelda

vastavalt nõuetele ning taastada ala looduslikkus. Kuna tegemist on võimaliku loodusliku

astanguga, siis võib taastamistööde tulemus olla ka loodusliku astangu säilitamine. Ent kui

uuringute tulemustel selgub, et astang on täielikult hävinud, tuleb kujundada paisu asukohas

kärestik selliselt, et tagatud on vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. Ühtlasi võib sealseid

maakive kasutada vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Eeluuringute

1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet. 3 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 5.05.2025). 4 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed.

Töövõtuleping nr 18-20/421. Eesti Maaülikool, PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut. (Tartu 2008). 5 Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet.

käigus selgitatakse välja, kas ja mis mahus on endise paisjärve alal vajalik sette eemaldamine

ning voolusängi taastamine.

Asukoht:

Utria pais (PAIS023480) asub Udria ojal (VEE1066100), Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu

linnas, Udria külas eramaaüksusel Supelranna (katastritunnus: 85101:002:0340).

Joonis 1. Utria paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Udria oja ei kuulu Utria paisu asukohas riigi poolt korrashoitava eesvoolu hulka ega ole

alamjooksul osa maaparandussüsteemist.

Paisust ülesvoolu linnulennul u 70 m asub puurkaev PRK0002338.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (12.03.25) pildid (autor Anett Reilent);

Utria paisu betoonkeha on säilinud, kuid paisjärv mitte. Vee läbivool toimub keskmise kitsa

ülevooluava kaudu (joonis 2). Paisutusel puudub vee erikasutusluba, mis vastavalt veeseadusele

on nõutav lõheliste elupaikadena kaitstavatel veekogudel paisutamise puhul üle 0,3 m ning

ülejäänud veekogudel Keskkonnaameti kaalutlusotsusel alates 1 meetrist. Paisu jalami

moodustab maakivide kuhi (joonis 4). Paisjärve alale on kasvanud puistu ning jõgi on

uuristanud järve settesse voolukanali (joonis 5). 19. sajandi lõpupoole rajatud 8,9 hektari

suurune võõrpuuliike sisaldav park6 on tänaseks metsistunud sh ligipääsuteed (joonis 6).

Joonis 2. Utria paisu betoonkeha on säilinud, kuid paisjärv mitte. Vee läbivool toimub keskmise kitsa ülevooluava

kaudu.

6 Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet.

Joonis 3. Utria pais oja paremkaldalt.

Joonis 4. Utria pais (PAIS023480).

Joonis 5. Utria paisu paisjärvealal on liivasettesse välja kujunenud voolusäng ning ala on metsistunud.

Joonis 6. Ligipääsutee paremkaldalt on metsistunud.

Joonis 7. Ligipääsuteel leidub hulganisti prügi, mille likvideerimisega tuleb tööde käigus arvestada.

Joonis 8. Utria pais ja pärandkultuuri objektide asukohad.

Joonis 9. Utria paisu asukoht looduslike pühapaikade suhtes.

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Utria paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Supelranna

(katastritunnus: 85101:002:0340). Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja

minimaalses koguses. Kogu puit kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või

likvideeritakse vastavalt maaomaniku soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või

muud pinnasekahjustused tuleb tööde lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse

planeeritavate tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile:

Hinnanguliselt puudub paisu likvideerimisel uudne mõju 131 m sügavusele puurkaevule, sest

paisutus on juba alla lastud ning paisutusmõjuala on väike. Lisaks mõjutavad paisjärvede alla

laskmised üldjuhul salvkaevude veetasemeid, mis on mõjutatud kas pinnaveest või maapinnale

lähedamaste veekihtide toitest. Kavandatavatest tegevustest teavitatakse kaevu omanikku.

Mõju kaitseväärtustele:

Kavandavate tööde ala kattub Udria loodusala Natura 2000 (EE0070110) alaga, Udria

maastikukaitsealaga (KLO1000583) ning on elupaigatüüp 9180 ehk rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad). Ühtlasi on piirkond elupaigaks III kaitsekategooria taimeliigile mets-

kuukress (Lunaria rediviva). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Alale jääb mitu pärandkultuuri objekti (joonis 8). Pärandkultuuri objektide hoid on

maaomanikukeskne lähenemine, st objektide säilitamise üle otsustab maaomanik. Enamus

piirkonna pärandkultuuri objekte jääb kavandatavate tööde alast kaugemale, va Utria vesiveski

ja rannatee. Omaniku soovil planeerida töid selliselt, et minimeeritakse mõju pärandkultuurile.

Eesti looduse infosüsteemi alusel kattub ala loodusliku pühapaigaga Udria hiiejõgi ja Udria

park (joonis 9). Kuna tegemist on jõe looduslikkuse taastamisega, siis eeldatavasti on mõju

positiivne ka loodusliku pühapaiga säilimisele. Kavandatavad tegevused räägitakse läbi

Muinsuskaitseameti ja Hiite Maja sihtasutusega.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.