Edela Regioon - Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Laiksaare metskond 99, Laiksaare kontor

1

Notari ametitegevuse raamatu registri nr 1501 Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud Tallinnas seitsmendal mail kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (07.05.2025.a),

TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19,

käesolevas notariaaltoimingus osalejad on Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht Mustamäe tee 3, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond 15033, e-posti aadress: [email protected], äriühingu registriandmed on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva andmete alusel, milline on käsitletav notariaadiseaduse § 31 kohaselt registriseisu tõendina, volitatud esindaja – Raivo Lippus, isikukood 36402080212, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud notarile esitatud volikirja alusel, edaspidi nimetatud õigustatud isik, ja Eesti Vabariigi nimel Kliimaministeerium, registrikood 70001231, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10122, keda esindab riigivara valitsema volitatud asutuse, Riigimetsa Majandamise Keskuse, asukohaga Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 45403, e-posti aadress: [email protected], registrikood 70004459, volitatud esindaja – Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud notarile esitatud volikirja alusel, edaspidi nimetatud omanik, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Raivo Lippus’e asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Tallinnas. Urve Jõgi asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Pärnus. Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida järgnev

KINNISTU ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

1. Registrite andmed ja lepingu ese

1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4376506 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu ja ka lepingu ese): Esimesse jakku on kantud: - katastritunnus 71001:001:0148; sihtotstarve – maatulundusmaa (100%); asukoht Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Laiksaare metskond 99, pindala 5384,0 m²; - katastritunnus 78201:001:0004; sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa (100%); asukoht Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Laiksaare kontor, pindala 4407,0 m²; 2) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalkoormatis kinnistule nr: 352706. Reaalkoormatis reaalservituudi tasu maksmise kohustuse kohta summas 4.- (neli) eurot

2

aastas (millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses) vastavalt 02.12.2024 lepingu p.3.2.5. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 2) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ tulenev tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks vastavalt 27.09.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile nr. 1. 27.09.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.10.2019. 3) Reaalservituut kinnistu nr 352706 igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsuservituut vastavalt 02.12.2024 lepingu punktidele 3.2.1. kuni 3.2.10; 3.2.11. ja 3.2.11.1 kuni 3.2.11.8.; 3.2.12. kuni 3.2.13. ja maakatastri ruumiandmete tunnusele 436334. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 436334. 02.12.2024 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.12.2024. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu jääb järgnevatesse piiranguvöönditesse: Katastriüksuse 71001:001:0148 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 521,31 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; ulatus: 2721,10 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 31,80 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; ulatus: 82,40 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; Maaparandushoiu-ala ulatus: 5338,80 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 793,77 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannametsa jõgi); seisund: kehtiv; Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 3750,99 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannametsa jõgi); seisund: kehtiv; Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 111,47 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (ELA119); seisund: kehtiv; Uuringu ala ulatus: 5383,67 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 178,83 m²; nähtus: Kaitseala (Asuja looduskaitseala); seisund: projekteeritav. Katastriüksuse 78201:001:0004 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 1740,06 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 19,29 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x35+50); seisund: kehtiv; ulatus: 54,77 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv; ulatus: 56,24 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; ulatus: 8,35 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 96,55 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x16+25); seisund: kehtiv; Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatus: 0,78 m²; nähtus: Ehitistel olevad geodeetilised märgid (478); seisund: kehtiv; Maaparandushoiu-ala ulatus: 552,05 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 78,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv;

3

Piiratud asjaõigusega ala ulatus: 125,35 m²; nähtus: Reaalservituut (Asjaõigus); seisund: kehtiv; Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 4281,68 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannametsa jõgi); seisund: kehtiv; Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 4407,07 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannametsa jõgi); seisund: kehtiv; Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 1520,95 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannametsa jõgi); seisund: kehtiv; Uuringu ala ulatus: 4407,07 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv; Veekogu kallasrada ulatus: 673,01 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannametsa jõgi); seisund: kehtiv; Vääriselupaik ulatus: 375,07 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.L01066); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 684,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ulmus laevis (künnapuu)); seisund: kehtiv; ulatus: 684,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Euonymus europaeus (harilik kikkapuu)); seisund: kehtiv; ulatus: 684,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Euonymus europaeus (harilik kikkapuu)); seisund: kehtiv; ulatus: 365,37 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocoptes medius (tamme-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 772,09 m²; nähtus: Kaitseala (Asuja looduskaitseala); seisund: projekteeritav. 1.3. Kinnistu koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on järgmine: - katastriüksus katastritunnusega 71001:001:0148 - 441 m2 metsamaad ja 4943 m2 muud maa; - katastriüksus katastritunnusega 78201:001:0004 - 86 m2 metsamaad, 257 m2 rohumaad, 3387 m2 õuemaad ja 677 m2 muud maa. 1.4. Kinnistu suhtes on ehitisregistrisse kantud järgmised andmed:

Ehitisregistri kood

Nimetus Hoone/ Rajatis

Esmane kasutus

Ehitisealune pind m2

Staatus

220189351 Metallist mast rajatis 0,0 olemas

221291552 ELA SA mikrotorustik

sidekaevudega rajatis 2019 2030,0 olemas

1.5. Kinnistul katastripidaja märked puuduvad.

2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. seoses käesoleva lepingu sõlmimisega on Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja välja andnud käskkirja nr 9-49/77, milline on digitaalselt allkirjastatud 10.04.2025.a; 2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole kinnistut võõrandatud ega koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, kinnistu suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, kinnistul ei lasu käsutamiskeelde, kinnistut ei ole arestitud ning kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.3. kinnistul ei lasu käesolevas lepingus nimetamata kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ega sissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi (üüri-, tasuta kasutamise- jms lepinguid);

4

2.1.4. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et omaniku poolt ei ole sõlmitud ja et omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse; 2.1.5. kinnistul ei paikne käesolevas lepingus nimetamata omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist; 2.1.6. kasutusõiguse ala on vabastatud ning õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes; 2.1.7. omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide infot maakatastri kitsenduste kaardilt. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti omanikule teadaolevaid, käesolevas lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme (3) kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitteteadaolevate piirangute või kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu eest. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. õigustatud isik on teadlik käesoleva lepingu punktis 1.2 nimetatud asjaoludest ning kohustub käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamisel järgima kinnistu suhtes kehtivaid kitsendusi ja piiranguid; 2.2.2. õigustatud isik on kinnistu põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik kinnistu kasutusõigusega koormatava ala suurusest ja piiridest ega oma selles osas omanikule mingeid pretensioone; 2.2.3. õigustatud isikule ei ole esitatud pankrotihoiatust, õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud õigustatud isiku likvideerimis- ega saneerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta õigustatud isiku majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt; 2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil on lähtuvalt seadustest ja äriühingute põhikirjadest kõik vajalikud esindatavate äriühingute sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel.

3. Isikliku kasutusõiguse seadmine 3.1. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud õigustatud isiku kasuks kinnistule avalikes huvides (vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lõikele 1) isikliku kasutusõiguse seadmises tähtajaga 25 aastat arvates isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest, mille kohaselt õigustatud isikul on õigus omada ja paigaldada kinnistule andmesidemasti ja masti vahetusse lähedusse mobiilside antennide, raadiomoodulite, mobiilside tugijaama seadmete ja ühenduskaablite (edaspidi nimetatud sideehitised), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste rajamiseks, omamiseks, valdamiseks, ehitamiseks, majandamiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks ja hooldamiseks. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada kinnistut käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis ümbritseb

5

maatükiga püsivalt ühendatud sideehitisi ja mille paiknemine on lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase joonega ümbritsetud alana ning käesoleva lepingu alusel seatava piiratud asjaõiguse (isikliku kasutusõiguse) ruumiandmete infosüsteemi (PARI) ruumiandmete tunnus on 683642 ja lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase joonega ümbritsetud alana ning käesoleva lepingu alusel seatava piiratud asjaõiguse (isikliku kasutusõiguse) ruumiandmete infosüsteemi (PARI) ruumiandmete tunnus on 683641 (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.3. Kinnistu igakordne omanik ei tee takistusi õigustatud isiku töötajatele ja õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui käesoleva lepingu punktis 3.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga. 3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule. 3.5. Kinnistu igakordne omanik ja õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt kinnistu võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. 3.6. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse kandmisel esimese vaba järjekoha.

4. Isikliku kasutusõiguse tasu ja muud võlaõiguslikud kokkulepped 4.1. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus on tasuline. Õigustatud isik kohustub maksma omanikule käesolevas lepingus nimetatud kinnistu koormamise eest perioodilist tasu summas ükssada kakskümmend (120) eurot kuus, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses (edaspidi nimetatud tasu). Tasu maksmine toimub järgmise perioodi eest ette üks (1) kord kuus omaniku poolt esitatud arve alusel arvel näidatud kontole. Arve edastab omanik õigustatud isiku e-posti aadressile [email protected]. Tasu maksmise kohustus algab käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmise kuupäevast. 4.2. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on õigustatud isik kohustatud maksma viivist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni. 4.3. Õigustatud isikul on kohustus isikliku kasutusõiguse lõppemisel kolme (3) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast kinnistul asuvad, käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud, sideehitised ära vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust. Juhul, kui õigustatud isik soovib isikliku kasutusõiguse lõppemisel sideehitised kinnistule jätta, tuleb see eelnevalt omanikuga kooskõlastada. 4.4. Kinnistu igakordne omanik ja õigustatud isik tagavad kinnistu võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele kinnistu võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate õigustatud isiku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. 4.5. Omanik ja õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse omaniku poolt õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. 4.6. Õigustatud isikul on kohustus: 4.6.1. kasutada kasutusõiguse ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud siderajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks; 4.6.2. täita kinnistul kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 4.6.3. tasuda isikliku kasutusõigusega koormatava ala kasutamisega seotud maksud (maamaks), kõrvalkulud (sh elektrivõrgu paigaldamise, elektri- jäätmeveo- jms kulud) ning koormised proportsionaalselt kasutusala ulatusele RMK vastava arve alusel, selles ettenähtud summas ja korras;

6

4.6.4. teavitada omanikku tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest; 4.6.5. taastada pärast kasutusõiguse alal teostatud siderajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnisasja endine seisund; 4.6.6. sõlmida omanikuga kokkulepe, mille kohaselt võib omanik vajadusel koormata sama kasutusõiguse ala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud isiklike kasutusõigustega, kui see ei takista käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist; 4.6.7. anda tagasivõetamatu nõusolek kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesoleva lepingu alusel rajatud siderajatis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta; 4.7. Omanikul on kohustus: 4.7.1. hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab õigustatud isikul kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist; 4.7.2. siderajatise kaitsevööndis vältida siderajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

5. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Omanik ja õigustatud isik on kinnistu koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud ja avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse 641 omanik lubab ning õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4376506 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 25 aastat arvates isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest Telia Eesti AS’i (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste omamiseks, paigaldamiseks, sihipäraselt kasutamiseks ning kõikide tööde teostamiseks, mis on vajalikud sideehitiste rajamiseks, omamiseks, valdamiseks, ehitamiseks, majandamiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks ja hooldamiseks, vastavalt 07.05.2025.a sõlmitud lepingu punktidele 3 ja 4 ning vastavalt 07.05.2025.a sõlmitud lepingu lisaks olevatele plaanidele, millele vastavalt käesoleva lepingu punktile 3.2 on ruumiandmete infosüsteemi (PARI) poolt väljastatud ruumiandmete tunnused 683642 ja 683641.

6. Notari selgitused Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et: 6.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (Asjaõigusseaduse § 225). 6.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või - rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (Asjaõigusseaduse § 226). 6.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele (asjaõigusseaduse § 54 lg 2). 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-,

7

veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582: (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. [RT I, 23.04.2012, 1 - jõust. 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.] (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5)

8

Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.8. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (asjaõigusseaduse § 641). 6.9. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse (asjaõigusseaduse § 642). 6.10. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 341 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 60 lg 2 on järjekoha muutmiseks nõutav nende isikute notariaalselt tõestatud kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub. 6.11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 6.12. Vastavalt maapõueseaduse § 5 on maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. 6.13. Vastavalt maaparandusseaduse § 58: (1) Maaparandusühistu on maaparandushoiutööde ühiseks korraldamiseks (edaspidi ühishoid) asutatav eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmed on ühe või mitme tervikliku maaparandussüsteemi omanikud. (2) Ühishoidu tehakse esmajoones ühiseesvoolul, poldri puhul ka pumbajaamas, kaitsetammil ja regulaatoril. (3) Lisaks ühishoiule võib maaparandusühistu teha maaparandussüsteemi

9

toimimisega seotud avalikust või maaparandusühistu liikmete ühisest huvist tulenevat tegevust. 6.14. Vastavalt maaparandusseaduse § 67: (1) Maaparandusühistu põhiliige on maaparandusühistu liige maaparandusühistu õigusvõime tekkimisest alates. (2) Maaparandussüsteemi laiendamise või maakorraldustoimingu tegemise tagajärjel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas toimunud muutuse korral loetakse maaparandussüsteemi omanik maaparandusühistu põhiliikmeks maaparandussüsteemi kasutusloa kättetoimetamisest või riigi maakatastris kinnisasja registreerimisest ja maakorraldusest tulenenud muudatuste kinnistusraamatusse kandmisest arvates. (3) Maaparandusühistu vabatahtlikuks liikmeks võib astuda isik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu või hakkab kasu saama maaparandusühistu põhikirjalisest tegevusest. Vabatahtliku liikme vastuvõtmisele, väljaastumisele ja väljaarvamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-des 13‒17 sätestatut. (4) Maaparandusühistu põhiliikme kinnisasja võõrandamise korral lähevad maaparandusühistu põhiliikme õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi üleminekust. (5) Maaparandusühistu põhiliikme pärandi vastu võtnud pärija maaparandusühistu põhiliikmeks saamise päevaks loetakse pärandi avanemise päev. (6) Maaparandusühistu liikme liikmesus lõpeb päeval, millal Põllumajandusamet teeb tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa kohta maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise otsuse. (7) Maaparandusühistu liige teatab maaparandusühistule oma elu- või asukoha aadressi ning telefoninumbri ja elektronposti aadressi selle olemasolul. (8) Maaparandusühistu liikmel on kohustus taluda oma kinnisasjal ühistu tegevuskavas ettenähtud ühishoidu ja muud tegevuskavas märgitud tegevust ning kõrvaldada ühistu juhatuse põhjendatud nõudel oma kinnisasjal kõik ühishoidu ja tegevuskavas märgitud muid tegevusi segavad takistused. (9) Maaparandusühistu liikmel on õigus saada juhatuselt teavet maaparandusühistu tegevuse kohta ja tutvuda maaparandusühistu dokumentidega. 6.15. Vastavalt maaparandusseaduse § 75: (1) Maaparandusühistu põhiliikme osamaks on ühekordne makse maaparandusühistu asutamis- ja tegevuskulude katteks. (2) Maaparandusühistu põhiliikme osamaksu suurus määratakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 6 sätestatud alusel. (3) Maaparandusühistu põhiliige tasub osamaksu põhikirjas määratud korras ja tähtpäevaks. (4) Maaparandusühistu põhiliikme maaparandusühistust lahkumise korral osamaksu ei tagastata. (5) Maaparandusühistu võib põhikirjaga ette näha maaparandusühistu liikmete liikmemaksu tasumise kohustuse või selle kehtestamise korra. 6.16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, 5 ja § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 6.17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja lg 5 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa sunnas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele; supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele, piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: pinnavee veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna kindlustusrajatisele; hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele; riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult kasutatavale teele; raudteele. 6.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 on piiranguvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit.

10

6.19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 2 ja lg 3 on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. 6.20. Samuti on notar lepinguosalisi informeerinud, et kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sissekandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist ja vastavasisulise maksekorralduse esitamist kinnistusosakonnale.

7. Notarile volituste andmine 7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus toodud lepinguosaliste taotlustega.

8. Lõppsätted 8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtuseks tulenevalt notari tasu seaduse §§ 10 lg 1 ja 12 lg 1 ja lg 3 isikliku kasutusõiguse seadmisel on 43 920 eurot (1756.80 eurot x 25.a). 8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 10 lg 1, 12 lg 1, 22 ja 23 on notari tasu käesoleva lepingu sõlmimisel 148.20 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) summas 32.60 eurot, kokku 180.80 eurot. 8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot, millele lisandub 4.40 eurot (käibemaks 22%), kokku 24.40 eurot. 8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p 2 on ärakirja valmistamise notari tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu 22%). 8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et notari tasu (sh kaugtõestamisega seotud notari tasu) ja riigilõivu tasub õigustatud isik. 8.5. Vastavalt riigilõivuseaduse §§ 77 lg 1, 354 ja 356 tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise eest kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 48 eurot (tehinguväärtus 43 920 eurot). 8.6. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 8.7. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ning www.notar.ee lehel. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaaldokumendist väljastab notar avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. Paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et nad annavad käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks etteulatuvalt.

11

8.8. Käesolevas lepingus on viisteist (15) lehte. 8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele ning notariaalaktis osalejad ja tõlk kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale lepingule digitaalallkirjad isiklikult. HT

Raivo Lippus /allkirjastatud digitaalselt/

Urve Jõgi /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Tea Türnpuu /allkirjastatud digitaalselt/

6. mai 2025

Piiranguala ID 683642 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Laiksaare metskond 99

Piiranguala kirjeldus -

Ruumikuju loomise kuupäev 11. veebruar 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 836m²

Asukoht Maapealne

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asub katastriüksustel:

Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Laiksaare metskond 99 (71001:001:0148)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

Ruumianalüüs üksusele 71001:001:0148

Katastri andmed

Täisaadress Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Laiksaare metskond 99

Kinnistu number 4376506

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 836m²

6. mai 2025

Piiranguala ID 683641 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Laiksaare kontor

Piiranguala kirjeldus -

Ruumikuju loomise kuupäev 11. veebruar 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 56m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asub katastriüksustel:

Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Laiksaare kontor (78201:001:0004)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

Ruumianalüüs üksusele 78201:001:0004

Katastri andmed

Täisaadress Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Laiksaare kontor

Kinnistu number 4376506

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 UHISKONDLIKE_EHITISTE_MAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 56m²