Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Metsala tee 5

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

952 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, üheksandal mail kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (09.05.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 08.05.2025 kell 13:37 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on

tõestajale tuntud isik videosilla vahendusel videokõne ajal,

Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, ja

Osaühing Raiden Investeeringud, registrikood 10702973, asukoht ja postiaadress Vana-

Liivamäe tn 3-33, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud

Ostja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Kristo Klesment,

isikukood 37612120265, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel

videokõne ajal ning kellel on õigus äriühingut kõigis õigustoimingutes üksinda esindada

(eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 08.05.2025 kell 13:28 tehtud päringute alusel), Kristo Klesment osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinn, kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13185850 on

sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega

29501:007:1771, majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Harju

2

maakond, Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Metsala tee 5, pindalaga 2133,0 m².

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi nähtub, et: katastriüksuse 29501:007:1771

suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• ranna või kalda ehituskeeluvöönd: ulatus: 945,54m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni

25km2 valgalaga veekogu (Otu oja); seisund: kehtiv;

• ranna või kalda piiranguvöönd: ulatus: 1810,15m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni

25km2 valgalaga veekogu (Otu oja); seisund: kehtiv;

• ranna või kalda veekaitsevöönd: ulatus: 476,69m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni

25km2 valgalaga veekogu (Otu oja); seisund: kehtiv;

• uuringu ala: ulatus: 2132,51m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Harjumaa

maavarade teemaplaneeringu uuringuruum); seisund: kehtiv;

• veekogu kallasrada: ulatus: 244,12m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga

veekogu (Otu oja); seisund: kehtiv;

• vääriselupaik: ulatus: 1,80m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.210629); seisund: kehtiv;

o piiranguvöönd määratlemata: ulatus: 1,66m²; nähtus: kaitseala (Metsaalade looduskaitseala); seisund: projekteeritav.

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega

29501:007:1771 kõlvikuline koosseis on metsamaa 1 610 m² ja muu maa 523m².

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.6. Metsaelupaikade looduskaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti nimetus: Metsaelupaikade looduskaitseala (kavandatav kaitstav ala);

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla

võtmine.

1.7. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi

järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.7.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana;

1.7.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana.

1.8. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 29501:007:1771 pindala on

ebatäpne.

1.9. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et

katastritunnusega 29501:007:1771 ja aadressiga Metsala tee 5, Kloogaranna küla, Lääne-

Harju vald, Harju maakond ei ole seotud hooneid ega rajatisi. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ta ei ole saanud kontrollida, kas lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb ehitisi ning kas ehitised kui vallasasjad ei ole koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. Osalejad kinnitavad, et soovivad sellele vaatamata selle lepingu sõlmimist.

1.10. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

3

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV43659;

• valitseja: Kliimaministeerium;

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

• Katastripidaja teeb katastrisse märke „pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

• Ta ei ole saanud kontrollida, kas lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb ehitisi ning kas ehitised kui vallasasjad ei ole koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. Osalejad kinnitavad, et soovivad sellele vaatamata selle lepingu sõlmimist.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata

kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud (sh ka

mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega

nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi

võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale

teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, selles lepingus nimetamata looduskaitsealaseid

ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid

ega kitsendusi).

2.1.4. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei paikne ehitisi ning Müüja ei ole esitanud taotlusi projekteerimistingimuste ega ehituslubade väljastamiseks.

2.1.5. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest

Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse

teostamisel. Müüja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. Puuduvad

eritunnused või puudused, mille fikseerimist selles lepingus Müüja peaks vajalikuks.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim

viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on.

• Kui Müüja lepingus puudusi välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

2.1.6. Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele

4

kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues asuvad kui

maapealsed).

2.1.7. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.8. Lepingu esemele puudub otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt,

juurdepääs toimub kolmandatele isikutele kuuluvate naaberkinnistute kaudu ning

vastavat juurdepääsu servituuti seatud ei ole.

2.1.9. Lepingu esemeks oleval kinnistul kasvab mets ja Müüja pole võõrandanud kasvava

metsa raieõigust, Müüjale ei ole välja antud metsateatist ning alates Lepingu eseme

suhtes enampakkumise läbiviimisest pole lepingu esemel tehtud metsaraiet.

2.1.10. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt

ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust

puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud

keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.11. Lepingu ese on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Piir on katastriüksuse

moodustamise käigus looduses tähistamata ja pindala on ligilähedane. Müüja ei ole

kohustatud tagama piiride leitavust looduses.

2.1.12. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.

2.1.13. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille tasumise

tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Müüjal tasumisele kuuluvaid

mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.14. Müüja on enampakkumise dokumentides kohustanud Ostjat küsima teavet

detailplaneeringu koostamise algatamise ja kehtestamise ning

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise võimaluste kohta kohalikult

omavalitsuselt. Müüja ei saa tagada lepingu eseme senise sihtotstarbe säilimist,

detailplaneeringu kehtestamist ega projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmist.

Detailplaneeringu koostamise, algatamise ja kehtestamise ning

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustab kohalik omavalitsus.

2.1.15. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.1.16. Müüja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks Keskkonnaministeeriumi

06.11.2024.a kooskõlastuse nr 5-9/24/4750-3, Riigimetsa Majandamise Keskuse

juhatuse 11.12.2024.a otsuse nr 1-32/103 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse

juhatuse 11.03.2025.a otsuse nr 1-32/57 alusel. Nimetatud kooskõlastus ja otsus on

jõus, muutmata ning neid ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või

kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.1.17. Müüja esindaja volitus Müüja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi

võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud

volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.18. Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks

selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks

osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel

teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud

5

seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.3. Ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames

ning ostab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Müüja selles lepingus

esitatud andmetele.

2.2.4. Ostja peab Müüja esindaja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta

piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.2.6. Ostjat ei ole sundlõpetatud, Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole

esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole

algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste

menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Ostja

võlausaldajate huve ega Ostja majanduslikku seisundit.

2.2.7. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed

nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.8. Tema esindusõigus Ostja juhatuse liikmena on kehtiv, seda ei ole piiratud ega

tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud

või on tema esindusõigust ja ametiaega nõuetekohaselt pikendatud, tema suhtes ei

kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.9. Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks

selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks

osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et:

2.3.1. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi

täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Müüja esindaja volitused volikirja alusel.

3. Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumise kord

3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 10 670 eurot (edaspidi nimetatud

müügihind), mis on Müüjale täielikult tasutud enne selle lepingu sõlmimist ja mille

saamist Müüja poolt kinnitab Müüja esindaja oma allkirjaga sellel lepingul. Müüja

esindaja avaldab ja kinnitab, et müügihind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. 4. Lepingu eseme valduse üleandmine ja muud kokkulepped

4.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Müüja poolt

Ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. 4.2. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et:

4.2.1. Ostja ostab lepingu eseme sellises seisundis nagu see on selle lepingu sõlmimise

hetkel ning Müüja ei vastuta lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest,

kui Ostja lepingu sõlmimisel lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusest

teadis või pidi teadma või kui ilmnevad lepingu eseme suhtes kehtivad

6

muinsuskaitselised, looduskaitselised või muud seadusest tulenevad kitsendused või

muud varjatud puudused, mis ei ole kantud kitsenduste kaardile ja millest Müüja ei

ole selle lepingu sõlmimise ajal teadlik;

4.2.2. kitsenduste kaardil, enampakkumise teates ning selles lepingus kajastamata

tehnovõrkude või muude objektide ilmsikstulekul pärast selle lepingu sõlmimist ei ole

Müüja kohustatud kandma nende ümbertõstmise ja/või likvideerimisega seonduvaid

kulusid ega mis tahes muud kahju;

4.2.3. Ostja kohustub teatama puudustest Müüjale hiljemalt 3 kuu jooksul arvates selle

lepingu sõlmimisest ning Ostja nõuded aeguvad 3 kuu jooksul arvates selle lepingu

sõlmimisest.

5. Asjaõigusleping 5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja

lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa number 13185850 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Osaühing Raiden Investeeringud, registrikood 10702973.

6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning

Ostjale on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.

6.5. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel.

6.6. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6.7. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

6.8. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti.

6.9. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui

7

selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. 6.10. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse

üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

6.11. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6.12. Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest.

6.13. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

6.14. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

6.15. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

6.16. Müüjal on võimalik ennast lepingu eseme võimalike puudustega kaasneva vastutuse eest kaitsta seeläbi, et ta avaldab ostjale kõik lepingu eseme puudused ning need kirjeldatakse müügilepingus. Sellisel juhul ei ole nende puuduste näol tegemist lepingurikkumisega VÕS-i §-i 217 tähenduses ning ostja ei saa neist tulenevalt müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada.

6.17. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 219 lg 1 kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

6.18. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

6.19. VÕS § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

6.20. VÕS § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.

8

6.21. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1).

6.22. VÕS § 162 kohaselt võib kohus ebamõistlikult suure leppetrahvi korral tasumisele kuuluva leppetrahvi suurust vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud osapoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.

6.23. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui maa on kaasomandis, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Selles lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes.

6.24. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

6.25. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

6.26. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba;

9

• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

6.27. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:

• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;

• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.

6.28. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

6.29. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt: Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Asjaõigusseaduse § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu paragrahvi 156 1. lõikes nimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav

notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis

10

kasutamiseks.

7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud

originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasud ja riigilõivud) tasub Ostja.

8.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu

maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või

kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama

notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

8.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu

seaduse § 2 lg 2¹).

Notari tasu müügitehingu tõestamisel on 52,00 eurot (tehinguväärtus 10 670,00 eurot: notari

tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 72,00 eurot.

Käibemaks 15,84 eurot.

Koos käibemaksuga 87,84 eurot.

Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 16,00 eurot (tehinguväärtus 10 670,00 eurot:

riigilõivuseadus § 76, § 347).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning §

31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal

ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide

ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne

ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Kristo Klesment /allkirjastatud digitaalselt/

11

Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/