Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest keeldumise käskkirja eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest keelduminse otsuse kättetoimetamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELE SALUVEER PNOEE-48005072719 2025-07-29 09:14:00

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest keelduminse otsuse kättetoimetamine.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

29.07.2025 nr 7-4/25/14825

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja

muutmise menetluse algatamisest keelduminse

otsuse kättetoimetamine

Austatud menetlusosaline

Keskkonnaamet teatab, et 25.07.2025 otsustas energeetika- ja keskkonnaminister käskkirjaga

nr 1-2/25/329 Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest

keelduda. Edastame Teile kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest keeldumise

käskkirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Nele Saluveer

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Ministri käskkiri (Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse

algatamisest keeldumine.pdf)

Maarja Annuk 5394 3549

[email protected]

Lisa. Ministri käskkiri.pdf

K Ä S K K I R I

Tallinn 25.07.2025 nr 1-2/25/329

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise

menetluse algatamisest keeldumine

1. ASJAOLUD

1.1. Mittetulundusühing (MTÜ) Välgi Arendusselts (reg.nr. 80341028, kustutatud 01.03.2024)

esitas ettepaneku (dateeritud ja allkirjastatud 26.04.2020, registreeritud 27.04.2020) Kääpa

maastikukaitseala (edaspidi MKA) kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamiseks.1

Ettepaneku eesmärk on Kääpa loodusala kaitse maastikulise tervikkompleksina, seal asuvate

erinevate metsaelupaigatüüpide kaitse (vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud jt)

ning kaitsealuse liikide (metsis, kalakotkas, merikotkas, väike-konnakotkas jt) kaitse. Esitati

järgmised ettepanekud:

− laiendada Kääpa MKA-l asuvat Kivinõmme sihtkaitsevööndit Välgi piiranguvöödi arvelt.

− keelata lageraied.

− kaaluda Kääpa MKA muutmist looduskaitsealaks.

1.2. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) palus 20.05.2020 MTÜ Välgi Arengusseltsil (edaspidi

taotleja) ettepanekut täiendada kaitseala tsoneeringu kaardiga ning põhjendada uue

tsoneeringu määramise vajalikkust.2

1.3. Taotleja esitas 03.07.2020 Kääpa MKA täpsustatud ettepaneku.3

Täiendatud ettepanekus toodi välja, et lageraie killustab kaitsealuste liikide elupaika,

lõikab läbi rohekoridori ja muudab metsa raielangi lähisümbruses tormitundlikuks

ning juhiti tähelepanu asjaolule, et hetkel jäävad paljud elupaigad piiranguvööndisse, kus

häiringud on suured. Taotleja hinnangul tagab kaitsealuste liikide säilimise ja elukvaliteedi

püsimise ainult ühtlane metsamassiiv, seega lageraie ja uuendusraie metsamajandusvõttena

ei ole Kääpa MKA-l aktsepteeritav. Taotleja hinnangul sihtkaitsevööndi laiendamine ja

lageraiete keelamine loob parema ja toimivama kaitsekorra.

1.4. Keskkonnaministeerium (edaspidi Kliimaministeerium või KliM) palus 04.08.2020 KeA-l

koostada ettepaneku otstarbekuse ekspertiis ja edastada ettepanekus esitatud piirid

Keskkonnaagentuurile projekteeritavate alade kihile kandmiseks.4

1 Registreeritud 27.04.2020 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis DHS nr 7-2/20/6588 all 2 KeA DHS nr 7-2/20/6588-3 3 KeA DHS nr 7-2/20/6588-4 4 KliM DHS nr 8-2/20/3010-3

1.5. KeA edastas esitatud piirimuudatused Keskkonnaagentuuri ala kandmiseks projekteeritavate

alade kihile.5

1.6. KeA tellis 2021. aastal Kääpa MKA-le seni inventeerimata alal loodusdirektiivi

elupaigatüüpide inventuuri (riigihanke 235738 osa nr 6). Inventuuri teostas lepingu

nr 5-2/21/99 alusel MTÜ Puuseen, ekspert Indrek Sell.6 Inventuuri tulemusena registreeritud

elupaigad on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) Natura elupaikade kihile.

1.7. KeA tegi 07.02.2022 KliM-ile ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja

linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et EL

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi loodusdirektiiv)7 I lisas

nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.8 Ettepanekuga esitatud

metsaelupaigad on EELIS-e projekteeritavate alade kihil Metsaelupaikade

looduskaitsealana9.

1.8. 2023. aastal kinnitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Arengukava

2024-2028 alusel on RMK loobunud uuendusraietest kaitstavatel aladel10.

1.9. KeA alustas 2024. aastal Natura loodus- ja linnualadele esitatud metsateatistele Natura

eelhindamiste koostamist. Natura hindamise üldine kohustus ja selle läbiviimise põhimõtted

tulenevad loodusdirektiivist11. Natura eelhindamise eesmärk on välja selgitada ka raiete

võimalik mõju Natura alale ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga

Natura ala kaitse-eesmärkidele, mis haakuvad ka taotleja põhjendustega.

1.10. KliM 05.07.2024 kirjaga12 täpsustati omaniku ootused Riigimetsa Majandamise Keskusele

(edaspidi RMK). Avaliku huvi tagamisest lähtuvad tegevuseesmärgid on säilitada ja taastada

riigimaal loodusdirektiivi I lisa elupaigad ja kaitseväärtust omavate liikide elupaigad ka

väljaspool kaitstavaid alasid. Seega on lõpetatud metsade majandamine loodusdirektiivi

I lisa elupaikades riigimaal nii piiranguvööndi ulatuses kui ka väljaspool kaitstavaid alasid.

1.11. Vabariigi Valitsus esitas 31.03.2025 Riigikogule seaduse eelnõu, millega on kavatsus muuta

sh looduskaitseseadust ja keelata raied Natura 2000 võrgustikku kuuluva kaitseala ja

püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal paiknevates metsaelupaigatüüpides13.

2. PÕHJENDUSED

2.1. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 13 lõike 1 alusel käsitletakse ka kaitse-eeskirjas

märgitud piirangute või loodusobjektidega seotud kohustuste ulatuse olulist muutmist

sarnaselt loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku tegemise ja menetlemisega.

2.1.1. LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek

loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 korraldab kaitse alla

võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja

5 KeA DHS nr 7-4/20/14361, EELIS id -682177736 (Kavandatav Kääpa MKA), -1682651100 (kavandatav Elistvere

sihtkaitsevöönd), -1446983034 (kavandatav Kivinõmme sihtkaitsevöönd), -1725966824 (kavandatav Pedassaare

sihtkaitsevöönd), -1628176860 (kavandatav Sõõru sihtkaitsevöönd), -1587225052 (kavandatav Tammeluha

piiranguvöönd) 6 KeA DHS nr 1-21/21/16-3 7 Loodusdirektiiv, Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-

20130701&qid=1439362971583&from=EN 8 KeA DHS nr 7-4/22/2442 9 EELIS id 977800148 10 Kättesaadav: https://rmk.ee/wp-content/uploads/2024/10/RMK_arengukava_2024-2028.pdf 11 Artikli 6 lõigetest 3 ja 4 12 Kliimaministeeriumi 05.07.2024 kiri nr 8-2/24/3330 13 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#1XPxfJmE. Eelnõu toimiku number: 23-1688

otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava

ala eriteadmistega isiku. LKS § 8 lõikega 4 sätestatakse, et kui ekspertiisi tulemusest nähtub,

et loodusobjektil puuduvad looduskaitseseadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused

või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib kaitse alla võtmise algataja keelduda kaitse

alla võtmise menetluse algatamisest, edastades ettepaneku tegijale kaitse alla võtmise

algatamisest keeldumise otsuse koos eksperdi arvamusega (ettepaneku tegija on kustutatud

äriregistrist, kättetoimetamine temale pole võimalik). LKS § 8 lõikest 5 tuleneb, et kui

loodusobjektil on LKS-ga sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on

otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-s 9 sätestatuga.

2.1.2. Eeltoodust tulenevalt oli taotlejal õigus esitada ettepanek ala kaitse alla võtmiseks.

Ettepanekus nimetatud ala kaitse alla võtmine eeldab, et ekspertiisi käigus tuvastatakse

loodusobjektil LKS-s sätestatud kaitse alla võtmise eelduste olemasolu ning kaitse alla

võtmise otstarbekus.

2.2. Kääpa MKA pindala on 2296 ha. Kaitseala jaguneb neljaks sihtkaitsevööndiks (707 ha) ja

kaheks piiranguvööndiks (1589 ha). Kääpa MKA-l on inventeeritud 1436 ha elupaigatüüpe,

millest 335 ha jääb sihtkaitsevöönditesse ja 1101 ha piiranguvöönditesse (966 ha riigiomand

ja 134 ha eraomand).

2.3. Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja14 § 1 lõike 1 kohaselt on Kääpa MKA kaitse-

eesmärgiks elupaigatüüpide vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140),

lamminiitude (6450), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050)

ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv või LiD) I lisas nimetatud liikide,

mis on ühtlasi ka I ja II kategooria kaitsealused liigid kaitse. Kaitse eesmärgis seatud

kaitsealused liigid on Kääpa maastikukaitseala kaitsekorralduskava15 peatüki 2.1.1. alusel

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao

urogallus). Kääpa MKA on ka loodusala, Kääpa loodusala (RAH0000136), mille kaitse

eesmärgid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad

kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja loodusdirektiivi II lisa liikide

nagu palu-karukell (Pulsatilla patens), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus qobio),

hink (Cobitis taenia), saarmas (Lutra lutra).16

2.4. Kaitsekorra muutmise ettepanek on seotud metsade kaitse tõhustamisega, mistõttu KeA

analüüsis metsadega seotud väärtuste täiendava kaitse vajadust.

2.4.1. Kääpa MKA-l ja Kääpa loodusalal on metsaelupaigatüüpide seisund hea (tabel 1), sest alal

on inventeeritud metsaelupaiku kokku 764 hektarit. Natura kaitsekorralduse alguses oli

registreeritud metsaelupaiku kokku 528 ha. Seega on kaitsekorraldusperioodi jooksul

registreeritud kaitstavaid elupaiku olulisel määral juurde, ca 236 ha ulatuses. Tänu

planeeritavale seadusmuudatusele ja praktika muudatustele Natura elupaikade kaitse

korraldamisel, kaitstakse selliseid elupaiku edaspidi oluliselt tõhusamalt. Joonis 1

illustreerib ka seda, et muutunud praktika tõttu on valdav osa väärtuslikust metsamaast

majandustegevuse eest kaitstud ning metsa- ja loodusmaastike sidusus on hea.

14 Kehtiv redaktsioon kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110012025008 (RT I, 10.01.2025, 8) 15 Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-738658034 (kinnitatud 05.08.2016 käskkirjaga nr 1-

2/16/4, muudetud Keskkonnaameti 14.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/143) 16 Standardandmebaas, https://natura2000.eea.europa.eu/?data_id=dataSource_7-

Layman_Sites_4270%3A19652&page=Page-1&sitecode=EE0080108&views=Sites_View_Habitats

Tabel 1. Kääpa MKA ja Kääpa loodusala metsaelupaikade kaitse-eesmärgid

(elupaigatüübi esinduslikkuse hinnangud: A - väga hea; B - hea; C - arvestatav) Väärtus Kaitse-

korralduskava

kaitse-eesmärk

(sihtkaitsevööndis)

Loodusalal

fikseeritud seisund

standardandmebaasis

Inventeeritud pindala

(sihtkaitsevööndis)

Inventeeritud

loodusalal

kokku

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

44,0 ha

esinduslikkusega A

218 ha

esinduslikkusega B

46,1 ha

esinduslikkusega A

415,0 ha

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

80,0 ha

esinduslikkusega A

142 ha

esinduslikkusega A

85,6 ha

esinduslikkusega A

138,9 ha

Soostuvad ja

soolehtmetsad

(9080*)

51,7 ha

esinduslikkusega A

168 ha

esinduslikkusega A

61,5 ha

esinduslikkusega A

209,8 ha

Joonis 1. Kääpa maastikukaitseala väärtuslikud metsaosad moodustavad kompaktseid massiive,

mis säilivad ka piiranguvööndis olulisel määral. KeA lubab tegevusi üksnes juhul, kui on

veendunud, et raie ei kahjusta Natura ala olulisel määral.

2.4.2. MKA kaitse-eesmärkide hulgas on kolm kaitsealust linnuliiki (metsis, merikotkas ja

kalakotkas), kelle elupaigaks on metsad.

2.4.2.1. Metsis kuulub II kaitsekategooria kaitsealuste lindude hulka ja kuulub riikliku punase

nimestiku kategooriasse „ohualdis“. Metsise arvukus on Eestis viimase 5 aasta jooksul

langenud enam kui 14%. Kõige drastilisem oli mängualade vähenemine Põlva, Tartu,

Võru ja Ida-Viru maakondades. Metsise populatsiooni arvukuse langust mõjutab

metsaraie (suurendab kisklust, kaovad elupaigad ja mängualad, eraldab populatsioone).

Metsise kehtivas tegevuskavas17 on öeldud, et mängud sageli kaovad aladelt, kus 60

aastase männikumetsa osakaal mängualade 3 km raadiusega puhvertsoonis langeb alla

50%. Lisaks sellele, et RMK ei tee kaitstavatel aladel uuendusraieid, on uues metsise

kaitse tegevuskava eelnõus kavandatud suunised ka harvendusraiete mõju vähendamiseks

metsise elupaikades.

Kääpa MKA kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) seab kaitse-eesmärgiks metsise

elupaiga (ca 824 ha) ja mängudeks sobiva ala (445 ha) säilimise ning kaitseala kahes

mängus mängib vähemalt 6 (I mängus 5, II mängus 1) kukke. Kääpa MKA-l on kaks

metsise mänguala (447,5ha), Kivinõmme põhjapoolne (310,4ha) ja lõunapoolne mänguala

(137,1ha). Terve põhjapoolne mänguala asub sihtkaitsevööndis, lõunapoolsest on

44,6 ha sihtkaitsevööndis ja 92 ha Välgi piiranguvööndis. Välgi piiranguvöönd asub

terves ulatuses riigimaal. Kuna RMK kaitseala piiranguvööndis uuendusraieid ei

tee, on mõlemad mängualad ka lageraiete eest kaitstud. Metsisele sobivaid elupaiku,

üle 60 aastased männikud, on Kääpa MKA-l 1403.87 ha. Muudatused raiete tegemise

praktikas riigimaal tagavad metsise kaitse-eesmärkide säilimise. Lisaks asub

Kivinõmme mängutsentrist 3 km raadiuses 60 aastaseid männikuid üle 50%

(6146,72 ha), seega on Kääpa MKA-l ja selle ümbruses tagatud metsise edukateks

mängudeks soodne seisund.

2.4.2.2. Merikotkas on I kategooria kaitsealune linnuliik ja kuulub riikliku punase nimestiku

kategooriasse „ohualdis“.18 Merikotka haudelindude arvukus on Eestis viimastel

kümnenditel tõusnud. 2019. aastal pesitses Eestis umbes 290-330 paari ning kõik

teadaolevad pesapaigad on kaitstud. Merikotka pikaajaline kaitse-eesmärk (15 aasta

perspektiivis) on liigi arvukuse taastumise ajaloolise arvukuse tasemele - 400-500 paari

suurune asurkond. Merikotkad eelistavad pesitseda vanades metsades (üle 90 aastased

metsad), kuid vajadusel pesitsevad ka lageraielankide säilikpuudel või lankide servas, kus

läheduses asub vana mets.19

Kääpa MKA KKK-s20 on merikotka kaitse-eesmärgiks elupaiga jätkuv soodne seisund

ning kaitsealal pesitseb edukalt vähemalt üks merikotkaste haudepaar. Kääpa MKA

merikotka pesa (KLO9126717) asub Tammeluha piiranguvööndis ja pesa ümber on

12 ha-suurune Uhmardu merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3101663),

seega on linnu pesapaik ja seda ümbritsev mets kaitstud. Lisaks on teada, et

merikotkad pesitsevad ka raielankide läheduses, mistõttu merikotka kaitseks ei ole vajalik

muuta Kääpa MKA kaitse-eeskirja, sest merikotkastele sobib ka metsade killustatus.

2.4.2.3. Kalakotkas on I kategooria kaitsealune linnuliik ja kuulub riikliku punase nimestiku

kategooriasse „ohualdis“.21 Eestis on kalakotka arvukus jõudnud 90-100 pesitsevat

paarini, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Peamiseks kalakotka arvukust ja

levikut piiravaks faktoriks Eestis on elupaikade ja sobivate pesapuude vähesus ning

looduslikud tegurid. Kalakotka pesapaigaks on Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus

pesalt avaneb vaade ümbritsevale maastikule mitme kilomeetri ulatuses. Kalakotka pesad

asuvad kõrgematel puudel või raielankidele jäetud seemnemändidel. Pesa ehitab

17 Kättesaadav:

https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=%2FLoomad%2FLinnud&openfile=366

8 18 Eesti looduse infosüsteem, Merikotkas (Haliaeetus albicilla) 19 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. 2019. https://www.kotkas.ee/files/merikotka_ktk_2020-

2024.pdf 20 Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-738658034 (kinnitatud 05.08.2016 käskkirjaga nr 1-

2/16/4, muudetud Keskkonnaameti 14.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/143) 21 Eesti looduse infosüsteem, Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

kalakotkas üldjuhul puu latva 10–30 m kõrgusele maapinnast. Selleks, et tagada kalakotka

arvukuse säilimine tuleb tagada sobivate pesitsuspaikade säilimine.

Kääpa MKA KKK-s on kalakotka kaitse-eesmärgiks elupaiga jätkuv soodne seisund ning

kaitsealal pesitseb edukalt vähemalt 1 merikotkaste haudepaar. Kalakotka pesa

(KLO1000287) asub Sõõru sihtkaitsevööndis, mis on jäetud looduslikule arengule

ning seetõttu ei ole kalakotka pesitsuspaik ohustatud. Sõõru sihtkaitsevööndis on

keelatud majandustegevus ja koosluste kujundamine, seega säilib ka pesa ümbritsev

maastik. Lisaks on sihtkaitsevööndis keelatud viibida vahemikus 15. märtsist 31. august,

millega on tagatud ka pesitsusaja rahu. Kalakotkas pesitses viimati 2017. aastal, kuid sobiv

pesitsuspaik on säilinud.

2.4.3. MKA kaitse-eesmärkide hulgas on üks kaitsealune taimeliik (palu-karukell), mille

kasvukoht on mets.

Palu-karukell on II kaitsekategooria taim, mis riikliku punase nimekirja alusel on

ohulähedane. Eestis on palu-karukella seisund hea, liik on levinud hajusalt üle Eesti, s.h

mitmetel kaitsealadel, kus tsoneeringu ja kaitse korraldusega on loodud sobivad tingimused.

Eelistab kasvada palu- ja nõmmemetsades (s.t kuivades valguküllastes metsades) ja

nõmmedel, mistõttu võsastumine või valgustingimuste muutumine on taimedele suureks

ohuks.22 Palu-karukella ohustavad kasvukohtade kinnikasvamine ja pinnasekahjustused, mis

tekivad metsaraie ja väljaveo käigus. Soodsate kasvutingimuste tagamiseks on oluline teha

harvendus- ja valikraie külmunud pinnasel, kasutades kergeid masinaid. Koosluse

kujundamise abil, nagu harvendus- ja valikraie, saab luua palu-karukellale sobiva

elukeskkonna.23

Kääpa MKA KKK-s on palu-karukella kaitse-eesmärgiks soodsate kasvutingimuste

säilimine Sõõru mägedes (metsakvartalid HL408, HL409, HL425, HL426), kus kogu alal

kasvab hajusalt palu-karukella isendeid. Kääpa MKA-l kasvavad palu-karukella

populatsioonid Tammeluha piiranguvööndis metsaelupaigatüübis vanad loodusmetsad

(9010*).21 EELIS-es on märgitud 7 liigi leiupaika. 2012. seirati kaitsealal palu-karukella ja

leiti üksikuid hajusalt kasvavaid taimi, 2023. aastal on kirjeid vaid ühest leiupaigast

(KLO9307311; 1 puhmik 10 võsuga). Seega palu-karukella kaitseks ei ole vaja ranget

metsa kaitset, vaid mõõdukat inimtegevust (raietegevusena), mis hoiaks Tammeluha

piiranguvööndi metsad valgusele avatud.

2.5. Kokkuvõttes on KeA seisukohal, et enamus metsadega seotud kaitse-eesmärgid on

täidetud või piisava kaitstusega, et tagada liikide hea käekäik kaitsealal.

Tervikliku metsamassiivi, kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja kaitse-eesmärgiks

olevate liikide kaitse on tagatud, sest lisaks alal kaitse-eeskirjaga kinnitatud kaitsekorrale

toetavad väärtuste säilitamist planeeritav seadusmuudatus Natura elupaigatüüpide kaitse

korraldamisel ja RMK poolne uuendusraitest loobumine riigimaal, mistõttu kaitse-eeskirja

(kaitsekorra ja tsoneeringu) muutmine ei ole vajalik.

2.6. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 esimese lause alusel. HMS § 40 lõike 1 kohaselt

peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada

kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Taotleja, Mittetulundusühing Välgi Arendusselts (reg.nr. 80341028), on 01.03.2024

registrist kustutatud ning seetõttu ei ole enam võimalik taotlejale dokumente kätte toimetada

ja taotlejal ei ole enam võimalik esitada arvamust, vaiet ega kaebust.

22 Kukk, Ü., Laarmann, H., 2004. Kogumikus Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid 23 Kääpa maastikukaitsealal kaitsekorralduskava, ptk 2.1.2.2. Palu-karukell.

Otsuse eelnõu kohta saadeti Riigimetsa Majandamise Keskusele, Mustvee Vallavalitsusele,

Peipsiääre Vallavalitsusele ja Tartu Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks.

Kirjalikku tagasisidet oodati hiljemalt 23.05.2025. Arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud.

3. OTSUSTUS

Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid, punktis 2 toodud põhjendusi

(Keskkonnaameti koostatud kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiis) ning

looduskaitseseaduse § 8 lõigete 4 alusel, otsustan:

3.1. Keeldun Mittetulundusühingu Välgi Arendusseltsi (reg.nr. 80341028, kustutatud

01.03.2024) esitatud ettepaneku Kääpa maastikukaitseala (EELIS id) -682177736

(kavandatav Kääpa MKA), -1682651100 (kavandatav Elistvere sihtkaitsevöönd), -

1446983034 (kavandatav Kivinõmme sihtkaitsevöönd), -1725966824 (kavandatav

Pedassaare sihtkaitsevöönd), -1628176860 (kavandatav Sõõru sihtkaitsevöönd), -

1587225052 (kavandatav Tammeluha piiranguvöönd)) kaitse-eeskirja muutmise menetluse

algatamisest.

3.2. Keskkonnaagentuuril kustutada punktis 3.1 nimetatud alad EELIS-e projekteeritavate alade

kihilt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Saata: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaameti andmespetsialist

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest keeldumise käskkirja eelnõu esitamine arvamuse avaldamis.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELE SALUVEER PNOEE-48005072719 2025-05-09 11:11:57

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest keeldumise käskkirja eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks(1).pdf

K Ä S K K I R I

Tallinn

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise

menetluse algatamisest keeldumine

1. ASJAOLUD

1.1. Mittetulundusühing (MTÜ) Välgi Arendusselts (reg.nr. 80341028, kustutatud 01.03.2024)

esitas ettepaneku (dateeritud ja allkirjastatud 26.04.2020, registreeritud 27.04.2020) Kääpa

maastikukaitseala (edaspidi MKA) kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamiseks.1

Ettepaneku eesmärk on Kääpa loodusala kaitse maastikulise tervikkompleksina, seal asuvate

erinevate metsaelupaigatüüpide kaitse (vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud jt)

ning kaitsealuse liikide (metsis, kalakotkas, merikotkas, väike-konnakotkas jt) kaitse. Esitati

järgmised ettepanekud:

− laiendada Kääpa MKA-l asuvat Kivinõmme sihtkaitsevööndit Välgi piiranguvöödi arvelt.

− keelata lageraied.

− kaaluda Kääpa MKA muutmist looduskaitsealaks.

1.2. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) palus 20.05.2020 MTÜ Välgi Arengusseltsil (edaspidi

taotleja) ettepanekut täiendada kaitseala tsoneeringu kaardiga ning põhjendada uue

tsoneeringu määramise vajalikkust.2

1.3. Taotleja esitas 03.07.2020 Kääpa MKA täpsustatud ettepaneku.3

Täiendatud ettepanekus toodi välja, et lageraie killustab kaitsealuste liikide elupaika,

lõikab läbi rohekoridori ja muudab metsa raielangi lähisümbruses tormitundlikuks

ning juhiti tähelepanu asjaolule, et hetkel jäävad palju elupaigad piiranguvööndisse, kus

häiringud on suured. Taotleja hinnangul tagab kaitsealuste liikide säilimise ja elukvaliteedi

püsimise ainult ühtlane metsamassiiv, seega lageraie ja uuendusraie metsamajandusvõttena

ei ole Kääpa MKA-l aktsepteeritav. Taotleja hinnangul sihtkaitsevööndi laiendamine ja

lageraiete keelamine loob parema ja toimivama kaitsekorra.

1.4. Keskkonnaministeerium (edaspidi Kliimaministeerium või KliM) palus 04.08.2020 KeA-l

koostada ettepaneku otstarbekuse ekspertiis ja edastada ettepanekus esitatud piirid

Keskkonnaagentuurile projekteeritavate alade kihile kandmiseks.4

1 Registreeritud 27.04.2020 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis DHS nr 7-2/20/6588 all 2 KeA DHS nr 7-2/20/6588-3 3 KeA DHS nr 7-2/20/6588-4 4 KliM DHS nr 8-2/20/3010-3

1.5. KeA edastas esitatud piirimuudatused Keskkonnaagentuuri ala kandmiseks projekteeritavate

alade kihile.5

1.6. KeA tellis 2021. aastal Kääpa MKA-le seni inventeerimata alal loodusdirektiivi

elupaigatüüpide inventuuri (riigihanke 235738 osa nr 6). Inventuuri teostas lepingu nr 5-

2/21/99 alusel MTÜ Puuseen, ekspert Indrek Sell.6 Inventuuri tulemusena registreeritud