Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 16
Händkakk (Strix uralensis) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja arvatud
looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Händkakk pesitseb väga
mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. Arvukus varieerub Eestis
erinevatel andmetel 1300 kuni 2500 paari vahel. Elupaigana eelistab händkakk lagedate alade või
raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi (Eesti punane raamat).
Musträhn (Dryocopus martius) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi
ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva
arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn suuri
okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni
ohustavad tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue
pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele.
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende
arvukus kriitiliselt langeda. Liigi pikaajaliseks (15 aastat) kaitse-eesmärgiks on arvukuse languse
peatamine ja liigi soodsa looduskaitselise seisundi saavutamine.
Kaitsealuste liikide elupaigas tuleb arvestada LKS § 55 lõikes 6 sätestatut, et kaitsealuse loomaliigi
isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on
keelatud ning LKS § 55 lõikes 6¹ sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.
Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei
ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1
punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1
nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes
KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,
mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse
langetamine.
Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.
Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele
märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis.
Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla
jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul
asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit.
Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja
haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.