| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/3399 |
| Registreeritud | 07.05.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Maret Vildak
Keskkonnaamet
Teie
Meie 07.05.2025 nr 3-6.1/2025/3399
Liikumistrasside raietest Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kõnnu Suursoos veerežiimi
taastamistöödel
Lp Maret Vildak
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kavandamas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kõnnu
Suursoos veerežiimi taastamistöid vastavalt Keskkonnaameti 12.11.2024 kirjaga nr 7-9/24/20612-3
ja 20.03.2025 kirjaga nr 7-9/24/20612-5 kooskõlastatud ehitusprojektile „Põhja-Kõrvemaa
looduskaitsealal Kõnnu Suursoos veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“. Tööde kavandamisel on
ilmnenud vajadus täpsustada liikumistrasside raietega seonduvat.
Soovime kavandada masinate liikumise ja sellega kaasnevad raied järgmiselt:
1) Kraavid, mille ühel kaldal on tegemist oluliselt noorema puistuga, mistõttu on eelistatud
liikumine sellel kaldal, või lähestikku paiknevad paralleelsed kraavid. Kavandame masinate
liikumise ja esitame metsateatised nihutamisruumiga 15 m, mille sees tuleb valida
maksimaalselt 6 m laiune koridor. Väljaspool nihutamisruumi võib liikuda vaid juhul kui
sellega ei kaasne üle 8 cm rinnasdiameetriga puittaimede raiet. Looduslike lagedate
esinemisel saab seeläbi tekitada liikumistrassil katkestusi ning leevendada koridoriefekti
tekkimist.
2) Kraavid, mille puhul ei ole võimalik eelistada liikumiseks ühte kallast teisele ehk
raievajaduse (eelkõige nn suurte puude raie) minimeerimiseks on otstarbekas liikuda kord
ühel, kord teisel kaldal. Samuti kraavid, mis paiknevad laugaste ja/või älveste piirkonnas või
muul tõenäoliselt raskesti läbitaval pinnasel (nt soonekohad). Kavandame masinate
liikumise ja esitame metsateatised mõlemale kraavi kaldale nihutamisruumiga 15 m
(nihutamisruumi kogulaius 30 m), mille sees tuleb valida maksimaalselt 6 m laiune koridor.
Nihutamisruum mõlemal kraavi kaldal võimaldab tööde käigus teha operatiivsemalt
trassivalikuid, mille puhul kooslusele avalduvad negatiivsed mõjud (raie, pinnase
kahjustused) on väiksemad. Ühtlasi aitab kraavikallaste vaheldumisi kasutamine leevendada
koridoriefekti.
3) Liikumistrassid, mis ei paikne vahetult kraavide kallastel. Kavandame masinate liikumise ja
esitame metsateatised nihutamisruumiga 15 m. Nihutamisruumi sees tuleb valida
maksimaalselt 6 m laiune koridor eelistades liikumisel looduslikke lagedaid (sh vanu sihte)
ja vältides võimalusel nn suurte puude raiet.
4) Ligipääsud olemasolevatel pinnasteedel ja sihtidel, mille kasutamiseks on vajalik
üksikpuude raie. Esitame metsateatised 6 m laiuse koridorina ilma nihutamisruumita.
5) Turbavõtuaukude piirkond ja kopraüleujutusalad, kus tulenevalt pinnase varieeruvast
kandevõimest ei ole täpse liikumistrassi määramine enne töödega alustamist võimalik.
2
Esitame metsateatise kogu alale (projektis nimetatud ka potentsiaalseks liikumis- ja
raiealaks), mille läbimisel tuleb valida optimaalseim liikumiskoridor arvestades nii pinnase
kandevõimet kui raievajadust.
Kirjale on lisatud TAB-formaadis kihid kavandatud liikumistrassidest ja eelpool kirjeldatud kujul
koostatud metsateatiste pinnad (liikumistrassid ja paisudealune raie).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Leetmaa
looduskaitsespetsialist
Looduskaitseosakond
Lisa 1. Metsateatiste ja kavandatud liikumistrasside kihid TAB-formaadis