Edela regioon - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Kärdla metskond 184

- 1 -

KURESSAARE NOTAR KATRIN SEPP

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

852

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

JA

ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud kolmekümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (30.04.2025.a.) kaugtõestamise teel Kuressaare notar Katrin Sepp, kelle notaribüroo asub Kuressaares Tallinna tänav 16, asendaja Marika Leis, tegutsedes notari ülesannetes, ja selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Riigimetsa Majandamise Keskuse, registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], kaudu, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel tõestajale tuntud isik Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel tõestajale tuntud isik Valdur Kanne, isikukood 36111240023, kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:

1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks on kinnistu aadressiga Kärdla metskond 184, Sarve küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12865650 all.

1.1.1. Maa koosseisus on katastritunnus 63902:001:0718, pindala 479019 m², aadress Kärdla metskond 184, Sarve küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

- 2 -

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt maaüksuse

63902:001:0718, mis kuulub lepingu eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused, sealhulgas looduskaitselised kitsendused, on toodud käesoleva lepingu lisas nr 3.

1.3. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmete kohaselt ei paikne maaüksusel 63902:001:0718 mälestist, mälestise kaitsevööndit, muinsuskaitseala ega muinsuskaitseala kaitsevööndit.

1.4. Riigi kinnisvararegistri (https://riigivara.fin.ee/) andmetel on maaüksus 63902:001:0718 registreeritud riigi kinnisvararegistris registreerimisnumbriga KV54170. Riigi kinnisvararegistri andmetel on nimetatud riigivara valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

1.5. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud infosüsteemi e-notar kaudu käesoleva lepingu tõestamise päeval (30.04.2025).

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu ese on Omaniku omand ning seda ei ole arestitud ja selle suhtes ei ole kohtulikke

vaidlusi. 2.1.2. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud käesolevas lepingus nimetamata

kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise

hetkest teostada otsest valdust selle ala suhtes. 2.1.4. Riigivara koormamise otsustamisel on järgitud õigusaktides sätestatud korda. Riigimetsa

Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja 11.04.2025.a. käskkirjaga nr 9-49/79 on otsustatud seada isiklik kasutusõigus Kärdla metskond 184 kinnisasjale.

2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et 2.2.1. Käesoleva lepingu alusel rajatavad tehnovõrgud ehitatakse avalikes huvides, nende kaudu

osutatakse avalikku teenust ning käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse tuginedes asjaõigusseaduse § 1581 lg 1. Kasutajale laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus.

2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud isikliku kasutusõiguse ala ja on teadlik katastriüksuse ning isikliku kasutusõiguse ala paiknemisest, suurusest ja piiridest.

2.2.3. Kasutaja on tutvunud Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil kajastatud lepingu esemeks oleva maaüksuse kasutamisega seotud kitsendustega, arvestab nendega kasutusõigusest tulenevat õiguste teostamisel ning ei soovi piiranguvööndite, kitsendusi põhjustavate objektide ja muu sellise info täpsemat kajastamist käesolevas lepingus.

2.3. Omanik ja Kasutaja kinnitavad, et nad on tutvunud käesoleva lepingu lisaks nr 1 oleva katastriüksuse plaaniga, millel isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud kollase värviga viirutatud alana, ning lepingu lisaks nr 2 oleva maakatastri ruumiandmete väljavõttega, millel on isikliku kasutusõiguse ala tähistatud punase joonega.

- 3 -

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE

3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada lepingu esemele Kasutaja kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliin (edaspidi nimetatud elektripaigaldis) paigaldamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos elektripaigaldise majandamine).

3.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset elektripaigaldise kaitsevööndi alal, mille ruumikuju on näidatud lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil (õiguse kohta katastris loodud ruumiandmete tunnus 755436; edaspidi nimetatud elektripaigaldise kaitsevöönd). Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-des 70 ja 77.

3.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu maksmise kohustusega, tasu suurusele ja maksmise korrale kohaldatakse seaduses sätestatut.

3.4. Omanikul on samuti õigus kasutada elektripaigaldise kaitsevööndi ala tingimusel, et see ei takista Kasutaja kasuks seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamist ning arvestades ehitusseadustiku §-des 70 ja 77 sätestatut. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:

3.4.1. Mitte takistama Kasutajal ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamist elektripaigaldise majandamiseks ning samuti mitte takistama elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui elektripaigaldise majandamiseks vajalike sõidukitega.

3.4.2. Teavitama Omaniku teadmisel elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsevaid isikuid kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses.

3.4.3. Hoiduma tegevusest, mis ohustaks elektripaigaldise toimimist. 3.5. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 3.5.1. Kasutama elektripaigaldise kaitsevööndi ala sihipäraselt, teostama omal kulul kõiki töid,

mis on vajalikud elektripaigaldise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks;

3.5.2. Täitma kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida elektripaigaldise kaitsevööndi alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

3.5.3. Teavitama Omanikku elektripaigaldise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või Omanikku ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest;

3.5.4. Taastama pärast elektripaigaldise kaitsevööndi alal teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistu endine seisund;

3.5.5. Kasvava metsa raie vajadusel pöörduma kirjalikult RMK Edela regiooni poole (e-posti aadress [email protected]) raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt. Raieks vajalike toimingute tegemiseks esitama kasutatava ala piiride asukohad digitaalsel kujul DWG formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raie toimub tööde teostaja ja RMK vahel täiendavalt sõlmitava lepingu alusel. Enne raietöödega alustamist peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud;

3.5.6. Hüvitama Omanikule elektripaigaldise kaitsevööndi alal kasvava metsa raiega seonduvad

- 4 -

kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul, kui töid teostab RMK. 3.6. Eesti Vabariigil on õigus leping lõpetada, kui kinnisasi osutub riigile vajalikuks riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.

3.7. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel või lõppemisel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul ära vedada lepingu esemel paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui elektripaigaldist ei ole selle tähtaja jooksul ära veetud, läheb see lepingu eseme omaniku omandisse.

3.8. Osalejad on kokku leppinud, et Omanik võib vajadusel koormata sama servituudiala teiste reaalservituutidega või isiklike kasutusõigustega, kui see ei kahjusta käesoleva lepingu alusel seatavate kasutusõiguste teostamist.

3.9. Kasutaja annab käesolevaga oma tagasivõetamatu nõusoleku lepingu eseme jagamise korral kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub kasutusala ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

4.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja, võttes aluseks asjaõigusseaduse § 1581, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 12865650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks vastavalt 30.04.2025.a lepingu punktile 3 elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses (kaitsevööndi ala maakatastri ruumiandmete kood 755436) Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks.

5. NOTARI SELGITUSED

5.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega.

5.2. Isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav. Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.

5.3. Vastavalt ehitusseadustiku § 70 on kaitsevööndis keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

- 5 -

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

5.4. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

5.5. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute suhtes.

5.6. Tasu maksmiseks tuleb kinnisasja omanikul esitada taotlus tehnovõrgu või -rajatise omanikule.

6. VOLITUS NOTARILE

6.1. Osalejad volitavad notariaalakti tõestajat tegema lepingus täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda nende kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa nende tahte vastaseid tagajärgi.

6.2. Osalejad volitavad notariaalakti tõestajat nende esindajana koostama ja esitama kinnistusosakonnale määruskaebusi lepingus sisalduvate kinnistamisavalduste alusel tehtavate määruste peale.

7. LEPINGU EDASTAMINE

7.1. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada leping kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu.

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Elektrilevi OÜ tasub lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu.

8.2. Notari tasu:

Kasutaja tasub isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu notari tasu 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10, 12, 22, 23 p 2). Kasutaja tasub kaugtõestamise notari tasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).

- 6 -

Eeltoodud summadele lisandub 22% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 58,30 eurot, käibemaks 12,83 eurot, koos käibemaksuga 71,13 eurot.

8.3. Riigilõiv: Kasutaja tasub kasutusõiguse kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 354).

8.4. Elektrilevi OÜ tasub notari tasu viie (5) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. 8.5. Elektrilevi OÜ tasub riigilõivu viie (5) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole.

Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.23 EUR / lk). Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud. Notariaalakt on osalejatele ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalaktis viidatud ning notariaalaktile lisatud plaan, ruumiandmete väljavõte ja lisa nr 3 on esitatud osalejatele enne heakskiitmist videosilla vahendusel läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja digitaalselt allkirjastatud.

Osalejate digitaalallkirjad: Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt)

Urve Jõgi Pärnus

Valdur Kanne Kuressaares

Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri:

Lisa nr 3 (kitsendused)

1.1. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi kohaselt on maaüksuse

63902:001:0718, mis kuulub lepingu eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused

järgmised:

 Elektripaigaldise kaitsevöönd

ulatus: 2400,71 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x95); seisund: kehtiv;

ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv;

 Hoiuala

ulatus: 483,51 m²; nähtus: Hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); seisund: kehtiv;

ulatus: 483,51 m²; nähtus: Hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); seisund: projekteeritav;

 Kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd

ulatus: 478447,41 m²; nähtus: Kaitseala (Sarve MKA, Ristiranna skv.); seisund: kehtiv;

 Kaitseala piiranguvöönd

ulatus: 88,12 m²; nähtus: Kaitseala (Sarve MKA, Sarve pv.); seisund: kehtiv;

 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

ulatus: 13170,40 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Nimi teadmata);

seisund: kehtiv;

ulatus: 320129,34 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

 Ranna või kalda piiranguvöönd

ulatus: 26790,26 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Nimi teadmata);

seisund: kehtiv;

ulatus: 320129,34 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

 Ranna või kalda veekaitsevöönd

ulatus: 5038,64 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Nimi teadmata);

seisund: kehtiv;

ulatus: 26702,25 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

 Veehaarde sanitaarkaitseala

ulatus: 64,83 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv;

 Veekogu kallasrada

ulatus: 13925,84 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

 Piiranguvöönd määratlemata

ulatus: 62,69 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tortella rigens (jäik

keerdsammal)); seisund: kehtiv;

ulatus: 29062,35 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Asplenium ruta-muraria

(müür-raunjalg)); seisund: kehtiv;

ulatus: 11313,09 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophrys insectifera

(kärbesõis)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407651,52 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cerastium pumilum

(madal kadakkaer)); seisund: kehtiv;

ulatus: 29062,35 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cephalanthera rubra

(punane tolmpea)); seisund: kehtiv;

ulatus: 138468,71 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophrys insectifera

(kärbesõis)); seisund: kehtiv;

ulatus: 2962,09 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Liparis loeselii

(soohiilakas)); seisund: kehtiv;

ulatus: 124356,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lullula arborea

(nõmmelõoke)); seisund: kehtiv;

ulatus: 24258,72 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Asplenium ruta-muraria

(müür-raunjalg)); seisund: kehtiv;

ulatus: 47780,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Natrix natrix (harilik

nastik)); seisund: kehtiv;

ulatus: 9168,83 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Leucorrhinia albifrons

(valgelaup-rabakiil)); seisund: kehtiv;

ulatus: 41918,53 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Herminium monorchis

(harilik muguljuur)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407651,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Scabiosa columbaria

(tui-tähtpea)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407651,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens

(tumepunane neiuvaip)); seisund: kehtiv;

ulatus: 18402,87 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza incarnata

(kahkjaspunane sõrmkäpp)); seisund: kehtiv;

ulatus: 29062,35 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia

(kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407648,13 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gymnadenia conopsea

(harilik käoraamat)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407651,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hornungia petraea

(kaljukress)); seisund: kehtiv;

ulatus: 10062,14 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Herminium monorchis

(harilik muguljuur)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407651,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Anthyllis coccinea

(veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

ulatus: 2219,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha

(rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

ulatus: 41918,53 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza incarnata

(kahkjaspunane sõrmkäpp)); seisund: kehtiv;

ulatus: 72432,02 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophrys insectifera

(kärbesõis)); seisund: kehtiv;

ulatus: 9168,83 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Leucorrhinia pectoralis

(suur-rabakiil)); seisund: kehtiv;

ulatus: 6844,94 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Psora decipiens (stepi-

naastsamblik)); seisund: kehtiv;

ulatus: 124356,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Numenius arquata

(suurkoovitaja)); seisund: kehtiv;

ulatus: 407651,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall

käpp)); seisund: kehtiv;

ulatus: 6845,43 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Vulpicida juniperinus

(kadaka-rebasesamblik)); seisund: kehtiv;

nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Vulpicida juniperinus (kadaka-rebasesamblik));

seisund: kehtiv;

ulatus: 483,40 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes));

seisund: kehtiv;

nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gyalolechia bracteata (harilik särasamblik));

seisund: kehtiv;

nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cladonia foliacea (leht-porosamblik)); seisund:

kehtiv;

nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cladonia foliacea (leht-porosamblik)); seisund:

kehtiv;

ulatus: 6845,43 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gyalolechia bracteata

(harilik särasamblik)); seisund: kehtiv;

nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gyalolechia bracteata (harilik särasamblik));

seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;

ulatus: 3184,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv.

25. aprill 2025

Piirangala ID 755436 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Kärdla metskond 184 Sarve Hiiumaa

Piiranguala kirjeldus -

Ruumikuju loomise kuupäev 14. märts 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 12m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asb katastriüks stel:

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Sarve küla, Kärdla metskond 184 (63902:001:0718)

Piirang ala õig stat d kas tajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

R mianalüüs üks sele 63902:001:0718

Katastri andmed

Täisaadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Sarve küla, Kärdla metskond 184

Kinnistu number 12865650

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Katt v se pindala

Ligikaudne suurus 12m²