Must-toonekure toitumisalade taastamiskava kooskõlastus

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 22.03.2025

Meie 02.05.2025 nr 7-9/25/5892-2

Must-toonekure toitumisalade taastamiskava

kooskõlastus

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimusel

koostanud kava musta toonekure (I kaitsekategooria) jaoks sobivate toitumispaikade

(vooluveekogude) looduslikkuse parandamiseks ja taastamiseks. Kava koostati seoses

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmetega ja on

aluseks taastamis- ja parendustööde edasisel alapõhisel planeerimisel. 24.04.2025 kell 10.00

toimus RMK eestvedamisel Teamsi keskkonnas ka kava tutvustus ja arutelu, kuhu kutsuti

seotud osapooled. Keskkonnaamet edastab alljärgnevalt arvamused ja ettepanekud kavale.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava1 näeb

ette suurendada looduslikkust ca ¼ 170 km-st mustale kurele sobivatest toitumisveekogudest

vastavalt vajalikkusele ja tehnilistele võimalustele. Hetkel on RMK välja valinud 59,1 km

ulatuses vooluveekogude lõike, mis sobivad taastamiseks (ca 19 km neist eramaadel).

Täpsemad tööalad selguvad detailsemal planeerimisel. Tööd on jagatud kolme prioriteediklassi,

tähtsamad on I ja II prioriteedi tööd.

Kava tutvustusel tõstatati küsimus, mis saab siis, kui hüvitusmeetmeid ei suudeta ette antud

mahus täita. Juhul, kui ei õnnestu saada vastavaid kooskõlastusi ja teostatav maht jääb

väiksemaks, kui hüvitusmeetmete kavas planeeritud, tuleb planeerida lisameetmeid ehk leida

alternatiivsed jõelõigud, mida saab taastada.

Taastamiskavas planeeritud tegevustel on positiivne mõju nii vee-elustikule kui ka veekogude

ökosüsteemi parendamisele. Seletuskirjas on kirjas: "Taastatud kudealasid tuleb regulaarselt

kontrollida veendumaks, et puistematerjal ei suurvete või korduvate kudemiste järel allavoolu

nihkunud ega kattunud setetega." Sellest tulenevalt tekkis küsimus, kas kavaga on planeeritud

ka jätkutegevused ning kui tihedalt või kui kaua on oluline regulaarne kudealade kontroll ja

vajadusel taastamine?

Andmetabeli (esitatud materjalides Lisa 1) järgi on kavas ka Kõrtsitalu paisu likvideerimine.

Märgime, et Kõrtsitalu paisu paisutustaset on alandatud 11.02.2021 väljastatud

keskkonnariskiga tegevuse registreeringuga nr 14-6/20/143-8. Keskkonnaamet palub paisutuse

lõplikuks likvideerimiseks esitada veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus

1 lisa_9_20201215_kvkp_natura_hyvitusmeetmete_kava.pdf

2 (3)

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (VeeS § 196 lg ja lg 2 p 9). Taotlusele tuleb lisada

ka kohaliku omavalitsuse seisukoht.

Hüvitusmeetmete kava kohaselt on vajalik koelmute rajamine Valgejõle ja Soodla jõele, sängi

mitmekesistamine Mustjõel, Aavojal, Raudojal, Pikkojal, Rekka ojal, Treimani ojal ja

Niinemäe kraavil. Pinnaspaisudega soovitakse sulgeda Rekka oja. Lisaks soovitakse tabelis

märgitud koordinaatidel looduslikku sängi juhtida nii Rekka oja kui Treimani oja. Märgime, et

tegevuste käigus tahkete ainete paigutamisel veekogusse mahus 5–100-kuupmeetrit on

vajalik see eelnevalt Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena

veeseaduse § 196 lg 2 punkti 5 alusel. Alates mahust 100 m3 on vajalik taotleda

keskkonnaluba (VeeS § 187 p 10). Vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete

mahust 2000 kuupmeetrit on vajalik läbi viia kohustuslik keskkonnamõju hindamine

(KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17_1). Mahtusid arvestatakse veekogu põhiselt. Kui töid planeeritakse

mitmes etapis, arvestatakse mahtusid etapi kaupa.

Taastamisalade nimekirjas on toodud, et Soodla ja Raudoja vahelist ühendust on vajalik

korrastada. Märgime, et veekogu süvendamine rohkem kui 100 kuupmeetrise mahuga on

tegevus, mis vajab keskkonnaluba veeseaduse § 187 punkti 8 kohaselt. Süvendamine mahus

5–100 kuupmeetrit on tegevus, mis tuleb eelnevalt Keskkonnaametis registreerida

veekeskkonnariskiga tegevusena veeseaduse § 196 lg 2 punkti 2 alusel.

Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu

eesmärgil (VeeS § 176 lg1). Veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette

eemaldamine mahuga alates 5 m3 tuleb registreerida Keskkonnaametis

veekeskkonnariskiga tegevusena (VeeS § 196 lg 2 p 3’1). Korrastamist vajavad eelkõige

paisjärved, paadikanalid, tiigid, tehisjärved ja veekogudesse rajatud ujumiskohad. Looduslikud

veekogud üldjuhul korrastamist ei vaja ning seal soovitud kaevamise näol võib tegevus

kvalifitseeruda süvendamiseks.

Hüvitusmeetmete kavas (ptk 4) on kirjutatud, et must-toonekure elupaikasid jälgitakse

hüvitusmeetmete maa-alal riikliku seire raames 5-aastase sammuga. Hüvitusmeetmete

tulemuslikkust hinnatakse 10 aasta möödumisel. Meetmeid peetakse piisavaks, kui must-

toonekure arvukus nimetatud aladel on stabiilne või kasvav. Kui seiretulemused näitavad must-

toonekure arvukuse vähenemist, tuleb ellu viia täiendavad järelmeetmed, nt elupaikade

täiendav kaitse või elupaikade taastamine piirkonnas. Kava tutvustusel tõstatati probleem, et

kuna taastatavas piirkonnas on kõik teadaolevad musta toonekure elupaigad peale ühe (10 km

eemal) hetkel asustamata ja kuna liigil läheb üldpildis halvasti, ei saa kindlasti eeldada, et

taastamistööde tulemusel taasasustatakse kohe tühjad elupaigad. Seepärast ei saa pelgalt

riikliku kureseire negatiivsete tulemuste põhjal öelda, et taastamine ei olnud edukas. Tekkis aga

veel küsimus, et kui pesasid seiratakse peale taastamist ainult 5-aastase sammuga, kas see on

piisav? Kurg võib ju ka vahepeal tagasi tulla ja siis jälle lahkuda ja seire seda ei tuvasta. Juhul,

kui ei ole plaanitud pesasid tihemini seirata/üle vaadata, oleks soovituslik seda ikkagi teha.

Samuti tasub üle kontrollida, kas kõik taastamisalal asuvad pesad on jätkuvalt riiklikus seires

(nt varisenud pesasid ei seirata riiklikus seires).

Keskkonnaamet nõustub, et kindlasti on planeeritud tegevustel positiivne mõju ka teistele

elustikurühmadele sh kalastikule (kure toidubaas) ja ka veekogude ökosüsteemi parendamisele.

Taastamine loob soodsamad tingimused hetkel asustamata kurepesade taas-asustamiseks, kuid

kure naasmist elupaikadesse võivad mõjutada ka muud tegurid (nt piisavalt kurgesid ei jõuagi

täisikka). Seega tuleks negatiivsete seiretulemuste korral tellida hinnang taastamise

tulemuslikkuse kohta teiste mõõdetavate parameetrite järgi. Kui kureojad on seire

tulemuste põhjal olemasolevate teadmiste põhjal kurgedele sobivad ja tööde tulemusel on

veekogude seisund paranenud ja sobiv kurele toitumiseks, ei pruugi lisameetmed vajalikud olla.

3 (3)

Kuna eelnevalt ei ole teostatud korralikku kalastiku seiret taastatavatel vooluveekogude

lõikudel, ei saa adekvaatselt hinnata taastamise mõju kalastiku seire põhjal. Siiski oleks variant

võrrelda taastatud jõelõike taastamata jõelõikudega, samuti hinnata, milline on kalade

liigirikkus ja vanuseklasside varieeruvus taastatud jõelõikudes. Lisaks kalastikule saab hinnata,

kas taastamise tulemusel on tekkinud rohkem erineva sügavusega jõelõike ja lookeid, kas

aladel esineb veekogu head seisundit näitavaid indikaatorliike. Täpsema hinnangu ja soovitused

seirele saab anda siis, kui see tulevikus vajalikuks osutub (kurgede seire trend piirkonnas ei ole

10 aastat peale taastamistegevusi tõusnud).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eike Tammekänd

juhataja

loodushoiutööde büroo

Teadmiseks: [email protected]

Maria Rätsep 56989604

[email protected] Kerli Pettai 53022467 (vee-elustik) [email protected] Gerda Kirs 54270402 [email protected] Christina Vohla 56908272 (veeseadus) [email protected]