TRAM vastus Lindi veski paisu likvideerimisele

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/3139

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Lindi veski pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027.

RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Lindi ojal, Pärnu maakonnas,

Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386) ja Sitsi

(15905:004:0060).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas: „Lindi veski paisu likvideerimise

kavatsus“.

Kuna planeeritavate tööde ala jääb osaliselt tee kaitsevööndisse ja läheduses asub Lindi sild,

soovib RMK Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise kavandamise kohta Transpordiameti

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja

koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil

53 824 350).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus

a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;

Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi

ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.

Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi

asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.

Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks

rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja

Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb

lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida

koelmualana forellile ja jõesilmule.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et

tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide

likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist

vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond

loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive

kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive

planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule

(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.

Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,

siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine

pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel

koelmualadel.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI

Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).

Asukoht:

Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel

Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:

15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik

asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).

Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja

(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja

Ruumiametiga.

Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub

paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;

Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja

seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.

Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.

Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).

Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.

Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski

(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu

konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine

maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige

(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused

Mõju infrastruktuurile:

Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad

tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju

eeluuringud.

Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt

korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja

Ruumiametiga.

Mõju kaitseväärtustele:

Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus

(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli

noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid

juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla

Teie 28.04.2025 nr 3-6.1/2025/3139

Meie 02.05.2025 nr 7.1-2/25/6961-2

Lindi veski pais

Teavitate, et Riigimetsa Majandamise Keskus viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toel

ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. RMK alustab kalade rändetingimuste

parendamise kavandamist Lindi ojal Pärnu linn Lindi külas eramaaüksusel Saeveski (katastritunnus

62401:001:0386).

Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi asulas, kus

ühtlasi asub ka Lindi veski pais. Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele

on pais ületamatuks rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas

lõigus ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb lang

ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida koelmualana

forellile ja jõesilmule.

Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib, et kavandatud tegevus on planeeritud riigitee 19101

Audru-Tõstamaa-Nurmsi km 12,4 piirkonnas, jäädes lähima punktiga ca 64 m kauguse tee servast,

eeldatavalt riigiteele otsest puutumust ja mõju omamata.

Lähtudes EhS § 70 lg 3, annab Transpordiamet nõusoleku Lindi veski paisu likvideerimise

kavatsusdokumendile.

Juhime tähelepanu, et kavandatud tegevuse realiseerimiseks kasutada kohalikku Lindiaasa teed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/3139

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Lindi veski pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027.

RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Lindi ojal, Pärnu maakonnas,

Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386) ja Sitsi

(15905:004:0060).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas: „Lindi veski paisu likvideerimise

kavatsus“.

Kuna planeeritavate tööde ala jääb osaliselt tee kaitsevööndisse ja läheduses asub Lindi sild,

soovib RMK Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise kavandamise kohta Transpordiameti

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja

koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil

53 824 350).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus

a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;

Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi

ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.

Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi

asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.

Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks

rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja

Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb

lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida

koelmualana forellile ja jõesilmule.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et

tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide

likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist

vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond

loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive

kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive

planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule

(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.

Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,

siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine

pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel

koelmualadel.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI

Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).

Asukoht:

Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel

Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:

15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik

asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).

Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja

(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja

Ruumiametiga.

Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub

paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;

Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja

seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.

Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.

Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).

Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.

Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski

(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu

konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine

maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige

(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused

Mõju infrastruktuurile:

Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad

tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju

eeluuringud.

Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt

korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja

Ruumiametiga.

Mõju kaitseväärtustele:

Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus

(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli

noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid

juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.