| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/2421 |
| Registreeritud | 02.05.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Ants Animägi |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kuivenduskraavide likvideerimise kavatsus raba, rabastuvate
metsade ja metsise elupaiga loodusliku veerežiimi taastamiseks
Kahvena loodusalal
a) Kraavide likvideerimise eesmärk
Kahvena raba ja raba ümbritsevad rabastuvad metsad on kuivendusest tugevalt mõjutatud. Rabas on on suurel alal endised laukad kuivaks jäänud. Raba lõunaosas on toimunud turba kaevandamine. Varem rabastunud metsad kõdusoostuvad. Tulenevalt Kahvena loodusala kaitsekorralduslikest eesmärkidest on vajalik loodusliku veerežiimi taastamine kuivenduskraavide sulgemise teel. Veerežiimi taastamine toob kaasa väga olulise siirdesoo- ja rabametsade 91D0* pindala kasvu ning parandaks praktiliselt kõikide loodusalal esinevate Natura elupaikade seisundit.
Seruküla metsise püsielupaigas olevate märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamine parendab metsise elu- ja mängupaiku. Kuna metsisele sobivad kogu loodusala soostuvad metsad ja Kahvena raba servad, siis loodusala loodusliku veerežiimi taastamine tervikuna, on metsise seisukohast enam kui põhjendatud. Samas, ühegi kaitseväärtusega konflikti ei tekiks.
b) Objekti asukoht
Taastamisobjekt paikneb vaid riigimaal, katastriüksustel 36001:005:9213 ja 71101:003:0115. Kahvena taastamisala pindala on kokku 407 ha. Lõunapoolne lahustükk, pindalaga 289 ha, asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Kanaküla külas. Põhjapoolne lahustükk, pindalaga 118 ha, asub Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas, Supsi külas. Planeeritud on uurida hinnanguliselt 28 km kraave. Sulgetavate kraavide pikkus selgub projekteerimise käigus. Eeldatavasti jääb see alla 20 km.
Kaart 1. Põhjapoolne lahustükk. Sulgetavad kraavid määratakse projekteerimisel.
Kaart 2. Lõunapoolne lahustükk. Sulgetavad kraavid määratakse projekteerimisel.
c) Ülevaade likvideeritavatest maaparandussüsteemidest või nende osadest
Viljandi maakonnas paikneb kavatsusala maaparandusobjektil Kulli-Selge (TP-595)
6113770020030/002.
Pärnu maakonnas paikneb kavatsusala lääneserv maaparandusobjektil Riimaru (TTP-414)
6113770020030/001.
d) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist
Objekti läbivaid eesvoolusid ei ole.
Objekti piiril on Riimaru oja ehk MPS eesvoolud Kulli-Selge (TP-595) 6113770020030/002 ja Riimaru
(TTP-414) 6113770020030/001.
Põhjapoolset lahustükki läbib Kulli tee (riiklik nr 3600024).
Objekt on väheses puutumuses teelõikudega: Jaani tee (3600017), Sinepimäe ringtee (7110118) ja
Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee (122818).
Põhjapoolsel lahustükil paikneb tuletõrjetiik nr 115KP22030.
e) Vajalikud raied
Vajalikud trassiraied selgitatakse projekteerimise käigus.
f) Eelhinnang, kuidas kraavide likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi
Objekt paikneb tervikuna riigimaal.
Kraavide likvideerimine ei tohi halvendada tingimusi objektiga piirnevate metsade majandamisele
ega avaldada kahjustavat mõju teede seisundile. Objekti piirikraavide ega teekraavide sulgemist ei
kavandata. Tuletõrjetiik jääb olemasolevasse seisundisse.
Objekti lõunapiiril on transpordimaa katastritunnusega 71101:003:0116. Lõunapoolse lahustüki
loodepiiril on kaks erakinnistut katastritunnustega 71101:004:0003 ja 71101:004:0012.
Mõju kaitseväärtustele on eelduste kohaselt positiivne. Luuakse eeldused raba ja rabastuvate
metsade loodusliku veerežiimi taastumiseks, Natura metsaelupaigatüüpide seisundi parandamiseks
ning metsisele soodsate tingimuste tagamiseks ja parendamiseks.
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Ants Animägi
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 02.04.2025 nr 3-6.1/2025/2421
Meie 02.05.2025 nr 7-9/25/6721-2
Seisukoht - loodusliku veerežiimi taastamise
kava Kahvena loodusalal
Austatud Ants Animägi
Edastasite Keskkonnaametile Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise kavatsuse,
millega nähakse ette peamiselt siirdeoo- ja rabametsade seisundi parandamist ja pindala
suurendamist. Projektiala paikneb Kahvena looduskaitseala Kahvena sihtkaitsevööndis ja
Kahvena piiranguvööndis1 ning projekteeritavatel Kahvena hoiualal2 ja Metsaelupaikade
looduskaitsealadel3.
Kahvena looduskaitseala võeti kaitse alla EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120)2, vanade loodusmetsade
(9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning EÜ
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis
on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitseks4. Kahvena sihtkaitsevööndis on
kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus ja veerežiimi taastamine5.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on taastamisalal registreeritud I kategooria must-
toonekure (Ciconia nigra) ja II kategooria metsise (Tetrao urogallus), karvasjalg-kaku
(Aegolius funereus) ja laanerähni (Picoides tridactylus) elupaigad ning mitme III kategooria
liigi elupaigad. Alal on inventeeritud Natura elupaigatüübid 7110*, 7120, 7140, 9010*, 9080*
ja 91D0*.
„Kahvena loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022“ nägi ette kraavide sulgemise
kaitsekorraldusliku tööna aastatel 2017 ja 2018, kuid on seni tegemata. Kaitsekorralduskava
1 Registrikoodid vastavalt KLO1000191, KLO1100537 ja KLO1100604. 2 Eesti looduse infosüsteemi kood 1206736136. 3 Eesti looduse infosüsteemi kood 977800148. 4 Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 126 „Kahvena looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ §
1 lg 1. 5 Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 126 „Kahvena looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ §
3 ja § 9 p 1 ja 2.
2 (2)
kohaselt on metsise elupaikade taastamisel oluline märgade metsade veerežiimi taastamine.
Veerežiimi taastamisega paraneks praktiliselt kõikide loodusalal esinevate Natura elupaikade
seisund. Kahvena looduskaitsealale jääv raba osa on ligikaudu 1/3 kogu Kahvena rabast.
Kahvena raba elupaiga säilimiseks on vajalik kogu Kahvena soo võtta kaitse alla (projekteeritav
Kahvena hoiuala) ning taastada raba veerežiim.
Järgnevalt esitame tähelepanekud ja ettepanekud, millega projekteerimisel arvestada.
1. Alal esinevate lindude pesitsusaegse häiringu vältimiseks on vajalik seada töödele ajaline
piirang 01.02-31.08, mis katab lisaks metsisele ja must-toonekurele ka teiste alal pesitsevate
lindude pesitsusaja;
2. Taastamistöödel, eelkõige tehnika liikumiskoridoride ja trassiraiete täpsemal kavandamisel
tuleb kindlasti arvestada ka metsaelupaigatüüpide paiknemisega ja tööde tegemise
võimaliku mõjuga metsaelupaigatüüpidele. Üldjuhul ei ole kaitstavates metsaelupaiga-
tüüpides raie lubatud;
3. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas, on keelatud6. Suletavate kraavide äärde jäävad mitmed III
kategooria taimede kasvukohad, kus trassiraieid võimalusel vältida või teostada
minimaalselt;
4. Trassiraiete puhul tuleb täiendavalt arvestada ka taastamisalal olevate vääriselupaikadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Holtsmann
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Olavi Randver 525 4935
Stella Miil 5694 9023
6 Looduskaitseseaduse § 55 lg 8.