Arvamuse esitamine Keila jõe paisude projekteerimistingimustele

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 07.04.2025 nr 3-6.1/2025/2521

Meie 30.04.2025 nr 7-9/25/7051-2

Arvamuse esitamine Keila jõe paisude

projekteerimistingimustele

Austatud Tuuli Teppo

Saatsite kirja1 koos lisadega, milles soovite saada Keskkonnaametilt Keila jõel asuvatel paisudel (Lohu,

Purila, Ingliste) kavandatavate tegevuste kohta seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega

arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel. Samuti palute kooskõlastada tööde kavatsusdokument.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Keila jõel asuvate paisutuste (Lohu, Purila ja Ingliste) juures on

vajalik tagada kalade läbipääs ning tegevuste eesmärk on positiivse mõjuga nii kalastikule kui jõe

ökosüsteemile.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu:

• tööde läbiviimiseks on vajalik taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut (sh lähtuvalt mahtudest). Kui tööde käigus paigaldatakse tahkeid ained

veekogusse (nt kivid ja muu materjal) või veekogu süvendada koguses 5-100 kuupmeetrit või

eemaldada veekogust setteid alates viiest kuupmeetrist, siis on vajalik veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut.

• Veeluba on vaja veekogu süvendamiseks või tahkete ainete paigutamiseks veekogusse alates

100 kuupmeetrist. Veeluba on aja ka juhul kui muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud

veekogu kaldajoont.

• Projektis tuleb välja tuua kõikide veekogus teostatavate tööde mahud kuupmeetrites.

• Kui Keila jõe rändetingimuste parandamise käigus on vaja teostada puu- ja põõsarinde raiet

Keila jõe veekaitsevööndis (10 m) on vajalik Keskkonnaameti nõusolekut.

• Veesisesed töid ei ole lubatud teostada kevadisel kalade kude- ja rändeajal (15.märtsist kuni

30.maini). Vee-elustiku seisukohast on parim tööde teostamise aeg suvine madalveeline

periood.

• Projekteerimistööde tellimisel arvestada, et käsitletud oleks ka ehitustööde ajal setete allavoolu

vähendamise leevendusmeetmed.

• Tööde kavatsuse juures on märgitud, et kavandatav tegevus kooskõlastatakse

Muinsuskaitseametiga. Soovitame Muinsuskaitseameti kaasata kindlasti juba varajases etapis,

et projekteerimise käigus saaks vajadusel nende poolt esitatud seisukohtadega arvestada.

• Lohu paisu juures on registreeritud kaitsealune liik veelendlane. Kuna veelendlased võivad

suveperioodil pesitseda silla all, tuleb enne silla rekonstrueerimist selgitada, kas seal esineb

suvekoloonia. Kui pesitsemine tuvastatakse, tuleb vältida töid ajavahemikus 1. maist kuni 15.

augustini.

• Ingliste paisust vahetult allavoolu asub betoonist amortiseeruv jalakäijate sild. Kui plaanitakse

seda rekonstrueerida, tuleb enne silla rekonstrueerimist selgitada, kas seal esineb suvekoloonia.

Kui pesitsemine tuvastatakse, tuleb vältida töid ajavahemikus 1. maist kuni 15. augustini.

• Ette on nähtud Ingliste ja Lohu paisjärve paisutustaseme säilitamine, kuid ei välistata ka

paisutustaseme alandamist. Paisutustasemete säilimisel paisjärved kui parkide olulised

elemendid säilivad endisel kujul ja kavandatav tegevus ei kahjusta pargi kaitse-eesmärgi

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.04.2025 nr 7-9/25/7051 all.

2 (2)

saavutamist ja seisundit. Paisutustaseme alandamisel on vajalik hinnata selle mõju pargi kaitse-

eesmärgile.

Lohu pais piirneb kaitsealaga Lohu mõisa park (KLO1200379) ning rajatav kärestik-kalapääs ja

rekonstrueeritav sild asuvad väljaspool kaitseala. Ingliste pais, rajatav kärestik-kalapääs ja

rekonstrueeritav sild asuvad kaitsealal Ingliste mõisa park (KLO1200385). Ette on nähtud paisjärve ja

Ingliste Lohu paisjärve paisutustaseme säilitamine, kuid ei välistata ka paisutustaseme alandamist.

Paisutustasemete säilimisel paisjärved kui parkide olulised elemendid säilivad endisel kujul ja

kavandatav tegevus ei kahjusta pargi kaitse-eesmärgi saavutamist ja seisundit. Paisutustaseme

alandamisel on vajalik hinnata selle mõju pargi kaitse-eesmärgile. Ingliste mõisa parki rajatav kärestik-

kalapääs on uus pargielement, mis on vajalik veekogumi seisundi parandamiseks ja selle rajamine ei ole

vastuolus pargi kaitse-eesmärgiga.

Lohu pais, Ingliste pais ning Purila pais ja sillad asuvad Keila jõe kalda ehituskeeluvööndis.

Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lõige 3 sätestab, et veekogu kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähteülesannetes kirjeldatud

sildadega seotud tööde puhul ei ehitata uusi sildu vaid toimub olemasolevate ehitiste

rekonstrueerimine/korrastamine.

Lohu pais ja Ingliste pais on olemasolevad ehitised ja Keskkonnaamet saab tegevuse lugeda

rekonstrueerimiseks või laiendamiseks. Rekonstrueerimisel ei ole tegemist uue ehitise rajamisega ja see

ei ole vastuolus LKS § 38 lg 3 tooduga. Kui kärestiku maht ei ületa 1/3 olemasoleva paisu mahust, siis

on võimalik rakendada LKS § 38 lg 4 p 5 erandit, mille kohaselt olemasoleva ehitise esmakordsele

juurdeehitisele ehituskeeld ei laiene. Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib

koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib vastavalt ehitusseadustikus (EhS) sätestatud teatise- ja

loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena (EhS § 3 lg 3). Kalapääs on osa paisust, st selle vajalik ja

lahutamatu osa.

EELIS2 andmete järgi on registreeritud kaitsealustest liikidest Lohu paisul II kaitsekategooria pargi-

nahkhiir (Pipistrellus nathusii, keskkonnaregistri kood KLO9114209), põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii; keskkonnaregistri kood KLO9107131), veelendlane (Myotis daubentonii; keskkonnaregistri

kood KLO9107130), suurvidevlane (Nyctalus noctula; keskkonnaregistri kood KLO9114208). Ingliste

paisul on registreeritud II kaitsekategooria veelendlane (Myotis daubentonii; keskkonnaregistri kood

KLO9114210), põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii; keskkonnaregistri kood KLO9114211).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna

juhataja

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Kerli Pettai 5302 2467

[email protected] Margit Karu 5695 1985 [email protected] Olavi Randver 525 4935 [email protected] Liisu Aulik 5692 4060 [email protected]

2Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).

Keskkonnaagentuur (17.04.2025).