Vastus selgitustaotlusele seoses Oandu paisuga Altja jõel

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Marko Palloson

Teie: 15.04.2025 nr (1.8-5/307-2) Meie: 29.04.2025 nr (1.8-5/307-3)

Vastus selgitustaotlusele seoses Oandu paisuga Altja jõel

Austatud härra Palloson

Paisud on oluline koormusallikas Eesti jõgedele, jõelistele elupaikadele ja kalastikule. Ehkki

kalade rändetakistusena ei pruugi Oandu pais olla kõige suurem ja peamine probleemide allikas

ning paisust ülesvoolu jääv jõeosa võib olla teatud aastatel kuiv ning kalanduslikult väheoluline,

on antud paisuga kaasnevad muud negatiivsed faktorid kogumis jõe kehva seisundi põhjuseks.

Paisjärved tõstavad oluliselt jõevee temperatuuri, misläbi väheneb ka hapniku osakaal vees.

Seetõttu on paisust allavoolu jääv jõeosa tihti kalastikuliselt vaene või tühi. Samuti on paisud

ehitatud jõe kõige järsema languga lõikudele, mistõttu on paisjärvede all väga head kudepaigad.

Seega paisust ülesvoolu jäävad jõeosad võivad olla kalanduslikult väheväärtuslikud, kuid

paisuga kaasnevad probleemid kogu jõestikule on piisavalt suured, et jõe kalanduslik seisund

oleks halb.

Samuti kaasneb paisudega nende omanikele suur kulu – paisude ja paisjärvede hooldus, haldus

ning mudasette eemaldus. See on kulukas tegevus ning kui teie ei soovi seda kohustust enda

peale võtta, on raske ette kujutada, kuidas maksumaksja peaks ühe isiku erahuve rahastama

ühisest kassast. Paisjärve « korrastamine » nagu ette pakute oma kirjas Keskkonnaametile,

tunduks äärmiselt ebamõistlik rahade kasutus.

Keskkonnaamet on korduvalt edastanud asjaga seotud selgitused ning lahendusvõimalused. Ka

nüüdne kiri Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise keskuse ja Regionaalministeeriumi

juhtkondadele ei muuda kehtetuks või alusetuks varasemaid selgitusi. Antud asjale on

keskkonna küsimuste vaates meie hinnangul praeguseks antud ammendavad vastused ja

selgitused.

Olete korduvalt välja toonud mitmes erinevas aspektis, et miks peaks tegelema üleüldse

küsimusega, mis on 500a. vana? On seal nö “alati olnud” ning tekkinud on omaette ökosüsteem.

Mõistame seda vaatepunkti, kuid tuleks võrrelda võrreldavaid. 500a tagasi oli vee jõud

möödapäästmatu tööriist, kuid täna ei ole meil ei vesiveskit, hobuseid transpordiks või

hülgerasvaküünlaid õhtuvalguseks. Vanasti olid kõik jõed iga 2 km järel üles paisutatud, sest

muudmoodi ei saanud. On asjad, mis on olnud oma ajal õiges kohas, kuid tänaseks enam mitte.

Võite lähtuda ainuüksi sellest, kas Teie omandis oleva veski otstarve oleks täna eluks

möödapääsmatult vajalik, seeläbi ka paisjärv. Enamus paise ja paisjärvi on oma aja ära elanud

ning tänaseks tekitavad rohkem probleeme kui kasu. Üldine suund on paisude likvideerimine

nii Eestis kui Euroopas, Oandu pais ei ole üksik erand või kuidagi objekt kiusu pärast. See on

2 (2)

riiklik poliitika ning prioriteet, ka mujal.

Võrdlus Oandu paisu ja Kadrioru lossi vahel ei ole ajakohane. Antud kujul Oandu pais ei ole

kohe kindlasti 500 aastat vana. Heal juhul võib Oandu vesiveski ajalugu ulatuda nii kaugele,

kuid vanasti olid kõik paisud sisuliselt ajutised, kus suurvee ajaks avati paisu väravad ja enamus

ajast aastas voolas jõgi oma tavapärast rütmi, kalald said liikuma ning paisjärv oli ajutine nähtus

ajal kui jahvatati vilja.

Võrdlus Kadrioru lossiga on vale ka ainuüksi seepärast, et Oandu paisul puudub täna igasugune

sisuline otstarve. Mõistame, et teie kinnistu asub Oandu paisjärve ja paisu lähedal ning

emotsionaalselt on teie jaoks raske ette kujutada jõge ilma paisuta. Samas nagu eelpool

mainisime, siis iga paisuga kaasneb omanikul sisuline rahaline kohustus objekti korrasolek ning

nõuetele (antud juhul kalapääs ja tehniline korrasolek ja paisjärve hooldus) vastavus tagada.

Veevõtu kohana on päästeamet Eestis põhimõtteliselt kaardistatud kõik Eesti paisjärved ning

keegi ei ole neid spetsiaalselt selleks loonud.

Ühtlasi toote korduvalt välja paisjärve väärtused ning seisukoha, kuidas on võimalik Lahemaa

Rahvuspargi alal “hävitada loodust”? Sooviks täpsustada, et väärtusel ja väärtusel on vahe ning

kõikjal maal, kus on vesi, tekib elu. Lihtsalt teatud eluvormid võtavad aastakümneid

kasvamiseks ja arenemiseks ning mõned neist on väga haprad. Näiteks meie jõed ja ojad,

jõelised elupaigad ja liigid vooluvetes. Need on väärtused, mida paisjärves ei teki, Kuigi ka

paisjärves on elu, ohverdame selle arvel väärisliigid ja -elupaigad. Seega tuleb vaadata

väärtuseid ja hinnanguid mis on antud teatud liikidele ja elupaikadele ning võrrelda, kas

mudastunud paisjärv ja seal tahes-tahtmata tekkivad süsteemid on nii väärtuslikud, et hävitame

EL tasandil ning ühiselt kokku lepitud vääriselupaigad. Nii on lõheliste jõed ja lõhe, meriforell,

võldas, paksukojaline jõekarp jt. kaitsealused liigid, kuid paisjärves elavad karpkalalised ei ole,

sest Eestis ei ole puudust aeglase vooluga ja mudastunud jõelõikudest vaid meie reljeefist

tingituna on puudu kiirevoolulisi ja kärestikulisi jõelõke.

Siinkohal ei pea me vajalikuks korrata veelkord juba kõiki eelnevates kirjades selgitatud

põhjendusi, tänaste asjaolude puhul ei ole sisulised küsimused muutunud või võimalused

laienenud. Võime kohtuda ning teie küsimused, mis olete suunanud Keskkonnaametile, koos

läbi vaadata. Mõistame teie frustratsiooni, kuid kinnitame, et ametis on oma ala spetsialistid

ning kogumina on põhjendused väga ratsionaalsed.

Riik toetab paisude likvideerimist, sest vaid nii saab tagada jätkusuutlikult jõe ja kalastiku

taastumise. Paisu säilitamise korral kalapääsu lahendusega tekib probleeme juurde, jõgi jääb

endiselt kehva seisundisse ning kuhjuvad kulud, mis tuleb kanda paisutuse loa omanikul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigmar Suu

Kalanduspoliitika osakonna juhataja

Teadmiseks: Keskkonnaamet, [email protected], Riigimetsa Majandamise

Keskus [email protected]

Tanel Ader

56 230 882 [email protected]