Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-2-2025

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

TUHALA KÜLAS ASUVATE HIIEJÄRVE JA

HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Tartu Hoiu-Laenuühistu

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 10 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 11 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 12 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 17 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 18 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 18 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..20

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A2 M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan A0 M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega A0 M 1:500

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (registrikood

11319532), poolt 17.06.2024 esitatud taotlus Kose Vallavalitsusele Tuhala külas

asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksustel detailplaneeringu koostamise

algatamiseks (registreeritud dokumendiregistris 17.06.2024, dokumendi nr 7-1.2/972

all).

● Kose Vallavalitsuse 13. augusti 2024 korraldus nr 263 koos lisaga (lähteseisukohad)

Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneeringu algatamise

kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Tuhala külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 7,14 ha ning see hõlmab Hiiejärve (33801:001:1737) ja Hiievälja

(33801:001:1736) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1

„Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus kummalegi katastriüksusele üksikelamu ja

abihoonete püstitamiseks ning avaliku tee ja parkla rajamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsudele,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 13. augusti 2024 korraldus nr 263 „Tuhala külas Hiiejärve ja

Hiievälja katastriüksuste detailplaneeringu algatamine“

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; looduskaitseseadus; veeseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ oktoobris 2024.a, töö nr.

2517G24. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Kose valla üldplaneeringu maakasutusplaani järgi asuvad katastriüksused rohelise võrgustiku

tugialal. Hoonestuse kavandamisel tuleb järgida üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2.1 ning 5.3

toodud kasutus- ja ehitustingimusi. Maantee äärde on üldplaneeringus näidatud kergliiklejate

liikumissuund.

Üldplaneeringu järgi saab rohelises võrgustikus ehitusõiguse taotleda juhul kui katastriüksuse

suurus on vähemalt 2 ha ja õuealade vaheline kaugus vähemalt 200 m. Üldplaneeringust

tulenevad muud nõuded:

• eluhoone kõrgus kuni 10 m, abihoonetel kuni 6 m mõõdetuna maapinnast

katuseharjani; põhjendatud juhtudel on lubatud kõrgemad hooned, nt majapidamise

juurde kuuluv põllumajandushoone vms;

• juurdepääsuks kasutada eelkõige olemasolevaid sõiduteid;

• ehitiste/rajatiste ehitamine hajusale asustusmustrile omaselt (hajaasustusega ala) on

lubatud juhul, kui säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine;

• ehitusõiguse saab taotleda katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 2 ha (tingimus ei

kehti tehnoehitiste rajamiseks, ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamisel ja ehitamisel

endisele talukohale).

• Hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused:

o naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 200 m

(tingimus ei kehti ehitamisel endisele talukohale);

o koridoride aladel võib aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha, et

säilitada hajusale asustusmustrile omane avatud ruum ja võimaldada ulukite

vaba liikumine. Aiaga piiratav maa-ala võib olla ulatuslikum põhjendatud

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite eest

vms), kuid võimaldatud peab olema ulukite vaba liikumine;

o piirdeaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,5 m; läbipaistmatud piirdeaiad ei ole

lubatud;

o koridoride aladel ehitades ei tohi ehitiste kavandamisel läbi lõigata rohelise

võrgustiku koridore – sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt

50 m laiune koridori ala. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne

asenduskoridor.

Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringualale juurdepääs on riigitee 11202 Vaida-Urge tee kaudu. Hiievälja kastastriüksuse

juurdepääs on Hiiejärve kastastriüksuse kaudu, millele ei ole seatud servituuti sest mõlemad

katastriüksused kuuluvad detailplaneeringust huvitatud isikule.

Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksused on hoonestamata ja kaetud suures ulatuses metsamaaga.

Peamiselt kasvavad seal haavad, kased ja kuused, lisaks on ka kohati võsastunud alasid.

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ameti järgselt on kõlvikuline

kooseis Hiiejärvel metsamaa 50 482 m² ja muu maa 666 m² ning Hiievälja katastriüksusel on

kõlvikuline kooseis metsamaa 18561 m² ja muu maa 1651 m².

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: Maa- ja Ruumiamet, aprill 2024.a)

Foto 2. Vaade 11202 Vaida-Urge teelt planeeringualale (märts 2025.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigitee kaitsevöönd 30 m;

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Pirita jõe ehituskeeluvöönd 50 m;

• Pirita jõe piiranguvöönd 100 m;

• vääriselupaik 158174;

• maaparandussüsteemi eesvoolu (Kata oja) kaitsevöönd 12 m.

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub järve kaldal metsamaal metsaseaduse § 3

lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Täpsemad

veekaitsevööndis, ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis lubatud ning keelatud tegevused on

toodud looduskaitseseaduses.

Hiiejärve katastriüksusel asuvale vääriselupaigale on seatud isiklik kasutusõigus Sihtasutus

Erametsakeskus ja katastriüksuse omaniku vahel 10.03.2009. a. Notariaalse isikliku

kasutusõiguse lepingu alusel on katastriüksuse omaniku kohutus hoiduda tegevusest, mis

ohustaks vääriselupaiga säilimist ja kaitset. Vääriselupaigas on keelatud metsa raiumine, välja

arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine,

metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkke

tegemine.

Skeem 3. Maa-amet kitsenduste kaart

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala jääb hajaasustusega piirkonda, kuid piirneb ida suunas üldplaneeringujärgse

Tuhala küla tiheasustusalaga.

Planeeringualale lähimad hooned asuvad lääne suunas Kaevandu katastriüksusel, mis jäävad

planeeringuala piirist ca 175 m kaugusele, ja kagu suunas, linnulennult ca 220 m kaugusel, Oti

tee ja Oru tee ääres. Lähialale, Metsaka katastriüksusele, on planeeritud Metsaka kinnistu

detailplaneeringu järgselt kuus üksikelamu maa sihtotstarbega katastriüksust, üks

transpordimaa katastriüksus ja kaks tootmismaa sihtotstarbega katastriüksust. Metsaka

detailplaneeringuga on määratud üksikelamu maadele järgnev ehitusõigus: suurim ehitisealune

pind 250 m2, hoonete suurim lubatud arv 2, hoone maksimaalne kõrgus 8,5 m, lubatud

katusekallete vahemik 0 - 45°. Metsaka detailplaneeringut käesolevaks ajaks realiseeritud pole.

Kontaktvööndis asuvate katastriüksustel on hoonete arv 1 – 7, ehitusalused pinnad jäävad

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

vahemikku ca 140 – 670 m2. Olemasolevad hooned lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised,

üldiselt on tegemist viilkatusega ja kelpkatusega hoonetega, ning välisfassaadis on kasutatud

peamiselt puitu ja kivi.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni

lähipiirkonnas pole. Lähimad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Otiveski

arenduses ja jäävad linnulennult ca 400 m kaugusele Hiiejärve katastriüksuse hoonestusalast.

Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Oru põik 6 (33801:001:1600) katastriüksusel ja jääb

planeeringualast linnulennult 500 m ida poole. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate

hoonete asukohad ja muu asjakohane info on kajastatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

Foto 3. Kontaktvöönd (Maa- ja Ruumiamet, mai 2024)

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Kontaktvööndis asuvad Oru ja Oti tee hooned (Maa- ja Ruumiamet, aprill 2024)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringu nõuetega. Planeeringuala asub

Kose valla üldplaneeringukohaselt hajaasustusega alal, kuid piirneb ida suunal Tuhala küla

tiheasustusalaga. Naaberkatastriüksustel asub hoonestus ning on detailplaneeringuga

kavandatud elamumaid. Kahe üksikelamu ja abihoonete kavandamine juba mõningal määral

hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Planeeringuga

määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks võetud lisaks Kose

valla poolt väljastatud lähteseisukohtadele ka planeeringuala kontaktvööndis asuvate

arhitektuursete näitajatega. Olemasolev keskkond ja elektrivõrk on võimeline lisanduvate

elamute ja abihoonete rajamisega kaasneva koormusega toime tulema.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksustele

üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Katastriüksuste sihtotstarbeid ei muudeta ja

katastriüksuseid ei jagata. Lisaks planeeritakse rajada avalik tee ja parkla Hiiejärve

katastriüksusele piirkonna kalameeste tarbeks.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada

hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi, parkimisala,

juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusalad on planeeritud 200 m kaugusele lähimatest hoonetest või planeeritud

hoonestusalast. Hoonestusala kaugused katastriüksuse piirdest on näidatud joonisel 4.

Hoonestusalad on määratud piisavalt suured, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete

asukohti.

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel

rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik

nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud, päikseenergia ja

maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu

seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse iga krundi puhul

ehitusprojekteerimise käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud eelkõige Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja

kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada planeeritud kruntidele hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi

kohta 400 m2. Täpne lahendus rajatavate hoonete asukohtade ja suuruste kohta määratakse

ehitusprojekteerimise käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil

hoonete suurimaks lubatud arvuks 3 (1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet) krundi kohta, mis

sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete või

olulise avaliku

huviga

rajatiste

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Metsamaa (MM)

100% 3 (1/2) 400 m2 9 m / 6 m

2 Metsamaa (MM)

100% 3 (1/2) 400 m2 9 m / 6 m

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid

Kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv,

klaas)

Lubatud katusekalded 15 – 45°*

Maksimaalne hoonete korruselisus 2

Lubatud katuse tüübid Viilkatus, kelpkatus, kaldkatus *0-15 katusekalded on lubatud abihoonetele ja elamutele mittedomineeriva osana.

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on

arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet ja Kose

vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohti detailplaneeringule. Arhitektuurseid tingimusi

ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili

ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata hea ja kena hoonestuse

rajamist. Katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata. Seda seetõttu, et kaasaegne

arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad. Selleks, et oleks tulevikus võimalik

kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt määrata katuse ja välisviimistluse

materjale ja toone.

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid üksnes õuemaa ulatuses, kuid mitte üle 0,4 ha. Piiretena kasutada

läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m.

Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt,

värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne

lahendus määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Detailplaneeringuga kavandatakse juurdepääs katastriüksustele riigiteelt nr 11202 Vaida-Urge

tee km 11,07. Riigitee kaitsevööndi ulatus on 30 m mõlemale poole.

Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ on näidatud uus mahasõit 11202 Vaida-Urge

teelt. Tee rajamiseks on koostanud põhiprojekti ettevõte Meire OÜ (töö nr 20215), mis asub

lisade kaustas. Riigitee ristmik tuleb projekteerida lähtudes Transpordiameti ristumiskoha

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ehitamise nõuetest (tüüp 1), mis on esitatud lisade kaustas. Ristumiskoht peab olema valmis

ehitatud ning teeservituut seatud enne kinnistul mistahes hoonele ehitusloa taotlemist.

Lisaks mahasõidule on planeeritud rajada avaliku kasutusega tee koos parklaga Hiiejärve

katastriüksusele, mis teenindab piirkonna elanikke ja kus on võimalik näiteks kalameestel

parkida. Parkla on oluline kuna praegu pargivad kalamehed riigitee ääres ja tekivad sellega

liiklusohtlikke olukordi. Avaliku kasutusega tee ja parkla on planeeritud rajada kõvakattega ja

selleks, et kahesuunaline liiklus oleks mugav peaks olema minimaalseks teekatte laiuseks 4,5

m, millele lisandub mõlemale poole 0,5 m laiune kindlustatud teepeenar. Lisaks planeeritud

sõidutee maavajadusele peab arvestama ka jalakäijate liikumisruumiga teepeenral,

tehnovõrkude paiknemisega ning talihoolduse teostamise võimalikkusega. Parkla on

kavandatud riigiteest 74-85 m kaugusele, et oleks privaatsem ja müra vähem. Seega on parkla

lähiala võimalik ka kasutada puhkeotstarbelisel eesmärgil.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist, sõidutee rajamist ja kasutusloa saamist määratakse see

Hiiejärve katastriüksusel asuv avaliktee avalikult kasutatavaks teeks.

Parklast on planeeritud hooneteni rajada eratee Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste

juurdepääsuks. Sellest tulenevalt on vajalik Hiiejärve kinnistule teeservituudi seadmine.

Teeservituudi asukoht näidata hoone ehitusprojektis. Kata ojaga ristumisel tuleb paigaldada

tee alla truup, mille läbimõõt tuleb leida projekteerimisel.

Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Seega hoonete projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval 60

dB (va teepoolsel küljel kus see on 65 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus see on

60 dB);

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Hoonestusalad jäävad maanteest ca 150 m ja 370 m kaugusele ning vahepeal on mets, seega on

teepoolsel fassaadil liiklusmüra piirväärtused tagatud.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka

hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja

selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada

kõvakattega. Mahasõitude ja parkimisalade täpsed asukohad leitakse hoone projekteerimise

käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala vahetus läheduses

puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lähimad ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikud asuvad Oru teel, mis jääb planeeritud üksikelamutest mööda teid 800-

1000 m kaugusele. Selleks, et ühendada planeeringuala vee- ja kanalisatsioonisüsteem

olemasolevate ÜVK torustikega tuleks rajada väga pikalt torustikke. Majanduslikult ei ole nii

pikkade torustike rajamine huvitatud isikule mõttekas vaid kahe planeeritud üksikelamu

tarbeks. Kuna katastriüksused on pindalalt suured ja vahemaad kauged, siis on võimalik

mõlemale katastriüksusele rajada eraldiseisev puurkaev ja biopuhasti. Biopuhasti valik ja

heitvee pinnasesse immutamine on lubatud aladel ja viisil, kus looduslikud tingimused ning

õigus- ja normatiivaktid seda võimaldavad.

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooniühendused

Kruntide veevajaduse tagamiseks rajatakse mõlemale katastriüksusele eraldi puurkaev ja

mõlemale katastriüksusele iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga.

Standardi EVS 921:2022 kohaselt on ühe inimese päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit,

lisaks on samas standardis välja toodud, et juhul kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele

aiale kastmisperioodi vältel (3 kuud) keskmiselt 400 liitrit/ööpäevas. Puurkaevu soovituslik

tootlikkus on leitud 8 inimese kohta (kaks majapidamist ja kuni 4 liiget leibkonnas, ühe inimese

keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 1,2 m3 joogivett millele lisandub 0,8 m3 kastmisvett

ehk kokku vajalik veevajadus suvisel perioodil 2 m3/ööpäevas ja ülejäänud ajal (mitte

kastmisperioodil) 1,2 m3/ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu

planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata

sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõige 1 punkti 3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel

moodustatakse puurkaevule veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Elamutele veeühenduse saamiseks rajab kumbi katastriüksuse omanik enda puurkaevust oma

üksikelamu teenindamiseks veetorustiku. Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning

korrashoiu eest peab tulevikus hoolitsema omanik.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 4 alusel on lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada biopuhastite baasil. Lisaks

on Kose valla üldplaneeringu järgi soositum variant samuti biopuhasti, mitte kogumismahuti.

Pärast reovee bioloogilist puhastamist on lubatud puhastatud heitvesi juhtida lähedalasuvasse

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

veekogusse või rajada imbväljak. Imbväljaku rajamise eel peab tegema kindlaks kas antud

asukohas on immutamine pinnasest tulenevalt võimalik, kui ei ole tuleb juhtida puhastatud

heitvesi lähedalasuvasse veekogusse (näiteks Kata ojja). Imbväljaku asukoha valikul peab

arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite

maakasutust oluliselt, st imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Imbväljaku

rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar-

või hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojekteerimisel tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevudele,

veetorustikule ja biopuhastitele ning vajadusel imbväljakutele. Kui projekteerimisel valitud

asukohad erinevad detailplaneeringus märgitud asukohtadest ja seetõttu nende kujad või muud

kaasnevad kitsendused muudavad naaberkrundi kasutamist - saab tehnorajatiste asukohti muuta

vaid puudutatud naabri nõusolekul.

Kui tulevikus planeeritud kruntidel ja kontaktvööndis asuvate teiste elamute omanikel on huvi

või kohustus siiski ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga liituda, ning ühendustorustikud

piirkonnas välja ehitatakse, tuleb selle rajamise raames rajada krundi omanikel veetorustik

ühisveevärgisüsteemini. Lisaks tuleb rajada kanalisatsiooni liitumispunktid ja -torustikud, mis

tuleb ühendada ühiskanalisatsiooniga. Pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamist

tuleb koheselt, kuid mitte hiljemalt 12 kuu jooksul, liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga

ning lokaalsed lahendused likvideerida, et ei tekiks reostuse lekkimise ohtu pinnasesse ega

põhjavette.

7.6.2 Sademevesi

Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksustel on võimalik lahendada sademevesi krundi sisese

kogumismahutiga kastmisvee võtmiseks ja mahuti täitumisel täiendav vesi immutada krundi

siseselt vertikaalplaneerimise abil või juhtida vesi sademeveetorustike abil Kata ojja või

planeeritud tiiki/järve. Sademevee kogumine (mahuti) on oluline, et vähendada kvaliteetse

joogivee ebamõistlikku tarbimist. Silmas tuleb pidada, et üleliigsed sademeveed tuleks suunata

ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi

juhtida naaberkruntidele ega teele. Ühist sademeveetorustikku planeeritud ei ole kuna

katastriüksustel on võimalik tagada sademevee ärajuhtimine pinnasesse või Kata ojja.

Kuna geodeetiliselt alusplaanilt on näha kraavi ümbruses liigniiskeid alasid on soovituslik ala

kuivendamiseks korrastada Kata oja ning rajada näiteks ka tiik või järv, kuhu üleliigsed

pinnase- ja sademeveed saavad koguneda.

Sademevee äravoolu projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille

peamine eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad

looduslähedased sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend

(kõnniteede/parklate rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid), kasvukast, vihmapeenar või

viibetiik. Sademevee lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse võtta juhendis

„Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“

toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi Vallavalitsus).

7.6.2.1 Maaparandus

Planeeringuala asub maaparandussüsteemi eesvoolu kraav Kata (kood 4108920030050; reguleeriva võrgu maa-ala pindala 104,7 ha; Eesvoolu pikkus 5,39 km).

Kata ojal on eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m (eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune

ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja

kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning

eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks (maaparandusseadus § 48 punkt 1)).

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Maaparandusseaduse § 48 punkti 2 alusel peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest,

mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist

või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat

piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.

Maaomanikul on ka maaparandusseadusest tulenev maaparandushoiu kohustus.

Kuna kraavi ümber on mitmeid liigniiskeid alasid on vajalik kraav puhastada setetest ja

profileerida ning vajadusel laiendada.

Kui soovitakse Kata ojja juhtida planeeritud ehitistest tulenevad sademe- ja/või heitvesi on

Maaparandusseaduse § 53 alusel ehitusloa või muu loa andjal kohustus kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga ehitusprojekt või taotlus, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool

maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi lisavesi) eesvoolu või kuivenduskraavi.

Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida

üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. Kui maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb

eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud, kontrollitakse

arvutustega, kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavooluhulga juhtimise korral vastavad

eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil paikneva

rajatise ava suurus nõuetele. Juhul kui eesvoolu või kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ja

eesvoolul või kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus ei vasta nõuetele,

rekonstrueeritakse eesvool ja kuivenduskraav ning nendel paiknev rajatis lisavett juhtida

sooviva isiku kulul.

Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise

käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa

olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Maa- ja Ruumiameti

loal.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 51 punkti 2

alusel võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.

Seega on tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal planeeritud tagada lähimast tuletõrje

veevõtumahutist, mis asub Oru põik 6 katastriüksusel.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal ei asu Elektrilevi OÜ-le kuuluvaid elektriliine. Lähim võimalus

elektriühenduse saamiseks on Põldmaa katastriüksusel asuvast mastist.

Planeeringualale on nähtud ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on Hiiejärve

kinnistul Vaida-Urge tee vahetus läheduses. Alajaama teenindamiseks peab jääma

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga

Kaevutee:(Kose) (kat: 33701:001:0215) alajaamast.

Alajaamast on ette nähtud uutele objektidele elektrivarustuse tagamiseks 0,4 kV maakaabelliin.

Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele mitmekohalisena

teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Liitumispunktide ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4

„Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse

ehitusprojekteerimisel. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele. Lubatud on kasutada päikseenergia

tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla

üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale

kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste

(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10. Üldplaneeringu järgi on soovituslik maaküttekontuuri

kaugus krundi piirist minimaalselt 5 m.

Päiksepaneele on lubatud rajada hoonete katusele ja fassaadile.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu. Kui tulevikus lähipiirkonda sidekaablid

rajatakse, siis on lubatud nendega liituda. Sidekaablite asukoht leitakse sel juhul

projekteerimisel.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub pooles ulatuses mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat metsa

tuleb nii suures osas kui võimalik säilitada. Vääriselupaigas keelatud tegevused on toodud

isikliku kasutusõiguse lepingus. Hoonestusalal ja selle vahetus läheduses on lubatud

likvideerida hoonetele ja rajatistele ehituseks ette jäävaid puud ning puhastada metsaalune

võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on lubatud likvideerida ohtlikud ja haiged

puud). Põhieesmärk haljastamisel peaks olema säilitada maksimaalselt elujõulised puud. Iga

krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

Kruntide haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Kose üldplaneeringus toodud asjakohaste

nõuetega:

● metsastel kruntidel tuleb säilitada iseloomulik looduslik (kõrg)haljastus;

● säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega)

kõrghaljastus;

● rajada mitmekülgne ja rikkalik haljastus hoovialal, sh võimalusel kõrghaljastus

(kõrghaljastuse olemasolu tagab looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise

keskkonna);

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● haljasalade kujundamisel kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt

niidutaimestik);

● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning

nähtavuskoridoridega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides või juhtida torustike abil Kata ojja või planeeritud

tiiki/järve. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib

avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Vääriselupaiga seisund peab säilima

ja sellest tulenevalt ei ole vääriselupaigas ehitustegevus lubatud ja seega ei ole ka mõjud

olulised. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus

piirneb peamiselt hoonestusala ja teealaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral

soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad

oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei

põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke

või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete

esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1* Teeservituut juurdepääsuks (Pos 2)

Pos 2 * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel, keskpingekaabel ja alajaam (Elektrilevi OÜ)

* Reaalservituut avalikule teele (Kose vald)

* Teeservituut juurdepääsuks (Pos 1)

11202 Vaida-Urge

tee

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

keskpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

Oru tee

(33701:001:0198)

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

keskpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

TUHALA KÜLAS ASUVA HIIEJÄRVE JA HIIEVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Kose Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne

detailplaneeringu kehtestamist halduslepingu, millega lepitakse kokku

detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerivad krundi omanikud. Krundi omanik on

kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb

leida sobilikud hoonete asukohad, juurdepääsud koos parkimisaladega, lahendada haljastus

ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub

krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone

täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks

peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Riigiteelt mahasõidu rajamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus ja see on

eelduseks mistahes hoone ehitusloa taotlemiseks. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud

ehitusloakohustuslike ehitiste projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Riigitee mahasõidu rekonstrueerimiseks on juba taotletud nõuded ristumiskoha projekti

koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi

ehitusseadustiku § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis on tarvis

kaasata Transpordiamet menetlusse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist, avaliku tee rajamist ja kasutusloa saamist määratakse see

avalikult kasutatavaks teeks.

Planeeritud tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning nende eest tasumine on

iga katastriüksuse omaniku kohustus. Mõlemale katastriüksusele tuleb rajada puurkaev ja

imbväljak detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Üksikelamutele ei väljastata kasutuslubasid

enne olemasoleva juurdepääsutee rajamist ning planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist ega

ehituslubasid enne juurdepääsu tagamist.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Planeering viiakse ellu kahes etapis. Esimeses etapis rajatakse 11202 Vaida-Urge teelt

nõuetekohane mahasõit koos avalikuks kasutuseks määratava tee ja parkimisalaga. Teises

etapis rajatakse parkimisalast edasi planeeritud hoonete juurdepääsutee, hooned ja nende

toimimiseks vajalikud tehnovõrgud ning tiik.

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2025

Aadress Hiiejärve ja Hiievälja, Tuhala küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Tartu Hoiu-Laenuühistu

Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

05. veebruar 2025 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

11202 Vaida-Urge tee

M

11202 VAIDA-URGE TEE

S

N

M

2

3

4

PIRITA JÕGI

M M

M

M

M

M

M

M

M

M

E

E

E

E E

E

E EE

T E

E E

EE

E E

E

E E E

E

EEE E

E E

E E E

E E

E E

E

E

E

M

M

M

Vääriselupaik VEP158174 haavik

III kaitsekategooria taime leiupaik

1 M

E

EE

E

E E

T

T L

Tuletõrje veevõtukoht

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2025

Aadress Hiiejärve ja Hiievälja, Tuhala küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Tartu Hoiu-Laenuühistu

Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

24. aprill 2025 1:2000

KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN

2

Leppemärgid:

Metsaka DP varemplaneeritud krundi piir

Planeeringuala piir

Elektrikaabel

Metsaka DP planeeritud hoonestusala

Olemasolev puurkaev

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa E- Varemplaneeritud elamumaa T - Varemplaneeritud tootmismaa L - Varemplaneeritud transpordimaa

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD KONTAKTVÖÖNDIS

1 - Metsaka kinnistu detailplaneering (kehtestatud 22.02.2012 otsusega nr 126) 2 - Otti maaüksuse I maatüki elamukvartali detailplaneering (kehtestatud 126.06.2003 otsusega nr 58) 3 - Oru tee 1 katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud 16.03.2022 korraldusega nr 160) 4 - Veski tee 1, Oru põik 2 ja Oru põik 4 kinnistute detailplaneering (kehtestatud 14.09.2020 korraldusega nr 504)

Katastriüksuse piir

Kergliiklejate liikumissuund

Bussipeatus

Kehtestatud detailplaneeringu ala piir Kehtestatud detailplaneeringu ala piir Kehtestatud detailplaneeringu ala piir Kehtestatud detailplaneeringu ala piir

Kalda piiranguvöönd 100 m Pirita jõgi

Kalda veekaitsevöönd 10 m Pirita jõgi

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Pirita jõgi

Veekogu kallasrada 4 m Pirita jõgi

11202 Vaida - Urge tee

Vääriselupaik VEP158174 haavik

S

N

R200

Pirita jõgi

12

12

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2025

Aadress Hiiejärve ja Hiievälja, Tuhala küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Tartu Hoiu-Laenuühistu

Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

24. aprill 2025 1:1000

TUGIPLAAN

3

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Hiiejärve Hiievälja

Katastriüksuse tunnus 33801:001:1737 33801:001:1736

Katastriüksuse pindala 51 148 m2 20 213 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100%

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ oktoobris 2024.a. Töö nr. 2517G24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Looduskaitseseaduse alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Leppemärgid: Olemasolev sõidutee (asfaltkattega)

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev kõrghaljastus

Veekogu

Varemplaneeritud hoonestusalaKatastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Pirita jõe veekaitsevöönd 10m

Pirita jõe piiranguvöönd 100m

Pirita jõe ehituskeeluvöönd 50-100m

Katastriüksusel asuv ehituskeeluvööndi piir

Kallasrada 4 m Olemasolev võsa

Olemasolev liigniiske ala

Varemplaneeritud sõidutee

Varemplaneeritud krundi piir

Vääriselupaiga piir

Kuja naaberkatastriüksuste hoonestusest 200 m

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Olemasolev kraav

Kalda piiranguvöönd 100 m Pirita jõgi

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Pirita jõgi

11202 Vaida - Urge tee

Vääriselupaik VEP158174 haavik

S

N

R200

R200

K1

K1

K1

POS 2 EP100%

9 / 6 400 3 (1/2)

2/1 51148

2

1 POS 1 EP100%

9 / 6 400 3 (1/2)

2/1 20213

P3

P6

P3

K1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

Võimalik komplekt- alajaama asukoht*

4

4,5

4

R8

R8

4,5 2

200

16,9

9,9

26

126,4

9,9

86

74

80

4

132,5 4

78,5

29,6

12

12

R 20

0

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2025

Aadress Hiiejärve ja Hiievälja, Tuhala küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Tartu Hoiu-Laenuühistu

Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

24. aprill 2025 1:500

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4

Leppemärgid:

Olemasolev sõidutee (asfaltkattega)

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev/säilitatav kõrghaljastus

Olemasolev jõgi

Varemplaneeritud hoonestusala

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Pirita jõe veekaitsevöönd 10m

Pirita jõe piiranguvöönd 100m

Pirita jõe ehituskeeluvöönd 50-100m

Katastriüksusel asuv ehituskeeluvööndi piir

Kallasrada 4 m

Olemasolev võsa

Olemasolev liigniiske ala

Varemplaneeritud sõidutee (Metsaka)

Varemplaneeritud krundi piir

Vääriselupaiga piir

Kuja naaberkatastriüksuste hoonestusest 200 m

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Olemasolev (abi)hoone Kaevandu katastriüksusel

Planeeritud avalik tee*

Heitvee immutamise keeluala (50 m hooldusalast)*

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2

Hoonete soovituslikud välisviimistluse materjalid puit, kivi, krohv, klaas

Lubatud katusekalded*** 15 - 45°

Lubatud katuse tüübid viilkatus, kelpkatus, kaldkatus

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m

Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1 Pos 2

Katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Metsamaa (MM) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m2

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (põhihoone/abihoone) 9 / 6 m

Planeeritud puurkaev*

Planeeritud hoonestusala

Puurkaevu hooldusala* r=10 m

Soovituslik hoone asukoht

Parkimiskohtade arvP3

Planeeritud teeservituudi ala*

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud biopuhasti soovituslik asukoht*

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

Planeeritud juurdepääsutee*

Planeeritud avalikuks kasutamiseks määratud tee ja parkla*

Planeeritud tiik/järv*

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ oktoobris 2024.a. Töö nr. 2517G24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Looduskaitseseaduse alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. 5. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 6. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimisel

Planeeritud elektrikaabli isiklik kasutusõigus/servituudiala*

Olemasolev kuivenduskraav

Olemasolev maanteekraav

KOSE VALLAVALITSUS

___________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 54 620 123 E-post: [email protected]

Kose vald, Harjumaa Veebileht www.kosevald.ee

Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608

Lp koostöö tegija ja kaasatav

(vastavalt nimekirjale) Meie /kuupäev digiallkirjas/ nr 7-1.2/1562-2

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine

(Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneering)

Menetlemisel on Tuhala külas asuvate Hiiejärve ja Hiievälja katastriüksuste detailplaneering

(Paabor Projekt OÜ töö nr DP-2-2025), mis algatati Kose Vallavalitsuse 13.08.2024 korraldusega

nr 263. Detailplaneeringu algatamisest teavitati 04.09.2024 kirjaga nr 7-1.2/1562.

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3

punktidele 2 (vääriselupaik), 9 (maaparandussüsteemi eesvool), 10 (tuleohutusnõuded) ja 14

(tegevus riigitee kaitsevööndis) esitame kõnealuse detailplaneeringu Teile kooskõlastamiseks ning

arvamuse avaldamiseks.

Planeeritava ala pindala on ca 7,14 ha ning see hõlmab Hiiejärve (33801:001:1737) ja Hiievälja

(33801:001:1736) katastriüksuseid. Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus kummalegi

katastriüksusele üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks ning avaliku tee ja parkla rajamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsudele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Palume planeering kooskõlastada või planeeringule arvamus esitada 30 päeva jooksul.

Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud

ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Detailplaneeringu projekt asub kirjale lisatud digikonteineris „Hiievälja ja Hiiejärve

katastriüksuste detailplaneering.asice“.

Detailplaneeringu muude dokumentidega on võimalik tutvuda

https://www.kosevald.ee/dokumendiregister ja

https://evald.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/483 .

Küsimused ja täiendav info: Kose Vallavalitsuse majandusosakond, arhitekt-planeerija Siiri Hunt,

[email protected], tel 54700707.

2

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Raul Siem

vallavanem

Lisa: Detailplaneeringu projekt digikonteineris „Hiievälja ja Hiiejärve katastriüksuste

detailplaneering.asice “

Siiri Hunt, [email protected], tel 54700707