Muinsuskaitseameti selgitus Paaslangi paisu kalade rände tagamine

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood

70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 09.04.2025 nr 3-6.1/2025/1169

[email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas ) nr 5-14/542-4

Muinsuskaitseameti selgitus

Paaslangi paisu kalade rände tagamine

Muinsuskaitseamet on oma seisukoha Paalangi paisu ümberehitamise kohta edastanud kirjaga nr

5-14/542-1.

Toome veelkord välja ,et peame võimalikuks veskitammi ümberehitamist, kuid ei saa nõustuda

selle täieliku lammutamisega. Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on vajalik taotleda

muinsuskaitse eritingimused (MuKS §§ 50 ja 51), mis on sisendiks projekti koostamisel.

Eritingimuste esitamise kohta saate lisainfot siit: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-

taotlused-load-ja-toetused/teatised-taotlused-ja-load/muinsuskaitse-eritingimuste-taotlus

Olete oma kirjas viidanud Ehitusseadustikule. Selgitame, et mälestistel tehtavatel töödel saab

tugineda Muinsuskaitseseadusele ja selle rakendusaktides kehtestanud nõuetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inga Raudvassar

Tartumaa nõunik

Nõustamisosakond

53326573;[email protected]

Teadmiseks: Keskkonnaamet ([email protected])

1

Paaslangi (PAIS014520) paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Kalade rände tagamise eesmärk

Paaslangi paisul (PAIS014520) kalade rände tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja

rändetingimusi Tartu maakonnas Elva vallas asuval Rõngu jõel (VEE1021500).

Tegevuste kirjeldus: Paisu asemele kavandatakse rajada kõigi jões elavate kalaliikide rännet võimaldav

tehiskärestik (kärestik-kalapääs), mis säilitab hetkeolukorrale sarnase veetasemete vahe ning sellega ka

paisutatud jõelõigu (paisjärve) veetaseme. Võimalusel likvideeritakse paisu kaldasambad, et vältida juba

lagunenud sammaste edasisel lagunemisel sängi ummistumist. Paisust mõjutatud piirkond puhastatakse

vajadusel setetest ning korrastatakse kaldaalad. Kallaste korrastamisel peale kaldasammaste

likvideerimist säilitatakse kaldasammaste piirkonnas tänasele olukorrale sarnane nõlva kaldenurk ning

kõrgus.

Projekteerimistööde käigus selgitatakse välja ligipääsuteed objektile, materjali ladustamiskohad ning

vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Töödejärgselt on vajaduse ilmnemisel ette nähtud ehitusaegsete

liikumisteede tasandamine ja korrastamine. Tööde ajal tuleb vältida setete kandumist jões või kraavis

allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad meetmed. Projekt kooskõlastatakse

selle valmimisel kõikide seotud osapooltega ja maaomanikega.

Asukoht: Paaslangi pais asub Rõngu jõel, Tartu maakonnas, Elva vallas, Koruste külas Paaslangi veski

(69401:004:0344), Ranna (69401:003:0399) ning Ojaperve (17101:001:1323) kinnistutel.

Joonis 1. Paaslangi paisu asendiplaan

2

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Rõngu jõgi kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, kuid paisu

piirkonnas see eesvooluna arvel ei ole ja maaparandusehitised paisu piirkonnas puuduvad.

Võimalik ligipääs objektile paremkaldalt lähenedes mööda Sillaotsa teed (69401:001:0124,

69401:001:0129, 17101:001:0661) ja läbi Ranna ning Ojaperve kinnistute. Võimalik ligipääs

vasakkaldalt on mööda Paaslangi veski kinnistu pinnasteed. Paisust ca 80 m ülesvoolu ületab jõge

Valguta-Koruste tee nr 22174.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Rõngu jõgi algab Tartumaalt Pastaku külast ja suubub Võrtsjärve (VEE2083800). Põhitelje pikkus on

27,4 km ning valgala 111,2 km2. Rõngu jõel on Eesti Looduse Infosüsteemi (kasutatud 17.02.2025)

andmetel neli paisu: Sautre (PAIS015500), Lõve (PAIS014510), Paaslangi (PAIS014520) ning Lossimäe

(PAIS016160), millest peale viimase on kõik kaladele ületamatud rändetõkked.

Paaslangi pais kujutab endast lagunenud veski paisu, mille ülevooluläve laius on 2012. aasta

inventariseerimise andmetel 7,2 m, ala- ja ülaveetasemete vahe 1,15 m (Eesti Looduse Infosüsteem,

kasutatud 17.02.2025) ja millel puudub tänasel päeval otstarve. Veskihoone pealevoolu kanal on suletud

pinnasega. Paisu kaldasambad on alavee poolelt osaliselt lagunenud ja sängi kukkunud. Ülavee pool on

kaldasambad läbivate pragudega ja viltu vajunud. Paisu muldkeha ülavee kui alavee poolsel nõlval

kasvavad puud.

Joonis 2. Suurveega voolab vesi üle Paaslangi paisu ülevooluläve (Autor: Annabel Runnel, 08.02.2025).

3

Joonis 3. Madalveega voolab vesi lagunenud ülevooluläve vahelt (Autor: Anett Reilent, 01.08.2024).

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisu likvideerimine mõjutab eelkõige Paaslangi veski (69401:004:0344), Ranna

(69401:003:0399) ning Ojaperve (17101:001:1323) kinnistuid. Maaomanikelt võetakse planeeritud

tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Paaslangi paisu asukohas ja ehitustöödest mõjutatud alal ei ole Rõngu jõgi

maaparandussüsteemi eesvool ega ole ühenduses maaparandusehitistega, mille tõttu ei ole vajalik

projekti kooskõlastamine Maa- ja Ruumiametiga.

Paisu asemele tehiskärestiku rajamise võimalik mõju Valguta-Koruste teele nr 22174 ja teetruubile

selgitatakse projekteerimistööde käigus. Eesmärk on projekteerida selline lahendus, mis ei mõjuta

Valguta-Koruste tee nr 22174 teetruubi toimimist. Projekt kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Mõju kaitseväärtustele: Veemajanduskava kohaselt on Rõngu jõe veekogumi (1021500_1)

ökoloogiline ja keemiline seisund ning koondseisund hea. Eesmärgiks on hea seisundi säilitamine.

Kavandatava tegevusega ette nähtav kalade rändetingimuste parandamine aitab kaasa jõe hea seisundi

säilitamisele ning parandamisele, samuti loetakse ületamatuid rändetakistusi koormuseks jõele.

Rõngu jõgi on suhteliselt suure languga. Absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 34 m ning

keskmine lang 1,8 m/km. Sellest tulenevalt on jões rohkesti kiirevoolulisi ritraalseid lõike ning jõgi on

sobilik elupaik jõeforellile. Seniste katsepüükide põhjal on teada vähemalt 13 kalaliigi esinemine Rõngu

jões: ojasilm, jõeforell, haug, angerjas, särg, teib, lepamaim, mudamaim, rünt, trulling luts, luukarits ja

ahven. Jõeforelli leviala Rõngu jões hõlmab praktiliselt kogu jõe alam- ja keskjooksu. 1

Kavandatava tegevuse tulemusel väheneb jõe killustatus ning sellel on positiivne mõju Rõngu jõe

looduslikele elupaikadele ja rändeid sooritavatele kaladele. Negatiivne mõju kaitsealustele liikidele ja

1 Lemma OÜ. 2023. Rõngu jõele endise Lõve veski paisjärve rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise

aruanne. Tallinn.

4

elupaikadele puudub, ehitus- ja lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning

töökorraldusega leevendatavad.

Katastriüksusel 69401:004:0344 asub kultuurimälestis Paaslangi vesiveski hoone veskitammiga

(kultuurimälestiste registri nr 7268). Paisu varemete likvideerimisel pole esialgsel hinnangul ohtu

vesiveski hoonele. Ehitustööde aegne ligipääs ja masinate liikumine kavandatakse selliselt, et see ei

ohustaks muinsuskaitsealust hoonet.

RMK hinnangul planeeritud tegevus mälestist tervikuna ei ohusta, kuna veskipais on tänases olukorras

suures osas hävinenud, mille tõttu pole võimalik ajaloolist seisu säilitada. Paisu mõjul tekkinud paisjärv,

paisu asukohas olev teemulle ning olemasolev kaldanõlvus säilitatakse, mis tagab praegusele olukorrale

sarnase maastikupildi ja vaate, samal ajal tagades ka kalade rände ja vee-elustiku liikumisvõimalused

ning tagades kohalikele elanikele jõe ääres liikumisel ohutuse (varisemisohtlikud kaldad).

RMK küsib eraldi Muinsuskaitseameti kooskõlastust ja tingimusi planeeritavatele töödele.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Muinsuskaitseamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/1169

Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse küsimine (Paaslangi paisul kalade rände tagamine)

Vastasite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) 19.02.2025 edastatud kirjale

Paaslangi paisu likvideerimise osas Teie 14.03.2025 kirjaga nr 5-14/542-1. Anname teada, et

RMK täpsustab enda tööde kavatsust Paaslangi paisul kalade rände tagamise osas (Lisa 1).

Paaslangi paisu ja paisjärve likvideerimise asemel planeerime paisu asendada tehiskärestikuga

(kärestik-kalapääsuga), mis säilitab praegusele olukorrale sarnase veetasemete vahe ning paisjärve

veepeegli. Veesisest tehiskärestikku ei käsitleta Veeseaduse alusel ehitisena, sest seda jääb

edaspidiselt kujundama loodus. Selline lahendus säilitab paisu taga oleva paisjärve osa ja säilib

tänane vaatepilt. Antud lahendus on ka maaomanikule sobiv ning temaga kooskõlastatud.

2012. aasta paisude inventariseerimise andmetel (Eesti Looduse Infosüsteem, kasutatud

02.04.2025) on Paaslangi paisu ala- ja ülaveetasemete vaheks mõõdetud 1,15 m, Veeseaduse §

187 lõike 7 ja § 188 lõike 3 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui vooluveekogu looduslikku

veetaset tõstetakse üle ühe meetri. Paisu omanikud ei ole paisutamisest ning kaasnevate kulude ja

hooldusnõuete täitmisest huvitatud ning on RMK poole pöördunud sooviga pais likvideerida. Meie

hinnangul on vajalik juba osaliselt lagunenud, vette kukkunud ning varisemisohtlike

kaldasammaste likvideerimine, sest edasisel lagunemisel on oht jõesängi täiendavaks

ummistuseks. Kinnistuomanike soov oli siiski säilitada teemulle ja kaldad samasuguse nõlvakalde

ning kõrgusega, nagu on nad täna kaldasammaste asukohas (st vaade suures plaanis ei muutuks).

Toome välja ka selle, et Paaslangi pais ei ole ehitisena Ehitisregistrisse kantud ning seetõttu ei ole

vastavalt RMK-le eraldatud looduskaitselistele rahastusmeetmele võimalik Ehitusseadustiku

alusel paisu ümber ehitada ega taastada. Veskihoone peavoolukanal on juba praegusel hetkel

suletud pinnasega. Veskihoone ise on ehitisena ehitisregistris.

Meie hinnangul ei mõjuta RMK tegevus mälestist tervikuna, kuna veskipais on tänases olukorras

suures osas hävinenud, mille tõttu pole võimalik selle ajaloolist seisu säilitada. Küll aga saame

säilitada paisutamise tulemusel tekkinud paisjärve, paisu asukohas oleva teemulde ning

olemasoleva nõlva kaldenurga ning kõrguse, mis tagab tänasele olukorrale sarnase maastikupildi

ja vaate, samal ajal tagades ka kalade rände ja vee-elustiku liikumisvõimalused ning kohalikele

elanikele jõe ääres liikumisel ohutuse (varisemisohtlikud kaldad). Väidame, et toetame oma

tegevusega kinnismälestise väärtuse säilimist tervikuna, kuna meie tegevuse tulemusel säilib

praegune maastikupilt, mis vastasel juhul häviks paisu edasisel lagunemisel.

Palume Muinsuskaitseameti seisukohta paisu asendamisele veetasemete vahet säilitava

tehiskärestikuga ning võimalusel kooskõlastust planeeritavatele töödele.

2 ${text.ak}

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annabel Runnel

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1. Paaslangi (PAIS014520) paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus 09.04.2025

56833177 [email protected]