| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/3139 |
| Registreeritud | 28.04.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Transpordiamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/3139
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Lindi veski pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027.
RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Lindi ojal, Pärnu maakonnas,
Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386) ja Sitsi
(15905:004:0060).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas: „Lindi veski paisu likvideerimise
kavatsus“.
Kuna planeeritavate tööde ala jääb osaliselt tee kaitsevööndisse ja läheduses asub Lindi sild,
soovib RMK Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise kavandamise kohta Transpordiameti
seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja
koostamisel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil
53 824 350).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisa:
Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus.pdf
53824350
Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus
a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;
Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi
ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.
Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.
Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise
terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning
piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist
mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi
halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade
ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.
Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi
asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.
Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks
rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja
Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb
lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida
koelmualana forellile ja jõesilmule.
Tegevuste kirjeldus:
Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et
tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide
likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist
vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond
loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive
kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive
planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule
(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.
Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,
siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine
pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel
koelmualadel.
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI
Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).
Asukoht:
Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel
Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:
15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik
asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).
Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.
b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja
(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja
Ruumiametiga.
Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub
paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.
c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;
Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja
seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.
Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.
Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).
Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).
Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.
Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).
d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski
(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu
konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine
maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige
(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.
Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit
kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku
soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde
lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused
Mõju infrastruktuurile:
Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad
tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju
eeluuringud.
Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt
korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja
Ruumiametiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus
(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli
noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid
juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.
Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega
leevendatavad.
Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.
Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus
a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;
Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi
ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.
Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.
Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise
terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning
piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist
mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi
halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade
ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.
Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi
asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.
Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks
rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja
Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb
lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida
koelmualana forellile ja jõesilmule.
Tegevuste kirjeldus:
Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et
tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide
likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist
vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond
loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive
kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive
planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule
(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.
Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,
siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine
pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel
koelmualadel.
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI
Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).
Asukoht:
Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel
Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:
15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik
asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).
Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.
b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja
(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja
Ruumiametiga.
Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub
paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.
c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;
Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja
seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.
Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.
Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).
Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).
Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.
Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).
d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski
(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu
konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine
maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige
(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.
Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit
kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku
soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde
lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused
Mõju infrastruktuurile:
Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad
tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju
eeluuringud.
Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt
korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja
Ruumiametiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus
(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli
noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid
juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.
Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega
leevendatavad.
Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.