Tehniliste tingimuste taotlus Maa- ja Ruumiametilt (Lindi oja)

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus

a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;

Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi

ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.

Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi

asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.

Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks

rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja

Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb

lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida

koelmualana forellile ja jõesilmule.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et

tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide

likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist

vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond

loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive

kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive

planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule

(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.

Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,

siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine

pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel

koelmualadel.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI

Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).

Asukoht:

Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel

Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:

15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik

asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).

Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja

(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja

Ruumiametiga.

Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub

paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;

Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja

seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.

Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.

Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).

Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.

Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski

(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu

konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine

maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige

(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused

Mõju infrastruktuurile:

Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad

tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju

eeluuringud.

Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt

korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja

Ruumiametiga.

Mõju kaitseväärtustele:

Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus

(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli

noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid

juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Vastus tehniliste tingimuste küsimisele

(Lindi veski paisu likvideerimine)

Riigimetsa Majandamise Keskus teavitas 28.04.2025 kirjaga 3-6.1/2025/3136 Maa- ja Ruumiamet

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsusest ja küsis tehnilisi tingimusi projekti koostamiseks.

Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi ja

sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist seisundit.

Kavatsuse kohaselt planeeritakse paisu betoonosa lammutamist ja maakivide ümberpaigutamist

jõesängis. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond loodusliku

ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive planeeritakse

lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule ning lõigu suurima

languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks. Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks ja

selles kohas kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine

pinnasega.

Lindi veski pais asub Lindi ojal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Lindi külas Saeveski

katastriüksusel (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:

15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik asub

katastriüksustel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).

Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval maaparandussüsteemide ühiseesvoolul Lindi oja

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112170020000/001, avatud eesvool valgalaga üle 25 km²,

eesvoolu kaitsevöönd ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele). Kavandatavate tööde

alas maaparandussüsteemide drenaažisuudmeid ei asu. Tööd ei tohi takistada veevoolu

maaparandussüsteemis, tagatud peab olema vee vaba läbivool igal ajahetkel.

Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215) katastriüksuse puhul on tegemist reformimata maaga.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 vastu võetud „Maa riigi omandisse

jätmise korra kinnitamine“ (edaspidi Kord) punktile 20 on reformimata riigimaa ajutiseks

valitsejaks Maa- ja Ruumiamet. Korra punkti 21 alapunkti 5 alusel on ametil reformimata maa

ajutise valitsejana õigus anda luba ajutise iseloomuga tegevuseks, kui sellega ei muudeta maa

senist kasutusotstarvet ega takistata maa sihipärast kasutamist.

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 28.04.2025 nr 3-6.1/2025/3136

Meie 09.05.2025 nr 13.1-1/25/7051-2

2

Maa- ja Ruumiametil ei ole vastuväiteid kavandatud tegevusele Kõrtsi juurdelõige katastriüksusel

alljärgnevatel tingimustel:

1) Maa- ja Ruumiamet ei võta nõusoleku andmisega vastutust ohutuse eest ning ala kasutamine

toimub kasutaja enda vastutusel;

2) kasutaja vastutab tegevuseks vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu eest;

3) tegevusega ei kahjustata maa seisundit ega vähendata maa väärtust;

4) maa kasutamisel tuleb arvestada kinnisasjal olevate kitsendustega (nähtavad Maa- ja

Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest);

5) pärast tegevuse lõppu koristatakse võimalikud jäätmed ja taastatakse heakord;

6) Maa- ja Ruumiametile ei kaasne nõusoleku andmisega rahalisi ega muid kohustusi;

7) maaüksuse omanikul on õigus nõuda kasutajalt kasutustingimuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmise tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamist.

Lindi veski paisu likvideerimise projekt esitada kooskõlastamiseks Maa- ja Ruumiametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Riho Erismaa

juhataja

maaparanduse osakonna Lääne büroo

Kärt Kivitar

5302 6853 [email protected]

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus

a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;

Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi

ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.

Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.

Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise

terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning

piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist

mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi

halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade

ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi

asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.

Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks

rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja

Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb

lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida

koelmualana forellile ja jõesilmule.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et

tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide

likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist

vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond

loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive

kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive

planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule

(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.

Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,

siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine

pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel

koelmualadel.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI

Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).

Asukoht:

Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel

Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:

15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik

asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).

Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja

(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja

Ruumiametiga.

Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub

paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;

Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja

seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.

Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.

Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).

Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.

Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski

(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu

konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine

maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige

(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused

Mõju infrastruktuurile:

Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad

tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju

eeluuringud.

Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt

korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja

Ruumiametiga.

Mõju kaitseväärtustele:

Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus

(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli

noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid

juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.

Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega

leevendatavad.

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Maa- ja Ruumiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/3136

Tehniliste tingimuste taotlus Maa- ja Ruumiametilt (Lindi oja)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas: „Lindi veski paisu likvideerimise

kavatsus“.

RMK palub Maa- ja Ruumiametilt Lindi oja Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise

kavandamise kohta tehnilisi tingimusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil

53 824 350).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350