| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/3130 |
| Registreeritud | 28.04.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/3130
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Lindi veski pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas: „Lindi veski paisu likvideerimise
kavatsus“.
RMK soovib Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise kavandamise kohta Keskkonnaameti
seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja
koostamisel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil
53 824 350).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisa:
Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus.pdf
53824350
Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus
a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;
Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi
ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.
Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.
Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise
terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning
piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist
mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi
halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade
ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.
Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi
asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.
Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks
rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja
Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb
lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida
koelmualana forellile ja jõesilmule.
Tegevuste kirjeldus:
Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et
tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide
likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist
vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond
loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive
kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive
planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule
(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.
Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,
siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine
pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel
koelmualadel.
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI
Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).
Asukoht:
Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel
Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:
15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik
asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).
Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.
b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja
(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja
Ruumiametiga.
Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub
paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.
c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;
Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja
seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.
Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.
Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).
Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).
Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.
Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).
d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski
(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu
konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine
maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige
(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.
Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit
kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku
soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde
lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused
Mõju infrastruktuurile:
Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad
tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju
eeluuringud.
Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt
korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja
Ruumiametiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus
(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli
noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid
juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.
Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega
leevendatavad.
Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.
Lindi veski paisu likvideerimise kavatsus
a) Lindi veski paisu likvideerimise eesmärk;
Lindi veski paisu (PAIS015920) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi
ja sealhulgas Lindi oja (VEE1121700) kesist1 seisundit.
Veemajanduskava alusel on Lindi oja veekogumi kesise seisundi üheks põhjuseks paisud.
Paisude likvideerimise põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise
terviklikkuse, takistavad vee ja setete liikumist, mõjutavad veekogu temperatuurirežiimi ning
piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide arvukust, geneetilist
mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi seisundi
halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab elupaikade
ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.
Lindi oja voolab suures ulatuses kunstlikus sängis ja looduslikku sängi on säilinud ainult Lindi
asulas, kus ühtlasi asub ka Lindi veski pais, mille paisutuskõrgus on EELISe2 andmetel 1.05 m.
Paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb. Kaladele on pais ületamatuks
rändetõkkeks. Meriforellile sobilikku sigimisala leidub Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus ja
Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu3. Lindi veski pais asub oja lõigus, kus looduslikult esineb
lang ning seega võiks ala pärast paisu likvideerimist sobiva kudesubstraadi olemasolul toimida
koelmualana forellile ja jõesilmule.
Tegevuste kirjeldus:
Kavandatud töödega planeeritakse Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et
tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. See tähendab nii maakivide
likvideerimist kui ümberpaigutamist jõesängi ning paisu betoonosa lammutamist ja käitlemist
vastavalt nõuetele. Ühtlasi on kavas tööde käigus kujundada sealne suure languga piirkond
loodusliku ilmega kruusaseks kärestikuks koos koelmualadega. Paisust pärinevaid maakive
kasutatakse vooluveekogu mitmekesistamiseks ja varjepaikade loomiseks. Maakive
planeeritakse lisada ka paisust ülesvoolu lammiga piirnevale u 160 m pikkusele jõelõigule
(joonis 1) ning lõigu suurima languga kohtadesse kruusa koelmualade tekitamiseks.
Paisu asukohas haruneb Lindi oja kaheks, aga kuna ojale on iseloomulik hooajaline veevaegus,
siis kavandatakse oja juhtimine ainult vasakusse harusse ning parema haru sulgemine
pinnasega. Vee juhtimine ühte sängi aitaks säilitada vajalikku veerohkust loodavatel
koelmualadel.
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 20.02.2025). 3 Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Töövõtuleping Nr 4-1.1/247-1. EMÜ PKI
Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu 2014).
Asukoht:
Lindi veski pais asub Lindi ojal, Pärnu maakonnas, Pärnu linn vallas, Lindi külas eramaaüksusel
Saeveski (katastritunnus: 62401:001:0386). Piir naaber kinnistuga Sitsi (katastritunnus:
15905:004:0060) kulgeb paisu asukohas mööda Lindi oja vasakharu. Mitmekesistamise lõik
asub eramaaüksusel Kõrtsi (15905:004:0052) ja Kõrtsi juurdelõige (62401:001:1215).
Joonis 1. Lindi veski paisu asendiplaan.
b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Lindi veski pais asub riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul nimega Lindi oja
(maaparandussüsteemi kood 6112170020000). Tegevused kooskõlastatakse Maa- ja
Ruumiametiga.
Osaliselt toimub tegevus avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (7312956) ning lisaks asub
paisust u 200 m ülesvoolu Lindi sild. Tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga.
c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (7.10.24) pildid;
Lindi oja veekogumi koondseis on hinnatud kesiseks nii paisude kui veevaeguse tõttu. Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on aastaks 2027 saavutada Lindi oja
seisundiks hea. Lindi veski paisust on alles ainult maakivide vall, kust vesi vahelt läbi niriseb.
Osaliselt on säilinud ka maakivi tugimüürid mõlemal pool kallast.
Joonis 2. Lindi veski pais, paremkaldalt vaade allavoolu 7.10.24 (autor: Anett Reilent).
Joonis 3. Lindi veski pais 7.10.24, vaade ülesvoolu (autor: Anett Reilent).
Joonis 4. Vaade ülesvoolu tõenäoliselt Lindi veski paisu derivatsioonikanalile ja osaliselt säilinud müürile 7.10.24.
Ühtlasi parem oja haru, mis kavas pinnasega täita (autor: Anett Reilent).
d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Lindi veski paisu likvideerimine mõjutab eramaaüksust Saeveski
(katastritunnus: 62401:001:0386) ja ka Sitsi (15905:004:0060) kinnistut, kuna täpsemad paisu
konstruktsioonide piirid selguvad projekteerimise käigus. Sängi mitmekesistamine
maakividega hõlmab Kõrtsi (15905:004:0052) kinnistut ja Kõrtsi juurdelõige
(62401:001:1215) kinnistut, mille omandi ulatus on selgitamisel.
Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit
kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või likvideeritakse vastavalt maaomaniku
soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde
lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused
Mõju infrastruktuurile:
Hinnanguliselt puudub veski paisu likvideerimisel mõju Lindi sillale, ent kavandatavad
tegevused kooskõlastatakse Transpordiametiga ja vajadusel nähakse ette võimaliku mõju
eeluuringud.
Lindi veski pais ning Lindi oja on planeeritavate töödega seotud asukohas arvel riigi poolt
korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse planeeritavad tööd Maa- ja
Ruumiametiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Meriforellile sobilikku sigimisala leidub vähesel määral Lindi veskist allavoolu jäävas lõigus
(566 m²) ja Tõstamaa maantee sillast ülesvoolu (37 m²). Nimetatud lõikude kvaliteet forelli
noorjärkude elupaigana on valdavalt rahuldav või kesine. Kavandatavad tegevused looksid
juurde heas olukorras forelli sigimisalasid.
Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega
leevendatavad.
Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 28.04.2025 nr 3-6.1/2025/3130
Meie 08.05.2025 nr 6-2/25/8637-2
Seisukoht Lindi veski paisu likvideerimise
projekti kohta
Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks Lindi veski paisu likvideerimise tööde
kavatsusdokumendi ning soovite seisukohti ja tingimusi tööde läbiviimiseks ning
projekteerimistingimuste väljastamist. Lindi veski pais (PAIS015920) paikneb Lindi ojal
(VEE1121700) Pärnu maakonnas Pärnu linnas Lindi külas Saeveski kinnistul2. Paisu
likvideerimise eesmärk on parandada kalade rändetingimusi. Kavandatud töödega planeeritakse
Lindi veski paisu konstruktsioonid likvideerida selliselt, et tagatud on kogu vee-elustiku ränne
iga veetaseme juures.
EELIS3 andmetel ei paikne projekteeritud tööd kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis.
Keskkonnaamet on seisukohal, et Lindi veski paisu likvideerimine on keskkonnaseisukohast
kasulik tegevus, kuna see kõrvaldab kalade jaoks rändetõkke ja võimaldab vaba liikumist jões.
Täpsustame, et paisu likvideerimise, st ehitise lammutamise projekteerimistingimuste ja
ehitusloa andmine on ehitusseadustiku kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Juhime
tähelepanu, et veeseaduse § 174 lg 2 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel Keskkonnaametiga
kooskõlastada paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu.
Järgnevalt esitame märkused ja tähelepanekud, millega projekti elluviimisel arvestada:
1. Juhime tähelepanu sellele, et tööde läbiviimiseks on vajalik taotleda veeluba või
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (sh lähtuvalt mahtudest). Kui tööde käigus
paigaldatakse tahkeid ained veekogusse (nt kivid ja muu materjal) või veekogu süvendada
koguses 5-100 kuupmeetrit või eemaldada veekogust setteid alates viiest kuupmeetrist4,
siis on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut5. Lindi veski paisu
(PAIS015920) paisutuskõrguseks on inventeeritud 1,05 m. Seega on tegemist
paisutamisega, mille likvideerimiseks on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse
registreering6.
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2025 nr 6-2/25/8637 all. 2 Katastritunnus: 62401:001:0386. 3 Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur. 4 Veesadus (VeeS) § 196 lg 2 p 31. 5 VeeS § 196 lg 2 p 2 ja 5. 6 VeeS § 196 lg 2 p 9.
2 (2)
Veeluba on vaja veekogu süvendamiseks või tahkete ainete paigutamiseks veekogusse
alates 100 kuupmeetrist7. Veeluba on aja ka juhul kui muudetakse pinnaveekogumiga
hõlmatud veekogu kaldajoont8. Projektis tuleb välja tuua kõikide veekogus teostatavate
tööde mahud kuupmeetrites.
2. Kui Lindi ojas tööde käigus on vaja teostada puu- ja põõsarinde raiet Lindi oja
veekaitsevööndis (10 m) on vajalik Keskkonnaameti nõusolekut9.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Teadmiseks: [email protected]
Margit Karu 5695 1985 (vesi)
Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)
7 VeeS § 187 p 8 ja 10. 8 VeeS § 187 p 17. 9 VeeS § 121 lg 1.