Vastuskiri

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 11.03.2025 nr 12-1/433-111

Meie: 26.04.2025 nr 3-1.1/2022/767

V.a. Riho Saksus

RMK arvamused Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringule

Olete oma 11.03.2025 RMKle saadetud kirjaga esitanud arvamuse avaldamiseks Harku valla avaliku

huviga metsade teemaplaneeringu. Planeeringualasse jääb ka riigimaa kinnistuid, milliste volitatud

asutuseks on RMK. Selgitame üldiselt, et riigimetsa majandamise eesmärk on tagada metsa kui

ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku

mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Leiame, et

antud planeeringuga seatavad kitsendused seavad ohtu säästva metsamajanduse jätkusuutlikkuse

teemaplaneeringuga seotud aladel. Samuti leiame, et planeeringuga niivõrd ulatuslike kitsenduste

seadmine eraomandile ja riigivara kasutuse piiramine ning seeläbi selle majandusliku väärtuse

vähenemine ei saa toimuda ilma piirangute majandusliku mõju analüüsita ja hüvitusmeetmete

rakendamiseta. Palume täpsustada, millist majandusliku mõju analüüsi on kasutatud

teemaplaneeringuga kehtestatavate piirangute põhjendamiseks ning selgitada kavandatavaid

meetmeid loodavate piirangute hüvitamiseks metsaomanikele?

Olles tutvunud teemaplaneeringu kaardimaterjalide ja seletuskirjaga, avaldame järgmist:

- Vastavalt RMK juhatuse 14.01.2025 otsusele nr 1-32/12 on KAH-alad ümber nimetatud

kogukonnaaladeks, säilitades termini endise sisu. Sellest lähtuvalt palume üldplaneeringu

eelnõu seletuskirja lk 8 mõistete peatükis asendada mõiste Kõrgendatud avaliku huviga ala

(KAH ala) koos selgitusega järgneva tekstiga Kogukonnaala – riigi omandis olevatel

Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallatavatel maadel antud planeeringuga määratud

aladega kattuv ala, millel metsa majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.

Kogukonnaalad on metsad, mida kohalikud elanikud kasutavad eeskätt rekreatsiooniks.

- Palume eemaldada lk 9 metsakasvukoha mõiste selgitusest fraas, kus esineb kõige rohkem

nimes olevat taime. Selgitame, et metsakasvukohatüübile iseloomulik taimestik (mis on

olnud ka tüüpide nimetamise aluseks) on kujunenud välja antud ala mullastiku ja veerežiimi

koostoimes, kus esineb sageli valdavana ka tüübi nimes kirjeldatud taime, aga see ei ole tüübi

määramisel ainsaks aluseks. Leiame, et teemaplaneeringu raames ei ole otstarbekas selgitada

metsakorralduse täpsemaid nüansse.

- Palume täiendada lk 10 valgustusraie definitsiooni, kuni 8 cm rinnasdiameetriga puistutes ja

harvendusraie definitsiooni üle 8 cm rinnasdiameetriga puistutes.

- Palume lk 18 avaliku huviga metsade määramise protsessi ja põhimõtete viimast lauset

täiendada fraasiga mis on kooskõlastatud metsaomanikuga. Leiame, et piirangute seadmine

maaomanikele oma vara kasutamiseks ilma selleks kokkuleppe sõlmimiseta ning saamata

jääva või piiratud kasutusega puidutulu kompenseerimiseks hüvitismeetmete määramiseta

on õigusvastane.

- Palume asendada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 4 sõna uuendusraiel sõnaga lageraiel. Selgitame, et turberaie puhul, kus

ala uuendamine toimub mitmes etapis ja raiealalt eemaldatakse ühe raiejärguga vaid osa

kasvavatest puudest, ei ole pindala piirang põhjendatud. Mõistame langi pindalalise piirangu

vajalikkust lageraie puhul, kus tekkiva avatud ala suuruse piiramine on viidatud

Planeerimisseaduse punkti alusel põhjendatud.

- Palume eemaldada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 4 lause Raievanusele täiendavaid piiranguid ei seata, vaid lähtutakse

metsa majandamise eeskirjast. Selgitame, et ülejärgmises punktis toodud uuenemiskõrguse

piirang mõjutab otseselt ka naabereraldiste raievanust. Sellest lähtuvalt on tegu eksitava

täpsustusega.

- Palume asendada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 5 arv 100 vahemikuga 30-100. Selgitame, et Metsaseadus kohustab

uuendusraiel jätma kuni 5 hektari suurusel uuendusraielangil säilikpuid kogumahuga

vähemalt 5 tihumeetrit hektari kohta, st sõltuvalt säilikpuude tüvemahust 5-10 puud/ha.

Antud kogus on leitud teaduslikel alustel, et säilitada ka raieala elurikkust.

Teemaplaneeringus seaduses antud nõude suurendamine ilma loodusolusid arvestamata

tähendab ebaefektiivsemat puidukasutust, mis ei saa keskkonnahoiule suunatud dokumendi

eesmärgiks kindlasti olla. Tõstes küll minimaalse säilikpuude arvu, aga jättes

metsaomanikule lõpliku arvu osas otsustusvabaduse sõltuvalt iga konkreetse puistu

iseloomust, saavutame me sotsiaalselt, ökoloogiliselt ja majanduslikult optimaalseima

tulemuse. Lisaks täpsustame, et Metsaseaduses kirjeldatud seemnepuud (20-70 tk/ha) ei ole

säilikpuud, sest need võib peale metsa uuenemist erinevalt säilikpuudest langilt eemaldada.

- Palume asendada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 6 arv 5 arvuga 2. Mõistame, et antud tingimuse eesmärgiks on vältida

puhkajatele ebaturvaliselt tunduvate avatud alade teket ja sellest lähtuvalt on rakendatud

Metsaseaduses toodud ja metsakasvatuslikult optimaalsest uuenemiskõrgusest suuremat

väärtust. Selgitame, et avatud alade visuaalne hindamine toimub täiskasvanu inimsilma

kõrguselt (2 m), mis on optimaalne antud eesmärgi täitmiseks. Uuenemiskõrgus 5 m

tähendab ca 10-15 a (sõltuvalt kasvukohast) pikemat perioodi, mis piirab antud piirkonna

metsade järjepidevat uuendamise mahtu ja seeläbi ka säästvat metsakastust, mis peaks olema

antud dokumendi põhieesmärk – et avaliku huviga puhkemetsi (mis saavutavad oma

puhkeväärtuse kasvuperioodil tehtavate metsakasvatusvõtete abil) jätkuks Harku vallas

põlvkondade üleselt, mitte ainult lühiperspektiivis.

- Palume eemaldada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 7. Selgitame, et lähtuvalt raieala kasvukohast ja raieaja ilmastikust ei ole

puidu kokkuveol alati võimalik pinnase kahjustamisest hoiduda (võimalik on see puidu

väljaveol, mis toimub autotranspordiga reeglina mööda kattega teid). Leiame, et järgnev

punkt, mis kohustab tööde tulemusel tekkinud pinnasekahjustused likvideerima, tagab tööde

lõppemisel sobiva tulemuse kõigile osapooltele.

- Palume eemaldada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 8 fraas okste äravedu. Selgitame, et lähtuvalt raieala kasvukohast ja

raieaja ilmastikust ei ole see alati võimalik, märjemates kohtades ning hooldusraietel

kasutatakse raiejäätmed kokkuveoteede tugevdamiseks ning need jäävad langile elurikkust

ja mullaviljakust tõstma. Samuti keelab Metsa majandamise eeskiri raiejäätmete äraveo loo-

ja nõmmemetsades. Leiame, et raieala raidmetest puhastamise reeglid on Metsa

majandamise eeskirja paragrahvis 9 juba piisava täpsusega reguleeritud.

- Palume eemaldada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 9. Selgitame, et metsakasvatuslikult ja ökoloogiliselt optimaalseimad

reeglid hooldusraietele on Metsaseaduses ja Metsa majandamise eeskirjas juba kirjeldatud.

- Palume eemaldada lk 23 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 11. Selgitame, et alati jääb raiumata väljaspool raieala kasvav mets. Mingi

metsakasvatuslikul eesmärgil tehtava raie täiendaval piiramisel jääb ilma tekkiva täiendava

lisandväärtuseta kasutamata osa kasvatatud puidust, mis ei ole säästvat metsakasutust silmas

pidades õige praktika. Kui raiealal on kohti, mis niiskusrežiimist või reljeefist lähtuvalt ei

ole majandatavad, siis neil aladel ei saagi raieid teostada, aga selliseid alasid ei ole võimalik

protsendipõhiselt ette näha.

- Palume eemaldada lk 24 (Avaliku huviga metsade majandamise üldised põhimõtted ja

tingimused) punkt 16. Selgitame, et raadamise kui maakasutuse muutuse läbiviimiseks on

Metsaseaduses ette nähtud väga kindlad juhud. Neist valdavas osas (näiteks kaevandusload,

ehitusprojektid ja detailplaneeringud) on kohalik omavalitsus raadamise aluseks oleva

dokumendi menetlusse nagunii eelnevalt juba kaasatud. Tehnorajatise kaitsevööndi

raadamise vajadus tuleneb seadusest ja on tehnorajatise ohutusega seotud. Kuni 4 m laiuse

sihi sisseraiumiseks ette nähtud trassiraie on marginaalse maastikumõjuga ja üksikjuhtumeil

kasutatav (hetkel on Harku vallas kaks kehtivat trassiraie teatist kogupindalaga 0,7 ha), seega

ei ole meie hinnangul selline lisabürokraatia põhjendatud.

- Palume punktis 4.2.2. (Avaliku huviga metsade majandamise tingimused) täiendada fraasi

tagavad uuenenud metsa sõnastuses tagavad uuenenud metsa Metsaseaduse mõistes. Kuna

teemaplaneeringus on kastutusel erinevaid uuenemiskõrgusi, siis antud täpsustus oleks

asjakohane.

- Palume punktis 4.3.4. (Harku mets ja raba) täiendada AH metsade majandamise tingimusi

erisusega, et lubatud on lageraie kuusikutes kuni 0,5 ha. Selgitame, et kuusiku kui tormihella

puistu uuendamine turberaiega toob kaasa raie järgselt kasvama jäävate puude hukkumise

tormi või üraskirüüste näol. Rakendades lageraielangile pindala piirangu, on võimalus

säilitada maastikuline mitmekesisus ja vältida puhkajatele ebaturvaliste suurte avatud alade

teket.

- Palume punktis 4.3.5. (Hiiemets) asendada AH metsade majandamise tingimustes fraas

kohaliku omavalitsuse nõusolekul on lubatud sanitaarraie fraasiga lubatud on hooldus- ja

valikraie, keelatud on uuendusraie välja arvatud turberaie. Selgitame, et antud alal

metsakasvatuse lõpetamine vähendab pikemas perspektiivis ka ala puhkeväärtust, mida ei

saa antud teemaplaneeringu eesmärgiks pidada.

- Palume punktis 4.3.22. (Tabasalu raba) asendada AH metsade majandamise tingimustes

fraas kohaliku omavalitsuse nõusolekul on lubatud sanitaarraie fraasiga lubatud on hooldus-

ja valikraie, keelatud on uuendusraie välja arvatud turberaie. Selgitame, et antud alal

metsakasvatuse lõpetamine vähendab pikemas perspektiivis ka ala puhkeväärtust, mida ei

saa antud teemaplaneeringu eesmärgiks pidada.

- Palume punktis 4.3.23. (Tabasalu rand) asendada AH metsade majandamise tingimustes

fraas kohaliku omavalitsuse nõusolekul on lubatud sanitaarraie fraasiga lubatud on hooldus-

ja valikraie, keelatud on uuendusraie välja arvatud turberaie. Selgitame, et antud alal

metsakasvatuse lõpetamine vähendab pikemas perspektiivis ka ala puhkeväärtust, mida ei

saa antud teemaplaneeringu eesmärgiks pidada.

- Palume seletuskirjast muuta peatüki 4 (Ettepanekud kõrgendatud avaliku huviga

alade/kogukonnaalade määramiseks) lause Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek

täiendavate KAH alade/kogukonnaalade määramiseks järgnevalt lausega

Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kogukonnaaladeks kõik antud planeeringus

toodud aladega kattuvad RMK halduses olevad kinnistud. Selgitame, et RMK jaoks on

kogukonnaalad kõik antud planeeringus toodud riigimetsamaaga kattuvad alad, millistel me

peame arvestama avaliku huviga ja paralleelse mõistelise ja protseduurilise süsteemi

loomine ei ole otstarbekas.

Oleme avatud täiendavateks kohtumisteks planeeringu koostajatega, et kirjas toodud ettepanekute

metsakasvatuslikku sisu ja kavandatud piirangute mõju metsakasvatuse järjepidevusele täpsemalt

selgitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS Jürgen Kusmin Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 26.04.2025 nr 3-1.1/2022/767 Meie kuupäev digiallkirjas nr 12-1/433-184

Harku Vallavalitsuse vastus Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringule esitatud ettepanekutele

Austatud Jürgen Kusmin Esitasite 26.04.20255 (teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku perioodil 28.03-28.04.2025) ettepaneku Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringule. Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade teemaplaneering. Harku Vallavalitsuse 11.06.2024 korraldusega nr 217 on Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatatud teemaplaneeringu „Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu algatamine“ uueks nimetuseks määratud Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneering. Harku vallavolikogu 29. augusti 2024 otsusega nr 59 jäeti algatamata Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamine. Harku Vallavolikogu kehtestas 17. oktoobril 2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu. Kehtivas üldplaneeringus (ÜP) ei ole lahendatud avaliku huviga metsade temaatikat ning vastav küsimus on määratud lahendada eraldi teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringu (TP) koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata avaliku huviga metsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata avaliku huviga metsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. Suurenenud riiklik surve metsa majandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust väärtustele, mida rohevõrgustik ja üldplaneering praegu enam ei suuda kaitsta. Harku vallas on Riigimetsa Majandamise Keskus määranud kaks kõrgendatud avaliku huviga ala: Suurupi Merekindluse mets ja Vääna kandi ala, kuid need ei hõlma kõiki kohalikele kogukondadele väärtuslikke metsaalasid. Teemaplaneeringu alaks on kogu Harku valla territoorium. TP täiendab ja täpsustab ÜP-d järgmiste planeerimisseaduses (PlanS) nimetatud ÜP ülesannete piires: 1. rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 10); 2. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 13) (vajadusel); 3. väärtuslike rohealade ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 14); 4. puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg

1 p 20); 5. asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21).

Teemaplaneeringuga üldplaneeringu muutmise sisuks on PlanS § 93 lg 2 mõttes olemasoleva üldplaneeringu täiendamine (s.o puuduoleva osa juurde lisamine) ja täpsustamine (s.o olemasoleva üksikasjalikumaks, selgemaks, täpsemaks tegemine). Teemaplaneeringuga olemasoleva üldplaneeringu täpsustamisel ja täiendamisel võetakse aluseks kehtiv üldplaneering, millesse lisatakse muudatuse teel täiendav infokiht (PlanS eelnõu 571 seletuskiri lk 124– 125). TP-ga ei saa muuta kehtetuks ÜP olemasolevaid tingimusi ega määrata nende asemel uue sisuga tingimusi. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei põhjusta teemaplaneeringu koostamine ega elluviimine piiriülest keskkonnamõju. Teemaplaneeringule esitatud ettepanek ja vallavalitsuse vastus: Vallavalitsus tänab punktides 1-3, 5-14 ja 16-18 esitatud tähelepanekute eest ja kaalub seletuskirja täpsustamist ja täiendamist teemaplaneeringu edasise koostamise käigus. 4. Palume lk 18 avaliku huviga metsade määramise protsessi ja põhimõtete viimast lauset täiendada fraasiga mis on kooskõlastatud metsaomanikuga. Leiame, et piirangute seadmine maaomanikele oma vara kasutamiseks ilma selleks kokkuleppe sõlmimiseta ning saamata jääva või piiratud kasutusega puidutulu kompenseerimiseks hüvitismeetmete määramiseta on õigusvastane. Vallavalitsus selgitab, vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. detsembri 2024. a otsuse haldusasja nr 3-21-1658 punktidele 41 ja 42 on leitud: 41. Planeeringuga piirangute seadmiseks pole üldiselt vajalik kokkulepe maaomanikuga. Ruumilisel planeerimisel tuleb erinevaid huve arvestada ja tasakaalustada, kuid planeering ei ole kokkuleppeline dokument. Kokkulepe on vajalik, kui piirangu ühepoolseks seadmiseks ei tulene alust planeerimisseadusest (sh PlanS §-dest 75 ja 126). 42. PlanS § 75 lg 1 p 21 sätestab, et üldplaneeringuga võib asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel seada langi suurusele ja raievanusele piirangud. Sama sätestab MS § 231, kuid siiski mõnede erisustega: täpsustatud ei ole planeeringu liiki, seada võib ka piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning eelduseks on omavalitsusüksuse kokkulepe maaomanikuga. Kolleegiumi hinnangul tuleb viidatud normide vastuolu ületamisel juhinduda PlanS § 75 lg 1 p-st 21 kui hilisemast ja täpsemalt üldplaneeringute kohta käivast normist. Teisisõnu, PlanS § 75 lg 1 p-st 21 tuleneb omavalitsusüksuse õigus seada üldplaneeringuga kaalutlusõiguse alusel proportsionaalsed sättes nimetatud piirangud ning seda sõltumata kokkuleppest maaomanikuga. Kui üldplaneeringus piiranguid seatud ei ole ja piirang seatakse teist liiki planeeringuga, tuleb järgida MS §-s 231 sätestatut. 15. Palume punktis 4.3.4. (Harku mets ja raba) täiendada AH metsade majandamise tingimusi erisusega, et lubatud on lageraie kuusikutes kuni 0,5 ha. Selgitame, et kuusiku kui tormihella puistu uuendamine turberaiega toob kaasa raie järgselt kasvama jäävate puude hukkumise tormi

või üraskirüüste näol. Rakendades lageraielangile pindala piirangu, on võimalus säilitada maastikuline mitmekesisus ja vältida puhkajatele ebaturvaliste suurte avatud alade teket. Maikuu lõpus on valmimas Harku metsa ekspertiis, mille järel esitab Harku Vallavalitsus ettepaneku Harku Vallavolikogule Harku metsa kohaliku kaitseala loomiseks. Teemaplaneeringus tähistatakse Harku mets loodava kohaliku maastikukaitsealana ning alal hakkavad kehtima kaitse eeskirjast tulenevad tingimused. Teemaplaneeringut täpsustatakse ja täiendatakse selles osas. 19. Palume seletuskirjast muuta peatüki 4 (Ettepanekud kõrgendatud avaliku huviga alade/kogukonnaalade määramiseks) lause Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek täiendavate KAH alade/kogukonnaalade määramiseks järgnevalt lausega Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kogukonnaaladeks kõik antud planeeringus toodud aladega kattuvad RMK halduses olevad kinnistud. Selgitame, et RMK jaoks on kogukonnaalad kõik antud planeeringus toodud riigimetsamaaga kattuvad alad, millistel me peame arvestama avaliku huviga ja paralleelse mõistelise ja protseduurilise süsteemi loomine ei ole otstarbekas. Nõustume ettepanekuga ja täpsustame seletuskirja teemaplaneeringu edasise koostamise käigus. Kokkuvõtvalt, Harku Vallavalitsus tänab saadetud kirja eest, vallavalitsus kaalub kirjas esitatud ettepanekuid teemaplaneeringu edasise koostamise käigus. Teemaplaneeringusse sisse viidavate muudatustega on võimalik tutvuda teemaplaneeringu järgnevas etapis teemaplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil. Teemaplaneeringu avalikust väljapanekust teavitame Teid eraldi e-posti teel ([email protected]). Kutsume Teid Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalikustamise järgsetele avalikele aruteludele, mis toimuvad 09.06.2025 kell 17.00 Muraste koolis (Lee tee 9, Muraste küla), 16.06.2025 kell 17.00 Harku Vallavalitsuses (Teenuste 2, Tabasalu alevik) ja 19.06.2025 kell 17.00 Vääna mõisa saalis (Väänamõisa tee 1, Vääna küla. Parkimine toimub Tall- tõllakuuri ees, sissepääs toimub panduselt mõisa peauksest). Avalikul arutelul tutvustab Harku vallavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuid ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Juhul kui Teid ülaltoodud vallavalitsuse selgitused rahuldasid ning olete nõus oma seisukohtadest loobuma, teatage sellest kirjalikult Harku Vallavalitsust posti (Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harju maakond) või e-posti ([email protected]) teel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Riho Saksus abivallavanem Katrin Vilberg arhitekt 55534305 [email protected]

Tere! Edastan Harku vallavalitsuse kirja seoses Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapanekuga, kiri lisatud manusesse. Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimub 28.03.–28.04.2025 k.a. Avalik väljapanek toimub elektrooniliselt Harku valla veebilehel hps://www.harku.ee/avaliku-huviga-metsade-teemaplaneering. Materjalidega on võimalik tutvuda valla veebilehel ja geoportaalis kaart.harku.ee, laholekuaegadel elektrooniliselt Harku vallavalitsuses (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Tabasalu raamatukogus (Teenuste 2, Tabasalu alevik), Harku raamatukogus (Instuudi tee 5, Harku alevik), Vääna raamatukogus (Väänamõisa tee 1, Vääna küla), Harkujärve kogukonnakeskuses (Kiriku tee 2, Harkujärve) ja Kumna kultuuriaidas (Kivikirsi tee 1, Kumna küla). Eelnevalt kokku leppides on materjalidega võimalik tutvuda Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, tel 5848 9661) ja Vääna-Jõesuu koolis (Hiie tee 21, Vääna- Jõesuu küla, tel 5695 7822). Kasutades QR-koodi, on võimalik tutvuda teemaplaneeringu kaardiga nuseadmes.

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (28.03.–28.04.2025 k.a) Harku vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

·· tavakirjaga aadressil Teenuste tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald (76901 Harjumaa); ·· elektronposga [email protected].

Lugupidamisega

Kaisa Pagil assistent Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parendada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav SIIT

Harku Vallavalitsus Teenuste 2, Tabasalu Harku vald Mob: 55539321 www.harku.ee

facebook.com/HarkuVald

From: "Kaisa Pagil" <[email protected]> Sent: 3/11/2025 11:45:47 AM To: "Undisclosed recipients:;" Cc: Subject: Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade