Liikumistrasside raietest Lahemaa rahvuspargis Punsu soo ja metsade veerežiimi taastamistöödel

Maret Vildak

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie

Meie 23.04.2025 nr 3-6.1/2025/2983

Liikumistrasside raietest Lahemaa rahvuspargis Punsu soo ja metsade veerežiimi

taastamistöödel

Lp Maret Vildak

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kavandamas Lahemaa RP-s Punsu soos veerežiimi

taastamistöid vastavalt Keskkonnaameti 31.12.2024 kirjaga nr 7-9/24/24748-2 kooskõlastatud

ehitusprojektile „Lahemaa rahvuspargis Pudisoo jõe valgalal Punsu soo ja metsade veerežiimi

taastamistööde ehitusprojekt“. Tööde kavandamisel on ilmnenud vajadus täpsustada

liikumistrasside raietega seonduvat.

Soovime kavandada masinate liikumise ja sellega kaasnevad raied järgmiselt:

1) Kraavid, mille ühel kaldal on tegemist oluliselt noorema puistuga, mistõttu on eelistatud

liikumine sellel kaldal. Kavandame masinate liikumise nimetatud kaldale ja esitame

metsateatised vaid ühele kraavi kaldale nihutamisruumiga 15 m. Vastaskaldal võib liikuda

vaid juhul kui sellega ei kaasne üle 8 cm rinnasdiameetriga puittaimede raiet. Vastaskalda

kasutamine looduslike lagedate esinemisel võimaldab tekitada liikumistrassil katkestusi ning

leevendada koridoriefekti tekkimist.

2) Kraavid, mille puhul ei ole võimalik eelistada liikumiseks ühte kallast teisele ehk

raievajaduse (eelkõige nn suurte puude raie) minimeerimiseks on otstarbekas liikuda kord

ühel, kord teisel kaldal. Kavandame masinate liikumise ja esitame metsateatised mõlemale

kraavi kaldale nihutamisruumiga 15 m (nihutamisruumi kogulaius 30 m). Liikumisel tuleb

eelistada kallast, mille puhul raievajadus konkreetsel lõigu on väiksem. Nihutamisruum

mõlemal kaldal võimaldab tööde käigus teha operatiivsemalt trassivalikuid, mille puhul

kooslusele avalduvad negatiivsed mõjud on väiksemad. Ühtlasi aitab kraavikallaste

vaheldumisi kasutamine leevendada koridoriefekti.

3) Liikumistrassid, mis ei paikne vahetult kraavide kallastel. Kavandame masinate liikumise ja

esitame metsateatised nihutamisruumiga 15 m. Nihutamisruumi sees tuleb valida

maksimaalselt 6 m laiune koridor eelistades liikumisel looduslikke lagedaid (sh vanu sihte)

ja vältides võimalusel nn suurte puude raiet.

4) Ligipääsud olemasolevatel pinnasteedel ja sihtidel, mille kasutamiseks on vajalik

üksikpuude raie. Esitame metsateatised 6 m laiuse koridorina ilma nihutamisruumita.

Lisaks soovime kooskõlastada kaks täiendavat liikumistrassi. Kraavil K-50 on vajalik luua ligipääs

tehnikaga paisudele P50-1 ja P50-2 ning kraavi K-28 suunas olevat endist metsasihti soovime

kasutada suletavate kraavide vahel liikumiseks. Samuti soovime täpsustada ligipääsu L4 paiknemist

lähtuvalt pinnasraja asukohast.

2

Kirjale on lisatud TAB-formaadis kihid kavandatud liikumistrassidest ja eelpool kirjeldatud kujul

koostatud metsateatiste pinnad (liikumistrassid ja paisudealune raie).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Leetmaa

looduskaitsespetsialist

Looduskaitseosakond

Lisa 1. Metsateatiste ja kavandatud liikumistrasside kihid TAB-formaadis

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 23.04.2025 nr 3-6.1/2025/2983

Meie 03.06.2025 nr 7-9/25/8273-2

Seisukoht liikumistrasside raietele Punsu soo ja

metsade veerežiimi taastamisel

Austatud Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kavandamas Lahemaa rahvuspargis Punsu soo

veerežiimi taastamistöid vastavalt Keskkonnaameti 31.12.2024 kirjaga nr 7-9/24/24748-2

kooskõlastatud ehitusprojektile. Tööde kavandamisel on ilmnenud vajadus täpsustada

liikumistrasside raietega seonduvat. Loeme nimetatud varasema kirja käesoleva osaks ning

varasemas kirjas toodud täpsemaid asjaolusid ja õiguslikke aluseid üle ei korda.

Pöördumisega soovite kavandada masinate liikumise ja sellega kaasnevad raied järgmiselt:

1) Osadel kraavidel kasvab ühel kaldal oluliselt noorem puistu. Planeerite liikumise sellele

kaldale ja esitate metsateatise 15 m laiuse nihutamisruumiga ainult ühele poole kraavi.

Vastaskalda kasutamine on lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa üle 8 cm

rinnasdiameetriga puude raiet.

2) Kraavidel, kus pole võimalik eelistada üht kallast teisele, kavandate liikumise mõlemale

kaldale ja esitate metsateatised 15 m laiuse nihutamisruumiga kummalgi pool kraavi

(kogulaius 30 m). Liikumisel tuleb eelistada kallast, kus konkreetsel lõigul on raievajadus

väiksem.

3) Liikumistrassidel, mis ei paikne vahetult kraavide kallastel kavandate masinate liikumise ja

esitate metsateatised nihutamisruumiga 15 m. Nihutamisruumi sees tuleb valida

maksimaalselt 6 m laiune koridor eelistades liikumisel looduslikke lagedaid (sh vanu sihte)

ja vältides võimalusel nn suurte puude raiet.

4) Ligipääsudel olemasolevatel pinnasteedel ja sihtidel, mille kasutamiseks on vajalik

üksikpuude raie esitate metsateatised 6 m laiuse koridorina ilma nihutamisruumita.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri kohaselt jääb metsateatise alale III

kaitsekategooria helviksambla liik Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus; KLO9404275

ja KLO9404274). III kaitsekategooria taimede ja seente hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas on keelatud1. Tööde planeerimisel palume

arvestada kaitsealuse liigi esinemisega ning võimalusel vältida raiet liigi leiukohtades.

Samuti palume mitte eemaldada mahakukkunud suuri lamatüvesid liigi leiukohtades ega

selle vahetus läheduses.

Valdav osa liikumistrassidest ja metsateatisega hõlmatud aladest on kaetud Natura 2000

elupaigatüüpidega; vanad loodusmetsad (9010*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), rabad

(7110*) ja rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120). Nende elupaigatüüpide seisundit

ohustab mh kuivendamine. Projekti järgselt väheneb kuivendamisest tingitud negatiivne mõju

1 Looduskaitseseadus § 55 lg 8

2 (2)

ka nendele elupaigatüüpidele. Raietega kaasnevat häiringut võib pidada ajutiseks. Arvestada

tuleb, et 6 meetrist laiema raietrassi tegemine ei ole lubatud. Keskkonnaameti hinnangul

võimaldab nihutamisruumiga kavandatud trass vähendada raietest tulenevat negatiivset

mõju looduskaitselistele väärtustele. Nihutamisruum annab võimaluse vältida

sirgjoonelist trassilahendust, võimaldab vältida kaitsealuste liikide elupaikasid ja aitab

säilitada kooslustele olulisi struktuurielemente, nagu lamapuit ja vanad puud.

Olemasolevatel metsasihtidel on lubatud üksnes üksikpuude raie või teele kukkunud

puude eemaldamine.

Lisaks soovite kooskõlastada kaks täiendavat liikumistrassi. Kraavil K-50 on vajalik luua

ligipääs tehnikaga paisudele P50-1 ja P50-2 ning kraavi K-28 suunas olevat endist metsasihti

soovite kasutada suletavate kraavide vahel liikumiseks. Samuti soovite täpsustada ligipääsu L4

paiknemist lähtuvalt pinnasraja asukohast.

Keskkonnaametil puuduvad vastuväited kraavil K-50 ligipääsu rajamiseks. Samas tuleb

arvestada, et alal esineb kattuvus kaitsealuste elupaigatüüpidega rabad (7110*) ja rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120). Eeldatavalt paraneb nende elupaigatüüpide seisund projekti

tulemusel. Keskkonnaameti hinnangul on põhjendatud K-27 ja K-28 vahelise endise metsasihi

kasutamine ja seal vajaduspõhise trassiraie teostamine. See võimaldab vähendada ja hajutada

koormust teistel varasemalt kooskõlastatud trassidel. Ligipääsu L4 muudatuste kohta

vastuväited puuduvad, kuna tegelik tee looduses ei kattu Maa- ja Ruumiameti põhikaardil

märgituga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 54270402 (looduskasutuse osakond)

[email protected]

Külli Rahu 5069841 (metsaosakond)

[email protected]