| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2896 |
| Registreeritud | 21.04.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Inseneribüroo STEIGER OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Inseneribüroo STEIGER OÜ |
| Vastutaja | Toomas Kivisto |
| Originaal | Ava uues aknas |
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
From: "Andres Tammeveski" <[email protected]> Sent: 4/21/2025 6:24:32 AM To: "Anu Laas" <[email protected]> Cc: Subject: Ed: Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
Omik, Ma ei teagi, kes oleks vastutav. Paistab olema riigimetsaga piirnev ala. Metsaparandus? Head, Andres
Saatja: Kristel Veersalu <[email protected]> Saatmisaeg: 17 April 2025 17:03 Adressaat: Andres Tammeveski <[email protected]> Teema: Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
Tere OÜ Inseneribüroo STEIGER on koostanud OÜ MV Turvas tellimusel Kuumi turbatootmisala korrastamise projekti. Edastan projekti teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega
Kristel Veersalu
Diplomeeritud mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
M: +372 5632 8062
www.steiger.ee
30
3 0
3 1
3 1 ,5
30
3 0 ,5
30,5
3 0 ,5
3 1 ,5
3 1
3 1
3 1
3 2
3 2 ,5
3 1 ,5
31
31
31,5
32
3 1 ,5
3 2
3 1
3 1 ,5
32.50
32.34
32.37
32.48
32.61
32.56
32.76
32.78
32.80
32.17
32.13 32.31 32.45
32.40
32.31
32.39
32.43
32.66
32.59
32.58 32.45
32.40
32.41
34.11
33.98
33.60
33.57 33.38
33.01
32.79
32.95
32.65
33.07
32.79
32.87
33.01
33.01
33.18
34.13
34.27
34.17
33.83
34.12
34.41
34.30
34.27
33.96
34.18
33.73
34.29
35.01
34.60
34.59
34.59
34.02
34.21
34.88 34.17
38.06
38.99
34.83
34.30
34.50
34.81 36.19
35.31
36.01
33.56
34.54
34.74
35.55
37.33
34.68
34.37
34.44 39.16
42.40 34.34
34.43
35.48
37.36
34.21
34.19 34.15
34.37
33.84
33.99
33.77
33.42
33.78
33.97
33.91
33.96
34.24
33.98
34.09
33.87
33.88
33.79
33.75
33.62
33.54
33.97
33.79
33.64
33.57
34.48
34.38
34.52 33.91
34.43
34.65
34.68
34.33
34.76
34.74
34.93
34.84
34.82
34.53
34.82
35.08
34.84
34.75
34.93
35.09
34.58
34.95
35.17
34.69
33.93
34.76
35.36
35.21
34.50 35.47
35.41
34.56
35.20
35.42
35.07
35.20
34.37
35.28
34.60
34.35
35.01
34.99
34.81
34.56
34.56
34.34
34.65
34.64
34.72
34.45
34.48
34.71
34.27
34.71
33.48
33.55
33.69
34.62
34.38
34.67
34.74
33.71
33.79
34.19
34.51 34.70
34.46
34.00
35.35
34.66
35.10
34.84
34.29
35.15
34.58
35.36
35.19
35.36
35.32
35.22
35.39
35.26
34.21
34.26
34.59
35.22
35.01
34.94
34.54
34.40
34.90
34.63
34.62 34.92
34.80
35.13
35.19
34.36
34.53
34.06
33.22
33.39 32.67
32.38
32.49
32.45 32.24
32.31
32.77
32.72
32.51
32.35
32.51
32.50
33.58
33.31
33.09
32.70
32.30 32.79
33.99
33.93
34.35
34.11
34.13
33.99
33.96
34.13
33.35
33.34
34.03 34.33 34.41
34.09 32.58
32.91
34.28
34.23
33.88
34.29
34.23
34.06
34.13
34.34
34.38
34.83
34.29
34.33
34.29
34.17
34.04
31.72 31.88
31.72
31.67
31.49
31.49
31.83
33.52
34.16
34.18
34.11
31.64
33.42
31.68
31.89
32.17
31.80
33.02 32.11
31.75
31.57
31.51
31.71
31.60
31.45
31.90
32.43
32.94 32.59
32.43
31.52
31.51
31.67
31.92
31.76
31.70
31.55
31.68
32.08
32.94
32.08
31.94
31.91
31.86
32.17
32.13
31.97
31.97
31.59
31.56
31.65
32.52
33.48
32.13
31.80
32.10
32.20
31.86
32.12
32.78
32.96
34.05
34.08
32.42
32.53
32.60
32.90
32.62
32.51
32.47
34.08
34.07
33.6434.07
32.49
32.35
31.70
31.62
31.50
31.42
31.51
31.62
31.70
31.70
31.73
32.99
32.89
31.96
31.89
31.85
31.71
31.99
31.56
31.41
31.57 31.29
31.1431.16
31.38
31.15
31.15
31.21
31.36
31.31
31.25
31.95
32.69
31.52
31.42
31.60
31.44 32.06
31.16
31.03
31.22
31.21
31.24
31.31
33.42
32.52
32.58
32.35
32.50
32.70
32.37
31.85
32.24
31.68
32.60
31.91
32.52
32.09
31.63
31.50
31.33
31.38
31.26
31.47
31.12
31.13
31.26
31.37
31.62
31.51
31.83
31.56
31.52
31.43
31.53
31.57
31.63
31.78
31.87
31.62
32.16
31.90
31.83
32.67
33.10
32.69
33.96
33.79
33.96
34.02
34.12
32.85
33.10
34.18
33.78
33.99
33.96
33.96
33.83
32.87
31.67
31.24
31.21
31.35
32.12
32.07
31.09
31.11 31.09
31.28
31.74
32.78
31.56
32.73
31.53
31.56
31.39
32.82
31.58
31.51
31.58
32.86
32.11
31.94
32.97
32.36
33.41
33.86
33.01
33.07
33.18
32.96
32.68
32.48
32.24
32.86
33.61
32.70
32.69
33.66
32.58
32.48
32.46
32.24
32.30
32.37
32.39
32.49
33.05
32.84
32.14
31.90
31.90
31.69
32.01
31.90
32.15
32.90
32.02
31.74
31.63
31.58
31.59
31.56
32.13
31.68
31.51
31.60
31.57
32.79
32.36
31.44
31.48
31.69
32.77
32.70
31.46
31.45
31.47
31.54 32.64
32.44
31.64
31.75
31.64
31.87
32.53
32.86
31.87
31.82
32.04
31.95
32.41
32.88
32.38
32.09
32.20
32.20
32.74
31.74
31.89
31.83
32.11
32.14
32.96 31.74
31.75
31.43
31.68
31.75
31.40
32.25
32.16
31.32
31.63
31.82
31.46
31.47 32.35
31.67
31.54
32.20
32.00
31.57
31.97
31.82
32.21
31.55
31.53
31.61
31.38
32.81
31.78
31.30
31.26
31.66
3 3 .0
9
3 3 .0
7
48301:003:0174 Jõngu
34801:001:0107 Raba
4 8 3 0 1 :0
0 1 :0
7 3 1
K ih e lk o n n a m
e ts k o n d 7
2 8
Punni 48301:003:0097
Saue-Muri 48301:003:0043
Kuumiraba 48301:00 :0168
Järise hoiuala 1 27001:001:0201
Raba
3 5
3 5
35
35
34
34
3 4
3 4
3 5
3 5
3 5
3 5
3 5
3 4
34
3 4
34
3 4
3 4
3 4 34
3 5
35
3 5
37
3 8
3 5
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
31.07
31.74
32.38
30.69
31.12
31.10
31.04
30.98
XI
XI'
II'
VI'
VI
II
4 0 6 5
0 0
6 479 500
6 479 000
6 478 500
4 0 6 5
0 0
4 0 7 0
0 0
1'
2' '
5'
9'
11'
12'
14' 15'
16'
17'
18'
19'21'
22'
23'26'
27'28'
30'
31'
32'
33'
35'
36'
37'
38'
41'
43'
45'
1 2
3
4 5
6
7
8
9
10
11
1213
14
15
16
17
0,08
0,33
0,59
0,28
0,04
0,78
0,22
0,95 0,89
0,89 0,02
0,85
0,60
1,28 1,25
1,46 0,88
0,93 0,47
0,37 0,59
1,53
0,67 1,22
1,55 0,90
1,02 0,80
0,43 0,65
0,79
1,79 0,60
0,78 0,86
0,31 0,72
0,16 0,68
0,31
0,42 0,17
0,65
0,48
0,25
1,11
1,14
0,44
0,95
0,73 2,08
0,91 0,50
0,80
0,84 0,88
0,95 1,01
0,25 0,82
1,32 0,67
1,38 0,91
0,27 0,79
2,05 1,94
1,79 0,42
0,98 1,17
2,40
1,15
0,65
0,55
1,05
2,25
0,90
0,65
0,35
1,70
1,30
0,90
1,05
0,85
0,55
1,90
0,65
1,70
0,90
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- -
-
-
-
-
- -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- -
-
- -
-
- -
-
-
- -
- -
-
-
32,08
1
32,94
10
31,66
11
32,00
12
32,01
13
33,79
14
33,16
15
32,25
16
32,66
17
31,58
18
33,23
19
31,59
2
32,62
20
31,67
3
32,01
4
33,01
5
32,09
6
31,05
7
31,40
8
31,62
9
32,68
I-0
31,32
I-1
31,52
I-2
31,61
I-3
31,91
I-4
31,74
I-5
32,06
I-6
32,53
I-7
32,95
I-8
32,22
I-0
31,17
I-1
31,24
I-2
31,46
I-3
31,50
I-4
31,48
I-5
31,66
I-6
33,08
I-7
33,09
I-8
31,63
II-0
31,13
II-1
31,42
II-2
31,42
II-3
31,36
II-4
32,07
II-5
32,59
II-6
32,93
II-7
32,11
IV-0
31,62
IV-1
32,79
IV-2
31,68
IV-3
31,51
IV-4
31,64
IV-5
31,98
V-0
31,41
V-1
31,65
V-2
31,72
V-3
31,56
V-4
31,95
V-5
31,81
VI-0
31,30
VI-1
31,63
VI-3
31,59
VI-4
32,47
VI-5
32,82
VI-0
32,63
VI-1
32,99
VI-2
32,56
VI-3
32,29
VI-4
32,49
VI-5
32,79
XI-0
31,68
XI-1
31,57
XI-2
31,33
XI-3
31,57
XI-4
31,45
XI-5
31,71
XI-6
32,53
XI-7
33,34
XI-8
32,10
VI-2
-
-
-
33,08 II-7
0,28 0,68
Kihelkonna metskond 265 48301:003:0265
Kuumiraba 27001:001:0145
71401:001:0814 Raba tee
Kuressaare metskond 364 27001:001:0204
Kihelkonna metskond 345 48301:003:0253
48301:003:0062 Kuumi
Aadu 48301:003:0015
Kihelkonna metskond 727 48301:001:0730
48301:003:0181 Sassi
Kaju 48301:003:0069
48301:003:0137 Hirve
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maapinna samakõrgusjoon, m
Turbalasundi lamami samakõrgusjoon, m
III'
Veetaseme abs kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Sondeerimispunkti number
Turbakihi kogupaksus, m
Maapinna abs kõrgus, m
Sondeerimispunkt
Vähelagunenud turbakihi paksus, m
2012. a turba proovivõtupunkt
0 200 m100
III
34801:001:0107
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1 : 5000
25/5084
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Graafiline lisa 1/15
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
12.02.2025
Maaparandushoiuala
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria liigi elupaik
aR - aktiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Kaardileht nr 523 Kuressaare
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
- Maa-ameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2024)
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.01.2025);
4. Kasutatud on:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused:
Korrastatava ala plaan
1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Eesvoolu kaitsevöönd
Järise hoiuala (KKR kood KLO2000307)
korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa ja1'
Korrastatava ala piir (asendiplaanil)
29.09.2017
32.38
Plokk 7 aR
Plokk 7 aR
Plokk 7 aR
N
Plokk 8 aR Plokk 7 aR
Plokk 8 aR Plokk 7 aR
Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 1 aT
Plokk 8 aR Plokk 7 aR
Plokk 8 aR Plokk 7 aR
Pindala 112,74 ha
Nr X Y
1 6 480 391,48 406 317,29
2 6 480 394,13 406 324,41
3 6 480 259,25 407 090,96
4 6 479 524,76 406 971,44
5 6 479 519,77 407 007,28
6 6 479 309,02 406 883,14
7 6 479 344,76 406 670,58
8 6 479 180,16 406 571,01
9 6 478 564,32 406 447,71
10 6 478 613,87 406 198,93
11 6 478 728,64 406 221,38
12 6 478 774,00 405 987,12
13 6 478 774,29 405 984,87
14 6 479 247,85 406 072,01
15 6 479 640,21 406 283,99
16 6 479 678,31 406 190,35
17 6 480 385,69 406 312,49
Mäeeraldise
piiripunktide koordinaadid
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 480 464,89 406 267,73
2' 6 480 339,42 407 055,56
3' 6 480 331,31 407 106,51
4' 6 480 330,55 407 111,28
5' 6 480 316,95 407 185,66
6' 6 480 257,63 407 175,78
7' 6 480 254,13 407 175,22
8' 6 480 252,78 407 175,00
9' 6 480 220,08 407 169,74
10' 6 479 634,12 407 075,53
11' 6 479 632,28 407 075,21
12' 6 479 327,16 407 021,13
13' 6 479 038,21 406 859,07
14' 6 479 028,90 406 853,85
15' 6 479 028,19 406 809,26
16' 6 478 939,64 406 759,71
17' 6 478 790,82 406 676,12
18' 6 478 660,99 406 601,40
19' 6 478 540,56 406 534,32
20' 6 478 546,95 406 491,78
21' 6 478 542,24 406 473,32
22' 6 478 441,56 406 457,34
23' 6 478 403,27 406 424,24
24' 6 478 406,11 406 416,78
25' 6 478 411,73 406 381,96
26' 6 478 413,05 406 374,82
27' 6 478 449,02 406 179,51
28' 6 478 445,73 406 179,04
29' 6 478 447,13 406 174,02
30' 6 478 448,84 406 167,28
31' 6 478 490,67 406 175,64
32' 6 478 598,97 406 196,02
33' 6 478 728,64 406 221,38
34' 6 478 729,74 406 215,68
35' 6 478 774,00 405 987,12
36' 6 478 780,66 405 936,26
37' 6 479 239,40 406 023,34
38' 6 479 454,97 406 117,59
39' 6 479 509,63 406 162,04
40' 6 479 511,79 406 163,80
41' 6 479 512,52 406 162,53
42' 6 479 545,31 406 168,22
43' 6 479 643,31 406 185,22
44' 6 479 644,50 406 182,46
45' 6 479 665,44 406 133,66
Pindala 159,91 ha
korrastatava ala
Mäeeraldise teenindusmaa ja
31
35
31,5
0 ,7
5
0 ,7
5
1,00
1,00 1,00
Süvend Süvend
Pealtvaade
1,50
1 ,5
0
1 ,5
0
Lõige piki toru telge
Süvend Süvend
Pealtvaade
Projekteeritud veetase
1 : 2
Truup eelne maapind
Süvendi rajamise
veepinnast
Süvend ~0,5 m
1,50
Min 0,30Min 0,60
1,00
P E ̈
2 0 0 m
m
1 ,5
0
1 ,5
0
Min 1%
Lõige piki toru telge
Projekteeritud veetase
1 : 2
Truup eelne maapind
Süvendi rajamise
~ 0 ,7
0 m
Truupregulaator vallile Truupregulaator maapinna planeerimistööde asukohas
Puutumata pinnas
Silmajaotus vahemikus 40 - 55 mm
Tsingitud terasest prahitõkkerest
Silmajaotus vahemikus 40 - 55 mm
Tsingitud terasest prahitõkkerest
graafilisele lisale 3/15
Suudme kõrgus vastavalt
Reguleeritav põlv
1,00
veepinnast
Süvend ~0,5 m
veepinnast
Süvend ~0,5 m
veepinnast
Süvend ~0,5 m
graafilisele lisale 3/15
Suudme kõrgus vastavalt
Reguleeritav põlv
Min 0,60 Min 0,30
Min 1%
P E ̈
2 0 0 m
m
1 : 3 - 1 : 3 ,5
1 : 3 - 1 : 3,5 1 : 3 - 1 : 3 ,5
1 : 3 - 1 : 3,5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
17.04.2025
Vee voolusuund
Truupregulaatori ehitusjoonis
25/5084
4. Maapinna planeerimistööde asukohas tuleb regulaat paigutada võimalusel rikkumata pinnasesse.
3. Mõõdud antud meetrites.
põlve pikendada.
bjeffis langetada veetase min tasemele. Vajadusel saab veetaseme kõrgemale reguleerimiseks
ülemises bjeffis süvendi rajamis eelse maapinna kõrgusele, et vajadusel oleks võimalik ülemises
2. Veetaseme reguleerimiseks tuleb paigaldada truubi otsa 90° põlv. Truubitoru ots peab jääma
1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Märkused:
Graafiline lisa 10/15
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Lõige C - C'
0 ,5
0
Lõige B - B'
0 ,5
0
Tüüp 1
Pikitelje suhtes sümmeetriline pais
3 ,0
0
1 : 2
1 : 2
5,00
B'B
A A '
5,00
Tüüp 2
Kraavi pikitelje suhtes risti (madalama kalda suunas) nihutatud pais
3 ,0
0
1 : 2
1 : 2
C C'
A A '
5,00
Projekteeritud veetase
1 : 2
1 : 2Kraaviperv
Truup
Min 0,30
Min 1%
Lõige A - A'
3,00
Kogujakraav
Min 0,50
P E ̈
2 0 0 m
m
graafilisele lisale 3/15
Suudme kõrgus reguleerida vastavalt
Reguleeritav põlv
Silmajaotus vahemikus 40 - 55 mm
Tsingitud terasest prahitõkkerest
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri 25/5084
12.02.2025
ehitusjoonis
Kraavi truupregulaatori
Vee voolusuund
4. Mõõdud antud meetrites.
kõrgustel, tuleb paisu nihutada pikiteljest ristisuunas madalama kalda poole.
võrdselt kummalegi poole. Juhul kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel
3. Pais tuleb rajada pikitelje suhtes sümeetriliselt ning külglaiendid ulatuvad kraavi teljest
Vajadusel saab veetaseme kõrgemale reguleerimiseks põlve pikendada.
asendisse, et hilisemal perioodil oleks võimalik veetaeme reguleerimine üles ja alla.
ja truubitoru põlv tuleb paigaldada projekteeritud veetaseme suhtes keskmisesse
2. Veetaseme reguleerimiseks tuleb paigaldada truubi otsa 90° põlv. Truubitoru ots
1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Märkused:
Graafiline lisa 11/15
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
1,50
0 ,1 0 - 0 ,1 5
m in 0 ,4
0
2,0 2,0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
12.02.2025
25/5084
Graafiline lisa 12/15
Vee voolusuund
ära jätta geomembraani ja ühe geotekstiili kihi.
3. Juhul, kui paisu tuum tehakse turbast või turbast ja liivsavist, võib paisu konstruktsioonist
2. Mõõdud antud meetrites.
1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Märkused:
Ülevoolu Y-1 ehitusjoonis Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
graafilisele lisale 3/15
Ülevoolu kõrgus vastavalt
graafilisele lisale 3/15
Ülevoolu kõrgus vastavalt
Projekteeritud veetase
1: 2
1 :1
Geotekstiil NGS3 500 g/m²
Geomembraan EPDM 1 mm
Tuum olemasolevast materjalist
Geotekstiil NGS3 500 g/m²
Pikilõige
Ülevoolupais
Lahtikaeve ≥0,5
Geotekstiil NGS3 500 g/m²
Geomembraan EPDM 1 mm
Tuum olemasolevast materjalist
Geotekstiil NGS3 500 g/m²
Ristlõige
Ülevoolupais
1:2
Kivid ¨15 - 25 cm
Olemasolev mineraalpinnas
Koostas
Kinnitas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/
valli rajamisel
Ekskavaatori ee-pass
12.02.2025
25/5084
Graafiline lisa 13/15
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
A A'
A - A'
O t
O
O
k v
C
Rt
Ohutusnõuded ekskavaatoriga töötamisel
8. Töö lõpetamisel ei tohi jätta laadurseadme koppa rippuvasse asendisse.
7. Ekskavaator ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.
6. Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme.
teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas.
5. Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel
4. Keelatud on teiste tööde tegemine ekskaveerimise ajal ekskavaatori kopa tegevusraadiuses + 5 m.
Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine.
3. Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maapeale.
2. Ekskavaatori juhikabiini uks peab olema avatud.
1. Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi.
Legend:
Koostas
Kinnitas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/
valli rajamisel
Ekskavaatori ee-pass
c
Ot
Rt
O
b
k
- masina minimaalne lubatav kaugus astangu küljest või teisest masinast, 0,5 m
- ohutsoon (Rt + 5 m)
- ekskavaatori tegevusraadius, vastavalt masina passile
- ohuala, 1 m
- nõlva nurk pärast varistamist, 45°
- kaevandamisnurk, 60°
Maapind
Tööde liikumise suund
Graafiline lisa 13/15
12.02.2025
25/5084
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri 25/5084
12.02.2025
nõlva tasandamisel
Ekskavaatori ee-pass
Graafiline lisa 14/15
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
RT
A A'
A - A'
O t
O
H
k b
Maapind
Mäetööde liikumise suund
tan (b) tan (k)
H H O = : 2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri 25/5084
12.02.2025
nõlva tasandamisel
Ekskavaatori ee-pass
Ohutusnõuded ekskavaatoriga töötamisel
- Töö lõpetamisel ei tohi jätta laadurseadme koppa rippuvasse asendisse.
välja viia. Ekskavaator ei tohi sõita ohtlikule alale.
- Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest
- Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme.
ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas.
- Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel
tegevusraadiuses.
- Keelatud on igasuguste tööde tegemine ekskaveerimise ajal ekskavaatori kopa 1,5 kordses
maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine.
- Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist
- Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi.
Graafiline lisa 14/15
tingimustel
olemasoleva nõlva vaheline kaugus on suurem kui varistatav ala laius (O, valem 1) vastavatel
Nõlva varistamine ekskavaatoriga saab toimuda ainult juhul, kui lodu nõlvaterviku piiri ja
Legend:
H - astangu kõrgus, < 4 m
Ot - ohutsoon (Rt x 1,5 m)
Rt - ekskavaatori tegevusraadius, vastavalt masina passile
O - võimaliku varisemisala piir, m
b - nõlva nurk pärast varistamist, <30°
k - nõlva nurk enne varsitamist, ~72°
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Põhurullid
Geotekstiiil NGS2
c a 0 ,3
0
1 ,2
0
Setteekraani ristlõigeSetteekraani pikilõige
Setteekraani pealtvaade
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Väikse ristlõike korral võib kasutada ühte põhupalli külili asetatult.
5. Olenevalt veejuhtme ristlõikest võib kasutada joonisel kujutatust vähem või rohkem põhupalle.
kasutada teistsugust setteekraani.
4. Kui töövõtjal on kogemus mõne teistsuguse setteekraani rajamiseks, võib järelvalve nõusolekul
3. Geotekstiil kinnitada puitvaiade, kivide või pinnasega.
põhja ja pervedele ning ka omavahel.
2. Põhurullid süvistada osaliselt kraavi põhja ning vajadusel kinnitada puitvaiadega kraavi
1. Põhurullide kõrgus on tavaliselt 1,2 m ja enamlevimud diameetrid 1,4 m, 1,6 m ja 1,8 m.
Märkused:
Mõõtkava
Setteekraani tüüpjoonis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
Graafiline lisa 15/15
12.02.2025
25/5084
1 : 1000
Kuupäev
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
Piketi nr
Maapinna abs kõrgus, m 31,63 31,13 31,42 31,42 31,36 32,07 32,59 32,93
Lamami abs kõrgus, m 31,21 30,96 30,77 30,94 31,11 30,96 31,45 32,49
Turbalasundi kogupaksus, m 0,42 0,17 0,65 0,48 0,25 1,11 1,14 0,44
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr VI-0
Maapinna abs kõrgus, m 31,81 31,30 32,10 31,63 31,59 32,47
Lamami abs kõrgus, m 30,49 30,63 30,72 30,72 31,32 31,68
Turbalasundi kogupaksus, m 1,32 0,67 1,38 0,91 0,27 0,79
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr
Maapinna abs kõrgus, m 32,79 31,68 31,57 31,33 31,57 31,45 31,71 32,53 33,34
Lamami abs kõrgus, m 31,51 30,43 30,11 30,45 30,64 30,98 31,34 31,94 31,81
Turbalasundi kogupaksus, m 1,28 1,25 1,46 0,88 0,93 0,47 0,37 0,59 1,53
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 94 99 98 101 101 99 96 73 94 99 98 91 8777 103 100 103 100 96 96
0,04 0,220,08 0,33 ----------------
XII-0 XII-1 XII-2 XII-3 XII-4 XII-5 XII-6 XII-7 XII-8 III-0 III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 VI-1 VI-2 VI-3 VI-4 VI-5
- - -
Läbilõige VI-VI'Läbilõige III-III'Läbilõige XII-XII'
E m
E m
E m
W m
W m
W m
0 200 m100
Kuumiraba
27001:001:0145
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
Graafiline lisa 2/15
Mäeeraldise piir
Maapinna kontuur
aR - aktiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Kaevandamise järgne veetase (~0,2 m lamamist)
Põhjaterviku ülemine piir (~0,20 m lamamist)
Erimi vahepiir
Turbalasundi lamam
Turba proovivõtupunkti asukoht, proovi nr
Lagunemise aste, %
2005.a maapinna kontuur
Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus
Järise hoiuala
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Ranna või kalda piiranguvöönd
12.02.2025
25/5084
V 1 : 50
H 1 : 5000
5. Turbalasundi lamami setete paksus on illustratiivne.
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti
- Maa-ameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.01.2025);
3. Kasutatud on:
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.09.2017.
1. Kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused: Mäeeraldise teenindusmaa ja korrastatava ala piir
Eesvoolu kaitsevöönd
XII-XII', III-III' ja VI-VI'
Korrastatava ala läbilõiked
Kooritud pinnas
48301:003:0168
Kuumiraba
48301:003:0168
Kuumiraba
48301:003:0168
Kuumiraba
Kihelkonna metskond 265
48301:003:0265
Kihelkonna metskond 265
48301:003:0265 Kihelkonna metskond 345
48301:003:0253 Kihelkonna metskond 345
48301:003:0253
48301:003:0168
Kuumiraba
III - 4
l.30%
III - 4
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
Plokk 7 aR
P lo
k k 8 a
R
P lo
k k 8 a
R
P lo
k k 8 a
R
P lo
k k 8 a
R
P lo
k k 7 a
R
P lo
k k 7 a
R
Plokk 8 aR Plokk 8 aR
Plokk 7 aR Plokk 7 aR
Plokk 7 aR
T e e
T e e
T e e
T<25%
T>25%
32.50
32.34
32.37
32.48
32.61
32.56
32.76
32.78
32.80
32.17
32.13 32.31 32.45
32.40
32.31
32.39
32.43
32.66
32.59
32.58 32.45
32.40
32.41
34.11
33.98
33.60
33.57 33.38
33.01
32.79
32.95
32.65
33.07
32.79
32.87
33.01
33.01
33.18
34.13
34.27
34.17
33.83
34.12
34.41
34.30
34.27
33.96
34.18
33.73
34.29
35.01
34.59
34.59
34.02
34.21
34.88 34.17
38.06
38.99
34.83
34.30
34.50
34.81 36.19
35.31
36.01
33.56
34.54
34.74
35.55
37.33
34.68
34.37
34.44 39.16
42.40 34.34
34.43
35.48
37.36
34.21
34.19 34.15
34.37
33.84
33.99
33.77
33.42
33.78
33.97
33.91
33.96
34.24
33.98
34.09
33.87
33.88
33.79
33.75
33.62
33.54
33.97
33.79
33.64
33.57
34.48
34.38
34.52 33.91
34.43
34.65
34.68
34.33
34.76
34.74
34.93
34.84
34.82
34.53
34.82
35.08
34.84
34.75
34.93
35.09
34.58
34.95
35.17
34.69
33.93
34.76
35.36
35.21
34.50 35.47
35.41
34.56
35.20
35.42
35.07
35.20
34.37
35.28
34.60
34.35
35.01
34.99
34.81
34.56
34.56
34.34
34.65
34.64
34.72
34.45
34.48
34.71
34.27
34.71
33.48
33.55
33.69
34.62
34.38
34.67
34.74
33.71
33.79
34.19
34.51 34.70
34.46
34.00
35.35
34.66
35.10
34.84
34.29
35.15
34.58
35.36
35.19
35.36
35.32
35.22
35.39
35.26
34.21
34.26
34.59
35.22
35.01
34.94
34.54
34.40
34.90
34.62 34.92
34.80
35.13
35.19
34.36
34.53
34.06
33.22
33.39 32.67
32.38
32.49
32.45 32.24
32.31
32.77
32.72
32.51
32.35
32.51
32.50
33.58
33.31
33.09
32.70
32.30 32.79
33.99
33.93
34.35
34.11
34.13
33.99
33.96
34.13
33.35
33.34
34.03 34.33
34.41
34.09 32.58
32.91
34.28
34.23
33.88
34.29
34.23
34.06
34.13
34.34
34.38
34.83
34.29
34.33
34.29
34.17
34.04
31.72 31.88
31.72
31.67
31.49
31.49
31.83
33.52
34.16
34.18
34.11
31.64
33.42
31.68
31.89
32.17
31.80
33.02 32.11
31.75
31.57
31.51
31.71
31.60
31.45
31.90
32.43
32.94 32.59
32.43
31.52
31.51
31.67
31.92
31.76
31.70
31.55
31.68
32.08
32.94
32.08
31.94
31.91
31.86
32.17
32.13
31.97
31.97
31.59
31.56
31.65
32.52
33.48
32.13
31.80
32.10
32.20
31.86
32.12
32.78
32.96
34.05
34.08
32.42
32.53
32.60
32.90
32.62
32.51
32.47
34.08
34.07
33.6434.07
32.49
32.35
31.70
31.62
31.50
31.42
31.51
31.62
31.70
31.70
31.73
32.99
32.89
31.96
31.89
31.85
31.71
31.99
31.56
31.41
31.57 31.29
31.1431.16
31.38
31.15
31.15
31.21
31.36
31.31
31.25
31.95
32.69
31.52
31.42
31.60
31.44 32.06
31.16
31.03
31.22
31.21
31.24
31.31
33.42
32.52
32.58
32.35
32.50
32.70
32.37
31.85
32.24
31.68
32.60
31.91
32.52
32.09
31.63
31.50
31.33
31.38
31.26
31.47
31.12
31.13
31.26
31.37
31.62
31.51
31.83
31.56
31.52
31.43
31.53
31.57
31.63
31.78
31.87
31.62
32.16
31.90
31.83
32.67
33.10
32.69
33.96
33.79
33.96
34.02
34.12
32.85
33.10
34.18
33.78
33.99
33.96
33.96
33.83
32.87
31.67
31.24
31.21
31.35
32.12
32.07
31.09
31.11 31.09
31.28
31.74
32.78
31.56
32.73
31.53
31.56
31.39
32.82
31.58
31.51
31.58
32.86
32.11
31.94
32.97
32.36
33.41
33.86
33.01
33.07
33.18
32.96
32.68
32.48
32.24
32.86
33.61
32.70
32.69
33.66
32.58
32.48
32.46
32.24
32.30
32.37
32.39
32.49
33.05
32.84
32.14
31.90
31.90
31.69
32.01
31.90
32.15
32.90
32.02
31.74
31.63
31.58
31.59
31.56
32.13
31.68
31.51
31.60
31.57
32.79
32.36
31.44
31.48
31.69
32.77
32.70
31.46
31.45
31.47
31.54 32.64
32.44
31.64
31.75
31.64
31.87
32.53
32.86
31.87
31.82
32.04
31.95
32.41
32.88
32.38
32.09
32.20
32.20
32.74
31.74
31.89
31.83
32.11
32.14
32.96 31.74
31.75
31.43
31.68
31.75
31.40
32.25
32.16
31.32
31.63
31.82
31.46
31.47 32.35
31.67
31.54
32.20
32.00
31.57
31.97
31.82
32.21
31.55
31.53
31.61
31.38
32.81
31.78
31.30
31.26
31.66
3 3 .0
9
3 3 .0
7
K-5
K -5
K -5
(VEE1169901)
Lussu kraav
K-6 K-6
48301:003:0174 Jõngu
34801:001:0107 Raba
4 8 3 0 1 :0
0 1 :0
7 3 1
K ih e lk o n n a m
e ts k o n d 7
2 8
Punni 48301:003:0097
Saue-Muri 48301:003:0043
Kuumiraba 48301:003:0168
Järise hoiuala 1 27001:001:0201
K -2
K -3
K -3
K-
K-3
K -5
PJ1
PJ 2
K -7
34801:001:0107 Raba
3 5
3 5
35
35
34
34
3 4
3 4
3 5
3 5
3 5
3 5
3 5
3 4
34
3 4
34
3 4
3 4
3 4 34
3 5
35
3 5
37
3 8
3 5
K -4
K-1
K-4
K-4
K -2
K -1
K -1
K -1
K-1
K -8
K-4
K -2
K -1
P-1
P-4
P-3
P-5
P-2
18,40 abs m
P-4
vt 31,60
vt 31,40
vt 31,60
vt 31,40
vt 31,55
vt 31,50
vt 31,70
vt ,70
vt 32,70
vt 31,20
vt 31,20
vt 31,50
vt 31,50
vt 31,60
vt 32,60
vt 32,50
vt 31,70
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
31.07
31.74
32.38
30.69
31.12
31.04
30.98
33,00 abs m
33,00 abs m
32,00 abs m
32,20 abs m32,10 abs m
32,10 abs m
32,10 abs m
32,05 abs m
31,90 abs m
33,10 abs m
32,15 abs m
33,20 abs m32,00 abs m
XI
XI'
II'
VI'
VI
II
4 0 6 5
0 0
6 479 500
6 479 000
6 478 500
48301:003:0181 Sassi
Kihelkonna metskond 265 48301:003:0265
71401:001:0814 Raba tee
Kuumiraba 27001:001:0145
Kaju 48301:003:0069
48301:003:0137 Hirve
Kihelkonna metskond 727 48301:001:0730
Aadu 48301:003:0015
48301:003:0062 Kuumi
Kihelkonna metskond 345 48301:003:0253
32,50
R-1
32,50
R-2
31,70
R-3
31,50
R-4
31,55
R-5
31,60
R-6
31,40
R-8
31,60
R-7
31,40
R-9
32,70
R-10
31,50
R-12
31,20
Y-1
32,60
R-1331,70
R-14
31,60
R-15
I-1
I-2
I-3
II-1
II-2 II-3
IV-1 V-1
V-2
V-3
V-4
VI-4
VI-3
VI-2
VI-1
abs kõrgusele 31,10 m
Maapinna planeerimine
abs kõrgusele 31,30 m
Maapinna planeerimine
abs kõrgusele 31,30 m
Maapinna planeerimine
abs kõrgusele 31,25 m
Maapinna planeerimine
abs kõrgusele 32,40 m
Maapinna planeerimine
abs kõrgusele 31,30 m
Maapinna planeerimine
abs kõrgusele 31,40 m
Maapinna planeerimine
32,70
R-11
27001:001:0204 Kuressaare metskond 364
abs kõrgusele 30,90 m
Maapinna planeerimine
III-1
III-2III-3
0 200 m100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1 : 5000
25/5084
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Graafiline lisa 3/15
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
17.04.2025
Kaardileht nr 523 Kuressaare
plaan
Tehnoloogilise korrastamise
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
vt 18,0 Projekteeritud veetase väljakul
Vee liikumise suund
Korrastatava ala piir (asendiplaanil)
Rajatav vall koos valli harja abs kõrgusega
Reguleeritav ülevool nime ja abs kõrgusega
IV-1
piiripunkt ja piiripunkti number
Teenindusmaa ja korrastatava ala piir,1'
Korrastamisega mõjutatavad kogujakraavid
Olemasolev kogujakraav voolusuuna ja nimega
Täidetav kraav nimegaK-4
Maapinna planeerimine
täitmine ümbritseva maapinnaga samale tasemele
Dreenide likvideerimine ja tekkinud kaeviku
K-3
K-1 Kraavi täitmine nõlva tasandamisega
Raadatav ala
(voolusäng jäetakse truubi likvideerimise järgselt toimima)
Likvideeritav truup
(voolusäng sulgetakse truubi likvideerimise järgselt)
Likvideeritav truup
Korrastamise eelne maapind
1 : 6 1 : 6
Projekteeritud tasandamise kõrgus
Maapinna planeerimine
5,0 m
Olemasolev veekogu
Pais tüüp 1 tähisega
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.01.2025);
4. Kasutatud on:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused:nõlva tsandamisega
Kraavi täitmine
Setteekraan
abs kõrgusele 30,90 m
Maapinna planeerimine
Maapind
Projekteeritud veetase väljakul
Valli pikilõige
tehnoloogilise korrastamise plaanile
Paisu harja kõrgus vastavalt
Vaade ülemisest bjeffist alumise suunal
Truupregulaator
32,70
R-11
Ülevool nime ja abs kõrgusega 31,20
Y-1
Terrassi nr (rooma number tähistab ühtlasi väljaku nr)
Likvideeritavad kännud
K e s k ~
0 ,7 m
Valli tüüpristlõige
1 : 3 -
1 : 3,5
1,5 m
1 : 3 - 1 : 3,5
N
SE-1
SE-1
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 480 464,89 406 267,73
2' 6 480 339,42 407 055,56
3' 6 480 331,31 407 106,51
4' 6 480 330,55 407 111,28
5' 6 480 316,95 407 185,66
6' 6 480 257,63 407 175,78
7' 6 480 254,13 407 175,22
8' 6 480 252,78 407 175,00
9' 6 480 220,08 407 169,74
10' 6 479 634,12 407 075,53
11' 6 479 632,28 407 075,21
12' 6 479 327,16 407 021,13
13' 6 479 038,21 406 859,07
14' 6 479 028,90 406 853,85
15' 6 479 028,19 406 809,26
16' 6 478 939,64 406 759,71
17' 6 478 790,82 406 676,12
18' 6 478 660,99 406 601,40
19' 6 478 540,56 406 534,32
20' 6 478 546,95 406 491,78
21' 6 478 542,24 406 473,32
22' 6 478 441,56 406 457,34
23' 6 478 403,27 406 424,24
24' 6 478 406,11 406 416,78
25' 6 478 411,73 406 381,96
26' 6 478 413,05 406 374,82
27' 6 478 449,02 406 179,51
28' 6 478 445,73 406 179,04
29' 6 478 447,13 406 174,02
30' 6 478 448,84 406 167,28
31' 6 478 490,67 406 175,64
32' 6 478 598,97 406 196,02
33' 6 478 728,64 406 221,38
34' 6 478 729,74 406 215,68
35' 6 478 774,00 405 987,12
36' 6 478 780,66 405 936,26
37' 6 479 239,40 406 023,34
38' 6 479 454,97 406 117,59
39' 6 479 509,63 406 162,04
40' 6 479 511,79 406 163,80
41' 6 479 512,52 406 162,53
42' 6 479 545,31 406 168,22
43' 6 479 643,31 406 185,22
44' 6 479 644,50 406 182,46
45' 6 479 665,44 406 133,66
Pindala 159,91 ha
korrastatava ala
Mäeeraldise teenindusmaa ja
nõlvusele 1 : 6
Soovituslik tasandamine
(kuni kraavi perveni)
tasandamise ulatus
Minimaalne nõlva
SE-1
20
33,10 abs m
33,10 abs m
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
Piketi nr
Maapinna abs kõrgus, m 31,63 31,13 31,42 31,42 31,36 32,07 32,59 32,93
Lamami abs kõrgus, m 31,21 30,96 30,77 30,94 31,11 30,96 31,45 32,49
Turbalasundi kogupaksus, m 0,42 0,17 0,65 0,48 0,25 1,11 1,14 0,44
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr VI-0
Maapinna abs kõrgus, m 31,81 31,30 32,10 31,63 31,59 32,47
Lamami abs kõrgus, m 30,49 30,63 30,72 30,72 31,32 31,68
Turbalasundi kogupaksus, m 1,32 0,67 1,38 0,91 0,27 0,79
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr
Maapinna abs kõrgus, m 32,79 31,68 31,57 31,33 31,57 31,45 31,71 32,53 33,34
Lamami abs kõrgus, m 31,51 30,43 30,11 30,45 30,64 30,98 31,34 31,94 31,81
Turbalasundi kogupaksus, m 1,28 1,25 1,46 0,88 0,93 0,47 0,37 0,59 1,53
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 94 99 98 101 101 99 96 73 94 99 98 91 8777 103 100 103 100 96 96
0,04 0,220,08 0,33 ----------------
XII-0 XII-1 XII-2 XII-3 XII-4 XII-5 XII-6 XII-7 XII-8 III-0 III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 VI-1 VI-2 VI-3 VI-4 VI-5
- - -
vt. 31,60 m vt. 31,70 m
vt. 32,60 m
vt. 31,40 m
vt. 31,55 m
vt. 31,70 m
vt. 31,60 m vt. 31,70 m
vt. 31,60 m
Läbilõige VI-VI'Läbilõige III-III'Läbilõige XII-XII'
E m
E m
E m
W m
W m
W m
0 200 m100
Kuumiraba
27001:001:0145
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
Graafiline lisa 4/15
12.02.2025
25/5084
V 1 : 50
H 1 : 5000 läbilõiked XII-XII', III-III' ja VI-VI'
Tehnoloogilise korrastamise
Erimi vahepiir
Turba proovivõtupunkti asukoht, proovi nr
Lagunemise aste, %
Turbalasundi lamam
Maapinna kontuur
2005.a maapinna kontuur
Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus
Mäeeraldise teenindusmaa ja korrastatava ala piir
Kaevandamise järgne veetase (~0,2 m lamamist)
Korrastamise järgne veetase kõrgusega
5. Turbalasundi lamami setete paksus on illustratiivne.
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.01.2025);
3. Kasutatud on:
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.09.2017.
1. Kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused: Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Kooritud pinnas
Dreenide likvideerimine
Kraavi laustäitmine
nõlva tasandamisega
Kraavi laustäitmine
Projekteeritud vall
48301:003:0168
Kuumiraba
48301:003:0168
Kuumiraba
48301:003:0168
Kuumiraba
Kihelkonna metskond 265
48301:003:0265
Kihelkonna metskond 265
48301:003:0265 Kihelkonna metskond 345
48301:003:0253 Kihelkonna metskond 345
48301:003:0253
48301:003:0168
Kuumiraba
III - 4
l.30%
III - 4
T e e
T e e
T e e
T<25%
T>25%
32.50
32.34
32.37
32.48
32.61
32.56
32.76
32.78
32.80
32.17
32.13 32.31 32.45
32.40
32.31
32.39
32.43
32.66
32.59
32.58 32.45
32.40
32.41
34.11
33.98
33.60
33.57 33.38
33.01
32.79
32.95
32.65
33.07
32.79
32.87
33.01
33.01
33.18
34.13
34.27
34.17
33.83
34.12
34.41
34.30
34.27
33.96
34.18
33.73
34.29
35.01
34.59
34.59
34.02
34.21
34.88 34.17
38.06
38.99
34.83
34.30
34.50
34.81 36.19
35.31
36.01
33.56
34.54
34.74
35.55
37.33
34.68
34.37
34.44 39.16
42.40 34.34
34.43
35.48
37.36
34.21
34.19 34.15
34.37
33.84
33.99
33.77
33.42
33.78
33.97
33.91
33.96
34.24
33.98
34.09
33.87
33.88
33.79
33.75
33.62
33.54
33.97
33.79
33.64
33.57
34.48
34.38
34.52 33.91
34.43
34.65
34.68
34.33
34.76
34.74
34.93
34.84
34.82
34.53
34.82
35.08
34.84
34.75
34.93
35.09
34.58
34.95
35.17
34.69
33.93
34.76
35.36
35.21
34.50 35.47
35.41
34.56
35.20
35.42
35.07
35.20
34.37
35.28
34.60
34.35
35.01
34.99
34.81
34.56
34.56
34.34
34.65
34.64
34.72
34.45
34.48
34.71
34.27
34.71
33.48
33.55
33.69
34.62
34.38
34.67
34.74
33.71
33.79
34.19
34.51 34.70
34.46
34.00
35.35
34.66
35.10
34.84
34.29
35.15
34.58
35.36
35.19
35.36
35.32
35.22
35.39
35.26
34.21
34.26
34.59
35.22
35.01
34.94
34.54
34.40
34.90
34.63
34.62 34.92
34.80
35.13
35.19
34.36
34.53
34.06
33.22
33.39 32.67
32.38
32.49
32.45 32.24
32.31
32.77
32.72
32.51
32.35
32.51
32.50
33.58
33.31
33.09
32.70
32.30 32.79
33.99
33.93
34.35
34.11
34.13
33.99
33.96
34.13
33.35
33.34
34.03 34.33
34.41
34.09 32.58
32.91
34.28
34.23
33.88
34.29
34.23
34.06
34.13
34.34
34.38
34.83
34.29
34.33
34.29
34.17
34.04
31.72 31.88
31.72
31.67
31.49
31.49
31.83
33.52
34.16
34.18
34.11
31.64
33.42
31.68
31.89
32.17
31.80
33.02 32.11
31.75
31.57
31.51
31.71
31.60
31.45
31.90
32.43
32.94 32.59
32.43
31.52
31.51
31.67
31.92
31.76
31.70
31.55
31.68
32.08
32.94
32.08
31.94
31.91
31.86
32.17
32.13
31.97
31.97
31.59
31.56
31.65
32.52
33.48
32.13
31.80
32.10
32.20
31.86
32.12
32.78
32.96
34.05
34.08
32.42
32.53
32.60
32.90
32.62
32.51
32.47
34.08
34.07
33.6434.07
32.49
32.35
31.70
31.62
31.50
31.42
31.51
31.62
31.70
31.70
31.73
32.99
32.89
31.96
31.89
31.85
31.71
31.99
31.56
31.41
31.57 31.29
31.1431.16
31.38
31.15
31.15
31.21
31.36
31.31
31.25
31.95
32.69
31.52
31.42
31.60
31.44 32.06
31.16
31.03
31.22
31.21
31.24
31.31
33.42
32.52
32.58
32.35
32.50
32.70
32.37
31.85
32.24
31.68
32.60
31.91
32.52
32.09
31.63
31.50
31.33
31.38
31.26
31.47
31.12
31.13
31.26
31.37
31.62
31.51
31.83
31.56
31.52
31.43
31.53
31.57
31.63
31.78
31.87
31.62
32.16
31.90
31.83
32.67
33.10
32.69
33.96
33.79
33.96
34.02
34.12
32.85
33.10
34.18
33.78
33.99
33.96
33.96
33.83
32.87
31.67
31.24
31.21
31.35
32.12
32.07
31.09
31.11 31.09
31.28
31.74
32.78
31.56
32.73
31.53
31.56
31.39
32.82
31.58
31.51
31.58
32.86
32.11
31.94
32.97
32.36
33.41
33.86
33.01
33.07
33.18
32.96
32.68
32.48
32.24
32.86
33.61
32.70
32.69
33.66
32.58
32.48
32.46
32.24
32.30
32.37
32.39
32.49
33.05
32.84
32.14
31.90
31.90
31.69
32.01
31.90
32.15
32.90
32.02
31.74
31.63
31.58
31.59
31.56
32.13
31.68
31.51
31.60
31.57
32.79
32.36
31.44
31.48
31.69
32.77
32.70
31.46
31.45
31.47
31.54 32.64
32.44
31.64
31.75
31.64
31.87
32.53
32.86
31.87
31.82
32.04
31.95
32.41
32.88
32.38
32.09
32.20
32.20
32.74
31.74
31.89
31.83
32.11
32.14
32.96 31.74
31.75
31.43
31.68
31.75
31.40
32.25
32.16
31.32
31.63
31.82
31.46
31.47 32.35
31.67
31.54
32.20
32.00
31.57
31.97
31.82
32.21
31.55
31.53
31.61
31.38
32.81
31.78
31.30
31.26
31.66
3 3 .0
9
3 3 .0
7
K-5
K -5
(VEE1169901)
Lussu kraav
K-6
48301:003:0174 Jõngu
34801:001:0107 Raba
4 8 3 0 1 :0
0 1 :0
7 3 1
K ih e lk o n n a m
e ts k o n d 7
2 8
Punni 48301:003:0097
Saue-Muri 48301:003:0043
Kuumiraba 48301:003:0168
Järise hoiuala 1 27001:001:0201
K -2
K -3
K -3
K-3
K-3
K -5
Raba
3 5
3 5
35
35
34
34
3 4
3 4
3 5
3 5
3 5
3 5
3 5
3 4
34
3 4
34
3 4
3 4
3 4 34
3 5
35
3 5
37
3 8
3 5
vt 31,60
vt 31,40
vt 31,60
vt 31,40
vt 31,55
vt 31,50
vt 31,70
vt 32,70
vt 32,70
vt 31,20
vt 31,20
vt 31,50
vt 31,60
vt 32,60
vt 32,50
vt 31,70
vt 32,50
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
29.09.2017
31.07
31.74
31.12
31.04
30.98
XI
XI'
II'
VI'
VI
II
4 0 6 5
0 0
6 479 500
6 479 000
6 478 500
4 0 6 5
0 0
4 0 7 0
0 0
1'
2' '
5'
9'
11'
12'
14' 15'
16'
17'
18'
19'21'
22'
23'26'
27'28'
30'
31'
32'
33'
35'
36'
37'
38'
41'
43'
45'
0,08
0,33
0,59
0,28
0,04
0,78
0,22
0,95 0,89
0,89 0,02
0,85
0,60
1,28 1,25
1,46 0,88
0,93
0,47 0,37
0,59 1,53
0,67 1,22
1,55 0,90
1,02 0,80
0,43 0,65
0,79
1,79 0,60
0,78 0,86
0,31 0,72
0,16 0,68
0,31
0,42 0,17
0,65
0,48
0,25
1,11
1,14
0,44
0,95
0,73 2,08
0,91 0,50
0,80
0,84 0,88
0,95 1,01
0,25 0,82
1,32 0,67
1,38 0,91
0,27 0,79
2,05 1,94
1,79 0,42
0,98 1,17
2,40
1,15
0,65
0,55
1,05
2,25
0,90
0,65
0,35
1,70
1,30
0,90
1,05
0,85
0,55
1,90
0,65
1,70
0,90
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- -
-
-
-
-
- -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- -
-
- -
-
- -
-
-
- -
- -
-
-
32,08
1
32,94
10
31,66
11
32,00
12
32,01
13
33,79
14
33,16
15
32,25
16
32,66
17
31,58
18
33,23
19
31,59
2
32,62
20
31,67
3
32,01
4
33,01
5
32,09
6
31,05
7
31,40
8
31,62
9
32,68
I-0
31,32
I-1
31,52
I-2
31,61
I-3
31,91
I-4
31,74
I-5
32,06
I-6
32,53
I-7
32,95
I-8
32,22
I-0
31,17
I-1
31,24
I-2
31,46
I-3
31,50
I-4
31,48
I-5
31,66
I-6
33,08
I-7
33,09
I-8
31,63
II-0
31,13
II-1
31,42
II-2
31,42
II-3
31,36
II-4
32,07
II-5 32,59
II-6
32,93
II-7
32,11
IV-0
31,62
IV-1
32,79
IV-2
31,68
IV-3
31,51
IV-4
31,64
IV-5
31,98
V-0
31,41
V-1
31,65
V-2
31,72
V-3
31,56
V-4
31,95
V-5
31,81
VI-0
31,30
VI-1
31,63
VI-3
31,59
VI-4
32,47
VI-5
32,82
VI-0
32,63
VI-1
32,99
VI-2
32,56
VI-3
32,29
VI-4
32,49
VI-5
32,79
XI-0
31,68
XI-1
31,57
XI-2
31,33
XI-3
31,57
XI-4
31,45
XI-5
31,71
XI-6
32,53
XI-7
33,34
XI-8
32,10
VI-2
-
-
-
K-6
K -5
33,08 II-7
0,28 0,68
48301:003:0181 Sassi
Kihelkonna metskond 265 48301:003:0265
71401:001:0814 Raba tee
Kuumiraba 27001:001:0145
Kaju 48301:003:0069
48301:003:0137 Hirve
Kihelkonna metskond 727 48301:001:0730
Aadu 48301:003:0015
48301:003:0062 Kuumi
Kihelkonna metskond 345 48301:003:0253
32,50
R-1
32,50
R-2
31,70
R-3
31,50
R-4
31,55
R-5
31,60
R-6
31,40
R-7
31,60
R-8
31,40
R-9
32,70
R-10
31,50
R-12
31,20
Y-1
32,60
R-13
31,70
R-14
31,60
R-15
I-1
I-2
I-3
II-1 II-2
II-3
IV-1
V-2
V-3
V-4
VI-4
VI-3
VI-2
VI-1
32,70
R-11
27001:001:0204 Kuressaare metskond 364
III-1
III-2
III-3
0 200 m100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1 : 5000
25/5084
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Graafiline lisa 5/15
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
12.02.2025
Kaardileht nr 523 Kuressaare
Korrastatud ala plaan
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maapinna samakõrgusjoon, m
III'
Veetaseme abs kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Sondeerimispunkti number
Turbakihi kogupaksus, m
Maapinna abs kõrgus, m
Sondeerimispunkt
Vähelagunenud turbakihi paksus, m
2012. a turba proovivõtupunkt
III
34801:001:0107
korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa ja1'
Korrastatava ala piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir
Reguleeritav ülevool nime ja abs kõrgusega
IV-1
Projekteeritud veetase väljakulvt 18,0
32,70
R-11
K-3
31,20
Y-1 Ülevool nime ja abs kõrgusega
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.01.2025);
4. Kasutatud on:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused:
Olemasolev kogujakraav voolusuuna ja nimega
Terrassi nr (rooma number tähistab ühtlasi väljaku numbrit)
29.09.2017
32.38
N
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 480 464,89 406 267,73
2' 6 480 339,42 407 055,56
3' 6 480 331,31 407 106,51
4' 6 480 330,55 407 111,28
5' 6 480 316,95 407 185,66
6' 6 480 257,63 407 175,78
7' 6 480 254,13 407 175,22
8' 6 480 252,78 407 175,00
9' 6 480 220,08 407 169,74
10' 6 479 634,12 407 075,53
11' 6 479 632,28 407 075,21
12' 6 479 327,16 407 021,13
13' 6 479 038,21 406 859,07
14' 6 479 028,90 406 853,85
15' 6 479 028,19 406 809,26
16' 6 478 939,64 406 759,71
17' 6 478 790,82 406 676,12
18' 6 478 660,99 406 601,40
19' 6 478 540,56 406 534,32
20' 6 478 546,95 406 491,78
21' 6 478 542,24 406 473,32
22' 6 478 441,56 406 457,34
23' 6 478 403,27 406 424,24
24' 6 478 406,11 406 416,78
25' 6 478 411,73 406 381,96
26' 6 478 413,05 406 374,82
27' 6 478 449,02 406 179,51
28' 6 478 445,73 406 179,04
29' 6 478 447,13 406 174,02
30' 6 478 448,84 406 167,28
31' 6 478 490,67 406 175,64
32' 6 478 598,97 406 196,02
33' 6 478 728,64 406 221,38
34' 6 478 729,74 406 215,68
35' 6 478 774,00 405 987,12
36' 6 478 780,66 405 936,26
37' 6 479 239,40 406 023,34
38' 6 479 454,97 406 117,59
39' 6 479 509,63 406 162,04
40' 6 479 511,79 406 163,80
41' 6 479 512,52 406 162,53
42' 6 479 545,31 406 168,22
43' 6 479 643,31 406 185,22
44' 6 479 644,50 406 182,46
45' 6 479 665,44 406 133,66
Pindala 159,91 ha
korrastatava ala
Mäeeraldise teenindusmaa ja
35
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
29
30
31
32
33
34
35
36
Piketi nr
Maapinna abs kõrgus, m 31,63 31,13 31,42 31,42 31,36 32,07 32,59 32,93
Lamami abs kõrgus, m 31,21 30,96 30,77 30,94 31,11 30,96 31,45 32,49
Turbalasundi kogupaksus, m 0,42 0,17 0,65 0,48 0,25 1,11 1,14 0,44
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr VI-0
Maapinna abs kõrgus, m 31,81 31,30 32,10 31,63 31,59 32,47
Lamami abs kõrgus, m 30,49 30,63 30,72 30,72 31,32 31,68
Turbalasundi kogupaksus, m 1,32 0,67 1,38 0,91 0,27 0,79
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr
Maapinna abs kõrgus, m 32,79 31,68 31,57 31,33 31,57 31,45 31,71 32,53 33,34
Lamami abs kõrgus, m 31,51 30,43 30,11 30,45 30,64 30,98 31,34 31,94 31,81
Turbalasundi kogupaksus, m 1,28 1,25 1,46 0,88 0,93 0,47 0,37 0,59 1,53
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 94 99 98 101 101 99 96 73 94 99 98 91 8777 103 100 103 100 96 96
0,04 0,220,08 0,33 ----------------
XII-0 XII-1 XII-2 XII-3 XII-4 XII-5 XII-6 XII-7 XII-8 III-0 III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 VI-1 VI-2 VI-3 VI-4 VI-5
- - -
vt. 31,60 m vt. 31,70 m
vt. 32,60 m
vt. 31,40 m
vt. 31,55 m
vt. 31,70 m
vt. 31,60 m vt. 31,70 m
vt. 31,60 m
Läbilõige VI-VI'Läbilõige III-III'Läbilõige XII-XII'
E m
E m
E m
W m
W m
W m
0 200 m100
Kuumiraba
27001:001:0145
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
Graafiline lisa 6/15
12.02.2025
25/5084
V 1 : 50
H 1 : 5000
Erimi vahepiir
Turba proovivõtupunkti asukoht, proovi nr
Lagunemise aste, %
Turbalasundi lamam
Maapinna kontuur
2005.a maapinna kontuur
Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus
Korrastamise järgne veetase kõrgusega
5. Turbalasundi lamami setete paksus on illustratiivne.
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.01.2025);
3. Kasutatud on:
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.09.2017.
1. Kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused: Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Kooritud pinnas
XII-XII', III-III' ja VI-VI'
Korrastatud ala läbilõiked
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Mäeeraldise teenindusmaa ja korrastatava ala piir
Mäeeraldise piir
48301:003:0168
Kuumiraba
48301:003:0168
Kuumiraba
48301:003:0168
Kuumiraba
Kihelkonna metskond 265
48301:003:0265
Kihelkonna metskond 265
48301:003:0265 Kihelkonna metskond 345
48301:003:0253 Kihelkonna metskond 345
48301:003:0253
48301:003:0168
Kuumiraba
III - 4
l.30%
III - 4
Plokk 8 aR
P lo
k k 7 a
R
Plokk 1 aT
Plokk 8 aR
Plokk 7 aR
Plokk 7 aR
P lo
k k 8 a
R
Plokk 1 aT Plokk 7 aR
P lo
k k 8 a
R
Plokk 7 aR
P lo
k k 8 a
R
Plokk 1 aT
P lo
k k 8 a
R P lo
k k 7 a
R
T e e
T e e
T e e
T<25%
T>25%
(VEE1169901)
Lussu kraav
P-1
P-2
P-3
P-4
P-5
vt 31,60
vt 31,40
vt 31,60
vt 31,40
vt 31,55
vt 31,50
vt 31,70
vt 32,70
vt 32,70
vt 31,20
vt 31,20
vt 31,50
vt 31,50
vt 31,60
vt 32,60
vt 32,50
vt 31,70
4 0 6 5
0 0
6 479 500
6 479 000
6 478 500
4 0 6 5
0 0
4 0 7 0
0 0
1'
2' 4'
5'
9'
11'
12'
14' 15'
16'
17'
18'
19'
21'
22'
23'26'
27'28'
30'
31'
32'
33'
35'
36'
37'
38'
41'
43'
45'
32,50
R-1
32,50
R-2
31,70
R-3
31,50
R-4
31,55
R-5
31,60
R-6
31,40
R-7
31,60
R-8
31,40
R-9
32,70
R-10
31,50
R-12
31,20
Y-1
32,60
R-13 31,70
R-14
31,60
R-15
I-1
I-2
I-3
II-1
II-2
II-3
IV-1
V-1
V-2
V-3
V-4
VI-4
VI-3
VI-2
VI-1
32,70
R-11
III-1
III-2 III-3
0 200 m100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1 : 5000
25/5084
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Graafiline lisa 7/15
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
12.02.2025
Kaardileht nr 523 Kuressaare
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Kuumi turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 23/4576).
4. Kasutatud on:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
Märkused:
Väljakute veetasemete reguleerimine
bjeffi veetasemest.
3. Süsteemi lõikes võib ülemise bjeffi veetaset reguleerida kõrgemale alumise
madalamale alumise bjeffi veetasemest.
2. Süsteemi lõikes ei tohi ülemises bjeffis asuvaid veetasemeid reguleerida
veetaseme muutmine mõjutab kogu süsteemi.
Veetasemete reguleerimisel tuleb kontrollida, kuidas ühe regulaatori
1. Ühes süsteemis olevate terrasside veetasemed on seotud.
korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa ja1'
Korrastatava ala piir (asendiplaanil)
Reguleeritav ülevool nime ja abs kõrgusega
IV-1
Projekteeritud veetase väljakulvt 18,0
32,70
R-11
Olemasolev kogujakraav voolusuunaga
Väljaspoole tootmisala jääv kraav voolusuunaga
Projekteeritud vall
Sulgetav kraav
Terrasside süsteem 1
Terrasside süsteem 2
Terrasside süsteem 3
Terrasside süsteem 4
Terrasside süsteem 5
Terrasside süsteem 6
Terrasside süsteem 7
Terrasside süsteem 8
valgalade skeem
Korrastatud ala
31,20
Y-1 Ülevool nime ja abs kõrgusega
Terrassi nr (rooma number tähistab ühtlasi väljaku nr)
N
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 480 464,89 406 267,73
2' 6 480 339,42 407 055,56
3' 6 480 331,31 407 106,51
4' 6 480 330,55 407 111,28
5' 6 480 316,95 407 185,66
6' 6 480 257,63 407 175,78
7' 6 480 254,13 407 175,22
8' 6 480 252,78 407 175,00
9' 6 480 220,08 407 169,74
10' 6 479 634,12 407 075,53
11' 6 479 632,28 407 075,21
12' 6 479 327,16 407 021,13
13' 6 479 038,21 406 859,07
14' 6 479 028,90 406 853,85
15' 6 479 028,19 406 809,26
16' 6 478 939,64 406 759,71
17' 6 478 790,82 406 676,12
18' 6 478 660,99 406 601,40
19' 6 478 540,56 406 534,32
20' 6 478 546,95 406 491,78
21' 6 478 542,24 406 473,32
22' 6 478 441,56 406 457,34
23' 6 478 403,27 406 424,24
24' 6 478 406,11 406 416,78
25' 6 478 411,73 406 381,96
26' 6 478 413,05 406 374,82
27' 6 478 449,02 406 179,51
28' 6 478 445,73 406 179,04
29' 6 478 447,13 406 174,02
30' 6 478 448,84 406 167,28
31' 6 478 490,67 406 175,64
32' 6 478 598,97 406 196,02
33' 6 478 728,64 406 221,38
34' 6 478 729,74 406 215,68
35' 6 478 774,00 405 987,12
36' 6 478 780,66 405 936,26
37' 6 479 239,40 406 023,34
38' 6 479 454,97 406 117,59
39' 6 479 509,63 406 162,04
40' 6 479 511,79 406 163,80
41' 6 479 512,52 406 162,53
42' 6 479 545,31 406 168,22
43' 6 479 643,31 406 185,22
44' 6 479 644,50 406 182,46
45' 6 479 665,44 406 133,66
Pindala 159,91 ha
korrastatava ala
Mäeeraldise teenindusmaa ja
Lõige B - B'
0 ,5
0
Lõige A - A'
1 : 2
1 : 2Kraaviperv
3,00
3 ,0
0
1 : 2
1 : 2
5,00
B'B A
A '
3,00
Pealtvaade
Pais tüüp 1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri 25/5084
12.02.2025 3. Mõõdud antud meetrites.
kõrgustel, tuleb paisu nihutada pikiteljest ristisuunas madalama kalda poole.
võrdselt kummalegi poole. Juhul kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel
2. Pais tuleb rajada pikitelje suhtes sümeetriliselt ning külglaiendid ulatuvad kraavi teljest
1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Märkused:
Paisu tüüp 1 ehitusjoonis
Graafiline lisa 8/15
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
1 : 2
1 : 2Kraaviperv
Lõige A - A'
3,00
Lõige B - B'
0 ,5
0
Pealtvaade
Pais tüüp 2
3 ,0
0
1 : 2
B
A A '
5,00
1 : 2
B'
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
Erki Vaguri 25/5084
12.02.2025 3. Mõõdud antud meetrites.
kõrgustel, tuleb paisu nihutada pikiteljest ristisuunas madalama kalda poole.
võrdselt kummalegi poole. Juhul kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel
2. Pais tuleb rajada pikitelje suhtes sümeetriliselt ning külglaiendid ulatuvad kraavi teljest
1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Märkused:
Paisu tüüp 2 ehitusjoonis
Täidetav kraav
Graafiline lisa 9/15
Saaremaa vald, Saare maakond
Kuumi turbatootmisala
Tallinn 2025
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Saare maakond
Saaremaa vald
Ohtja ja Lussu küla
Kuumi turbatootmisala
korrastamise projekt
Töö nr 25/5084
Tellija: Osaühing MV Turvas
Reg. nr. 10930579
Tallinna tn 61, Kuressaare linn, Saaremaa vald
Saare maakond 93818
Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Reg. nr. 11206437
Männiku tee 104, Tallinn,
11216 Harju maakond
Korrastamistööd: .....................................................
Korrastamise vastutav
spetsialist: Tarvi Ollema
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
2
Kinnitan:
Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Juhatuse liige
Diplomeeritud mäeinsener
Kutsetunnistus nr 192527
Projekti koostas:
Kristel Veersalu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Diplomeeritud mäeinsener
Kutsetunnistus nr 163708
Anna-Helena Purre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Keskkonnaspetsialist
PhD soode ökoloogias
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
3
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ................................................................................. 5
1.1 Lähteülesanne ................................................................................................... 5
1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 6
1.3 Korrastava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ...................... 6
2 KORRASTAMISTEHNOLOOGIA .................................................. 8
2.1 Korrastamise lähtetingimused .......................................................................... 8
2.1.1 Keskkonnaameti tingimused................................................................... 8
2.1.2 KMH-s toodud korrastamise soovitused ................................................ 8
2.1.3 OÜ MV Turvas tootmisalade korrastamise soovitused: ....................... 12
2.2 Korrastamise tingimustest kõrvale kaldumine ............................................... 12
2.3 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid ................................................ 13
2.4 Korrastatava maa sihtotstarve ......................................................................... 14
2.5 Jääkvaru .......................................................................................................... 14
3 TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE .................................... 15
3.1 Ettevalmistustööd ........................................................................................... 15
3.1.1 Raadamine ............................................................................................ 15
3.1.2 Setteekraanide rajamine ........................................................................ 15
3.2 Veetõkkevallide rajamine ............................................................................... 16
3.3 Kraavide lausaline täitmine ja nõlvade tasandamine ...................................... 16
3.4 Paisude tüüp 1 ja 2 rajamine ........................................................................... 17
3.5 Regulaatorite rajamine .................................................................................... 17
3.6 Ülevoolu rajamine .......................................................................................... 18
3.7 Dreenide likvideerimine ................................................................................. 18
3.8 Maapinna planeerimine .................................................................................. 18
3.9 Likvideeritavad objektid ................................................................................. 19
3.10 Tööde korraldamine ........................................................................................ 19
4 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ........................................... 20
5 ALA JÄRELHOOLDUS .................................................................. 21
6 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT, MAKSUMUS JA
KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK ............................... 22
6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad................................................................ 22
6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus ............................................................. 22
6.3 Korrastamistööde kalenderplaan .................................................................... 23
7 KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED .... 24
8 TÖÖOHUTUSNÕUDED .................................................................. 26
9 FOTOD ............................................................................................... 27
10 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................... 31
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
4
TEKSTILISAD
Tekstilisa 1. Keskkonnaluba nr KL-500001
Tesktilisa 2. Keskkonnaameti korrastamistingimused
Tekstilisa 3. MV Turvas turbatootmisala korrastamise soovitused
GRAAFILISED LISAD
Graafiline lisa 1. Korrastatava ala plaan, M 1 : 5000
Graafiline lisa 2. Korrastatava ala läbilõiked XII-XII’, III-III’ ja VI-VI’, M(H) 1 : 5000,
M(V) 1 : 50
Graafiline lisa 3. Tehnoloogilise korrastamise plaan, M 1 : 5000
Graafiline lisa 4. Tehnoloogilise korrastamise läbilõiked XII-XII’, III-III’ ja VI-VI’,
M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 50
Graafiline lisa 5. Korrastatud ala plaan, M 1 : 5000
Graafiline lisa 6. Korrastatud ala läbilõiked XII-XII’, III-III’ ja VI-VI’, M(H) 1 : 5000,
M(V) 1 : 50
Graafiline lisa 7. Korrastatud ala valgalade skeem, M 1 : 5000
Graafiline lisa 8. Paisu tüüp 1 ehitusjoonis
Graafiline lisa 9. Paisu tüüp 2 ehitusjoonis
Graafiline lisa 10. Truupregulaator vallile ehitusjoonis
Graafiline lisa 11. Truupregulaator kraavile ehitusjoonis
Graafiline lisa 12. Ülevoolu Y-1 ehitusjoonis
Graafiline lisa 13. Ekskavaatori ee-pass valli rajamisel
Graafiline lisa 14. Ekskavaatori ee-pass nõlva tasandamisel
Graafiline lisa 15. Setteekraani tüüpjoonis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
5
1 SISSEJUHATUS
1.1 Lähteülesanne
Osaühing MV Turvas (aadress Tallinna tn 61, Kuressaare, Saaremaa vald, 93818 Saare
maakond, registrikood 10930579) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku
tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Kuumi turbatootmisala korrastamise
projekti.
Osaühingule MV Turvas on antud Kuumi turbatootmisala keskkonnaluba nr KL-500001
(kehtib kuni 28.12.2049) (vt tekstilisa 1) maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks.
Kuumi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 159,91 ha, sh mäeeraldise
pindala 112,74 ha. Antud korrastamise projektlahend hõlmab Kuumi turbatootmisala kogu
mäeeraldise teenindusmaa ulatuses, kuid korrastamistöid tehakse etapiviisiliselt vastavalt
maavara ammendamisele. Keskkonnakaitseloas KL-500001 on määratud Kuumi
turbatootmisala korrastamise suunaks taastuv soo.
Kuumi turbatootmisala korrastamise kohustus tuleneb keskkonnaloa omanikule
maapõueseaduse § 80.
Korrastamise projekt tugineb Keskkonnaamet 15.04.2015 korraldusega nr HLS 10-
1/15/20722-4 välja antud korrastamise tingimustele (vt tekstilisa 2). Kuumi turbatootmisala
korrastamise tingimuste väljastamise järgselt 2015. aastal algatas Keskkonnaamet Kuumi
korrastamise projekti koostamiseks keskkonnamõju hindamise. OÜ Inseneribüroo
STEIGER hindas keskkonnamõju Kuumi korrastamise projekti koostamise käigus (töö nr
16/1664). KMH kiideti heaks 2016. aastal ja Kuumi turbatootmisala lõplik korrastamise
projekt valmis 2017. aastal (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 17/1849).
Arvestades, et 2017. aastal koostatud korrastamise projekti ei ole käesoleva ajani rakendatud
ja võrreldes projekti koostamise ajaga, on tootmisalade edukaks korrastamiseks saadud
praktilist kogemust, siis on koostatud sellist teadmiste arvestades uus korrastamislahend.
Uuendatud lahendi aluseks on muuhulgas 2024. aastal on OÜ Inseneribüroo STEIGER
koostanud OÜ MV Turvas turbatootmisalade korrastamise soovitused (töö nr 23/4652) (vt
tekstilisa 3).
Täiendavalt on korrastamise projekti koostamisel kaastatud keskkonnaspetsialist ja
sooteadlane Anna-Helena Purre, PhD.
Korrastamistööde eesmärk on alal ette näha sellised tehnoloogilise korrastamise tööd, mis
aitavad korrastamise eesmärke täita. Projektlahend tugineb tootmisala topo-geodeetilistele
mõõtandmetele (november 2024) ja Maa-ameti kõrguslikele kaugseire andmetele.
Arvestades, et Kuumi turbatootmisalal ei ole varu täielikult ammendunud ning
keskkonnaluba kehtib 2049. aastani, rakendatakse projekti järk-järgult vastavalt maavara
varu ammendumisele. Vastavalt ammendatud maapinna reljeefile ja muule vajadusele
projektlahendit korrigeeritakse, mille jaoks koostatakse käesolevale projektile lisad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
6
1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Kuumi turbatootmisala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Ohtja ja Lussu küla
territooriumil Pelisoo turbamaardla (registrikaart nr 0100) kesk- ja lõunaosas. Mäeeraldis ja
selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Kuumiraba
(katastritunnus 48301:003:0168, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa) ning Kuumiraba
(katastritunnus 27001:001:0145, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa).
Lähim asustus Ohtja küla jääb mäeeraldisest ~3 km kaugusele läände. Kuumi
turbatootmisalast jääb ~1 km kaugusele ida suunda Kuressaare-Võhma-Panga tugimaantee
nr 86.
Kuumi turbatootmisalast idas ja lõunas asuvad maaparandussüsteemi reguleerivad võrgud
LUSSU ÜP-157 (MPS kood 7116990020040) ja LUSSU ÜP-157-II (MPS kood
7116950020100). Tootmisala põhja- ja lääneosa piiril kulgeb maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu eesvoolukraav − Lussu kraav (MPS kood 7116990020040) ning selle
veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvöönd kattub Kuumi turbatootmisalaga. Lussu
kraav on tugevasti muudetud veekogu ning on Kuumi tootmisala äärde rajatud
kuivendustööde käigus, mistõttu ei rakendu antud osas Lussu kraavi piiranguvöönditele
looduskaitseseadusest tulenevat maavara kaevandamise piirangut.
Kuumi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa põhja- ja loodeosa kattub Järise loodusala
(EE0040407) ja Järise hoiualaga (KLO2000307) ning seal kaitstava esmatähtsa
elupaigatüübiga − rabad (7110*). Teenindusmaa põhja- ja loodeosa on keskkonnaregistri
andmetel märgitud III kaitsekategooria loomaliikide sookure (Grus grus), hallõgija (Lanius
excubitor), tedre (Tetrao tetrix), rüüda (Pluvialis apricaria), öösorri (Caprimulgus
europaeus) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaigana. Mäeeraldisest vahetult
lõunasse jääb II kaitsekategooria liigi sarvikpütt (Podiceps auritus) elupaik. Mäeeraldise
teenindusmaast edela suunas asub III kaitsekategooria linnuliigi väiketüll (Charadardius
dubius) elupaik.
Kuumi turbatootmisalast ~1 km kaugusel idas asub Kuressaare-Võhma-Panga
tugimaanteega nr 86.
Kuumi turbatootmisala kuivendusveed juhitakse Lussu kraavi (MPS kood 7116990020040)
kaudu Mõldri jõkke (KKR viide VEE1169900), mis on ühtlasi riigi poolt korrashoitav
ühiseesvool (MPS kood 7116990020000).
1.3 Korrastava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Kuumi turbatootmisala asub Pelisoo turbamaardlas, mis asub Siluri ladestu Rootsiküla ja
Jaagarahu lademete avamusalal. Kuumi turbatootmisala asub turbamaardla kesk- ja
lõunaosas ning jääb tervikuna Rootsiküla lademe avamusele. Rootsiküla lademe paksus on
vaadeldavas piirkonnas 18 - 19 m. Aluspõhja kivimid on kaetud kvaternaarisetetega, mis
jagunevad glatsiaalseteks ja limnoglatsiaalseteks ning Antsülusjärve-, tuule-, järve- ja
sooseteteks ning mille paksus ulatub 10 - 15 meetrini. Sooseteteks on erinevat liiki raba- ja
madalasooturbad, mis moodustavad raba-segalasundi. Rabaturbad, peamiselt
fuskumiturvas, moodustavad kuni 1 m paksuse kihi. Rabaturvaste all on kohati kuni 1 m
paksune siirdesooturvaste kiht.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
7
Kasulik kiht on peamiselt esindatud hästilagunenud turbaga. Turbalasundi jääkpaksus ulatub
geoloogilise uuringu andmete põhjal 2,4 meetrini (keskmine paksus 1,0 m). Vähelagunenud
turvast tootmisala piires praktiliselt ei ole, esineb ainult tootmisala piiril või teetammide
juures. Hästilagunenud turbakihi paksus ulatub 2,4 meetrini (keskmiselt 0,9 m). Tootmisala
lõuna ja idaosas on hästilagunenud turba kiht tehnoloogiliselt ammendatud. Hästilagunenud
madalsooturvas koosneb rohu-, tarna-, pilliroo-tarna- ja tarna-lehtsamblaturbast.
Turbalasundi lamami absoluutkõrgus on sondeerimisandmetel vahemikus 29,7 - 32,9 m
(keskmiselt 31,1 m). Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt liivsavi ja saviliiv. 1995. a
teostatud geoloogilise uuringu käigus fikseeriti turbalasundi all kohati ka järvemuda kuni
0,4 m paksuses.
Alal levivate turblasundi kihtide paksused on toodud korrastatava ala plaanil ja korrastatava
ala geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 1/15 ja 2/15).
Hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada Kvaternaari veekompleksi ja Siluri-
Ordoviitsiumi veekompleksi. Kvaternaari veekompleks liigestub soosetete, meresetete ja
glatsiaalsete setete veekihtideks.
Soosetete veekiht on tootmisalal kõige ülemiseks vabapinnaliseks veekihiks, mille tase on
maapinnast 0,2 - 2 m sügavusel. Soosetete veekiht on väikese veeandvusega. Kuna soosetted
moodustavad tootmisalal lamavate Antsülusjärve liivadega ühise veekihi, on turbavee
mineralisatsioon tavalisest suurem, ulatudes 0,22 - 0,34 g/l. Vesi on nõrgalt happelise
reaktsiooniga (pH 6,6 - 6,9). Suure orgaanikasisalduse tõttu on vesi joogiks kõlbmatu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
8
2 KORRASTAMISTEHNOLOOGIA
Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud
Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
2.1 Korrastamise lähtetingimused
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekti koostamise aluseks on Keskkonnaameti
korrastamise tingimused, mis on välja antud 15.05.2015 korraldusega nr HLS 10-
1/15/20722-4 (vt tekstilisa 2), töö „Kuumi turbatootmisala korrastamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1664) ning
OÜ MV Turvas turbatootmisalade korrastamise soovitused (OÜ Inseneribüroo STEIGER,
töö nr 23/4652).
KMH on koostatud vastavalt 2017. aasta Kuumi turbatootmisala korrastamise projektile.
2.1.1 Keskkonnaameti tingimused
1. Korrastatava maa sihtotstarve:
1.1. Korrastada ala taastuvaks sooks.
2. Veerežiimi kujundamise nõuded:
2.1. Korrastatava ala veerežiim peab tagama soo taastumise.
3. Bioloogilise korrastamise nõuded:
3.1. Taimestumise kiirendamiseks tuleb alale siirdada sugekihti.
4. Lisatingimused:
4.1. Kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt keskkonnaministri
26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga
ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ nõuetega.
4.2. Korrastamisprojekt koostada vastavuses maapõueseaduse § 62 lõikega 1, mis
sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb
tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud
juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt.
4.3. Korrastamisprojekti koostamise raames tuleb läbi viia KMH.
4.4. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
4.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile
heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).
2.1.2 KMH-s toodud korrastamise soovitused
Veerežiim:
5. Tehnoloogilisel korrastamisel läbiviidavad tööd tuleb suures osas teha üks terrass
korraga, kuna vastasel juhul ujutatakse tööde piirkond üle ja kõiki töid ei ole võimalik
lõpuni viia.
6. Sulgemisele ei kuulu turbatootmisala lääne- ja põhjaosas asuv kraav K-3 ning idaosas
asuv kraav K-5, kuna antud kraavid on väljaspool tootmisala asuva kuivendusvõrgu
eesvooluks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
9
7. Dreenitorud tuleb eemaldada väljakukraavide otstest.
Veekvaliteet:
8. Fosforväetise kasutamisel tuleb jälgida, et korrastatavate turbaväljakute väetamisel
fosfaadi kogus ei ületaks 19,5 kg/ha kohta, kuna suurte koguste korral võib
vooluveekogusse leostumisel põhjustada selle eutrofeerumist.
9. Väetamist planeerida pärast tehnoloogilisel korrastamisel ettenähtud tööde läbiviimist
(terrasside rajamist, dreentorude eemaldamist, jne). Väetamiseks sobivaim aeg on
vegetatsiooniperiood hiliskevadest (pärast suurveeperioodi) augusti keskpaigani, et
vältida fosfori ärakannet kevadise suurvee või sügiseste vihmadega.
10. Mittesuletavate kraavide K-3 ja K-5 pervedele rajatakse tõkkevallid, mida ei tohi
väetada, et vältida fosforiühendite kandumist kraavide kaudu eesvoolu.
11. Heinaseemnete külvi õnnestumiseks lisatakse täiendavalt koos külviga granuleeritud
fosfaati.
Pinnas:
12. Turbatootmisalal reostuse tekkimisel tuleb see koheselt lokaliseerida ja likvideerida.
Pinnasesse imbunud leke tuleb kiiresti koristada ja toimetada kas hooldusplatsile või
kohe jäätmehoidlasse.
13. Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent,
absorbeeriv matt jms) väiksemate reostuste omajõul kiireks koristamiseks või
neutraliseerimiseks.
14. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omajõul likvideerida, tuleb
valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine vooluveekogu poole koheselt peatada
ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada.
15. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus.
Jäätmete teke:
16. Turbatootmisalal esineb realiseerimata turbaaunasid. Juhul kui tootmisalale jääb
turbaauni, mille kvaliteedist tulenevalt ei ole võimalik toodanguna kasutada, tuleb need
korrastamisel laiali lükata.
17. Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb turbatootmisalalt ära viia kõik, mis on tehislik
(välja võetud drenaažitorustik, kaevandamistegevusega seotud tehnika, ehitised jms).
Kõik välja võetud torud tuleb utiliseerida.
18. Kännud on mõistlik ka edaspidiselt purustada ja realiseerida hakkepuiduna. Juhul kui
kändude turustamiseks võimalus puudub, tuleb kännud toimetada jäätmete kogumisega
tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. Kändude realiseerimise või likvideerimisega on
soovitav alustada juba kaevandamise perioodil.
19. Kuumi turbatootmisala teenindusmaa loodeossa on ladustatud kände, mis tänaseks ühtib
Järise loodus ja hoiualaga. Kaitstavale maa-alale ladustatud kännud tuleb võimalikult
kiiresti likvideerida, et see tegevus ei kahjustaks täiendavalt Järise loodus ja hoiualal
kaitstavaid loodusväärtusi.
Maastik:
20. Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb turbatootmisalalt ära viia kõik, mis on tehislik,
et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
10
21. Teed on Kuumi turbatootmisalale rajatud kruusakattega, mis kuuluvad 2017. a
korrastamise projekti alusel likvideerimisele. Projekti kohaselt tuleb teed likvideerida
pärast likvideeritava tee ääres asuvate terrasside korrastamist.
22. Soo taastamise seisukohast tuleks Kuumi turbatootmisalale rajatud teed likvideerida,
kuna jätavad korrastatavale maa-alale tehisliku maastikuilme. Olemasolevad teed
jaotavad taastatava soo kuni neljaks eraldiseisvaks osaks ja seetõttu ühtset soo massiivi
ei moodustu. Teisest küljest kuuluvad turbatootmisalale rajatud teed piirkonnas
olemasolevasse teedevõrku ja tagavad ligipääsu tulundusmetsadele ja eraomandisse
kuuluvatele kinnistule. Seetõttu on vajalik Kuumi turbatootmisalale rajatud teede
allesjäämise vajaduse kohta küsida arvamust kohalikult omavalitsuselt ja Riigimetsa
Majandamise Keskuselt.
Loodusvarade kasutamise otstarbekus:
23. Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht
mineraliseerub, millega kaasneb maavara kadu. Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud,
mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel korrastataks võimalikult kiiresti.
Esimeste tootmisväljakute korrastamisel saadud kogemust on võimalik rakendada teiste
väljakute korrastamisel, mis vähendab ebaõnnestumise tõenäosust ja sellega seotud
võimalikke lisakulutuste tekkimist.
24. Lähtudes maavara otstarbekast kasutamisest on mõistlik kasutusel oleval
turbatootmisalal väljata turbavaru maksimaalsel võimalikul viisil. Oluline on, et maavara
kasutatakse optimaalselt ja seejuures jääks korrastamiseks vähemalt 0,2 m paksune
turbalasundi kiht kaevandamata.
25. Kuumi turbatootmisalaga lõuna suunas külgnevad mahajäetud freesväljakud jäävad
kehtivast maavara kaevandamise loa piiridest välja, kuid loodusvara otstarbekast
kasutamisest lähtuvalt on mõistlik ettevõttel kaaluda mahajäetud freesväljakute uuesti
kasutusele võtmist.
Taimestik:
26. Korrastatava turbatootmisala piiresse jäävatel maa-aladel, mis on kaevandamisega
rikkumata või isetaimestunud, korrastamistöid ei planeerita.
27. Esimeste väljakute korrastamisel rajada samaaegselt üks terrass kasutades korrastamiste
projektides välja pakutud väetamise kogust ning üks terrass ilma väetist kasutamata, et
hinnata väetamise efektiivsust. Kui korrastamine on piisavalt edukas ka ilma väetamata,
siis on mõistlik korrastamise kulusid kokku hoida.
28. Keset turbatootmisala ja lagerabaga (Natura 2000 aladega) piirnevatel aladel on soovitav
puistu valikuliselt kraavide äärest eemaldada, eelkõige piirkondadest mis jätavad
tehisliku mulje. Puud tarbivad suurel hulgal vett, mistõttu puistu maharaiumine toetab
veetaseme tõusu korrastatavatel väljakutel.
29. Puistu raadamist tuleb teostada nii, et tegevus Järise loodus ja hoiuala kaitse-eesmärke
ei kahjustaks. Seetõttu tuleb puistu raadamine läbi viia külmunud või kuival perioodil
väljaspool lindude pesitsusaega tehnikaga, mis Järise loodus ja hoiuala pinnast ei
kahjusta (eeldatavasti käsitööna). Raiematerjal tuleb Järise loodus- ja hoiualalt
eemaldada ja maa-ala heakord taastada.
30. Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavatel töödel tuleb kaasata vastava eriala spetsialist,
kes omab varasemat kogemust soo taastamisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
11
31. Soo taastamiseks vajalikud turbasambla fragmendid tuleb koguda doonoraladelt. Ühel
hektarilt doonoralalt saab turbasambla fragmente koguda ~10 kuni 15 ha korrastatava
maa-ala tarbeks. Kuumi turbatootmisala bioloogiliseks korrastamiseks sobilik doonorala
asub ida suunas mäeeraldise teenindusmaal looduslikus rabas.
32. Taimefragmendid on ilmastikutundlikud, seetõttu on oluline, et laotatud
taimefragmendid oleksid niiskuse saamiseks kontaktis maapinnaga ja, et need kaetakse
samaaegselt ühtlase kuni 10 cm paksuse põhu kihiga. Põhk on suhteliselt odav ja hea
isolaator, mille kasutamine väldib taimefragmentide kuivamist ja külmumist. Põhu
asemel võib kasutada ka poollooduslike koosluste alade hooldustööde käigus niidetavat
heina.
33. Ammendatud tootmisväljakutel on taimede kasvuks vajaliku fosfori defitsiit, seetõttu
tuleb enne taimefragmentide laotamist korrastavat maa-ala väetada granuleeritud
väetisega. Väetise valimisel tuleb jälgida, et väetis ei sisaldaks kaltsiumit. Kaltsium
pärsib turbasammalde kasvu ja soosib ebasoovitavate liikide levikut.
34. Ammendatud turbatootmisalale jääb kõrgemaid alasid, kus ei ole võimalik mõistlike
tehnoloogiliste lahendustega turbasambla kasvuks sobivat veerežiimi kujundada, kuid
samas tuleb ka nendel aladel tagada erosiooni kindlus ja tuleohutus. Seetõttu on plaanitud
turbatootmisala teenindusmaa kõrgematele kohtadele (sh teede mullete servadele ja
vallide pealsetele) külvata hein. Hästilagunenud turba jääklasundi katmisel on sobiv
heinasegu, mis sisaldab 56% päideroogu, 33% põldtimutit ja 11% aasnurmikat.
Bioloogilise korrastamise alguses võib heinaseemnete külvi ulatust ümberhinnata, kui
eelnevalt nimetatud piirkonnad on vähemalt 50% ulatuses looduslikult taimestunud.
Heinaseemnete külvi õnnestumiseks lisada täiendavalt koos külviga granuleeritud
fosfaati.
Kaitstavad loodusobjektid:
35. Arvestades, et Kuumi turbatootmisala lähiümbrusesse jäävad looduskaitseliselt
väärtuslikud alad (Järise hoiu- ja linnuala ja seal kaitstav elupaigatüüp rabad ning
kaitstavate loomaliikide elupaigad), tuleb turbatootmisala korrastamisel luua tingimused
taassoostumiseks ja taimestumise kiirendamiseks tuleb korrastatavale turbatootmisalale
siirdada sugekihti.
36. Looduskaitseliste objektide määramisel ei ole arvestatud kehtiva teenindusmaa ja
mäeeraldise piiridega, vaid turbatootmisala piirneva kogujakraaviga maastikul.
Teenindusmaa põhja- ja loodeosa, mis kattub loodukaitseliste objektidega, on reaalselt
kaetud raba taimestikuga, kaevandamisest puutumata ja seetõttu korrastamist ei vaja.
Maavara kaevandamise loa kehtivuse pikendamisel on mõistlik teenindusmaa ja
mäeeraldise piire vastavalt reaalsele olukorrale korrigeerida, ressursi otstarbekast
kasutamisest lähtuvalt turba tootmist juba kasutusel olevatel tootmisväljakutel jätkata
ning teenindusmaa põhja ja loodeosa jätta ka edaspidisel tegevusel inimtegevusest
puutumata.
37. Bioloogilisel korrastamisel võib vajadusel täiendavalt kasutada korrastava maa-ala piires
väiksemaid doonoralasid, välja arvatud teenindusmaa põhja- ja loodeosa (sh III
kaitsekategooria loomaliikide elupaigad, Järise hoiu- ja loodusala ning kaitse-
eesmärgiks olev elupaigatüüp rabad).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
12
Kliima:
38. Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht
mineraliseerub, millega kaasneb kasvuhoonegaaside emissioon. Seetõttu on oluline, et
tootmisväljakud, mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel korrastataks
võimalikult kiiresti.
Inimene:
39. Korrastamistööde järjekord ja ohutustehnika on välja toodud korrastamise projektis,
millest tuleb arendajal ja korrastamistööde läbiviijatel kinni pidada.
40. Arendajal on kohustus korrastamistöödel tagada töötajate ohutud töötingimused ja
töövahendid.
2.1.3 OÜ MV Turvas tootmisalade korrastamise soovitused:
41. Kuumi turbatootmisalal on toiteainerikkad tingimused, mis toetavad madal- ja siirdesoo
taimkatte arengut, mitte aga rabasuunalist taastamist. Seega ei ole antud alal otstarbekas
ja tulemuslik viia läbi sugekihi kasutamist bioloogiliseks korrastamiseks (nn. sammalde
laotamist), kuna seda ei toeta alal olevad keskkonnatingimused. Toiteainerikastes
tingimustes toimub madalsoodele iseloomulike taimede levik ümbritsevatele aladele
veetaseme tõstmise järgselt küllaltki kiiresti.
42. Alalt leiti antud töö raames tehtud välitööde käigus III kaitsekategooria kaitsealuseid
taimeliike (harilik porss, soo-neiuvaip ja harilik ungrukold). Kaitsealuste liikide
kasvukohad ja elupaigad tuleks korrastamise käigus maksimaalses mahus säilitada, kuid
veetaseme tõstmine turbapinna ligidale neile negatiivset mõju ei avalda, kui neid alasid
püsivalt üle ei ujutata.
43. Võimalusel säilitada maksimaalses mahus sekundaarseid madalsootaimestiku laike, mis
on turbatootmisalal ajaga arenenud – väljakud III, IV ja V lõunaosa. Sealt saavad
madalsoodele iseloomulikud liigid ka kiiresti levida ümbritsevatele korrastatavatele
väljakutele.
44. Ligipääsu tagamiseks alale säilitada korrastamise käigus kruusateed. Säilitatavad teed
toimivad alal ka terassidevaheliste veetõketena.
45. Väljakutel kus veetaseme tõstmisel võivad tekkida olulisel määral üleujutatud alad (v.a.
Kuumi K-I väljak kuhu on otstarbekas rajada madalaveeline soostuv veekogu lindudele)
võiks luua veetaseme reguleerimise võimalused.
2.2 Korrastamise tingimustest kõrvale kaldumine
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekti koostamisel ei ole ette nähtud bioloogilist
korrastamist (korrastamise soovitused punkt 41), millest tulenevalt ei ole projekti
koostamisel arvestatud tingimusi 3, 8 – 11, 27, 30 – 35, ja 37. Korrastatava ala piires on
vähelagunenud turvas ammendunud ning hästilagunenud turvas ei ole sobilik keskkond
rabataimede fragmentide külviks ning madal- ja siirdesoole iseloomulike taimede külv ei ole
praktikas leidnud veel positiivseid tulemusi. Heintaimede, nagu päideroog, põldtimut ja
aasnurmikas, külv ei ole soovitavatav, kuna tegemist on invasiivsete ja mineraalmaadele
omaste liikidega, mis raskendab madalsoole iseloomulike taimede levikut korrastatavale
alale.
Korrastamistööde projekteerimisel ei ole arvestatud soovitusi 21 – 22, sest teede säilitamine
on vajalik alale ligipääsu tagamiseks. Samuti ei arvestata soovitust nr 26, mille kohaselt ei
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
13
soovitata töid ette näha aladel, mis on osaliselt juba taimestunud. Käesolevas projektis on
osaliselt ette nähtud pinnastööd ka taimestunud aladel, et kujundada reljeef
looduslähedaseks. Pinnastööde lõppedes ala uuesti taimestub paari aasta jooksul ning saadav
tulemus kaalub üle ajutise kahju.
Raadamistöid (korrastamise soovitus nr 28) on ette nähtud minimaalsel määral, vastavalt
planeeritud pinnastöödele. Juhul, kui korrastamistöödega veetase tõuseb ja kujunev
keskkond ei ole sobilik puittaimestiku kasvamiseks, tekib selle protsessi käigus ise surnud
puit, mis loob täiendavaid elukeskkondi.
2.3 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid
Korrastamise tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, turbatootmisala
geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, olemasoleva situatsiooni ning
majanduslike kaalutlustega. Käesolevas projektis hõlmatud ala korrastamise suund on soo
taastumine.
Tehnoloogilise korrastamise töid on käsitletud peatükis 3. Tööde mahtude ja maksumuse
koondandmed on toodud peatükis 6.
Lahend on koostatud põhimõttel, et ammendatud tootmisväljakutele luuakse maksimaalses
võimalikus ulatuses tingimused soo taastamiseks. Soo taastumiseks sobilike tingimuste
loomiseks on vajalik veetaseme tõstmine maapinna lähedale ja/või ajutiselt kuni 20 cm
maapinnast kõrgemale, samas vältides suurte avatud veekogude teket, sest suurtel aladel
tekib tuule mõjul veepinna virvendus, mis on ebasoodne taimeleviste kinnitumiseks ja
kasvama hakkamiseks.
Sobiliku veerežiimi loomiseks on planeeritud erinevaid metoodikaid, sh kogujakraavide
lausaline täitmine, väljakutel (terrassidel) veetaseme tõstmine ning hoidmine
veetõkkevallide ja regulaatoritega ning maapinna tasandamistööd.
Tehnoloogilisel korrastamisel jagatakse tootmisala väljakud veetõkkevallidega vastavalt
maapinna reljeefi muutustele väiksemateks aladeks – terrassideks. Terrassid on tähistatud
graafilistel lisadel 3/15, 5/15 ja 7/15. Terrassi piires reguleeritakse veetase optimaalsele
tasemele soostumise eelduste loomiseks. Olemasolevaid kogujakraave kasutatakse
terrassidelt liigvee eesvoolu juhtimiseks. Terrasside vahel on ette nähtud maapinna
planeerimistööd, et tagada vee liikumine. Vastavalt terrasside kavandatud veetasemetele,
kujunevad alale süsteemid, mille piires on terrasside veetasemed üksteisest sõltuvad (vt
graafiline lisa 7/15).
Lisaks on ette nähtud kraavide lausaline täitmine, mis annab veerežiimi seiskohast kõige
parema tulemuse, sest kraavi dreeniv mõju väheneb olulisel määral. Arvestades, et kraavi
täitmisel ei suudeta pinnast tihendada samasuguse tiheduseni, mis on ümbritsev looduslik
pinnas, jääb mõningane dreeniv mõju püsima. Kraavi lausalisel täitmisel jääb ala oluliselt
looduslähedasemaks võrreldes paisude rajamisega. Samuti soodustavad täidetud kraavid
taimeleviste kiiremat levikut looduslikult alalt korrastatavale alale.
Korrastataval alal tuleb väljakukraavide otstesse rajatud dreenid likvideerida, et vältida
terrassidelt vee ära voolamist ebasoosivates suundades.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
14
Korrastamistöödega säilitatakse olemasolev teedevõrk, et tagada tulevikus alale ligipääs.
Samuti säilitatakse kõik rajatised, mis on vajalikud kasutuses oleva ala kuivendamiseks ja
turba tootmiseks. Rajatised (truubid jne), mille säilitamine ei ole enam vajalik, tuleb
tehnoloogilise korrastamise käigus likvideerida.
Korrastatav ala terrassid II-3 ja III-3 jäävad Lussu kraavi (MPS kood 7116990020040)
mõjualasse, millest tulenevalt on nende terrasside veetase suurveeperioodil sõltuv Lussu
kraavi veetasemest. Arvestades eelnevat, ei rajata terrasside II-3 ja III-3 veetaseme
reguleerimiseks truupregulaatorit, vaid rajatase kivikindlustusega ülevool, mis on
konstruktsioonilt stabiilsem vee mõlemasuunalisele liikumisele.
Arvestades, et korrastamise töid tehakse etapiviisiliselt, tuleb tootmise lõppfaasis
kaaluda kraavi K-3 ehk Lussu kraavi (MPS kood 7116990020040) ümberjuhtimist
kraavi K-5, et vähendada kaevandamise lõppedes kuivendamise mõju Järise hoiualale
(KLO2000307). Arvestades, et Lussu kraav on maaparandussüsteemi eesvool, tuleb kraavi
ümberjuhtimine kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti Maaparanduse osakonnaga.
2.4 Korrastatava maa sihtotstarve
Korrastatava ala pindala on 159,91 ha, millest sihtotstarbelt taastuv soo on pindalaga
126,36 ha, raba pindalaga 31,66 ha ja teemaa pindalaga 1,89 ha.
Täpsed kõlviku mahud tuleb määrata korrastamise lõpetamisel tehtava
markšeidermõõdistamise käigus.
2.5 Jääkvaru
Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 31.12.2024) on Kuumi turbatootmisala mäeeraldisega
seotud ja korrastatavale alale jäävate varuplokkide indikatiivne jääkvaru kogus plokkide
lõikes toodud tabelis 2.1.
Tabel 2.1 Korrastatava ala hästilagunenud turba jääkvaru
Ploki nr Erim Varu kogus, tuh t
1 Hästilagunenud turvas 167
Kokku 167
Kuumi turbatootmisalal ei ole varu veel täielikult ammendunud. Tootmisala korrastamiseks
jäetakse mäeeraldise põhja ~0,2 m paksune turba kiht.
Tabelis 2.1 toodud varukogus on indikatiivne, kuna korrastatava ala piires veel toodetakse
turvast. Pärast ala tehnoloogilist korrastamist tuleb teha nõuetekohane jääkvaru koguse
arvutus. Ala korrastatuks tunnistamise ja keskkonnaloas määratud mäeeraldise piiride
korrigeerimise järel tuleb keskkonnaregistris varu maha kanda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
15
3 TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE
Tehnoloogilise korrastamise tööde eesmärk on sobilike tingimuste loomine soo
taastumiseks. Tehnoloogilise korrastamise tööd seisnevad peamiselt pinnastöödes,
hüdrotehniliste rajatiste ehitamises ja mittevajalike rajatiste likvideerimises.
Tehnoloogilise korrastamise käigus on korrastatava ala piires vaja rajada tootmisväljakutele
turbast veetõkkevallid koos regulaatoritega, kogujakraavid lausaliselt täita, teha nõlvade
tasandustöid ning maapinna planeerimistööd vee liikumise tagamiseks. Samuti on ette
nähtud kuivendusvõrgu rajatiste likvideerimine, sh truupide ja dreenide eemaldamine.
Osaliselt on korrastamise töid tehtud terrassil III-1 ja IV-1 (vt graafiline lisa 3/15).
Korrastamise tööde käigus on osaliselt likvideeritud dreenid ja alale on kujunenud veekogud,
mis säilitatakse olemasoleval kujul.
Tehnoloogilise korrastamise tööd on näidatud graafilisel lisal 3/15 ja 4/15.
3.1 Ettevalmistustööd
Ettevalmistustööd tootmisala korrastamiseks seisnevad raadamistöödes ligipääsu
tagamiseks ja setteekraanide rajamises.
3.1.1 Raadamine
Arvestades, et tegemist on kasutuses olnud tootmisalaga, on masinate ligipääs üldiselt hea.
Raadamistööde ala on näidatud graafilisel lisal 3/15. Raadatava ala pindala on 0,90 ha.
Raadamistööd on ette nähtud kraavi K-1 paremkaldal ja kraavi K-2 vaskkaldalt kraavi
pervest 6 m laiuselt, et oleks võimalik kogujakraavi täitmine nõlva tasandamisega. Samuti,
kui tööde tegemisel selgub, et sellises mahus ei ole trassiraie vajalik, võib raadatava ala
mahtu vähendada või ka suurendada.
Trassidelt raadatud metsamaterjali väljaveo vajaduse määrab tööde tegija. Juhul kui
metsamaterjali välja ei veeta, tuleb see järgata 4 -5 m pikkusteks juppideks, laasida ning
kasutada kraavi täiteks, kui see ei ole vajalik ekskavaatori liikumiseks. Seejuures tuleb
arvestada, et kraavisängi täitmisel puitmaterjaliga, tohib puitmaterjal moodustada 1/3 kraavi
ristlõikest ning puitmaterjali paigutamisel tuleb teha sängi katkestusi, et ei tekiks uusi
voolukanaleid.
Korrastamistööde teostamiseks ei ole kändude juurimine vajalik. Juhul kui tööde tegija leiab,
et kändude juurimine tõstab tööde efektiivsust, tuleb juuritud kännud tõsta täidetavasse
kraavisängi, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et kändude kasutamine turbapaisude
konstruktsioonis on keelatud.
3.1.2 Setteekraanide rajamine
Enne pinnastööde läbiviimist tuleb puhastada eesvoolukraavidele jäävad settetiigid ning
rajada täiendavad setteekraanid väljavooludele (vt graafiline lisa 3/15), et vältida sette
edasikandumist eesvoolu. Pinnastööde tegemiseks tuleb võimalusel eelistada madalvee
perioodi. Setteekraanide tuleb paigaldada Lussu kraavile ja kraavile K-8 kavandatavate
tööde tsoonist allavoolu jäävale lõigule.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
16
3.2 Veetõkkevallide rajamine
Tootmisväljakutele (vt graafiline lisa 3/15) tuleb rajada turbast vallid optimaalsete
veetasemete kujundamiseks.
Turbast vallid tuleb rajada pealt laiusega 1 – 1,5 m ja nõlvusega 1 : 3 – 1 : 3,5. Eelistatud on
laugema nõlvusega vallid, kuna need on lainetuse mõjul tekkivale erosioonile
vastupidavamad. Valli harja ehituskõrgused on esitatud graafilisel lisal 3/15. Valli
ehituskõrgus on antud absoluutkõrgusena, millest kõrgemaid valle ei tohi rajada. Valli
ehituskõrgus on määratud vastavalt maapinna abs kõrgusele ja projekteeritavale veetasemele
selliselt, et ehituse maht oleks optimaalne ning reljeefielemendina jääks võimalikult
loomulik. Valli keskmine ehituskõrgus on ~0,7 m.
Vallide rajamiseks vajalik pinnas tuleb kraapida rajatava valli asukoha lähedalt. Arvestades,
et osaliselt asuvad vallid mineraalpinnasel, tuleb valli konstruktsioonis kasutada ühte tüüpi
materjali (turvas või mineraalpinnas) ja materjalide (turba ja mineraalpinnase) segamist
vältida, kuna see nõrgendab paisu konstruktsiooni püsivust. Valli ehitamisel ei või
kasutada puukände ega -juuri. Ehitamisel tuleb pinnas tihendada ekskavaatori kopaga
vähemalt iga 0,5 m paksuse kihi järel.
Vallidele tuleb rajada regulaatorid vastavalt peatükile 3.4.
Valle on kokku vaja rajada 3676 m ja vallide rajamise maht on ~13 tuh m³.
3.3 Kraavide lausaline täitmine ja nõlvade tasandamine
Korrastatava ala piires tuleb vastavalt graafilisele lisale 3/15 ja 4/15 teha kraavide lausalist
täitmist. Kraavid, mille üks perv külgneb kõrgema alaga, tuleb kraavi lausaline täimine teha
koos kõrgema nõlva tasandamisega, et kujundada sujuvad üleminekud erinevate kõrgustega
alade vahel.
Kraavide lausalist täitmist tuleb teha korrastatava ala piires kraavidel K-1, K-2, K-4 ja K-7.
Kraavide täitmiseks tuleb maksimaalses mahus kasutada kraavivallis ladustatud materjali.
Vajadusel tuleb täitmiseks materjali juurde koorida ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt,
tootmisalaga külgnevate kraavide puhul eelistatavalt tootmisväljakutelt.
Koguja- ja väljakukraavide puhul, mille üks kraaviperv külgneb kõrgema alaga, tuleb kraav
lausaliselt täita koos nõlva tasandamisega selliselt, et kõrgem kraaviperv tasandatakse
madalama suunas, seejuures arvestades, et minimaalselt tuleb nõlva tasandada sellises
mahus, et kraav saab täidetud. Võimalikult looduslähedase reljeefi kujundamiseks on nõlv
soovituslik tasandada nõlvusele 1 : 6. Nõlva tasandamine on näidatud graafilisel lisal 3/15
skeemil „Kraavi täitmine nõlva tasandamisega“.
Juhul kui kogujakraavide laustäitmiseks ei ole täitematerjali maht piisav, võib kraavi
lausaliselt täita lõiguti ning täitmata kraavilõikudest kujunevad piklikud veekogud.
Antud veekogudesse on keelatud tõsta puitu, kände jms.
Kraavi lausalisel täitmisel võib kasutada puukände, -juuri ja lamapuitu. Oluline on jälgida,
et materjali võtmisel ja alal masinaga liikudes ei tekiks voolunõvasid rajatud terrassidest
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
17
välja. Kraavi täitmisel tuleb pinnas tihendada ekskavaatori kopaga vähemalt iga 0,5 m
paksuse kihi järel.
Kraavide täitmisel peavad tekkima sujuvad üleminekud (olemasoleva maapinna ja täidetud
ala vahel ning korrastatud ala välisilme peab jääma esteetiliselt vastuvõetav.
Kraavide lausalist täitmist tuleb teha kokku 3,6 km pikkusel lõigul, mahus 15,7 tuh m³.
3.4 Paisude tüüp 1 ja 2 rajamine
Kogujakraavidest K-1 ja K-2 vee suunamiseks väljakutele, tuleb rajada pinnaspaisud.
Paisude asukohad on näidatud graafilisel lisal 3/15 ja paisu konstruktsioon graafilisel lisal
8/15 ja 9/15. Enne paisude rajamist tuleb nende asukohad välja märkida.
Paisu rajamise asukohast üles- või allavoolu (vt graafiline lisa 3/15) on ette nähtud
kogujakraavi täitmine vastavalt peatükis 3.3 kirjeldatule.
Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas kraavisäng puhastada. Kraavisäng tuleb täita paisu
asukohas turbaga, sealjuures tihendada seda vähemalt iga 0,5 m paksuse kihi järel.
Paisukehand peab olema ümbritsevast maapinnast 0,5 m kõrgemal. Paisu harja laius on 3 m
ja tiiva pikkus 5 m. Paisu kehand tuleb rajada nõlvusega 1 : 2. Paisu muldkehas on kändude
või muu puidu kasutamine keelatud. On oluline, et laiendid oleksid vajaliku pikkusega,
arvestaksid paisu ümbruse maapinna reljeefi ja kataksid ära masinasõidujäljed, et vesi ei
voolaks paisu kõrvalt tagasi kraavisängi (vt graafiline lisa 8/15, Tüüp 1). Juhul kui kraavi
kaldad paiknevad erinevatel kõrgustel, tuleb paisu nihutada pikiteljest ristisuunas madalama
kalda poole (vt graafiline lisa 9/15, Tüüp 2).
Paisude rajamise maht kokku on 200 m³.
3.5 Regulaatorite rajamine
Korrastatava ala piires optimaalsete veetasemete kujundamiseks (~0,2 m maapinnast) tuleb
rajada vallidele ja kraavidele truupregulaatorid. Regulaatorite asukohad, projekteeritud
veetasemed väljakute piires ning regulaatorite abs kõrgused on näidatud graafilisel lisal 3/15.
Truupregulaator rajatakse vastavalt graafilisele 10/15 ja 11/15. Graafilisel lisal 11/15 on
kujutatud truupregulaatori rajamine kogujakraavile.
Valli rajatava truupregulaatori puhul tuleb paigaldada valli sisse Ø200 mm PE truubitoru.
Truubitoru lang peab olema minimaalselt 1%. Ülemises bjeffis tuleb paigaldada truubitoru
otsa 90° põlv, mille abil saab hilisemal perioodil veetaset reguleerida. Ülemises bjeffis peab
truubitoru ots jääma olemasolevale süvendi rajamise eelse maapinna kõrgusele, et vajadusel
oleks võimalik ülemises bjeffis veetase langetada minimaalsele tasemele. Truubitoru otsa
paigaldatud põlvega on võimalik veetaset reguleerida, vajadusel saab põlve otsa paigaldada
pikenduse. Põlve otsa tuleb paigaldada tsingitud terasest prahitõkkerest, et vältida toru
ummistumist. Prahitõkkeresti silmajaotus peab olema 52 x 52 mm. Ülemises ja alumises
bjeffis tuleb vastavalt graafilisele lisale 10/15 rajada truubitoru alla süvend, mille sügavus
on ~0,5 m projekteeritud veetasemest. Süvendi mõõtmed on näidatud graafilisel lisal 10/15.
Kogujakraavile rajatava truupregulaatori puhul tuleb kraavile rajada pais, mille harja kõrgus
on kraavi pervest 0,5 m kõrgemal ja külglaiendid 5 m kraavi servast (vt graafiline lisa 11/15).
Paisu harja pealt laius peab olema 3 m. Kogujakraavi truupregulaatori konstruktsioonis tuleb
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
18
kasutada Ø300 mm PE truubitoru. Toru tuleb paigaldada minimaalselt 1% languga. Truubi
sissevoolu poolsesse otsa tuleb paigaldada 90° põlv, mille abil saab hilisemal perioodil
veetaset reguleerida. Ülemises bjeffis peab truubitoru otsa jääma projekteeritud veetaseme
suhtes vee alla, et põlve pööramisel oleks võimalik veetaset reguleerida projekteeritud
veetaseme suhtes nii kõrgemale kui madalamale. Põlve otsa tuleb paigaldada prahitõkkerest
silmajaotusega 52 x 52 mm, et vältida toru ummistumist. Alumises bjeffis ei ole paisu
nõlvakindlustust ette nähtud, millest tulenevalt peab truubitoru ots alumises bjeffis ulatuma
paisu alumise nõlva piirist 0,5 m kaugemale, et vältida erosiooni (vt graafiline lisa 11/15).
Kuumi turbatootmisalal on kokku vaja rajada 15 regulaatorit.
3.6 Ülevoolu rajamine
Kraavile K-4 tuleb rajada fikseeritud ülevoolu kõrgusega kivikindlustusega pinnaspais.
Ülevoolu ehitusjoonis on toodud graafilisel lisal 12/15, paisu asukoht ja ülevoolu kõrgus
näidatud graafilisel lisal 3/15.
Enne paisu ehitamist tuleb kraavisäng selle asukohas igas suunas lahti kaevata min 0,5 m
ulatuses, vastavalt vajadusele võib väljakaeve mahtu suurendada. Paisu põhi peab ulatuma
mineraalpinnaseni. Paisu tuum tuleb ehitada piirkonnas levivast pinnasest. Paisu tuum tuleb
ümbritseda 1 mm paksuse geomembraaniga EPDM, mis peab olema paigaldatud kahe
geotekstiili NGS3 500 g/m² kihi vahele. Paanid tuleb paigaldada risti voolusuunaga ning
need tuleb jätkata veetihedalt, ülekate peab olema 1 m. Tekstiili otsad tuleb vaiadega
kinnitada kraavikaldasse. Geotekstiili eesmärk on kaitsta geomembraani võimalike torgete
eest. Geotekstiili peale tuleb paigaldada maakivid läbimõõduga 15–25 cm.
Ülevoolu kõige madalam koht peab asetsema paisu keskel ning paisu otsad peavad ulatuma
kuni 40 cm paisu keskosast kõrgemale või kuni kraavi perveni.
3.7 Dreenide likvideerimine
Dreenid tuleb likvideerida väljakutel I - VI.
Kuumi turbatootmisala korrastatava ala piires, ei ole täpselt dreenitorude materjal teada.
Plastikust ja asbestist dreenitorud tuleb terves ulatuses välja kaevata ja utiliseerida vastavat
jäätmekäitlusluba omaval ettevõttel. Savist dreenitorud tuleb läbi kaevata vähemalt 3 m
ulatuses ja savitorud võib jätta pinnasesse.
Dreenide likvideerimise käigus tekkinud kaevik tuleb täita ümbritseva maapinnaga samale
tasemele, et takistada vee liikumine väljakult kogujakraavi.
Dreenide likvideerimist on vaja teha 185 väljakukraavil. Täpsed tööde mahud tuleb määrata
enne tööde teostamist, kuivõrd projekteerimistööde raames tehtud uurimistöödega ei olnud
võimalik igal väljakukraavil dreene tuvastada.
Dreenide likvideerimine on näidatud graafilisel lisal 3/15.
3.8 Maapinna planeerimine
Arvestades, et väljakute otstes on maapind kõrgem, on vaja teha pinnase planeerimistöid, et
tagada väljakute vahel vee liikumine ja kavandatava veetaseme hoidmine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
19
Maapinna planeerimistöid on vaja teha väljakutel I kuni VI. Maapinna planeerimistööde
käigus rajatakse trapetsikujulise ristlõikega voolunõva (võimalikult looduslik), mille põhja
laius on 5 m ja nõlvus 1 : 6 (vt graafiline lisa 3/15 skeem „Maapinna planeerimine“). Nõva
põhja kõrgus on esitatud graafilisel lisal 3/15. Nõva rajamise käigus väljatud pinnas tuleb
kasutada kogujakraavide ja/või väljakukraavide täitmiseks.
Regulaatorid R-7, R-10 ja R-14 tuleb rajada paralleelselt nõva rajamisega ning
planeerimistööd tuleb teha sellises mahus, mis on vajalikud vee pääsuks ülevooluni ülemises
bjeffis ja alumises bjeffis vee äravooluks väljakule.
Maapinna planeerimistööde maht on 1,2 tuh m³.
3.9 Likvideeritavad objektid
Korrastamistööde käigus tuleb alalt likvideerida tööde käigus juhuslikult tekkiv prügi ja
muud jäätmed. Vastavalt graafilisele lisale 3/15 tuleb korrastamise käigus likvideerida
truubid. Juhul, kui korrastamistööde käigus tuleb täiendavalt välja analoogseid rajatisi, mis
ei ole plaanil märgitud ning mille säilitamine ei ole vajalik, tuleb need samuti likvideerida.
Truupide likvideerimisel, kus ei ole märgitud kraavisängi lausalist täitmist, tuleb kraav
jätta lahti.
Likvideeritavad objektid tuleb utiliseerida vastavat jäätmekäitlusluba omaval ettevõttel.
Korrastatava ala piiresse jäävad kännud, aunad ja muud pinnasehunnikud tuleb kasutada
kogujakraavide täitmiseks. Kännud ei tohi moodustada kraavisängi täites rohkem kui 1/3
kraavi ristlõikest ning kändude paigutamisel tuleb teha sängi katkestusi, et ei tekiks uusi
voolukanaleid. Avatud veekogusse ei tohi kände paigutada.
3.10 Tööde korraldamine
Kuumi turbatootmisala korrastamise tööd tuleb võimalusel planeerida madalveeperioodi, et
vältida sette edasikandumist eesvoolu.
Raadamistööde teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahu perioodi 15.04-31.06, millest
tulenevalt tuleb raadamistööd teha perioodil 01.07 – 14.04.
Tehnoloogilise korrastamise tööd on soovitatav teha terrasside süsteemide kaupa ülalt
allavoolu suunal (vt graafiline lisa 7/15). Seejuures tööde teostamisel arvestada, et dreenide
läbikaeve ja kraavide lausaline sulgemine tehakse viimasena või paralleelselt teiste töödega
selliselt, et see ei takista väljaku keskosas tööde teostamist veetaseme tõusmise tõttu.
Pinnastööde teostamisel tuleb sette edasikandumise vältimiseks kasutada põhust
setteekraane (vt graafiline lisa 15/15). Peale tööde teostamist tuleb setteekraanid eemaldada
ja kogujakraavidele jäävad settetiigid puhastada settest.
Korrastamise tööde lõppedes tuleb puhastada säilitatavad truubid settest.
Tööde lõpetamisel tuleb alalt teisaldada kõik juhuslikult tekkivad jäägid jms, et ei tekiks
reostust ega ohtu inimestele või loomadele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
20
Korrastamistööde teostamisel tuleb kaasata konsultandina soode taastamise kogemust
omav isik.
4 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE
Kuumi turbatootmisala korrastamise projektis ei ole bioloogilist korrastamist ette nähtud.
Kuumi turbatootmisalal luuakse tingimused veetaseme tõusuks ning ümbritsevatelt aladelt
sootaimede levikuks korrastatavale alale. Kuumi turbatootmisalal väljakutel on näha, et
sobiliku veetaseme loomisel taimestuvad alad küllaltki kiirelt iseseisvalt madal- ja
siirdesoodele omase taimestikuga ning täiendavaid bioloogilise korrastamise meetmeid ei
ole vaja väljakute keskosas rakendada.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
21
5 ALA JÄRELHOOLDUS
Korrastamistööde lõppedes peab jälgima soo taastumise protsessi ning hindama, kas
korrastamise järgselt saavutatud veetasemed on optimaalsed soo taastumise protsesside
toetamiseks ning vajadusel nägema ette meetmed veetaseme korrigeerimiseks. Samuti tuleb
korrastatud ala ülevaatusel kontrollida ehitatud vallide ja regulaatorite seisukorda. Juhul, kui
ala ülevaatusel selgub, et rajatud konstruktsioonid on purunenud, tuleb konstruktsioon või
selle osa taastada vastavalt käesolevale projektile. Vajadusel tuleb konstruktsioonide
lahendit muuta. Korrastamise õnnestumise seiret peab tegema sooteadlane ja/või isik kes
omab eelnevat kogemust soode taastamises ja/või selle seires vastavalt eraldi koostatavale
korrastamise seirekavale. Korrastataval alal tuleks seirata vähemalt veetasemeid ning
taimkatte taastumist.
Juhul, kui ala ülevaatuse/järelhoolduse käigus tekib vajadus veetasemete muutmiseks, peab
arvestama, et ühe süsteemi lõikes on terrasside veetasemed üksteisest sõltuvad. Terrasside
süsteemid ning nõuded veetasemete muutmiseks on esitatud graafilisel lisal 7/15.
Kuivõrd Kuumi turbatootmisala keskkonnaluba kehtib kuni 28.12.2049, siis korrastamise
efektiivsuse hindamist on mõistlik teha seniks kuni leitakse, et see pole enam vajalik.
Minimaalselt peab korrastamistööde efektiivsust hindama korrastamisele järgneval viiel
aastal.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
22
6 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT, MAKSUMUS JA
KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK
6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad
Korrastamistöödel kasutatav masinapark ei ole teada. Korrastamistööde teostamiseks
kasutatavate masinate valikul tuleb lähtuda nende võimekusest ehitustingimustes
manööverdada ja tagada efektiivselt lõpptulemuse saavutamine.
6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus
Korrastamistöödena käsitletakse veetõkkevallide ja regulaatorite rajamist, kraavide lausalist
täitmist ja nõlvade tasandamist, dreenide likvideerimist ja maapinna planeerimistöid. Töö
mahtudes ja maksumuses ei arvestata tööde käigus tekkiva prügi jooksva likvideerimisega.
Tehnoloogiliste korrastamistööde mahud ja maksumused on toodud tabelis 6.1. Kõik
maksumused on esitatud ilma käibemaksuta.
Tabel 6.1 Tehnoloogilise korrastamise mahud ja maksumus
Töö Töövahend/kuluobjekt Ühik Maht Ühiku
hind, €
Maksumus,
€
Raadamine Harvester ha 0.90 5500.00 4950
Kraavide täitmine Ekskavaator/Buldooser m³ 15685 1.00 15685
Vall Ekskavaator m³ 12869 1.00 12869
Dreenide läbikaeve Ekskavaator m³ 3996 1.00 3996
Maapinna
planeerimine Ekskavaator m³ 1227
1.00 1227
Pais kraavile
(regulaator) Ekskvaator m³ 200 1.00 200
Truupregulaator
Inimtöö, materjal,
transport tk 15 500 7500
Ülevool Ekskavaator, inimtöö tk 1 2800 2800
Setteekraanide
rajamine ja
likvideerimine
Ekskavaator, inimtöö tk 2 700.00 1400
Kändude
likvideerimine Ekskavaator m³ 2248 1.00 2248
Truupide
likvideerimine Ekskavaator tk 4 500 2000
Truubi puhastamine Ekskavaator, inimtöö tk 4 300 1200
Järelhooldus 6000
Tehnoloogiline korrastamine kokku, € 62075
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
23
6.3 Korrastamistööde kalenderplaan
Maavara kaevandamise loa kehtivus Kuumi turbatootmisalal lõpeb 28.12.2049.
Tehnoloogilised korrastamistööd tuleb teha esimesel võimalusel.
Tehnoloogilise korrastamistööd tuleb teha madalveeperioodil.
Tehnoloogilise korrastamisele järgneval viiel aastal peab teostama korrastatud ala ülevaatust
ja vastavalt järelhooldust vastavalt peatükile 5. Ala järelhoolduse peab korraldama OÜ MV
Turvas.
Tööde lõpetamisel tuleb alalt likvideerida juhuslikult tekkiv prügi, jäägid, sodi jms, et ei
tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele.
Tabel 6.2 Korrastamistööde kalenderplaan
Etapp Töö Soovitatav tegemise aeg
Tehnoloogiline
korrastamine
Kraavide täitmine, vallide ja
ülevoolude rajamine,
maapinna planeerimistööd,
dreenide likvideerimine jne.
2026 – 2043
Ala järelhooldus Vallide, ülevoolude ja
soostumise kontroll 2027 - 2048
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
24
7 KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED
Kuumi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa põhja- ja loodeosa kattub Järise loodusala
(EE0040407) ja Järise hoiualaga (KLO2000307) ning seal kaitstava esmatähtsa
elupaigatüübiga − rabad (7110*). Teenindusmaa põhja- ja loodeosa on keskkonnaregistri
andmetel märgitud III kaitsekategooria loomaliikide sookure (Grus grus), hallõgija (Lanius
excubitor), tedre (Tetrao tetrix), rüüda (Pluvialis apricaria), öösorri (Caprimulgus
europaeus) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaigana. Mäeeraldisest vahetult
lõunasse jääb II kaitsekategooria liigi sarvikpütt (Podiceps auritus) elupaik ning edelasse III
kaitsekategooria liigi väiketüll (Charadrius dubius) elupaik.
Korrastamisega otsest keskkonnareostust ja -ohtlikkust ei kaasne. Kuumi turbatootmisala
korrastamise keskkonnamõju on hinnatud töös „Kuumi turbatootmisala korrastamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr
16/1664).
Kokkuvõtvalt korrastatud Kuumi turbatootmisalalt vett enam ära ei juhita, vaid
suurendatakse rajatavates terrassides vee viibeaega, et soodustada soole iseloomuliku
taimestiku kasvamist ja levikut.
Kuumi turbatootmisalalt tulenev saasteainete koormus Lussu peakraavile korrastamise
järgselt võrreldes praeguse koormusega väheneb. Korrastatud turbatootmisala ei hakka
avaldama negatiivset mõju vooluveekogude veekvaliteedile. Kraavide täitmisel ja paisu
rajamisel võib vähesel määral eesvoolu kanduda turbaheljumit. Kuivendusvõrgu
eesvooludele on rajatud settetiigid, milles toimub vee puhastamine enne selle voolamist
eesvoolu. Täiendava meetmena on kavandatud kasutada pinnastööde teostamisel
setteekraane (vt graafiline lisa 15/15).
Kõige tõenäolisem avarii, mis korrastamisel võib juhtuda, on õli- ja naftaproduktide
sattumine pinnasevette. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et diiselkütust ega
määrdeõli ei satuks maapinnale ja/või vette. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma
selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse
kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale
jäätmekäitlusasutusele.
Tuleohtlikkus turbatootmisala korrastamisega väheneb.
Turbatootmisala korrastamisega luuakse soodsad tingimused taime- ja loomaliikide
elupaikade kujunemiseks, millega kaasneb positiivne mõju taimedele, loomadele kui ka
kaitstavatele loodusobjektidele. Turbatootmisala korrastamine ei mõjuta ebasoodsalt Järise
hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Järise loodusala terviklikkust ega kaitse-eesmärke.
Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht
mineraliseerub. Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud, mis ei ole enam turba tootmise
eesmärgil kasutusel korrastataks võimalikult kiiresti. Pärast korrastamist ei toimu enam
turba mineraliseerumist. Turbatootmisala korrastamise tulemusena taassoostumise
eesmärgil kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb.
Inimese tervise ja vara säilimise tagab korrastamise projektis välja toodud ohutusnõuete
järgimine. Turbatootmisalalt viiakse korrastamise käigus tehislikud materjalid jms ära.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
25
Turbatootmisala korrastamisega suureneb kaudselt kohalike elanike heaolu, kuna
majandustegevusest tingitud häirimine piirkonnale puudub ning looduslik maastikuilme
järk-järgult taastub.
Jäätmed võivad tekkida masinate ja seadmete remondil ning amortisatsioonil.
Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas, õlikanistrid jms) kogutakse kokku
tootmisala hooldusplatsile ja toimetatakse sealt edasi jäätmehoidlasse. Kavandatava
tegevusega jäätmeid ei teki. Jäätmete tekkimisel tuleb need käidelda vastavalt
jäätmeseaduses (RT I, 31.12.2024, 7) sätestatud nõuetele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
26
8 TÖÖOHUTUSNÕUDED
Ohutusnõuded töötamisel on kehtestatud maapõueseadusega (RT I, 30.12.2024, 13),
Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrusega nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 17.10.2019,5), töötervishoiu ja tööohutuse
seadusega (RT I, 02.05.2024, 29) ja seadme ohutuse seadusega (RT I, 30.04.2024, 11)
sätestatule.
Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused
ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab antud projektiga
ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või
keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel.
Võsa koristustöödel tuleb kinni pidada ohutustehnika nõuetest. Raiejäätmete põletamine
tootmisalal on keelatud.
Töökohad tuleb enne mehhanismidega tööle asumist tähistada hästi nähtavate tähistega.
Ettevalmistustööde tegemisel tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest.
Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne
selle käivitamist. Masinate sõitmisel turbaväljakutel tuleb jälgida, et roomikud ei läheneks
piirdekraavi pervele lähemale kui 0,5 m ja kogumiskraavi pervele lähemale kui 2 m.
Ettevõtjal tuleb korraldada tuleohutusalast väljaõpet ja juhendamist.
Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest
abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.
Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud.
Mehhanismide vahekaugused nende tööl peavad olema maksimaalsed mehhanismide
tegevusraadiused +5 m.
Korrastamistööde teostamisel kasutatava ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa
tegevusraadiuses +5 m teisi mehhanisme ega inimesi.
Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.
Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa jätta rippuvasse asendisse.
Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal.
Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas
töökojas või seadmete remondi platsil.
Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend.
Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt
turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste
tulekustutusvahenditega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
27
9 FOTOD
Foto 9.1 Vaade põhjasuunas kraavile K-2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
28
Foto 9.2 Vaade väljaku V lõunaosale
Foto 9.3 Vaade IV väljakule ja kraavile K-5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
29
Foto 9.4 Korrastatud ala väljaku III idaosas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
30
Foto 9.5 Vaade lääne suunas kraavile K-3 ehk Lussu kraavile
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kuumi turbatootmisala korrastamise projekt
31
10 KASUTATUD KIRJANDUS
Maapõueseadus (01.01.2025). Riigi Teataja I. [WWW]
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024013
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm
(30.06.2022). Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022026
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (15.05.2024). Riigi Teataja I. [WWW]
https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024029
Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 (17.01.2020).
Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019005
Seadme ohutuse seadus (10.05.2024). Riigi Teataja I. [WWW]
https://www.riigiteataja.ee/akt/130042024011
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-500001
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi osaühing MV Turvas
Registrikood / Isikukood 10930579
Tegevuskoha andmed Nimetus Pelisoo turbamaardla Kuumi turbatootmisala
Aadress Kuumiraba, Ohtja küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Katastritunnus(ed) 48301:003:0168
Territoriaalkood EHAK 5623
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn
Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
18.05.2020
Lõppemise kuupäev 28.12.2049
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/8
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus Kuumiraba 1 põhjapoolne vv
Väljalaskme kood SA135
Reoveepuhasti nimetus Kuumiraba settetiik
Reoveepuhasti kood PUH0000223
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Lussu kraav
Suubla kood VEE1169901
Veekogumi nimetus Möldri
Veekogumi kood 1169900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6479525, Y: 406115
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2018 2049 Nafta NAF 5
2018 2049 Heljum HEL 40
2018 2049 BHT7 BHT7 15
2018 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2018 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
3/8
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Suublasse juhitavast veest tuleb võtta veeproove omal kulul ja vastavuses kehtiva metoodikaga. Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ja olema atesteeritud.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus
Kuumiraba 1 põhjapoolne vv SA135 X: 6479525, Y: 406115 Möldri 1169900_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas
Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks
Turbatootmisaladelt suublasse juhitavast veest võtta proovid kaevandamise perioodil ( II ja III kvartalil). Juhul, kui saasteainete näitajad ületavad loaga määratud piirväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte-ja proovivõtuvahendeid. Võetud proovid on üksikproovid.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.
Veekogu nimetus
Veekogu kood
Suubla nimetus
Suubla kood Väljalaskme kood
Väljalaskme nimetus Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Proovi võtukoha nimetus Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)
Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise
sagedus Proovi võtmise aeg
Lussu kraav VEE1169901 Lussu kraav
VEE1169901 SA135 Kuumiraba 1 põhjapoolne vv
Möldri 1169900_1 770 m allpool turbaala kuivendusvee väljavoolu
X: 6480071, Y: 405624 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)
Üks kord aastas
juuli-august
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Suublaseiret võib teostada samaaegselt sademevee väljalasu seirega. Lahustunud hapniku sisaldus määrata nii üldkontsentratsioon mg/l kui ka % küllastusastmest.
4/8
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr
Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale
1. Masinate hooldustöid tuleb teha selleks ettenähtud hooldusaladel.Masinate tankimist ega hooldustöid ei tohi teha lähemal kui 10 meetrit veekogude kaldast 2. Masinate hooldusplatsidel tuleb tagada varustus võimaliku avariijuhtude ohjamiseks reostusaine tõkestamine poomi ja absorbendiga ning jäätmete kogumiskoht. 3.Õli või kütuse lekete korral pinnasesse saastunud pinnas koorida ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslisentsi omavale ettevõttele. 4. Õli või kütuse lekete korral vette tuleb turbatootmisalalt sulgeda vee äravool, reostus lokaliseerida ning likvideerida.
Loa kehtivusaeg
2. Sademevee käitluse nõuded 1. Mehaaniline. Suublasse juhitavat vett käsitletakse sademeveena. Sademevee puhastamiseks rajatud puhasteid (kogujakraavid, settebasseinid) tuleb puhastada regulaarselt sademetevaesel perioodil. 2. Kuivenduskraavide ülesõidud varustada suudmerestidega vältimaks freesturba settimist kogujakraavidesse. 3. Kuivenduskraavidesse ja settebasseinidesse kogunenud turba võib pärast hooajalist tootmisperioodi lõppu väljakutele tagasi pumbata. 4. Puhastid tuleb ümberehitada kui vee erikasutusloa nõudeid ei ole enam võimalik täita.
Loa kehtivusaeg
3. Toimingud avarii korral Vastavalt kehtivale korrale Loa kehtivusaeg 4. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras Loa kehtivusaeg 5. Muud asjakohased meetmed Kavandatud tegevuse kahjuliku mõju ilmnemisel veele või pinnasele on vee erikasutusloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid nõudmisi ning kui loaga lubatud tegevus põhjustab
kahjulikke keskkonnamuutusi, siis on Keskkonnaametil õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid Loa kehtivusaeg
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 5/8
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr
Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Väljalaskme omaseire tulemused
Omaseire tulemused esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste ja infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis tärkandmetena lisades proovivõtu protokolli ja labori poolt väljastatud proovide analüüsitulemuse.
KaKahe nädala jooksul pärast seire teostamist.
2. Muu vajalik informatsioon 1. Suubla omaseire tulemused: analüüsiandmed koos proovivõtuprotokolliga esitada vastavalt KOTKAS vormi V8 proovivõtukohtade detailsusele ja proovivõtu sagedusele Seiretulemused tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS-es kohustuste moodulis tärkandmetena lisades proovivõtuprotokollid ja labori poolt väljastatud proovide analüüsitulemused.
2. Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused sh aruandluskohustus on loa omajale toodud Keskkonnaameti kodulehel keskkonnakaitseloa omaja meelespeas (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea).
1.Kahe nädala jooksul pärast seire teostamist
3. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t)
Pidada turbakaevandusalalt suublasse juhitava vee koguse kvartalipõhist arvestust. Vooluhulkade arvestuses lähtuda piirkonna äravoolumoodulist või tootmisala suurusest ja pinnakatte äravoolutegurist. Arvutusi kajastavad dokumendid esitada koos kvartaalse veesaastetasu deklaratsiooniga.KOTKAS-sse lisada vastavasisuline dokument deklaratsiooni manusena. Proovivõtukohtadest võetud veeproovide analüüsiandmed loaga määratud komponentide ja proovivõtusageduste lõikes. Andmete esitada KOTKAS-es kohustuste moodulis tärkandmetena lisades ka vastavad dokumendid kahe nädala jooksul peale seire teostamist
Üks kord kvartalis koos keskkonnatasu deklaratsiooniga ning üks kord aastas veekasutuse aruandega
4. Teave meetmete rakendamise kohta
Teavitada Keskkonnaametit muudest meetmetest, mida planeeritakse rakendada vee erikasutuse raames tekkiva reostuse vähendamiseks, kaasa arvatud sademevee kanalisatsiooniehitiste rekonstrueerimine, ehitamine ja laiendamine.
Meetmete kavandamisel
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu
M1. Maavara kaevandamine 6/8
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 100
Maardla nimetus Pelisoo
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara turvas
Mäeeraldise nimetus Kuumi turbatootmisala
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju
Teenindusmaa ruumikuju
Mäeeraldise pindala (ha) 112.74
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 159.91
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Aiandus- ja energeetika
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 3
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 182.004 tuh t 08.02.2020
Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, hästilagunenud 2006 2049 3 tuh t 146 tuh t
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
7/8
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pelisoo turba maardla Kuumi tootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2017)
Geoloogiafondi number 8982
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/536
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.03.2019
Turvas, hästilagunenud 2006 2049 0714 Saaremaa vald
Kõrvaltingimused
1. korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt 04.05.2006 kuni 28.12.2019 kehtinud kaevandamisloa mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridele; 2. kui puhastatakse Järise hoiuala välispiiriks olevat kraavi, tuleb tegevus eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo
8/8
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
MV Turvas [email protected]
Teie 05.02.2015 Meie 15.04.2015 nr HLS 10-1/15/20722-4
Kuumi turbatootmisala korrastamistingimused
MV Turvas on esitanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile taotluse väljastada Kuumi turbatootmisala (maavara kaevandamisluba SAAM-023) korrastamistingimused. Taotlus on registreeritud Keskkonnaametis 24.09.2014 nr HLS 10-1/14/20722. Kuumi turbatootmisala asub Saare maakonnas Mustjala ja Lääne-Saare vallas Pelisoo maardlas, riigile kuuluvatel kinnistutel (katastritunnused 27001:001:0145, 48301:003:0168), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Mäeeraldise pindala on 112,6 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 159,92 ha. Maavara kaevandamise loa kohaselt tuleb ala korrastada märgalaks. Loa taotluses on märgitud, et pärast kaevandamise lõppu oleks soovitatav jätta Kuumi turbamaardla märgalaks, sulgeda osa magistraal- ja kogujakraave. Lasta ala soostuda ja metsastuda. Arvestades, et turbatootmisala piirneb Järise hoiualaga ning seal kaitstava esmatähtsa elupaigatüübiga rabad (7110*), siis tuleb turbatootmisala korrastada sooks ning korrastamisel arvestada, et ala veerežiim ja muud keskkonnatingimused muudetakse looduslikumaks nii, et see toetaks maksimaalsel määral piirneval hoiualal kaitstava elupaigatüübi rabad soodsa seisundi saavutamist. Taimestumise kiirendamiseks tuleb alale siirdada kaevandamiseks ettevalmistatavatelt aladelt kooritavat sugekihti. Taotlejal tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti koostamise raames läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkt 29 alusel on kohustuslik suuremal kui 25 hektari suurusel alal. KMH tulemusi arvestades koostatakse korrastamisprojekt, mis arvestab maksimaalselt ala keskkonnatingimusi. Kuumi turbatootmisala korrastamistingimuste eelnõu on edastatud arendajale ning Mustjala ja Lääne-Saare Vallavalitsustele 08.01.2015 kirjaga HLS 10-1/15/20722-2. Mustjala Vallavalisus ega Lääne-Saare Vallavalitsus ette antud aja jooksul oma seisukohta ei esitanud. Arendaja nõustub oma 05.02.2015 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2015 nr HLS 10-1/15/20722-3) Keskkonnaameti poolt koostatud Saikla turbatootmisala korrastamistingimuste eelnõuga. Täiendavaid tingimusi ei ole seatud. Maapõueseaduse § 48, Keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa
2 (2)
korrastamise kord väljastab Keskkonnaamet Kuumi turbatootmisala (maavara kaevandamise luba SAAM-023) mäeeraldise teenindusmaa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1. Korrastatava maa sihtotstarve: 1.1. Korrastada ala taastuvaks sooks (märgalaks) 2. Veerežiimi kujundamise nõuded: 2.1. Korrastatava ala veerežiim peab tagama soo taastumise 3. Bioloogilise korrastamise nõuded: 3.1. Taimestumise kiirendamiseks tuleb alale siirdada sugekihti. 4. Lisatingimused: 4.1. Kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ nõuetega. 4.2. Korrastamisprojekt koostada vastavuses maapõueseaduse § 62 lõikega 1, mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt. 4.3. Korrastamisprojekti koostamise raames tuleb läbi viia KMH. 4.4. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. 4.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Merike Rosin 452 7773 [email protected] Allar Liiv 452 7766 [email protected]
1
MV TURVAS TURBATOOTMISALA KORRASTAMISE SOOVITUSED (TÖÖ NR 23/4652)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
2
Kinnitas:
Aadu Niidas
Juhatuse liige
Koostas:
Anna-Helena Purre
Keskkonnaspetsialist
© 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
3
SISUKORD
1. Sissejuhatus ...................................................................................................... 4
2. Korrastamise suund ja korrastamise eelne olukord ......................................... 6
3. Korrastamiseks tehtavad tööd ja soovitatavad muudatused ........................... 9
4. Turbatootmisalade keskkonnatingimused ja taimestik .................................. 12
4.1. Saikla turbatootmisala .............................................................................. 12
4.2. Piilasoo turbatootmisala ........................................................................... 20
4.3. Kuumi turbatootmisala ............................................................................. 27
5. Soovitused alade korrastamiseks ................................................................... 34
6. Summary ........................................................................................................ 36
7. Kasutatud kirjandus ........................................................................................ 38
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
4
1. SISSEJUHATUS
MV Turvas OÜ-le (Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn
61, 93818, registrikood 10930579) kuulub Saaremaa vallas kolm turba tootmist
lubavat keskkonnaluba kolmel erineval turbatootmisalal (Saikla, Piilasoo, Kuumi;
tabel 1). Kõigil neil aladel on juba ammendunud või lähiaastatel ammenduvaid
väljakuid, millel on oluline keskkonnamõjude (sh. kliimamõjude) vähendamiseks
alustada taastamistegevusega.
Varasemalt on väljastatud kõigile aladele korrastamistingimused (2015.a.),
tehtud kõigile kolmele turbatootmisaladele korrastamisprojektid (OÜ
Inseneribüroo STEIGER, 2017) ja korrastamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamised (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018). Vahepealsel ajal ettevõtte
korrastamistegevust läbi viinud ei ole, kuid muutunud on alal
keskkonnatingimused (sh. arenenud taimestik), samuti on kasvanud teadmised
turbatootmisalade korrastamise sh. tehnoloogiliste võtete kohta. Seetõttu tellis
arendaja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn,
registrikood 11206437) Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisala korrastamise
soovitused.
Korrastamise soovituste eesmärk on hinnata võimalusi soo taastamiseks ning
anda soovitusi varem koostatud korrastamise tehniliste projektide
ajakohastamiseks nii tehnoloogilise kui ka bioloogilise korrastamise osas.
Maavara kaevandusalade korrastamiskohustus on kaevandamisloa omanikul,
kaevandamisalade, s.h turbatootmisalade korrastamisel lähtutakse Eesti
Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
5
Tabel 1. MV Turvas OÜ turbatootmisalad (Keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS andmetel)
Saikla Piilasoo Kuumi
Keskkonnaloa nr SAAM-019 SAAM-018 KL-500001
Keskkonnaloa kehtivus 04.05.2006 – 28.12.2049
Katastritunnus 63401:001:0348 (Saiklaraba), 63401:001:0510 (Kuressaare metskond 606)
59201:001:0217 (Piilasoo)
48301:003:0168 (Kuumiraba)
Mäeeraldise pindala (ha) 117,223 310,74 112,74
Mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)
148,07 408,83 159,91
Aastane kaevandamismaht (tuh m3)
6 12 3
Kaevandatav varu (tuh t) 165,204 734 146
Kaevandatava maa kasutamise otstarve
Taastuv soo
Korrastamise alased kõrvaltingimused
Korrastada kogu Saiklaraba kinnistu.
Korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt 04.05.2006 kuni 28.12.2019 kehtinud kaevandamisloa mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridele.
Korrastamistingimused Keskkonnaameti 15.04.2015 kiri nr HLS 10- 1/15/20723-4
Keskkonnaameti 15.04.2015 kiri nr HLS 10- 1/15/20724-5
Keskkonnaameti 15.04.2015 kiri nr HLS 10- 1/15/20722-4
Korrastamisprojekt Töö nr 17/1841 Töö nr 17/1824 Töö nr 17/1849
Korrastamise KMH Töö nr 16/1654, heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.05.2018 kirjaga nr 6-3/18/5193-2
Töö nr 16/1663, heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 12.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/3914-2
Töö nr 16/1664, heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.05.2018 kirjaga nr 6-3/18/5194-2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
6
2. KORRASTAMISE SUUND JA KORRASTAMISE EELNE OLUKORD
Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade maavara kaevandamist ja vee-
erikasutust lubavas keskkonnaloas on märgitud korrastamissuundadeks soo
taastamine. Antud alade korrastamiseks Keskkonnaameti poolt väljastatud (tabel
1) korrastamistingimustes on soovitatud alal luua soo taastekkeks sobivad
tingimused ning lisaks kasutada bioloogilist korrastamist sugekihi siirdamise
näol. Kehtivates keskkonnalubades on kõrvaltingimusena seatud vajadus
korrastada terve Saiklaraba kinnistu (Saikla turbatootmisala puhul) või
korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt 04.05.2006 kuni
28.12.2019 kehtinud kaevandamisloa mäeeraldise ja selle teenindusmaa
piiridele (Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade puhul). Lisaks tabelis 1 toodud
korrastamisprojektidele on viidud kõigi kolme turbatootmisala puhul läbi ka
korrastamist käsitlevad keskkonnamõju hindamised ning need on
Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud.
Soo taastamine pakub mitmeid ökosüsteemiteenuseid. Soo taastamisel luuakse
tingimused bioloogilise mitmekesisuse arenguks luues kasvutingimused soodele
iseloomulikele taimedele ja pakkudes elukohti loomadele, turba lagunemine
väheneb ja taimkatte arenguga luuakse tingimused turbaalal süsiniku
sidumiseks, taastatud turbaalad on ka magevee reservuaarid ning veetaseme
tõustes väheneb ala tuleohtlikkus (Padur ja teised, 2017). Turbatootmisaladel
soo taastumiseks sobivate tingimuste loomisel CO2 emissioonide vähenemist
kinnitavad Eesti taastatud turbatootmisaladel tehtud uuringud (Järveoja ja
teised, 2016; Purre ja teised, 2019; Purre ja Ilomets, 2021), kusjuures eriti
oluline on alal kiire taimkatte arengu tagamine, mis koos kõrge veetasemega
loob eeldused turba tekkeks ja süsiniku sidumiseks (Järveoja ja teised, 2016;
Purre ja teised, 2019). Sugekihi siirdamine (st. samblakihi laotamine (Rochefort
ja teised, 2003; Purre ja teised, 2019)) on bioloogilise korrastamise viis, kus
looduslähedastest rabadest tuuakse sobivaid turbasamblaid koos sugekihiga,
laotatakse need korrastatavale alale ning kaetakse põhuga, seejärel tõstetakse
alal veetase (Rochefort ja teised, 2003).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
7
Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalad on nende suuruse tõttu mõistlik
korrastada etapiviisiliselt turbatootmisala osade ammendumise järgselt.
Tulenevalt turbakihi tüseduse varieerumisest alal on osad väljakud juba
ammendunud ja taimestumas. Tulenevalt vahepealsetest arengustest aladel
olevates keskkonnatingimustest ning soode taastamise alastest teadmistest
võrreldes 2015.a. kui korrastamistingimused väljastati neile turbatootmisaladele
ja 2017.a. kui koostati korrastamisprojektid, leiti, et on otstarbekas
korrastamisprojektid uuendada vastavalt tänapäevastele tingimustele ja
teadmistele. Seetõttu tellis MV Turvas OÜ turbatootmisalade uue ülevaatuse ja
soovitused korrastamisprojektide ajakohastamiseks.
Saikla turbatootmisala on täielikult ümbritsetud riigile kuuluvate kinnistutega,
Piilasoo turbatootmisala on ümbritsetud nii riigile kuuluvate kui ka eramaa
kinnistutega (valdavalt ida- ja põhjasuunas), Kuumi turbatootmisala puhul
asuvad lähimad eramaad turbatootmisalast lõunast, kuid valdavalt on
turbatootmisala ümbritsetud riigimaadega. Säilitada tuleb varasemates
tehnoloogilistes projektides eraomandis kinnistute omanikega kooskõlastatud
leevendusmeetmed või leevendusmeetmete muutmisel kooskõlastada uued
meetmed piirnevate eraomandis kinnistute omanikega.
Korrastamise puhul tuleb arvestada ka kaitsealuste liikide ja teiste
kaitseväärtustega:
₋ Saikla turbatootmisalal on teenindusmaal üks sarvikpüti (Podiceps auritus)
elupaik (KLO9123791, viimane vaatlus 11.06.2017), turbatootmisala
piirneb järgnevate kaitsealuste objektidega:
o Punajalg-tildri (Tringa totanus) elupaik KLO9120609 (viimane
vaatlus 17.06.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Rüüda (Pluvialis apricaria) elupaik KLO9120570 (viimane vaatlus
17.06.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Harilik porss (Myrica gale) kasvukoht KLO9331702 (viimane vaatlus
23.11.2010), III kaitsekategooria taimeliik;
o Kaljukotkas (Aquila chrysaetos), elupaik KLO9126257 (viimane vaatlus 12.01.2022), I kaitsekategooria linnuliik;
o Koigi loodus- ja linnuala (Natura 2000 ala; EE0040425).
₋ Piilasoo turbatootmisalal on mäeeraldisel ja selle teenindusmaal
väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) elupaik KLO9121501 (viimane
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
8
vaatlus 2015.a.) ning mäeeraldise teenindusmaal tiigis sarvikpüti elupaik
KLO9123800 (viimane vaatlus 19.06.2017). Mõlemad on II
kaitsekategooria linnuliigid. Turbatootmisala piirneb osaliselt põhja- ja
idaosast III kaitsekategooria taimeliigi soo-neiuvaiba (Epipactis palustris)
kasvukohaga KLO9334000 (viimane vaatlus 25.07.2010).
₋ Kuumi turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kaitsealused
liigid ja objektid puuduvad. Kuumi turbatootmisala piirneb järgnevate
kaitsealuste liikide ja objektidega:
o Hallõgija (Lanius excubitor) elupaik KLO9119514 (viimane vaatlus
16.06.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Rüüda elupaik KLO9119518 (viimane vaatlus 16.06.2014), III
kaitsekategooria linnuliik;
o Suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaik KLO9119517 (viimane
vaatlus 16.06.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Sookure (Grus grus) elupaik KLO9119512 (viimane vaatlus
18.05.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Öösorri (Caprimulgus europaeus) elupaik KLO9119501 (viimane
vaatlus 16.07.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Tedre (Lyrurus tetrix) elupaik KLO9119522 (viimane vaatlus
01.05.2014), III kaitsekategooria linnuliik;
o Järise loodusala (Natura 2000 ala, EE0040407).
Turbatootmisalade korrastamise käigus taastuvaks sooks taastatakse muuhulgas
antud liikidele elupaigad ja toitumisalad ning turbatootmisala korrastamisel on
positiivne mõju antud liikide elupaikadele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
9
3. KORRASTAMISEKS TEHTAVAD TÖÖD JA SOOVITATAVAD MUUDATUSED
Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalad on soovitav korrastada taastuvaks sooks, mis vastab ka olemasolevatele korrastamistingimustele ja projektidele. Kõigi nende alade puhul on juba varasemalt küsitud korrastamistingimused, koostatud korrastamisprojektid ja viidud läbi ka vastavad keskkonnamõju hindamised (tabel 1). Korrastamistingimuste ja seeläbi ka korrastamisprojektidega ettenähtud tööd sisaldavad tehnoloogilist korrastamist (peamiselt teede eemaldamist, veetaseme tõstmist vallide ning paisude abil, sh. erineva maapinna kõrgusega terassideks) ja bioloogilist korrastamist (sugekihi kogumist piirnevatelt looduslikus seisundis aladelt ning selle laotamist korrastatavale alale taimestumise kiirendamiseks).
Tehnoloogilise korrastamise puhul on otstarbekas vastavalt praegustele teadmistele lisada alale veetaseme reguleerimise võimekus, vajadusel vaadata üle vallide ning paisude paiknemine (ajakohastada vastavalt tänapäevastele meetoditele) ja näha ette alal kruusateede (ja betoonteede aluste) säilitamine. Soo taastamise eelduseks on veetaseme tõstmine turbapinna lähedale, mis tagab sobivad tingimused soodele iseloomuliku taimkatte arenguks. Veetaseme tõstmiseks tuleb alale rajada vastavalt turbatootmisala tehnoloogilisele projektile paisud ja veetõkkevallid. Eesvoolule või põhikogujakraavidele, vajadusel ka erinevatele terassidele tuleb ehitada regulaatorid või ülevooluga paisud, et suurvee perioodil oleks liigvee ära juhtimiseks võimalik vastavalt veetasemele need kas sulgeda või avada. Vee regulaatorite kogus ja asukohad määratakse uuendatud korrastamisprojektis. Veetaseme reguleerimise võimalust varasemates korrastamisprojektides ette pole nähtud. Kaevandamise lõppfaasis tuleb turba tootmisel tagada võimalikult tasane turbapind korrastamistööde lihtsustamiseks ning korrastamiskulude vähendamiseks.
Lisaks regulaatoritele on soovitatav korrastatav tootmisala jagada vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud reguleeritud ülevooluga veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende levikut ning ala terassideks jagamine on ette nähtud ka olemasoleva . Sellise meetodi korral rajatakse korrastavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erineva tasemega, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Väikseima võimaliku pindala määrab korrastatava ala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
10
reljeef. Tagamaks soodele iseloomuliku taimkatte arengut peab korrastataval alal olema vähemalt 0,2 m paksune turbakiht, et luua sobivad keemilised ja füüsikalised kasvutingimused. Korrastamine tuleb läbi viia esimesel võimalusel peale väljakute ammendumist, et vältida turba edasist mineraliseerumist, sel juhul ei ole vajalik ka pinna koorimine.
Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb ära viia turbatootmisalalt kõik, mis on tehislik, et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme, sh. likvideerida korrastatavale alale ladustatud kasutusest väljas olev tehnika, turbaaunad, hunnikutes killustik, kännud jms. Siiski on soovitav säilitada kolmel tootmisalal olevad kruusateed, mis tagavad alale ligipääsu ka korrastamise järgselt ning samuti on soovitav säilitada betoontee plaatide all olevad teevallid. Teevallid ja kruusateed tagavad alale hädapärase ligipääsu ka korrastamise järgselt ning toimivad ka veetõkkena. Võimalusel võiks säilitada alal olevaid tuletõrjetiike ja settebasseine, mis pakuvad elu- ja kasvukohta veetaimedele ja - loomadele.
Väljastatud korrastamistingimustes on nõutud ja nii keskkonnamõju hindamises analüüsitud kui ka korrastamisprojektides ette nähtud sugekihi laotamist korrastatavale alale. Sugekihi laotamist kasutatakse rabasuunalise taastumise kiirendamiseks, kus eeldatakse turbasammalde poolt domineeritud taimekoosluste arengut (Rochefort ja teised, 2003). Kuna antud aladel on jääkturbaks hästi lagunenud madal- ja siirdesooturvas ja lähedal on mineraalpinnas, siis jäävad peale ala ammendumist toiteainerikkad tingimused, mille puhul levivad eelkõige madalsoo taimed. Antud tingimused ei sobi rabataimkatte taastamiseks, millele viitab kõigil kolmel turbatootmisalal kasutusest välja langenud aladele arenenud madalsoodele iseloomulik taimkate (taimkatte kirjeldused esitatud ptk. 4). Eestis läbiviidud katsete tulemusena (Purre & Ilomets, 2018; Purre ja teised, 2020) on selgunud, et sellistel kõrgema pH-ga ja elektrijuhtivusega toiteainerohkematel aladel ei saavutata rabataimestikuga sugekihi laotamisel soovitavaid tulemusi ja domineerima jäävad alale muul viisil saabunud soontaimed – kuivemates kasvukohtades puit- ja puhmastaimed ning niiskemates kasvukohtades rohttaimed (Purre ja teised, 2021). Samuti taanduvad sealt ajapikku samblad, eriti alale sugekihi laotamisega alale introdutseeritud samblad (Purre & Ilomets, 2018).
Turbatootmisala korrastamisel soo taastamise eesmärgil luuakse ühtlane veerežiim juba tehnoloogilise korrastamise käigus ja sellega aidatakse kaasa sootaimete levikule. Madalsootaimed võivad kasvada sobivate tingimuste (kõrge veetasemega) taastekkel jääkturbas olevatest seemnetest, levida alale
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
11
ümbritsevatelt aladelt ning nende taimede levikut saab soodustada looduslähedastest sooökosüsteemidest kogutud taimede (heina) külvil taastatavale alale (Middleton ja teised, 2006). Antud aladele madalsootaimede sobivust kinnitavad juba taimestunud väljakud, kusjuures kõigile kolmele turbatootmisalale on kasvama asunud juba ka kaitsealused liigid – välitööde käigus leiti mitmeid III kaitsekategooria taimi. Samuti kinnitavad Purre ja teiste (2021) tehtud uuringud, et sellistes toiteainerikastes tingimustes taimkatte areng kiirem kui toiteainevaestes ja/või kuivemates tingimustes, kus sugekihi laotamine seda kiirendab. Sarnased tingimused on ka veel turbatootmises olevatel Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade väljakutel (ptk 4), mistõttu ei ole ka neile sugekihi laotamine neile kulutõhus meede ja tõenäoliselt ei saavuta soovitud tulemusi. Seetõttu ei ole sugekihi laotamine Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisaladele otstarbekas ja tulemuslik. Sugekihi mitte laotamine korrastamisalale ei muuda oluliselt läbi viidud keskkonnamõju hinnangute tulemusi. Kuna sugekihti pole kõrval olevatelt aladelt vaja koguda, väheneb keskkonnamõju ümbritsevatele aladele. Juhul kui antud aladelt võetakse madalsoo taimkattega alasid taas tootmisse või eemaldatakse tootmise laiendamiseks sugekihti kõrval olevatelt madal- ja siirdesoo taimkattega aladelt, võib katsetada väikeses mahus antud sugekihi laotamist korrastatavatele veel taimestumata aladele, kuid sugekihi laotamise metoodikas (Rochefort ja teised, 2003) soovitatud põhuga katmist ning väetamist antud juhul läbi viima ei peaks.
Tulenevalt vahepeal möödunud ajast, muutunud keskkonnatingimustest ning kogunenud teadmistest on asjakohane korrastamisprojekt ajakohastada vastavalt eelpool toodud põhimõtetele ja selgitustele. Korrastamisprojekt peab vastama Keskkonnaministri määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Projekti kohaselt tehtud korrastamistööd võtab vastu korrastamistööde vastuvõtukomisjon. Peale korrastamistöid on oluline seirata alal veetasemeid ning taimkatte arengut, hindamaks ala korrastamise edukust ning lisatööde vajadust. Kõik korrastamisega seonduvad lõplikud tööd ja tehnilised lahendused määratakse korrastamise projektis uuendatud versioonis. Terviklik Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade uuendatud korrastamislahendus töötatakse välja korrastamisprojekti ülevaatamisel. Täpsemad juhised antud tööde läbiviimiseks on toodud jääksoode korrastamise käsiraamatus (Paal, 2011). Täpsemad väljakute põhised korrastamisprojektide muudatuste soovitused on esitatud peatükis 4 ning lühikokkuvõte kõigist soovitustest on antud peatükis 5.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
12
4. TURBATOOTMISALADE KESKKONNATINGIMUSED JA TAIMESTIK
MV Turvas OÜ turbatootmisaladel Saiklas, Kuumis ja Piilasoos on ammendunud ja ammendumas väljakuid, aastatel 2017 – 2018 on kõigile kolmele turbatootmisalale tehtud ka korrastamisprojektid (tabel 1), mida ellu viidud ei ole. Korrastamisprojekti muutmise vajaduse ja korrastamiseks soovituste esitamiseks tehti 11 – 12.09.2023, kui mõõdeti ka turbapinnale tekkinud veekogude ning kraavide pH ja elektrijuhtivus ning kirjeldati väljakute taimkate (sh. kaitsealused liigid).
4.1. Saikla turbatootmisala
Saikla turbatootmisala jääkturba lasundis on hästilagunenud turvas ning alal on toiteainerikkamad tingimused. Alal varieerus vee pH vahemikus 5,4 kuni 7,5 ja elektrijuhtivus vahemikus 28,5 kuni 247 μS cm-1. Saikla turbatootmisalal on kõrgema keskmise maapinna kõrgusega juba väljakud ala lääneosas, mis asuvad sooala servaosas ja kus väljakud on valdavalt tootmisest välja jäetud (joonis 4.1). Tootmisala idaosas on tootmisväljakute keskmine kõrgus madalam ja algne turbakiht tüsedam.
Turbatootmises väljakud on taimestumata või väga vähesel määral taimestunud (peamiselt kraavid), samas kui tootmisest välja langenud väljakutel on arenenud madalsoo- ja ruderaaltaimede kooslused. Alal leiti ka kaitsealust taimeliiki harilikku porssa (Myrica gale, III kaitsekategooria; joonis 4.2). Saikla turbatootmisala teede ääres kasvasid ruderaaltaimed – soo-osi (Equisetum palustre), hanijalg (Potentilla anserina), võililled (Taraxacum spp.), suur teeleht (Plantago major), metsmaasikas (Fragaria vesca), harilik raudrohi (Achillea millefolium), soo-ohakas (Cirsium palustre), harilik käbihein (Prunella vulgaris), harilik vaarikas (Rubus idaeus), karutubakad (Pilosella spp.), tedremaran (Potentilla erecta), harilik ussikeel (Echium vulgare). Turbatootmisala väljakute taimkatte on täpsemalt kirjeldatud alljärgnevalt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
13
Joonis 4.1. Saikla turbatootmisala väljaku numbrid ja maapinna kõrgus (1 m eraldusvõimega kõrgusmudel, Maa-amet, 2023 (2017.a. LIDAR mõõdistus)) ning taastamisala kaitsealused liigid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
14
Väljakul S-I (foto 4.1) oli välitööde ajal kraavid vett täis ning kraavivee pH 7,5 ja elektrijuhtivus (EC) 144,5 μS cm-1. Väljakutel toimub turba tootmine kuid kraavid ja nende servad on taimestunud. Enne välitöid oli kraave ja settetiike puhastatud ning taimed settetiigist välja tõstetud. Väljakukraavides ja settetiigis kasvasid laialehine hundinui (Typha latifolia) ja ujuv penikeel (Potamogeton natans), samuti tarnad (Carex spp.), väiksemates väljakukraavides kasvas harilikku pilliroogu (Phragmites australis). Kraaviservades kasvas väljakutel hanijalg (Potentilla anserina), oblikaid (Rumex spp.) ja harilikku unilooka (Sisymbrium officinale). Väljakut ümbritses kase ja männiga kõdusoomets.
Foto 4.1. Saikla turbatootmisala ala S-I vähetaimestunud väljakud (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 11.09.2023).
Väljaku S-II alal turbatootmist ei toimu. Kraavides kasvasid laialehine hundinui, väikeseviljaline jõgitakjas (Sparganium erectum subsp. microcarpum), väike lemmel (Lemna minor), tähk-vesikuusk (Myriophyllum spicatum). Väljakukraavid on hästi taimestunud veetaimedega ning kraavide servas leidub laiguti raba- karusammalt (Polytrichum strictum). Kraavivee pH oli antud väljakukraavides 6,8 – 6,93 ja EC 91,5 – 179,8 μS cm-1. Kohati oli kraavides näha savikat mineraalmaterjali. Kõrgematel kasvukohtadel kasvavasid paiselehte (Tussilago farfara), pilliroogu, kaske (Betula pubscenes) ja kanarbikku (Calluna vulgaris).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
15
S-III ala aktiivset turbatootmist ei toimu, vanadele väljakutele oli kasvanud kaske ja vähemal määral mändi (Pinus sylvestris), samuti pilliroogu ja kanarbikku, paju (Salix spp.), sookastikut (Calamagrostis canescens), pihlakat (Sorbus aucuparia) ja sinihelmikat (Molinia caerulea), madalamates kohtades leidus ka laialehist hundinuia. S-III alal olevas tiigis kasvasid ujuvad penikeeled ja tarnad.
S-IV (foto 4.2) ala toimub aktiivne turbatootmine, kraavid ei ole taimestunud, kraavis on pH 6 ja elektrijuhtivus 98,8 μS cm-1.
S-V (foto 4.3) alal ala moodustab peamiselt suur ajutine veekogu, mida turbatootmise välisel ajal kasutavad peatumispaigana linnud ja ülejäänud ajal aktiivne turbatootmine. Alalt toimub väljalasku ülepumpamine (pump asub väljaku loodenurgas) ning pumpamise lõpetamisel peale kaevandamistegevust tekib alale madalaveeline veekogu, milleks on soovitav see ala ka jätta. Silmas tuleb pidada, et kuna luuakse madalaveelist linnuveekogu, mille lõpp-eesmärk on siiski sootaimede taastumine alal, ei ole vajalik luua Keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 § 14 kohast veekogu, milles veetase ületab valdavalt 2 m. Veekogule tuleb kujundada laugemaid kaldalõike, mis tagavad loomadele ja inimestele ohutult väljumise võimalusi. Sellel alal on mõnevõrra happelisemad ja toiteainevaesemad tingimused, pH 5,5 – 6,2 ja EC 41,5 – 70,5 μS cm-1. Taimedest kasvavad kraavides tömbilehine penikeel (Potamogeton obtusifolius), pudeltarn (Carex rostrata), väikeseviljaline jõgitakjas ja lemled. Kraavi servades kasvasid vähesel määral harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium), paiseleht, kanarbik, sinikas (Vaccinium uliginosum), hall lepp (Alnus incana), paju ja sookask.
Foto 4.2. S-IX ala servast aladele S-IV ja S-VI, taimestumata turbatootmisala (a) ja vaade S-VI ja S-VII väljakutele idasuunast (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 11.09.2023).
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
16
Foto 4.3. Vaade S-V väljakul olevale linnuveekogule lõuna suunast (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 11.09.2023).
S-VI (foto 4.2) ala väljakutel toimub aktiivne turbatootmine, ala on taimestumata. Osad kraavid on täis rohevetikaid. Kraavivee pH 5,7 ja elektrijuhtivus 119,5 μS cm-1.
S-VII (foto 4.2) alal toimub aktiivne turbatootmine ja valdavalt on ala taimestumata, ala lääneservas olevas tiigis kasvasid ujuv penikeel, pudeltarn, kraavi kõrval kasvas üksikute laikudena harilikku palusammalt (Pleurozium schreberi) ja üksikute isenditena siirdesoodele ja rabadele iseloomulikku ümarlehist huulheina (Drosera rotundifolia) ning harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustris). Kuivemates kasvukohtades leidus ka soo-kuuskjalga (Pedicularis palustris), kanarbikku ja sookastikut. Tiigi pH 6,65 ja EC 83,5 μS cm-1 viitavad mõnevõrra toiteainevaesematele ja happelisematele tingimustele, mis on iseloomulikumad siirdesoodele. Ala lääne- ja keskosas kasvas väljakukraavides vähesel määral pilliroogu, kuid valdavalt olid kraavid taimestumata ning väljakukraavides olid tingimused mineraalainete rikkamad, pH 6,78 ja elektrijuhtivus 101,3 μS cm-1. Ala idaosas oli väljakukraavid valdavalt taimestumata (välja arvatud lemled mõnes kraavis) ja paksemas turbas, sellest hoolimata olid tingimused küllaltki aluselised (pH 6,2, EC 247 μS cm-1).
S-VIII väljak oli taimestumata ja seal toimus aktiivne turba tootmine. Vaid väljakukraavides leidus taimi ning seal kasvasid ujuv penikeel ja väike lemmel, kraavi pH oli 6,1 – 6,5 ja EC 199,7 – 217 μS cm-1. Väljakukraavide servas kasvas ka harilik soosõnajalga (Thelypteris palustris), paiselehte ja pilliroogu. Väljakust
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
17
idas, mäeeraldise teenindusmaal olevas tiigis olid tingimused happelisemad, kus pH oli 5,4 ja EC 28,5 μS cm-1, seda tõenäoliselt looduslikust rabast tulenevate mõjutuste tõttu. Seal kasvasid ka happelistele tingimustele, sh rabadele iseloomulikud taimed kukemari (Empetrum nigrum), rabamurakas (Rubus chamaemorus), küüvits (Andromeda polifolia) ning kanarbik, samuti leidus kuivendatud turbaaladel levinud kattekolda (Lycopodium annotinum). Tiigiservadel kasvas ka turbasamblaid – pruuni turbasammalt (Sphagnum fuscum) ja kitsalehist turbasammalt (Sphagnum angustifolium), lisaks kasvasid tiigis ujuv penikeel ja tömbilehine penikeel.
S-IX (foto 4.4) alal turbatootmist ei toimu ja sinna on kiiresti arenemas madalsookooslus. Ala keskosas pole edasised tegevused vajalikud ja need kahjustaksid alal arenevaid taimekooslusi. Alal kasvavad erinevad tarnad, laialehine villpea (Eriophorum latifolium), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pilliroog, hanijalg, liivateelehine mailane (Veronica serpyllifolia), pajud kõrgemates reljeefi osades ka kask, mänd, kanarbik ja sinikas. Märjemates kasvukohtades leidus ka laialehist hundinuia. Antud alalt leiti ka mitmeid III kaitsekategooria taime hariliku porsa (Myrica gale) isendeid, mida varem Keskkonnaregistrisse kantud ei oldud, seetõttu on antud alal soovitav säilitada maksimaalses mahus olemasolevat taimestikku. Veetaseme mõnevõrra tõstmiseks tuleks sulgeda väljakut ümbritsevaid piirikraave, kuid korrastamisprojektis ette nähtud terasside T9 ja T10 vaheliste vallide vajadust tuleks täiendavalt kaaluda projekti muutmise käigus kuna nende vallide rajamine kahjustaks oluliselt olemasolevat taimestikku.
Foto 4.4. S-IX alal arenev madalsookooslus (a) ning hariliku porsa (III kaitsekategooria taim) isendid (b)(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 11.09.2023).
S-X (foto 4.5) ala eraldab S-V alast turbast vall ning S-X alal on kuivemad tingimused (v.a. tiik), alal aktiivset turbatootmist ei toimu. Ala kõrgematel pinnavormidel on paljast turvast, kaske, mände, kadakaid (Juniperus communis),
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
18
sinihelmikat, tarnad, soo-kuuskjalga, vaarikat, kanarbikku ja karutubakat. Tiigis kasvavad keraluga (Juncus conglomeratus), luigelilled (Butomus umbellatus) ja pilliroog. Tiigis on vee pH 6,9 ja elektrijuhtivus 87 μS cm-1. Väljakul S-V veetaseme tõusul tõuseb ka S-X alal veetase, mis soodustab alal madalsoo koosluste arengut.
Foto 4.5. S-X alal olev tiik ja taimekooslused (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 11.09.2023).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
19
Joonis 4.2. Saikla turbatootmisala väljaku numbrid ja välitööde käigus leitud kaitsealused liigid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
20
4.2. Piilasoo turbatootmisala
Piilasoo turbatootmisala jaguneb laias laastus kaheks – väljakud kus jätkub aktiivne turbatootmine (foto 4.6) ning teenindusmaal ja mäeeraldisel asuvad alad, kus turbatootmine on lõppenud (joonis 4.3). Tootmisala teede servades kasvasid peamiselt ruderaaltaimed: sinihelmikas, sookastik, kask, mänd, kadakas, paju, võililled, tedremaran, arujumikas (Centaurea jacea), jäneskastik (Calamagrostis epigejos), paakspuu, kanarbik. Alade P-X, P-XI, P-XII, P-XVII vahelises piirkonnas kasvas ka kaitsealuseid taimi – III kaitsekategooria taime soo-neiuvaipa (Epipactis palustris, 42 isendit) ja harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea, 1 isend). Samuti leidus erinevaid kaitsealuseid taimi tootmisest välja langenud väljakutel (harilik ungrukold (Huperzia selago subsp. selago), soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)), mille asupaigad on toodud joonisel 4.4. Ala pH varieerus vahemikus 6,1 – 7,3 ja elektrijuhtivus 48 – 134 μS cm-1.
Foto 4.6. Piilasoo turbatootmisala põhjaosas olevad väljakud P-XVI (a) ja P-XV (b) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
Kuna tootmises olevatel väljakutel (P-I, P-II, P-III, P-IV, P-V, P-VI, P-VII, P-VIII, P-XI, P-XIII, P-XIV, P-XVI, P-XVII) oli veetase kraavides liiga madal, siis sealt pH-d ja elektrijuhtivust ei mõõdetud. Antud aladel eeldatavasti need näitajad ka muutuvad kaevandamise käigus, kuna eemaldades pealmisi turbakihte avalduvad toiteainerikkamad turbakihid, mistõttu nii pH kui ka elektrijuhtivus alal eeldatavasti tõusevad. Eeldatavasti on turbatootmise lõppfaasis, enne korrastamist sealsed keskkonnatingimused sarnased aladele, mis on juba vähemal või suuremal määral taimestunud ja mille tingimused ja taimkatte on kirjeldatud järgnevalt. Seetõttu on ka need väljakud soovitav korrastada vaid tehnoloogiliselt luues nii tingimused ala madalsoo suunaliseks arenguks, mida toetavad toiteainerikkamad jääkturba omadused. Juhul kui juba taimestunud
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
21
väljakud, eriti need kus kasvavad kaitsealused taimeliigid (P-IX, P-XII, P-XVIII, P- XIX, P-XX, P-XXI) võetakse uuesti turbatootmisalana kasutusse on soovitav sealset sugekihti kasutada sama ala ammenduvate väljakute korrastamisel soodustamaks ala kiiremat taimestumist, sh. kaitsealuste taimeliikide levikut alale.
P-IX ala jaguneb kahte ossa, ala põhjaosas toimub aktiivne turbatootmine ning see osa on taimestumata. Ala lõunaosa aga asub mäeeraldisest väljapool (kuid mäeeraldise teenindusmaal) ning seal aktiivset turbatootmist ei toimu. Sinna on arenenud kõdusoomets (foto 4.7), kuid nähtavad on kunagised turbatootmisala väljakukraavid. Tulenevalt ala kuivusest puudusid veekogud, kust mõõta vee pH- d ja elektrijuhtivust, kuid alal olev taimestik viitab toiteainerikastele tingimustele. Ala lõunaosas kasvasid kased, männid, pajud, kadakad, paakspuu, tamm (alusrindes), kanarbik, jäneskastik, metsosi (Equisetum sylvaticum), arujumikas, paiseleht, hanijalg, sinihelmikas, lamba-aruhein (Festuca ovina), ümarlehine uibuleht (Pyrola rotundifolia), kattekold, metsmaasikas, seaohakas (Cirsium oleraceum), pohl (Vaccinium vitis-idaea). Kaitsealustest liikides leidus III kaitsekategooria taimi, metsaga alal oli harilikku ungrukolda (Huperzia selago subsp. selago). Selles piirkonnas võiks korrastamisjärgselt jääda pinnaveetase turbapinnast suurel osal aastal ligikaudu 50 - 20 cm sügavusele tagamaks soometsa ilmelise koosluse arengu. Ala põhjaosas kasvavad väljakutevahelistes kuivades kraavides vaid tarnad ja pilliroog ning väljakud on taimestumata.
Foto 4.7. Piilasoo turbatootmisala ala P-IX lõunaosas olev kuivendusmõjuga soomets (a) ja seal kasvavad harilikud ungrukollad (III kaitsekategooria, b) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
22
Joonis 4.3. Piilasoo turbatootmisala väljaku numbrid ja maapinna kõrgus (1 m eraldusvõimega kõrgusmudel, Maa-amet, 2023 (2017.a. LIDAR mõõdistus)) ning taastamisala kaitsealused liigid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
23
Ala P-X (foto 4.8) võetakse uuesti turbatootmisse ning välitööde ajal eemaldati alalt kasevõsa. Ala töösse võtmisel olemasolev taimestik eemaldatakse ning jäävad palja turbaga alad.
Foto 4.8. Piilasoo turbatootmisala P-X väljak, kust eemaldatakse olemasolev taimkate (kasevõsa) ja mis võetakse uuesti turbatootmiseks kasutusse (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
P-XII (foto 4.9) väljakud on tootmisest välja langenud, kuid asuvad mäeeraldise piires, st neil on võimalik taasalustada turbatootmist, kuid turbavaru antud piirkonnas on küllaltki õhuke (v.a. kruusatee servas). Antud alal on tingimused mineraalainerikkad, kraavides on pH 6,2 ja elektrijuhtivus 134 μS cm-1. Taimedest kasvavad alal mänd, kask, sookastik, pilliroog, paiseleht, soo-ohakas, karutubakas, ussikeel, arujumikas, valge ristik (Trifolium repens), kollane tarn (Carex flava), pudeltarn (Carex rostrata), niitjas tarn (Carex lasiocarpa), laialehine villpea, tupp-villpea, ussikeel, metsmaasikas, paiseleht, hanijalg, soo- kuuskhein, ümarlehine uibuleht, kanarbik, sinikas, sookail (Rhododendron tomentosum), soopihl (Comarum palustre). Samblarindes kasvasid raba- karusammal (Polytrichum strictum) ja soovildik (Aulacomnium palustre). Ala lõunaosaosas kasvas rohkelt III kaitsekategooria taimeliiki soo-neiuvaipa. Juhul
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
24
kui alal kaevandamist ei taasalustata ja ala korrastatakse, siis tuleb eemaldada alalt vanad rauast masinad ja tõsta veetaset kogujakraavis. Veetaseme tõstmine turbapinna lähedale toetab alal madalsoosuunalist taimestiku arengut. Siiski ala keskosas oleva olemasoleva madalsoo taimkatte säilitamiseks peaks kaaluma ala jagamist väljakutega risti olevateks terassideks (T27 – T29 ja T31 – T33), mille rajamine kahjustaks oluliselt olemasolevat taimkatet.
Foto 4.9. Vaated turbatootmisest välja jäänud väljakule P-XII teeservas olevatele aladele (a) ja niiskemale madalsoo taimkattega keskosale (b) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
Ala P-XV on aktiivses turbatootmises olevad alad, kus taimi leidub vaid kraavides (tarnad ja paju).
P-XVIII (foto 4.11) alal on vanad taimestunud turbatootmisväljakud, kus aktiivset tootmist enam ei toimu. Antud ala kraavis oli vee pH 6,5 ja EC 83,3 μS cm-1 ning väljakukraavid on antud alal valdavalt kinni vajunud ja ei vaja täiendavat sulgemist. Liikidest on esindatud kadakad, pajud, männid, kased, paakspuu, sinihelmikas, tupp-villpea, laialehine villpea, harilik naat (Aegopodium podagraria), arujumikas (Centaurea jacea), karutubakas, hanijalg, paiseleht, pilliroog, mätastarn (Carex cespitosa), niitjas tarn, keraluga, madalamates kohtades ka laialehine hundinui. Kaitsealustest taimeliikidest leidus alal III kaitsekategooria taimeliike laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine, 6 isendit) ja soo-neiuvaipa (3 isendit).
P-XIX ja P-XX alad (foto 4.10) on väga sarnased ja neid kirjeldatakse koos. P-XIX alal on vanad madalad turbavõtu tiigid, kus paikneb II kaitsekategooria linnu sarvikpüti elupaik ning need alad on ka sobivaimaks teise sama kategooria kaitsealuse linnu, väikeluige, peatumispaigaks. Antud aladel on tiikides pH 7,3 ja elektrijuhtivus 90,5 μS cm-1 ning tiigid on vähetaimestunud ja seal kasvab lisaks veesisestele taimedele vaid kitsalehist hundinuia (Typha angustifolia) ja laialehist
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
25
hundinuia, pilliroogu ja ujuvat penikeelt. Tiikide kallastel kasvavad männid, kased, pajud, paakspuu (Rhamnus frangula), tarnad, tedremaran, põldjumikas (Centaurea scabiosa), võililled, metsmaasikas, harilik raudrohi, hanejalg ja äiatar (Knautia arvensis). Alalt P-XIX leiti ka 9 isendit III kaitsekategooria taime soo- neiuvaip (Epipactis palustris).
Foto 4.10. Keskkonnaregistrisse kantud sarvikpüti (II kaitsekategooria lind) elupaik väljakul P-XIX (a) ja kunagine turbavõtukoht väljakul P-XX (b) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
P-XXI alal (foto 4.11) on vanad turbatootmise väljakud, mis on kasutusest välja langenud. Antud ala kraavis oli vee pH 6,1 ja elektrijuhtivus 47,9 μS cm-1. Alal kasvasid kadakad, männid, kased, pajud, paakspuud, pilliroog, tarnad (nii kollane kui ka pudeltarn), põldjumikas, võililled, karutubakas, tupp-villpead, ümarlehine uibuleht, sinikas, kukemari, samblarindes kasvas palja turba üks pioneertaimi raba-karusammal. Samuti leidus III kaitsekategooria taime soo-neiuvaipa (13 isendit).
Foto 4.11. Turbatootmisala teenindusmaal asuvad osaliselt taimestunud väljakud P-XXI (a) ja P-XVIII (b)(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
b
a b
a
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
26
Joonis 4.4. Piilasoo turbatootmisala väljaku numbrid ja välitööde käigus leitud kaitsealused liigid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
27
4.3. Kuumi turbatootmisala
Antud alal toimub veeärastus ülepumpamise teel, pumpamise lõpetamisel alal veetase tõuseb, on oodata, et alale tekivad turbatootmise lõpetamisel märjad madalsoo kooslused. Ala pH on vahemikus 5,0 – 6,8 ning elektrijuhtivus vahemikus 28 – 289 μS cm-1. Ala idaservas olevad väljakutel on mineraalpind kõrgemal (joonis 4.5) ning need osad väljakutest on valdavalt tootmisest välja langenud ja taimestumas. Juba taimestunud turbatootmisala osadelt leiti mitmeid kaitsealuseid liike – soo-neiuvaipa, põhja-ungrukolda (Huperzia selago subsp. arctica; hariliku ungrukolla alamliik), porssa (joonis 4.6).
K-I alal (foto 4.12) asuv väljak on valdavalt aktiivses tootmises, st. taimestumata, tootmisest väljas on vaid väljaku idaosa, kuhu on arenenud ruderaal- ja madalsootaimed. Antud ala pH oli 5,1 – 6,8 ja EC 122 – 289 μS cm-1.Tootmises olevatel väljakud olid välitööde ajal küllaltki kõrge veetasemega, kraavide servas kasvas sookastikut ja ahtalehist põdrakanepit (Epilobium angustifolium). Ala lääneosas olevas endises tuletõrjetiigi servas kasvasid niitjas tarn ning kanarbik. Ala idaosas mahajäetud väljakutel kasvas paju, kaske, mändi, harilikku pihlakat, pilliroogu, erinevaid ohakaid, harilikku põisrohtu (Silene vulgaris), soo-õisluhta (Triglochin palustre), soo-kuuskjalg, sinikas, tupp-villpea, metsosi, niitjas tarn, harilik luga (Juncus effusus), karutubakat, paiselehte, pohla, kanarbikku. Kaitsealustest liikides leidus antud väljaku idaosas soo-neiuvaipa (u. 70 isendit), mis kuuluvad III kaitsekategooriasse.
Foto 4.12. Turbatootmisala alal K-I olev taimestuv kunagine tuletõrjetiik (a) ja välitööde käigus ala idaosast leitud soo-neiuvaiba (III kaitsekategooria) kasvukoht (b)(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
28
K-II (foto 4.13) ala on peaaegu täies mahus aktiivses turbatootmises, välja arvatud kõige idapoolsem osa. K-II ala on võrreldes K-I alaga kuivem ja vähem taimestunud. Väljakukraavide pH on 6,1 – 6,2 ja EC 122 – 242 μS cm-1. Ala idaosas olevatel taimestunud väljakutel kasvavad kased, männid, pajud, laialehine villpea, tupp-villpea, sookastik, soo-õisluht, pilliroog, metsosi, metsmaasikas, ussikeel, kanarbik, kraavides ka hundinui ja laiguti leidus raba- karusammalt. Antud alal kasvas ka III kaitsekategooria taime hariliku ungrukolla Eestis vähem levinud alamliik põhja-ungrukold (Huperzia selago subsp. arctica). Antud liigi kasvukohta ei peaks rajama korrastamise käigus T11 ja T13 terrasse eraldavat valli, kuna valli rajamisel kahjustataks antud kasvukohta samuti on oht antud liigile liialt märgade kasvutingimuste arenemiseks selle terrassi eraldamisel.
Foto 4.13. Turbatootmisala alal K-II olev aktiivses tootmises olev ala (a) ja välitööde käigus ala idaosast leitud põhja-ungrukolla taim (III kaitsekategooria; b)(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
K-III alal olid valdavalt aktiivses tootmises väljakud, v.a. kunagise tuletõrjetiigi asukoht ja märjem ala idaosa (fotod 4.14). Aktiivses turba tootmises väljakud olid taimedeta, kuid kunagise tuletõrjetiiki oli arenenud väärtuslik madalsoolaik, kus kasvasid niitjas ja kollane tarn, valge nokkhein (Rhynchospora alba), pajud, väikesed üksikud kased, küüvits, ümarlehine huulhein, soo-kuuskjalg ja kaks isendit soo-neiuvaipa (III kaitsekategooria). Ala idaosas mahajäetud väljakutel kasvasid kask, mänd, paju, kanarbik, niitjas tarn, tupp-villpea, laialehine villpea, pilliroog, soo-kuuskjalg, harilik kamaras (Odontites verna), ümarlehine huulhein, soo-õisluht ja samblarindes oli raba-karusammalt. Tiigikestes kasvas ka ujuv penikeel, kraavis ahtalehist hundinuia ja tee servades paiselehte. Kohati oli antud piirkonnas väljas mineraalaine põndakud. Tekkinud veekogudes oli pH 6,1 ja elektrijuhtivus 32,6 μS cm-1.
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
29
Joonis 4.5. Kuumi turbatootmisala väljaku numbrid ja maapinna kõrgus (1 m eraldusvõimega kõrgusmudel, Maa-amet, 2023 (2017.a. LIDAR mõõdistus)) ning taastamisala kaitsealused liigid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
30
Foto 4.14. Turbatootmisala alal K-III taimestunud kunagine tuletõrjetiik, kus kasvavad ka soo- neiuvaibad (a) ja ala idaosas olev taimestuv veekogu (b) ning veekogus avanev mineraalpõhi (c) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
K-IV ala oli taimestunud ja sinna oli tekkinud madalsoo kooslus (foto 4.15), kus kasvasid paju, mänd, kask, vaarikas, karutubakas, kanarbik, niitjas tarn, sookastik, jäneskastik, pilliroog, soo-kuuskjalg, valge ristik, soo-piimputk (Peucedanum palustre), metsmaasikas, soo-pajulill (Epilobium palustre), alpi jänesvill (Trichophorum alpinum), raba-karusammal ja palusammal (Pleurozium schreberi). Kaitsealustest liikidest leidus alal porssa (Myrica gale, III kaitsekategooria). Alale tekkinud veekogu pH oli 5,3 ja EC 27,8 μS cm-1, mis viitavad pigem toiteainevaesematele ja happelistele tingimustele, mis iseloomustavad siirdesoid. Korrastamise käigus tuleks säilitada võimalusel olemasolevat taimkatet. Ala keskosas on põhja-lõuna suunaline turbavall, mille kõrgust tuleks vähendada kuna vallipealne praegusel juhul ei taimestu, vallis olevat materjali võiks kasutada teiste kraavide sulgemiseks. Madalam vall aga võiks säilida, kuna see jagab ala eri kõrgusega terassideks.
K-V alal on valdavalt aktiivses kasutuses turbatootmisala väljakud, antud väljak on valdavalt ammendunud. Kraavid on vähesel määral taimestunud ja seal kasvavad tarnad, sookastik, põdrakanep ja kased. Antud alal on kraavide pH 5,0 – 5,56 ja elektrijuhtivus 37,2 – 37,3 μS cm-1. Ala lõunaosas on taimestunud väljakud (foto 4.16), kus kasvavad erinevad tarnad, tupp-villpea, ahtalehine villpea, metsosi, põdrakanep, harilik kortsleht (Alchemilla vulgaris), sookastik, soo-sõnajalg, kanarbik, harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja raba- karusammal.
a b c
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
31
Foto 4.15. Kuumi turbatootmisala K-IV alale arenenud madalsookooslus (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
Foto 4.16. Turbatootmisala K-V ala lõunaosas asuv taimestunud ala (a) ja selle lähivaade (b) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
32
Alade K-V ja K-VI vahelise tee ääres (foto 4.17) kasvavad võilill, paiseleht, käbihein, soo-ohakas, pilliroog, suur teeleht, kraavides leidub pilliroogu, kraavluga (Juncus bufonius) ja paju.
K-VI alal on põhjaosas aktiivsed turbatootmise väljakud, mis ei ole taimestunud (foto 4.17), vähesel määral leidub kraavides tarnu, sookastikut, pilliroogu, põdrakanepit ja kaski. Ala on taimestunud vaid tuletõrjebasseini ümbrus (ala lõunapiiril), kus kasvava männid, kased, niitjas tarn, tupp-villpea ja kanarbik. Antud alal on kraavide ja tiigi pH 5,4 – 6,2 ja elektrijuhtivus 33,1 – 39,1 μS cm-1.
Foto 4.17. Turbatootmisala K-V ja K-VI vaheline kruusatee (a) ja vaade teelt alale K-VI (b) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 12.09.2023).
a b
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
33
Joonis 4.6. Kuumi turbatootmisala väljaku numbrid ja välitööde käigus leitud kaitsealused liigid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
34
5. SOOVITUSED ALADE KORRASTAMISEKS
Järgnevad soovitused Piilasoo, Saikla ja Kuumi turbatootmisalade korrastamisprojektis muudatuste tegemiseks põhinevad eelnevates peatükkides toodule:
⎯ Piilasoo, Saikla ja Kuumi turbatootmisaladel on toiteainerikkad tingimused, mis toetavad madal- ja siirdesoo taimkatte arengut, mitte aga rabasuunalist taastamist. Seega ei ole antud aladel otstarbekas ja tulemuslik viia läbi sugekihi kasutamist bioloogiliseks korrastamist (nn. sammalde laotamist), kuna seda ei toeta aladel olevad keskkonnatingimused. Toiteainerikastes tingimustes toimub madalsoodele iseloomulike taimede levik ümbritsevatele aladele veetaseme tõstmise järgselt küllaltki kiiresti.
⎯ Kõigil kolmel alal leiti antud töö raames tehtud välitööde käigus III kaitsekategooria kaitsealuseid taimeliike (harilik porss, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, harilik käoraamat, harilik ungrukold ja selle alamliik põhja-ungrukold). Kaitsealuste liikide kasvukohad ja elupaigad tuleks korrastamise käigus maksimaalses mahus säilitada, kuid veetaseme tõstmine turbapinna ligidale neile negatiivset mõju ei avalda, kui neid alasid püsivalt üle ei ujutata.
⎯ Võimalusel säilitada maksimaalses mahus ka sekundaarseid madalsootaimestiku laike, mis kolmele turbatootmisalale on ajaga arenenud (Saikla väljak S-IX; Piilasoo väljak P-XII; Kuumi väljakud K-IV, väljaku K-III kunagine tuletõrjetiik ning väljaku K-V lõunaosa). Sealt saavad madalsoodele iseloomulikud liigid ka kiiresti levida ümbritsevatele korrastatavatele väljakutele.
⎯ Ligipääsu tagamiseks alale säilitada korrastamise käigus kruusateed ning betoonplaatidest teede alused. Betoonplaate saab taaskasutada vajadusel teistel aladel. Säilitatavad teed toimivad alal ka terassidevaheliste veetõketena.
⎯ Väljakutel kus veetaseme tõstmisel võivad tekkida olulisel määral üleujutatud alad (v.a. Saikla S-V väljak ja Kuumi K-I väljak kuhu on otstarbekas rajada madalaveeline soostuv veekogu lindudele) võiks luua veetaseme reguleerimise võimalused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
35
⎯ Antud soovituste järgimisel saavutataks alade korrastamistingimustega soovitud tulemused antud alade keskkonnatingimusi arvestades maksimaalses võimalikus mahus ning antud soovituste järgmine ei muuda Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade keskkonnamõju hinnangute järeldusi. Suurimaks muudatuseks on sugekihi laotamise ära jätmine, mis madal- ja siirdesoo suunalisel taastamisel ei ole asjakohane ja tulemuslik. Rabasuunalist taastamist aga Saikla, Kuumi ja Piilasoo turbatootmisalade füsiokeemilised omadused ei toeta.
Eelpooltoodud muudatuste sisseviimine Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade korrastamise projektidesse aitab kaasa alale sobiva sootaimestiku arengule ning seeläbi süsiniku sidumisele turba taastekke käivitamise läbi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
36
6. SUMMARY
For Saikla, Piilasoo and Kuumi peat production areas restoration conditions were released already in 2015 by the Environmental Board. Restoration projects including technical and biological restoration and Environmental Impact Assessment was done by 2018 for all three sites. As the time has passed, conditions on the site have changed and the experience and knowledge about the restoration activities and their suitability has developed. So the company MV Turvas OÜ requested the fieldwork to determine the current situation and give suggestions for changing the restoration projects. The fieldwork was carried out 11 – 12.09.2023 on all three sites. The following suggestions were given based on the results presented in previous chapters of this report:
⎯ Nutrient rich conditions purevail in Piilasoo, Saikla and Kuumi peat production sites which support the developlent of fen and transitional mire vegetation, not the development of bog vegetation (which will happen in the long term). Therefore, these sites are not suitable for the application of moss-layer-transfer-technique for biological reclamation. In such nutrient rich conditions, the succession with fen species from surrounding areas happens relatively quickly when the water level has been raised close to the peat surface in case of technical reclamation.
⎯ Epipactis helleborine In all three sites, some protected III conservation category plant species were found during the fieldwork. The species were Sweetgale (Myrica gale), Marsh Helleborine (Epipactis palustre), Broad Leaved Helleborine (Epipactis helleborine), Fragrant Orchid (Gymnadenia conopsea), Fir Clubmoss (Huperzia selago subsp. selago) and Northern Clubmoss (Huperzia selago subsp. arctica). During the reclamation of the site, the habitats of these species should be preserved as much as possible. The raising of the water level does not harm the habitats of those species if these are not flooded for longer periods.
⎯ Also, secondary fen vegetation patches and fields on former peat extraction fields should be preserved as much as possible (on Saikla field S-IX; Piilasoo field P-XII, Kuumi fields K-IV, former pond are on K-III and the Southern part of K-V field). From there, the fen specific species can colonize the surrounding fields quickly, when the extraction has finished, and water levels have been raised.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
37
⎯ For keeping the accessibility to the site, the gravel roads and bases of the concrete roads should be kept on site. The concrete slates can be re-used on other sites and areas. In addition, the remaining roads act as water barriers (dams) between the terraces with different land height.
⎯ In the fields where long-term flooded areas can occur after the raising of the water level (excelt S-V field in Saikla and K-I in Kuumi where shallow paludifying water body should be created for bird habitat), the water regulation possibilities should be created.
Application of those suggestions do not change the results of the environmental impact assessment of the three sites significantly, and these suggestions support the general aim of the reclamation conditions. The difference from reclamation conditions is within the suggestion of non-application of the moss-layer-transfer technique, which has not proven it’s suitability in nutrient rich sites and creating conditions for fen and transitional mire development. The conditions of Saikla, Piilasoo and Kuumi sites do not support the restoration of the bog habitats. Application of the restoration suggestions to the reclamation conditions of these three sites benefits the re-development of the mire vegetation and therefore re- accumulation of peat and through this also carbon accumulation.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
38
7. KASUTATUD KIRJANDUS
Järveoja, J., Peichl, M., Maddison, M., Soosaar, K., Vellak, K., Karofeld, E., Teemusk, A. and Mander, Ü. 2016. Impact of water table level on annual carbon and greenhouse gas balances of a restored peat extraction area. Biogeosciences, 13, 2637-2651.
Keskkonnaministri määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Vastu võetud 07.04.2017.
Maljanen, M., Sigurdsson, B.D., Guðmundsson, J., Óskarsson, H., Huttunen, J.T., Martikainen, P.J. 2010. Greenhouse gas balances of managed peatlands in the Nordic countries – present knowledge and gaps. Biogeosciences, 7, 2711–2738.
Middleton, B., van Diggelen, R., Jensen, K. 2006. Seed dispersal in fens. Applied Vegetation Science, 9, 279 – 284.
Niidas, A., Kukk, R., Uppin, M., Rammul, Ü., Sein, O. 2018. Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 16/1654.
Niidas, A., Kukk, R., Uppin, M., Rammul, Ü., Sein, O. 2018. Piilasoo turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 16/1663.
Niidas, A., Kukk, R., Uppin, M., Rammul, Ü., Sein, O. 2018. Kuumi turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 16/1664.
Rochefort, L., Quinty, F., Campeau, S., Johnson, K., Malterer, T. 2003. North American approach to the restoration of Sphagnum dominated peatlands. Wetlands Ecology and Management, 11, 3-20.
Paal, J. 2011. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu.
Padur, K., Ilomets, M., Põder, T. 2017. Identification of the criteria for decision making of cut-away peatland reuse. Environmental Management, 59, 505-521.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
MV Turvas OÜ turbatootmisalade korrastamise soovitused
39
Purre, A-H., Ilomets, M. 2018. Relationships between bryophyte production and substrate properties in restored milled peatlands. Restoration Ecology, 26 (5), 858−864. DOI: 10.1111/rec.12656.
Purre, A-H., Ilomets, M., Truus, L., Pajula, R., Sepp, K. 2020. The effect of different treatments of Moss Layer Transfer Technique on plant functional types biomass in revegetated milled peatlands. Restoration Ecology, 28 (6), 1584−1595. DOI: 10.1111/rec.13246.
Purre, A-H., Truus, L., Ilomets, M., 2021. Decade of vegetation development on two revegetated milled peatlands with different trophic status. Mires and Peat, 27 (02), 1−16. DOI: 10.19189/MaP.2019.BG.StA.1928
Purre, A-H., Ilomets, M. 2021. Vegetation Composition and Carbon Dioxide Fluxes on Rewetted Milled Peatlands—Comparison with Undisturbed Bogs. Wetlands, 41(8), 1-14.
Purre, A-H., Pajula, R., Ilomets, M. 2019. Carbon dioxide sink function in restored milled peatlands – The significance of weather and vegetation. Geoderma, 346, 30-42.