Hülge küttimismahu kehtestamine 2025/2026. jahiaastaks

From: Sent: To: Cc: Subject: FW: Hülge küttimismahu kehtestamine 2025/2026. jahiaastaks. - Teadmiseks

Saatja: Mihkel Pask <[email protected]> Saadetud: kolmapäev, 16. aprill 2025 15:41 Adressaat: Eero Nõmm <[email protected]>; Heiki Ärm <[email protected]>; Jaanus Põldmaa <[email protected]>; Peep Saar <[email protected]>; Reevo Paas <[email protected]>; Tarmo Lehiste <[email protected]>; Tarvo Roose <[email protected]>; Uno Kask <[email protected]>; Are <[email protected]>; Aruvälja <[email protected]>; Halinga <[email protected]>; Jäärumetsa <[email protected]>; Kurgja <[email protected]>; Lõpe <[email protected]>; Massiaru <[email protected]>; Nõmme <[email protected]>; Ora ([email protected]) <[email protected]>; Rahnoja <[email protected]>; Saulepi <[email protected]>; Suigu <[email protected]>; Tihemetsa <[email protected]> Teema: Hülge kümismahu kehtestamine 2025/2026. jahiaastaks. - Teadmiseks Tere Edastan korralduse. Lugupidamisega

Mihkel Pastik

jahinduse vanemspetsialist | jahinduse ja vee-elustiku büroo

looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet

Paala  tee 4, 71014 Viljandi

+ 372 53044134

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis 

K O R R A L D U S

16. aprill 2025 nr 1-3/25/101

Hülge küttimismahu kehtestamine 2025/2026.

jahiaastaks.

1. OTSUS

Arvestades punktides 2 ja 3 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020

määrusega nr 47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimääruse“ § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2

punkti 3 alusel,

OTSUSTAN:

1.1. Kehtestada 2025. aastal hallhülge (Halichoerus grypus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil kokku 157 isendit ning määrata järgmised ohjamisalad koos vastutavate

kontaktisikutega:

1.1.1. Harju ja Lääne maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Nõva, Padise, Paldiski, Keila, Vääna,

Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev

veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Rein Sõitja, tel

5027 098.

1.1.2. Hiiu maakonna põhja- ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Emmaste, Leluselja,

Kõrgessaare, Tahkuna, Määvli ja Pühalepa jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega

külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Anu

Sarapuu, tel 5088 618.

1.1.3. Ida-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Ontika, Voka,

Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu

osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Liis Purgats, tel 5694 4902.

1.1.4. Lääne-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Ida-Lahemaa, Ranna, Kunda ja Mahu

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole

jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Jaan Villak, tel 516 5612.

2 (8)

1.1.5. Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht). Ohjamisalasse kuuluvad

Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa, Saulepi, Vana-Varbla ja

Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala, Kallemäe, Pihtla, Laugi,

Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu

osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Eero Nõmm, tel 529 6428.

1.1.6. Saare maakonna põhja ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Salme, Lümanda,

Kihelkonna, Mustjala, Kaavi, Kuumi, Võhma, Metsküla, Tamse ja Orissaare

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole

jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Ive Kuningas, tel 523 3947.

1.1.7. Kui küttimismaht (157 isendit) ei ole täitunud, võib hallhülgeid küttida kõikides punktides

1.1.1–1.1.6 nimetatud ohjamisalades. Kontaktisikud peavad omavahel vahetama infot

kütitud isendite arvu kohta, et vältida küttimismahu ületamist. Kui küttida on jäänud vähem

kui 6 isendit, tuleb kütitud hüljestest teavitada võimalikult kiiresti tagamaks korralduse

punkti 1.2.2 tingimuste täitmine.

1.1.8. Vastavalt hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktile 5.3.2. on keelatud

korralduse p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud ohjamisaladel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel

(s.h hoiualadel), kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (lisa 1).

1.2. Tagamaks hallhülge küttimismahust kinnipidamine, kehtestan hülge küttimisest

teavitamise korra:

1.2.1. Hallhülge küttimisest tuleb teavitada viivitamatult ohjamisala kontaktisikut, saates tema

telefoninumbrile lühisõnumi ehk SMS-i (sõnumi sisu „hüljes kütitud”, küti nimi ja

jahipiirkonna nimi, kus isend kütiti).

1.2.2. Ohjamisala kontaktisik peab arvestust tema vastutusalas kütitud hallhüljeste üle. Kui kogu

küttimahust (157 isendit) on jäänud küttida 6 isendit, võib igas punktides 1.1.1–1.1.6

nimetatud ohjamisalal küttida ühe isendi. Sel hetkel peab kontaktisik teavitama kõiki

ohjamisala jahipiirkondi SMS-i teel, et edasine küttimine (viimase isendi ulatuses) tuleb

registreerida kontaktisiku juures. Teavitus saadetakse „JAHIS“ infosüsteemis olevale

jahipiirkonna kontakttelefonile.

1.2.3. Küttimismahu täitumisel teavitab ohjamisala kontaktisik viivitamatult kõiki ohjamisalal

olevaid jahipiirkonna kasutajaid SMS-i teel (sõnumi sisu: „hülgejaht lõppenud“). SMS

saadetakse infosüsteemis „JAHIS“ olevale jahipiirkonna kontakttelefoninumbrile.

1.3. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.3.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise ja välistaks

küttimise kaitstavatel aladel, kus hallhülge jaht on keelatud;

1.3.2. edastama ohjamisala kontaktisiku poolt saadetud info viivitamatult jahipiirkonnas

hülgejahti pidavatele jahimeestele;

1.3.3. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest;

1.3.4. saatma teavituse ühe ööpäeva jooksul kütitud hallhülgest Keskkonnaameti üldmeilile

[email protected].

1.4. Kehtestan kõrvaltingimusena, et Keskkonnaametil on õigus vajadusel muuta hallhülge

küttimismahtu ja ohjamisalade piire, samuti muuta või kehtetuks tunnistada käesolev

korraldus või kehtestada uusi kõrvaltingimusi.

3 (8)

1.5. Teha korraldus teatavaks korralduse p-s 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade

kasutajatele.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024”1

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) on toodud, et hallhülge arvukus on nii

Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge

(Halichoerus grypus) kaitse tegevuskavas2 (edaspidi hallhülge kaitse tegevuskava) on

kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1%

loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis, siis talub

hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa suuremat küttimissurvet.

2.2. Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hallhülge küttimise

korraldamiseks 2025. aastal”3 (edaspidi ulukiseire aruande lisa) on toodud, et 2024. aasta

jahihooajal kütiti kogu Eesti lubatud küttimismahust (61) kokku üle poole ehk 47 isendit.

2024. aastal täitus esmakordselt Liivi lahe piirkonda eraldatud esmane küttimiskvoot (40

isendit).

2.3. Hallhülge kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgides on soovituslik küttimiskvoot siiani

olnud 1% loendatud hüljeste arvust. Aastatel 2015-2023 on kütitud isendite arv olnud

tagasihoidlik, moodustades neljandiku kuni poole lubatud kvoodist. Kütitud isendite arv ja

kvoodi täitmise osakaal on antud perioodi jooksul olnud siiski tagasihoidlikult positiivses

trendis. Läbi aastate on valdav enamus hüljestest kütitud Kihnu saare ümbruses. Lisaks

Eestile kütitakse Läänemere hallhülgeid ka Rootsis ja Soomes. Sarnaselt Eestile on

Läänemeres tervikuna olnud küttimine positiivses trendis. Aastatel 2019-2021 kütiti

Läänemeres aastas keskmiselt 4% loendatud hüljestest, kvoot oli umbes kaks korda

suurem.

Eesti 2024. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates

karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 7393, mis on üle tuhande isendi võrra enam kui

aasta varem (6324). See on ühtlasi ka siiani kõrgeim loendatud hallhüljeste arv. Hallhülge

arvukuse tõus lennuloendustes väljendub eeskätt Liivi ja Soome lahes. Hallhülge

tegevuskava järgi on tema soodsa seisundi lävend Eestis 3500-4000 isendit. Viimase pisut

enam kui 20 aastaga on loendatud hallhüljeste arv nii Eestis kui ka Läänemeres tervikuna

kasvanud rohkem kui neli korda.

Kvoodi täitumine, hülge arvukuse jätkuv kasv ja sellega seoses toimunud majandusvaatest

negatiivse mõju suurenemine rannakalandusele on tõstatanud küsimusi siiani toimunud

ohjamise korraldamise edasisest otstarbekusest. Eelnevast lähtuvalt on

Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministri, grupi

kalapüügiorganisatsioonide ja Eesti Jahimeeste Seltsi poolt 2025. aasta algul esitatud

kirjalikud ettepanekud hallhülge ohjamise senise korraldamise muutmiseks4. 14.02.2025

toimus erinevate huvirühmade osavõtul hallhülge koostöökogu koosolek, kus koos

riigiasutuste esindajate ja teadlastega teemat põhjalikult arutati5.

1 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-

kuttimine 12.04.2025. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad 12.04.2025. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-kuttimine 12.04.2025. 4 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 06.01.2025 nr 13-11/25/186 ja 13-11/25/186-2 ning 13.01.2025 nr 13-

11/25/592 all. 5 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 14.04.2025 nr 13-11/25/7628 all.

4 (8)

2.4. Hallhülge koostöökogus arutati peaasjalikult kahte ettepanekut: määrata üleriiklik

küttimiskvoot ilma selle piirkondliku jaotuseta ja suurendada küttimiskvoodi osakaalu

loendatud isenditest seniselt ühelt protsendilt vähemalt kolme või vähemalt viie (erinevad

ettepanekud) protsendini. Huvirühmade laialdasemat toetust leidis neist esimene ettepanek,

küttimissurve suurendamise osas oli arvamusi märksa laiemas diapasoonis.

2.5. Võttes ühest küljest arvesse hallhülge soodsat looduskaitselist seisundit ja suurenevat

arvukust nii Eestis kui Läänemeres tervikuna ning teisest küljest tema järjest suurenevat

mõju kalastikule ning selle kaudu rannakalanduse jätkusuutlikkusele6, arvestades ja

kaaludes kõike eelpooltoodut, soovitab Keskkonnaagentuur oma 2024. ettepanekus: lubada

eeloleval jahihooajal küttida kuni 3% viimasel kolmel aastal loendatud hallhüljeste

keskmisest väärtusest. Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku

keskmiselt 6583 isendit, millest tulenev küttimiskvoot oleks 197 isendit. Antud kvoot

peaks sisaldama nii jahipiirkondadele antavat küttimismahtu kui ka võimalikke erilube

jahipiirkonna piiridest väljapoole jäävatel merealadel nuhtlusisendite küttimiseks

kalapüüniste vahetus läheduses; anda küttimiskvoot riigiüleselt ilma selle piirkondliku

jaotuseta.

Kuna hallhülged ei ole paiksed ning kvoodi jaotus arvestab ka kohalikke huve on

Keskkonnaametil õigus küttimismaht vajadusel ümber jagada.

Eelmärgitud piirkonna (Eesti ranniku ja avaveealad) lõikes määrab Keskkonnaamet

hallhülge kaitse tegevuskavast ja ulukiseire aruande lisast tulenevad küttimise keelualad7.

Keelualade kaart lisatakse huvirühmade soovil ka korraldusele (lisa 1).

Hallhülge 2024. aasta loendusandmete ja trendi võrdlus näitab Läänemere asurkonna

jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves Läänemeres. Hallhülge kaitse tegevuskava seadis

eesmärgiks tagada arvukuseks 4000 isendit, kuid viimase loenduse järgi on arvukus

tõusnud Eesti aladel juba üle 7000 isendi. Sellest tulenevalt ei sea hallhüljeste

küttimislimiidi tõstmine 3%-ni loendusandmetest ohtu asurkonna head seisundit, sest ka

sellise küttimissurve korral jätkab hüljeste arvukus kasvu, sest juurdekasv ületab

küttimismahtu.

6 Reassessing the management criteria of growing seal populations: The case of Baltic grey seal and coastal fishery

Marine Policy 155 (2023) 105684, Petri Suuronen et al. (2023). 7 Kättesaadav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel aadressil: https://www.ejs.ee/wp-

content/uploads/2017/04/Hallhylgejahi_keelualade_kaart_2016.pdf 12.04.2025.

5 (8)

3. KAALUTLUSED

3.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 8 kohaselt on hallhüljes suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le

8 võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 9 alusel on Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 56

kinnitatud III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, mille isendi surmamine on lubatud

väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. Eelmainitud nimekirja on arvatud ka hallhüljes.

3.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS

§ 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

asutus” (edaspidi määrus nr 27) § 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hallhülge

küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri

ulukite seire aruandest. Jahindusnõukogude protokollid koos hallhülge küttimise

ettepanekutega on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt8. Protokollides kajastatud

küttimismahu ettepanekud on teada Keskkonnaagentuurile, kes on neid analüüsinud ja

vajadusel arvestanud küttimismahu ettepaneku tegemisel (vastavalt määruse nr 27 § 1 lg

1 korraldab jahiulukite seiret ja analüüsib seireandmeid Keskkonnaagentuur).

3.3. Keskkonnaamet nõustub Keskkonnaagentuuri ettepanekuga kehtestada 2025. aasta

hallhülge küttimismaht vastavalt ulukiseire aruande lisas esitatule. Keskkonnaameti

hinnangul on Keskkonnaagentuuri soovitused hallhülge küttimiseks asjakohased,

arvestades varasemate aastate hallhülge küttimist Eestis. Küttimisettepaneku puhul on

Keskkonnaagentuur arvestanud ka 14.02.2025 toimunud koostöökogu ning

jahindusnõukogude ettepanekuid, mis osaliselt kattuvad Keskkonnaagentuuri soovitustega.

Samuti on Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu määramisel arvestanud huvirühmade

ettepanekutega (selgitused p-s 3.12).

3.4. Võttes arvesse Keskkonnaagentuuri ettepanekuid ning arvestades vajadusega vältida

prognoositavate hülgekahjustuste suurenemist, samuti vajadusega suunata hallhüljeste

küttimist eelkõige kahjustuskolletesse ja võimalikesse konfliktipiirkondadesse, on

Keskkonnaamet seisukohal, et hallhülge küttimismaht on 2025/2026. jahiaastal mõistlik

kehtestada mitmes osas, jättes osa küttimismahust (kuni 40 isendit) jahihooaja alguseks

kehtestamata (reservi). Küttimismahu esimese osana kehtestatakse esialgne hallhülge

küttimismaht, ehk 157 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 40

isendit) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vastavalt

vajadusele.

3.5. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet hallhülge esialgseks küttimismahuks Eestis kokku 157

isendit. Küttimismahtu võib realiseerida kõikides korralduse p 1.1.1 -1.1.6 ära toodud

ohjamisaladel. Vajadusel ja küttimise suunamise eesmärgil (nt kahjustuste esinemisel) saab

Keskkonnaamet eraldatava küttimismahu jahiajal ümber jagada (sh kehtestada vajadusel

ohjamisaladele ohjamisala põhise küttimismahu).

8 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud 12.04.2025.

6 (8)

3.6. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hallhülgejahi registreerimine ja ohjamisala

kontaktisiku määramine) sätestamisel arvestab Keskkonnaamet jahindusnõukogude

esitatud ettepanekutega. Ohjamisalade kontaktisikud vahendavad (sh omavahel) hallhülge

küttimise ja küttimismahu täitumisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes

kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile

varasemalt andnud kirjaliku nõusoleku kontaktisikuks olemise kohta ning isikuandmete

(ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber) avaldamiseks. Küttimismahust

kinnipidamiseks on vajalik kehtestada küttimisandmete esitamise kohustuslikkus ja

viimase isendi küttimisel ka jahi registreerimise kohustus ohjamisala kontaktisiku juures.

Kui korraldusega kehtestatud küttimismahust (157 isendit) on jäänud küttida kuus isendit,

siis võib igal korralduse p-1.1.1 kuni 1.1.6 ära toodud ohjamisalal küttida täiendavalt vaid

ühe hallhülge isendi, et vältida kehtestatud küttimismahu ületamist. Võimaldamaks kiiret

infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet kütitud

isendist teavitamise ja jahi registreerimise vormiks lühisõnumi (SMS). Kui korraldusega

eraldatud küttimismaht on peaaegu ammendunud (küttida on jäänud 6 isendit), siis

soovitame viimasele hülgele jahipidamise registreerida ohjamisala kontaktisiku juures

ühekaupa – ühele jahimehele või äärmisel juhul jahipiirkonnale antakse viimase hülge

küttimise loa realiseerimise õigus kuni üheks ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei

küti selle päeva jooksul maakonna küttimismahu viimast realiseerimata hüljest, siis saab

järgmisel päeval küttimise võimaluse järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel

juhul jahipiirkond).

3.7. Jahipidamisel veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda, tuleb lähtuda

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval

loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas

või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 3 lg 1 ja 2 ning §

4 lg 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetest.

3.8. Punktis 3.7 viidatud hallhülge küttimise lubade eest makstav tasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele:

SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, LHV Pank

EE567700771003819792, Luminor Bank EE221700017003510302. Viitenumbriks

(konto) märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu hallhülge küttimise lubade eest“.

3.9 JahiS § 21 lg 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-4 hõlmab see kohustus kütitud

hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust.

3.10 Euroopa Liidu Läänemere-äärsete liikmesriikide (sealhulgas Eesti) jaoks on kõige tähtsam

hüljeste kaitset ja majandamist puudutav legaalselt siduv dokument EL Loodusdirektiiv

(Habitats Directive). Hallhüljes on nimetatud direktiivi II ja V lisas, mis tähendab, et

tegemist on liigiga, mille kasutamine on lubatud tingimusel, et populatsiooni kaitsestaatus

on soodne (Favorable conservation status). Nii Eesti punase nimestiku kui ka

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda

hinnatud ohuväliseks ehk soodsaks. Direktiivi artikkel 14 sätestab sealjuures millised

tingimused peavad olema täidetud. Nende hulka kuuluvad jahipidamise keeluajad ja täpsed

nõuded jahipidamisviisidele, samuti jahi litsentseerimine või kvoteerimine. Nagu eelpool

(p 2.1) on mainitud, on hallhülgele koostatud kaitse tegevuskava ning küttimine toimub

ulukiseire aruande lisas ära toodud ettepaneku alusel. Hallhülge kaitse tegevuskavas on

kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1%

loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis ja selle

aastane juurdekasv on olnud 2000-2023 aastal keskmisel koos küttimise mõjuga 7%, siis

talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa kõrgemat küttimissurvet

7 (8)

(kuni 3% loendatud isenditest) ning see ei lähe ka vastuollu hallhülge kaitse tegevuskava

eesmärkidega. Keskkonnaamet rõhutab, et tulenevalt eeltoodust ja hallhülge (Halichoerus

grypus) kaitse tegevuskava punktist 5.3.2. ei või käesoleva korralduse alusel hallhülgeid

küttida kaitstavatel aladel, kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (vt ka korralduse p

2.5).

3.11 Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu

hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse

kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile

kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet

hallhülge küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p

4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu

muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

3.12. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet saatis korralduse eelnõu tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks asjast huvitatud huvigruppidele ning valitsusvälistele

keskkonnaorganisatsioonidele 03.04.2025 tähtajaga 10.04.2025. 07.04.-09.04.2025

edastasid Keskkonnaametile korralduse eelnõu kohta arvamuse Saarte Jahimeeste Selts

(SJS), Metsküla Jahiselts, Mart ja Ivar Jüssi, Tartu Ülikool (TÜ), Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (REPÕM), Kliimaministeerium (KLIM) ja Harju maakonna

jahindusnõukogu (Andres Talijärv)9. REPÕM ja TÜ toetasid korralduse eelnõus ära toodud

küttimismahu (187 isendit) kehtestamist. Ivar ja Mart Jüssi ning KLIM toetasid

Keskkonnaameti lähenemist, mille kohaselt jäetakse osa KAUR-i soovitatud hallhülge

küttimismahu esialgu reservi. Ivar ja Mart Jüssi tegid ettepaneku kehtestada esialgseks

hallhülge küttimismahuks kokku 113 isendit, kuna sarnases mahus küttimismahu

määramiseks on ettepaneku teinud ka Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne-Viru, Lääne, Pärnu ja

Saare maakondade jahindusnõukogud. Lisaks tegid Ivar ja Mart Jüssi ettepaneku asendada

korralduse eelnõus mõiste „ohjamisala“ mõistega „jahiala“. Keskkonnaamet, olles

erinevate osapoolte ettepanekutega tutvunud, arvestab neid osaliselt ning kehtestab

esialgse 187 hallhülge asemel korraldusega hallhülge esialgseks küttimismahuks 157

isendit ning 10 hallhülge asemel jäetakse reservi 40 isendit. Keskkonnaamet on seisukohal,

et mõiste „ohjamisala“ asendamine „jahialaga“ ei ole iseenesest tingimata vajalik, kuna

ohjamisala mõistet kasutatakse jahipidamise korraldamisel ka teistele suurulukitele (sh

pruunkaru ja hundi küttimise korraldamisel). Samuti on Eestis hallhülge küttimist

ohjamisalade kaupa korraldatud ka varasematel aastatel. Harju maakonna jahindusnõukogu

nõustus korralduse eelnõus ära toodud hallhülge küttimismahuga. SJS ja Metsküla JS tõid

oma arvamuses välja, et korralduse eelnõus kirjeldatud hallhülge küttimise keelualad võiks

olla konkreetsemalt ära kirjeldatud ning kaardimaterjalina lisatud ka korraldusele.

Keskkonnaamet arvestab ettepanekuga ning lisab soovitud kaardi korraldusele (lisa 1).

Rohkem arvamusi Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi

arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

4. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9 Arvamused on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 13-11/25/6965, 13-11/25/7137 ja 13-11/25/7319 all.

8 (8)

Lisa 1. Hallhülge keelualade kaart

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

Peadirektori asetäitja

Saata: Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur,

Kliimaministeerium, ohjamisalade kontaktisikud, hallhülge koostöökogu liikmed,

korralduse punktis 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade kasutajad

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

K O R R A L D U S

16. aprill 2025 nr 1-3/25/101

Hülge küttimismahu kehtestamine 2025/2026.

jahiaastaks.

1. OTSUS

Arvestades punktides 2 ja 3 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020

määrusega nr 47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimääruse“ § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2

punkti 3 alusel,

OTSUSTAN:

1.1. Kehtestada 2025. aastal hallhülge (Halichoerus grypus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil kokku 157 isendit ning määrata järgmised ohjamisalad koos vastutavate

kontaktisikutega:

1.1.1. Harju ja Lääne maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Nõva, Padise, Paldiski, Keila, Vääna,

Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev

veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Rein Sõitja, tel

5027 098.

1.1.2. Hiiu maakonna põhja- ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Emmaste, Leluselja,

Kõrgessaare, Tahkuna, Määvli ja Pühalepa jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega

külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Anu

Sarapuu, tel 5088 618.

1.1.3. Ida-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Ontika, Voka,

Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu

osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Liis Purgats, tel 5694 4902.

1.1.4. Lääne-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Ida-Lahemaa, Ranna, Kunda ja Mahu

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole

jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Jaan Villak, tel 516 5612.

2 (8)

1.1.5. Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht). Ohjamisalasse kuuluvad

Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa, Saulepi, Vana-Varbla ja

Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala, Kallemäe, Pihtla, Laugi,

Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu

osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Eero Nõmm, tel 529 6428.

1.1.6. Saare maakonna põhja ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Salme, Lümanda,

Kihelkonna, Mustjala, Kaavi, Kuumi, Võhma, Metsküla, Tamse ja Orissaare

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole

jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Ive Kuningas, tel 523 3947.

1.1.7. Kui küttimismaht (157 isendit) ei ole täitunud, võib hallhülgeid küttida kõikides punktides

1.1.1–1.1.6 nimetatud ohjamisalades. Kontaktisikud peavad omavahel vahetama infot

kütitud isendite arvu kohta, et vältida küttimismahu ületamist. Kui küttida on jäänud vähem

kui 6 isendit, tuleb kütitud hüljestest teavitada võimalikult kiiresti tagamaks korralduse

punkti 1.2.2 tingimuste täitmine.

1.1.8. Vastavalt hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktile 5.3.2. on keelatud

korralduse p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud ohjamisaladel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel

(s.h hoiualadel), kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (lisa 1).

1.2. Tagamaks hallhülge küttimismahust kinnipidamine, kehtestan hülge küttimisest

teavitamise korra:

1.2.1. Hallhülge küttimisest tuleb teavitada viivitamatult ohjamisala kontaktisikut, saates tema

telefoninumbrile lühisõnumi ehk SMS-i (sõnumi sisu „hüljes kütitud”, küti nimi ja

jahipiirkonna nimi, kus isend kütiti).

1.2.2. Ohjamisala kontaktisik peab arvestust tema vastutusalas kütitud hallhüljeste üle. Kui kogu

küttimahust (157 isendit) on jäänud küttida 6 isendit, võib igas punktides 1.1.1–1.1.6

nimetatud ohjamisalal küttida ühe isendi. Sel hetkel peab kontaktisik teavitama kõiki

ohjamisala jahipiirkondi SMS-i teel, et edasine küttimine (viimase isendi ulatuses) tuleb

registreerida kontaktisiku juures. Teavitus saadetakse „JAHIS“ infosüsteemis olevale

jahipiirkonna kontakttelefonile.

1.2.3. Küttimismahu täitumisel teavitab ohjamisala kontaktisik viivitamatult kõiki ohjamisalal

olevaid jahipiirkonna kasutajaid SMS-i teel (sõnumi sisu: „hülgejaht lõppenud“). SMS

saadetakse infosüsteemis „JAHIS“ olevale jahipiirkonna kontakttelefoninumbrile.

1.3. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.3.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise ja välistaks

küttimise kaitstavatel aladel, kus hallhülge jaht on keelatud;

1.3.2. edastama ohjamisala kontaktisiku poolt saadetud info viivitamatult jahipiirkonnas

hülgejahti pidavatele jahimeestele;

1.3.3. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest;

1.3.4. saatma teavituse ühe ööpäeva jooksul kütitud hallhülgest Keskkonnaameti üldmeilile

[email protected].

1.4. Kehtestan kõrvaltingimusena, et Keskkonnaametil on õigus vajadusel muuta hallhülge

küttimismahtu ja ohjamisalade piire, samuti muuta või kehtetuks tunnistada käesolev

korraldus või kehtestada uusi kõrvaltingimusi.

3 (8)

1.5. Teha korraldus teatavaks korralduse p-s 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade

kasutajatele.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024”1

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) on toodud, et hallhülge arvukus on nii

Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge

(Halichoerus grypus) kaitse tegevuskavas2 (edaspidi hallhülge kaitse tegevuskava) on

kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1%

loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis, siis talub

hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa suuremat küttimissurvet.

2.2. Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hallhülge küttimise

korraldamiseks 2025. aastal”3 (edaspidi ulukiseire aruande lisa) on toodud, et 2024. aasta

jahihooajal kütiti kogu Eesti lubatud küttimismahust (61) kokku üle poole ehk 47 isendit.

2024. aastal täitus esmakordselt Liivi lahe piirkonda eraldatud esmane küttimiskvoot (40

isendit).

2.3. Hallhülge kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgides on soovituslik küttimiskvoot siiani

olnud 1% loendatud hüljeste arvust. Aastatel 2015-2023 on kütitud isendite arv olnud

tagasihoidlik, moodustades neljandiku kuni poole lubatud kvoodist. Kütitud isendite arv ja

kvoodi täitmise osakaal on antud perioodi jooksul olnud siiski tagasihoidlikult positiivses

trendis. Läbi aastate on valdav enamus hüljestest kütitud Kihnu saare ümbruses. Lisaks

Eestile kütitakse Läänemere hallhülgeid ka Rootsis ja Soomes. Sarnaselt Eestile on

Läänemeres tervikuna olnud küttimine positiivses trendis. Aastatel 2019-2021 kütiti

Läänemeres aastas keskmiselt 4% loendatud hüljestest, kvoot oli umbes kaks korda

suurem.

Eesti 2024. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates

karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 7393, mis on üle tuhande isendi võrra enam kui

aasta varem (6324). See on ühtlasi ka siiani kõrgeim loendatud hallhüljeste arv. Hallhülge

arvukuse tõus lennuloendustes väljendub eeskätt Liivi ja Soome lahes. Hallhülge

tegevuskava järgi on tema soodsa seisundi lävend Eestis 3500-4000 isendit. Viimase pisut

enam kui 20 aastaga on loendatud hallhüljeste arv nii Eestis kui ka Läänemeres tervikuna

kasvanud rohkem kui neli korda.

Kvoodi täitumine, hülge arvukuse jätkuv kasv ja sellega seoses toimunud majandusvaatest

negatiivse mõju suurenemine rannakalandusele on tõstatanud küsimusi siiani toimunud

ohjamise korraldamise edasisest otstarbekusest. Eelnevast lähtuvalt on

Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministri, grupi

kalapüügiorganisatsioonide ja Eesti Jahimeeste Seltsi poolt 2025. aasta algul esitatud

kirjalikud ettepanekud hallhülge ohjamise senise korraldamise muutmiseks4. 14.02.2025

toimus erinevate huvirühmade osavõtul hallhülge koostöökogu koosolek, kus koos

riigiasutuste esindajate ja teadlastega teemat põhjalikult arutati5.

1 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-

kuttimine 12.04.2025. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad 12.04.2025. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-kuttimine 12.04.2025. 4 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 06.01.2025 nr 13-11/25/186 ja 13-11/25/186-2 ning 13.01.2025 nr 13-

11/25/592 all. 5 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 14.04.2025 nr 13-11/25/7628 all.

4 (8)

2.4. Hallhülge koostöökogus arutati peaasjalikult kahte ettepanekut: määrata üleriiklik

küttimiskvoot ilma selle piirkondliku jaotuseta ja suurendada küttimiskvoodi osakaalu

loendatud isenditest seniselt ühelt protsendilt vähemalt kolme või vähemalt viie (erinevad

ettepanekud) protsendini. Huvirühmade laialdasemat toetust leidis neist esimene ettepanek,

küttimissurve suurendamise osas oli arvamusi märksa laiemas diapasoonis.

2.5. Võttes ühest küljest arvesse hallhülge soodsat looduskaitselist seisundit ja suurenevat

arvukust nii Eestis kui Läänemeres tervikuna ning teisest küljest tema järjest suurenevat

mõju kalastikule ning selle kaudu rannakalanduse jätkusuutlikkusele6, arvestades ja

kaaludes kõike eelpooltoodut, soovitab Keskkonnaagentuur oma 2024. ettepanekus: lubada

eeloleval jahihooajal küttida kuni 3% viimasel kolmel aastal loendatud hallhüljeste

keskmisest väärtusest. Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku

keskmiselt 6583 isendit, millest tulenev küttimiskvoot oleks 197 isendit. Antud kvoot

peaks sisaldama nii jahipiirkondadele antavat küttimismahtu kui ka võimalikke erilube

jahipiirkonna piiridest väljapoole jäävatel merealadel nuhtlusisendite küttimiseks

kalapüüniste vahetus läheduses; anda küttimiskvoot riigiüleselt ilma selle piirkondliku

jaotuseta.

Kuna hallhülged ei ole paiksed ning kvoodi jaotus arvestab ka kohalikke huve on

Keskkonnaametil õigus küttimismaht vajadusel ümber jagada.

Eelmärgitud piirkonna (Eesti ranniku ja avaveealad) lõikes määrab Keskkonnaamet

hallhülge kaitse tegevuskavast ja ulukiseire aruande lisast tulenevad küttimise keelualad7.

Keelualade kaart lisatakse huvirühmade soovil ka korraldusele (lisa 1).

Hallhülge 2024. aasta loendusandmete ja trendi võrdlus näitab Läänemere asurkonna

jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves Läänemeres. Hallhülge kaitse tegevuskava seadis

eesmärgiks tagada arvukuseks 4000 isendit, kuid viimase loenduse järgi on arvukus

tõusnud Eesti aladel juba üle 7000 isendi. Sellest tulenevalt ei sea hallhüljeste

küttimislimiidi tõstmine 3%-ni loendusandmetest ohtu asurkonna head seisundit, sest ka

sellise küttimissurve korral jätkab hüljeste arvukus kasvu, sest juurdekasv ületab

küttimismahtu.

6 Reassessing the management criteria of growing seal populations: The case of Baltic grey seal and coastal fishery

Marine Policy 155 (2023) 105684, Petri Suuronen et al. (2023). 7 Kättesaadav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel aadressil: https://www.ejs.ee/wp-

content/uploads/2017/04/Hallhylgejahi_keelualade_kaart_2016.pdf 12.04.2025.

5 (8)

3. KAALUTLUSED

3.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 8 kohaselt on hallhüljes suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le

8 võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 9 alusel on Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 56

kinnitatud III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, mille isendi surmamine on lubatud

väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. Eelmainitud nimekirja on arvatud ka hallhüljes.

3.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS

§ 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

asutus” (edaspidi määrus nr 27) § 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hallhülge

küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri

ulukite seire aruandest. Jahindusnõukogude protokollid koos hallhülge küttimise

ettepanekutega on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt8. Protokollides kajastatud

küttimismahu ettepanekud on teada Keskkonnaagentuurile, kes on neid analüüsinud ja

vajadusel arvestanud küttimismahu ettepaneku tegemisel (vastavalt määruse nr 27 § 1 lg

1 korraldab jahiulukite seiret ja analüüsib seireandmeid Keskkonnaagentuur).

3.3. Keskkonnaamet nõustub Keskkonnaagentuuri ettepanekuga kehtestada 2025. aasta

hallhülge küttimismaht vastavalt ulukiseire aruande lisas esitatule. Keskkonnaameti

hinnangul on Keskkonnaagentuuri soovitused hallhülge küttimiseks asjakohased,

arvestades varasemate aastate hallhülge küttimist Eestis. Küttimisettepaneku puhul on

Keskkonnaagentuur arvestanud ka 14.02.2025 toimunud koostöökogu ning

jahindusnõukogude ettepanekuid, mis osaliselt kattuvad Keskkonnaagentuuri soovitustega.

Samuti on Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu määramisel arvestanud huvirühmade

ettepanekutega (selgitused p-s 3.12).

3.4. Võttes arvesse Keskkonnaagentuuri ettepanekuid ning arvestades vajadusega vältida

prognoositavate hülgekahjustuste suurenemist, samuti vajadusega suunata hallhüljeste

küttimist eelkõige kahjustuskolletesse ja võimalikesse konfliktipiirkondadesse, on

Keskkonnaamet seisukohal, et hallhülge küttimismaht on 2025/2026. jahiaastal mõistlik

kehtestada mitmes osas, jättes osa küttimismahust (kuni 40 isendit) jahihooaja alguseks

kehtestamata (reservi). Küttimismahu esimese osana kehtestatakse esialgne hallhülge

küttimismaht, ehk 157 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 40

isendit) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vastavalt

vajadusele.

3.5. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet hallhülge esialgseks küttimismahuks Eestis kokku 157

isendit. Küttimismahtu võib realiseerida kõikides korralduse p 1.1.1 -1.1.6 ära toodud

ohjamisaladel. Vajadusel ja küttimise suunamise eesmärgil (nt kahjustuste esinemisel) saab

Keskkonnaamet eraldatava küttimismahu jahiajal ümber jagada (sh kehtestada vajadusel

ohjamisaladele ohjamisala põhise küttimismahu).

8 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud 12.04.2025.

6 (8)

3.6. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hallhülgejahi registreerimine ja ohjamisala

kontaktisiku määramine) sätestamisel arvestab Keskkonnaamet jahindusnõukogude

esitatud ettepanekutega. Ohjamisalade kontaktisikud vahendavad (sh omavahel) hallhülge

küttimise ja küttimismahu täitumisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes

kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile

varasemalt andnud kirjaliku nõusoleku kontaktisikuks olemise kohta ning isikuandmete

(ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber) avaldamiseks. Küttimismahust

kinnipidamiseks on vajalik kehtestada küttimisandmete esitamise kohustuslikkus ja

viimase isendi küttimisel ka jahi registreerimise kohustus ohjamisala kontaktisiku juures.

Kui korraldusega kehtestatud küttimismahust (157 isendit) on jäänud küttida kuus isendit,

siis võib igal korralduse p-1.1.1 kuni 1.1.6 ära toodud ohjamisalal küttida täiendavalt vaid

ühe hallhülge isendi, et vältida kehtestatud küttimismahu ületamist. Võimaldamaks kiiret

infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet kütitud

isendist teavitamise ja jahi registreerimise vormiks lühisõnumi (SMS). Kui korraldusega

eraldatud küttimismaht on peaaegu ammendunud (küttida on jäänud 6 isendit), siis

soovitame viimasele hülgele jahipidamise registreerida ohjamisala kontaktisiku juures

ühekaupa – ühele jahimehele või äärmisel juhul jahipiirkonnale antakse viimase hülge

küttimise loa realiseerimise õigus kuni üheks ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei

küti selle päeva jooksul maakonna küttimismahu viimast realiseerimata hüljest, siis saab

järgmisel päeval küttimise võimaluse järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel

juhul jahipiirkond).

3.7. Jahipidamisel veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda, tuleb lähtuda

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval

loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas

või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 3 lg 1 ja 2 ning §

4 lg 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetest.

3.8. Punktis 3.7 viidatud hallhülge küttimise lubade eest makstav tasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele:

SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, LHV Pank

EE567700771003819792, Luminor Bank EE221700017003510302. Viitenumbriks

(konto) märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu hallhülge küttimise lubade eest“.

3.9 JahiS § 21 lg 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-4 hõlmab see kohustus kütitud

hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust.

3.10 Euroopa Liidu Läänemere-äärsete liikmesriikide (sealhulgas Eesti) jaoks on kõige tähtsam

hüljeste kaitset ja majandamist puudutav legaalselt siduv dokument EL Loodusdirektiiv

(Habitats Directive). Hallhüljes on nimetatud direktiivi II ja V lisas, mis tähendab, et

tegemist on liigiga, mille kasutamine on lubatud tingimusel, et populatsiooni kaitsestaatus

on soodne (Favorable conservation status). Nii Eesti punase nimestiku kui ka

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda

hinnatud ohuväliseks ehk soodsaks. Direktiivi artikkel 14 sätestab sealjuures millised

tingimused peavad olema täidetud. Nende hulka kuuluvad jahipidamise keeluajad ja täpsed

nõuded jahipidamisviisidele, samuti jahi litsentseerimine või kvoteerimine. Nagu eelpool

(p 2.1) on mainitud, on hallhülgele koostatud kaitse tegevuskava ning küttimine toimub

ulukiseire aruande lisas ära toodud ettepaneku alusel. Hallhülge kaitse tegevuskavas on

kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1%

loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis ja selle

aastane juurdekasv on olnud 2000-2023 aastal keskmisel koos küttimise mõjuga 7%, siis

talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa kõrgemat küttimissurvet

7 (8)

(kuni 3% loendatud isenditest) ning see ei lähe ka vastuollu hallhülge kaitse tegevuskava

eesmärkidega. Keskkonnaamet rõhutab, et tulenevalt eeltoodust ja hallhülge (Halichoerus

grypus) kaitse tegevuskava punktist 5.3.2. ei või käesoleva korralduse alusel hallhülgeid

küttida kaitstavatel aladel, kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (vt ka korralduse p

2.5).

3.11 Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu

hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse

kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile

kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet

hallhülge küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p

4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu

muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

3.12. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet saatis korralduse eelnõu tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks asjast huvitatud huvigruppidele ning valitsusvälistele

keskkonnaorganisatsioonidele 03.04.2025 tähtajaga 10.04.2025. 07.04.-09.04.2025

edastasid Keskkonnaametile korralduse eelnõu kohta arvamuse Saarte Jahimeeste Selts

(SJS), Metsküla Jahiselts, Mart ja Ivar Jüssi, Tartu Ülikool (TÜ), Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (REPÕM), Kliimaministeerium (KLIM) ja Harju maakonna

jahindusnõukogu (Andres Talijärv)9. REPÕM ja TÜ toetasid korralduse eelnõus ära toodud

küttimismahu (187 isendit) kehtestamist. Ivar ja Mart Jüssi ning KLIM toetasid

Keskkonnaameti lähenemist, mille kohaselt jäetakse osa KAUR-i soovitatud hallhülge

küttimismahu esialgu reservi. Ivar ja Mart Jüssi tegid ettepaneku kehtestada esialgseks

hallhülge küttimismahuks kokku 113 isendit, kuna sarnases mahus küttimismahu

määramiseks on ettepaneku teinud ka Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne-Viru, Lääne, Pärnu ja

Saare maakondade jahindusnõukogud. Lisaks tegid Ivar ja Mart Jüssi ettepaneku asendada

korralduse eelnõus mõiste „ohjamisala“ mõistega „jahiala“. Keskkonnaamet, olles

erinevate osapoolte ettepanekutega tutvunud, arvestab neid osaliselt ning kehtestab

esialgse 187 hallhülge asemel korraldusega hallhülge esialgseks küttimismahuks 157

isendit ning 10 hallhülge asemel jäetakse reservi 40 isendit. Keskkonnaamet on seisukohal,

et mõiste „ohjamisala“ asendamine „jahialaga“ ei ole iseenesest tingimata vajalik, kuna

ohjamisala mõistet kasutatakse jahipidamise korraldamisel ka teistele suurulukitele (sh

pruunkaru ja hundi küttimise korraldamisel). Samuti on Eestis hallhülge küttimist

ohjamisalade kaupa korraldatud ka varasematel aastatel. Harju maakonna jahindusnõukogu

nõustus korralduse eelnõus ära toodud hallhülge küttimismahuga. SJS ja Metsküla JS tõid

oma arvamuses välja, et korralduse eelnõus kirjeldatud hallhülge küttimise keelualad võiks

olla konkreetsemalt ära kirjeldatud ning kaardimaterjalina lisatud ka korraldusele.

Keskkonnaamet arvestab ettepanekuga ning lisab soovitud kaardi korraldusele (lisa 1).

Rohkem arvamusi Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi

arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

4. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9 Arvamused on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 13-11/25/6965, 13-11/25/7137 ja 13-11/25/7319 all.

8 (8)

Lisa 1. Hallhülge keelualade kaart

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

Peadirektori asetäitja

Saata: Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur,

Kliimaministeerium, ohjamisalade kontaktisikud, hallhülge koostöökogu liikmed,

korralduse punktis 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade kasutajad

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Kaardile kantud keelualade näol on tegu kaitsealadega, kus hall- ja või viigerhüljes on kaitse- eeskirjaga seatud ala kaitse-eesmärgiks. Looduskaitseseaduse paragrahv 55. lõike 9. järgi on III kaitsekategooria isendite surmamine lubatud vaid teatud liikide puhul ning vaid väljaspool nende kaitseks piiritletud ala.

Kaardile kantud keelualade näol on tegu kaitsealadega, kus hall- ja või viigerhüljes on kaitse- eeskirjaga seatud ala kaitse-eesmärgiks. Looduskaitseseaduse paragrahv 55. lõike 9. järgi on III kaitsekategooria isendite surmamine lubatud vaid teatud liikide puhul ning vaid väljaspool nende kaitseks piiritletud ala.