SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses süsiniku piirimeetme lihtsustamise ja tugevdamisega
Üksleht
Euroopa Liidu eesmärk on saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Selle eesmärgi saavutamise ühe meetmena kehtestati süsiniku piirimeede (edaspidi SPIM), mille eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist rangema kliimapoliitikaga piirkonnast leebema kliimapoliitikaga piirkonda ehk nn süsinikuleket Euroopa Liidust kaubanduspartnerite riikidesse. Selleks rakendatakse EL ühisturule imporditavatele kindlaks määratud kaupadele süsinikuheite hinda, mis tuleb tasuda ühisturul EL tootjatega võrreldavatel alustel konkureerimiseks. SPIM kohaldub raua, terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest.
SPIM rakendamise esimesel pooleteisel aastal on ilmnenud, et süsteem on keerukas ning tekitab ettevõtetele ja ametiasutustele märkimisväärset halduskoormust. Probleemi lahendamiseks tegi Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) ettepaneku mitmeteks muudatusteks SPIM alusaktis (määruses), mis lihtsustaksid SPIM rakendamist ja vähendaksid halduskoormust ettevõtetele, säilitades samas süsteemi keskkonnaalased eesmärgid ja terviklikkuse, kuid muutes seda kasutajasõbralikumaks ning tõhusamaks.
Ettepanek sisaldab kaht liiki lihtsustusi:
1) SPIM kohustustest vabastatakse väikesemahulised importijad (enamikul juhtudel väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKEd) ja üksikisikud), kes impordivad liitu väikestes kogustes SPIM kaupu, mille tootmisega seonduv kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus on väga väike.
2) lisanduvad lihtsustused, et hõlbustada aruandlusnõuete täitmist SPIM kaupu suuremates kogustes importivatele ettevõtjatele. Eeskätt lihtsustatakse ja ühtlustatakse riiklike pädevate asutuste ja komisjoni rakendatava tegevusloa andmise menetlust, kolmandate riikide tootjatelt tegevusloaga SPIM deklarantidele edastatud andmete kogumise protsesse, teatavate kaupadega seonduva heitkoguse arvutamist, heitkoguse tõendamise eeskirju, tegevusloaga SPIM deklarantide finantskohustuste arvutamist ELi importimise aastal ning tegevusloaga SPIM deklarantide taotlust seoses süsinikuhinnaga, mis on tasutud kolmandas riigis, kus kaup on toodetud.
Pakutavad muudatused tugevdavad SPIM praktilist toimivust, vähendavad SPIM tooteid ühisturule toovate ettevõtete halduskoormust ja toetavad õiglasemat süsinikuhinna arvestust, säilitades samal ajal süsteemi keskkonnaeesmärgid ja turumoonutuste vältimise põhimõtted.
Ettepaneku rakendamisega väheneb komisjoni hinnangul SPIM süsteemi mõju KHG heitele alla 1%, see tähendab, et 99% heitest jääb endiselt piirimeetme mõjualasse, kuid selle administreerimisele kuluv ettevõtete ressurss väheneb märkimisväärselt.
Ettepanekud on kooskõlas Eesti üldise eesmärgiga vähendada ettevõtete, eriti VKEde, halduskoormust ning toetada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Ettepanekute rakendamisega kaasnev süsteemi halduskoormuse vähenemine mõjutab positiivselt vähemal määral liikmesriikide asutusi, peamiselt aga süsteemi kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ja neid ettevõtteid, kes muudatustest tulenevalt süsteemi enam ei kuulu – need on ettevõtted, kes impordivad SPIM kaupu vähem kui 50 tonni aastas. Eestis on 2024. aasta tolliandmete kohaselt selliseid ettevõtteid suurusjärgus ca 63% nende importijate koguarvust.
Eesti seisukoht SPIM muutmise ettepanekule on toetav: Toetame süsiniku piirimeetme määruse (SPIM) rakendamise lihtsustamist, millega vabastatakse meetme kohustustest väikeses koguses määruse alla kuuluvate kaupade importijad ning millega vähendatakse suures koguses kaupade importijate ja riigiasutuste halduskoormust. Toetame süsiniku piirimeetmele kaupade koguväärtuse põhise miinimummäära asemel massipõhise miinimummäära kehtestamist. Saame toetada miinimummäära taseme vajaduspõhist muutmist, eeldusel, et see jääb kooskõlla SPIM keskkonnaeesmärkidega.
Sissejuhatus
Komisjon avaldas 26. veebruaril 2025. a vastuseks üleskutsetele Euroopa Liidu (EL) õigusest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks SPIM lihtsustamise ettepaneku. Selle peamised muudatused näevad ette väikesemahuliste importijate vabastamise süsiniku piirimeetme kohustustest, sh peamiselt VKEd ja eraisikud, kes toovad maale väikestes kogustes SPIM alla kuuluvaid kaupu. Muudatus kehtestab uue aastase künnise – 50 tonni importija kohta, mis vabastab ELis ligikaudu 182 000 (90%) importijat SPIM kohustustest, kuid katab siiski üle 99% kasvuhoonegaaside (KHG) heitest. Senini kehtis imporditud toodetele rahaline piir – 150 eurot, mis aga praktikas jättis kohaldusalasse suure hulga eraisikuid ja väikesemahulisi importijaid, kelle osakaal KHG heite suurusele ja kelle halduskoormus, ning sellega seonduv kulu, ei olnud proportsionaalsed. Muudatus lihtsustab ka reegleid SPIM alla jäävatele ettevõtetele, sh muudetakse deklarantide autoriseerimist, heite arvutamist ja vähendatakse aruandluskohustusi. Lisaks nähakse ette meetmed, mis muudavad SPIM toimimise tõhusamaks ja tugevdatakse sätteid, mis aitavad vältida reeglitest kõrvalehoidmist.
Koostajad
Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik (
[email protected]), välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Kristi Klaas.
Sisu ja võrdlev analüüs
Euroopa Liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise ühe meetmena loodud süsiniku piirimeetme eesmärk on vältida KHG heite ülekandumist rangema kliimapoliitikaga piirkonnast leebema kliimapoliitikaga piirkondadesse ehk nn süsinikulekkeid. Selleks rakendatakse teatud materjalist toodetud kaupade impordile süsinikuhinda. SPIM kohaldub raua ja terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest.
Mario Draghi Euroopa konkurentsivõime raportis ja EL Nõukogu Budapesti deklaratsioonis rõhutatakse vajadust luua Euroopa konkurentsivõimeks soodne ja lihtne regulatiivne keskkond, et vähendada ettevõtjate koormust. ELi riigipead on kutsunud üles lihtsustama õigusakte, et vähendada haldus- ja aruandluskoormust, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.
Üleskutsete vastuseks töötas komisjon välja plaani, mis muudab ELi õigusaktid lihtsamaks ja efektiivsemaks. SPIM määruse lihtsustamisettepanekud vähendavad süsteemi aruandluskoormust ning parandavad samal ajal süsteemi tõhusust ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Muudatused aitavad importijatel täita SPIM aruandekohustusi lihtsamalt, võimaldades samal ajal kvaliteetset seiret ja järelevalvet. Sellega suurendatakse komisjoni suutlikkust töödelda andmeid ja vahetada riikide ametiasutustega asjakohast teavet, et saada sidusrühmade esitatavast teabest võimalikult suurt kasu. Samuti võimaldab see komisjonil paremini tuvastada riske ning tagab riiklikele pädevatele asutustele suuremad võimalused võtta asjakohaseid meetmeid, kui see on vajalik.
Ettepanek sisaldab kaht liiki lihtsustusi:
Esiteks vabastatakse SPIM kohustustest väikesemahulised importijad (enamikul juhtudel VKEd ja üksikisikud), kes impordivad ELi väikestes kogustes SPIMi kaupu, millega seonduv KHG heitkogus on väga väike, kuid kelle halduskoormus on sealjuures ebaproportsionaalselt suur. Teiseks lihtsustatakse aruandlusnõuete täitmist SPIM kaupu suuremates kogustes importivatele ettevõtjatele: hõlbustatakse riiklike pädevate asutuste ja komisjoni rakendatavat tegevusloa andmise menetlust, kolmandate riikide tootjatelt tegevusloaga SPIM deklarantidele edastatud andmete kogumise protsesse, teatavate kaupadega seonduva heitkoguse arvutamist, heitkoguse tõendamise eeskirju, tegevusloaga SPIM deklarantide finantskohustuste arvutamist ELi importimise aastal ning tegevusloaga SPIM deklarantide taotlust seoses süsinikuhinnaga, mis on tasutud kolmandas riigis, kus kaup on toodetud.
Ettepaneku artiklite täpsemad selgitused:
Artikli 1 lõikega 1 lisatakse massikünnis, mis sätestatakse SPIMi määruse uues VII lisas. Muudatusega jäetakse SPIM kohaldusalast välja ettevõtted, kes impordivad vastavaid kaupu väga väikestes kogustes. Massikünnis on 50 tonni aastas, s.t määruse nõuded kohalduvad importijale, kes toob määruse alla kuuluvaid tooteid ELi turule kumulatiivselt rohkem kui 50 tonni aastas. Senini kehtis imporditud toodetele rahaline piir – 150 eurot, mis aga praktikas jättis kohaldusalasse suure hulga eraisikuid ja väikesemahulisi importijaid, kelle osakaal heite suurusele ja kelle halduskoormus ning sellega seonduv kulu ei olnud proportsionaalsed.
Artikli 1 lõikega 2 muudetakse importija ja käitaja mõistete määratlusi, et lihtsustada aruandlusnõudeid.
Artikli 1 lõike 3 ja artikli 1 lõike 4 punktiga b võetakse arvesse uue massipõhise künnise mõju tegevusloale, mille importijad peavad saama juhul kui impordivad kaupu kõnealust künnist ületavates kogustes. Samuti antakse tegevusloaga SPIM deklarantidele (kellele jääb õiguslik vastutus oma SPIMi kohustuste täitmise eest) võimalus SPIM registris delegeerida aruandlusnõuete tehniline täitmine kolmandatele isikutele.
Artikli 1 lõike 4 punktiga a muudetakse SPIM iga-aastase deklaratsiooni esitamise tähtaega, milleks on nüüd 30. august. Senini kehtis tähtajana 31. mai.
Artikli 1 lõike 4 punkti c kohaselt võivad tegevusloaga SPIM deklarandid taotleda sellises kolmandas riigis tasutud süsinikuhinna arvesse võtmist, mis ei ole kauba päritoluriik.
Artikli 1 lõike 4 punktiga d ja artikli 1 lõikega 6 muudetakse heitkoguse tõendamise nõudeid nii, et seonduva heitkoguse tõendamise kohustus kehtiks üksnes tegelikele väärtustele.
Artikli 1 lõikega 5 muudetakse seonduva heitkoguse arvutamise nõudeid.
Artikli 1 lõikega 7 antakse tegevusloaga SPIM deklarantidele võimalus kasutada süsinikuhinna vaikeväärtusi, mille on arvutanud ja kättesaadavaks teinud komisjon sarnaste näidete/toodete toel, ning taotleda sellistes kolmandates riikides tasutud süsinikuhindade arvessevõtmist, mis ei ole kauba päritoluriik.
Artikli 1 lõikega 8 hõlbustatakse aruandekohustuste täitmist, tehes mitu muudatust registris, mis on artikli 10 alusel loodud kolmandates riikides asuvate käitajate ja käitiste registreerimiseks.
Artikli 1 lõikega 9 nähakse ette akrediteeritud tõendajate registreerimine, et nad saaksid juurdepääsu SPIM registrile, et hõlbustada aruandekohustuste täitmist.
Artikli 1 lõikega 10 nähakse ette, et liikmesriigid peavad riiklikele pädevatele asutustele tagama volitused SPIMiga seotud ülesannete ja kohustuste täitmiseks.
Artikli 1 lõigetega 11 ja 13 nähakse ette sätted, et võtta arvesse käesoleva ettepanekuga tehtavate muudatuste mõju SPIM registri, riskianalüüsi ja järelevalve suhtes kohaldatavatele nõuetele.
Artikli 1 lõikega 12 muudetakse sujuvamaks teiste pädevate asutuste ja komisjoniga suhtlemine, et vähendada ülemäärast halduskoormust, sh asendatakse kohustuslik konsulteerimine vajadusepõhisega.
Artikli 1 lõikega 14 määratakse SPIM sertifikaatide müügi algusajaks 2027. aasta veebruar, ning muudetakse sujuvamaks SPIM registri ja ühise keskse platvormi vaheline teabeedastus.
Artikli 1 lõigetega 15 ja 18 nähakse ette sätted, et võtta arvesse mõju, mida sertifikaatide müügi algusaja edasilükkamine 2027. aastasse avaldab 2026. aasta finantskohustuste kindlaksmääramisele.
Artikli 1 lõikega 16 lihtsustatakse tegevusloaga SPIM deklarantide puhul importimise aasta oodatava finantskohustuse arvutamist alates 2027. aastast.
Artikli 1 lõikega 17 muudetakse sertifikaatide tagasiostu piirangut, et hõlbustada tegevusloaga SPIM deklarandi poolset SPIM finantskohustuse haldamist, ning võetakse arvesse mõju, mida avaldab SPIM deklaratsiooni esitamise iga-aastase tähtaja muutmine.
Artikli 1 lõikega 19 muudetakse tolliasutuste, pädevate asutuste ja komisjoniga vahetatava teabe ulatust, võttes arvesse erandi kehtestamist.
Artikli 1 lõigetega 20 ja 22 sätestatakse eeskirjad ja teabe vahetamise kohustused seoses erandi kohaldamise jälgimisega.
Artikli 1 lõikega 21 nähakse pädevatele asutustele ette võimalus muuta trahvi suurust vastavalt asjaoludele ning kehtestatakse uuest erandist tulenevad sätted.
Artikli 1 lõikega 23 muudetakse õigusi, mille kaasseadusandjad on komisjonile andnud, ning volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte käesoleva ettepanekuga tehtud lihtsustuste arvessevõtmiseks.
Artikli 1 lõikega 24 nähakse ette, et komisjon peab kaasseadusandjatele esitatavates aruannetes täiendavalt kajastama käesoleva ettepanekuga muudetud erandi kohaldamist.
Artikli 1 lõikega 25 muudetakse SPIM kaupade loetelu, et jätta välja kaltsineerimata kaoliinsavi, kuivõrd CO2 mahukad on vaid kaltsineeritud kaoliinsavid.
Artikli 1 lõikega 26 lisatakse elektrienergia selliste SPIM kaupade loetellu, mille puhul võetakse seonduva heitkoguse arvutamisel arvesse ainult otseheidet.
Artikli 1 lõikega 27 muudetakse määruse (EL) 2023/956 IV lisa, et jätta välja sisendmaterjalid, mis on hõlmatud ELi heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS) või süsiniku hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud ELi HKSiga.
Artikli 1 lõikega 28 lisatakse uus VII lisa, kus sätestatakse artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud massipõhine määr.
Lisad sisaldavad mitmesuguseid heitkoguse arvutamisega seotud lihtsustusi, et hõlbustada aruandekohustuste täitmist, näiteks vaikeväärtuste või ELis toodetud lähteainete korral.
Eestis hakkab SPIM pädeva asutuse ülesandeid täitma Keskkonnaamet. Vastav atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus on menetluses. Eestis deklareeritakse määruse kohaldumisalasse kuuluvad imporditud kaubad Maksu- ja Tolliameti andmebaasides. Määruse kohustuste täitmiseks vajalike sertifikaatide ostmine käib otse ettevõtte ja komisjoni vahel.
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Ettepanekuga muudetakse kehtivat õigusakti ning seepärast on ettepanekul SPIM määrusega sama õiguslik alus ehk Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, mis on seotud keskkonnakaitsega.
Subsidiaarsus
SPIMi määrusega loodi ühtne süsteem, mis tagab, et ELi siseturul ja impordi suhtes kehtivad süsinikuhinnastamise poliitikad oleksid kogu ühisturul ühesugused. Selle ettepaneku eesmärk on lihtsustada kehtivat määrust, et suurendada õiguskindlust ja muuta süsteem ning aruandlusnõuded lihtsamaks kogu ühisturul, mida liikmesriikide tasandil saavutada oleks oluliselt raskem.
Leiame, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Proportsionaalsus
Ettepanek keskendub vaid regulatiivse koormuse vähendamisele ja nõuete täitmise tagamise tõhustamisele ilma poliitika sisu muutmata ning säilitades lõviosa piirimeetme mõjust. Ettevõtete halduskoormuse, sealhulgas aruandlusnõuete lihtsustamine muudab õigusraamistiku selgemaks. Kuna SPIM aruandlus on importijatele keeruline ja liikmesriikide asutustel on palju järelevalveülesandeid, kehtestatakse massikünnis, et vabastada SPIM tooteid väikeses mahus importijad SPIM nõuetest. SPIM alla kuuluvate importijate jaoks muudab ettepanek aruandlusnõudeid, mis vähendab regulatiivset koormust ja parandab kohustuste täitmist.
Leiame, et ettepanek järgib proportsionaalsuse põhimõtet.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Mõju elus- ja looduskeskkonnale on marginaalne. Tegemist on kehtiva määruse muutmisega nii, et selle rakendamine oleks administratiivselt lihtsam ning samal ajal jääb üle 99% algse määruse kohaldamisala heitest endiselt piirimeetme/süsteemi mõjualasse.
Mõju majandusele
Mõju majandusele on positiivne, kuna süsteemi halduskoormuse vähenemine mõjutab soodsalt positiivselt süsteemi kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ja neid ettevõtteid, kes muudatustest tulenevalt süsteemi enam ei kuulu, vähemal määral ka liikmesriikide asutusi. Eestis on 2024. aasta tolliandmete kohaselt selliseid ettevõtteid, kes impordivad SPIM kaupu vähem kui 50 tonni, suurusjärgus 63% nende importijate koguarvust. See tähendab, et Eestis jääks piirimeetme kohaldusalasse 2024. aasta näitel ca 65 ettevõtet 173st ning piiripeal oleks 1 ettevõte. Piirimeetme haldussüsteemi käivitamise ja käigushoidmise kulu muudatus oluliselt ei mõjuta. Komisjoni eelhinnangut arvestades on tõenäoline, et ettevõtete halduskoormuse vähenemise mõju kaalub üle muudatusega süsteemi alt välja jääva heitkoguse eest saamata jääva tulu.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju riigiasutustele, kes puutuvad SPIM rakendamisega kokku (Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet) halduskoormuse vähenemisele on napp, kuna haldussüsteemi käivitamine ei sõltu SPIM deklarantide arvust. Kohaliku omavalitsuse asutustele mõju puudub.
Mõju riigirahandusele
Summaarselt on mõju riigi rahandusele vähene. Eeldatavasti jääb SPIM kohaldamisalast välja jäävate väikeses mahus SPIM toodete importijate kehtiva SPIM määruse kohaldamisalaga võrreldes osa tulust saamata. Samas võib eeldada, et saamata jäänud eelarvetulu kandub üle majandusse ja maksude suurenemisse, kuna need kohaldamisalast väljajäetavad SPIM kaubad on CO2 hinna võrra odavamad, mis kajastub kasumimarginaalides.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Toetame süsiniku piirimeetme määruse (SPIM) rakendamise lihtsustamist, millega vabastatakse meetme kohustustest väikeses koguses määruse alla kuuluvate kaupade importijad ning millega vähendatakse suures koguses kaupade importijate ja riigiasutuste halduskoormust. Toetame süsiniku piirimeetmele kaupade koguväärtuse põhise miinimummäära asemel massipõhise miinimummäära kehtestamist. Saame toetada miinimummäära taseme vajaduspõhist muutmist, eeldusel, et see jääb kooskõlla SPIM keskkonnaeesmärkidega.
Selgitus: Komisjoni ettepanek muuta SPIM määrust sisaldab mitmeid olulisi täpsustusi ja lihtsustusi, mis on suunatud rakendamise sujuvamaks muutmisele ning SPIM kaupu importivate ettevõtete halduskoormuse vähendamisele. Muudatused toovad kasu nii importijatele kui ka liikmesriikide süsteemiga seotud asutustele, vähendades piirimeetme kliimamõju samas marginaalselt (komisjoni hinnangul ca 1% võrra).
Uue massikünnise kehtestamine võimaldab vabastada SPIM kohustustest need importijad, kes toovad ELi vaid väikseid kaubakoguseid. See aitab suunata seire- ja järelevalveressursi sinna, kus keskkonnamõju on olulisem ning väldib ebaproportsionaalset koormust väikese impordimahuga turuosalistele. Väikese mõjuga importijatega seotud piirimeetme tegevuste ja info haldamine nõuab sama palju ressurssi kui suurte turuosaliste oma. Samal ajal on meetme rakendamine väikeses mahus SPIM toodete importijatele ebaproportsionaalselt suur halduskoormus võrreldes nende osakaaluga sektori heitekoguses.
Ettepanekus on veel mitmed lihtsustamisettepanekud, mis muudavad piirimeetme kohuslaste ning meetme seirega tegelevate asutuste halduskoormuse väiksemaks ja süsteemi rakendamise selgemaks. Need muudatused võib rühmitada nelja kategooriasse olenevalt nende lihtsustamise eesmärgist (1) deklarantidele lubade andmine, (2) heitkoguste arvutamine, (3) aruandlus ja (4) rahaline vastutus.
Järgnevalt on toodud näited kõige olulisematest muudatustest, kõik ettepanekud on esitatud seletuskirja punktis “Sisu ja võrdlev analüüs”.
Importijatele, kes impordivad kaupu üle de minimis määra (sätestatava aastase massikünnise), muudetakse SPIM tegevusloa taotlemisega seotud menetlus sujuvamaks ning võimaldatakse SPIM deklarantidel delegeerida aruandluskohustusi kolmandale osapoolele. SPIM volitatud deklarandid vastutavad endiselt kõigi SPIM kohustuste täitmise eest, sh õige arvu sertifikaatide ostmise ja loovutamise eest, kuid arvutused teeb usaldusväärne kolmas osapool.
Aastase SPIM deklaratsiooni esitamise tähtaega muudetakse hilisemaks, et anda ettevõtetele rohkem aega vajalike andmete kogumiseks ja esitamiseks. Sellega kaasnevalt muudetakse ka teisi menetlusringi kuupäevi.
Heitkoguste arvutamise nõuete ühtlustamine muudab süsteemi läbipaistvamaks ja tehniliselt teostatavamaks. Deklarantidele luuakse võimalus valida vaikeväärtuse vahel. See väldib olukorda, kus komisjon peaks kehtestama kriteeriumid juhuks, kui tegelikke heitkoguseid ei ole võimalik määrata ja kus deklarandid peaksid esitama heitkoguse suuruse kohta tõendid (mis võiks nõuda ka kolmandates riikides asuvate käitajate kaasamist) ning liikmesriikide pädevad asutused peaksid nende tõendite paikapidavust hindama. Samuti luuakse võimalus kehtestada alternatiivsed vaikeväärtused toodete päritoluriikide kohta, kust andmeid muul moel ei ole võimalik saada. Vaikeväärtuseid ei pea edaspidi ka tõendama, see hõlbustab vaikeväärtuste kasutamist ja vähendab importijate kulu.
Samuti annab SPIM sertifikaatide tagasiostmise piirangute leevendamine ettevõtjatele suurema paindlikkuse oma finantskohustuste haldamisel. Lisaks väldiks see SPIM sertifikaatide üleostmist, mida mõnel juhul ei saa tagasi müüa ja mis läheksid seetõttu kaotsi, isegi kui deklareerijad olid määruse alusel sunnitud/kohustatud need ostma. Selle muudatusega välditakse ka juriidilisi/õiguslikke vaidlusi, mis tekiks kehtivast tagasiostulimiidist.
Oluline on ka, et kui selgub, et praegune massikünnise tase/piirmäär ei täida oma eesmärki piisavalt hästi või kui näiteks halduskoormus osutub siiski liiga suureks, siis on komisjonil võimalik ettepaneku järgi iga kahe aasta tagant see tase/piirmäär üle vaadata ning seda vajadusel muuta. See tagab süsteemi sihipärasus säilimise ja kohanemisvõime muutuvas majanduskeskkonnas.
Kokkuvõttes tugevdab muudatuste pakett SPIMi praktilist toimivust, vähendab SPIM tooteid importivate halduskoormust ja toetab õiglasemat süsinikuheite hinna arvestust, säilitades samal ajal süsteemi keskkonnaeesmärgid ja turumoonutuste vältimise põhimõtted.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Algatused saadeti arvamuse saamiseks lisas 4 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 4 esitatud vastavustabelis.
Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.