Kiri

1

Lisa 2

EELHINNANG

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“.

Keskkonnaamet võttis käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks OÜ Altakoni 2008. aastal koostatud

KMH aruande „Hiiumadala liivamaardla Hiiumadala mäeeraldisest kaevandamise keskkonnamõju

hindamine“ (edaspidi 2008. aasta KMH aruanne). KMH käigus hinnati Hiiumadala liivamaardlast

Hiiumadala mäeeraldisest pindalaga 477,46 ha, 6 173 tuh m3 liiva kaevandamist. Lisaks kasutas

Keskkonnaamet eelhinnangu koostamisel aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood: 10137319,

aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051, edaspidi loa taotleja) poolt

06.06.2023 Keskkonnaametile saadetud ekspertarvamusi1.

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Loa taotleja planeerib süvendada Läänemere territoriaalmeres Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja

pool asuvas Hiiumadala maardlas (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 477,46 ha), et kaevandada

liiva, mahus 6 173 tuh m3 (maksimaalne aastane tootmismaht 650 000 m3). Ehitusliiva kaevandatav

kogus on 3710 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatav kogus on 2463 tuh m3. Kaevandatavat liiva planeeritakse

kasutada sadamarajatiste (kaid, tagala alad) rajamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks (Muuga

sadam ja Paldiski lõunasadam) ilma täiendava vaheladustamiseta. Liiva transporditakse mööda merd.

2008. aasta KMH aruande2 koostamisel on arvestatud sama mäeeraldise pindalaga 477,46 ha ning sama

kaevandamismahuga 6 173 tuh m3.

Süvendusala koordinaadid on:

X: 6548306, Y: 388125

X: 6549195, Y: 387843

X: 6551551, Y: 389909

X: 6550508, Y: 391359

X: 6549215, Y: 392231

X: 6548494, Y: 391738

X: 6547989, Y: 390221

Kaevandamine toimub pinnasepump-süvendajaga. Reaalne sobilik alternatiivne tehnoloogia puudub.

Pinnasepump-süvendaja kasutamist planeeritakse kas ühe või kahesuunalise liinina sõltuvalt

1 Eksperthinnangud on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11

all, 22.06.2023 dokumendi nr DM-123638-13 all ja 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 2 2008. aasta KMH aruanne lk 5

2

hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Ühesuunalise süvendamise puhul läbib pinnasepump-süvendaja

kaevandamisala pideva joonena. Kahesuunalise liini korral jaotatakse kaevandamisala süvenduspea

laiusteks liinideks, kus ühe liiniga minnakse ja teisega tullakse. Iga liikumisega süvendatakse 0,3-0,4 m

paksune kiht. Pinnasepump-süvendaja põhiosad on: laeva kere, settebassein, torustik, süvenduspea,

laeva ning süvenduspea positsioneerimissüsteemid. Süvenduspea on vahetatav vastavalt süvendatava

pinnase iseloomule.

Pinnasepump-süvendaja süvendab süvenduspead kasutades vee survesüsteemi abil lõigates ning

kulutades pinnasekihti ning pumpab selle läbi torustiku laeval asuvasse settebasseini. Settebasseini

täitmiseks kulub sõltuvalt pinnasepump-süvendajast 50-110 minutit. Settebasseinis ladestub läbi

torustiku koos veega merepõhjast pumbatud pinnas ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi abil

mäeeraldise alal. Settebasseini maht on kuni 12 000 m3. Laeva ja süvenduspea asukohta jälgitakse

reaalajas navigatsiooniekraanil.

Peale laeva täislaadimist tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta,

kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse või pumbatakse torustiku kaudu soovitud alale.

Süvendamisel kaevandatud liiva paigalduskohtadeks on planeeritud erinevad sadamarajatised sadamate

piirkonnas. Täiendavat nõrgunud merevee suublasse juhtimist ei toimu. Kui settebassein on tühi, naaseb

laev süvenduskohta ning jätkab tööd. Ka 2008. aasta KMH aruande kohaselt3 plaaniti süvendamiseks

kasutada pinnasepump-süvendajat settebasseini mahuga kuni 12 000 m3.

Liiva transportimine Hiiumadala liivamaardlast toimub Muuga sadamasse, Paldiski Lõunasadamasse

ning ka mujale vastavalt loa taotleja arendusplaanidele. Hiiumadala liivakarjäärist idasuunas asub Hiiu

madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala

loodusala (RAH0000134), mistõttu kinnitab loa taotleja, et liiva transpordi trajektoor ei läbi nimetatud

kaitstavat ala.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes kirjeldatud tegevus vastab keskkonnaloa muutmisega taotletava

tegevuse kirjeldusele ning muutuseid ei ole. Seega on tegevuse iseloomu ja mahu poolest 2008. aasta

KMH aruanne asjakohane.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

2008. aasta KMH aruande ptk 3.1. „Asukoht“ on kirjeldatud, et Hiiumadala maardla asub Hiiumaast,

Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool Hiiu madalast loodes. Mere sügavus selles piirkonnas on

20-30 m. Mäeeraldise idaosas, veealuses klindilahes sügavneb meri järsult klindiastanguga 40 ja enam

meetrini. Läänes ja lõunas piirab mäeeraldist lubjakiviplatoo, mille kohal mere sügavus on 12-15 m.

Mäeeraldis on siin keerulise konfiguratsiooniga ja ka liivalasundi paksus selle piires on muutlik, kuigi

merepõhi on siin enam-vähem tasane. Hiiumadala liivamaardla kogupindala on peale OÜ Eesti

Geoloogiakeskus poolt teostatud täiendavaid uuringuid 477,46 ha. Kaevandatavat varu on sellel kokku

6 173 000 m3. Kaevandamiseks planeeritava kihi paksus ploki 1 ja 3 piires on kuni 2,1 m ja ploki 2

3 2008. aasta KMH aruanne lk 7

3

piires kuni 1,6 m. Liivamaardla piirkonnas ei paikne ka täna katastriüksusi, hoonestust,

kommunikatsioone ja piirangualasid ning ei toimu maakasutust4.

Hiiumadala maardla lähim kohaliku omavalitsuse üksus on Hiiumaa vald ning käesoleval ajal on

asjakohasteks strateegilisteks planeerimisdokumentideks 2022. aastal kehtestatud Eesti mereala

planeering5 ja 2016. aastal kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering6.

Arvestades nimetatud planeeringute kehtestamise aega, ei olnud võimalik 2008. aastal KMH aruande

koostamise ajal nimetatud planeeringus toodud nõuetega arvestada, seega hindab Keskkonnaamet

eelhinnangu raames, kas 2008. aasta KMH aruanne vastab nimetatud planeeringutes kehtestatud

nõuetele.

Eesti mereala planeeringus7 on toodud, et Eesti mereruumis paiknevad maavarad aitavad tagada

varustuskindlust ning leevendada koormust maapõues asuvatele maavaradele. Euroopa Komisjoni

integreeritud merepoliitika näeb maavarade kaevandamist merepõhjast sinimajanduse olulise osana.

Eesti mereala planeeringuga on seatud tingimused maardlate kasutamiseks, mis on järgmised:

1) Maardla kattumisel veeliiklusalaga tuleb tagada maardla kasutamisvõimalus, vajadusel korraldada

koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele veeliikluse andmetele ajutiselt ümber laevaliiklus.

2) Maavarade kaevandamisel tuleb koostööd teha Muinsuskaitseametiga, et kaevandamistegevus ei

mõjutaks merepõhja kultuuriväärtuste seisundit.

3) Maardla kattumisel kaitstavate loodusobjektidega tuleb arvestada loodusväärtuste kaitseks seatud

tingimustega.

4) Loamenetluse protsessis tuleb ette näha keskkonnameetmed mõjude minimiseerimiseks, sh

veesambasse tekitatava heljumi leevendamiseks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga ning Keskkonnaamet arvestab

keskkonnaloa muutmise menetluses planeeringus välja toodud tingimustega.

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu8 (edaspidi ka kui mereala

maakonnaplaneering) koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu

maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel

traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed,

maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Mereala maakonnaplaneeringu

järgi leidub Hiiumadala maardlas maavarana liiva (ehitus, täide) ning soovitatav on ammendada

Hiiumadala maardla ressurss enne kui planeeritakse alale teisi kasutusviise. Lisaks on mainitud, et

4 2008. aasta KMH aruanne lk 9 5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega

piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-

omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (kontrollitud 21.03.2023) 6 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal

maakonnaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-

mereala-maakonnaplaneering/ (kontrollitud 10.05.2023) 7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega

piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-

omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (kontrollitud 21.03.2023) 8 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal

maakonnaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-

mereala-maakonnaplaneering/ (kontrollitud 10.05.2023)

4

veeliiklusalade kattumisel maardlaga tuleb tagada maardla kasutamisvõimalus, vajadusel korraldada

ajutiselt ümber laevaliiklust.

Mereala maakonnaplaneeringus on toodud, et maardla kaevandamisloa KMH käigus tuleb:

• hinnata kaevandustegevuse mõju lainetusele ja hoovustele ning kalastikule;

• kindlaks teha, millised taimekooslused kaevandusalal asuvad;

• hinnata mõjusid projekteeritavale Kõpu merekaitsealale;

• hinnata mõjusid kalavarudele ja turismile, sh unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale

Kõpu poolsaare tipus;

• hinnata mõjusid laevaliiklusele;

• hinnata koosmõjude all mitme maardla samaaegse kaevandamisega kaasnevaid mõjusid;

• hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu

maardla alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste

uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab Muinsuskaitseamet.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga

ning Keskkonnaamet arvestas eelhinnangu andmisel mereala maakonnaplaneeringus nimetatud

nõuetega ning hindas, kas 2008. aasta KMH aruandes on nimetatud teemasid käsitletud ning kas

nimetatud mõjud on olulised (vt eelhinnangu ptk 3 „Hinnang keskkonnamõju olulisusele“).

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on kavandatava tegevuse seosed lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevusega välja toodud. Uuenenud on piirkonna strateegilised dokumendid, kuid

kavandatav tegevus vastab strateegilistes dokumentides toodud nõuetele. Olulised mõjud on 2008. aasta

KMH-s käsitletud ja hinnatud. Neid valdkondi, mida 2008. aasta KMH aruandes käsitletud ei ole

(näiteks kavandatav Kõpu merekaitseala), käsitles Keskkonnaamet käesolevas eelhinnangus ning jõudis

järeldusele, et planeeritava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju. Eelnevast tulenevalt ei pea

Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Planeeritava tegevusega kasutatakse ressurssidena liiva kui maavara ning vett (süvendamine toimub

mere põhjas ning settebasseinist ülevoolu kaudu tagasijuhitav vesi). Teisi ressursse, nagu maa, muld,

muu maavara, loomastik ega taimestik, ei kasutata. Süvendatav materjal koosneb ainult liivast. 2008.

aasta KMH aruande ptk 7 „Vastavus säästva arengu põhimõtetele“9 on välja toodud, et merest liiva

kaevandamine vastab säästva arengu seaduses sätestatule ja kõigile teistele säästva arengu põhimõtetele.

Liiva transport mööda merd on säästlik ja keskkonnasõbralik (seda on näidanud ka varasem analüüs

„Prangli liivamaardla kaevandamise keskkonnamõju hindamine“), et maismaalt suure koguse liiva

vedamine Muuga sadama täitematerjaliks ei ole teostatav tehniliste ega ka keskkonnatingimuste tõttu.

Liiva kaevandamine Hiiumadala liivamaardlast jälgib looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku

9 2008. aasta KMH aruanne lk 23

5

kasutamise eesmärki, milleks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud

ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruande käigus on ressursside kasutamist piisavalt hinnatud, mistõttu

on KMH aruanne piisav.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus on seotud süvendamisel ja süvenduspinnase transpordiks kasutatava tehnikaga. Täpne

pinnasepump-süvendaja valitakse välja pärast ehituse töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu on käesolevas

eelhinnangus järgnevalt kasutatud ühe võimaliku pinnasepump-süvendaja kirjeldust – pinnasepump-

süvendaja Njord R, mille installeeritud koguvõimsus on 11 075 kW, kütusena on kasutusel diisel10.

2008. aasta KMH aruandes toodud info11 järgi kasutatakse süvendamiseks pinnasepump-süvendajat,

mis koosneb laeva kerest, settebasseinist, torustikust, süvenduspeast, laevast ning süvenduspea

positsioneerimissüsteemidest. Peale laeva täislaadimist tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab

soovitud pinnase paigalduskohta (vajalikku sadamasse), kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas

kaadatakse või pumbatakse torustiku kaudu soovitud alale. Kui settebassein on tühi, naaseb laev

kaevandamiskohta ning jätkab tööd.

Järeldus: kaevandamiseks kavandatakse jätkuvalt kasutada pinnasepump-süvendajat. Täpne

pinnasepump-süvendaja valitakse välja pärast ehituse töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu on 2008. aasta

KMH aruandes ja ka praeguse eelhinnangu koostamisel kasutatud ühe võimaliku pinnasepump-

süvendaja karakteristikuid. Siiski on tehnika võrreldes 2008. aastaga muutunud

keskkonnasõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu on ka tegevuse energiakasutus jäänud samaks või

muutunud säästlikumaks. Seega võib energiakasutuse poolest 2008. aasta KMH aruannet pidada

endiselt asjakohaseks ja piisavaks.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, vibratsiooni-, valgus-, soojus-,

kiirgus- ega lõhnareostust. Seda on näidanud ka Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla

kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne12.

1.5.1. Heited vette

Pinnasepump-süvendajat kasutades lõikab ja kulutab süvenduspea pinnasekihti, misjärel pumbatakse

liiva-vee segu läbi torustiku laeval olevasse settebasseini. Pinnasepump-süvendaja töö käigus paisatakse

veesambasse heljumit. Settebasseinis pinnas settib ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi kaudu,

10 Pinnasepump-süvendaja andmed on leitavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-

123638-11 all, lisa 1 11 2008. aasta KMH aruanne lk 7 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021 „Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruanne“, Tallinn, lk 36

6

mistõttu on 2008. aasta KMH aruandes13 toodud, et pinnasepump-süvendaja kasutamisel on eeldatavaks

mõjuallikaks settebasseini ülevoolu süsteem. Ülevoolusüsteemi kaudu satub veesambasse peeneteralist

settematerjali, mis settib teatud aja möödumisel tagasi merepõhja. Settimise aeg sõltub kaevandatava

liiva koostisest ja kaevandamise ajal valitsevatest hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Plokis 1 on

liiva peensusmoodul 1,0-2,4 (keskmiselt 1,6). Keskmine kruusaosakeste sisaldus liivas on 12,6 % ja

peliidi- ning aleuriidi osakeste sisaldus 0,34 %. Plokis 3 on kruusaosakesi 1,68%; liiva täisjääk sõelal

0,63 mm on 19,45% ja alla 0,16 mm osakesi 3,44%, sh savi- ja tolmuosakesi 1,45%; liiva keskmine

peensusmoodul on 1,84. Plokis 2 on liiva täisjääk sõelal 0,63 mm on 1,59% ja alla 0,16 mm osakesi on

23,6%, sh savi- ja tolmuosakesi 0,96%; liiva keskmine peensusmoodul on 0,9114.

1.5.2. Müra

Keskkonnaloa taotluse kohaselt valitakse täpne pinnasepump-süvendaja välja peale ehituse

töövõtulepingu sõlmimist, kuid tööde läbiviimisel rakendatakse tõhusaid ja keskkonnasõbralikke

lahendusi, et minimeerida keskkonnale avalduvat survet. Uue põlvkonna pinnasepump-süvendajatel on

optimeeritud hüdrodünaamiline disain. Lisaks on need varustatud uusimate keskkonnatehnoloogiatega,

mis vähendavad laeva kütusekulu kuni 20 protsenti. Laevad on varustatud äärmiselt arenenud

dünaamilise positsioneerimissüsteemiga, mis võimaldab kiiret ja väga täpset manööverdamisvõimet so.

liivamaardlal viibitud aeg on oluliselt väiksema ning müratasemed madalamad võrreldes varasema

põlvkonna laevadega. 2008. aasta KMH aruandes ei ole kirjeldatud pinnasepump-süvendaja tekitatud

mürataset, mistõttu palus Keskkonnaametil esitada loa taotlejal ekspertarvamus15, kus oleks hinnatud

kaevandatava tegevuse mõju piirkonna müratasemele. Mõju hinnang piirkonna müratasemele on toodud

eelhinnangu ptk-s 3.12.

1.5.3. Heited õhku

Süvendustööde ajal eraldub õhku pinnasepump-süvendaja diiselmootoris kütuse põlemisprotsessile

iseloomulikke saasteaineid nagu lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), vääveldioksiid (SO2),

peenosakesed (PM10) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)16.

2008. aasta KMH aruandes ei ole käsitletud pinnasepump-süvendajaga kaevandamisel kaasnevaid

heiteid õhku. Küll on 2008. aasta KMH aruandes märgitud, et maismaal paiknevatest maardlatest ei ole

reaalselt võimalik vajalikku liiva kogust autotransporti kasutades kohale vedada, kuna suure hulga

autode kasutamine koormaks maanteid ja saastaks õhku, lisaks oleks majanduslikult väga kulukas.

Seega palus Keskkonnaamet loa taotlejal esitada ekspertarvamuse17, milles oleks hinnatud, kas

13 2008. aasta KMH aruanne lk 8 14 2008. aasta KMH aruanne lk 9 15 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 16 Saare, K., 2023 „Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega kaasneva mõju hinnang välisõhu seisundile“, Tallinn

(aruande kinnitaja Teinemaa, E), kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-

123638-11 all, lisa 3 17 Saare, K., 2023 „Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega kaasneva mõju hinnang välisõhu seisundile“, Tallinn

(aruande kinnitaja Teinemaa, E), kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-

123638-11 all, lisa 3

7

pinnasepump-süvendaja tööga kaasnevad heited õhku omavad olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile.

Tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile on käsitletud eelhinnangu ptk-s 3.13.

Järeldus: kavandatava tegevusega ei kaasne heiteid pinnasesse, vibratsiooni-, valgus-, soojus-, kiirgus-

ning lõhnareostust. 2008. aasta KMH aruandes on toodud, et pinnasepump-süvendaja ülevoolusüsteemi

kaudu satub veesambasse peeneteralist settematerjali, mis settib teatud aja möödumisel tagasi

merepõhja. 2008. aasta KMH aruandes on vette sattuva heljumiga seotud mõjusid hinnatud piisavalt.

Kuna 2008. aasta KMH aruandes ei ole käsitletud müraga kaasnevaid mõjusid ning heiteid õhku, palus

Keskkonnaamet loa taotlejal eksperthinnangute abil välja selgitada, kas müraga või heidetega õhku

kaasnevad olulised negatiivsed mõjud. Eksperthinnangus jõuti järeldusele, et liiva kaevandamine

Hiiumadala liivakarjääris ei oma kaladele, merelindudele- ja imetajatele müra osas lisanduvat

keskkonnariski, samuti ei põhjusta liiva kaevandamisega seotud planeeritavad süvendustööd

õhukvaliteedi seisundi halvenemist piirkonnas. Kuna kavandatava tegevusega kaasnev müratase ja

heited õhku ei ole olulise mõjuga, ei pea Keskkonnaamet täiendava KMH algatamist vajalikuks.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaloa muutmise taotluses on toodud, et kaevandamisel pinnasepump-süvendajaga võib toimuda

rikastamine18. Liiva kaevandmiseks kasutatakse pinnasepump-süvendajat, mis pumpab liiva koos veega

merepõhjast torustiku kaudu laeva trümmi. Üleliigne vesi eemaldatakse ülevoolu kaudu. Ülevoolavasse

vette jäävad, olenevalt settimise ajast ning tolmu ja savifraktsiooni sisaldusest, erinevas koguses peeneid

osakesi, mis ei jõua settida ja juhitakse tagasi merre. Ülevoolavat vett, koos peeneteraliste osakestega

ehk heljumiga, võib käsitleda rikastamisjäätmetena. Samas tuleb arvestada, et keskkonnaministri

09.11.2010 määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ on kehtestatud jäätmeseaduse alusel.

Jäätmeseaduse § 71 lg 4 p-s 2 on sätestatud, et kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid

reguleerivaid sätteid ei kohaldata avamerel tehtud maavarade kaevandamise ja rikastamise tulemusena

tekkinud jäätmete käitlemisele. Avameri jäätmeseaduse tähenduses on mereala ja merepõhi, mis ulatub

tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale19 ning hõlmab seega ka

Hiiumadala maardla piirkonda20.

Kaevandatud liiv on laeva pumpamise tulemusena läbi pestud ning paigalduskohal on tegemist juba

oluliselt vähem savi- ja tolmu fraktsiooni ning orgaanikat sisaldava materjaliga. Laeva trümmis olev liiv

pumbatakse koos mereveega torustiku kaudu maismaale planeeritud paigalduskohta ja kasutatakse ära

kuni kolme aasta jooksul selle ladustamisest arvates. Läbipestud liiv on just see materjal, mida

kaevandada soovitakse. Kaevandatud maavara ladustusplatsil ei töödelda, vaid on kasutatav kohe pärast

merevee välja nõrgumist ning see on nõuetele vastav toode ehk täitepinnas ilma igasuguse täiendava

sõelumiseta ning sellele tootele on nõudlus garanteeritud21. Seega ei teki kavandatava tegevuse käigus

jäätmeid.

18 Keskkonnaministri 09.11.2010 määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ 19 Jäätmeseadus § 71 lg 5 20 Eesti Geoloogiakeskus, 2015 „Hiiumadala maardla kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri“ 21 Eesti Geoloogiakeskus, 2015 „Hiiumadala maardla kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri“

8

Järeldus: kavandatava tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mistõttu ei ole uue KMH algatamine

vajalik.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks masinate tehnilised avariid. 2008. aasta KMH aruandes on

välja toodud, et avarii korral võib olenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest kanduda Hiiumaa

põhjarannikule laevas olev kütus ja muud määrdeained. See omakorda avaldaks mõju rannikumere

mereelustikule, rannakooslustele ja lindudele22. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist

seisundit ning planeerida avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete vette

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid.

Lisaks peab 2008. aasta KMH aruande kohaselt avarii tagajärgede likvideerimiseks pinnasepump-

süvendaja pardal olema kütuse ja õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). Avarii korral tuleb

viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Kütuse- või

õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev oleks tehniliselt täielikult korras23.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on välja pakutud mitmeid reostuse vältimise ja vähendamise

meetmeid. Keskkonnaameti hinnangul on oluline mõju KMH aruandes hinnatud, selle järeldus on

jätkuvalt asjakohane ja piisav. Keskkonnaametil on piisavalt teavet tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkuse kohta. Eelnevast tulenevalt ei pea Keskkonnaamet uue

KMH algatamist vajalikuks.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Järeldus: kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu,

mistõttu ei ole uue KMH läbiviimine vajalik.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Mäeeraldis asub Hiiumaast, Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool Hiiu madalast loodes (joonis

1). Mere sügavus on kavandatavas kohas 20-30 m. Mäeeraldise idaosas, veealuses klindilahes, sügavneb

meri järsult klindiastanguga 40 ja enam meetrini. Läänes ja lõunas piirab mäeeraldist lubjakiviplatoo,

mille kohal on mere sügavus 12-15 m. Mäeeraldis on seal keerulise konfiguratsiooniga ja ka liivalasundi

paksus selle piires on muutlik, kuigi merepõhi on enam-vähem tasane. Hiiumadala liivamaardla

kogupindala on peale OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt teostatud täiendavaid uuringuid 477,46 ha.

Kaevandatavat varu on sellel kokku 6 173 000 m3. Kaevandamiseks planeeritava kihi paksus ploki 1 ja

22 2008. aasta KMH aruanne lk 23 23 2008. aasta KMH aruanne lk 23

9

3 piires on kuni 2,1 m ja ploki 2 piires kuni 1,6 m. 2008. aasta KMH aruandes on kavandatava tegevuse

asukohta piisavalt kirjeldatud ning see kirjeldus on jätkuvalt asjakohane24.

2008. aasta KMH aruande25 kohaselt on mõjualaks Hiiumadala liivamaardla piirkond mäeeraldise

välispiirist ligikaudu 1 km ulatuses.

Joonis 1. Hiiumadala liivamaardla plaan. Joonisel on märgitud Hiiumadala liivamaardla geoloogiliste läbilõigete asukohad26.

Järeldus: Hiiumadala liivamaardla asukoht ja mõjutatav keskkond on jäänud samaks 2008. aasta

KMH aruandes kirjeldatuga, mistõttu ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalik uue KMH

algatamine.

2.1. Olemasolev ja planeeritud maakasutus ning seal toimuvad või planeeritud tegevused

Liivamaardla piirkonnas ei paikne katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ning

ei toimu maakasutust. Ka 2008. aasta KMH aruandes olid lähteandmed samad27.

24 2008. aasta KMH aruanne lk 9 25 2008. aasta KMH aruanne lk 9 26 2008. aasta KMH aruanne joonis 3.2.1. 27 2008. aasta KMH aruanne lk 9

10

Hiiumadala liivamaardla välispiirist ca 8 km kaugusel asub Kõpu liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 1 plokk ja ca 5,5 km kaugusel Kõpu liivamaardla ehitusliiva prognoosivaru 4 plokk.

Käesoleval ajal ei ole Kõpu liivamaardlas maavara kaevandamiseks kehtivat keskkonnaluba, seega ei

ole tegemist maardlaga, kus lähiajal planeeritakse kaevandamist. Teisi maardlaid lähipiirkonnas ei asu28.

Transpordiamet edastas loa taotlejale viimase kolme aasta (2020-2022) laevaliikluse AIS sõidujoonte

põhjal tehtud statistika ja veesõidukite liikumistrajektoorid. Statistika kajastab Hiiumadala liivamaardla

polügooni läbivate veesõidukite tüüpe, nende keskmine pikkus ning süvis (tabel 1 ja joonis 2)29.

Tabel 1. Hiiumadala liivamaardla polügooni läbivate veesõidukite tüübid, nende keskmised pikkused ja süvised aastatel

2020-202230.

nr Laevatüüp Liivamaardla

ületus

Keskmine

pikkus (m)

Keskmine

süvis (m)

1 Cargo ship 858 96,61 4,52

2 Cargo ship:DG HS MP(Z) 15 133,00 7,00

3 Cargo ship:DG HS MP(X) 3 100,33 5,33

4 Cargo ship:DG HS MP(Y) 1 87,00 4,00

5 Fishing 63 33,86 3,10

6 Missing data 11 57,64 2,55

7 Other 7 85,71 4,00

8 Sailing 5 21,60 0,80

9 Tanker 26 102,88 5,23

10 Tanker:DG HS MP(X) 1 98,00 5,00

11 Tanker:DG HS MP(Y) 2 115,00 6,00

12 Towing 2 26,00 4,00

13 Towing(200/25) 1 33,00 3,00

14 Tug 29 99,76 4,93

28 Maa-ameti Geoportaal Maardlate rakendus 29 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna

laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa

4 30 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna

laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa

4

11

Joonis 2. Hiiumadala liivamaardla polügooni läbivate veesõidukite liikumistrajektoorid aastatel 2020-202231.

Järeldus: käesoleval ajal ei esine vastuolu kavandatava tegevuse ja teiste Hiiumadala liivamaardla

piirkonnas planeeritavate tegevuste osas. Sellest lähtuvalt ei pea Keskkonnaamet uue KMH

algatamist vajalikuks.

2.2. Alal leiduvad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

2.2.1. Geoloogiline ehitus

Hiiumadala mäeeraldise geoloogilise ehituse iseloomustusel on 2008. aasta KMH aruandes kasutatud

varasemate otsingutööde ja kaardistamise (mõõtkavas 1:500 000) andmeid. Aluspõhja Ordoviitsiumi

lubjakividel lasuv kvaternaarisetete kompleks jaguneb kolmeks (alt üles): moreen, viirsavi ja merelised

liivad. Alumine, arvatavasti viimase jääaja moreen, on esindatud sitke konsistentsiga hallika saviga,

milles esineb rohkesti jämepurdu. Vahetult moreenil lasub helepruuni värvusega hilisjääaja viirsavi,

milles on aleuriidi, liiva ja kruusa vahekihte. Savi avamusalal esineb ka üksikuid tard- ja

moondekivimitest munakaid. Merelised setted on siin esindatud moreenist väljapestud liivaga. Liiv

katab moreeni paljandite läheduses viirsavi ja paksemalt on seda savis olevates vagumustes32.

2.2.2. Kaevandatava liiva iseloomustus

Plokis 1 on liiva peensusmoodul 1,0-2,4 (keskmiselt 1,6). Keskmine kruusaosakeste sisaldus liivas on

12,6% ja peliidi- ning aleuriidi osakeste sisaldus 0,34%. Plokis 3 on kruusaosakesi 1,68%; liiva täisjääk

31 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna

laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa

4 32 Peatüki koostanud Jüri Kask, allikas 2008. aasta KMH aruanne

12

sõelal 0,63 mm on 19,45% ja alla 0,16 mm osakesi 3,44%, sh savi- ja tolmuosakesi 1,45%; liiva

keskmine peensusmoodul on 1,84. Plokis 2 on liiva täisjääk sõelal 0,63 mm on 1,59% ja alla 0,16 mm

osakesi on 23,6%, sh savi- ja tolmuosakesi 0,96%; liiva keskmine peensusmoodul on 0,91.

Naftaproduktide ja raskemetallide sisaldus määrati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis

(juhataja M. Kalkun), mis on EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L09333.

Laboratooriumis proovid kuivatati ja võeti vastav kaalutis. Kaadmium, vask, kroom, nikkel ja plii

määrati kuningveetõmmises aatomadsorptsiooni meetodiga. Kuna kaadmiumi sihtarv pinnases on 1

mg/kg, siis selle elemendi määramiseks kasutatakse meetodit, mille väikseimaks määramispiiriks on 1

mg/kg. Naftaproduktide määramiseks ekstraheeriti proovid heksaanis ning sisaldused saadi

kaalanalüüsil. Reostuskomponentide piirnormid võeti KMH aruande koostamise ajal kehtinud

keskkonnaministri 02.04.2004 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse

piirnormid“ (kehtetu alates 17.07.2010). 2008. aasta KMH aruandes võrreldi analüüsi tulemusi

nimetatud määrusega kehtestatud piirnormidega. Tulemuste tõlgendamisel kasutati järgmiseid

termineid:

• Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on pinnase

seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

• Pinnase seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb piirarvu ja sihtarvu vahele.

• Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas reostunud

ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik.

Mäeeraldise piirest (0,5 m) võetud proovides oli üldnaftaproduktide ja raskemetallide sisaldus sihtarvust

väiksem. Naftaproduktide ja raskemetallide sisalduse poolest on kaevandatava liiva seisund hea ehk

inimesele ja keskkonnale ohutu34.

2.2.3. Tuuled

Tuulte tugevuses esineb sessoonne käik – tuulisemad kuud on jaanuar, veebruar, november ja

detsember. Nimetatud kuudel on keskmine tuule tugevus 10 kuni 20 % suurem kui aasta keskmine.

Keskmise tuule tugevuse lähedal on märtsi, aprilli, mai ja oktoobri kuu keskmine tuule tugevus.

Vaiksemad kuud on suvekuud – juuni, juuli, august ning september kui tuule tugevus on 10 kuni 20 %

nõrgem aasta keskmisest tuule tugevusest. Tuulisemate kuude puhul domineerivad valdavalt SW, S ja

W tuuled. Aprillis, mais ja juunis eristub tuulteroosis ka sekundaarne tipp N või NE tuul. Pikaajaliselt

domineerivad Lääne-Eestis SW, S ja W tuuled. Kõige harvemini esinevad aasta lõikes NW ja E tuuled35.

2.2.4. Lainetus

Tuule tugevusega sarnaselt on piirkonnas tuulelained olulisemalt kõrgemad varakevadel ja sügisel.

Tuulelainete maksimaalsed kõrgused ulatuvad 31 m sügavuses vees 5 meetrini. Valdavaks

lainekõrguseks on selles punktis 0,5 kuni 1 m (osakaal 1/3). Piirkonna eriti kõrgete lainete esinemise

sageduseks on üks kord aastas. Ligikaudu 70% lainetest on perioodiga 4-5, 5-6 ja 6-7 sekundit. Esinev

veel 3-4 sekundi perioodiga laineid mille osakaal on ligikaudu 15% ja 7-8 sekundi perioodiga laineid,

33 2008. aasta KMH aruanne lk 9 34 Peatüki koostanud Andres Kask, allikas 2008. aasta KMH aruanne 35 2008. aasta KMH aruanne lk 10

13

mille osakaal on ligikaudu 12%. Lained perioodiga 4-5 sekundit on selgelt iseloomulikud tuulelained,

lained 6-7 sekundiliste ja pikemate perioodidega on aga formeerunud avamerel. Lainekõrguste suurim

esinemissagedus on 0,5 kuni 1 m lainetel ja laineperioodide suurim esinemissagedus on 4-5 sekundi

perioodiga lainetel. Lainete suuna jaotusest selgub, et valdavaks on läänest itta suunduvad lained. Tormi

korral on avamerel lainete kõrguseks 7 m ja enam. Lainete poolt tekitatud põhjalähedased

orbitaalkiirused 31 m sügavuse punkti jaoks on valdavalt vahemikus 0-0,05 m/s. Maksimaalsed

põhjalähedase orbitaalkiirused ulatuvad kuni 0,25 m/s, kuid nende esinemissagedus on alla 1%.

Vastavalt sügavuste vähenemisele kasvab lainete põhjalähedane orbitaalkiirus. Võrreldes 31 m ja 10 m

punktide lainete põhjalähedaste orbitaalkiiruste jaotusi näeme, et 10 m punktis on need kiirused

ligikaudu 2 korda suuremad, ulatudes kuni 0,4 m/s36.

2.2.5. Hoovused

Merevee tsirkulatsioon on põhjustatud eelkõige tuule muutustest mere kohal ja merevee tiheduse

jaotusest. Vee voolamist mõjutavad veel Maa pöörlemine ja turbulentne segunemine. Siinse piirkonna

soolsuse jaotus on tingitud Läänemere üldisest seisundist, mida kujundab soolase Põhjamere vee ja

jõgede mageda vee sissevoolu omavaheline tasakaal ning selle muutumine. Merevee stratifikatsiooni

põhjustab soojavoo pidev muutumine vesi-õhk pinnal. Kuna atmosfäär Läänemere kohal asub eriti

aktiivsete muutuste piirkonnas siis on Läänemere vee temperatuuri ruumilised ja ajalised muutused

suured. Saaremaa süvasadama rajamise keskkonnamõju hindamise jaoks on TÜ Eesti Mereinstituut

teostanud atmosfääri prognoosimudeli HIRLAM tulemuste põhjal hoovuste arvutuse, mis näitab, et

siinses piirkonnas on valdavaks idasuunaline voolamine37.

Järeldus: arvestades 2008. aasta KMH aruandes toodud infot, on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH

aruandes on kavandatavas piirkonnas asuvaid loodusvarasid ning looduslikku mitmekesisust

piisavalt kirjeldatud ning uue KMH algatamine ei ole vajalik.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest

2.3.1. Põhjataimestik

Kõpu poolsaarest põhja pool sügavustel kuni 15 m, on peamisteks põhjataimestiku liikideks

pruunvetikas Fucus Vesiculosus, niitjas rohevetikas Chaetomorpha linum ja punavetikas Furcellaria

fastigata. Põhjataimestik selles mereosas on bioloogiliselt mitmekesine, kuid esineb laikudena veeriste

ja munakate esinemise piirkonnas madalatel. 15 m sügavamal, kus asub ka Hiiumadala liivamaardla,

põhjataimestik puudub38.

36 2008. aasta KMH aruanne lk 10-11 37 2008. aasta KMH aruanne lk 11 38 2008. aasta KMH aruanne lk 11

14

2.3.2. Põhjaloomastik

2008. aasta KMH aruande kohaselt on liivaga kaetud merepõhjal Hiiumadala mäeeraldisel, kus

põhjataimestik puudub, valdav põhjaloomastiku liik Macoma balthica. Kivisel merepõhjal valdab

põhjaloomastiku liik Gammaridae. Sügavamatel aladel valdab paikse eluviisiga Gastropoda39.

Põhjaloomastiku mitmekesisus ja biomass on suuremad madalamatel ja kõva substraadiga (kivistel)

aladel. Liivasel põhjal ja 20 m sügavamal on põhjaloomastiku biomass väike. Liivasel pinnal on

mitmeaastase loomse bentose arvukus madal ja põhjaloomastiku areng algab sisuliselt igal kevadel

uuesti40.

2.3.3. Kalastik

Räim, Clupea harengus membras L.

Räim on kilu kõrval Eesti kaluritele traditsiooniliselt tähtsaks püügiobjektiks , mille aastasaagid on

olnud viimastel aastatel Läänemere kirdeosast (ICES’i alampiirkonnad 28 – 29 ) kuni 15000 t. Kuigi

räim on peamiselt avamerekala, on tema paljunemine ja noorjärkude kasv seotud rannavööndiga ja

madalmerega. Räimekoelmud asuvad pea kõikjal Eesti rannikumeres sügavustel kuni 15 m. Räim koeb

peamiselt mais-juunis, valdavalt taimsele kudesubstraadile, milleks valdavalt on pruun- ja punavetikad

(Sphacelaria arctica, Pilayella littoralis, Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis jt.).

Põhjataimestikuga katmata merepõhjal, isegi kui räim sinna koeb, mari tavaliselt hukkub

hapnikupuuduse tõttu, kuna kattub meres alati leiduva hõljumiga. Eesti Mereinstituudis tehtud katsete

käigus selgus, et räimemari hukkub juba 0,2 mm paksuse hõljumikihi settimisel temale. Marjast

koorunud räimelarvid kanduvad esialgu hoovustega koelmute lähikonnas tavaliselt sügavustele kuni 20

m. Eeltoodust järeldub, et liiva kaevandamise mõju räime reoproduktsioonile rannavetes on tugevalt

sesoonse iseloomuga, olles maksimaalne aprilli lõpust juuli alguseni. Augustiks-septembriks on

räimevastsed omandanud juba piisava aktiivse liikumise võime ning lahkuvad tavaliselt kudealadelt

mujale toituma. Samuti on selleks ajaks koelmualadelt lahkunud täiskasvanud räimed41.

Kilu, Sprattus sprattus balticus (Schneider)

Läänemere kiluvaru iseloomustab suur arvukuse ja biomassi kõikumine, mis on tingitud kilu suhteliselt

lühikesest keskmisest elueast ja sigimisedukuse muutlikusest. Kilu on Läänemeres laialt levinud liik.

Tema levikut määravad vee termiline kihistumine ja soolsus. Esimesest sõltub kilu talvitumise, teisest

aga kudemise edukus. Kilu esineb Eesti vetes arvukalt avamere osas. Kevadest sügiseni teeb kilu selgeid

ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, mis on seotud toitumisega. Valgel ajal asuvad kilukoondised 50-80

m sügavusel (madalamas vees põhjalähedases veekihis), pimeduse saabudes siirduvad aga

pinnalähedasse veekihti (5-30 m). Talveperioodil on ööpäevaste vertikaalsete rännete ulatus väiksem,

mis on tingitud ebasoodsatest temperatuuridest pindmises veekihis.Kilu kudemine võib meie vetes kesta

mai lõpust kuni augustini, olles intensiivseim juunis. Optimaalne temperatuur sobivas veekihis

(enamasti 0-40 m) kudemise alustamiseks on 6-12°C. Kilu kudemine toimub portsjoniliselt. 8-10

päevaste vaheaegadega koeb ta 6-9 portsjonit. Kilu mari on pelaagiline, hõljudes sõltuvalt vee soolsusest

39 2008. aasta KMH aruanne lk 11-12 40 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 41 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 12

15

ja marja tihedusest, kas pinnakihtides (Läänemere lõunaosas) või ka päris sügavates veekihtides (meie

vetes). Kilu sigimisedukus sõltub vee soolsusest (vajalik vähemalt 6 ‰) ja hapnikusisaldusest.

Hiiumadala maardla piirkonnas kilu tõenäoliselt ei koe, kuid toituvat kilu võib võimalikus

mõjupiirkonnas leiduda küllalt arvukalt42.

Tuulehaug, Belone belone belone (L.).

Pelaagiline merekala. Ta ilmub massiliselt meie rannikumerre kudema mais-juunis, kui merevee

pindmine kiht on soojenenud 10 kraadini celsiuse järgi. Koelmutena eelistab taimestikuga merealasid.

Tuulehaug koeb ka hõljuvatele vetikavaipadele. Tuulehaugi koelmud paiknevad Hiiumaa rannikumeres

Mardihansu, Luidja ja Tareste lahtedes. Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas tuulehaugi kudemiseks

sobivaid tingimusi ei ole43.

Kammeljas, Psetta maximus (L.).

Eelistab elupaigana kõrgema soolsusega ja mõõduka sügavusega kivi-liivapõhjalisi merealasid. Eesti

rannikumeres massiliselt ei esine. Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas võib esineda kammelja koelmuid.

Koeb mais-juunis. Mari inkubeerub 7-9 päeva. Kammeljad toituvad põhjaloomastikust. Üle 21 cm

kammeljad muutuvad valdavalt röövtoidulisteks ning nende ratsiooni põhiosa moodustavad räimed,

kilud, luukaritsad, väike tobiad jne44.

Lest, Platichthys flesus Dunker

Hiiumaa vetes on leitud nii süvikukudulesta marja ja vastseid kui ka rannikukudulesta kudealasid.

Süvikukudulesta marja on leitud 60-180 m sügavuselt märtsist-aprillist alates ja põhiliselt mais.

Süvikukudulesta vastseid on leitud sügavustel 40-180 m aprillist juulini. Sügavamates piirkondades

hõljub süvikukudulesta mari 30-60 kõrgusel põhjast. Päris süvikute põhjas marja ei ole leitud, seda

arvatavasti ebasobivate hapnikutingimuste tõttu. Mais ja juunis leiti nii Hiiumaa kui ka Saaremaa vetes

sügavustel üle 70 m on süvikukudulesta vastsete arvukused suuremad, kui sügavustel alla 70 m. Vastsed

pikkusega alates 12 mm arvatavasti kantakse hoovustega madalasse vette, kus nad jätkavad toitumist.

Tõenäoliselt koeb rannikukudulest ka Hiiumaa ja Saaremaa rannikul. Tõenäoliseks rannikukudulesta

kudealadeks on ka Hiiumaal Tahkuna poolsaare piirkond ja Hiiu madal. Lesta põhitoidus on

põhjaloomastik, suguküpsetel isenditel peamiselt Macoma baltica ja Mytilus edulis. Hiiu madal on lesta

üks tähtsamaid toitumisalasid Läänemere kirdeosas45.

Tursk, Gadus morhua L.

Tursa arvukus Eesti merealadel on kõikunud väga suures ulatuses sõltuvalt soolsusest ja

püügiintensiivsusest. Madala soolsuse tõttu on praegusel hetkel tursa arvukus Eesti vetes väga madal ja

ta ei oma majanduslikku tähtsust. Kuid situatsioon võib muutuda. Piisab vaid tugevast soolasema vee

sissevoolust Põhjamerest Läänemerre, kui 2-3 aastat hiljem võib tursa arvukus Eesti vetes järsult tõusta

ja ületada tunduvalt lesta arvukuse. Suurema soolsusega aastatel on leitud väiksemaid tursa

kudekoondisi isegi Soome lahe lääneosas. Suurema soolsusega aastatel ulatuvad tursa koelmud Hiiumaa

42 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 12 43 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 44 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 45 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13

16

ja Stockholmi vaheliste sügavamate aladeni. Veel 1986.a. leiti tursa marja Saaremaa vetest. Tursa

arvukuse kõrgperioodil oli Hiiu madal üks noorjärkude toitumisalasid, kelle põhitoidu moodustab

põhjaloomastik46.

Lõhi, Salmo salar L.

Lõhi on lõheliste sugukonda kuuluv külmaveeline siirdekala. Koeb hilissügisel. Hiiu madala piirkonnas

võib esineda nii toituvat kui ka migreeruvat lõhet. Lõhe on EL loodusdirektiivi lisa II liik ja seetõttu ka

Natura 2000 liik47.

Meriforell, Salmo trutta trutta L.

Meriforell on samuti lõheliste sugukonda kuuluv külmaveeline siirdekala. Tõus koelmutele algab

soodsatel aastatel juba augustis. Koeb 4-6 °C vees jõe kärestikulises osas. Hiiumaal koeb peamiselt

Õngu, Vanajõe, Nuutri, Paoma ja Kärdla jões. Hiiu madala võib leiduda toituvat meriforelli48.

Merisiig, Coreogonus lavaretus lavaretus (L.).

Ka merisiig on lõhilaste hulka kuuluv külmaveeline poolsiirdekala. Võtavad ette vaid piiratud ulatusega

turgutus- ja kuderändeid. Külmaveelise liigina reageerib teravalt hapnikusisalduse langusele vees.

Kudemiseks vajab oligotroofseid, ilma taimestikuta ja liivase põhjaga merealasid. Rannikumere

eurofeerumise tõttu on üksnes vähesed merisiia kudealad veel töös. Ühed vähestest toimivatest

koelmutest paiknevad Loode-Hiiumaal Paope lahes (Luidja) lahes. Kudemine toimub valdavalt

oktoobris taimestikuvabale kruusasele-liivasele põhjale. Merisiia looduslik varu on k.a. sügavas

depressioonis. Merisiig on II kategooria looduskaitsealune objekt. Siiasaakide tagamiseks tegeldakse

kalamajandites juba aastakümneid merisiia marja inkubeerimise- ja maimude asustamisega

merelahtedesse49.

Angerjas, Anguilla anguilla (L.)

Levinud peaaegu kõigis meie merelahtedes ning nendega seotud järvedes ja jõgedes. Meie rannikualade

angerjavaru on seotud madalaveeliste turgutusaladega. Angerja leviku kitsaskohaks on sobivate

talvitusalade vähesus, sest nad vajavad talvitumiseks pidevat vee läbivoolu50.

Kalastiku ülevaade 2023. aasta eksperthinnangu51 põhjal

Liivamaardla piirkonna kalastiku kirjeldamiseks kasutati eksperthinnangus52 Hiiumaast läände,

loodesse, põhja ja kirdesse jäävatel madalikel läbi viidud kvantitatiivseid võrgupüüke erineva

silmasuurusega (vähe selektiivsete) võrkudega. Võrgupüügid liivamaardla piirkonnas viidi läbi 2008.

aastal mais-juunis, mil toimub enamike potentsiaalselt häirimise objektiks olevate tähtsamate

46 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 47 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 48 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 49 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 50 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 51 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 52 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2

17

töönduskalade, nagu räim, lest ja kammeljas kudemine. Võrgupüügid toimusid ka kaevandamisala

vahetus läheduses asuval madalikul 13−20 m sügavusel. Liivamaardla piirkonna kalastik oli liigivaene,

tabati vaid merekalu, täielikult puudusid nii mageveeliigid kui siirdekalad (joonis 3). Kalastiku liigiline

koosseis kaevandamis- ja uurimisalal suure tõenäosusega oluliselt ei erine, kuigi liikide proportsioon

sõltuvalt aastaajast on sügavusvahemike lõikes muutuv. Võib eeldada, et kalade arvukus oli piirneval

madalikul mõnevõrra kõrgem kui Hiiumadala kaevandamisalal, mis asub sügavamal ja ühtlasemal

merepõhjal53.

Joonis 3. Kalade liigiline koosseis ja proportsioon liivamaardlaga piirneva madaliku seirepüükides 2008. aastal54.

Seiresaagis prevaleeris lest, keda jagatakse kaheks iseseisvaks liigiks ning kelle eristamine väliste

tunnuste alusel võimalik ei ole. Läänemere lest (Platichthys solemdali) koeb avamere madalikel ja

rannikualadel sügavuses 4−27 meetrit, valdavalt mais ja juunis. Läänemere lesta mari on demersaalne

ja eelistatud kudesubstraadiks on kivine merepõhi. Euroopa lesta (Platichthys flesus) mari on pelaagiline

ning kudemispiirkonnas on vajalikuks vee sügavuseks ca 100 m. Hiljuti läbiviidud geneetilised

uuringud näitasid, et üle 90% Eesti rannikualadelt püütud lestast oli demersaalse marjaga Läänemere

lest. See tulemus on kooskõlas teadmistega Läänemere praegusest halvast hüdroloogilisest olukorrast,

kus Euroopa lesta süvikutes asuvatel kudealadel valitseb madal soolsus ja hapnikupuudus. Pärast

suuremaid soolase vee sissevoole Põhjamerest ja hüdroloogiliste tingimuste paranemist lesta arvukus

reeglina suureneb ning tõenäoliselt Euroopa lesta osakaal kasvab. Kahe lestaliigi kudemisalad erinevad,

kuid toitumisalad kattuvad55.

Kammelja pelaagiline mari koetakse 5−40 m sügavusele ja kudemisaeg vältab mai keskpaigast juuni

lõpuni. Kammeljas on meie avamerele avatud ja soolasemates mereosades tavapärane liik. Kammeljas

on siiski nii vähearvukas, et spetsiaalselt kammeljale suunatud püük leiab aset harva ja peamiselt

saadakse noori kammeljaid lestapüügi käigus soovimatu kaaspüügina. Eesti aastane kammeljasaak

Läänemerest jääb mõnesaja kilogrammi piiresse ning seega on tegemist vähetähtsa töönduskalaga. Kuna

kammeljas ei ole eriti arvukas, koeb suures sügavusvahemikus ja tema mari on pelaagiline, siis on

kammeljakoelmute asukoha kohta info puudulik. Hiiumaa madalike piirkonnas läbiviidud uuringute

53 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 54 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 55 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2

18

käigus ei tuvastatud seal kammeljakoelmute esinemist56. 2023. aasta eksperthinnang näitab, et võrreldes

2008. aasta KMH aruandega olulisi muutusi kalastikus ei ole.

Kalapüük

Pelaagiliste kalade rannapüük ongi koondunud kevadisele kudeajale mais-juunis, millal püütakse Eestis

nende kogusaagist umbes 2/3 räimest ja 100% tuulehaugist. Mõlemate liikide kudemine on tihedalt

seotud veesisese taimestikuvööndi levikuga: nad ei koe paksu vetikamuruga kaetud aladel ning

hoiduvad eemale varjulistest laheosadest, kus tekib kergesti hapnikudefitsiit. Kevadel kudev räim

saabub rannikumerre mitme erineva kudekarjana ning viibib ühtekokku koelmutel pikemat aega. Räime

kudemine kestab ilmastikust sõltuvalt keskeltläbi kaks kuud - aprilli lõpust kuni juuni lõpuni. Sõltuvalt

tuultest ja pindmise veekihi ebaühtlasest soojenemisest tingituna võib räimeparvede liikumine ajaliselt

tugevasti varieeruda. Pärast kudemist ei pruugi räimekari kohe lahkuda, vaid võib jääda koelmute

lähistele toituma. Kui veetemperatuur tõuseb üle 16 kraadi Celsiuse järgi, liiguvad räimeparved tagasi

avamerele. Räimeparvede liikumisteed koelmutele on väga püsivad. Soodsate tuulte korral tuleb räim

pikkadel ja soojadel sügisetel veelkord tagasi rannikumerre toituma57.

Traalpüük

Analüüsitud traalpüügiandmed näitavad, et piirkond on intensiivne traalpüügiala. Kõige saagikamad

traalpüügialad ei paikne küll otse Hiiumadala maardlal, kuid andmed näitavad, et püütakse ka maardlal

ning selle vahetus läheduses (joonis 4). Kaevandamine takistab traalpüüki otseselt selles asukohas, kus

hetkel liiva kaevandatakse, takistades füüsiliselt traallaevade liikumist. Võttes arvesse, et

kaevandamistegevuse ruumiline takistus (pinnasepump-süvendaja asukoht) on sisuliselt täpp suurel

merealal ja maardla-ala ise ei kuulu olemasolevate andmete alusel kõige saagikamate hulka, siis on

tegemist väga väikese ja ebaolulise mõjuga58.

56 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 57 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne 58 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2

19

Joonis 4. Traalpüügi intensiivsus Hiiumadala maardla piirkonnas 2017−2020. aastal59.

Traalpüüki võib mõjutada ka pinnasepump-süvendaja töömüra ja kaevandamise käigus laiali kanduvad

taashõljustatud setted. Veealusel helil on kaks komponenti: helirõhk ja osakeste liikumine. Kõik kalad

on tundlikud veeosakeste liikumise suhtes, kuid helirõhku tajuvad vaid osad kalaliigid, kellel on

vastavad organid. Müra võib mõjutada kalade füsioloogiat ja käitumist (sh piirkonna vältimist) ning

maskeerida nende omavahelist kommunikatsiooni. Müratase mõjutab erinevaid liike erinevalt, kuid

näiteks Läänemeres elavate heeringaliste (räim, kilu) kuulmistundlikkust ning impulssmüra mõju on

hinnatud imetajatega ühisel kolmeastmelisel skaalal keskmiseks. Samal ajal on pideva müra mõju

hinnang tursale keskmine ning heeringalistele ja angerjale madal60. Süvendaja töö pidevat müra võiks

selle omaduste tõttu ilmselt võrrelda töötava laevamootori müraga ja see ei ole sellise intensiivsusega,

mis põhjustaks räimele kahjulike bioloogiliste mõjude avaldumist – sh. ka laiemalt koondumis- ja

toitumisalalt eemale peletamist, mistõttu ei ole põhjendatud kaevandamise peatamine sügistalvisel

perioodil. Vastavalt 2008. aasta KMH aruandele ning Naissaare ja Prangli liivamaardlates toimunud

kaevandamise seireandmetele ei kandu taashõljustatud setted kaugemale kui ligikaudu 1 km

kaevandamise piirkonnast. Seega puudub ka setete levikul traalpüügile oluline mõju. Traalpüügil

leitakse kalaparvede asukoht enne püügitegevuse alustamist kajaloodi/sonariga. Seetõttu ei ole karta, et

kalurid raiskavad oma vahendeid piirkonnas, kust räim ja kilu on eemale peletatud. Võimalik mõjutatud

piirkond on siiski väga väike ja püügiks sobivaid alasid on piirkonnas piisavalt61.

59 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 60 HELCOM. 2019. Noise sensitivity of animals in the Baltic Sea. Baltic Sea Environment Proceedings 61 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2

20

Kohalik rannapüük

Rannakalanduse püügiandmed esitatakse ja registreeritakse statistilise väikeruudu täpsusega, mistõttu

ainult liivamaardla alalt püütud saaki analüüsida võimalik ei ole. Maardla pindala moodustab aga vaid

vähem kui kolm protsenti väikeruudu 310 pindalast. Võib siiski eeldada, et väikeruudu piiresse jäävad

madalikud ja madalamad alad on saagikamad ning enamasti püütakse kala sealt. Analüüsiks summeeriti

rannakalanduse saagiandmed väikeruutude kaupa viimase viie aasta kohta (2018−2022) vaadates eraldi

lesta-, kammelja- ja merisiiasaaki. Teiste kalaliikide saak liivamaardlat sisaldavast püügiruudust oli

ebaoluline. Analüüsi tulemusel võib väita, et piirkonna olulisemateks rannakalanduse püügikaladeks on

lest, kammeljas ja merisiig62.

2.3.4. Mereimetajad

Hiiumadala liivamaardla lähedal ei asu hülgelesilaid ja poegimisalasid ning seega kaevandamine

hülgeid otseselt ei häiri ega ohusta. Kaudne mõju hüljestele on võimalik ainult juhul, kui kaevandamine

mõjutab negatiivselt hüljeste toidubaasi, st kalakooslusi. Samas on hülged oma toitumisalade ja ka

saakliikide valikul suhteliselt plastilised ja lokaalsed muutused mõjutavad neid vähe63.

2.3.5. Linnustik

Vastavalt koostatud ekspertarvamusele64 tuleb Hiiumadala liivakarjääri kaevandamisala ja seda

ümbritseva mereala hindamisel linnustiku seisukohast arvestada kõige enam põhjatoidulistest liikidest

auli (Clangula hyemalis), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra), haha (Somateria

mollissima), kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja merivardiga (Aythya marila), pelaagilistes kihtides

toitujatest kauride (Gavia sp.) ja algi (Alca torda) ning pinnatoidulistest väikekajakaga (Hydrocoloeus

minutus). Mainitud liikide asustustihedus küündib liivamaardla alal harva üle 10 isendi km2. Samas

näiteks maardlast 5 km kaugusel paikneval Näkimadalal võib põhjatoiduliste liikide tihedus ulatuda 300

linnuni km2 ning 50 km kaugusel Apollo madalal juba üle 1000 lindu km2.

2008. aasta KMH aruande järgi on maardla asukoht Hiiumaa rannikust 12–15 km kaugusel avamerel,

mistõttu pole sealsel liiva väljapumpamisel olulist mõju pesitsevale linnustikule. Maardla asukoht

otseselt linde ei meelita, sest sealne meri on liiga sügav. Suuri kahjusid kaevandamine lindudele kaasa

tuua ei saa65. Seega on 2008. aasta KMH aruandes toodud info asjakohane ka praegu.

62 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 63 Koostanud Ivar Jüssi, allikas 2008. aasta KMH aruanne 64 Leito, A., Leito T., 1995. Hiiumaa linnustik. Pirru Jaak, Kärdla 65 2008. aasta KMH aruanne lk 15

21

2.3.6. Hiiu madala hoiu- ja loodusala

Hiiumadala maardlast u 6 km idasuunas asub Hiiu madala hoiuala (KLO2000066)66, mis ühtlasi kuulub

Natura 2000 võrgustikku Hiiu madala loodusalana (RAH0000134)67. Maardla asukoht Hiiu madala

hoiuala suhtes on toodud joonisel 5.

Hiiu madala hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse68.

Ka Hiiumadala loodusala kaitse-eesmärgiks on karide kaitse. 2008. aastaga võrreldes ei ole hoiuala ja

loodusala kaitse-eesmärgid muutunud.

Joonis 5. Hiiumadala maardla asukoht (märgitud põhjapoolse kaarja kollase alana) ning Hiiu madala hoiuala asukoht

(märgitud sinise võrgustikuga) maardla suhtes idas. Allikas: Mereala planeeringu kaardirakendus69.

66 Vabariigi valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 "Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas",

https://www.riigiteataja.ee/akt/939607?leiaKehtiv 67 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri",

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 68 2008. aasta KMH aruanne lk 16 69 https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

22

2.3.7. Projekteeritav Kõpu merekaitseala

Maardlast 8 km lõunapool on kavandatud Kõpu merekaitseala moodustamine. Kavandatava mereala

kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Kõpu rannikumere unikaalne ökosüsteem, mis on oluline

pudelikael lindude Ida-Atlandi rändeteel. Alal on teada karide ning liivmadalate esinemine.

2.3.8. Uued linnualad

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas 06.06.2023 Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile

ettepaneku70 nelja uue merekaitseala moodustamiseks. Ettepanek tugineb 2022. aastal valminud

analüüsile rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumeid ületavate merelindude peatumisalade

kohta. Kõik need alad on esitatud rahvusvahelisele linnukaitseorganisatsioonile Birdlife International,

mis kontrollis alade vastavust kriteeriumitele ning tunnistas kõik välja pakutud alad rahvusvaheliselt

tähtsateks linnualadeks (edaspidi IBA-d).

Vastavalt Euroopa Liidu Elurikkuse strateegiale on liikmesriikidel kohustus võtta kaitse alla 30%

maismaast ja 30% merealast. IBA-de analüüsi tulemusena on Eestis rahvusvaheliselt tähtsate linnualade

kriteeriumitele vastavaid alasid 29,7% merealast. Seega on Eesti riigil võimalus Elurikkuse strateegia

eesmärgid suures osas täita IBA-de täiendava kaitse alla võtmisega.

Esitatud aladest jääb Lääne-Hiiumaa linnuala (kavandatav looduskaitseala) Hiiumadala liivamaardlast

0,6 km lõunapoole ja Põhja-Hiiumaa linnuala (kavandatav looduskaitseala) 3,2 km idapoole (vt

joonist 6). Mõlema linnuala peamisteks ohuteguriteks on esitatud ettepaneku järgi kaevandamine,

süvendamine ja kaadamine. Kavandatava Lääne-Hiiumaa looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärk

on kaitsta mereala ja sealset elustikku; rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria

mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca) ja mustvaera (Melanitta nigra) rahvusvahelise tähtsusega

peatumisala; veelindude tähtsat läbirändeala; hallhülge (Halichoerus grypus) elupaika; elupaigatüüpe,

mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Kavandatava Põhja-

Hiiumaa looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta mereala ja sealset elustikku;

linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja väikekoskla (Mergellus albellus)

ning globaalselt ohustatud rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima) ja

tõmmuvaera (Melanitta fusca) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; vee- ja maismaalindude tähtsat

läbirändeala; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid

70 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=efe2e08a-b9c4-4b72-833e-91459bd80ff2

23

(1170).

Joonis 6. Hiiumadala liivamaardla ning uute, Lääne-Hiiumaa linnuala, koos 1 km laiuse puhvriga, ja Põhja-Hiiumaa linnuala

paiknemine. Aluskaart: Maa-amet 2023.

2.3.9. Kultuurimälestised

Maa-ameti geoportaali andmetel asub lähim arheoloogiamälestis, laevavrakk (registrinumber 30736),

Hiiumadala maardla välispiirist ca 2,5 km kaugusel. Kultuurimälestiste registri andmetel71 on tegemist

uusaegse purjelaeva vrakiga koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Esmased kahjustused on tekkinud hukkumise hetkel. Sekundaarsed ja suuremad kahjustused on

tekkinud traalimistööde tagajärjel. Täna on vraki seisukord stabiilne. Läänemeres on head tingimused

puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mere sügavus leiukohal on 38 – 42 m. Arheoloogiamälestis

on arvel alates 20.11.2015. Loa taotleja kavandatav tegevus toimub väljaspool arheoloogiamälestise

kaitsevööndit. Arvestades, et kavandatava tegevuse mõjualaks on Hiiumadala liivamaardla piirkond

mäeeraldise välispiirist ligikaudu 1 km ulatuses, ei avalda meres liiva kaevandamine mõju

arheoloogiamälestisele.

Mäeeraldise läheduses pole tiheasustusega alasid ega teisi ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alasid.

71 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30736 (kontrollitud 27.03.2023)

24

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud keskkonna vastupanuvõimet, st alal asuvat

põhjataimestikku, põhjaloomastikku, kalastikku, mereimetajaid ja linnustikku asjakohaselt ja piisavalt.

Lisaks kaardistas Keskkonnaamet, tuginedes ekspertarvamustele, planeeritava tegevusega eeldatavalt

mõjutatava keskkonna, st Hiiu madala hoiu- ja loodusala, projekteeritava Kõpu merekaitseala, uued

kavandatavad linnualad ja kultuurimälestised, ning on seisukohal, et KMH aruandes ja esitatud

ekspertarvamuses on asjakohaselt käsitletud mõjutatavat keskkonda ja selle vastupanuvõimet.

Eelnevast tulenevalt ei ole uue KMH algatamine vajalik.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Hiiumadala maardla asub Läänemere territoriaalmeres Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool.

Seega ei mõjutata kavandatava süvendamisega eeldatavalt elanikkonna tervist ega heaolu. Traalpüügiga

ja kohaliku rannapüügiga seotud mõjusid on hinnatud ptk 2.3.3. „Kalastik“.

Järeldus: kuna kavandatav tegevus asub maismaast kaugemal territoriaalmeres, ei kaasne tegevusega

eeldatavalt olulist häiringut inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu ei pea Keskkonnaamet uue KMH

algatamist vajalikuks.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Järgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja

selgitustega.

3.1. Mõju vee kvaliteedile

Kaevandamisel on põhiliseks heljumi tekitajaks pinnasepump-süvendaja ülevool. Väiksemat tähtsust

heljumi tekkel omavad süvenduspea ja sõukruvi. Kaevandamisel pinnasepump-süvendajaga lastakse

ülevoolu kaudu veesambasse teatud kogus peeneteralist settematerjali. Heljumis esinevad liiva osakesed

settivad kaevandamise piirkonnas. Aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad mere sügavamasse ossa (üle

20 m), kus need settivad. Seega võib väita, et heljum ei kandu Hiiumaa rannikule, sest mäeeraldiste

piirkonda ümbritsevas sügavamas mereosas heljum settib. Heljum ei kandu kaugemale, kui ligikaudu

1 km kaevandamise piirkonnast, seega on mõjualaks 1 km Hiiumadala liivamaardla mäeeraldise

välispiirist72. Seda on näidanud ka Naissaare ja Prangli liivamaardlatest kaevandamise aegsed

keskkonna seire tulemused. Kuna valdava hoovuse suund on selles piirkonnas läänest itta, siis ka

enamus heljumist levib mäeeraldisest ida suunas73.

Heljumi tõttu halveneb vee kvaliteet kaevandamise piirkonnas 3 kuni 4 korda. Vee kvaliteet halveneb

pinnasepump-süvendaja täitmise ajal. Heljumi tekkimise läbi kaasneb väheoluline negatiivne mõju vee

kvaliteedile. Jääkmõju ei esine, kuna heljum settib mõne tunni jooksul. Vee kvaliteet taastub.

Kumulatiivset mõju ei esine, sest teisi mäeeraldisi, millest saaks samaaegselt liiva kaevandada, selles

piirkonnas ei esine. Heljumi mõju ulatub ligikaudu 1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Mõju

leevendamiseks tuleks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääks vähemalt 4 tundi heljumi

72 2008. aasta KMH aruanne lk 9 73 2008. aasta KMH aruanne lk 18

25

settimiseks. See tähendab, et kasutama peab ühte pinnasepump-süvendajat korraga. Sellisel juhul

tekib märgitud vajalik periood laeva sõidu ja liiva väljapumpamise vahel74.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on selgeks tehtud, et kaevandamise mõjupiirkond on 1 km

mäeeraldise välispiirist ning hinnatud kaevandamisega kaasnevaid mõjusid vee kvaliteedile.

Kaevandamisega seotud mõju vähendamiseks on välja pakutud leevendusmeede, millega

Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmisel. Mõjusid vee kvaliteedile on 2008. aasta KMH

aruandes hinnatud piisavalt, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik.

3.2. Mõju lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele

Mäeeraldisel sügavneb meri kaevandamise tulemusena kuni 2 m võrra. Kaevandamise tulemusel tekkiv

süvend on tunduvalt väiksem kui varem aastatel 2003 kuni 2005 Eesti rannikumeres liiva kaevandamisel

tekkinud süvendid. Prangli ehitusliivamaardla ja selle laienduse põhjareljeefi kordusmõõdistamine

näitas, et kaks aastat pärast süvendamist olid tekkinud süvendi nõlvad tunduvalt lamendunud ja süvendi

keskossa oli kuhjunud üle 1 m paksune liiva kiht võrreldes vahetult kaevandamise järgse perioodiga.

Käesolevas menetluses on tegemist sügava avamerega, kus lainetuse ja hoovuste poolt tekitatud

põhjalähedane vee liikumine toimub vaid tugevate tormide korral sagedusega 1 kuni 2 korda aastas.

Setete liikumine sellises sügavuses on võimalik vaid nimetatud tormide korral. Kaevandamisel tekkinud

süvendi täitumine toimub mäeeraldise nõlvade arvelt valdavalt raskusjõu mõjul75.

Merepõhja kaevandamise tagajärjel tekkinud süvendiga kaasneb väheoluline negatiivne mõju

lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele. Jääkmõju ei esine kuna süvend täitub 4 kuni 5 aasta jooksul

sõltuvalt hüdrodünaamilistest tingimustest. Seejärel taastub hüdrodünaamiline tasakaal, mis esines seal

enne kaevandamist. Seda näitas Prangli liivamaardlast kaevandamise keskkonnaseire käigus teostatud

sügavusmõõdistamised. Kumulatiivset mõju ei esine, sest teisi mäeeraldisi, kus toimub kaevandamine,

piirkonnas ei esine. Mõju ulatus on 100 m raadius ümber mäeeraldise. Sellest annab tunnistust Naissaare

ja Prangli liivamaardla kaevandamise ajal ja järel teostatud keskkonnaseire. Mõju leevendamiseks

tuleb säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi

veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. Mõju leevendamise

efektiivsust kinnitas Prangli ja Naissaare liivamaardla kaevandamise aegne ja järgne keskkonnaseire76.

Järeldus: KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid lainetusele,

hoovustele ja setete liikumisele, mõju piirkonnaks on määratud 100 m raadius ümber mäeeraldise. Välja

on pakutud leevendusmeede, millega Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmise menetluses.

Keskkonnaameti hinnangul on mõjusid piisavalt hinnatud, mistõttu uue KMH algatamine ei ole

vajalik.

74 2008. aasta KMH aruanne lk 18 75 2008. aasta KMH aruanne lk 19 76 2008. aasta KMH aruanne lk 19

26

3.3. Mõju põhjataimestikule

Kaevandamise mõjupiirkonnas põhjataimestik puudub. Seetõttu ei ole mäeeraldisest kaevandamisel

mõju põhjataimestikule77.

Järeldus: KMH aruandes on käsitletud mõjusid põhjataimestikule, mistõttu uue KMH

algatamine ei ole vajalik.

3.4. Mõju põhjaloomastikule

Kaevandamisel põhjaloomastik koos liivaga eemaldatakse. Kaevandamine võib põhjustada muutuseid

mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes. Kaevandamise tagajärjel väheneb

põhjaloomastiku koosluste liigiline mitmekesisus. Tõenäoliselt muutub ka põhjaloomastiku erinevate

liikide vertikaalne jaotus. Seda põhjustavad muutused selgrootute toitumistüüpide levikus.

Kaevandamise tagajärjel nihkuvad filtreerijad sügavamate merealaalade suunas. Kaevandamise

tagajärjel võib toimuda detrivooride populatsioonide massareng madalamates mereosades ning nende

populatsioonide edasine levik sügavamate alade suunas. Kaevandamine suurendab setetes orgaanilise

aine sisaldust ning selle tagajärjel suureneb detrivooride üldbiomass78.

Kaevandamisega kaasneb oluline negatiivne mõju põhjaloomastikule. Jääkmõju ei esine, kuna

põhjaloomastiku kooslused taastuvad 2 kuni 3 aasta jooksul. Kumulatiivset mõju ei esine, sest teisi

mäeeraldisi, kus toimuks kaevandamine, piirkonnas ei esine. Mõju põhjaloomastikule ulatub ligikaudu

1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Sellest annab tunnistust Naissaare ja Prangli liivamaardla

kaevandamise ajal ja järel teostatud keskkonnaseire. Mõju leevendamiseks tuleb mäeeraldisest

kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel

alal. Mõju leevendamise efektiivsust kinnitas Prangli ja Naissaare liivamaardla kaevandamise järgne

keskkonnaseire79.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud kaevandamisega kaasnevaid mõjusid

põhjaloomastikule. Kuna kaevandamise käigus eemaldatakse kaevandatav maavara koos

põhjaloomastikuga, kaasneb tegevusega negatiivne mõju põhjaloomastikule. Mõjuala ulatus on 1 km

kaevandamise piirkonnast. Samuti oli KMH aruandes hinnatud, et põhjaloomastiku kooslused taastuvad

2-3 aasta jooksul ning taastamise kiirendamiseks on välja pakutud leevendusmeede, millega

Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmise menetluses. Eelnevast tulenevalt on KMH

aruandes mõjusid põhjaloomastikule asjakohaselt hinnatud ning uue KMH algatamine ei ole

vajalik.

3.5. Mõju kalastikule

Peamisteks mõjupiirkonnas esinevateks kaladeks on räim ja lest. Kaevandamisel eemaldatakse

mäeeraldiselt põhjaloomastik, mis on bentostoiduliste kalade toidubaasiks. Mäeeraldise piirkonnas

kalade kudemisalasid ei esine. Mäeeraldiste piirkonnas võivad esineda räime (mai lõpust juuni lõpuni)

77 2008. aasta KMH aruanne lk 19 78 2008. aasta KMH aruanne lk 20 79 2008. aasta KMH aruanne lk 20

27

ja lesta (aprilli lõpust juuni lõpuni) larvid. Neid mõjutab kaevandamisel tekkiv heljum. Larvide

kahjustamise tulemuseks võib olla kaevandamise aastal tekkivate räime ja lesta põlvkondade arvukuse

vähenemine, mis kaudselt võib põhjustada veel ka negatiivset järelmõju (kudekarja vähenemisest

tingituna) 2 kuni 4 aasta jooksul. KMH koostamise ajal, st 2008. aasta andmetel, toimus Hiiumaa

rannikumeres kalapüük rannalähedases madalmeres kevadisel kudeajal ja mais-juunis80.

Põhjaloomastiku eemaldamisega kaasneb väheoluline negatiivne mõju kalastikule läbi toiduahela.

Jääkmõju ei esine, sest kalade toidubaas (põhjaloomastik) taastub. Kumulatiivset mõju ei esine, sest

erinevatest mäeeraldistest kaevandatakse liiva erinevatel aegadel. Mõju kalastikule ulatub ligikaudu

1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Kaevandamise eelne olukord taastub 3 kuni 4 aasta jooksul.

Seda näitas Prangli liivamaardlast kaevandamise keskkonnaseire. Mõju vältimiseks tuleb keelata

kaevandamine Hiiumadala mäeeraldisest ajavahemikus aprillist kuni juulini. Sel juhul välditakse

larvide kahjustamist. Mõju leevendamise efektiivsust kinnitas Prangli ja Naissaare liivamaardla

kaevandamiseaegne keskkonnaseire. Mõju leevendamiseks tuleb mäeeraldisest kaevandada kogu liiv

ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel alal81.

Kuigi liivamaardla madalamad alad paiknevad Läänemere lestale kudemiseks sobival sügavusel ja

kudemist seal täielikult välistada ei saa, siis üldjuhul koeb Läänemere lest siiski ca 10 m sügavusel,

eelistades kivist põhja. Seetõttu on liivamaardla ala ilmselt lesta taastootmise seisukohalt

väheoluline. Samas võiks koetud lestamarja ja vastseid ohustada kaevandamisalalt lesta kudealaks

olevatele madalikele kanduvad taashõljustatud setted, mis marjale settides põhjustaksid embrüode

lämbumise või ummistaks vastsete lõpused. Asjakohane on seada kaevandamisele ajaline piirang

keelates kaevandamise 15. aprillist 10. juulini, mil kudemine on lõppenud ja noored lestad

valdavalt vastsestaadiumist väljunud. Siis ei saa liiva kaevandamisel olla olulist negatiivset mõju

lesta taastootmisele82.

Hiiumaa loodeosa meremadalikud koos piirnevate merealadega on ilmselt üsna olulised lesta ja

kammelja toitumisalad. Lest ja kammeljas toituvad limustest, hulkharjasussidest, vähilaadsetest ja

väiksematest kaladest. Põhjaloomastiku mitmekesisus ja biomass on suuremad madalamatel ja kõva

substraadiga (kivistel) aladel. Liivasel põhjal ja kahekümnest meetrist sügavamal on põhjaloomastiku

biomass väike. Liivamaardla ala on seega põhjakalade toitumisalana üsna vähetähtis, kuna

moodustab võimalikest põhjakalade toitumisaladest väga väikese ja vähetähtsa osa. Seetõttu ei ole

liiva kaevandamisel põhjendatud ka elupaikade taastumiseks vaheaastate jätmine. Liivasel pinnal on

mitmeaastase loomse bentose arvukus madal ja põhjaloomastiku areng algab sisuliselt igal kevadel

uuesti. Läbi toiduahela võib mõningane negatiivne mõju põhjakaladele tekkida ka taashõljustatud setete

kandumisel olulisematele toitumisaladele ja nende kahjustumisega, kuid kuna 2008. aasta KMH

aruandes hinnatakse, et vastava mõju ulatus piirdub ainult ühe kilomeetriga, siis selline mõju oluline ei

ole. Vastsestaadiumist väljunud kalad suudavad teha pikemaid toitumisrändeid ja leida endale

toitumiseks sobivad alad83.

80 2008. aasta KMH aruanne lk 20 81 2008. aasta KMH aruanne lk 21 82 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 83 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2

28

Kokkuvõttes võib nentida, et liiva kaevandamise mõju lesta ja kammelja asurkonnale on suure

tõenäosusega minimaalne ega mõjuta vastavate liikide püüki ega saaki ning juba kehtivas

keskkonnaloas seatud ajalised piirangud kaevandamisele on piisavad leevendavad meetmed84.

Kuigi eeldatavasti kalaasurkondadele oluline negatiivne mõju puudub, siis on otstarbekas sätestada

kaevandamisalal kalastiku seirekohustus, mis piirduks vaid intensiivsemate kaevandamisperioodidega

ning mille käigus seiratakse kalastikku enne ja pärast kaevandamistegevust. Läbiviidud seire tulemused

oleksid abiks uute maardlate kasutuselevõtul keskkonnamõju hindamisel ja saadud andmeid saaks

kasutada juhul, kui kalasaakide vähenemise põhjustajaks hakatakse pidama liiva kaevandamist85.

Eelpool toodust tulenevalt võib väita, et Hiiumadala liivakarjääri piirkonna kalastik on liigivaene ning

tegemist ei ole olulise lesta ja kammelja taastootmis- ning toitumisalaga. On alust arvata, et liiva

kaevandamine ei avalda kalaasurkondadele olulist negatiivset mõju. Eksperdid ei näe põhjendatud

vajadust liiva kaevandamisel elupaikade taastumiseks vaheaastate jätmiseks, mil kaevandamist ei

toimu86.

Asjakohane on seada kaevandamisele ajaline piirang, keelates kaevandamise 10. aprillist 10.

juulini, mil kudemine on lõppenud ja noored lestad valdavalt vastsestaadiumist väljunud. Lisaks

on soovitav sätestada kaevandamisalal kalastiku seirekohustus, mis piirduks vaid intensiivsemate

kaevandamisperioodidega (nt juhul, kui kahe kuu jooksul kaevandatakse üle 200 000 m3 liiva)87.

Suve teine pool on optimaalne aeg kalastiku seiramiseks, lähtudes seal leiduvast püsikalastikust. Seega

on mõistlik teostada kalastiku seiret juulis ja augustis, kui enamik kalaliike on lõpetanud kudemise ja

paiknevad kindlates piirkondades. Seire peaks toimuma spetsiaalsete sektsioon-nakkevõrkude abil,

mida tuntakse nimega "Nordic Coastal multimesh nets". Need 1,8 meetri kõrgused ja 45 meetri pikkused

tamiilist nakkevõrgud koosnevad üheksast kindlas järjekorras paiknevast 5 meetri pikkusest

sektsioonist, mille silmasammud on sõlmest sõlmeni 30, 15, 38, 10, 48, 12, 24, 60, 19 mm. Sektsioonidel

silmasammuga 10-38 mm on tamiili läbimõõt 0,15 mm, 48 mm puhul 0,17 mm ja 60 mm puhul 0,20

mm. Seire peaks hõlmama vähemalt kolme sellist võrku nii kaevandamisalal kui ka samas piirkonnas

asuval, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud

tingimused88. Keskkonnaamet arvestab eeltoodud eksperdi välja pakutud seiremetoodikaga ning määrab

järgmised kalastiku seirenõuded: intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu

jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel –

kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud

rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke.

Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalset

84 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 85 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 86 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 87 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 88 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, täiendavad küsimused, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 22.06.2023 dokumendi nr DM-123638-13 all, lisa 2

29

kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast

väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid

kalastikule ning välja on pakutud ajalised leevendusmeetmed. Ka 2023. aastal tehtud eksperthinnangus89

kinnitati, et 2008. aasta KMH aruande hinnang on jätkuvalt asjakohane ning välja pakutud

leevendusmeetmed on piisavad, mistõttu ei kaasne kavandatava liiva kaevandamisega kalastikule olulist

negatiivset mõju. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et uue KMH algatamine ei ole vajalik.

3.6. Mõju kalavarudele ja turismile, sh unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale

Kõpu poolsaare tipus

Traalpüügile ja kohalikule rannapüügile avalduvaid mõjusid on hinnatud ptk 2.3.3. „Kalastik“, milles

jõuti seisukohale, et Hiiumadala liivakarjääris läbiviidavad liiva kaevandamistööd ei avalda traalpüügile

sisuliselt mingit mõju90. Piirkonna olulisemateks rannakalanduse püügikaladeks on lest, kammeljas ja

merisiig ning liiva kaevandamine ei mõjuta oluliselt nende kalaliikide püüki ega populatsioone. Samuti

ei avalda liiva kaevandamine mõju siia ja lõhe toitumisrännnetele91.

Kaevandamisala asub Ristna põhjaneemest ehk nn surfiparadiisist ligikaudu 12 km kaugusel, mistõttu

ei mõjuta kaevandamine laineid rannikul. Surfamiseks kasutatavad lainete tekkimisel on olulisteks

teguriteks maanina jooksmine merre ja tuulesuunad, mistõttu puudub kaevandamisel mõju Kõpu

poolsaare tipus asuvale lainesõidukohale.

Järeldus: kavandatava tegevusega ei avaldata olulist mõju traalpüügile ega kohalikule rannapüügile, sh

turismile. Kuna kaevandamisala asub territoriaalmeres, Kõpu poolsaare tipust ca 12 km kaugusel, ei

avalda kaevandamistegevus mõju unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale Kõpu poolsaare

tipus. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid mõjusid

kalavarudele ega turismile, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik.

3.7. Mõju mereimetajatele

2008. aasta KMH aruande kohaselt ei kaasne Hiiumadala liivamaardlas süvendamisel mõju

mereimetajatele, sest Hiiumadala liivamaardla lähedal ei asu hülgelesilaid ja poegimisalasid92.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on arvestatud kavandatava tegevuse mõjuga

mereimetajatele ning on välja selgitatud, et kuna piirkonnas ei asu hülgelesilaid ja poegimisalasid,

ei kaasne Hiiumadala liivamaardlas kaevandamisega mõjusid mereimetajatele. Eelnevast

tulenevalt pole uue KMH läbiviimine vajalik.

89 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 90 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 91 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 92 2008. aasta KMH aruanne lk 21

30

3.8. Mõju linnustikule

Ekspertarvamuses ja 2008. aasta KMH-s93 leiti, et kuna Hiiumadala maardla paikneb lainetele ja

hoovustele avatud piirkonnas ning vahetult sellel merealal väärtuslikke lindude elupaiku ei leidu, siis ei

ole alust arvata, et liiva kaevandamine Hiiumadala liivakarjäärist mõjutaks oluliselt merelinnustiku

toitumistingimusi. Täiendavalt leiti, et kuna meresügavused on üle 20 m, siis linnustiku toitumiseks see

ala atraktiivne ei ole. Keskkonnaamet nõustub selle järeldusega, et kuigi alal võivad linnud esineda, on

nende arvukus väike ning kaevandamise mõju alal esinevate lindude populatsioonidele ei ole oluline.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes ja koostatud linnustiku ekspertarvamuses on arvestatud

kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule ning jõutud samale seisukohale, et mõju linnustikule

on olematu või väga väike ning uue KMH läbiviimisest võib loobuda.

3.9. Mõju Natura 2000 alale

Kaevandamisel ei ole mõju Hiiu madala loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele eeldada. Samuti ei ole

mõjusid eeldada siseriiklikult kaitstavale Hiiu madala hoiualale (kaitse-eesmärgid ja mõjud on samad).

Kaevandamise mõjuala on Hiiumadala liivamaardla ja selle ümbrus mäeeraldise välispiirist ligikaudu 1

km ulatuses94. Kaevandamine ei mõjuta Hiiu madala loodusala hüdrodünaamilisi tingimusi. Kuna Hiiu

madala hoiuala ja loodusala asub liivamaardlast ligikaudu 6 km kaugusel ja mäeeraldise ning Hiiu

madala vahele jääb sügav (30 m) mereosa, kus lainetuse ja hoovuste omadused ei muutu95, on mõju Hiiu

madala hoiualale, loodusalale ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud.

Teatud määral võib Hiiu madala hoiuala ja loodusala lähistel tiheneda laevaliiklus. Loa taotleja on liiva

transpordi planeerinud nii96, et pinnasepump-süvendaja liikumistee suunatakse Hiiu madala hoiualast ja

loodusalast eemale, mistõttu sellest aspektist tulenevalt negatiivset mõju eeldada ei ole.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevuse mõjusid Hiiu madala

loodusalale ning jõuti järeldusele, et negatiivne mõju Hiiu madala loodusalale on välistatud,

mistõttu pole täiendava KMH algatamine vajalik.

3.10. Mõju projekteeritavale Kõpu merekaitsealale

2008. aasta KMH aruande97 kohaselt on kavandatava tegevuse mõjualaks Hiiumadala mäeeraldise

välispiirist ligikaudu 1 km. Planeeritav Kõpu merekaitseala asub maardlast 8 km lõunapool, mistõttu

jääb see väljapoole mõjuala, seega ei kaasne kavandatava kaevandamistegevusega Hiiumadala

liivamaardlast eeldatavalt olulist mõju projekteeritavale Kõpu merekaitsealale.

93 Koostanud Eve Mägi, allikas 2008. aasta KMH aruanne 94 2008. aasta KMH aruanne lk 9 95 2008. aasta KMH aruanne lk 21 96 Kiri registreeritud KOTKAS 22.06.2023 dokumendi nr DM-123638-13 all 97 2008. aasta KMH aruanne lk 9

31

Järeldus: 2008. aasta KMH aruande põhjal on mõjuala Hiiumadala maardla välispiirist 1 km,

projekteeritav Kõpu merekaitseala jääb väljaspoole mõjuala, mistõttu kavandatava tegevusega ei

kaasne mõju kaitsealale. Eelnevast tulenevalt pole uue KMH läbiviimine vajalik.

3.11. Mõju kavandatavatele linnualadele

2008. aasta KMH aruande kohaselt on Hiiumadala liivamaardla mõjuala u 1 km maardla välispiirist,

nagu seda on näidanud ka Naissaare ja Prangli liivamaardlate kaevandamisaegse seire tulemused98.

Vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanekule jääb moodustatav Lääne-Hiiumaa linnuala Hiiumadala

liivamaardlast 0,6 km lõunapoole ja Põhja-Hiiumaa linnuala 3,2 km idapoole. Seega on Lääne-Hiiumaa

linnuala võimalikus mõjupiirkonnas. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet eksperdil99 täpsustada

mõjude esinemise tõenäosust nimetatud kohas, kus ei ole maardlast 1 km laiune puhver tagatud.

Ekspertarvamuse100 kohaselt on seal tegemist merepiirkonnaga, millele on iseloomulik lindude väga

väike asustustihedus tingituna ebarahuldavate toitumistingimuste esinemisest. Karide ja liivamadalate

elupaigad, millele on sügavamatel merealadel iseloomulik ka merekarpide sage esinemine, Hiiumadala

liivakarjääri piirkonnas ja lähinaabruses sisuliselt puuduvad. Sellest tulenevalt ei avalda liiva

kaevandamine ka negatiivset mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevale

linnustikule.

Kuna Lääne-Hiiumaa linnuala lisatakse suure tõenäosusega lähiaastatel üleeuroopalisse kaitstavate

alade võrgustikku Natura 2000, määrab Keskkonnaamet ettevaatusprintsiibist tulenevalt nõude,

mille kohaselt tuleb kaevandamisega alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi

lõuna suunas kui keskkonnaloaga määratav heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju

kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu.

Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X:

6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa

linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb ka arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab

kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne

kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele

ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale

linnualale.

Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks loa taotlejal teostada Hiiumadala maardla lõunaosas

kaevandades veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist

500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel

mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Letipea liivamaardla KMH

aruande101 põhjal arvestab Keskkonnaamet heljumi looduslikuks fooniks ligikaudu 10 mg/l ning

tugeva tuule korral ligi kaks korda rohkem, st 20 mg/l. Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi

sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi

98 2008. aasta KMH aruanne lk 9 99 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 100 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 101 OÜ Inseneribüroo STEIGER, Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamise aruanne, Tallinn, 2021, lk 94

32

settimiseni. See on vajalik, et välistada heljumist tingitud võimalikku negatiivset mõju kavandatud

linnualale.

Kuigi kavandatav Põhja-Hiiumaa linnuala asub Hiiumadala liivamaardlast u 3,2 km kaugusel, siis

tulenevalt 2008. aasta KMH aruandest domineerivad Hiiumadala maardla piirkonnas edela-, lõuna- ja

läänetuuled. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes ettevaatusprintsiibile tuleb maardla idapoolsel alal

kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või

üle selle) läänekaare tuultega teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala

läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927

(2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha

3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. Kui heljumi seire tulemused

ei näita olulist (mõõtepunktides on heljumi sisaldus veesambas 20 mg/l või rohkem) heljumi sisalduse

suurenemist veesambas, siis edasist heljumi seire kohustust ei ole.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruande kohaselt on Hiiumadala liivamaardla mõjuala u 1 km maardla

välispiirist, nagu seda on näidanud ka Naissaare ja Prangli liivamaardlate kaevandamisaegse seire

tulemused. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet eksperdil102 hinnata, kas kaevandamine võib

avaldada negatiivset mõju maardlast 600 m kaugusel asuvale planeeritavale Lääne-Hiiumaa linnualale.

Ekspert103 kinnitas, et seal on tegemist merepiirkonnaga, millele on iseloomulik lindude väga väike

asustustihedus tingituna ebarahuldavate toitumistingimuste esinemisest. Sellest tulenevalt ei avalda

liiva kaevandamine ka negatiivset mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale. Keskkonnaamet on

seisukohal, et rakendades keskkonnaloas kehtestatud ajalist piirangut töödele (kaevandamine on

keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini), alustades kaevandamisega maardla põhjaosas ning vältides

heljumi liikumist maardlast lõuna suunas, lisaks teostades seiret, ei kaasne kavandatava

kaevandamistegevusega olulist negatiivset mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale (IBA-

le) ega Põhja-Hiiumaa linnualale (IBA-le). Eelnevast tulenevalt ei ole uue KMH algatamine

vajalik.

3.12. Mõju piirkonna müratasemele

2008. aasta KMH aruandes ei ole käsitletud süvendamisega kaasneva müra levikut ja mõju keskkonnale,

mistõttu palus Keskkonnaamet loa taotlejal, arvestades pinnasepump-süvendaja karakteristikuid, esitada

eksperthinnang104, milles oleks analüüsitud müra levikut ja mõju keskkonnale (kaladele, lindudele ja

hüljestele). Eksperthinnangu eesmärgiks on hinnata, kas süvendamisega kaasneb oluline mürataseme

tõus, mis põhjustab olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Müra leviku ja mõju analüüsil kasutati veealuse müra 2019. aasta kaardikihte, mis pärinevad Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) projektist “Veealuse müra mõju hindamine kalastikule”105.

Veealuse müra modelleerimine teostati koostöös välispartneriga Quiet-Oceans SA106. Analüüsil

keskenduti pidevale laiaribalisele mürale, mis on omane liikuvatele allikatele nagu reisi-, kauba- või

102 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 103 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 104 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 105 Kättesaadav: https://envir.ee/media/420/download 106 https://qos.quiet-oceans.com/

33

muud laevad või näiteks pinnasepump-süvendajale, millega toimub merepõhja süvendamine. Elustiku

jaoks ebasoodne müranivoog saadi HELCOM’i indikaatorite raportist (2023). Vastavalt raportis välja

toodud müralävendi väärtusele ei oma liiva kaevandamine Hiiumadala liivakarjääris kaladele,

merelindudele- ja imetajatele müra osas lisanduvat keskkonnariski, kuna piirkond on juba oluliselt

mõjutatud laevandusest tingitud meremürast (joonis 7). Veelgi enam, kuna liiva kaevadamisel

kasutatakse tõhusaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning olulised kala-, linnu- ja imetajakoondised

paiknevad maardlast eemal, siis kaevandamisega kaasnev müra ei avalda mereelustikule olulist

negatiivset keskkonnamõju. Eelpool toodust tulenevalt võib väita, et liiva kaevandamine

Hiiumadala liivakarjääris ei oma müra osas mereelustikule lisanduvat keskkonnariski107.

Joonis 7. Hiiumadala liivakarjääri ümbritsevale merealale on olemasolevast laevaliiklusest tulenevalt iseloomulikud

müratasemed, mis avaldavad kaladele, merelindudele ja -imetajatele negatiivset mõju. Pinnasepump-süvendajaga liiva

kaevandamine ei suurenda piirkonnas müra keskkonnariski, kuna liiva kaevadamisel kasutatakse tõhusaid ja

keskkonnasõbralikke lahendusi ning olulised mereelustiku koondised paiknevad maardlast eemal108.

3.13. Mõju välisõhu kvaliteedile

Süvendustööde ajal eraldub õhku pinnasepump-süvendaja diiselmootoris kütuse põlemisprotsessile

iseloomulikke saasteaineid nagu lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), vääveldioksiid (SO2),

peenosakesed (PM10) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Saasteainete leviku määramiseks ja

mõju hindamiseks piirkonna õhukvaliteedile teostati 2023. aastal saasteainete hajumisarvutused.

107 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 108 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2

34

Hajumisarvutusteks kasutati Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (SMHI) poolt välja

töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit, mis vastab keskkonnaministri

27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja

halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on

maksimaalsed. Saasteainete hajumisarvutuse tulemusi võrreldi keskkonnaministri 27.12.2016 määruses

nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) toodud elanikkonna ja keskkonna kaitseks kehtestatud

asjakohaste õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega. Hajumisarvutuste põhjal on saasteainete

kontsentratsioonid mäeeraldise piirkonnas marginaalsed, jäädes oluliselt madalamaks kui määrusega nr

75 kehtestatud välisõhu kvaliteedi piirväärtused. Hajumisarvutuste põhjal ei põhjusta liiva

kaevandamisega seotud planeeritavad süvendustööd õhukvaliteedi seisundi halvenemist

piirkonnas109.

3.14. Mõju veealustele mälestistele

2008. aasta KMH aruandes on toodud, et heljumiga seotud mõju ulatub ligikaudu 1 km kaugusele

mäeeraldise välispiirist110. Kuna lähim arheoloogiamälestis, laevavrakk (registrinumber 30736), asub

Hiiumadala maardla välispiirist ca 2,5 km kaugusel, ei kaasne Hiiumadala liivamaardlas

kaevandamisega eeldatavalt mõju laevavrakk (registrinumber 30736) arheoloogiamälestisele.

Maa-ameti geoportaali andmetel ja Keskkonnaametile teadaolevalt kavandataval alal ega selle läheduses

teisi kultuurimälestisi ei leidu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku rakendada muinsuskaitseseaduse

§ 31 lg-t 1, mille kohaselt peatatakse kaevetööd, säilitatakse koht muutmata kujul ning

teavitatakse viivitamata Muinsuskaitseametit, kui kaevandamise käigus avastatakse

arheoloogiline kultuurkiht. See annab loa taotlejale võimaluse kaevandamisega alustada ning uuringu

vajadus tekib vaid juhul, kui tööde käigus tekib selleks vajadus.

Järeldus: Hiiumadala liivamaardlas kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt veealuseid mälestisi, kuna

lähim teadaolev mälestis, laevavrakk, asub väljaspool tegevuse mõjuala. Kui kaevandamise käigus

avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb koheselt kaevetööd peatada ning teavitada sellest

Muinsuskaitseametit. Keskkonnaameti hinnangul ei ole vajadust uue KMH läbiviimiseks.

3.15. Mõju laevaliiklusele

Tuginedes pikaajalisele meresõidu kogemusele111 ning arvestades piirkonda läbinud veesõidukite süvist,

on Hiiumadala liivamaardlas liiva kaevandamisel laevaliiklusele olematu mõju, kuna veesõidukitel on

võimalik ohutult kaevandamisega seotud alalt mööduda. Meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9 kohaselt

tuleb enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva

kaevandamiseks, samuti on oluline õigeaegne koostöö Transpordiametiga, et väljastada

109 Saare, K., 2023 „Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega kaasneva mõju hinnang välisõhu seisundile“, Tallinn

(aruande kinnitaja Teinemaa, E), kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-

123638-11 all, lisa 3 110 2008. aasta KMH aruanne lk 9 111 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna

laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa

4

35

navigatsioonihoiatus. Kaevandamisega seotud veesõidukid tuleb märgistada vastavalt COLREGs112

nõuetele. Navigatsiooniriskide leevendamiseks peavad veesõidukite liikumised ja manööverdamised

olema vajadusel kooskõlastatud. Manöövrite planeerimisel tuleb arvestada hetke ilmaga ja ilma

prognoosiga, samuti tuleb arvestada laeva sõidutrajektoori valimisel piirkonnas viibivate teiste

veesõidukitega. Laevade liikumise seisukohalt on Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamine

võimalik113.

Järeldus: liiva kavandatava kaevandamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju laevaliiklusele. Enne

kaevandamisega alustamist tuleb taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva

kaevandamiseks ning jätkata edaspidi koostööd Transpordiametiga. Eelnevast tulenevalt ei pea

Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks.

3.16. Koosmõjud, mis kaasnevad mitmes maardlas samaaegse kaevandamisega

Hiiumadala liivamaardla välispiirist ca 8 km kaugusel asub Kõpu liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 1. plokk ja ca 5,5 km kaugusel Kõpu liivamaardla ehitusliiva prognoosivaru 4. plokk.

Arvestades, et Hiiumadala liivamaardlas kaevandamise mõjupiirkond114 on 1 km, ei kaasne eeldatavalt

kaevandamisel koosmõju ka juhul, kui Kõpu liivamaardlas toimuks samaaegne kaevandamistegevus.

Keskkonnaameti praktika kohaselt hinnatakse koosmõju olemasolevate mäeeraldistega, st

mäeeraldistega, millel on olemas kehtiv keskkonnaluba kaevandamiseks. Kõpu liivamaardlas puudub

kehtiv keskkonnaluba, mistõttu ei saa seal lähitulevikus kaevandamistegevusega alustada. Eelnevast

tulenevalt puudub praegu koosmõju Hiiumadala liivamaardla ja teiste lähipiirkonna maardlatega.

Järeldus: koosmõju Hiiumadala liivamaardlal teiste lähipiirkonna maardlatega (st Kõpu

liivamaardlaga) puudub, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik.

3.17. Mõju piiriülesus

Hiiumadala liivamaardla asub territoriaalmeres Hiiumaast u 12 km põhja pool. Kavandatava tegevuse

mõjuala ulatub maardla välispiirist 1 km kaugusele115. Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere

välispiir (riigipiiri seadus § 2 lg 4). Merepiiri lähim kaugus Hiiumadala liivamaardla välispiirist on u

5,6 km, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega piiriülest mõju.

Järeldus: Eesti merepiir asub Hiiumadala maardla välispiirist vähemalt 5,6 km kaugusel ning 2008. aasta

KMH aruandes on hinnatud tegevuse mõjualaks 1 km. Eelnevast tulenevalt ei kaasne tegevusega

piiriülest mõju, mistõttu pole uue KMH algatamine vajalik.

112 Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1972 (Rahvusvahelise

laevakokkupõrgete vältimise eeskiri) 113 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna

laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa

4 114 2008. aasta KMH aruanne lk 9 115 2008. aasta KMH aruanne lk 9

36

3.18. Võimalikud avariid

2008. aasta KMH aruandes on hinnatud, et kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev ja muu

kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras116. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline

õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on käsitletud kavandatava tegevusega tekkivate võimalike

avariide ohtu ja selle tekke tõenäosuse vähendamise viise ning meetmeid tekkinud olukorra

lahendamiseks. Seega on KMH aruandes piisavalt käsitletud võimalike avariide teemat, mistõttu

uue KMH läbiviimine pole asjakohane.

3.19. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

2008. aasta KMH aruandes on välja pakutud järgmised leevendusmeetmed117:

1) Süvendamisel tohib kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga.

2) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks tuleb jälgida, et liiva pumpamise

vahele jääks vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee

kvaliteet taastub.

3) Mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, leevendamiseks tuleb säilitada

mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud

laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse.

4) Mäeeraldisest tuleb kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada

taastumist sellel alal.

5) Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas võivad esineda räime (mai lõpust juuni lõpuni) ja lesta

(aprilli lõpust juuni lõpuni) larvid. Kalastikku ja larve mõjutab kaevandamisel tekkiv heljum

ning läbi toiduahela põhjaloomastiku eemaldamine. Mõju leevendamiseks ei ole Hiiumadala

mäeeraldises süvendamine lubatud ajavahemikus aprillist kuni juulini. Sel juhul välditakse

larvide kahjustamist.

6) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt

täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole õlireostuse tekkimine ja ümbritseva

keskkonna kahjustamine tõenäoline.

7) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema kütuse ja õlitõrje

tehnika (poomid, adsorbendid jne).

8) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning

Päästeametit.

Lähtuvalt eelhinnangu tulemustest määrab Keskkonnaamet lisaks eelnimetatud leevendusmeetmetele

keskkonnaloa muutmise menetluses keskkonnaloale järgmised nõuded:

• Enne kaevandamisega alustamist tuleb taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel

liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9).

116 2008. aasta KMH aruanne lk 23 117 2008. aasta KMH aruanne lk 23 ja 26-27

37

• Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui

heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu.

• Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X:

6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa

linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab

kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne

kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi

liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu

lõunasuunas asuvale linnualale.

• Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret

kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala välispiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X:

6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega

500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l

või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni.

• Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama

(keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret

kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X:

6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne

kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste

(asukoht ja tuulte suund) esinemisel.

• Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt

muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning

teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit.

• Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem

kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia

juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale

kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on

mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalset kuues kohas. Referentsala proovid

võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal,

kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused.

• Liiva transpordi teekond ei tohi läbida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi

Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134).

4. Eelhinnangu järeldus

Kavandatud tegevus vastab õigusaktidele ja on kooskõlas 2008. aasta KMH aruandega.

Keskkonnaameti hinnangul on olulised mõjud 2008. aasta KMH aruandega asjakohaselt hinnatud ning

olemasoleva KMH aruande, keskkonnaloa muutmise taotluse ja selle menetlemise raames esitatud

dokumentide, sh eksperthinnangute, põhjal on Keskkonnaametil piisavalt teavet keskkonnaloa

muutmiseks. Seega ei ole Hiiumadala liivamaardlas kaevandamiseks täiendava KMH läbiviimine

vajalik.

Eelhinnangu alusel määratakse keskkonnaloale järgmised tingimused:

38

1) Enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva

kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9).

2) Süvendamisel kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga.

3) Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui

heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu.

4) Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X:

6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on

maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit)

kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata

tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid

siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale.

5) Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava

Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X:

6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui

kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine

ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni.

6) Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine

tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja-

Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X:

6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi

seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel.

7) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks jälgida, et liiva pumpamise vahele

jääb vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub.

8) Leevendamaks mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, säilitada mäeeraldise

nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu

toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse.

9) Kuna kaevandamisel eemaldatakse koos liivaga mere põhjaloomastik, mis põhjustab muutusi ka

mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes, tuleb kahjuliku mõju leevendamiseks

kaevandada mäeeraldisest kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks võimalikult ruttu

alustada taastumist sellel alal. Nii kaob kaevandamise mõju 2 kuni 3 aasta jooksul ja põhjaloomastiku

kooslused taastuvad.

10) Kehtivas keskkonnaloas on kaevandamine keelatud ajavahemikul 15.04-15.07 ja Keskkonnaamet

jätab selle keeluaja muutmata. Keeluaeg on vajalik larvide kahjustamise vältimiseks.

11) Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui

200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis

vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal

multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis,

kokku minimaalset kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas,

kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused.

39

12) Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt

muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada

viivitamata Muinsuskaitseametit.

13) Liiva transpordil tuleb vältida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000

võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134).

14) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult

korras. Töökorras tehnika kasutamisel on õlireostuse tekkimine ja ümbritseva keskkonna kahjustamine

vähem tõenäoline.

15) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema piisav kogus kütuse

ja õlitõrje tehnikat (poomid, adsorbendid jne).

16) Avarii korral teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning

Päästeametit.

5. Menetlusosaliste ärakuulamine

Keskkonnaamet saatis 21.07.2023 kirjaga nr DM-123638-15 aktsiaseltsi TALLINNA SADAM

keskkonnaloa nr KL-518528 muutmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

koos eelhinnangu eelnõuga menetlusosalistele ja asjakohastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Muinsuskaitseamet andis teada 04.08.2023 oma kirjaga nr 1.1-7/378-2, et Muinsuskaitseametil ei ole

nimetatud eelnõudele vastuväiteid ega täiendusettepanekuid (registreeritud KOTKAS dokumendina nr

DM-123638-16).

Silja Jakobi 5341 0707 (vesi)

[email protected]

Merike Rosin 5447 0092 (maapõu)

[email protected]

Allar Liiv 5770 2448 (looduskasutus)

[email protected]

Märt Kesküla 5234 410 (vee-elustik)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (loodushoiutööde büroo)

[email protected]

Andres Miller 503 6455 (looduskaitse planeerimise osakond)

[email protected]

(nõlvaterviku ülemine kontuur kulgeb mäeeraldise piiril) Nõlvaterviku alumine kontuur karjääri põhjal

-3 1

-3 4

-3 8

-3 6

-3 2

-4 1

-4 0

-3 3

-3 7

-3 5

-3 9

-2 9

-2 8

-3 0

-2 7

-2 6

-3 9

-2 7

-3 8

-2 5 -3 7

-3 6

-3 4

-3 5

-2 8

-3 3

-3 2

-2 4

-3 1

-3 0

-2 3

-2 9

-26

-2 5

-2 7

-3 1

-2 3

-3 0

-2 9

-2 8

-25

-2 7

-2 6

-23

-2 8

-2 9

-3 1

-3 0

-2 4

-23

-2 4

-2 3-2 5

-2 6-2 7

-2 2

-2 2

-2 3-2

8

-2 7

-24

-26

-2 5

-23

-2 5

-22

-21 -20

-19 -2 1

-1 8

-2 2

-16

-1 7

-2 5

-2 4

-2 5

-3 1

-3 0

-3 0

-2 9

-2 9

-2 8

-2 8

-28

-27

-2 7

-26

-26

-2 6

-2 5

-23

-2 7

-2 6

-2 7-2

8

-28

-27

-26

-25

-24

-22

-2 4

-2 7

-24

-2 4

MAARDLA HIIUMADALA

LIIVAKARJÄÄR HIIUMADALA

ASUKOHA SKEEM

M 1:50 000

Kaardilehe nr: 6124

Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2022.

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu nrKattekihi paksus, m

Maavara kihi paksus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puurauk

-24

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT

Plokk 3 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

(allkirjastatud digitaalselt) KOOSTAS

VORMISTAS

(allkirjastatud digitaalselt)

GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER

11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4

Mäebüroo Nord OÜ

www.maeburoo.ee [email protected]

+372 613 9810

0

OBJEKT, JOONISE NIMETUS

1

Margus Kukk

Priit Koppel

22PR-556 15.11.2022

aktsiaselts TALLINNA SADAM Sadama tn 25, 15051 Tallinn

Mäeeraldise plaan

Hiiumadala liivakarjäär

Hiiu maakond, Hiiumaa vald

50 100 200m

1:10 000

1.7 -28.03

-29.73

PA-14-

3.0 -24.33

-27.33

PA-15 -

1.3 -22.83

-24.13

PA-16 -

1.4 -23.63

-25.03

PA-17-

0.3 -24.23

-24.53

PA-18-

0.3 -23.53

-23.83

PA-22-

0.3 -24.63

-24.93

PA-20-

-23.33

-23.33

PA-19-

1.5

-22.93

-24.43

PA-13

-

2.2 -22.63

-24.83

PA-12-

1.4 -24.13

-25.53

PA-11-

1.6

-26.73

-28.33

-

1.7 -26.43

-28.13

- -32.93

-32.93

-

-36.33

-36.33

-

-32.93

-32.93

-

2.0

-26.03

-28.03 -

1.2

-28.53

-29.73-

1.3

-27.23

-28.53-

-23.23

-22.23

PA-23-

0

0

PA-5

PA-6

PA-7

PA-8

PA-9

PA-1

0

PA-2

0

PA-3

0

-24.43

-24.73

PA-21

-

-27.43

-29.63

PA-10

-

0.3

2.2

1

1

2

2

12

12

28

28

5151

7777

101 101

120 120

136 136 137

137

165

165

179

179

187

187

220

220

249

249

271

271

280280

281

281

297 297

307 307

332 332

351 351

370

370

411

411

412

412

427427

442442

454454 487

487

504

504

552552

574

574

587

587

600

600

612 612

637

637

648 648

660

660

673 673

1

1

X=6551000

Y = 3 8 8 0 0 0

X=6552000

Y = 3 9 3 0 0 0

X=6547000

Y = 3 9 3 0 0 0

-24.13

-25.53

PA-11

1.4

-

PA-4

-

0.0

-32.94

-32.94

- Geoloogilise uuringu aruanne EGF nr 7830, graafiline lisa 1. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006).

6. Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad katastriüksused.

koordinaadid on esitatud taotluse seletuskirja lisana.

5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ühtivad ja nende pindala on 477.46 ha. Piiripunktide

4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 2022.

3. Maavaravaru plokkide, katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet november 2022.

- Hiiumadala mäeeraldise teenindusmaa plaan M 1: 10 000 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007);

2. Alusena kasutatud digitaliseeritud materjalid:

1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED: LEPPEMÄRGID:

Geoloogilise läbilõike joonI I'

I

I'

II

II'

III'

III

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m

Maapinna (merepõhja) samakõrgusjoon, abs m-27

-24

piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise piir,

piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir,

(aT - aktiivne tarbevaru) Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria

Savi

Ehitusliiv

Täitepinnas

Aleuriitliiv

Moreen

Kaevandamise nõlva kontuur ja nõlva maksimaalne kalle

1 :5

LEPPEMÄRGID:

Puuraugu sügavus, m

Sügavus suudmest, m

vert 1:100 hor 1:10 000

GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I-Iʹ

GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III-IIIʹ

GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II-IIʹ

Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise piir

Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Kattekihi paksus, m

Maavara kihi paksus, m

Puurauk

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu nr

Lamami abs kõrgus, m

1 :5

1 :5

1 :5

1 :5

1 :5

1 :5 1

:5 1 :5

1 :5

1 :5

1 aT

3 aT

2 aT

1 aT

3 aT

1 aT

1 aT

3 aT

2 aT 2 aT

TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

(allkirjastatud digitaalselt) KOOSTAS

VORMISTAS

(allkirjastatud digitaalselt)

GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER

11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4

Mäebüroo Nord OÜ

www.maeburoo.ee [email protected]

+372 613 9810

0

OBJEKT, JOONISE NIMETUS

Margus Kukk

Priit Koppel

22PR-556 15.11.2022

aktsiaselts TALLINNA SADAM Sadama tn 25, 15051 Tallinn

Hiiu maakond, Hiiumaa vald

50 100 200m

1:10 000

2

Geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III'

Hiiumadala liivakarjäär

3.0

3.75

3.75

3.0

3.40

3.60

3.40

3.5

2.2

1.6

1.7

1.5

3.40

2.2

2.25

1.45

3.30

1.4 0.70

0.50

3.40

1.7

2.50

1.3

3.50

1.2

2.00

2.20

1 aT

-

3.0

PA-15

-24.33

-27.33

-

3.0

PA-15

-24.33

-27.33

2.2

-

-22.63

-24.83

PA-12

1.6

-

-26.73

-28.33

PA-5

1.7

- -26.43

-28.13

PA-6

2.2

-

-22.63

-24.83

PA-12

1.4

-

-24.13

-25.53

PA-11

1.5

- PA-13

-22.93

-24.43

0.3 -24.63

-24.93

PA-20- 0.3 -24.23

-24.53

PA-18-

0.0

-

-32.94

-32.94

PA-4

1.7

- -26.43

-28.13

PA-6

1.3

- -27.23

-28.53

PA-7

1.2

-

PA-8

-28.53

-29.73

2.0

- -26.03

-28.03

PA-9

-

2.2

-27.43

-29.63

PA-10

-22

-23

-24

-25

-26

-27

-28

-29

-30

-31

-32

-33

-34

abs m

SW

abs m

NE

-22

-23

-24

-25

-26

-27

-28

-29

-30

-31

-32

-33

-34

-35

-36

-37

-38

-39

-40

-41

-42

-43

-44

-22

-23

-24

-25

-26

-27

-28

-29

-30

abs m

NW

abs m

S

-22

-23

-24

-25

-26

-27

-28

-29

-30

-25

-26

-27

-28

-29

-30

-31

-32

-33

-34

abs m

NW

-25

-26

-27

-28

-29

-30

-31

-32

-33

-34

abs m

SE

5. Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad katastriüksused.

4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 2022.

3. Maavaravaru plokkide, katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet november 2022.

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007).

- Hiiumadala mäeeraldise geoloogiline läbilõige C - C' M hor 1: 10 000 vert 1: 100

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007);

- Hiiumadala mäeeraldise geoloogiline läbilõige B - B' M hor 1: 10 000 vert 1: 100

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007);

- Hiiumadala mäeeraldise geoloogiline läbilõige A - A' M hor 1: 10 000 vert 1: 100

2. Alusena kasutatud digitaliseeritud plaani materjalid:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED:

(aT - aktiivne tarbevaru) Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria

-3 1

-3 4

-3 8

-3 6

-3 2

-4 1

-4 0

-3 3

-3 7

-3 5

-3 9

-2 9

-2 8

-3 0

-2 7

-3 9

-3 8

-3 7

-3 6

-3 4

-3 5

-3 3

-3 2

-3 1

-30

-29

-26

-2 7

-2 5

-2 7

-2 6

-23

-2 8

-2 9

-3 1

-3 0

-23

-2 5

-2 6-2 7

-2 2

-2 8

-2 7

-24

-26

-2 5

-23

-2 5

-22

-21 -20

-19 -2 1

-1 8

-2 2

-16

-1 7

-24

-3 0

-2 9

-2 8

-3 1

-31

-2 8

-2 7

-2 7

-2 6

-2 6

-2 5

-2 4

-2 5

-23

-2 4

-2 3

-24

-23

-2 5

-2 4

-2 3

-23

-2 4

-2 5

-2 6-2

7

-2 8

-2 4

-2 5

-2 6

-2 6

-2 7

-26

-28

-2 9

-3 0

-3 1

MAARDLA HIIUMADALA

LIIVAKARJÄÄR HIIUMADALA

ASUKOHA SKEEM

M 1:50 000

Kaardilehe nr: 6124

Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2022.

Puuraugu nr

Puurauk

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT

Plokk 3 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

(allkirjastatud digitaalselt) KOOSTAS

VORMISTAS

(allkirjastatud digitaalselt)

GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER

11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4

Mäebüroo Nord OÜ

www.maeburoo.ee [email protected]

+372 613 9810

0

OBJEKT, JOONISE NIMETUS

Margus Kukk

Priit Koppel

22PR-556 15.11.2022

aktsiaselts TALLINNA SADAM Sadama tn 25, 15051 Tallinn

Hiiu maakond, Hiiumaa vald

50 100 200m

1:10 000

Korrastatud maa plaan

Hiiumadala liivakarjäär

3

PA-14

PA-15

PA-16 PA-17

PA-18

PA-22

PA-20

PA-19

PA-13

PA-12

PA-11

PA-23

PA-5

PA-6

PA-7

PA-8

PA-9

PA-1

PA-2

PA-3

PA-21

PA-101

1

2

2

12

12

28

28

5151

7777

101 101

120 120

136 136 137

137

165

165

179

179

187

187

220

220

249

249

271

271

280280

281

281

297 297

307 307

332 332

351 351

370

370

411

411

412

412

427427

442442

454454 487

487

504

504

552552

574

574

587

587

600

600

612 612

637

637

648 648

660

660

673 673

X=6551000

Y = 3 8 8 0 0 0

X=6552000

Y = 3 9 3 0 0 0

X=6547000

Y = 3 9 3 0 0 0

PA-11

PA-4

1

1

- Geoloogilise uuringu aruanne EGF nr 7830, graafiline lisa 1. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006).

6. Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad katastriüksused.

koordinaadid on esitatud taotluse seletuskirja lisana.

5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ühtivad ja nende pindala on 477.46 ha. Piiripunktide

4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 2022.

3. Maavaravaru plokkide, katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet november 2022.

- Hiiumadala mäeeraldise teenindusmaa plaan M 1: 10 000 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007);

2. Alusena kasutatud digitaliseeritud materjalid:

1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED: LEPPEMÄRGID:

Maapinna (merepõhja) samakõrgusjoon, abs m-27

piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise piir,

piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir,

Korrastatud maal veekogu liivane põhi

(aT - aktiivne tarbevaru) Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-518528

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts TALLINNA SADAM

Registrikood / Isikukood

10137319

Tegevuskoha andmed

Nimetus Hiiumadala liivakarjäär

Aadress Sadama tn 25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Katastritunnus(ed) Hiiumadala liivakarjäär asub Läänemeres, kus ei paikne katastriüksuseid

Territoriaalkood EHAK

0298

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 (78401:101:5489). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

08.08.2023

Lõppemise kuupäev

03.02.2053

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/7

V10. Süvendamine

Veekogu nimetus Läänemeri (Eesti mereala)

Veekogu kood VEE3000000

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6548306, Y: 388125

X: 6549195, Y: 387843

X: 6551551, Y: 389909

X: 6550508, Y: 391359

X: 6549215, Y: 392231

X: 6548494, Y: 391738

X: 6547989, Y: 390221

Süvendamise vajaduse põhjendus Hiiumadala maardlas liiva kaevandamine 6 173 tuh m3 (maksimaalne aastane tootmismaht 650 000 m3). Kaevandatavat liiva planeeritakse kasutada sadamarajatiste (kaid, tagala alad) rajamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks ilma täiendava vaheladustamiseta.

Süvendamisviis Pinnasepump-süvendaja

Süvenduspinnase iseloomustus Hiiumadala liivamaardlas esineb liiv, mille peensusmoodul on vahemikus 1,36 kuni 2,33, st liiv grupeerub väga peente, peente ja keskmiste liivade gruppi, kusjuures valdavaks on väga peened liivad. Uuritava maardla piires ei esinenud kruusa kui maavara.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Ehitusliiv 3 710 000

Täiteliiv 2 463 000

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3b kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

6173000

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/7

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

1) Enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9). 2) Süvendamisel kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga. 3) Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. 4) Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. 5) Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. 6) Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. Kui heljumi seire tulemused ei näita olulist (mõõtepunktides on heljumi sisaldus veesambas 20 mg/l või rohkem) heljumi sisalduse suurenemist veesambas, siis edasist heljumi seire kohustust ei ole. Kui seiretulemused näitavad veesambas heljumi sisalduse tõusu üle 20 mg/l, on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. 7) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääb vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub. 8) Leevendamaks mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. 9) Kuna kaevandamisel eemaldatakse koos liivaga mere põhjaloomastik, mis põhjustab muutusi ka mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes, tuleb kahjuliku mõju leevendamiseks kaevandada mäeeraldisest kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks võimalikult ruttu alustada taastumist sellel alal. Nii kaob kaevandamise mõju 2 kuni 3 aasta jooksul ja põhjaloomastiku kooslused taastuvad. 10) Kaevandamine on keelatud ajavahemikul 15.04-15.07. Keeluaeg on vajalik larvide kahjustamise vältimiseks. 11) Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalselt kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. 12) Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit. 13) Liiva transpordil tuleb vältida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134). 14) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel on õlireostuse tekkimine ja ümbritseva keskkonna kahjustamine vähem tõenäoline. 15) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema piisav kogus kütuse- ja õlitõrje tehnikat (poomid, adsorbendid jne). 16) Avarii korral teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit.

-

2. Muud asjakohased meetmed

Kui 2023. aastal kavandatavad Lääne-Hiiumaa linnuala ja Põhja-Hiiumaa linnuala liidetakse Natura 2000 võrgustikku, on Keskkonnaametil õigus loa taotlejalt küsida vajadusel täiendavat eksperthinnangut ning muuta keskkonnaluba nr KL-518528.

Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 4/7

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas

2. Muu vajalik informatsioon

Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel

3. Seireandmed Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades teostatud heljumi seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt 2 nädala jooksul pärast seire teostamist. Kui veesambas on määratud heljumi sisalduseks 20 mg/l või rohkem, tuleb ära fikseerida tööde peatamine heljumi settimise ajaks ning märkida, mis aja möödumisel töödega jätkati.

Hiljemalt 2 nädala jooksul pärast seire teostamist

4. Seireandmed Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, teostatud kalastiku seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu pärast tulemuste selgumist hiljemalt 2 nädala jooksul.

Pärast tulemuste selgumist 2 nädala jooksul

5. Seireandmed Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tehtud heljumi seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu 2 nädala jooksul pärast tulemuste selgumist. Mõõteprotokollis peab olema fikseeritud lisaks heljumi sisaldusele ka tuule kiirus ja tuule suund.

Pärast tulemuste selgumist 2 nädala jooksul

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 5/7

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 40

Maardla nimetus Hiiumadala

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Hiiumadala liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 477.46

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 477.46

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve maavara kasutatakse sadama rajatiste ehitusel täitematerjalina

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 205

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 2 435 tuh m³ 30.04.1996

2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 2 665 tuh m³ 11.06.2007

3 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 560 tuh m³ 11.06.2007

Geoloogilised uuringud

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2023 2053 tuh m³ 3 710 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2023 2053 tuh m³ 2 463 tuh m³

6/7

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Liiva ja kruusa uuring Hiiumaa põhjaranniku lähedal merepõhjas

Geoloogiafondi number 5330

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus Nr. 96-25

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.04.1996

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Hiiumadala liivamaardla täiendav geoloogiline uuring

Geoloogiafondi number 7830

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 695

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.06.2007

Kõrvaltingimused

1. Kaevandamine on keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini. 2. Kaevandamisel tohib kasutada ühte pinnasepumpsüvendajat korraga ning laeva sõidu ja liiva väljapumpamise vahele peab jääma vähemalt 4 tundi. 3. Mäeeraldisest tuleb kogu liiv kaevandada ühe etapina.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad Nimetus Manus Mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1_Hiiumadala_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2_Hiiumadala_liivakarjaar_geoloogilised_labiloiked.pdf

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3_Hiiumadala_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf

7/7