| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/648 |
| Registreeritud | 11.04.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kliimaministeerium
Meie 30.01.2025 nr 13-3/373-1
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi
eriplaneeringu trassikoridori asukoha
alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade
avalike arutelude teade
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Teile arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohad. Trassikoridori asukoha alternatiividega saab tutvuda Eesti-Läti neljanda elektriühenduse kaardirakenduses www.riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas- elektriuhendus/kaardirakendus ja uuringu lähteseisukohad on kättesaadavad kodulehel.
Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise 2024. aasta veebruaris. Käesolevaks hetkeks on
visandatud esialgsed elektriühenduse trassikoridori asukoha alternatiivid, mida avalike arutelude
käigus tutvustame nii mõjualasse jäävatele elanikele kui laiemale avalikkusele. Planeeringuga
kavandatakse Eesti-Läti neljas elektriühendus Paide linnast läbi Lihula linna Saaremaa
läänerannikuni. Planeeringuala suurus on ligi 6314 km² ning selle raames kavandatakse ka
alajaamad ja muu taristu. Elektriühendus kavandatakse 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel
maakaablina ja merealal merekaablina. Elektriühenduse planeering suurendab Eesti elektri
varustuskindlust ja loob eeldused taastuvenergia tootmiseks ning koostööks naaberriikidega.
Ühtlasi loob see täiendavad ühendused lõunanaabritega, tugevdades riigi energiajulgeolekut. Avalikud arutelud Avalikel aruteludel tutvustatakse eriplaneeringut ja elektriühenduse trassikoridori asukoha alternatiive, selgitatakse trassi kujunemise põhimõtteid, hüvitiste ja talumistasude võimalust ning vastatakse teemakohastele küsimustele. Kokku korraldatakse 12 kohtumist vastavalt trassikoridori kulgemisele. Avalikud arutelud toimuvad:
17.02 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide linn)
18.02 kell 17.30 Käru Rahvamajas (Lao 35, Käru, Türi vald)
18.02 kell 17.30 Lokuta Puhekeskuses (Kehtna vald)
19.02 kell 17.30 Vana-Vigala Rahvamajas (Jaama tänav 21, Vana-Vigala, Märjamaa vald)
20.02 kell 17.30 Valgu Rahvamajas (Külakeskuse, Valgu, Märjamaa vald)
20.02 kell 17.30 Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)
25.02 kell 17.30 Orissaare Kultuurimajas (Kuivastu mnt 37, Orissaare alevik, Saaremaa vald)
2 (3)
25.02 kell 17.30 Aste Rahvamajas (Soo tn 4, Aste alevik, Saaremaa vald)
26.02 kell 17.30 Kihelkonna Rahvamajas (Lümanda mnt 1, Kihelkonna, Saaremaa vald)
26.02 kell 17.30 Salme Rahvamajas (Sõrve mnt 5, Salme, Saaremaa vald)
27.02 kell 17.30 Hellamaa Külakeskuses (Hellamaa küla, Muhu vald)
28.02 kell 17.30 Kõmsi rahvamajas (Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Lääneranna vald)
Parima lahenduse leidmiseks ootame teie arvamusi kirjalikult kuni 21.02.2025 aadressil
[email protected] või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn
10122.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Siim
Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
osakonnajuhataja ülesannetes
Lisaadressaadid: Välisministeerium
Kaitseministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kultuuriministeerium
Siseministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
Muinsuskaitseamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Transpordiamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Geoloogiateenistus
Terviseamet
Riigikogu
Sotsiaalministeerium
Rapla Vallavalitsus
Lääneranna Vallavalitsus
Türi Vallavalitsus
Paide Linnavalitsus
Kehtna Vallavalitsus
Märjamaa Vallavalitsus
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Saare Arenduskeskus SA
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Linnade ja Valdade Liit
3 (3)
Riigimetsa Majandamise Keskus
MTÜ Eesti Erametsaliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
Saaremaa Ettevõtjate Liit
Pärnumaa Arenduskeskus
Sihtasutus Läänemaa
SA Järvamaa
MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Saare Rannarahva Selts MTÜ
MTÜ Saarte Energiaagentuur
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
MTÜ Eesti Sadamate Liit
Saare Wind Energy OÜ
OÜ Utilitas Wind
Enefit Green
AS Elering
Elektrilevi OÜ
Monika Korolkov
+372 5884 7055 [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigimetsa Majandamise Keskus
Toompuiestee 24
10149, Tallinn
Teie 21.02.2025 nr 3-1.1/2025/648
Meie 11.04.2025 nr 13-3/373-22
Vastuskiri
Täname arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide kohta.
Esitasime 30.01.2025 kirjaga nr 13-3/373-1 arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute
lähteseisukohad.
Vastuseks Teie 21.02.2025 kirjale nr 3-1.1/2025/648 ja 27.02.2025 saadetud e-kirjale, anname
teada, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames maakaabli uuringut läbi
ei viida ja kogu trassi ulatuses maakaabli alternatiivi sisse ei tooda. Küll aga koostatakse
planeeringulahendusse kirjeldus, kus selgitatakse, miks ei saa ühe krundi piires minna
maakaablisse ja miks ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik, kui 330 kV liin on suures osas
maakaablis.
Vastuseks ettepanekule täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4
kriteeriumite tabelit maa väärtuse languse kriteeriumiga selgitame, et oleme seda põhjalikult
kaalunud. Kuna planeerimisel on u 200 km pikkune joonobjekt, siis sellise analüüsi tegemine oleks
väga mahukas. Samuti eeldaks see, et olemas on turuhinnad iga mullakategooria või kasvukoha
tüübi kohta. Lisaks ei ole meile teadaolevalt kasvukoha kaardirakendust ja vastavad andmed peaks
eraldi koguma. Meie arvates võiks maa väärtuse langust lihtsamalt hinnata maa hüvitise kaudu
(mis kompenseerib maa väärtuse langust). Selleks vajalik sisendinfo sh andmed on Eleringil
olemas. Kogu investeeringu maksumuses võetakse seda arvesse. Maakasutuse muutust hinnatakse
majanduslikult süsiniku sidumise muutuse kaudu (ehk siis kasutatakse Rohetiigri maakasutuse
teekaardi väärtusi maa kohta (tCO2/ha), millele arvutatakse rahaline väärtus Euroopa Komisjoni
varihinna abil (EUR/tCO2e)).
Kuna sel viisil on võimalik anda piisav mõjuhinnang alternatiivide võrdlemiseks, ei ole eraldi
põhjalikum uuring sel teemal vajalik. Meil ei ole põhjust arvata, et maakasutuse muutusest tekkiv
kahju oleks projekti kogumaksumuse suhtes määrava tähtsusega. Eelduslikult jääb see u 0,1%
juurde kogu projekti maksumusest (hindamist ei ole veel läbi viidud, suurusjärk tuletatud eelnevast
sarnasest projektist).
Arvestame ettepanekuga täiendada Kotlandi-Paiküla trassialternatiivide kirjeldusi ja täpsustada
koha nime. Samuti korrigeerime nimetatud jooniseid ja tekste. Märgime täiendavalt, et pärast
avalikustamist on visandatud alternatiive täiendatud ning sellest lähtuvalt ka trassikoridoride
kirjeldus korrigeeritud.
2 (2)
Olemasoleva liini demonteerimisel ei ole teada, mis on olnud eelmine olukord, seega on keeruline
head lahendust välja pakkuda. Kui olemasolev liin võetakse ära, siis puistu taastub ise aja jooksul.
Elering ei ütle ette, kuidas peaks hiljem koridori kasutama, see otsus jääb maaomanikule.
Vastuseks ettepanekule kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates
liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena, anname teada, et seda
analüüsitakse ja kaalutakse planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus.
Elektriühendus Lätiga planeeritakse vastavalt võrgueeskirjale nii, et 330kV alajaamad oleks
mitmepoolse toitega ning tagatud oleks võrgu kriitiliste elementide N-1 kriteerium, mis tähendab,
et ühegi elemendi väljalangemisel ei tohi tarbijatele olla katkestust.
Hetkel on käimas planeerimisprotsess ning visandatud on trassikoridoride alternatiivid, mille
erinevaid mõjusid hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud), mh
elektromagnetvälja (EMV) mõju inimestele ning maismaa ja mereelustikule. EMV tasemete
hinnang lähtub ohutusest inimesele ja muudele elusolenditele sh kalastikule, võttes aluseks
inimese või muu elusolendi võimalikku püsivat viibimist ülekandeliinide lähistel. Valituks osutub
üks trassikoridori alternatiiv. Trassialternatiivide valimisel soovime vältida metsamaad ning
proovime kasutada võimalikult palju olemasolevaid trasse selleks, et trassidel oleks võimalikult
väike mõju inimestele ja looduskeskkonnale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Siim
nõunik, osakonna juhataja ülesannetes
Monika Korolkov
+372 5884 7055 [email protected]