Kiri

TÖÖ NR 2021-299

SEISUKOHTADE ESITAMISEKS

Juhataja: Urmas Uri

Juhtekspert: Noeela Kulm (litsents nr KMH0159)

Juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert: Merilin Mühlberg

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 ja Suur-Lootsi tn 4

X= 6598778, Y= 729232

NARVA-JÕESUU VÄIKESADAMA EHITUSE,

SÜVENDUSTÖÖDE JA HOOLDUSSÜVENDUSTÖÖDE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

PROGRAMM

EELNÕU

November 2021

Tellija: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

2 / 46

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS:

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja

hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise programm

OBJEKTI ASUKOHT:

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2

(kü tunnus 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

TÖÖ EESMÄRK:

Narva-Jõesuu linnas Narva-Jõesuu linnas Suur-Lootsi tn 2 ja Suur-Lootsi

tn 4 katastriüksustel asuva Narva-Jõesuu väikesadama ehituse,

süvendustööde ja hooldussüvendustöödega kaasnevate oluliste

keskkonnamõjude väljaselgitamine ning Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ja

Keskkonnaametile teabe andmine tegevuse elluviimiseks vajalike lubade

andmiseks.

TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1

alusel arendaja, kes kavandab

tegevust ja soovib seda ellu viia):

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Registrikood: 75006546

J. Poska tn 26, 29023

Narva-Jõesuu linn

Kontaktisik: Jaan Metsis

Tel +372 5173150

[email protected]

OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1

alusel ehitusloa väljaandja):

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 alusel

keskkonnamõju hindaja, kes

hindab keskkonnamõju KMH

litsentsiga töötaja kaudu):

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid:

Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Tel +372 730 0316, +372 5693 9300

[email protected]

Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)

[email protected]

Maris Palo – keskkonnaekspert

[email protected]

Marite Blankin – keskkonnaekspert

[email protected]

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

3 / 46

Merilin Mühlberg – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi

[email protected]

Meelis Tambets – kalastiku ekspert

[email protected]

Kontrollija:

Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

4 / 46

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert

Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

5 / 46

SISUKORD

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, KIRJELDUS JA VAJADUS .................................................................. 6

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK ...................... 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................................................................. 9

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................. 10

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 11

4.1.1. NARVA-JÕESUU VÄIKESADAM .............................................................................................................................................. 12

4.2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .............................................................................................. 14

4.3. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................................. 17

4.3.1. NARVA JÕGI ............................................................................................................................................................................ 17

4.3.2. NARVA LAHT ........................................................................................................................................................................... 21

4.4. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD ....................................................................................................................................... 22

4.5. KULTUURIMÄLESTISED .................................................................................................................................................................... 23

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMIS-DOKUMENTIDEGA ........................... 23

5.1. KÕRGEMATASANDILISED STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID .................................................................................... 23

5.2. DETAILPLANEERINGUD ................................................................................................................................................................... 25

6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...................... 26

6.1. MÕJU NATURA 2000 STRUUGA LOODUSALALE ......................................................................................................................... 30

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE

UURINGUTE KIRJELDUS ............................................................................................................................................ 36

8. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA

VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU ....................................... 37

9. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE

AJAKAVA ...................................................................................................................................................................... 38

10. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .................................................................................................................................41

KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................................................ 43

LISAD ............................................................................................................................................................................ 45

LISA 1. NARVA-JÕESUU VÄIKESADAMA ARENDUSE EHITUSTÖÖDE, SÜVENDUSTÖÖDE JA HOOLDUSSÜVENDUSTÖÖDE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE (NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUSE 12.10.2021 KORRALDUS NR 646). ............. 46

.....................................................................................................................................................................................................

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 46

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, KIRJELDUS JA VAJADUS

Narva-Jõesuu linnas Narva jõe ääres Suur-Lootsi tn 2 (kü tunnus 51301:001:0289, sihtotstarve tootmismaa 70%,

ärimaa 30%) ja Suur-Lootsi tn 4 katastriüksustel (kü tunnus 51301:001:0048, sihtotstarve tootmismaa 100%)

asub Sadamaregistris registreeritud Narva-Jõesuu sadam (tuntud ka kui Narva-Jõesuu väikesadam), kus

osutatakse sadamateenuseid kohalikele laevaomanikele ja mereturistidele (joonis 1 ja 2). Narva-Jõesuu sadam

jääb Narva jõe vahetusse suudmealasse.

Joonis 1. Narva-Jõesuu sadama paiknemine Narva-Jõesuu linnas, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline

kontrolljoon on tähistatud punase katkendjoonega (Maa-ameti kaardirakendus,

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).

Väikesadama katastriüksusega piirnevad järgmised katastriüksused:

• kagus Kalda tn 2 (kü tunnus 51401:001:0033, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%);

• lõunas Koidu tn 1 (kü tunnus 51301:001:0031, sihtotstarve 100% ärimaa);

• lõunas Suur-Lootsi tn 8 (kü tunnus 51301:001:0029, sihtotstarve transpordimaa 100%);

• lõunas Koidu tn 1k (kü tunnus 51301:001:0054, sihtotstarve tootmismaa 100%);

• edelas Suur-Lootsi tn 10 (kü tunnus 51301:001:0311, sihtotstarve ttanspordimaa 100%);

• läänes Suur-Lootsi tn L2 (kü tunnus 51301:001:0249, sihtotstarve transpordimaa 100%);

• põhjas Suur-Lootsi tn 1d (kü tunnus 51301:001:0056, sihtotstarve tootmismaa 100 %).

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 46

Joonis 2. Narva-Jõesuu sadama asukoht (Suur-Lootsi tn 2 ja 4 katastriüksused) ning lähiümbruses paiknevad

katastriüksused (Maa-ameti geoportaal, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).

Sadama alal asub sadamahoone, müügikiosk, linnakai, jahtide hoiuala ja kaks ujuvkaid (lähemalt peatükis 4.1.1.

Narva-Jõesuu väikesadam).

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on EstKonsult OÜ projektis (2021) ettenähtud ulatuses Narva-Jõesuu

sadama arendamise ehitustööd, süvendustööd ja hooldussüvendustööd, et tagada sadama ohutu kasutamine

ning võimaldada sadama jätkuvat arengut.

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK

Narva-Jõesuu linna sadama ehitusprojekti (Corson OÜ, 2017) alusel rekonstrueeriti 2018. aastal osaliselt

amortiseerunud kai (kai sulundseina rajamine jäi realiseerimata), rajati jahtide hoiuala, slipp ja 54 m pikkune

ujuvkai ning paigaldati sadamateenuste osutamiseks vajalikud seadmed. Pärast sadama rekonstrueerimist on

sadamas 19 kaikohta. Projekti elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju on hinnanud Toomas Liiv ja Kalev-

August Parksepp 2017. aastal koostatud töös „Eksperthinnang Narva-Jõesuu sadama ja kai rekonstrueerimise

KMH ja Natura hindamise vajalikkuse kohta“. Töö koostanud eksperdid leidsid, et Corson OÜ projektiga

kavandatule ei ole vajalik keskkonnamõju hindamist ja Natura hindamist läbi viia (st Narva jõe alamjooksu

hoiualale ja Struuga loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele mõju puudub).

EstKonsult OÜ koostas 2021. aastal Narva-Jõesuu linna sadama rekonstrueerimise 2. etapi ehitusprojekti.

Projekti raames on kavas rekonstrueerida kai esisein ja ankurdus, mis jäid 2018. aastal tegemata ning

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 46

uusehitisena on ette nähtud kaldakindlustuse ja ujuvkai rajamine olemasolevate ujuvkaide vahelisele alale.

Ehitustegevuse elluviimine on projekti järgi jaotatud kaheks etapiks, mis on nähtud ellu viia erinevatel aegadel.

Esimese etapi raames on plaanis süvendada sadama slipi ja olemasoleva ujuvkai vahele jäävat jõepõhja mahus

470 m3 ning rajada kaldakindlustus, mille jaoks uputatakse vette (paigutatakse veepiirist allapoole) looduslikku

graniitkivi mahus 170 m3. Järgmise, II etapi raames on planeeritud pikemast olemasolevast ujuvkaist lõuna

poole piki Narva jõe kallast ujuvkai rajamine ning kaldakindlustuse rajamine ja vajaduspõhised

hooldussüvendustööd.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas 04.01.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.01.2021 kirjaga nr DM-116322-1) Narva-Jõesuu sadama arenduse

kaldakindlustuse I etapi rajamiseks ehk loodusliku graniitkivi uputamiseks mahus 170 m3 ning süvendamiseks

mahus kuni 499 m3. Keskkonnaamet kontrollis veeloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(edaspidi KeÜS), veeseaduse ja keskkonnaministri 28.10.2019 vastu võetud määruse nr 56 „Keskkonnaloa

taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet leidis taotluses puudusi ja palus Narva-Jõesuu Linnavalitsusel

taotlust korduvalt täiendada. Pärast mitmeid täiendusi väljastas Keskkonnaamet keskkonnaloa vee

erikasutuseks kehtivusperioodiga 06.08.2021-28.02.2022. Keskkonnaloaga on ette nähtud süvenduspinnase

ladustamine ja kasutamine munitsipaalomandis oleval maal. Keskkonnaloa menetluses on Keskkonnaameti

poolt koostatud eelhinnang, kus jõuti järeldusele, et KMH algatamine ei ole vajalik, kuna tööde võimalik mõju

keskkonnale on lühiajaline ja lokaalne ning tegemist on ühekordse mõjutusega, millel puudub eeldatav oluline

keskkonnamõju.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus algatas 12.10.2021 korraldusega nr 464 Narva-Jõesuu sadama arenduse

ehitustööde, süvendustööde ja hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise (vt lisa 1), kuna kavas on

ellu viia ka EstKonsult OÜ projektiga kavandatud II etapp koos ulatuslikemate süvendustöödega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Narva-Jõesuu

sadama ehitus ja hooldussüvendustööde puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba vee

erikasutuseks. KeHJS § 261 kohaselt võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata enne KeHJS § 11 lõike

1 kohase tegevusloa taotluse esitamist. Käesoleval juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi enne sadama

arenduse II etappi tegevusloa (ehitusloa) ja vee erikasutuseks keskkonnaloa taotluse esitamist.

KeHJS § 6 lõike 1 punkt 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena muu veekogu süvendamise alates

pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Narva-Jõesuu sadama korral on tegemist muu veekogu - Narva jõe

süvendamisega, mille kohaldatakse 500 kuupmeetri piirmäära, alates millest on tegemist olulise

keskkonnamõjuga. Selleks, et oleks võimalik teostada hooldussüvendustöid parimal võimalikul moel ning

sealhulgas majanduslikult võimalikult soodsamalt, tehakse KMH eeldusel, et hooldussüvendustööde lubatud

periood on 10 aastat. Süvendustööde vajadus võib tekkida Narva jõe (loomulikust) voolust tingituna ja ka

ettenägematute asjaolude tulemusena (ekstreemsetest ilmastikutingimustest ja/või Narva veehoidla ujuvsaarte

allalaskmisest veehoidla lüüsidest), mille tulemusena ühekordne vee erikasutus piiranguga 500 kuupmeetrit ei

võimalda paindlikult (esimesel võimalusel peale vajaduse tekkimist) ja vastavalt tegelikule mahule teostada

vajalikke hooldussüvendustöid.

KeHJS § 6 lõike 1 punkt 171 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena merepõhja ning Peipsi järve,

Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamise alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit,

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 46

vooluveekogusse tahkete ainete uputamise alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse

tahkete ainete uputamise alates ainete mahust 500 kuupmeetrit. Narva-Jõesuu sadama rekonstrueerimise

korral on tegemist vooluveekogusse - Narva jõkke tahkete ainete uputamisega, millele kohaldatakse 2000

kuupmeetri piirmäära, alates millest on tegemist olulise keskkonnamõjuga. Tahkete ainete uputamine toimub

ehitustööde käigus ning on kavandatud ühekordse tegevusena.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusloa andja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus ja vee

erikasutusloa andja on Keskkonnaamet.

Keskkonnamõju hindamise objektiks on laevaliikluse ohutu toimimise ja tagamise eesmärgil Narva-Jõesuu

väikesadama arendusega seotud süvendustööd ja sadama akvatooriumi hooldussüvendustööd. Mõjude

hindamisel vaadeldakse sadama arendamist tervikuna EstKonsult OÜ projektis ettenähtud ulatuses, seega on

lisaks eelkirjeldatule mõju hindamise objektiks laiendatav jahtide hoiuala, ühesuunaline sõidutee koos parkla

alaga Kalda tänavalt Suur-Lootsi tänavani ning kai rekonstrueerimine.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajatele (Keskkonnaametile ja Narva-Jõesuu

Linnavalitsustele) teavet keskkonnaloa taotlusega kavandatuga kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

EstKonsult OÜ koostas 2021. aastal Narva-Jõesuu linna sadama rekonstrueerimise 2. etapi ehitusprojekti.

Projekti järgi on kavas rekonstrueerida kai esisein ja ankurdus, osaliselt taastada kai katend ning uusehitisena

rajada kaldakindlustus ja kaks ujuvkaid, jahtide hoiuala laiendus, juurdepääsutee ning kergliiklustee pikendus.

Linnakaile on projekteeritud uus terassulunditest esisein. Kai esiseina ankurdamiseks rajatakse kai tagala

pinnasesse kaldsed injektsioonankrud ja jaotusvöö, mis ühendatakse esiseina terassulunditega. Kai estakaadi

konstruktsioon lammutatakse ja täidetakse mineraalse täitepinnasega, kaile rajatakse uus raudbetoonkatend.

Kaile on kavandatud kaivarustuse paigaldamine (pollarid, puitvenderdus, rattapiire, tuletõrje veevõtukoht

(kuivhüdrant) jm).

Projektiga on ette nähtud rajada uus 1,5 m kõrgune keevisvõrgust aed jahtide hoiuala laienduse ümber ja lisada

väravad ujuvkaide käigusildadele. Võrkaed lisatakse projekteeritud ujuvkai servadele.

Projekteeritavatele juurdepääsuteedele ja jahtide hoiuala laiendusele on projekteeritud uus välisvalgustus.

Kaldakindlustuse rajamine ning süvendustööde teostamine on projektiga kavandatud kahes etapis: esimeses

etapis on ette nähtud graniitkividest nõlvakindlustuse rajamine kahe olemasoleva ujuvkai vahelises lõigus ning

selles piirkonnas ka süvendustööde teostamine. Esimese etapi elluviimiseks saadi Keskkonnaametilt veeluba,

mille kehtivus lõpeb 28.02.2022. Veeloaga on lubatud süvendustööde maht 499 m3 (veeloaga taotleti 470 m3)

ning graniitkivide uputamine mahus 170 m3. Kavandatava tegevuse elluviimise aeg on piiratud: vee-elustikule

negatiivse mõju vähendamiseks on kehtiva veeloaga erikasutustöid lubatud teostada ajavahemikus 15.06 -

15.09.2021 ning reservajana on lubatud töid teostada vajadusel ka 01.02-28.02.2022.

Kavandatud kaldakindlustuse nõlva läbib AS Narva Vesi avariiväljalasu toru Narva jõkke, millesse on projektiga

ette nähtud paigaldada enne kaldakindlustuse rajamist ühenduskaev, plastkaev ja tõusutoru.

Hetkel on I etapi tööde teostamiseks käimas ehitushange ning ei ole teada, kas hange õnnestub ja kas I etapi

tööd saavad teostatud veeloa kehtivuse lõppemise ajaks.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 46

Teise etapina on planeeritud olemasolevast ujuvkaist lõuna poole jõe kaldaga paralleelselt ujuvkai ning

kaldakindlustuse rajamine, süvendustööde ja hooldussüvendustööde teostamine. II etapi kaldakindlustuse

maht allpool veepiiri on 380 m3 ning süvendustööde maht 2400 m3. Süvendustööde maht on projektis esitatud

hinnangulisena, kuna projekteerijal puudusid andmed jõepõhja sügavuste kohta kaldapoolsel alal.

Meremõõdukeskuse 2019. aastal koostatud hüdrograafiline mõõdistus (töö nr 19078), mis on projekteerimisel

aluseks võetud eemaldatavate settemahtude arvutamisel, sisaldab andmeid veesügavuste kohta alates 2

meetrist. Projektis on ette nähtud süvendamistööde läbiviimine selliselt, et veesügavus oleks vähemalt 2,5

meetrit (mereveetaseme 0 m abs korral), tagamaks laevaliikluse ohutu toimimine. Sadamaregistri järgi on

Narva-Jõesuu sadamat kasutava veesõiduki suurim süvis 2,7 m. Hüdrograafilise mõõdistuse andmeil on sellised

veesügavused tagatud praegu linnakai ääres ning pikema ujuvkai jõepoolsemas otsas. Süvendustööde

läbiviimise ala ja maht täpsustatakse KMH aruande koostamisel eraldiseisva uuringuga.

Hetkel ei ole teada, kas projekti ellu viimine toimub etapiviisiliselt või ühekordselt (st I ja II etapp koos ), pärast

elluviidavaid ehitus- ja süvendustöid teostatakse vajadusepõhiselt hooldussüvendamist.

Sadama hooldussüvendustöid viiakse läbi vastavalt vajadusele. Hooldussüvendustööde teostamise vajadus

tuleneb Narva jõe veevooluga sadama akvatooriumi alale kantava materjali settimise kiirusest. Jõepõhja

setetega täitumise kiirust mõjutab Narva jõe vees oleva heljumi kogus, Narva veehoidla poolt mõjutatava Narva

jõe alamjooksu vooluhulga muutused, Narva jõe põhja setteid üleskeerutavad veesõidukid, ettenägematud

asjaolud (nt veehoidlast vabanevate ujuvsaarte liikumine allavoolu ja nendelt pärineva materjali settimine).

Sellest tulenevalt on väga keeruline ka määratleda hooldussüvendamise läbiviimise tsüklit ja mahtu, see saab

olla pigem hinnanguline.

Pärast süvendustööde, kaldakindlustuse rajamise ja hiljem ka vastavalt vajadusele hooldussüvendustööde

teostamist paraneb Narva-Jõesuu sadama laevatatavus ja ohutus. Süvendustööde läbiviimise teostamise

võimalused selgitatakse KMH aruandes. Süvendustööde läbiviimise erinevaid tehnilisi võimalusi seejuures

alternatiividena ei käsitleta, kui mõju hindamisel selgub, et on kõigi variantide korral on võimalik rakendada

negatiivse mõju ennetamiseks ja minimeerimiseks leevendusmeetmeid, mis tagavad samaväärse tulemuse.

Sellisel juhul ei ole mõistlik kitsendada ehitustööde läbiviimise tehnoloogiat ühe konkreetse tehnoloogilise

lahenduse eelistamise kaudu ning see kehtib ka hooldussüvendustööde läbiviimisele.

KMH aruandes 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina ei käsitleta. Alternatiivid peaksid olema erinevad

viisid soovitud tulemuseni jõudmiseks, 0-alternatiiv ei taga eesmärgi täitmist. 0-alternatiivi käsitletakse foonina,

millega on võimalik kavandatava tegevuse käigus ja realiseerimise järel tekkivat mõju võrrelda. Vastavalt

keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 § 5 lõikele 4 esitatakse KMH aruandes kirjeldus keskkonnaseisundi

tõenäolisest arengust juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida.

Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaaluta, kuna keskkonnamõju hindamise

objektiks on Narva-Jõesuu sadama ehitamise, süvendamise ja hooldussüvendamise projekt. Süvendustööde

läbiviimise mahu ja asukoha osas samuti alternatiive ei esitata, kuna süvendustöid, sh hooldussüvendustöid

viiakse läbi üksnes sadama eesmärgipärase toimimise jaoks vajalikus ulatuses.

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Peamine mõjutatav ala on otseselt ehitustöödest mõjutatav ala: Narva-Jõesuu sadam, kus toimuvad ehitustööd

(kai rekonstrueerimine, jahtide hoiuala laienduse ja juurdepääsutee rajamine) ja sadama akvatoorium, kus

toimuvad süvendus- ja süvendushooldustööd. Peamiseks mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on Narva jõgi

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 46

sadama akvatooriumi osas. Mõjuala ulatuse jões allavoolu määrab heljumi leviku teekond süvendustööde

läbiviimisel, mille ulatust võib mõjutada heljumi levikut takistavate leevendusmeetmete rakendamine.

Ehitustööd mõjutavad vahetut sadama ümbrust: visuaalne mõju ning ehitusmüra ulatub sadamast

hinnanguliselt ca 200-300 m kauguseni, mille piiresse jääb Narva-Jõesuu linnas ka mitmeid elamuid

(potentsiaalse häiringu suhtes tundlikke objekte).

Narva-Jõesuu sadama rekonstrueerimine mõjutab kogu Narva-Jõesuu linna arengut, kuna eeldatavalt tõstab

väikesadama rekonstrueerimine selle atraktiivsuse tõstmise kaudu linna külastavate turistide arvu.

ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Narva-Jõesuu linn (asustusüksus) asub Põhja-Eestis, Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Narva-Jõesuu

linn (asustusüksus) asub Narva linnast ca 14 km kaugusel loode suunas, piirnedes põhjas ja kirdes Narva jõega

ning läänes ja loodes Narva lahega.

Narva-Jõesuu sadam paikneb tiheasustusega Narva-Jõesuu linnas Suur-Lootsi tn 2 ja Suur-Lootsi tn 4

katastriüksustel Narva jõe ääres ca 700 m kaugusel Narva jõe suubumiskohast Soome lahte (lähemalt ptk 4.1.1

Narva-Jõesuu sadam).

Narva-Jõesuu sadamaga piirneb sadamaregistris registreeritud Suur-Lootsi sadam (aadressil Suur-Lootsi tn 1d),

kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Suur-Lootsi sadama alal kehtib Suur-Lootsi tn 1, 1c, 1d, 5, 7, 9 ja

Tuletorni tn 1 detailplaneering, detailplaneeringuga on kavandatud tervikliku multifunktsionaalse linnaruumi

kujundamine ning on antud ehitusõigus elamute, hotelli, sadama-ala, promenaadi ja avalikult kasutatava

väljaku ehitamiseks.

Narva-Jõesuu väikesadama ümbruses paikneb erineva otstarbega maakasutust – tootmismaad, ärimaad,

elamumaad. Lähim elamu (kahekorruseline kortermaja) asub Narva-Jõesuu sadamast läänes aadressil Vana

tn 2 (katastriüksuse tunnus 51301:001:0014). Sadamast edelas aadressil Suur-Lootsi tn 13 (kü tunnus

51301:001:0032) paikneb Gruusia kohvik Kahketi ja Discobaar. Kohvikust idas üle Suur-Lootsi tänava paikneb

Narva-Jõesuu Konsum│Coop ja Terminal Oil Narva-Jõesuu teenindusjaam aadressil J. Poska tn 26 (kü tunnus

51301:001:0055). Supermarketi ümbruses paiknevad parklad. Narva-Jõesuu sadama jahtide hoiustamisalast

läänes paikneb Kaluritalu müügikiosk. Kalda tn 2 (kü tunnus 51401:001:0033) asub supluskoht, laste

mänguväljak ja haljasala, millest lääne suunas Koidu tn 1 (kü tunnus 51301:001:0031) paikneb Narva-Jõesuu

avalik saun.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on veekogu kalda ehituskeeluvööndis (Narva jõe

ehituskeeluvöönd Narva-Jõesuu linnas on 50 meetrit põhikaardile märgitud veepiirist) uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga

kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele ning ranna kindlustusrajatisele (LKS § 38 lg 5 p 2 ja 3).

Kehtiva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (2019) põhijoonisele on Narva-Jõesuu sadama asukoht ära

märgitud ning Suur-Lootsi tn 2 ja 4 katastriüksuste juhtotstarve on sadama maa-ala. Üldplaneeringuga on ette

nähtud muuta Narva-Jõesuu väikesadam linnasadamaks, mis funktsioneeriks eelkõige turistidele ja kaluritele

orienteeritud sadamana. Alal kehtib „Suur-Lootsi 1 territooriumi, Suur-Lootsi ja J. Poska tänavate, Poska 36 ja

Kalda 10 territooriumite ja Narva jõe vahele jääva maa-ala detailplaneering“ (Ruum ja Maastik OÜ, 2005),

millega on EstKonsult OÜ (2021) koostatud projekt suures osas kooskõlas.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 46

4.1.1. Narva-Jõesuu väikesadam

Sadama ala kogupindala on sadamaregistri andmetel 15 173,3 m2, mis hõlmab nii maismaa kui akvatooriumi

ala (joonis 3). Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi piirid on määratud sadamaseaduse § 5 lõige 1 alusel

Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldusega nr 328.

Joonis 3. Narva-Jõesuu sadama maismaa-ala (rohelisega viirutatud ala) ja akvatooriumi ala (punasega märgitud

ala) (Maa-ameti geoportaal, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).

Sadama pidaja on sihtasutus Narva-Jõesuu Sadam.

Sadamateenuseid osutatakse alla 24-meetrise kogupikkusega ja kuni 15-meetrise laiusega veesõidukitele.

Veesõiduki suurim süvis saab olla 2,7 m. Sadamaregistri andmetel on Narva-Jõesuu sadamas kolm kaid: sadama

kai, ujuvkai 1A ja ujuvkai 1B. Statsionaarse sadamakai ääres (ees) on vee sügavus 2,6 m ja sadamakai pikkus on

54,0 m. Sadamakail (linnakail) asub veesõidukile mõeldud tankla. Statsionaarse kai kõrval asub slipp, mille

kõrval omakoda asub ujuvkai 1A, mille vee sügavus kai ääres on 0,8 m ja kai pikkus on 10 m. Ujuvkai 1B, mis

asub slipist kaugemal, on pikkusega 44 m, vee sügavus kai ääres on 1,8 m (Sadamaregister, 2021). Ehitisregistri

andmed kaide mõõtmete osas erinevad mõnevõrra sadamaregistri andmetest, nt pikema ujuvkai pikkus on 54

m.

Narva-Jõesuu sadama alal (joonis 4) paikneb Narva-Jõesuu sadamahoone (EHR kood: 121273077), ujuvkai (EHR

kood: 220861452), slipp (EHR kood: 220861460), Fish Club hoone (ehitusloa saanud, aga välja ehitamata) (EHR

kood: 120875412), jahtide hoiuala (EHR kood: 220861467), ujuvkai (EHR kood: 220861452), müügikiosk (EHR

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 46

kood: 121286547), kloraatorijaam (EHR kood: 120786353) (ehitusloa saanud, kuid välja ehitamata)

(Ehitisregister, 2021).

Sadama alal paiknevad hajusalt puud ja põõsad. Sadama kasutajad saavad kasutada parklat (ehitisregistrisse

kandmata), mis paikneb sadama Suur-Lootsi tn poolses küljes. Sadama kai lõunapoolses küljes paikneb

kergliiklustee, mis kulgeb Narva jõe kaldaäärt mööda Kalda tn 2 katastriüksuse suunas.

Joonis 4. Narva-Jõesuu sadama ligikaudse asukoha mitteametlik ortofoto (Maa-ameti geoportaali kiirortofoto

rakendus, pildistamise aeg 02.06.2021).

Sadama rekonstrueerimistöid on juba varasemalt ellu viidud OÜ Corsoni (2017) koostatud projekti alusel. 2018.

aastal toimusid sadamas ulatuslikud rekonstrueerimistööd, akvatooriumi süvendustöid läbi ei viidud. Kai ja

kaldapealne korrastati, lisati uus ujuvkai 1B ning sadamateenuste osutamiseks vajalikud seadmed (rajati

veesõidukitele mõeldud tankla) (foto 1 ja foto 2). Rekonstrueeritud sadamas on 19 kaikohta. Töid rahastati

Kesk-Läänemere programmi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Narva-Jõesuu linna eelarvest.

Kõik sadamas tegutsevad ettevõtted, väikelaevaomanikud, külalisalused ja külalised on kohustatud täitma

keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, konventsioonidest ja Narva-Jõesuu sadama

eeskirjast (2021). Sadamas ei toimu laevadelt lastijäätmete, ohtlike kaupade vastuvõttu, hoiustamist ja

väljastamist.

Sadam töötab ettetellimisel ja tellimiseks tuleb ühendust võtta sadama administraatori või sadamakapteniga.

Sadama navigatsiooniperiood (ajavahemik, mille kestel mingis piirkonnas kliimaolud meresõitu võimaldavad)

kestab 1. maist 31. septembrini. Ilmastikuoludest lähtuvalt võib sadama navigatsiooniperiood muutuda.

Vastava otsuse teeb sadamapidaja. Väljaspool navigatsiooniperioodi veesõidukeid ei teenindata.

kai 1A

kai 1B

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 46

GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Geoloogiliselt paikneb Narva-Jõesuu omavalitsusüksus Ida – Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia

(Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Pinnakate on seal valdavalt liivane või kivine, domineerivad

merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja luiteahelikke. Viimastel

aastakümnetel sagenenud tormid on oluliselt purustanud Narva - Jõesuu rannavööndit. Narva-Jõesuu

territooriumi geoloogiline läbilõige algab kristalse aluskorra kivimitega, mis aluskorra pinna lähedal on sageli

porsunud. Aluskorda katavad Vendi ladestu terrigeensed settekivimid, mis kuuluvad Kotlini lademesse ja

jagunevad kolmeks: Gdovi (liivakivi), Kotlini (savi) ja Voronka (liivakivi, savi ja aleuroliidi vahekihtidega) kihistuks.

Selle geoloogilise läbilõike osaga on seotud kogu Põhja-Eesti tähtsam põhjaveevaru. Vendi ladestu kivimitele

järgnevad ülevalpool Kambriumi ladestu Lontova ja Pirita kihistu terrigeensed setted. Nendest Narva-Jõesuu

veehaardel avaneb ainult Lontova lade. Aluspõhja kivimeid katavad kõikjal Kvaternaari ladestu setted, ulatudes

mõnest meetrist 45 meetrini (Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2010-2022, 2010).

Narva-Jõesuu linna ilma oluliste veevarudeta põhjaveekihid on keskmiselt kaitstud (madal reostusohtlikkus),

kuna antud alal leviv Voronka veekihi põhjavesi on kaitstud pindmise reostuse eest paksu Lontova

veepidemega (Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022).

Narva-Jõesuu sadamast loode suunas asuvad kaks puurauku: PRK0002090 (sügavus 130 m) ja PRK0002086

(sügavus 115 m) (joonis 5). Mõlemad puuekaevud saavad vee Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist.

Puuraugu avatud läbilõigete alusel koosneb pinnakatte ülemine osa 40 kuni 45 m paksusest liivakihist, millele

järgnes savi liivakivi vahekihtidega kiht paksusega 40 m. Sellele järgnes liivakivi kiht paksusega 16,4-45 m.

Puurkaevude põhjas oli kas aleuroliitsavi või liivakivi savi vahekihtidega.

Sadamast lääneedela suunas paiknevad puurkaevud PRK0002091 ja PRK0002092. Mõlema puurkaevu sügavus

on 101 m ja ammutavad need vett Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist. Puurkaevu PRK0002091

geoloogiline läbilõige koosneb 22 m paksusest peeneteralise liiva ja 43 m paksusest savi kihist. Nende all lasub

36,5 m paksune liivakivi kiht. Puurkaevu PRK0002092 geoloogiline läbilõige koosneb 10 kihist. Maapinnalt

esimese kihi moodustab 18,9 m paksune segateraline liiv kruusaga, millele järgneb 5,1 m paksune saviliiva kiht.

Saviliivale järgneb 23 m paksune savi kiht, 2,4 m paksune savi liivakivi vahekihtidega, liivakivi savi vahekihtidega

kiht paksusega 10,6 m ja 8 m paksune liivakivi kiht. 8 m paksuse liivakivi savi vahekihtidega ning 5 m paksuse

liivakivi kihi lamamiks on 2 m paksune savi kiht (VEKA, 2021).

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 46

Joonis 5. Narva-Jõesuu sadama lähipiirkonnas paiknevad puurkaevud (aluskaart: Maa-amet, andmed: EELIS, 2021 ja Narva-Jõesuu Linnavalitsus).

OÜ REI Geotehnika poolt koostatud ehitusgeoloogiline uuring (töö nr 3908-16, 2016), mida kasutati EstKonsult

OÜ projektis lähteandmena, viidi läbi kuni sügavuseni -17,8 m abs (BK77). Uuringu käigus tehti kolm puurauku,

millest kaks asusid sadama akvatooriumi alal (PA 2 ja PA 1) ning üks maismaal (PA 3) (joonis 6). Uuring ei

ulatunud aluspõhjani. Uuringutulemuste kohaselt koosneb pinnakate kuni -10,6 m abs merelisest liivast, mis

maismaal on kaetud kuni 2,4 m paksuselt täitepinnasega. Täide koosneb mullast ja liivast, milles leidub tellise

tükke ja üksikuid veeriseid. Täitepinnase lamamiks olev mereline peenliiv on väga tihe kuni 7,6 m sügavuseni

maapinnast, kus liiv muutub tihedaks. Linnakai ees jõe põhjas on pindmiseks kihiks muda, mis sisaldab liiva,

veeriseid ja munakaid. Mudakihi paksus on 0,6…0,8 m. Muda lamamiks on 1,0…1,4 m paksune kiht kesktihedat

möllikat peenliiva, mis lasub tihedal peenliival. Tihedat peenliiva läbiti löökpenetreerimisega 5,2 m ulatuses.

VEKA endmetel ulatub liivakompleksi paksus 28 meetrini.

Narva jõgi

PRK0002086 (EELIS andmetel)

PRK0002090 (EELIS andmetel)

PRK0002091

PRK0002092

PRK0002086 ja PRK0002090 tegelikud ligikaudsed asukohad

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 46

Joonis 6. Väljavõte Narva-Jõesuu Suur-Lootsi tn 4 uuringupunktide asukohaplaanist (REI Geotehnika, 2016).

Kavandatavate süvendustööde alal ei ole teostatud ehitusgeoloogilisi uuringuid. Võttes aluseks REI Geotehnika

(2016) koostatud ehitusgeoloogilise uuringu andmed, on üsna tõenäoline, et ujuvkaide ümbruse jõepõhi on

sarnaste omadustega – liiv on kaetud mudaga.

Narva-Jõesuu veehaarete ühisveevarustuse joogiveeallikaks on Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka

veekiht (Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022).

Narva-Jõesuu sadama läheduses ei paikne maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart, 2021).

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub inertsgaaside hulka, see tähendab,

et ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks.

Narva-Jõesuu sadamast põhja pool paikneva Suur-Lootsi tn 1, 1c, 1d, 5, 7, 9 ja Tuletorni tn 1 detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise raames teostati radoonitaseme mõõtmised maapinnas. Vastavalt Eesti

standardile EVS 840:2017 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud

radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab radoonitase

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 46

olema alla 200 Bq/m³. Sadama ala paikneb normaalse Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus

pinnaseõhus lubatud piiridesse (<50 kBq/m3) ning ei vaja leevendusmeetmete rakendamist. Seda ka seetõttu,

et kavandatava tegevusega hoonestust ei kavandata.

HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED

4.1.2. Narva jõgi

Narva-Jõesuu sadam asub Narva jõe Eesti Vabariigi poolsel kaldal. Narva jõgi on laevatatav siseveekogu.

Tulenevalt jugadest ja elektrijaama rajatistest ei ole võimalik veesõidukitega liikuda jõe ülemjooksult

alamjooksule (ja vastupidi).

Narva jõgi (VEE1062200) saab alguse Peipsi järvest (VEE2075600) Vasknarva ordulinnuse juurest ning suubub

Narva lahte (VEE3101000). Narva jõe pikkus on 73,8 km (ilma lisaharudeta) ning jõe maksimaalseks laiuseks on

400 meetrit. Narva jõe valgala on 56 200 km2. Narva jõgi on oma vooluhulgalt (keskmine 335 m3/s, suurim 509

m3/s ja väikseim 206 m3/s) Eesti suurim jõgi ja Soome lahte suubuvatest jõgedest suuruselt teine (Eesti

Entsüklopeedia, 2012). Narva jõgi läbib üht seisuveekogu – Narva veehoidlat (VEE2015410) (EELIS, 2021).

Jõe vee voolukiirus, tulenevalt väikesest langust, on mõõdukas (tavaliselt alla 1 m/s), see sõltub ka merevee

tasemest Narva lahes. Narva jõe veerežiim ei ole looduslik, seda reguleeritakse Jaanilinnas (Vene Föderatsiooni

haldusalas) asuva hüdroelektrijaama poolt (tsükliline töörežiim). Narva jõe alamjooksule on iseloomulik ka

veetaseme suur looduslik kõikumine sõltuvalt muutustest merevee tasemes. Meretaseme mõju on eriti oluline

tugevate ja püsivate loodekaare tuulte korral, mis tõstavad veetaset Narva lahes. Juhul kui Narva lahes on

veetase keskmisest kõrgem, takistab see väikese languga Narva jõe alamjooksul äravoolu, põhjustades

veetasemete tõusu jões. Seega on jõe vooluhulgad alamjooksul võrreldes ülemjooksuga võrdlemisi varieeruvad

(Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava

2015‒2024).

Narva jõe sügavus sadama akvatooriumi alal pärineb Corson OÜ (2017) koostatud projektist. Projekti alusel

asub 2,5 m sügavusjoon (0 m abs mereveetaseme korral) kaldast ligikaudu 40 m kaugusel. Pärast seda toimub

veesügavuse suurenemine väga kiiresti, ujuvai otsas on veesügavus juba 7,5 meetrini (joonis 7).

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 46

Joonis 7. Väljavõte Narva-Jõesuu linna sadama ehitusprojekti „Katendid ja liiklusmärgid“ joonisest (Corson OÜ

(2017)).

Narva jõe ja veehoidla vett kasutatakse erinevates valdkondades. Jõe hüdroenergilist ressurssi kasutatakse

Narva jõe paremkaldal paiknevas Venemaale kuuluvas hüdroelektrijaamas. Eesti poolel hüdroenergilist

ressurssi praegu ei kasutata. Veehoidla suurimad kasutajad on Eesti ja Balti soojuselektrijaamad.

Soojuselektrijaamade seadmete jahutamiseks võetakse hoidlast vett. Peale kasutust juhitakse jahutusvesi

suuremalt jaolt tagasi veehoidlasse. Tagasi juhitav vesi on tunduvalt kõrgema temperatuuriga (OÜ Hendrikson

& Ko, 2011).

TalTechi Meresüsteemide Instituudi mõõtmiste andmetel perioodil 2017-2021 on Narva-Jõesuu sadama

veetase olnud äärmiselt varieeruv, mille maksimum oli 161 cm üle mereveetaseme (kõrgus 0 m abs) ja

miinimum -70 cm alla mereveetaseme nulli. Fotol 1 ja fotol 2 on näha 22.10.2021 Narva jõe kõrge veetase, mis

päeva kõrgeima veetasemega hetkel oli 144 cm üle mereveetaseme.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 46

Foto 1. Vaade Narva- Jõesuu linnakaile lõunast (Narva-Jõesuu Linnavalitsus, 22.10.2021).

Foto 2. Vaade olemasolevale ujuvkaile põhja suunast (Narva-Jõesuu Linnavalitsus, 22.10.2021).

Narva-Jõesuu sadamast ülesvoolu jääval Narva veehoidlal võivad mõningal juhul tekkida ujuvsaared.

Ujuvsaared tekivad, kui kõrgvee tõttu pääsevad maismaa küljest lahti väikese pindalaga metsaga kaetud

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 46

maatükid. Ujuvsaartest saab vabaneda, lastes need läbi Narva elektrijaama tammi lüüsi. Läbi lüüsi minnes

hekseldatakse saare pinnas ja puitmaterjal, mis kandub allavoolu Narva lahe suunas. Ujuvsaarest pärinev

puidurisu ja heljum võib kanduda ka Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi ja selle lähipiirkonna alale.

Narva jõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu vastavalt keskkonnaministri 09.10.2002

määrusele nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende

veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“.

Narva jõgi on lõigul Karoli oja suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva paisust suubumiseni merre

keskkonnaministri määrusega nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”

kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on veekogu loodusliku

sängi ja hüdrobioloogilise režiimi muutmine keelatud.

Varasemalt on Narva jõel olnud 3 veekogumit. Veekogumite jaotus on muudetud keskkonnaministri

16.04.2020. a määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja Territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate

väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ (edaspidi määrus nr 19).

Narva jõgi on jagatud määruse nr 19 järgi neljaks veekogumiks: Narva_1 (Narva lähtest Narva veehoidlani);

Narva_2 (Narva jõgi: Narva veehoidla); Narva_3 (Narva jõgi: kuiv säng) ja Narva_4 (Narva veehoidlast suudmeni),

millest viimased kolm kvalifitseeruvad tugevasti muudetud veekogumite alla. Ainuke looduslik veekogum on

Narva_1 (Narva lähtest Narva veehoidlani). Tegevus kavandatakse veekogumil Narva_4.

Narva_4 ehk Narva veehoidlast suudmeni veekogum on tugevasti muudetud veekogum, mille veekogu tüüp

on V4B (jõed valgala suurusega üle 10 000 km²). Narva_4 kuulub keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19

„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,

pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga

hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ alusel pinnaveekogumite nimekirja, mille seisundiklassi

tuleb määrata ning seetõttu teostatakse veekogumil iga-aastast veekvaliteedi ja ökoloogilist seiret.

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnangu (Keskkonnaagentuur, 2021) alusel

on Narva jõe veekogumi Narva veehoidlast suudmeni ökoloogiline potentsiaal halb. Ökoloogilise seisundi

mittehead elemendid on varasemate aastate pinnaveekogumite seisundi vahehinnangute andmeil olnud SUSE

(suurselgrootud), KALA (kalastik) ja FÜBE (fütobentos). Ökoloogilise sisundi mittehead näitajad on WAT

(Watanabe ränivetikate indeks), 100-TDI (ränivetikate troofsusindeks), T (suurselgrootute taksonirikkus), EPT

(tundlike suurselgrootute taksonite arv), H (suurselgrootute Shannoni taksonierisus), ASPT (keskmine taksonite

osakaal koguliikide arvust), mis on põhjustatud veetasemete kõikumisest ja paisudest. Narva veehoidlast

suudmeni veekogumi keemiline seisund on 2020. aasta seireandmete põhjal hea. Varasemalt on veekogumi

veest leitud 2015. aastal elavhõbedat. Narva jõe veekogumi Narva veehoidlast suudmeni koondseisund on

2020. aastal halb.

EELISe andmetel asub Narva-Jõesuu sadama kaist ca 90 m Narva jõge allavoolu töötav Kirderand OÜ sademe-

ja drenaaživee väljalase (HVL0441150) Narva jõkke. Kirderand OÜ veelaskmega HVL0441150 oli seotud veeluba

nr L.VV/327841, mis tunnistati 2019. aastal ettevõtte taotluse alusel kehtetuks seoses ettevõtte üleviimisega

Narva-Jõesuu linnast Narva linna (st põhitegevuse asukoha muutmisega). E-kinnistusraamatu andmetel on

Lootsi tn 1d (kü tunnus 51301:001:0056) omanik Stendal Halduse OÜ (registrikood 10805182). Käesoleval ajal

on sademevee väljalask loastamata ning puuduvad andmed selle seisukorra kohta.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 46

Narva jõele kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad kalda kaitsevööndid. Narva jõe kalda piiranguvööndi

ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m, veekaitsevööndi ulatus

tulenevalt veeseadusest 10 m ning kallasraja ulatus tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest 10 m

põhikaardile kantud veekogu piirist.

Narva jõe suubumiskohas Narva lahte paikneb lagunenud muul (joonis 8). Lagunenud muuli asemele uue muuli

rajamiseks ja Narva-Jõesuu laevatee süvendamiseks väljastati Narva-Jõesuu Linnavalitsusele keskkonnaluba nr

KL-509327 kehtivusajaga 09.10.2020-01.04.2026. Keskkonnaloa alusel on lubatud laevateed süvendada mahus

9 900 m3 3,0 meetrini keskmisest mereveetasemest. Muuli rajamisel on lubatud kasutada Narva-Jõesuu

laevatee süvendamisel tekkivat liivast materjali, mida kasutatakse uhteoru tagasitäiteks ja geokonteinerite

täiteks, samuti graniitkivi kogumahus kuni 9 900 m3. Keskkonnaloa taotlemise raames koostas Keskkonnaamet

keskkonnamõju eelhinnangu, milles leiti, et Narva jõe suudmeala suur vooluhulk ja -kiirus kannab

süvendustöödel tekkiva heljumi vooluga kaasa avatud merealale ning heljum hajub loodusliku foonini kiiresti

tekkekoha lähedal. Sellest lähtuvalt on süvendustööde käigus heljumi levik lokaalne ja heljumi kandumisega

tekkivad võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse. Keskkonnaamet leidis, et Narva-

Jõesuu uue muuli rajamiseks ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik ning esitas kalastikule avalduvate mõjude

minimeerimiseks omapoolsed tingimused (seotud tööde läbiviimise ajaga).

Joonis 8. Narva-Jõesuu lagunenud muuli paiknemine Narva jõe suudmes (Maa-ameti geoportaal,

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).

4.1.3. Narva laht

Narva-Jõesuu linn (asustusüksus) asub Narva lahe kaldal, kuhu suubub Narva jõgi. Narva laht on suur laht Eesti

kirdeosas ja Soome lahe kaguosas. Narva laht ümbritseb Ida-Viru maakonna rannikut ja samuti Vene

Föderatsiooni alla kuuluva Kurgolovo poolsaare rannikut. Lahe avaosa sügavus ulatub kohati üle 60 m.

Veetemperatuur Narva lahes on Narva-Jõesuus jaanuarist märtsini keskmiselt 0,1, juulis 19,3 °C, kõrgeim

mõõdetud veetemperatuur on 23,7 °C. Soolsus on lahe loodeosas kuni 6‰. Narva lahe ääres asuvad Aseri,

Toila, Sillamäe ja Narva-Jõesuu (Eesti Entsüklopeedia, 2011).

Narva-Jõesuu lagunenud muul

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 46

Narva laht kuulub veekogumisse Narva-Kunda lahe rannikuvesi. Tegemist on R1 tüüpi (Soome lahe kaguosa

oligohaliinne avatud rannikuvesi) loodusliku veekogumiga, mille hüdromorfoloogiline seisund on väga hea.

Narva-Kunda rannikuveekogumi koondhinnang 2020. aasta pinnaveekogumite seisundi hinnangu

(Keskkonnaagentuur, 2020) andmete põhjal on halb keemilise seisundi järgi. Veekogumi halva keemilise

seisundi põhjustajaks on elavhõbeda sisaldus elustikus ja tributüültina (kasutati laevade põhja värvimiseks)

katiooni sisaldus settes. Eelmisel seirekorral (2018. a) ületas TBT sisaldus määramispiiri1, 2020. seireaastal juba

piirväärtuse.

Veekogumi Narva-Kunda lahe rannikuvesi ökoloogilise seisundi hinnang on kesine. Kesist seisundit määravad

kvaliteedielemendid on fütoplankton ja põhjataimestik. Pinnavee määruse nr 192 järgi võib

rannikuveekogumis, mille kohta on iga-aastased andmed klorofüll a ja fütoplanktoni biomassi kohta,

ökoloogiliste kvaliteedisuhete arvutamiseks kasutada seisundi hindamise aasta ja sellele eelneva kuue aasta

seireandmete aritmeetilise keskmise väärtust. Fütoplanktoni ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate alusel

on veekogumi seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid (keskmine).

Arvestades viimase kuue aasta fütoplanktoni ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtuste keskmist, on Narva-Kunda

kogumi fütoplanktoni kvaliteedielemendi hinnang kesine, 2020. a tulemuste järgi klassifitseerub FÜPLA

(rannikuveekogumite fütoplankton) samuti klassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate kuue aasta

keskmise põhjal on Narva-Kunda lahe rannikuveekogum heas seisundis, kuigi seireaasta andmed viitavad

seisundile kesine. Analüüsitud vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest üle piirväärtuse ei tuvastatud ühtegi ainet

(Keskkonnaagentuur, 2020).

Narva-Kunda rannikuveekogumi koondhinnang 2020. aasta pinnaveekogumite seisundi hinnangu

(Keskkonnaagentuur, 2021) andmete põhjal on halb.

LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD

Narva-Jõesuu sadam paikneb Narva jõe suudmealal jõe vasakkaldal. Sadama ala jääb Narva jõe alamjooksu

hoiualale, mis kuulub üleeuroopalise Natura 2000 võrgustikku Struuga loodusalale.

Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) asub Narva jõe alamjooksul Ida-Virumaal Narva linnas ja Narva-

Jõesuu linnas. Ala piirid kattuvad lääne pool jõe kaldajoonega, ida pool on piiriks Eesti Vabariigi ja Venemaa

vaheline kontrolljoon (joonis 1). Hoiuala pindala on 259,2 ha. Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on

EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas

nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja

(Misgurnus fossilis), merisuti ( Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis ), vinträime (Alosa fallax) ja

lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse.

Narva jõe alamjooksu hoiuala jääb Natura 2000 Struuga loodusala piiridesse. Struuga loodusala kaitse-eesmärk

on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus),

tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius),

1 Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,

prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused”. 2 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside

määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 46

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra

fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Narva jõgi on EELISe andmetel elupaigaks II kaitsekategooria liigile tõugjale (Aspius aspius) (KLO9102734) ja

III kaitsekategooria liikidele hingule (Cobitis taenia) (KLO9102735), vingerjale (Misgurnus fossilis) (KLO9102736)

ja võldasele (Cottus gobio) (KLO9102737), mis on ühtlasi Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Struuga loodusala

kaitse-eesmärkideks.

Narva-Jõesuu sadamast ca 600 m Narva jõge pidi ülesvoolu paikneb III kaitsekategooria aluse liigi lai-

tõmmuujuri KLO9200150 (Graphoderus bilineatus) leiukoht. Viimane kinnitatud liigi vaatlus pärineb EELISe

andmetel 2017. aastast. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu

hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024 (edaspidi kaitsekorralduskava) kohaselt ei ole Narva jõgi selle liigi jaoks

tõenäoliselt sobiv elupaik, küll aga võiks liiki kohata jõega kas otse või ajutiselt seotud sobivates

seisuveekogudes.

KULTUURIMÄLESTISED

Narva-Jõesuu sadama läheduses kultuurimälestisi ei ole. Lähimateks kultuurimälestisteks on ca 400 m kaugusel

lääne suunas paiknev ehitismälestis Narva-Jõesuu sanatooriumi peakorpus (Kultuurimälestise registri nr:

27508), ca 600 m kaugusel edela suunas ehitismälestis Narva-Jõesuu Pargi 6 suvila (registri nr 13998) ja

ehitismälestis Narva-Jõesuu kuursaali park (registri nr 13990).

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA

KÕRGEMATASANDILISED STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID

Käesolevat piirkonda hõlmavad kõrgematasandilised strateegilised planeerimisdokumendid toetavad Narva-

Jõesuu sadama ehitust, süvendamistöösid ja hooldussüvendustöösid.

Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (2016)

Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ käsitleb Narva-Jõesuu linna kui piirkondlikku keskust ja näeb

projekti piirkonda kui linnalise asustuse ala. Ala läbivana nähakse ette perspektiivset kergliiklusteed Narva ja

Narva-Jõesuu ning Vaivara valla (käesoleval ajal omavalitsusüksuse Narva-Jõesuu linn) idapoolsete

asustusalade paremaks ühendamiseks.

Ida-Virumaa olulisimad veeteed on Soome laht, Narva jõgi ja Peipsi järv. Soome lahelt laevatatavatele sisevetele

– Narva jõele ja Peipsi järvele – jõudmist raskendavad Narva jõe astang ja hüdroelektrijaam, jõe kärestikud ning

mõlema veekogu puhul küllaltki väike süvis. Narva-Jõesuu sadama potentsiaali tõstmiseks tuleb kohalikul

tasandil planeerimise käigus kavandada muul. Maakonnaplaneering näeb ette Narva-Jõesuu sadama

arendamise toimivaks külalissadamaks, mille arendamisel saaks ühitada erinevaid kasutusotstarbeid (kalandus,

turism, rekreatsioon). Sadamate arendamine ei tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi.

Eritähelepanu tuleb pöörata Eesti suurima ning ühtlasi kalastikuliselt kõige liigirikkamale Narva jõele, sh

alamjooksul paiknevale Struuga loodusalale ja selle lähedusele.

Narva-Jõesuu kuulub suures osas maakondliku tähtsusega Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku alla. Tegemist

on põhiliselt rekreatsioonilise maastikuga. Merikülast itta kulgev kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 46

luidetevöönd on ideaalseks suplus- ja puhkepiirkonnaks. Luiteid katab suures osas pargi-ilmeline männimets.

Narva-Jõesuu sadamat tuleks enam arendada purjejahtide ja teiste väikealuste vastuvõtmiseks.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ toetab Narva-Jõesuu sadama arendamist, kuna toetab sadama

arendamist mitmekesiseid teenuseid pakkuvaks külalissadamaks.

Narva-Jõesuu linna üldplaneering (2019)

Suur-Lootsi tn 2 ja 4 maakasutuse juhtotstarbeks on ette nähtud sadama maa-ala. Üldplaneeringuga

mõeldakse selle all sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ja

akvatooriumi. Mööda Suur-Lootsi tänavat on kavandatud perspektiivne kergliiklustee (joonisel 9 märgitud lilla

katkenjoonega), mis loob ühenduse ka Kalda tänava ja Suur-Lootsi tänava vahele (kulgeb mööda Suur-Lootsi

tn 2 katastriüksuse lõunapiiri). Suur-Lootsi tn 2 ja 4 katastriüksustele on üldplaneeringu alusel lubatud 1-2

korruselised hooned (suurim kõrgus 10 meetrit).

Joonis 9. Väljavõte kehtiva Narva-Jõesuu üldplaneeringu (2019) põhikaardist

Narva-Jõesuu linna üldplaneering toetab Narva-Jõesuu väikesadama arendamist.

Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering (avaliku väljapaneku läbinud eelnõu).

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu seletuskirja alusel on oluline välja arendada Soome lahe ja Narva

jõe äärne sadamate võrgustik, tagamaks turiste teenindavate sadamate seotus. Narva-Jõesuus on

üldplaneeringuga planeeritava Narva-Jõesuu sadama ehk külalissadama (joonis 10) paremaks toimimiseks

vajalik lisada kaikohti Narva-Jõesuu linnasises linnas. Narva jõel aastaringse ohutu navigeerimise tagamiseks

tuleb kavandada muuli taastamist (valminud on muuli tööprojekt). Suudmealal tähistatakse püsiv faarvaater.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 46

Külalissadama puhul on tegu harrastusmeresõitjatele rajatud kümne või enama sildumiskohaga sadamaga,

millel on märgatav tähtsus maakonna kui terviku jaoks veeturismi ja selle meresõiduohutuse seisukohast ning

infrastruktuuri osana, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid piirkonna ettevõtete tegutsemise

võimaldamine. Narva-Jõesuu sadama laiendamiseks on planeeritud kalda kindlustamine ja on paigaldatud

slipp, mis eeldab süvendustööde teostamist. Lisaks on planeeritud alale sadamat teenindava hoone rajamine

(sadamahoone on rajatud). Sadama territooriumi ühendamiseks puhkealaga on alale planeeritud jalgratta- ja

jalgtee rajamine. Sadamate arendamine ei tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi.

Joonis 10. Väljavõte Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu maakasutuse joonisest (Kobras OÜ, 25.10. 2021).

Olemasolevate sadamate laiendamisel tuleb läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine, et analüüsida

veekogule, kaldaalale ja selle vee-elustikule olulise negatiivse mõju avaldumise võimalikkust. Vajadusel tuleb

algatada KSH või KMH, vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, mõjuala

ulatuse ja mõju suuruse täpsustamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu (seisuga 25.10.2021) toetab Narva-Jõesuu sadama arendamist, kuna

on oluline välja arendada Soome lahe ja Narva jõe äärne sadamate võrgustik, tagamaks turiste teenindavate

sadamate seotus

Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025 (2018)

Arengukavas kajastub väikesadamate võrgustiku arendamine nii põhjarannikul kui Peipsil aastateks 2021 ja

2022 ette nähtud sihtotstarbelistes kuludes.

Narva-Jõesuu linna arengukavas kuni 2025 ei ole ette nähtud Narva-Jõesuu väikesadama rekonstrueerimist,

üksnes on välja toodud seda ümbritseva territooriumi korrastamise ja rekonstrueerimise vajadus.

DETAILPLANEERINGUD

Alal kehtib „Suur-Lootsi 1 territooriumi, Suur-Lootsi ja J. Poska tänavate, Poska 36 ja Kalda 10 territooriumite

ja Narva jõe vahele jääva maa-ala detailplaneering“ (Ruum ja Maastik OÜ, 2005).

Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud „Suur-Lootsi 1 territooriumi, Suur-Lootsi ja J. Poska tänavate, Poska 36 ja

Kalda 10 territooriumite ja Narva jõe vahele jääva maa-ala detailplaneering“ on aluseks olnud Corson OÜ 2017.

aastal koostatud Narva-Jõesuu linna sadama ehitusprojektile. Projektiga jäeti alles rohkem kõrghaljastust kui

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 46

detailplaneeringuga ette nähtud. Detailplaneeringus ei olnud ette nähtud kohta jahtide hoiuala jaoks. Kuna

jahtide hoiuala on sadama tegevuseks vajalik, nähti see projektiga ette. Kai asukohta on võrreldes

detailplaneeringuga muudetud seoses lammutustööde tegemise vältimisega. Projekti alusel rajati Suur-Lootsi

tänava äärde asfaltbetoonkattega parkimisplats 30 parkimiskohaga. Detailplaneeringuga alale hooneid ette ei

nähtud, kuid projektiga nähti alale ette sadamahoone ja tankla rajamine veesõidukitele ning kergliiklustee slipi

juurest Kalda tn 2 katastriüksuse suunas. Projektiga kavandati prügikonteinerid sadama kai põhjapoolsesse

nurka. Samuti asus valitud koht hoonele piisavalt lähedal, et ka sealt oleks võimalik prügi ära viia.

6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Narva-Jõesuu sadama ehitusega seotud süvendustööd, hooldussüvendustööd ja graniitkivide uputamisega

kaasnevad mõjud avalduvad nii akvatooriumi puhastamistööde ja kaldakindlustuse ehitustööde ajal kui ka

hiljem, kui on vaja ellu viia hooldussüvendustöid. Tegevuse mõjuallikaks, mis võib eeldatavalt põhjustada olulist

negatiivset keskkonnamõju, on jõepõhja süvendamine, hooldussüvendustööd ja graniitkivide uputamine ning

eemaldatud pinnase käitlus.

Sadama akvatooriumis Narva jõe põhja süvendamine ja hooldussüvendamine ning kaldakindlustuse ehitamise

jaoks graniitkivide uputamine mõjutab otseselt Narva jõge, Narva-Jõesuu sadamat ja seda ümbritsevat

asustust. Süvendustöödel ja vähemal määral kaldakindlustuse rajamisel vette paisatud heljum levib Narva jões

allavoolu, veekvaliteedile avalduv mõju võib ulatuda ka Narva laheni. Narva jõel on moodustatud Narva jõe

alamjooksu hoiuala ja Natura 2000 Struuga loodusala, seega on jõgi üleeuroopalise tähtsusega elupaigaks

mitmetele nn loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikidele.

Sadamat kasutavatele inimestele on sadamateenuste kasutamine ehitusperioodil kas osaliselt või täielikult

piiratud.ne

Ehitustegevus avaldab mõju Narva-Jõesuu sadama ümbruse elanikele ja sadama kõrval Kalda tn 2 kinnistul

supluskohta kasutavatele inimestele müra ja visuaalse häiringu näol. Veekvaliteedi muutused supluskoha

kasutamist otseselt ei mõjuta, kuna supluskoht jääb kavandatava tegevuse asukohast ülesvoolu.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 46

Joonis 11. Vahetu keskkonnamõju hindamise ala (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2021).

Võimalik Narva-Jõesuu sadama edasiarendamisega kaasnev eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju

võib avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele:

• mõju pinnavee veekvaliteedile. Sadama akvatooriumi alal Narva jõe põhja süvendamise ja

hooldussüvendamise käigus tekib heljum, mis kandub mööda Narva jõge allavoolu. Seega mõjutab

tegevus Narva jõe veekvaliteeti, mõju võib ulatuda ka Narva laheni;

Sadama kasutamisel võib veesõidukitest lekkida vette kütust ja õli. Tegevuste elluviimine vähendab

selliste avariide esinemise tõenäosust, kuna tõuseb sadama kasutamise ohutus.

• mõju Narva jõe alamjooksu hoiualale. Sadama akvatooriumi alal Narva jõe põhja süvendamise käigus

tekib heljum, mis kandub mööda Narva jõge allavoolu, mis võib mõjutada Narva jõe alamjooksu

hoiuala kaitse-eesmärgiks oleva jõgede ja ojade elupaigatüübi (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate

kalaliikide seisundit;

• mõju Natura 2000 Struuga loodusalale. Kavandatav tegevus võib mõjutada Struuga loodusala kaitse-

eesmärgiks oleva Narva jõe kui elupaiga seisundit ja ühtlasi kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisundit,

kelle seisund sõltub omakorda jõe seisundist, kuna kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse tagatakse

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 46

läbi elupaiga (jõe) kaitse (vt täpsemalt alapeatükk 6.1). Süvendatav sadama ala ei ole elupaik kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele, kuna tegemist on inimtegevuse poolt mõjutatud alaga, kus toimub

regulaarne laeva- ja paadiliiklus. Sadama akvatooriumi alal Narva jõe põhja süvendamise käigus tekib

heljum, mis kandub mööda Narva jõge allavoolu. KMH aruandes viiakse läbi Natura asjakohane

hindamine;

• mõju õhukvaliteedile ebameeldiva lõhna tekke ja leviku tõttu. Hetkel ei ole teada, kas ja kui suure osa

eemaldatavast settest moodustab muda, mis võib kaldal toimuval settekäitlusel ebameeldivat lõhna

ümbruskonda levitada. See selgitatakse KMH aruandes.

Võimalik Narva-Jõesuu sadama edasiarendamisega kaasnev eeldatavalt oluline positiivne keskkonnamõju võib

avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele:

• loodusressursside kokkuhoidmine. Sadama akvatooriumi alal Narva jõe põhjast eemaldatavat setet on

kavas taaskasutada. KMH koostamise käigus teostatakse süvendatavast settest proovide võtmine ja

analüüs, millest lähtuvalt on võimalik määrata sette edasise käitlemise võimalused. Kui selgub, et sete

ei ole reostunud ja seda on võimalik pärast tahendamist taaskasutada, siis võimalik taaskasutamise

koht või kohad leitakse koostöös kohaliku omavalitsusega keskkonnamõju hindamise käigus. Sette

taaskasutamine täitepinnasena säästab taastumatuid loodusressursse.

Võimalik Narva-Jõesuu sadama edasiarendamisega kaasnev eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju

võib avalduda inimese tervisele ja heaolule:

• tekkiva müra kaudu. Puhastustööde läbiviimise perioodil kaasneb paratamatult nii tööde tsoonis kui

selle vahetus ümbruses mürataseme tõus. Müratase väheneb tööde tsoonist eemaldumisel. Müra

tekkimine on seotud järgmiste tegevustega: puhastamistöödeks vajaliku varustuse transport, sadama

akvatooriumi piires Narva jõe põhja süvendamine ning sette käitlemine (käitlemine kohapeal ning

transport taaskasutamise sihtkohta), puhastustööde järgselt ala korrastamine, samuti tööd sadama

maismaa alal (sõidutee ja kergliiklustee ehitus, jahtide hoiuala laiendamine, kai rekonstrueerimine).

Narva-Jõesuu sadam paikneb tiheasustusega Narva-Jõesuu linnas, mille ümbruses on segaasustus

(kortermajad, vanad tööstushooned, supermarket, kohvikud, avaliku kasutusega saun, haljasala koos

uue Narva-Jõesuu üldplaneeringuga planeeritava suplusrannaga, päästedepoo ning planeeritud

kergliiklusteed). Tööde teostamise perioodil tekkiv müra võib häirida lähimate elanike, piirkonnas

viibivate ja seda külastavate ning Kalda tn 2 katastriüksusel supelranna ja haljasala rekreatiivsel

eesmärgil kasutavate inimeste tervist ja heaolu;

• sadama kasutamise häirimise kaudu. Kavandatavate tööde teostamise ajal on sadama kasutamine, sh

akvatooriumi alal veesõidukitega liiklemine ajutiselt häiritud.

KMH aruandes esitatakse eeldatavalt (oluliste) negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh

vajalikud seiremeetmed.

Pärast sadama edasiarendustööde teostamist paraneb sadama poolt pakutavate teenuste kvaliteet ning

paraneb Narva-Jõesuu linna kuurortlinna kuvand, kuna sadam suudab peale arendusehitustööde teostamist

ühitada paremini erinevaid kasutusotstarbeid (kalastus, turism, rekreatsioon).

Järgnevalt on käsitletud mõjuvaldkonnad, millede edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta vajalikuks

eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu:

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 46

• mõju maakasutusele. Kavandatud tegevusega ei muudeta ala kasutamise otstarvet. Tegemist on

olemasoleva sadamaga, mille jätkuv kasutamine on strateegiliste planeerimisdokumentidega ette

nähtud. Kalda tänavalt ühesuunalise sõidutee rajamine kuni sadama slipini parandab

juurdepääsuvõimalusi sadamale ning jõe ääres paiknevat sadamate omavahelist ühendust.

• Mõju pinnasele. Tegemist on tööde läbiviimisega olemasolevas sadamas, kus looduslikku pinnast on

juba muudetud. Uue sõidutee rajamine ning kergliiklustee pikendamiseks on vajalik eemaldada

looduslikku pinnast, kuid tööde mahtu ja asukohta arvestades ei ole tegemist olulise mõjuga, mõju on

lokaalne.

• Mõju pinnavee hüdroloogilisele režiimile. Sadama akvatooriumi süvendamine ja kaldakindlustuse

rajamine ei too kaasa muutusi jõe veetasemes, veevahetuses, vooluhulkades.

• Mõju pinnavee morfoloogilisele seisundile. Kavandatud tegevusega muudetakse kalda looduslikkust

kalda piirkonnast jõevooluga alale kantud sette eemaldamise ja graniitkivist kaldakindlustuse

rajamisega ja sellega kaasneb ka kaldajoone muutmine/muutumine. Samas tegemist on sadama alaga,

kus kalda looduslikkust on juba varasemalt muudetud (ujuvkai rajamise ja veepiirilt taimestiku

eemaldamisega).

• mõju õhukvaliteedile saasteainete õhkupaiskamisega. Narva-Jõesuu sadama edasiarendustöödega ei

kaasne eeldatavalt olulisi õhuheitmeid ei puhastustöödeks ja sette transpordiks kasutatavate masinate

kasutamise ega ka settekäitluse tagajärjel. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused

piirkonna välisõhu kvaliteedis on ajutised ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole

suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks;

• mõju vibratsioonitasemele. Narva-Jõesuu sadama edasiarendustöödega ei kaasne eeldatavalt olulist

vibratsiooni, kuna puhastustöödel kasutatav tehnika peab juba tehasest väljudes vastama vajalikele

nõuetele selles osas (tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases tulenevalt ka

töötervisohu alastest nõuetest). Tervist kahjustavat ülenormatiivset ja hoonetele kahjustusi tekitavat

vibratsiooni teket ette näha ei ole;

• mõju valgustasemele, soojusele ja kiirguse tasemele. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust tegevustega

ei kaasne. Projekteeritavale juurdepääsuteele ja jahtide hoiuala laiendusele on projekteeritud

välisvalgustus, mille puhul valgusreostuse tekitamisest ei ole asjakohane rääkida.

• mõju väärtuslikule maastikele ja rohevõrgustikule. Kavandataval tegevusel puudub mõju väärtuslikule

maastikele ja rohevõrgustikule, kuna Narva-Jõesuu sadam ei asu väärtuslikul maastikul ega

rohevõrgustiku alal;

• mõju kultuurimälestistele. Kavandataval tegevusel puudub mõju kultuurimälestistele, kuna

lähipiirkonnas ei leidu ühtegi kultuurimälestist;

• mõju kliimamuutustele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole võimalik

tegevusega kaasneva mõju avaldumine kliimamuutustele;

• riigipiiriülene mõju. Süvendustööde läbiviimise ala lähim kaugus Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni piirist on ca 110 m. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mõjude võimalikku

ulatust, ei ole riigipiiriülese keskkonnamõju esinemine tõenäoline. Mõningal määral võib heljumit

kanduda ka üle riigipiiri (st risti voolu suunas), ent kuna süvendustööde läbiviimise ala asub jõe n-ö

väliskurvis ja heljumi kanne allavoolu kuni laheni jääb pigem jõe vasakpoolselele alale, siis on

veekvaliteedi mõjutamine teisel pool riigipiiri ehk jõe idapoolsemas osas ebaoluline;

• kumulatiivne mõju. Suur-Lootsi tn 1, 1c, 1d, 5, 7, 9 ja Tuletorni tn 1 detailplaneeringuga on kavandatud

tervikliku multifunktsionaalse linnaruumi kujundamine ning on antud ehitusõigus elamute, hotelli,

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 46

sadama-ala, promenaadi ja avalikult kasutatava väljaku ehitamiseks. Kuna ei ole teada

detailplaneeringu elluviimise aeg, siis ei ole võimalik ka üheselt hinnata ehitustööde läbiviimise

kumulatiivsete mõjude avaldumist. Positiivne kumulatiivne mõju avaldub pärast mõlema ala

arendustööde läbiviimist atraktiivse linnaosa loomise kaudu, mille edasine käsitlemine KSH aruandes

ei ole vajalik.

MÕJU NATURA 2000 STRUUGA LOODUSALALE

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada

üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on

kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura

võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Euroopa

Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korraldusega nr 6153.

Kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt Natura 2000 võrgustiku aladele kaasneva mõju hindamisel on

lähtutud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt, 2013, viimati täiendatud 2019) ja Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta (Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine, mis aitab otsustada, kas projekti elluviimine võib

Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju

avaldada.

Natura eelhindamine

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud.

Natura eelhindamises võetakse aluseks Narva-Jõesuu sadama ehitustööd, süvendustööd ja

hooldussüvendustööd.

1. Projekt või kava seos Natura ala kaitsekorraldusega

Projektiga kavandatavate tegevuste otsene eesmärk ei ole seotud Struuga loodusala kaitsekorraldusliku

tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavas määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2. Mõjuala ulatuse määratlemine

Kuna tegemist on Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alaga seotud projektiga, siis eelhindamise ulatus hõlmab

Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi Narva jões, selle vahetut ümbrust ning ka sadamast allavoolu ulatuvat

Narva jõe osa. Süvendatav ala ulatub osaliselt Struuga loodusalale.

3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus

3 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 46

Narva-Jõesuu sadama alale jääb Struuga loodusala (RAH0000602), (maismaa pindala: 1177,4 ha, siseveekogude

pindala: 546,8 ha, pindala kokku: 1724,2 ha).

Struuga loodusala kaitse-eesmärk: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning

lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Struuga loodusala iseloomustus: Struuga loodusala (kattub osaliselt Struuga linnualaga) asub Ida-Virumaal ja

ala pindala on ca 1724,2 ha. Maastikuliselt kuulub vaadeldav piirkond Alutaguse maastikurajooni, kuid on

natuke erinev võrreldes tüüpilise Alutaguse maastikuga. Loodusala peamisteks iseloomulikeks joonteks on

Narva jõgi koos Jaama jõe ja Karoli oja alamjooksudel olevate vanajõgedega (Jaama ja Karoli struugadega)

ning ulatuslik jõe ja vanajõgede kallastel olev lammiala (Struuga ja Karoli luht). Jaama ja Karoli luhta mõjutab

otseselt Narva jõe veetase, kevadise suurvee ajal ujutab jõgi suure osa luhtasid üle. Narva jõe ülemjooks on

looduslikult võrdlemisi varieeruv, seal saab eraldada kolme üksteisest üsna erinevat lõiku – võrdlemisi sügav

lähteala, kiirevooluline Omuti kärestike lõik ning Narva veehoidla poolt mõjutatud seisuveeline lõik, millest

viimane ei kuulu loodusala koosseisu. Narva jõe pikiprofiilil on järsk langus väljaspool loodusala asuvas koskede

ja kuivade kärestike piirkonnas. Väärtuslik elupaik – Narva jõe kosed ja nendest allavoolu paiknevad suure

languga jõelõigud – on valdava osa aastast ilma veeta. Alamjooksul on jõe langus suhteliselt väike. Narva jõe

alamjooksule on iseloomulik veetaseme suur looduslik kõikumine sõltuvalt muutustest merevee tasemes

(Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava

2015‒2024).

Olulisus: Struuga loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450). Hea

esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga jõeelupaik koos vanajõgedega on heaks elupaigaks saarmale

(Lutra lutra), paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus), tõmmuujurile (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobule

(Ophiogomphus cecilia), harilikule tõugjale (Aspius aspius), harilikule hingile (Cobitis taenia), harilikule

võldasele (Cottus gobio), harilik vingerjale (Misgurnus fossilis), jõesilmule (Lametra fluviatilis) ja lõhele (Salmo

salar). 2009.-2010. a kalastiku inventuuril saadi Narva jõe ülemjooksul katsepüükidel kaitsealustest liikidest

vingerjat, hinku ja võldast (kiirevoolulisematest ja kivise põhjaga kohtadest). Omuti kärestikel tabati lisaks

eelloetletud liikidele harjust (Thymallus thymallus) ja erinevas vanuseastmes tõugjaid. Vingerjat ja hinki on

leitud ka loodusalal paiknevatest Jaama jõest ja Karoli ojast. Hinku võib esineda struugade suudmealal, tõugjas

ja võldas on antud piirkonnas eksikülalised ning satuvad vanajõgedesse juhuslikult (Narva jõe ülemjooksu

hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024).

4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine

Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura-

eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-

eesmärkidele. Kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning

üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike

kaitsealade ja neil tegevust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kaudu. Struuga loodusala kattub Narva jõe

alamjooksu hoiualaga ja Alutaguse rahvuspargiga, seega on tegevus hoiualaga piirneval alal piiratud

looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 46

häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Samuti kehtivad hoiualal looduskaitseseaduse § 14 lõikes 1 sätestatud üldised kitsendused, mille kohaselt ei

või kaitsealal valitseja nõusolekuta koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid,

kehtestada üld- ja detailplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, lautri ja paadisilla ehitamiseks ning anda

projekteerimistingimusi ja ehitusluba.

Kavandatavate tegevuste kirjeldus ja ulatus on kirjeldatud peatükis 3, 4 ja 6.

Narva jõge hõlmav Struuga loodusala kaitse-eesmärk elupaik jõed ja ojad (3260) hõlmab Natura 2000

standardandmebaasi andmeil 470 ha, mille esinduslikkus on B. Pikaajaline kaitse-eesmärk on nimetatud pindala

ulatuses elupaiga hea seisundi tagamine ja esinduslikkus (B-C) ning jõe hea seisundiklassi tagamine

veemajanduskava kriteeriumite järgi.

Narva jõe alamjooksul on tähtsamateks surveteguriteks suure osa potentsiaalse elupaiga – kanjonis asuva

jõelõigu – jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning

settekoormuse tõstmine ujuvsaarte jõkke juhtimisega. Loodusliku veerežiimi muutumine on põhjustatud Narva

hüdroelektrijaama poolt mõjutatavast vooluhulgast, suubumiskohas lahte süvendatud jõesängis kõigub jõe

veetase merevee tasemest sõltuvalt. Lisaks on mõjuteguriks Narva jõkke juhitavad sademevee väljalasud ja

Narva reoveepuhasti heitvee väljalask jõkke. Ujuvsaarte kontrollimatu suunamine jõkke tõstab jõe settereotust

ja risustab elupaiku. Ujuvsaari lasti läbi Kulgu paisu 2009. aastal, millega kaasnes tugev setete allakanne, mis

kattis Narva jõe põhja pikemaks või lühemaks ajaks arvestatava paksusega settekihiga. Niisugusel protsessil oli

ilmselt negatiivne mõju, vähemalt ajutine, nii kalastikule kui ka muule elustikule, kuid vajalikud andmed (näiteks

setete mahu, koostise ja liikumise iseloomu kohta) mõju täpsemaks kirjeldamiseks puuduvad (Narva jõe

ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒

2024).

Kavandatud Narva-Jõesuu sadama tööde käigus ei toimu veekogu tõkestamist, pindala vähendamist, heitvee

jõkke juhtimis ega maaparandusobjektide rajamist. Samas suureneb süvendustööde läbiviimisel jõe

settekoormus, mida on loetud elupaigatüübi ohuteguriks, seetõttu ei ole kavandatava tegevuse ebasoodne

mõju elupaigale jõed ja ojad (3260) välistatud.

Struuga loodusala kaitse-eesmärki: elupaika lamminiidud (6450) kavandatud tööde käigus ei mõjuta, kuna

tegevus toimub peamiselt Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alal, mis jääb elupaiga jõed ja ojad (3260) alale.

Sadama maapealsed tööd ei mõjuta lamminiitude elupaiga seisundit, kuna sadama maa-ala asub linnalise

asustusega piirkonnas, kus lamminiidu elupaika ei leidu.

Narva jõe alamjooksul esineb kaitsealustest liikidest vingerjat, hinku, võldast, harjust, jõesilmu ja ojasilmu.

Vähesel määral on märgatud ka tõugjat. Teadaolevalt (kalurite küsitluse põhjal) on alamjooksul saadud ka

vinträime, juhukülalisena satub sinna merisutti. Tuura looduslik asurkond on tõenäoliselt hävinud – taasasustati

Narva jõe alamjooksule 2013. a (400 1-aastast tuura, mis toodi Kanadast), 2019. a (5000 isendit) ja 2020. aastal

(50 erilise märgisega tuura). Selles jõelõigus ei esine looduslikult paljunevat lõhet ja piisaval määral teisi

kärestikel kudevaid kalaliike (sh jõesilmu) (Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva

jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024).

Kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse tagatakse läbi elupaiga (jõe) kaitse. Kaitsealuste kalaliikide vähene

esinemine jõe alamjooksul on otseselt seotud vee kõrvalejuhtimisega koskedest ja nende alustest kärestikest.

Veekvaliteedi limiteerivat mõju kalade liigilisele koosseisule ei ole täheldatud, ajutisest veekvaliteedi langusest

tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad tavaliselt noorjärkude arvukuse ja vastavate põlvkondade tugevuse

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 46

languses, liikide hävimine on haruldasem (Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva

jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024).

Hink (Cobitis taenia) esineb Eestis oma leviala põhjapiiri lähedal. Hink on üldiselt paikse eluviisiga

soojalembeline jõgedes ning järvedes elav mageveekala, kes eelistab liivase põhjaga aeglasevoolulisi elupaiku:

järvede sisse- ja väljavoolualasid, aeglase vooluga jõelõike, järvede litoralivööndit. Liigi võime toituda ja sigida

vee madala hapnikusisalduse juures on võimaldanud hingul asustada ka elupaiku, mis eutrofeerumise tõttu

võivad olla muutunud elupaigana kõlbmatuks mitmetele teistele kalaliikidele. Hink koeb juunis-juulis madalas

(0,3-0,8 m sügavuses) vees elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele. Kudemiseks on oluline

tiheda taimestiku esinemine veekogus. Selle kirjelduse järgi ei ole Narva-Jõesuu sadama piirkond liigile sobilik

kudemisala.

Hink on laialdaselt levinud Narva jõe alamjooksul (Natura standardandmebaasis märge C). Narva jõe

alamjooksu hoiualal tagatakse liigi kaitse läbi elupaiga jõed ja ojad (3260) kaitse (Natura standardandmebaas;

Struuga loodusala, 2021).

Hingu asurkondi ohustavaks olulisemaks teguriks peetakse veekogu hüdromorfoloogilise seisundi halvenemist

(paisutamine, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt). Negatiivselt mõjub ka veekvaliteedi

langus. Narva jõe alamjooksul on tähtsaimaks surveteguriks vooluhulga ja veetaseme kõigutamine.

Liigi kaitsekorraldusperioodi (kuni 2024. aastani) ja pikaajaline (30 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärk on

asurkonna säilimine ja elupaiga säilimine soodsas seisundis.

Kavandatud tegevusega Narva-Jõesuu akvatooriumi alal kaasneb veekvaliteedi langus süvendustööde käigus

vette sattuva heljumi tõttu ning seega ei ole kavandatava tegevuse tõttu kaasnev ebasoodne mõju hingule

välistatud.

Vingerjas (Misgurnus fossilis) on varjatud eluviisiga mageveekala, kes asustab peamiselt veekogude

kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme settega ja lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti

soojenevaid piirkondi. Vingerjat leidub enam aeglase vooluga jõgede lammialal paiknevates veekogudes,

eeskätt vanajõgedes ja jõe seisuveelistes soppides. Vingerjat võib leida ka kraavidest, järvedest, mõnikord

jõgede kärestikulistelt lõikudelt. Vingerjas hoidub jõepõhja (mutta), kasutab fakultatiivselt õhuhingamist ja

talub hästi hapnikupuudust. Vingerjas koeb aprilli lõpust kuni juunini. Vingerjat leidub ka Narva jõe alamjooksul

hüdroelektrijaamast suudmeni. Vingerjas on Natura standardandmebaasi andmeil (2021) Struuga loodusalal

vähe levinud.

Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude süvendamisega kaasnev elupaikade hävitamine, kaldalähedase

madalaveelise elupaiga asustajana on vingerjas tundlik veetaseme kõikumise suhtes.

Narva-Jõesuu sadama piirkond vingerjale suure tõenäosusega elupaika ei paku, kuna tegemist on inimese

poolt ümberkujundatud, taimestikuvaba ja inimtegevusest mõjutatud alaga. Seega sadama akvatooriumi

süvendamine kui liigi jaoks oluline ohutegur antud asukohas mõju ei avalda. Samuti ei too kavandatud

tegevused kaasa Narva jõe veetaseme muutusi. Veekvaliteedi muutused liigile ohuteguriks ei ole. Eelnevale

tuginedes võib väita, et kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju vingerja seisundile.

Tõugjas (Aspius aspius) on Eestis üsna vähearvukas, leidub peamiselt Peipsiga seotud suuremates jõgedes,

sealhulgas Narva jões. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga

spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid kiirevoolulised, kruusase-kivise põhjaga jõelõigud. Tõugjas koeb

tavaliselt aprillikuus. Kaitsekorralduskava järgi on Narva jõe alamjooksul liigile probleemiks suure osa

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 46

potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena ning vooluhulga ja veetaseme

kõikumised. Tõugja kaitsekorraldusperioodi ja pikaajaline (30 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärk on asurkonna

säilimine ja elupaiga säilimine soodsas seisundis.

Narva-Jõesuu sadama arendustööd ei avalda ebasoodsat mõju tõugja asurkonna säilimisele, kuna ei too kaasa

vooluhulga ja veetaseme kõikumisi, samuti ei kaasne mõju potentsiaalsetele kudealadele.

Võldas (Cottus gobio) esineb nii magevetes kui ka meres. Võldas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, kes asustab

veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Eestis on võldas tavaline vooluvetes, kus asustab peamiselt

kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga jõelõike. Vooluveekogude puhul määravad nende kvaliteedi võldase

elupaigana ära kaks põhilist kvaliteedielementi: hüdromorfoloogiline kvaliteet ja vee kvaliteet.

Kaitsekorralduskava järgi leidub võldast Narva jõe alamjooksul väga vähesel määral. Narva jõe alamjooksul on

surveteguriteks suure osa potentsiaalse elupaiga – kanjonis asuva jõelõigu – jätkuv blokeerimine vee

kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning settekoormuse tõus ujuvsaarte jõkke

juhtimise tõttu. Võldas on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal laialdaselt levinud.

Kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole välistatud ebasoodsa mõju teke võldase elupaigale, kuna tööde käigus

suureneb jões settekoormus.

Lisaks eelmainitud liikidele on Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks saarma (Lutra lutra), paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus), tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), jõesilmu

(Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. Eelnevalt mainitud liike kavandatava tegevuse alal

ja selle mõjualal EELISe andmeil ei leidu.

Saarmas (Lutra lutra) on poolveeline imetaja, kelle miinimumarvukus on käesoleval ajal 1000- 1200 isendit.

Eestis asustab saarmas kõiki siseveekogusid ja rannikumerd. Saarma põhielupaikadeks on suuremad jõed ja

järved, kuid ta liigub ka mööda väga väikeseid kraave ja ojasid.

Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alal ega selle lähiümbruses ei ole leitud saarma elupaika. Tegemist on

linnalise asustusega, kus looduslikku kallast on inimese poolt oluliselt muudetud ja seega võib eeldada, et ala

ei paku liigile sobivat elupaika. Ebasoodne mõju liigi seisundile on välistatud.

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elab Eestis peamiselt keskmise suurusega vooluvetes, mõõdukas või kiires

voolus. Kevadel ja suvel tegutsevad paksud jõekarbid 0,3-0,8 m sügavusel vees, sügisel liiguvad nad

sügavamale. Paks jõekarp eelistab liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise-

või kiirevoolulisi veekogusid. Paksukojaline jõekarp on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal

haruldane. Paksu jõekarbi kaitse korraldamise tegevuskava (2017) kohaselt on suured jõed nagu Narva jõgi

liigile ebasobivaks elupaigaks.

Paksukojalist jõekarpi ei ole Narva jões alamjooksult leitud, see on liigile ebasobiv elupaik ja seega on

ebasoodne mõju liigile välistatud. Sobivad elupaigad on eelkõige struugad ja Narva jõe ülemjooksu kaldaala,

mis jääb kavandatavate tööde mõjualast välja.

Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) on 14-15 mm pikkune mustjaspruun mardikas, kes elupaikadena eelistab

väikesi, madalaveelisi järvi ja tiike, kus veekihi sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui üks meeter ning rikkalikule

kaldataimestikule lisaks on vajalik ka taimestikuta avavee olemasolu. Peamiseks ohuks on veekogude

eutrofeerumine ja saastamine pestitsiididega, kuid ka väikesaunade pesuvesi, sõidukite pesemine veekogude

ääres ja õlireostus, mis võivad veekogud tõmmuujuri jaoks ebasobivaks muuta (Lai-tõmmuujuri (Graphoderus

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 46

bilineatus) kaitse tegevuskava, 2017). Tõmmuujur on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal

haruldane.

Tõmmuujurit ei ole Narva jõe alamjooksul leitud ja seega ei mõjuta kavandatav tegevus tõmmuujuri elupaika

ebasoodsalt. Sobivad elupaigad on eelkõige struugad ja Narva jõe ülemjooksu kaldaala, mis jääb

kavandatavate tööde mõjualast välja.

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) valmikute tegutsemispiirkonnaks on keskmise suurusega jõgede

kärestikulised ja kiirema vooluga lõigud. Neile sobivad kohad, kus on vaheldumisi päikselised ja

kaldataimestikuga varjatud alad. Rohe-vesihobu valmikud vees ei ela. Ohuteguriteks on eelkõige jõesängi

füüsiline muutmine, õgvendamine, voolurežiimi muutmine, taimestiku ümberkujundamie jõekoridoris ja vee

reostamine. Rohe-vesihobu on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal haruldane.

Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alal kavandatavad tööde käigus ei avaldu ebasoodsat mõju rohe-vesihobu

elupaigale, kuna rohe-vesihobu ei ole Narva jõe alamjooksul leitud. Sobivad elupaigad on eelkõige struugad

ja Narva jõe ülemjooksu kaldaala, mis jääb kavandatavate tööde mõjualast välja.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on Eestis tavaline ja üsna laialt levinud liik. Suguküpsed isendid elavad ning

toituvad mere- või riimvees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Koelmud paiknevad kiirevoolulistel kärestikel,

kruusase ja kivise, Narva jões ka paese põhjaga aladel. Ränne jõgedesse algab kudemisele eelneva aasta suve

teisel poolel, on intensiivsem sügisel ja seejärel kevadel. Marjast koorunud jõesilmu vastsed levivad koelmutelt

allavoolu liivase ja mudase põhjaga jõelõikudesse ning jäävad sinna 4-5 aastaks.

Narva jõe alamjooks on jõesilmule kõige olulisem elupaik Eestis, siinse jõesilmu osakaal Eesti püükides on

ligikaudu 80%. Jõesilm esineb Narva jões ajalooliselt ainult koskedest allavoolu, sest kosed on ületamatuks

looduslikuks rändetõkkeks. Praegu on levila veelgi lühenenud, kuna koskede kohal ei ole jõesängis püsivalt

vett. Jõesilm on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal laialdaselt levinud.

Peamisteks kahjulikeks surveteguriteks jõesilmule Narva jões on suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv

blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ja settekoormuse tõus

ujuvsaarte jõkke juhtimisega või jõe põhja süvendamise tagajärjel.

Liigi kaitsekorraldusperioodi (kuni 2024. aastani) ja pikaajaline (30 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärk on

asurkonna säilimine ja elupaiga säilimine soodsas seisundis.

Kavandatud tegevusega Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alal ei ole välistatud ebasoodsa mõju teke

jõesilmule, kuna süvendustöödega kaasneb settekoormus Narva jões.

Lõhe (Salmo salar) on anadroomne siirdekala, kes elab ning toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse.

Kudemispaikadeks on lõhel jõgede kärestikulised alad. Alates 20. sajandist on Eestis lõhe asurkondade arv ja

lõhe arvukus oluliselt vähenenud. Narva jõgi oli väga hea lõhejõgi, kuid praegusel ajal seal lõhe looduslikku

taastootmist ei toimu. Lõhe kudemiseks sobivad kärestikud paiknevad jõelõigus, mis on pärast Narva

hüdroelektrijaama tammi ehitamist enamuse aastast ilma veeta, mujal sobivaid kudemiskohti jões ei leidu.

Lõhepopulatsiooni taastumisel võivad surveteguriteks osutuda ka vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning

veekvaliteedi langus.

Peamisteks ohtudeks on rändeteede tõkestamine, jõgede paisutamine, vooluhulga ja veetaseme muutused

reguleeritud jõgedes ja kudejõgede reostumine. Lõhe on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga

loodusalal harva esinev.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 46

Kavandataval tegevusel Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alal puudub otsene oluline mõju liigile, sest

tegevusega ei kaasne eelpool loetletud negatiivseid ilminguid ja muutusi jõe hüdromorfoloogilises seisundis.

Kokkuvõttes: kavandatud tegevusega Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi alal ei ole ebasoodsa mõju

avaldumine Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevale mitmele liigile ega elupaigale jõed ja ojad (3260)

välistatud. Sellest lähtuvalt viiakse KMH aruande koostamisel läbi Natura 2000 asjakohane hindamine.

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures

mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärasustele.

Süvendustööde maht on EstKonsult OÜ projektis esitatud hinnangulisena, kuna projekteerijal puudusid

andmed jõepõhja sügavuste kohta kaldapoolsel alal. Meremõõdukeskuse 2019. aastal koostatud

hüdrograafiline mõõdistus (töö nr 19078), mis on projekteerimisel aluseks võetud eemaldatavate settemahtude

arvutamisel, sisaldab andmeid veesügavuste kohta alates 2 meetrist. Projektis on ette nähtud süvendamistööde

läbiviimine selliselt, et veesügavus oleks vähemalt 2,5 meetrit (mereveetaseme 0 m abs korral), tagamaks

laevaliikluse ohutu toimimine. Süvendustööde läbiviimise ala ja maht täpsustatatakse KMH aruande

koostamisel eraldiseisva uuringuga.

Narva-Jõesuu sadama akvatooriumis süvendustööde alal rajatakse jõe põhja uuringupunktid ning antakse

süvendatava pinnasekihtide kirjeldused, pakkumaks välja selle võimalik edasine kasutusotstarve.

Uuringupunktid rajatakse piisava sügavusega, et kirjeldada pinnase läbilõige kogu süvendatava mahu ulatuses.

Kui tegemist on enamjaolt liivaga, st muda on väga vähe või ei ole üldse, siis on see hea täitematerjal, mis võib

sobida ka ehitusaluseks täiteks. Kui liiva katab paks muda kiht, siis ei sobi see ehitusaluseks täitepinnaseks ning

kasutuskoha ja -otstarbe leidmine võib olla keeruline.

Sette taaskasutatavuse hindamiseks võetakse Narva jõe põhjast eemaldatavast settest proovid (2-3 tk) ning

analüüsitakse need akrediteeritud laboris, hindamaks väljavõetud sette seisundit. Sette seisundi hindamise

aluseks on keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”

toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtused. Määruse eesmärk on kehtestada ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete

kavandamiseks ja rakendamiseks. Määrusega kehtestatud ohtliku aine piirarv näitab ohtliku aine sellist

sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks ja sihtarv ohtliku aine sellist

sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. Seejuures on

piirarv elamumaal ja tööstusmaal erinev, olles elamumaal madalam ja tööstusmaal kõrgem. Settes määratakse

naftaproduktide, fenoolide, Cu, Cd, Ni, Pb, Zn, Hg, Cr sisaldus ja tulemuste põhjal otsustatakse edasise

käitlemise võimalused ning võimalusel pakutakse välja ka asukoht/asukohad.

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava

reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ reguleerib üksnes reoveesette kasutamist

põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale,

taimedele, loomade ja inimese tervisele. Veekogu põhjast eemaldatav sete ei ole määruse definitsiooni kohaselt

reoveesete, seega selle alusel nõuete otsekohaldamine ja järelduste tegemine ei ole asjakohane.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 46

KMH aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade

kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning

tagajärge.

Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid

analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, konsultatsioone tellijaga ning kaasatakse kalastikuekspert Meelis

Tambets, kellega koostöös hinnatakse mõju kalastikule, sh Narva jõe alamjooksu ja Struuga loodusala kaitse-

eesmärkidele.

8. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU

Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse

kaasamise põhjendusega. Loetelu Narva-Jõesuu väikesadama ehitamise, süvendamise ja hooldussüvendamise

keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutustest ja nende menetlusse

kaasamise põhjendusest ning viisist on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Narva-Jõesuu väikesadama ehitamisest, süvendamisest ja hooldussüvendamisest potentsiaalselt

huvitatud osapooled

Huvitatud asutus/osapool ja

roll

Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

• Otsustaja ehk tegevusloa

(ehitusloa) andja ja

arendaja;

• keskkonnaloa taotleja;

• KMH programmi ja

aruande kontrollija

(vastavuse kontrollimine

KeHJS toodud nõuetele);

• KMH programmi ja

aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise

otsuse tegija.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus on Narva-

Jõesuu sadama pidaja. Ehitusloa andja

ehk tegevuse elluviimise lubaja.

Huvitatud tegevuse elluviimisest,

kohaliku arengu suunaja ja kohaliku

elu edendaja. Huvitatud kohalikule

elukeskkonnale (elanikkonnale ja

looduskeskkonnale) avalduva

negatiivsete mõjude minimeerimisest

ja positiivsete mõjude

võimendamisest.

Otsustajana teavitab Narva-

Jõesuu Linnavalitsus KMH

programmi ja aruande

avalikustamistest ning küsib

seisukohti asjaomastelt

asutustelt:

a) Narva-Jõesuu Linnavalitsus

edastab vajalike menetluste

läbiviimiseks dokumendid

Keskkonnaametile;

Keskkonnaamet teavitab

otsuste tegemisest

elektrooniliselt;

b) KMH programmi ja aruande

kohta seisukoha küsimine ja

avalikustamistest teavitamine

elektrooniliselt (e-kirja teel).

Keskkonnaamet

• Vee erikasutuseks

keskkonnaloa andja.

Narva jões leiduvate II ja III

kaitsekategooria aluste loomaliikide

soodsa elupaiga tagamise eest seisja,

Narva jõe alamjooksu hoiuala valitseja

ning vee erikasutuseks (tiigi

puhastamiseks) keskkonnaloa andja.

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Sihtasutus Narva-Jõesuu

Sadam

Narva-Jõesuu sadama pidaja,

huvitatud ohutu laevaliikluse

tagamisest ja sadama arendamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 46

Polisei-ja Piirivalveamet Narva jõgi, mille kaldal asub Narva-

Jõesuu sadam, on Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni piiriveekogu

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Transpordiamet Tingimuste loomine ohutuks,

ligipääsetavaks ja säästlikuks

liiklemiseks Narva jões ja Soome

lahes.

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Terviseamet Kohaliku elanikkonna tervise ja heaolu

(keskkonnatervise) eest seisja,

müraolukorra eest vastutav asutus.

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid

(neid ühendav organisatsioon

on Eesti Keskkonna-

ühenduste Koda)

Avaliku huvi esindaja keskkonna

valdkonnas. Huvitatud

looduskeskkonna alaste väärtuste

kaitse tagamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Kavandatud tegevuse

asukoha ja sellega piirnevate

kinnisasjade

omanikud

Tegevuse asukoha kinnistutele ja

naaberkinnistutele vahetult ulatuv

mõju (potentsiaalsed häiringud

puhastustööde ajal; puhastustööde

järgselt huvitatud meeldiva ja

täisväärtusliku elukeskkonna

loomisest).

Elektrooniliselt (e-kirja teel)

Narva-Jõesuu elanikud ja

teised huvitatud isikud (laiem

üldsus)

KMH programmi ja aruande

avalikustamine - üleriigilise

päevalehe või ühe kohaliku või

maakondliku levikuga ajalehe,

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

veebilehe (http://narva-

joesuu.ee/) ning Ametlike

Teadaannete kaudu; teade

kavandatava tegevuse

asukohas vähemalt ühes

üldkasutatavas hoones või

kohas (näiteks raamatukogu,

kauplus, kool, bussipeatus).

KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse veebilehe vahendusel, millega on võimalik KMH protsessi kaasata kõik huvitatud isikud ja

asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud

tegevuse elluviimise vastu.

9. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA

Tabelis 2 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise eeldatav ajakava.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 46

Tabel 2. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise eeldatav ajakava

Menetlusetapp ja kestus

KeHJS alusel

Etapp koos viitega KeHJS-le Eeldatav

läbiviimise aeg

KMH algatamine Narva-Jõesuu Linnavalitsus algatab KMH.

12.10.2021

(korraldus

nr 464)

KMH programmi

koostamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (arendaja) koostab KMH programmi (KeHJS §

13).

November 2021

KMH programmi esitamine

selle vastavuse

kontrollimiseks KeHJS § 13

sätestatud nõuetele (14 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (arendaja) esitab otsustajale (Narva-

Jõesuu Linnavalitsusele4) KMH programmi selle vastavuse

kontrollimiseks KeHJS § 13 sätestatud nõuetele (KeHJS § 151 lg

2).

November

2021

KMH programmi kohta

seisukoha küsimine ja

seisukohtade esitamine

(30 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) edastab KMH programmi

seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele (KeHJS § 151 lg

2-4), seisukohtade saamine.

Detsember

2021

Otsustajapoolne

seisukohtade läbivaatamine

ja omapoolse seisukoha

esitamine (14 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) vaatab asjaomaste

asutuste seisukohad läbi ning annab Narva-Jõesuu

Linnavalitsusele (arendaja) ja Kobras OÜ-le (juhteksperdile) oma

seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse

ja piisavuse kohta (KeHJS § 151 lg 5).

Detsember

2021 – jaanuar

2022

KMH programmi

täiendamine vastavalt

laekunud seisukohtadele

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (arendaja) korrigeerib KMH programmi (KeHJS

§ 151 lg 6).

Jaanuar 2022

Täiendatud KMH

programmi ülevaatamine

(14 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) kontrollib parandatud

KMH programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade

arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 151 lg 7).

Jaanuar –

veebruar 2022

KMH programmi avaliku

väljapaneku (14 p) ja avaliku

arutelu korraldamine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) teatab ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes KMH programmi

avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. KMH

programm avalikustatakse Narva-Jõesuu linna (http://narva-

joesuu.ee) veebilehel.

Märts 2022

KMH programmi avalik

arutelu (1 p) KMH programmi avalik arutelu. Märts 2022

KMH programmi avaliku

väljapaneku ja avaliku

arutelu raames esitatud

küsimustele vastamine (30 p

jooksul)

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (arendajaga) (KeHJS § 17).

Märts-aprill

2022

4 Antud juhul on nii arendaja kui ka otsustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Vastavalt KeHJS § 9 lõikele 2 ei tohi otsustaja ülesandeid täitev

ametnik samal ajal täita arendaja ülesandeid, kui otsustaja on ka arendaja.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 46

KMH programmi nõuetele

vastavaks tunnistamine

(30 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (arendaja) koostöös Kobras OÜ-ga

(juhteksperdiga) esitab KMH programmi pärast paranduste ja

täienduste sisseviimist Narva-Jõesuu Linnavalitsusele

(otsustajale) nõuetele vastavaks tunnistamiseks (KeHJS § 18 lg 1-

3, 6).

Mai 2022

KMH programmi nõuetele

vastavaks tunnistamisest

teavitamine (14 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) teavitab KMH programmi

nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 18 lg 4-5).

Mai 2022

KMH aruande koostamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (arendaja) koostab nõuetekohase KMH

aruande (KeHJS § 20).

... kuni juuni

2022

KMH aruande esitamine

selle vastavuse

kontrollimiseks KeHJS § 20

sätestatud nõuetele (14 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (arendaja) esitab otsustajale (Narva-

Jõesuu Linnavalitsus) KMH aruande selle vastavuse

kontrollimiseks KeHJS § 20 sätestatud nõuetele (KeHJS § 201).

Juuni 2022

KMH aruande kohta

seisukohtade küsimine

(30 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) edastab KMH aruande

seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. Juuni-juuli 2022

Otsustajapoolne

seisukohtade läbivaatamine

ja omapoolse seisukoha

esitamine (21 p)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) vaatab asjaomaste

asutuste seisukohad läbi ning annab Narva-Jõesuu

Linnavalitsusele (arendaja) ja Kobras OÜ-le (juhteksperdile) oma

seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta (KeHJS § 201 lg 1).

August 2022

KMH aruande täiendamine

vastavalt laekunud

seisukohtadele

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (arendajaga) korrigeerib KMH aruannet

vastavalt saadetud seisukohtadele

August 2022

KMH aruande avaliku

väljapaneku (30 p) ja avaliku

arutelu korraldamine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) teatab ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH aruande avalikust

väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. Narva-Jõesuu

Linnavalitsus (otsustaja) avalikustab KMH aruande oma

veebilehel www. http://narva-joesuu.ee/uldinfo. Narva-Jõesuu

Linnavalitsus (arendaja) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (otsustajaga) korraldab KMH aruande avaliku

arutelu (KeHJS § 21).

September

2022

KMH aruande avaliku

väljapaneku ja avaliku

arutelu raames esitatud

küsimustele vastamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsusega (arendajaga) saadab KMH aruande kohta

ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi esitanud isikutele ja

asutustele elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga esitatud

ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või

arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused esitatud

küsimustele (KeHJS § 21).

Oktoober 2022

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 46

KMH aruande esitamine

kooskõlastamiseks (30 p) ja

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (arendaja) koostöös Kobras OÜ-ga

(juhteksperdiga) esitab KMH aruande pärast paranduste ja

täienduste sisseviimist Narva-Jõesuu Linnavalitsusele

(otsustajale) nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Narva-Jõesuu

Linnavalitsus (otsustaja) edastab KMH aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 2-4).

November-

detsember

2022

Narva-Jõesuu

Linnavalitsusele nõuetele

vastavaks tunnistamine (30

p)

Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele kontrollib

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) KMH aruande nõuetele

vastavust 30 päeva jooksul (KeHJS § 22 lg 5) ja teeb KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22

lg 6).

Jaanuar 2023

KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamisest

teavitamine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus (otsustaja) teatab KMH aruande

nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest

(KeHJS § 22 lg 7-8).

Jaanuar 2023

KMH lõpparuande

koostamine ja esitamine

tellijale

KMH lõpparuanne (koos avalikustamise materjalidega, vajalike

täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning

kooskõlastusega) esitatakse tellijale.

Hiljemalt

07.04.2023

10. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS

Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras OÜ (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post: [email protected],

litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm.

KMH ekspertrühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on:

• Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159), keskkonnaekspert / projektijuht.

Valdkonnad: kaitsealused liigid (kalad), pinnavee kvaliteet, settekäitus, Narva jõe alamjooksu hoiuala

ja Natura 2000 Struuga loodusala.

Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraad (cum laude)

keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates

2008. aastast. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ja pärast KMH

litsentsi saamist on lisaks käesolevale KMH-le veel 4 KMH ja 2 KSH läbiviimisel juhtekspert, koostanud

KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne.

• Urmas Uri – geoloog / keskkonnaekspert, omab KMH litsentsi nr KMH0046. Valdkonnad: pinnavee

kvaliteet, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu).

Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (end

Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH

litsentsi alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt KMHde

juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele (olnud

KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

• Maris Palo – keskkonnaekspert. Valdkonnad: inimese tervis ja heaolu, sh müra.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 46

Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia)

magistrikraadi (cum laude) 2014. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb

käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste

ja keskkonnaloa taotluste koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele

looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.

• Marite Blankin – keskkonnaekspert. Valdkonnad: inimese tervis ja heaolu, sh müra,

puhkevirgestuslikud väärtused.

Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane

töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs,

omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluste koostamisel, kus on

muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese

tervisele ja heaolule.

• Merilin Mühlberg – keskkonnaekspert. Valdkonnad: sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu, sh

müra, puhkevirgestuslikud väärtused).

Omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2020. aastal puidu-, plasti- ja

tekstiilitehnoloogia erialal, erialane töökogemus alates 2020. aastast. On koostanud mitu KMH/KSH

eelhinnangut, osaleb käesoleval ajal juhteksperdi abina ja keskkonnaeksperdi assistendina kahe KMH

ja kahe KSH koostamisel.

• Tanel Mäger – geoloog. Valdkond: settekäitlus.

Tanel Mäger on omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi 2013. aastal geoloogia erialal,

diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (kutsetunnistus nr 116662), omab erialast töökogemust alates 2011.

aastast. Osalenud mitmetes KMH-des konsultandina ja juhteksperdi abina (eelkõige hinnanud

mõjusid, mis on seotud mõjudega, mis sõltuvad piirkonna geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest

tingimustest).

• Meelis Tambets – kalastiku ekspert, valdkond: kavandatud tegevuste mõju kaladele.

Meelis Tambets on omandanud Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi zoologias-ihtüoloogias 1993.

aastal ning omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi 1999. aastal. Omab töökogemust 1991. aastast.

Osalenud mitmete KMH-de koostamisel kalastiku eksperdina.

Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte.

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 46

KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

2. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

3. Sadamaseadus, vastu võetud 15.06.2009.

4. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

6. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

korraldus nr 615.

7. „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning

kasutamise nõuded“, vastu võetud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 29.

8. „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa

taotluse ja loa andmekoosseis“, vastu võetud keskkonnaministri 28.10.2019 määrusega nr 56.

9. „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“, vastu võetud 01.09.2017

määrusega nr 34.

10. „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee

kvaliteedi- ja seirenõuded“, vastu võetud keskkonnaministri 09.10.2002 määrusega nr 58.

11. “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”, vastu võetud keskkonnaministri

15.06.2004 määrusega nr 72.

12. „Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi piiride määramine“, Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldus nr

328.

13. „Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala

kaitsekorralduskava 2015‒2024“, Keskkonnaamet, 2015.

14. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“, vastu võetud keskkonnaministri 28.06.2019

määrusega nr 26.

15. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,

pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga

hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, vastu võetud keskkonnaministri 16.04.2020

määrusega nr 19.

16. „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete

jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“, vastu võetud keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28.

17. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264.

Muud allikad

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Info seisuga 05.11.2021.

2. Eesti Enstüklopeedia: Narva jõgi, 2012. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/narva_j%C3%B5gi3

3. Eesti Entsüklopeedia: Narva laht, 2011. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/narva_laht2

4. Eesti standardile EVS 840:2017 „Radooniohutu hoone projekteerimine“

5. Ehitusregister, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

44 / 46

6. „Eksperthinnang Narva-Jõesuu sadama ja kai rekonstrueerimise KMH ja Natura hindamise vajalikkuse

kohta“, 2017. Koostajad: Toomas Liiv ja Kalev-August Parksepp.

7. EstKonsult OÜ, 2021. „Narva-Jõesuu linna sadama rekonstrueerimise 2. etapi ehitusprojekt“.

8. Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2016 käskkirjaga

nr 1.1-4/29.

9. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee

10. Kutsar, T. jt, 2013, viimati täiendatud 2019, „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.

11. Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

28.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/243.

12. Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/.

13. Keskkonnaagentuur, 2021. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang.

14. Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.10.2018

määrusega nr 45.

15. Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022, kinnitatatud

Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23.

16. Narva-Jõesuu sadama eeskirjast (nr 5-6-5/2564, 08.06.2021).

17. Narva-Jõesuu linna üldplaneering (2019), kehtestatud Narva Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019

otsusega nr 78.

18. Narva-Jõesuu üldplaneering, eelnõu seisuga 25.10.2021.

19. Natura standardandmebaas; Struuga loodusala

https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070128

20. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta, Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021.

21. OÜ Corson, 2017. Narva-Jõesuu linna sadama ehitusprojekt. Töö nr: 1617.

22. OÜ Hendrikson & Ko, 2011. Narva jõe kanjoni kalakoelmute osaline taastamine eelprojekti

keskkonnamõju hindamine. Aruanne.

23. OÜ REI Geotehnika, 2016. Narva-Jõesuu Suur-Lootsi tn 4 ehitusgeoloogilise uuring (töö nr 3908-16,

2016). Tellija: Corson OÜ.

24. Paksu jõekarbi kaitse korraldamise tegevuskava (2017), kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327.

25. Reaalprojekt OÜ ja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2020. Narva-Jõesuu muuli tööprojekt nr P19102.

26. Ruum ja Maastik OÜ, 2005. „Suur-Lootsi 1 territooriumi, Suur-Lootsi ja J. Poska tänavate, Poska 36 ja

Kalda 10 territooriumite ja Narva jõe vahele jääva maa-ala detailplaneering“, kehtestatud 30.11.2005.

27. Sadamaregister, https://www.sadamaregister.ee/

28. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi Meretaseme Infosüsteem: Narva-Jõesuu sadam,

http://on-line.msi.ttu.ee/narva-joesuu/

29. VEKA, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

45 / 46

LISAD

Narva-Jõesuu väikesadama ehituse, süvendustööde ja hooldussüvendustööde

keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2021-299.

Aadress: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 2 (kü 51301:001:0289) ja Suur-Lootsi tn 4 (kü tunnus 51301:001:0048)

Koostaja: Kobras OÜ

46 / 46

Lisa 1. Narva-Jõesuu väikesadama arenduse ehitustööde, süvendustööde ja

hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise algatamine (Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 12.10.2021 korraldus nr 646).

NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS KORRALDUS

Narva-Jõesuu 12. oktoober 2021 nr.464

Narva-Jõesuu väikesadama arenduse ehitustööde, süvendustööde ja

hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise algatamine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus kavandab teostada Narva-Jõesuu väikesadama arendusega seotuid

ehitustöid, süvendustöid ja sadama akvatooriumi hooldussüvendustöid laevaliikluse ohutuse

tagamiseks. Hooldussüvendustööde teostamise planeeritud periood on 10 aastat, kuid tööd

teostatakse vastavalt vajaduse tekkimisele ning võimalik, et ka iga aastaselt.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Narva-Jõesuu sadama ehitus ja hooldussüvendustööde puhul on

tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba vee erikasutuseks. KEHJS § 261 kohaselt võib

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata enne KEHJS § 11 lõike 1 kohase tegevusloa

taotluse esitamist. Käesoleval juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi enne sadama

arenduse II etappi tegevusloa (ehitusloa) ja vee erikasutuseks keskkonnaloa taotluse esitamist.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusloa andja on Narva-Jõesuu

Linnavalitsus ja vee erikasutusloa andja on Keskkonnamet. Ehitusluba ei saa antud juhul anda

ilma vee erikasutusloata ja selle tingimusteta, mis võivad mõjutada ehitusloa tingimusi.

KeHJS § 6 lõike 1 punkt 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena mere ning Peipsi

järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või

muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Narva-Jõesuu

väikesadama korral on tegemist muu veekogu - Narva jõe süvendamisega, millele

kohaldatakse 500 kuupmeetri piirmäära, alates millest on tegemist olulise keskkonnamõjuga.

Selleks, et oleks võimalik teostada hooldussüvendustöid parimal võimalikul moel ning

sealhulgas võimalikult majanduslikult soodsamalt tehakse KMH eeldusel, et

hooldussüvendustööde lubatud periood on 10 aastat. Süvendustööde vajadus võib tekkida

Narva jõe voolu loomuliku osana ja ka ettenägematute asjaolude tulemusena (ekstreemsetest

ilmastiku tingimustest ja/või Narva veehoidla ujuvsaarte allalaskmisest veehoidla lüüsidest),

mille tulemusena ühekordne vee erikasutus piiranguga 500 kuupmeetrit ei võimalda

paindlikult (esimesel võimalusel peale vajaduse tekkimist) ja vastavalt tegelikule mahule

teostada vajalike hooldussüvendustöid.

KeHJS § 6 lõike 1 punkt 171 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena merepõhja ning

Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamise alates ainete mahust

10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamise alates ainete mahust

2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamise alates ainete mahust

500 kuupmeetrit. Narva-Jõesuu väikesadama rekonstrueerimise korral on tegemist muusse

veekogusse - Narva jõkke tahkete ainete uputamisega, mille kohaldatakse 500 kuupmeetri

piirmäära, alates millest on tegemist olulise keskkonnamõjuga. Tahkete ainete uputamine

toimub ehitustööde käigus ning on kavandatud ühekordse tegevusena.

Kavandatav tegevus piirdub Narva-Jõesuu väikesadama akvatooriumiga ning seega puudub

teave, et piirülene mõju oleks võimalik. Keskkonnamõju hindamine algatatakse enne

tegevusloa taotluste esitamist ning seega keskkonnamõju hindamiste menetluste liitmise

vajadus puudub. Keskkonnauuringute vajadus selgitatakse välja KMH programmi

koostamise käigus.

Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1, § 6 lõike 1 punkti 17, 171, § 11 lõikeid 3 ja 8,

§ 12 lõike 1 ja § 261,

annab Narva-Jõesuu Linnavalitsus

k o r r a l d u s e :

1 Algatada Narva-Jõesuu väikesadama ehitustööde, süvendustööde ja

hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamine

2 Keskkonnamõju algataja ja otsustaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus(J.Poska 26,Narva-

Jõesuu;[email protected]). Linnavalitsus korraldab KMH algatamisest teatamist

ametlikus väljaandes "Ametlikud Teadaanded" ning linna kodulehele 14 päeva jooksul

keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates.

3 Kavandatav tegevus piirdub Narva-Jõesuu väikesadama akvatooriumiga ning seega

puudub teave, et oleks võimalik piirülene mõju.

4 Keskkonnamõju hindamine algatatakse enne tegevusloa taotluste esitamist ning seega

keskkonnamõju hindamiste menetluste liitmise vajadus puudub.

5 Keskkonnauuringute vajadus selgitatakse välja KMH programmi koostamise käigus.

6 Korraldus jõustub …oktoober.2021.a.

Käesoleva korralduse peale võib esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest

teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

/digiallkirjastatud/

Maksim Iljin /digiallkirjastatud/

linnapea Monika Tinno

linnasekretär