RMK 2024. majandusaasta aruande ja riigieelarvesse kantava puhaskasumi suuruse osa ettepaneku esitamine

Hr Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister e-post: [email protected] (kuupäev digitaalallkirjas) nr 1-7/2025/2597 Riigimetsa Majandamise Keskuse 2024. aasta majandusaasta aruande ja riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepaneku esitamine Austatud härra minister Esitan Teile RMK 2024. aasta majandusaasta aruande, mis on kinnitatud RMK nõukogu 28.03.2025 otsusega. Nõukogu otsuse kohaselt esitan Teile ettepaneku määrata riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruseks 39,5 miljonit eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Land Nõukogu esimees Lisad:

1) RMK 2024. aasta majandusaasta aruanne. 2) Väljavõte RMK nõukogu 28.03.2025 koosoleku protokollist.

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Majandusaasta aruanne 2024

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 1 -

Majandusaasta aruanne

Ärinimi Riigimetsa Majandamise Keskus

Registri kood 70004459

Aadress Mõisa 3, Sagadi küla, Haljala vald,

45403 Lääne- Viru maakond

Telefon +372 6 767 500

Elektronpost [email protected]

Kodulehekülg www.rmk.ee

Majandusaasta algus 1. jaanuar 2024

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2024

Juhatuse esimees Mikk Marran

Audiitor Grant Thornton Baltic OÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 2 -

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ......................................................................................................... 3 BILANSS ............................................................................................................................... 6 KASUMIARUANNE ............................................................................................................ 7 RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................... 8 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................. 9 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ...................................................... 10 LISA 1 ARVESTUSPÕHIMÕTTED ........................................................................................... 10 LISA 2 RAHA ......................................................................................................................... 20 LISA 3 NÕUDED JA ETTEMAKSED ........................................................................................ 20 LISA 4 MAKSUDE ETTEMAKSED JA MAKSUVÕLAD .............................................................. 20 LISA 5 VARUD ....................................................................................................................... 21 LISA 6 KINNISVARAINVESTEERINGUD ................................................................................. 21 LISA 7 MATERIAALSED PÕHIVARAD .................................................................................... 22 LISA 8 IMMATERIAALSED PÕHIVARAD ................................................................................ 23 LISA 9 BIOLOOGILISED VARAD ............................................................................................ 24 LISA 10 VÕLAD JA ETTEMAKSED ......................................................................................... 33 LISA 11 VÕLAD TARNIJATELE ............................................................................................. 33 LISA 12 VÕLAD TÖÖVÕTJATELE .......................................................................................... 34 LISA 13 ERALDISED .............................................................................................................. 34 LISA 14 TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED ................................................................................ 35 LISA 15 SIHTFINANTSEERIMINE .......................................................................................... 35 LISA 16 KASUTUSRENT ........................................................................................................ 35 LISA 17 MÜÜGITULU ............................................................................................................ 36 LISA 18 MUUD ÄRITULUD .................................................................................................... 37 LISA 19 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED ........................................................... 37 LISA 20 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD .......................................................................... 37 LISA 21 TÖÖJÕUKULUD ....................................................................................................... 38 LISA 22 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD .......................................................................... 38 LISA 23 TULUMAKS .............................................................................................................. 38 LISA 24 SEOTUD OSAPOOLED .............................................................................................. 39 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ........................................................... 40 JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2024. MAJANDUSAASTA ARUANDELE.. 42 NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2024. MAJANDUSAASTA ARUANDELE... 43

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 3 -

TEGEVUSARUANNE

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on 1999. aastal moodustatud riigitulundusasutus, mille

ülesandeks on Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja kommuni-

katsiooniministeeriumi valitsemisalas asuva riigimetsa majandamine. RMK juhtimise korraldus

ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud metsaseadusega ja

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud RMK põhimäärusega. Eesmärgid riigimetsa

majandamisele seab RMK nõukogu poolt kinnitatud RMK arengukava 2024-2028. 2024. aastal

seadis Kliimaministeerium riigivara valitsejana RMK-le omaniku ootused, mis lisaks

eeltoodule täpsustavad RMK-le seatud eesmärke ja kohustusi.

RMK tegevusvaldkonnad on metsamajandus, looduskasutus, puiduturustus ning kesksed teenu-

sed. RMK peakontor asub Lääne-Virumaal Sagadis, erinevad struktuuriüksused paiknevad

kõikjal üle Eesti.

RMK valduses on 1 060 807 (2023. aastal 1 054 459) hektarit metsamaad. Metsadest 33,2% on

range kaitse all (2023. aastal 32,1%). Nendes metsades on eesmärgiks kaitstavate

loodusobjektide hoidmine ja elupaikade taastamine ning neid metsi ei majandata. 10,2% (2023.

aastal 9,4%) metsadest on eesmärgiks keskkonna kaitsmine ja neid metsi majandatakse

vastavuses neile õigusaktidega püstitatud eesmärgile ja piirangutele. 56,6% (2023. aastal

58,5%) metsadest majandatakse mitmekülgse kasutamise, sh puidu tootmise ja seeläbi tulu

teenimise eesmärgil metsaseaduse nõudeid ning säästva metsamajanduse põhimõtteid järgides.

RMK tegevuse korraldamisel lähtutakse kehtivatest keskkonna- ja kvaliteedipoliitikatest, kus

on kirjeldatud muu hulgas keskkonna säästmiseks, töökvaliteedi tagamiseks, inimressursi

juhtimiseks, korruptsiooni ennetamiseks ning inimõiguste kaitseks rakendatavad meetmed.

Kõik viidatud poliitikad on leitavad RMK avalikul veebilehel www.rmk.ee.

Keskkonnasäästlike põhimõtete paremaks järgimiseks on RMK-l alates 2002. aastast

rakendatud rahvusvaheline ISO 14001 nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem ning alates

samast aastast järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud FSC® (FSC-C022757) säästva metsa-

majanduse standardi nõudeid. 2010. aasta lõpul toimunud auditite tulemusel omandas RMK

täiendavalt rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi ISO 9001 ja rahvusvahelise

säästva metsamajanduse PEFC sertifikaadi. RMK toimimist hinnatakse regulaarselt korraliste

auditite ja re-sertifitseerimisauditite käigus. 2024. aastal toimunud ISO 14001 ja ISO 9001

(sertifitseerija Bureau Veritas Eesti OÜ) ning PEFC ja FSC (sertifitseerija BM Certification

Estonia OÜ) standardite auditite tulemusena leidis kinnitust, et RMK majandab metsi

säästlikult ja RMK kvaliteedijuhtimissüsteem toimib ning RMK on jätkuvalt vastavuses kõigi

nelja nimetatud standardi nõuetega.

2024. aastal teenis RMK müügitulu 253,3 miljonit (2023. aastal 306,4 miljonit) eurot. Valdava

osa käibest moodustas ümarpuidu, hakkpuidu ja raieõiguse müük 250,2 miljoni (2023. aastal

303,5 miljoni) euro suuruses summas.

RMK eesmärk on tagada, et riigimetsast tulev puit saaks Eestis kohapeal maksimaalselt

väärindatud ning seda tehtaks keskkonda hoidvalt. 2024. aastal moodustas metsamaterjali

müügist 70% kestvuslepingud ning 30% enampakkumised. RMK müüb umbes 86% palkidest

ning 55% virnmaterjalist kestvuslepingute alusel. Ülejäänud puit müüakse avalikel

enampakkumistel.

Alates 2024. aastast avalikustab RMK kestvuslepingute mahu- ja hinnainfo oma kodulehel.

RMK sõlmib kestvuslepingud vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega, et toetada

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 4 -

kohaliku puidu väärindamist ja tööstuse arengut. Kestvuslepingud sõlmitakse üldjuhul viieks

aastaks, kuid ostetava puidu kogus ja hind lepitakse kokku igal aastal igaks tarneperioodiks

eraldi. Palkide müügil on aastas kolm ja virnmaterjalide müügil neli tarneperioodi.

Kokku müüs RMK 2024. aastal 3,18 miljonit kuupmeetrit ümarmaterjali, 339 tuhat kuupmeetrit

hakkpuitu ning 42,0 tuhat kuupmeetrit raieõiguseid. Esimesel poolaastal müüdi kokku 50,6%

mahust ning teeniti 50,3% müügitulust. Teisel poolaastal 49,4% mahust ning 49,7%

müügitulust. Ümarpuidu esimese poolaasta keskmine müügihind oli 71,4€/m³ ning teises pooles

74,7€/m³. Teise poolaasta hinnatõusu mõjutas suurenenud nõudlus ning suurem

kasepalgitoodete müügimaht.

Võrreldes 2023. aastaga on 2024. aasta hinnad langenud küttepuidul 12%, paberipuidul 3%,

palkidel 12% ning hakkpuidul 11%. Kuuse ning männipalkide hinnad on keskmiselt langenud

8% võrreldes aasta tagusega.

2024. aastal avaldas RMK müügiteate leidmaks ettevõtjaid, kes on huvitatud puidu biokeemilise

väärindamise tehase rajamisest Eestisse. Müügiteatele laekus 5 taotlust ning hindamiskomisjon

hindas kõik äriplaani teostatavaks. Pakkujatega soovitakse jõuda kokkuleppeni 2025. aastal.

Lepinguläbirääkimised algavad 2025. aastal ning kokkulepe hõlmab kuni 700 tuhat kuupmeetrit

paberipuitu ning 140 tuhat kuupmeetrit hakkpuitu. RMK on valmis varustama pakkujaid

toormega alates 2028. aastast.

RMK poolt kanti riigieelarvesse puhaskasumi eraldisena (dividendina) 119,6 miljonit (2023.

aastal 75,0 miljonit) eurot ning sellelt arvestati tulumaksu 24,6 miljonit (2023. aastal 13,7

miljonit) eurot. Maamaksu tasuti 4,3 miljonit (2023. aastal 4,7 miljonit) eurot ja sotsiaalmaksu

tasuti 9,5 miljonit (2023. aastal 9,0 miljonit) eurot.

RMK ärikasum oli 74,5 miljonit (2023. aastal 128,0 miljonit) eurot. Aruandeaasta kasum

dividendide tulumaksu maha arvamise järel oli 57,4 miljonit (2023. aastal 119,6 miljonit) eurot.

Bioloogiliste varade väärtuse ümberhindluse tulemusel vähenesid varad ja aruandeperioodi

tulem -465,7 miljonit eurot. Aruandeaasta lõplikuks kahjumiks koos kahjumiga bioloogiliste

varade ümberhindlusest kujunes 408,3 miljonit (2023. aastal oli kasum 378,6 miljonit) eurot.

RMK poolt realiseeritud ümarpuidu kogus oli 3,18 miljonit (2023. aastal 3,60 miljonit)

kuupmeetrit. Hakkpuiduna müüdi lisaks veel 0,34 miljonit (2023. aastal 0,33 miljonit)

kuupmeetrit ja kasvava metsa raieõigusena 42,0 tuhat (2023. aastal 12,9 tuhat) kuupmeetrit

puitu. Kokku realiseeriti riigimetsast 2024. aastal 3,56 miljonit (2023. aastal 3,94 miljonit)

kuupmeetrit puitu.

RMK-l puuduvad laenud, samuti ei ole RMK-l täiendavaid riskitegureid, mis sõltuks

valuutakursside, börsihindade või intressimäärade muutusest.

MAJANDUSTEGEVUST ISELOOMUSTAVAD FINANTSSUHTARVUD VALEM 2024 2023

Lühiajalise võla kattekordaja käibevarad/lühiajalised kohustised 6,2 8,5

Likviidsuskordaja

(käibevarad (v.a. bioloogilised varad) - varud)/

lühiajalised kohustised 3,2 5,8

Debitoorse võla käibevälde (nõuded ja ettemaksed/müügitulu) × 360 33,6 26,6

Põhivarade käibekordaja

müügitulu/materiaalsete põhivarade

jääkmaksumus 0,4 0,5

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 5 -

Võlakordaja kohustised/varad 1,6% 1,1%

Tegevustulukus aruandeaasta kasum*/müügitulu 22,7% 39,1%

Koguvara puhasrentaablus

(ROA) aruandeaasta kasum*/varad

2,1% 3,6%

Netovara puhasrentaablus

(ROE) aruandeaasta kasum*/netovara

2,1% 3,6% * aruandeaasta puhaskasumisse ei ole

arvestatud bioloogiliste varade ümber-

hindlust

Kapitaalmahutused

Põhivarade soetamiseks ja parendamiseks kasutati 2024. aastal 34,7 miljonit (2023. aastal 30,5

miljonit) eurot, millest 32,5 miljonit (2023. aastal 27,4 miljonit) eurot oli seotud tootmisega ja

2,2 miljonit (2023. aastal 3,1 miljonit) eurot organisatsiooni ülalpidamisega.

Tootmisega seotud investeeringud tehti põhiliselt metsataristusse, millele kulus kokku 21,4

miljonit (2023. aastal 22,0 miljonit) eurot. Lisaks investeeriti 3,2 miljonit eurot (2023. aastal

2,0 miljonit) eurot looduskaitsetaristusse, Põlula kalakasvatusse, taimla- ja seemnemajandusse,

külastuskorraldusse ja tootmishoonetesse. Lisaks soetati 2024. aastal looduskaitsealust maad

7,8 miljoni (2023. aastal 3,4 miljoni) euro väärtuses.

Organisatsiooni ülalpidamisega seotud investeeringuteks soetati 2024. aastal transpordivahen-

deid 0,8 miljoni euro eest (2023. aastal 2,0 miljonit), IT investeeringuid tehti summas 0,7

miljonit (2023. aastal 1,0 miljonit) euro ulatuses ning hoonete parendusi summas 0,7 miljonit

(2023. aastal 0,1 miljonit) eurot.

2025. aasta tegevusplaan

RMK on läbinud alates 2022. aasta algusest erakordsete muutustega tegevusperioodi ja on

tulenevalt puidu tarneahelate ümberkujunemisest teeninud ajutiselt suuremat tulu, mis on

andnud võimaluse varasemast suurema omanikutulu maksmiseks ja suuremateks

investeeringuteks loodushoidu. Puiduhinna suurte kõikumiste lõppemine annab aluse eeldada,

et siseneme stabiilsemasse tegevuskeskkonda. Samas kohanemisprotsess regionaalses

majanduses ja eelkõige metsanduses jätkub veel lähiaastatel ning võib omada mõju RMK

tegevustesse.

Tulenevalt RMK tegevuskeskkonna muutusest ja riiklikest eesmärkidest (suurenenud

dividendiootus riigi äriettevõtetele, looduskaitseliste piirangute suurenemine majandusmetsa

arvelt, puidumüügi mahtude vähenemine järgmistel aastatel) viis RMK 2024. aasta teisel poolel

läbi organisatoorse ümberkujundamise, mis hõlmas kokkuhoiukava tegevuskuludest,

organisatsiooniüleste koostöökohtade leidmist ning arenguvõimaluste kaardistamist.

2025. aastal planeerime müüa 3,4 miljonit kuupmeetrit puitu, keskmise hinnaga 67,8 eurot/m³

(2024. aastal 70,7 eurot/m³). Puidu müügituluks planeerime 233,2 miljonit (2024. aastal 250,2

miljonit) eurot.

2025. aasta müügituluks planeerime 235,5 miljonit (2024. aastal 253,3 miljonit) eurot ja

ärikasumiks enne maksustamisest 64,6 miljonit (2024. aastal 82,0 miljonit) eurot.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 6 -

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisad

VARAD

Käibevarad

Raha 112 701 188 960 2

Nõuded ja ettemaksed 23 638 22 602 3

Varud 32 205 35 524 5

Bioloogilised varad 97 230 66 108 9

Kokku käibevarad 265 774 313 194

Põhivarad

Kinnisvarainvesteeringud 494 533 6

Materiaalsed põhivarad 637 989 617 794 7

Immateriaalsed põhivarad 1 686 2 096 8

Bioloogilised varad 1 867 017 2 382 539 9

Kokku põhivarad 2 507 186 3 002 962

KOKKU VARAD 2 772 960 3 316 156

KOHUSTISED JA NETOVARA

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 37 450 31 929

10

Lühiajalised eraldised 5 702 4 750 13

Kokku lühiajalised kohustised 43 152 36 679

Pikaajalised kohustised

Pikaajalised eraldised 537 495 13

Kokku pikaajalised kohustised 537 495

KOKKU KOHUSTISED 43 689 37 174

Netovara

Riigikapital 1 128 820 1 150 680

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 2 008 702 1 749 694

Aruandeaasta tulem koos

bioloogiliste varade ümberhindlusega -408 251 378 608

KOKKU NETOVARA 2 729 271 3 278 982

KOKKU KOHUSTISED JA

NETOVARA 2 772 960 3 316 156

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 7 -

KASUMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)

2024 2023 Lisad

Müügitulu 253 302 306 360 17

Muud äritulud 2 759 5 743 18

Kasum bioloogilistelt varadelt 1 530 1 004 9

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -3 319 721 5

Kaubad, toore, materjal ja teenused -117 383 -127 271 19

Mitmesugused tegevuskulud -11 216 -10 830 20

Tööjõukulud -36 758 -34 556 21

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -13 307 -12 998 6,7,8

Muud ärikulud -1 076 -174

Ärikasum 74 532 127 999

Muud finantstulud ja -kulud 7 498 5 374 22

Kasum enne tulumaksustamist 82 030 133 373

Tulumaks -24 604 -13 727 23

Aruandeaasta kasum 57 426 119 646

Bioloogiliste varade ümberhindlus -465 677 258 962 9

Aruandeaasta lõplik tulem koos

bioloogiliste varade ümberhindlusega -408 251 378 608

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 8 -

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

2024 2 023 Lisad

Rahavood äritegevusest

Ärikasum 74 532 127 999

Korrigeerimised

Põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute kulum ja

väärtuse langus 13 307 12 998 6,7,8

Kasum põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute müügist -450 -37 18

Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt -1 530 -1 004 9

Muud korrigeerimised 1 -26 -61

Kokku korrigeerimised 11 301 11 896

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 599 6 826

Varude muutus 3 319 -788 5

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 647 -3 125

Kokku rahavood käibevarades -927 2 913

Kokku rahavood äritegevusest 84 906 142 808

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -36 385 -28 901 7,8,11

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

ning kinnisvarainvesteeringute müügist 460 63 6,7,8

Laekunud põhivarade sihtfinantseerimisest 0 181 15

Laekunud intressid 8 087 3 886

Kokku rahavood investeerimistegevusest -27 838 -24 771

Rahavood finantseerimistegevusest

Makstud dividendid -119 600 -75 040 23

Makstud dividendide tulumaks -13 727 0 23

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -133 327 -75 040

Kokku rahavood -76 259 42 997

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 188 960 145 963 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus -76 259 42 997

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 112 701 188 960 2

1 Muud korrigeerimised real on kajastatud kasutatud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 9 -

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

Riigikapital

Eelmiste

perioodide

jaotamata

kasum

Aruandeaasta

tulem koos

bioloogiliste

varade ümber-

hindlusega

Netovara

kokku

31.12.2022 1 169 680 241 251 260 539 1 671 470

2022. aasta kasumi kandmine

eelmiste perioodide kasumiks 0 1 396 635 -1 396 635 0

Makstud dividendid2 0 -75 040 0 -75 040

2023. aruandeaasta tulem koos

bioloogiliste varade

ümberhindlusega 0 0 378 608 378 608

Varade saamine1 5 468 0 0 5 468

Varade andmine1 -1 682 0 0 -1 682

Maa riigi omandisse jätmine1 -92 0 0 -92

RMK-le üle antud maadega seotud

bioloogiliste varade ümberhindlus3 -12 085 0 0 -12 085

31.12.2023 1 150 680 1 749 694 378 608 3 278 982

2023. aasta kasumi kandmine

eelmiste perioodide kasumiks 0 378 608 -378 608 0

Makstud dividendid2 0 -119 600 0 -119 600

2024. aruandeaasta tulem koos

bioloogiliste varade

ümberhindlusega 0 0 -408 251 -408 251

Varade saamine1 1 152 0 0 1 152

Varade andmine1 -2 759 0 0 -2 759

RMK-le üle antud maadega seotud

bioloogiliste varade ümberhindlus3 -20 253 0 0 -20 253

31.12.2024 1 128 820 2 008 702 -408 251 2 729 271

1 Varade saamise, varade andmise ja maa riigi omandisse jätmise osas vt lisa 6,7. 2 Makstud dividendide ja tulumaksu osas vt lisa 23. 3 RMK-le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus vt lisa 9.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 10 -

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi „RMK”) 2024. aasta raamatupidamise

aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Eesti finantsaruandluse

standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev

raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida

täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis (edaspidi üldeeskiri)

sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kasutades soetusmaksumuse meetodit, va

juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt on kirjeldatud teisiti.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Riigimetsa Majandamise Keskus kasutab kasumiaruande esitusviisil Eesti Vabariigi raamatu-

pidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Bioloogiliste varade (mets) iga-

aastane ümberhindlus esitatakse eraldi kirjel peale aruandeaasta kasumit.

Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi

järgi äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse

rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on äritegevuse

rahavoogude leidmiseks korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste majandus-

tehingute mõju, äritegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning

sihtfinantseerimise saamise ja andmisega seotud tulud ja kulud.

Raha

Raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha

ekvivalentidena kajastatakse ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi kuni 12 kuulisi deposiite.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

RMK arvestusvaluutaks on euro, mis on ka aruannete esitusvaluutaks; kõiki teisi valuutasid

loetakse välisvaluutadeks.

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja

kohustised aruandekuupäeva seisuga on ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi

kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja

kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad

erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Vähemalt

iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 11 -

nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks

teadaolevaid kui ka aruande kuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid,

mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad

igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused

ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse

kasumiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud.

Varud

Varud on varad:

(a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

(b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

(c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,

tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende

olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende

soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto

realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on

maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja

müügi sooritamiseks.

Puidu varude allahindluse aluseks on kvaliteedinõuete langus (kui puit jääb pikaks ajaks lao-

platsile seisma), mille järgselt tehakse laos ümbersorteerimine.

Metsapuuseemnete allahindluse aluseks on vanus või idanevuse vähenemine.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või

osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu

teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori

üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse

poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.

Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut sarnaselt

materiaalse põhivaraga, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud allahindlused väärtuse võimaliku langusest.

Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust

elueast. Kinnisvarainvesteeringute gruppide kasulikud eluead on järgmised:

EHITISED Eeldatav kasulik eluiga

aastates

Amortisatsiooni norm

protsentides

Hooned

Kivihooned 34 3

Puithooned 17 6

Kergkonstruktsioonid 12 8

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 12 -

Rajatised

Laudteed, piirded jt puidust kerged

välikonstruktsioonid

5

20

Kattega platsid 12 8

Teed, hüdrotehnilised rajatised ja

maaparandussüsteemid

30

3

Muud rajatised 12 8

Maad ei amortiseerita.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalsed põhivarad on varad, mida RMK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel

või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed

varad.

Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir alates 01.01.2023 on

10 000 eurot välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata

maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul

perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Riigiasutuste vahelised tasuta varade üleandmised ja vastuvõtmised kajastatakse alates

01.09.2010. läbi netovara.

Maade arvele võtmisel on 4 erinevat alust:

1) Riigivara üleandmine – riigivaraseaduse alusel kliimaministri käskkiri, riigivara

valitseja/volitatud asutuste vaheline üleandmise-vastuvõtmise akt.

2) Omandamised – looduskaitseseaduse alusel kliimaministri käskkiri, metsaseaduse alusel

RMK juhatuse otsus;

3) Maa riigi omandisse jätmine – alates 01.07.2023. maareformiseaduse alusel riigi omandisse

jäetud maad otse RMK valdusesse ei tule, maad anti kliimaministeeriumi/RMK valdusesse

regionaalministri käskkirjaga riigivaraseaduse alusel.

4) Maakorraldus (näiteks katastriüksuse jagamine) – maakorraldusseaduse alusel RMK

kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri (kuni 28.03.2024. RMK metsaosakonna peametsaülema

käskkiri).

Hinnad – tehinguhind (omandamine, üleandmine), maakorralduses (nt katastriüksuse jagamine)

hinnaks maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuse proportsioon olemasolevast

soetusmaksumusest.

Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, võetakse algselt

arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb:

(a) ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud);

(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest ja

(c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud

hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest juhul, kui selle kajastamine vastab juhendis RTJ 8

„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ kirjeldatud eraldiste

moodustamise põhimõtetele.

Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga

terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 13 -

käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse

komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne

soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks

tööseisukorda ja asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara

soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu.

Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita,

kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või

oluline. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.

Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures

otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri,

kapitaliseeritakse vastava akti alusel:

1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest

makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu;

2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;

3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.

Parendusega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul,

kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirina

(ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused

kajastatakse kasumiaruandes perioodi kuluna.

Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa

hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt

maha.

Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul

kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse

meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusvalmis saamise hetkest ning

lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui 100%-liselt

amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka akumuleeritud

kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust

elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised:

Põhivarade grupp Eeldatav kasulik

eluiga aastates

Amortisatsiooni

norm protsentides

EHITISED JA RAJATISED

Hooned

Kivihooned 34 3

Puithooned 17 6

Kergkonstruktsioonid 12 8

Kasvuhooned 15 7

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 14 -

Rajatised

Laudteed, piirded jt puidust kerged

välikonstruktsioonid

5

20

Kattega platsid 12 8

Teed, hüdrotehnilised rajatised ja

maaparandussüsteemid

30

3

Taimede kasvatusväljakud 15 7

Muud rajatised 12 8

MASINAD JA SEADMED

Masinad ja seadmed

Metsatraktorid 5,9 17

Metsahaaked 3,3 30

Põllumajandustraktorid 8 13

Põllumajandushaaked 8 13

Seadmed ja tööriistad 8 13

Muud sõidukid sh veesõidukid 5 20

Transpordivahendid

Sõiduautod 5 20

Väikeveokid 5 20

Bussid 5 20

Inventar, tööriistad, bürooseadmed

Arvutustehnika 2,8 34

MUU MATERIAALNE VARA

Taimekasvatuse kastid, raamid ja taimeveo

konteinerid

8

13

Muu põhivara ja mööbel 5 20

Maad ei amortiseerita.

Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga

majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused

raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt.

Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate

varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest ja raha mitte-genereerivate varade puhul IPSAS 21

toodud teguritest. Raha mitte-genereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks

kaalutakse järgnevaid tegureid:

1) Varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud;

2) Märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus

keskkonnas;

3) Varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne;

4) Pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi;

5) Katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis

saamist;

6) Oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi.

Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui

mingid sündmused või asjaolude muutmine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud

alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava

väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 15 -

hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava

väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk

kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt

kumb on kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel RMK väliste

ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Põhivarade

kulum ja väärtuse langus.

Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis

allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui

bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse

tühistamine kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus.

Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või

müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud

või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist

või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsiooni-

kuluna.

Immateriaalse vara puhul eeldatakse, et tegemist on piiratud kasuliku elueaga varaga. Piiratud

kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset

amortisatsiooni meetodit. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara

kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul.

Immateriaalse põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised:

Põhivarade grupp Eeldatav kasulik eluiga

aastates

Amortisatsiooni norm

protsentides

Arvutitarkvara 2,8 34

Bioloogilised varad

RMK valduses oleva metsa väärtuse arvestusel lähtutakse üldeeskirja lisast 8 „Riigimetsa

hindamine“.

Riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel (edaspidi kasutatud ka metsa väärtuse hindamisel)

lähtutakse riigimetsa tulevastest raiemahtudest, mis arvestavad ühtlase ja igavikulise

metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tekkivad keskmistena

prognoositud rahavood tänasesse päeva.

Riigimetsa õiglane väärtus leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud aastase

metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna

diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega.

Riigimetsa bilansilise väärtuse (RBV) arvestamise valem:

MT - MK

RBV = -----------------

I – P

Metsamajandamise tulud (MT) leitakse puidu keskmise müügihinna (KMH) ja riigimetsa kümne

aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahu (RM) korrutisena.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 16 -

Puidu keskmine müügihind (KMH) leitakse kümne aasta keskmise prognoositud müügihinna

alusel ilma lisanduvate maksudeta. Müügihinna prognoosimisel võetakse arvesse hinnanguid

makromajandusliku olukorra, sealhulgas puiduturul toimuvate muutuste kohta.

Metsamajandamise kulud (MK) leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud kuludena, mis

võimaldavad seaduse alusel ettenähtud raiemahtude saavutamise ning loovad eeldused metsa

taastootmiseks samaväärses mahus ning kvaliteedis. Kulude prognoosi koostamisel lähtutakse

mineviku kulude tasemetest. Metsamajandamise kulude koosseisu arvatakse metsa müügi,

uuendamise, hooldamise, valve, teede ja kuivendussüsteemi korrashoiuga seotud kulud, sh

amortisatsioon. Kulude koosseisu ei arvestata ühekordseid olulisi kulusid, mis olid seotud ainult

aruandeaastaga ja mida ei esine tulevikus.

Metsamajandamise kulude (MK) prognoosimise keerukuse vähendamiseks eeldatakse, et

metsamajandamisega seotud keskmine aastane amortisatsioon ja investeeringute määr on pikas

perspektiivis võrdsed, mistõttu lähtutakse metsa majandamisega seotud kuludes käesoleva

hetke amortisatsiooni tasemest, arvestamata eraldi tulevaste perioodide investeeringuid.

Diskontomäärana (I) kasutatakse Rahandusministeeriumi riigivara osakonna poolt RMK-le

arvestatud omakapitali tulumäära.

Inflatsiooni mõju ei arvestata puidu keskmise müügihinna (KMH) ega ka metsamajandamise

tulude (MT) prognoosimisel, vaid inflatsioonimääraga korrigeeritakse metsamajandamise

netotulu. Inflatsioonimäärana (P) võetakse arvesse metsamajandussektoris prognoositav kümne

aasta keskmine inflatsioonimäär.

Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber. Väärtuse muutus kajastatakse

kasumiaruandes kirjel Bioloogiliste varade ümberhindlus, väljaarvatud riigimetsa tasuta

üleandmise ja vastuvõtmise tulemusena tekkinud metsamaa pindala muutusele vastava

riigimetsa õiglase väärtuse osa, mis kajastatakse netovara muutusena kirjel Riigikapital.

Bioloogiliste varade käibevara osa leidmiseks kasutatakse bioloogiliste varade väärtuse

leidmisel kasutatud 10 aasta keskmisena prognoositud metsamaterjali kuupmeetri müügihinda

ning 10 aasta keskmisena prognoositud kulu kuupmeetri kohta. Mõlemad väärtused

korrutatakse 10 aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu ja kulu vahe

kajastatakse käibevarades. Käibevarades kajastatud bioloogilised varad iseloomustavad

järgneva aruandeperioodi hinnangulist kasumit puidu müügist.

RMK kajastab bioloogiliste varadena ka metsataimi käibevarade rühmas.

Bioloogilisi varasid (va mets), mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu

ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel kui ka järgnevatel aruandekuupäevadel

nende õiglases väärtuses, millest on maha arvutatud hinnangulised müügikulutused.

Käibevaradena kajastatakse ainult selliseid bioloogilisi varasid, mis on soetatud edasimüümise

eesmärgil või realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus. Bioloogiliste varade õiglase väärtuse

muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.

Rendid

Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid

ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 17 -

Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut loetakse

kapitalirendiks:

1) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;

2) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest

väärtusest ning on kindel, et rentnik seda õigust kasutab;

3) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;

4) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90%

renditava vara õiglasest väärtusest;

5) renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta

kasutada.

RMK kui rendileandja.

RMK kajastab kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras,

analoogiliselt muule bilansis kajastatavale varale.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, välja arvatud juhul,

kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist

jaotumist.

RMK kui rentnik.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, välja arvatud juhul,

kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist

jaotumist.

RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. Tingimuslike rendilepinguid ei sõlmita.

Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldist kajastatakse bilansis juhul, kui:

1) RMK-l lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt

juriidiline või tegevusest tingitud kohustus;

2) kohustuse realiseerumine on tõenäoline;

3) kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks

tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldised võetakse arvele

lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Eraldise suurusele

hinnangu andmisel võib kaasata ka eksperte väljastpoolt RMK-d.

Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude

vähenemisena). Pikaajalised eraldised kajastatakse bilansis eraldistega seotud väljamaksete

nüüdisväärtuse summas.

Eraldistena kajastatakse seadusest tulenevat kutsehaigushüvitise kohustust ja RMK

kollektiivlepingust tulenevat tulemustasu eraldist ja pensionieraldist.

Olulised lubadused ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda

kohustisteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse üldiselt tulumaksumääraga 20/80

jaotatavate dividendide netosummast (võrdub 20%-ga jaotatava kasumi brutosummast).

Regulaarselt makstavaid dividende maksustatakse alates 2019. aastast määraga 14/86

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 18 -

dividendide netosummast. Dividendimakseid loetakse regulaarseteks, kui jaotatava kasumi

summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis

makstud tulumaksu. Alates 2025. aastast muutub tulumaksumäär 22/78.

Finantskohustised

Finantskohustisi (nt võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised)

kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel

peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised

kajastatakse aruandeperioodi bilansis.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele

kuuluvas summas.

Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad

algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel

kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise

perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata

jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse

sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Avaliku sektori tütarettevõtjad, kes

koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest,

kajastavad sihtfinantseerimist vastavate standardite kohaselt brutomeetodil.

Tulu kajastamine

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse lepingutes ette

nähtud hinnavähendusi ja rabatte.

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:

(a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;

(b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning

puudub kontroll kauba või toote üle;

(c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;

(d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;

(e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus

osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline,

kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.

Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või dividendidena,

kajastatakse siis kui:

(a) tulu laekumine on tõenäoline; ja

(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 19 -

Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse

siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

Tulu maksustamine

Vastavalt metsaseaduse § 48 lõikele 5 kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa.

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.

Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär 2024. aastal

on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2025.

aastast on maksumäär 22% ja tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78

netoväljamaksest.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning

bilansis eraldisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest

dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu

tasumise kohustus tekib dividendide reaalsele väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel edasilükkunud

tulumaksuvara ega kohustusi.

Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel

dividendidena, on toodud aastaaruande lisas Tingimuslikud kohustised.

Seotud osapooled

RMK aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

1) tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt

abikaasa, elukaaslane ja laps;

2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud isikutel üksi

või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju;

3) äriühingud, kus RMK on volitatud esindaja (tütarettevõtted).

Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute

kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või

turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes tegevjuhtkonna ja

kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine

aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval

eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja

kasumiaruandes.

Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust

aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud

aasta bilansis ja kasumiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 20 -

Lisa 2 Raha

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Sularaha kassas 4 7

Arvelduskontod 27 697 53 953

Tähtajalised deposiidid 85 000 135 000

Kokku raha 112 701 188 960

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Nõuded ostjate vastu 20 727 19 212

Ostjatelt laekumata arved 20 727 19 212

Muud lühiajalised nõuded 2 911 3 305

Muud viitlaekumised 1 271 2 522

Laekumata muud lühiajalised nõuded 949 42

Seadusandlusest tulenevad laekumata toetused 2 1

Saamata sihtfinantseerimine (lisa 15) 689 740

Ettemaksed 0 85

Ettemaksed teenuste eest 0 25

Maksude ettemaksed (lisa 4) 0 60

Kokku nõuded ja ettemaksed 23 638 22 602

Viitlaekumistena on kajastatud ostjale veoselehega üle antud, kuid ostja poolt mõõtmata

puidukoguste kajastatud nõuded ja deponeeritud vahendite intressi nõuded.

Kõigi nõuete ja ettemaksete järelejäänud tähtaeg on kuni 12 kuu jooksul.

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2023

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Tulumaks dividendidelt (lisa 23) 0 24 604 0 13 727

Käibemaks 0 2 367 0 1 365

Üksikisiku tulumaks 0 392 21 346

Erisoodustuse tulumaks 0 26 0 65

Sotsiaalmaks 0 707 35 693

Kohustuslik kogumispension 0 23 2 20

Töötuskindlustusmaks 0 41 2 38

Muud maksud 0 13 0 5

Kokku maksude ettemaksed ja

maksuvõlad 0 28 173 60 16 259

(lisa 3 ja 10)

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 21 -

Lisa 5 Varud

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Tooraine ja materjal 137 152

Lõpetamata toodang 3 443 4 901

Metsamaterjal, metsast kokku vedamata 3 443 4 901

Valmistoodang 28 533 30 394

Metsamaterjal 24 533 26 296

Muud (seemned, istutusmaterjal) 4 000 4 098

Müügiks ostetud kaubad 70 72

Ettemaksed varude eest 22 5

Kokku varud 32 205 35 524

Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud

(tuhandetes eurodes)

Maa

Ehitised ja

rajatised Kokku

Saldo 31.12.2023

Soetusmaksumus 184 3 783 3 967

Akumuleeritud kulum 0 -3 434 -3 434

Jääkmaksumus 184 349 533

Müügid -10 0 -10

Amortisatsioonikulu 0 -56 -56

Varade andmised2 -1 0 -1

Ümberklassifitseerimine materiaalsetest

põhivaradest 27 1 28

Saldo 31.12.2024

Soetusmaksumus 200 3 044 3 244

Akumuleeritud kulum 0 -2 750 -2 750

Jääkmaksumus 200 294 494

Müüdud kinnisvarainvesteeringud müügihinnas

2024 380

2023 63

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist

2024 369

2023 37

Teenitud renditulu kinnisvarainvesteeringutelt

2024 43

2023 40

Kinnisavara haldamisega seotud otsesed kulud

2024 -36

2023 -38

2Selgitused vt. Lisa 7.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 22 -

Lisa 7 Materiaalsed põhivarad

(tuhandetes eurodes)

Masinad ja seadmed

Maa Ehitised ja Transpordi- Arvutid ja Muud Muud Lõpetamata Kokku

rajatised vahendid arvuti

masinad

ja materiaalsed ehitised

süsteemid seadmed põhivarad

Saldo 31.12.2023

Soetusmaksumus 393 187 320 581 8 297 856 9 194 4 114 6 693 742 922

Akumuleeritud kulum 0 -107 543 -5 846 -847 -7 653 -3 239 0 -125 128

Jääkmaksumus 393 187 213 038 2 451 9 1 541 875 6 693 617 794

Ostud ja parendused 7 812 28 938 19 178 86 24 961 34 022

Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused 7 812 28 0 0 0 0 24 961 32 801

Muud ostud ja parendused 0 0 938 19 178 86 0 1 221

Varade saamine1 1 152 0 0 0 0 0 0 1 152

Amortisatsioonikulu 0 -10 338 -671 -10 -378 -281 0 -11 678

Katastri avamised, sulgemised2 0 0 0 0 0 0 0 0

Mahakandmised 0 -515 0 0 0 0 0 -515

Varade andmine2 -880 -1 864 0 0 0 -14 0 -2 758

Ümberklassifitseerimised -28 25 186 0 0 12 0 -25 198 -28

Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutesse -28 0 0 0 0 0 0 -28

Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 25 186 0 0 12 0 -25 198 0

Maa riigiomandisse jätmine3 0 0 0 0 0 0 0 0

Saldo 31.12.2024

Soetusmaksumus 401 243 341 966 8 983 850 9 350 4 052 6 456 772 900

Akumuleeritud kulum 0 -116 431 -6 265 -832 -7 997 -3 386 0 -134 911

Jääkmaksumus 401 243 225 535 2 718 18 1 353 666 6 456 637 989

Müüdud materiaalsed

Ehitised ja

rajatised

Transpordi-

vahendid

Arvutid ja

arvuti

süsteemid

Muud

masinad

ja

Muud

materiaalsed

põhivarad

põhivarad müügihinnas

seadmed

2023 0 0 0 0 0 0 0

2024 0 0 87 0 0 0 87

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 23 -

1Aruandeperioodil on saadud tasuta varasid Maa-ametilt 954 tuhat eurot (2023. aastal 5 tuhat

eurot), Kliimaministeeriumilt 198 tuhat eurot (2023. aastal 0 tuhat eurot).

2Aruandeperioodil on materiaalsete põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute koosseisust antud

tasuta varasid üle Maa-ametile 57 tuhat eurot (2023. aastal 185 tuhat eurot), Kaitseministeeriumile

2 685 tuhat eurot (2023. aastal 1 492 tuhat eurot), Kliimaministeeriumile 0 tuhat eurot (2023.

aastal 5 tuhat eurot), Siseministeeriumile 1 tuhat eurot (2023. aastal 0 tuhat eurot), Haridus ja

teadusministeeriumile 1 tuhat eurot (2023. aastal 0 tuhat eurot), Viimsi vallale 15 tuhat eurot

(2023. aastal 0 tuhat eurot).

3Maa riigi omandisse jätmine on kehtestatud maareformi seaduse § 29 ja § 31 lõike 1 punktide 2

ja 8 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996 määrusega nr 226 kinnitatud

“Maa riigi omandisse jätmise korraga“. Maa riigi omandisse jätmise maade kohta saadakse

andmed Maa-ameti andmebaasist. Nendel maadel üle andjat ei ole ja aluseks on Kliimaministri

käskkiri. 2024. aastal on maid riigiomandisse jäetud summas 0 tuhat eurot (2023. aastal 87 tuhat

eurot).

Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad

(tuhandetes eurodes)

Arvuti

tarkvara

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Kokku

Saldo 31.12.2023

Soetusmaksumus 10 277 444 10 721

Akumuleeritud kulum -8 625 0 -8 625

Jääkmaksumus 1 652 444 2 096

Ostud 0 648 648

Ümberklassifitseerimised 69 -69 0

Amortisatsioonikulu -980 0 -980

Mahakandmised -78 0 -78

Saldo 31.12.2024

Soetusmaksumus 9 374 1 023 10 397

Akumuleeritud kulum -8 711 0 -8 711

Jääkmaksumus 663 1 023 1 686

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 24 -

Lisa 9 Bioloogilised varad

(tuhandetes eurodes)

Majandatava riigimetsa bilansiline väärtus (RBV) on leitud kümne aasta keskmisena prognoositud

aastase metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna

diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega.

PI

MKMT RBV

−

− =

31.12.2024 seisuga ja 31.12.2023 seisuga läbi viidud riigimetsa õiglase väärtuse hindamise

sisendid olid järgnevad:

Diskontomääraks (I) 31.12.2024 seisuga on 7,1% (31.12.2023 seisuga 4,70%), Rahandus-

ministeeriumi riigivara osakonna poolt RMK-le arvestatud omakapitali tulumäär.

Realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse meetodina kasutatakse RTJ-s 7 kirjeldatud

diskonteeritud neto rahavoogude meetodi sarnast metoodikat.

Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi puhul tuleb oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse

määramisel diskonteerida oodatavaid rahavooge turuintressiga (RTJ 7 punkt 21).

Turuintress peaks kajastama sellelt varalt oodatavat kasumit, arvestades kapitali hinda ja sektori

riski. Kuna RMK-l ei ole laene, peaks diskontomäär sisaldama ainult omakapitali hinda.

Omakapitali hinda saab määrata sarnaselt sellele, kuidas Rahandusministeeriumi riigivara osakond

arvutab seda riigi valitseva mõju all olevatele äriühingutele. Diskontomäärana tuleb kasutada

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna poolt Riigimetsa Majandamise Keskusele arvutatud

omakapitali tulumäära.

Kuna RMK-l pole laene, on diskontomäära valem: i = Re, kus

Re on nõutav omakapitali tulumäär (% aastas).

Re valem: , kus

Rf on riskivaba tulumäär, milles võetakse arvesse Saksamaa 10-aastaste võlakirjade viimase viie

kalendriaasta tulususe aritmeetiline keskmine, millele on lisatud Eesti riskipreemia. Eesti riigi

riskipreemia arvestamisel kasutatakse ettevõtete väärtuse eksperdi Aswath Damodaran’i poolt

loodud andmebaasist leitud Eesti riigi reitingu alusel arvestatud riskipreemiat.

βe on finantsvõimenduse beetakordaja, mis näitab ettevõtte riskitaset võrreldes teiste turul

kaubeldavate ja samas sektoris töötavate ettevõtetega. Kui e < 1, siis ettevõtte risk on alla turu

keskmise riski; kui e > 1, siis on ettevõtte risk on üle turu keskmise.

Kuna Eestis puuduvad võrreldavad börsil noteeritud ettevõtted, siis kasutatakse hinnanguna teiste

riikide samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist võimenduseta beetakordajat.

See leitakse samuti Aswath Damodaran’i andmebaasist, milles Riigimetsa Majandamise

Keskusele vastav tegevusala on „Paper/Forest Products“.

(Rm–Rf) on turu riskipreemia, mis on leitud erinevate uurimuste järgi ja mille väärtuseks loetakse

5%. Sama kasutab oma kapitali hinna mudelites Konkurentsiamet.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 25 -

Rs on täiendav riskipreemia, mis leitakse kliendiportfelli hajutatusele, tooteportfelli hajutatusele,

juhtimiskvaliteedile, tulude stabiilsusele ja finantssuutlikkusele antud hinnangu alusel vahemikus

0 kuni 6%, hinnates kõiki riske 5-pallilisel skaalal (kõrge, pigem kõrge, keskmine, pigem madal,

madal).

Kirjeldatud metoodika alusel 2024. aastaks Rahandusministeeriumi riigivara osakonna poolt

arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse diskontomäär on 7,1% (2023. aastal 4,70%),

kujunedes järgmistest komponentidest:

1) riskivaba tulumäär 3,43% (2023. aastal olid komponentideks Saksa 10-a võlakirjade 5-a

keskmine tootlus 0,488% ja Eesti riigi riskipreemia 0,855%).

2) beetakordaja 0,71 (2023: 0,61)

3) turu riskipreemia 5,75% (2023: 5%)

4) ettevõttespetsiifiline riskipreemia -0,4% (2023: 0,3%).

Diskontomäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga on

toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7).

Inflatsioonimäär (P) on Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna poolt

prognoositav metsamajanduse sektori inflatsioonimäär, milleks 31.12.2024 seisuga läbi viidud

metsa väärtuse hindamises on olnud 2,70% (31.12.2023 seisuga hindamises 2,39%).

31.12.2024 seisuga riigimetsa õiglase väärtuse hindamises kasutatud inflatsioonimäär 2,70% on

leitud Rahandusministeeriumi prognoosi alusel, mis hõlmab aastaid 2025-2034. 31.12.2023

seisuga hindamises rakendatud inflatsioonmäär 2,39% hõlmas perioodi 2024-2033.

Inflatsioonimäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga on

toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7).

Metsamaa pindala

RMK valduses oleva inventeeritud metsamaa pindala oli 31.12.2024 seisuga 1 060 807 hektarit

(31.12.2023 seisuga 1 054 459 hektarit). Mittemajandatavad metsad, ehk range kaitse all olevad

metsad (sh kaitsealade sihtkaitsevööndid, loodusreservaadid, liigi püsielupaikade sihtkaitse-

vööndid, vääriselupaigad) hõlmasid 352 379 ha (31.12.2023 seisuga 338 685 hektarit), ülejäänu

moodustasid majandatavad metsad ja kaitse all olevad metsad (sh kaitsealade piiranguvööndites,

hoiualadel, liigi püsielupaiga piiranguvööndis asuvad ning muude piirangutega metsad).

Metsamaa pindala suurenemise põhjuseks oli riigi omandisse vormistatud ja RMK valdusesse

antud maadel läbi viidud metsade inventeerimine (vaata tabel 8 ja tabel 9).

Metsamaa pindala (ha) jagunemine peapuuliikide lõikes on toodud tabelis 1 ja tabelis 8.

Tabel 1 Metsamaa pindala peapuuliigi pindalade lõikes 31.12.2024 seisuga (hektar)

Peapuuliik Rangelt kaitstavad Majandatavad Kokku

Mänd 172 683 257 913 430 596

Kuusk 53 216 171 156 224 372

Kask 90 878 217 311 308 189

Haab 17 098 29 474 46 572

Sanglepp 10 674 14 920 25 594

Hall-lepp 4 290 15 865 20 155

Teised 3 540 1 789 5 329

Kokku 352 379 708 428 1 060 807

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 26 -

Raiemaht

Raiet planeeritakse RMK majandatavas metsas selliselt, et puidu juurdekasvu suurendamiseks

vajalikud metsakasvatustööd oleksid õigel ajal tehtud ning raieküpseks saanud majandusmetsa

raiutaks uuendusraiega pikas perspektiivis võimalikult ühtlases mahus. Uuendusraiete arvestuse

aluseks on arvestuslank, mis arvutatakse erinevate matemaatiliste valemite alusel. Viimased on

kehtestatud Metsaseaduse ning sellest tulenevate alama astme õigusaktidega. Tulemuseks on

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu arvestav võimalikult ühtlast kasutust lubav

uuendusraiega raiutava metsa pindala, mis 10 aasta perspektiivis ei muutu, kui jäävad kehtima

tänased õigusaktides sätestatud õigused ja piirangud. RMK nõukogu poolt kinnitatud arengukava

2024-2028 on koostatud eelmainitud põhimõtetest lähtudes. Raiemahtude osas vaata ka tabel 10.

Müügimaht

RMK puidumüügi mahuprognoos 31.12.2024 seisuga on koostatud võttes arvesse RMK

arengukava 2024-2028 mahuprognoosi ning kuigi mahuprognoos hõlmab 10 aastat, siis

müügimahud jäävad peale arengukava perioodi prognoositava perioodi lõpuni eeldatavalt

sarnasele tasemele. Kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidumüügi maht on

31.12.2024 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamises 3,4 miljonit m³ (31.12.2023 seisuga

hindamises 3,6 miljonit m3).

Metsamajandamise tulud (MT)

Müügitulude hindamisel oli aluseks puidu müügi hindade prognoos. Prognoosi aluseks on viimase

10. aasta tegelikud puidumüügi ühikuhinnad. 10- aastane periood on valitud, et prognoos sisaldaks

nii kõrgeid kui ka madalaid turuhindu ja seeläbi on ühikuhind objektiivsem ja statistiliselt

usaldusväärsem. 31.12.2024 seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud 2025-2034 aasta

prognoositud puidu müügihind on 57,3 eurot/m³ (31.12.2023 seisuga oli 54,9 eurot/m³). 2025.-

2034. aastaks prognoositud keskmine metsamajandamise tulu aastas on 195 388 tuhat eurot

(2024.-2033. aastaks 195 757 tuhat eurot).

Metsamajanduse kulud (MK)

31.12.2024 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamisel kasutatud RMK tegevuskulude

prognoos aastateks 2025-2034 on tehtud 10. aasta tegelike kulude alusel. 10- aastane periood on

valitud, et prognoos sisaldaks nii kõrgeid kui ka madalaid tööde hindu ja seeläbi on kulu

objektiivsem ja statistiliselt usaldusväärsem. 2025.-2034. aastaks prognoositav metsamajanduse

keskmine kulu aastas on 109 458 tuhat eurot (2024.-2033. aastaks 139 419 tuhat eurot).

Metsamajanduse kulude hindamiseks täpsustati käesoleva aruande koostamisel metsa müügi,

uuendamise, hooldamise, valve, teede ja kuivendusobjektide korrashoiuga seotud tegelike kulude

ulatust, mis tõi kaasa keskmise kulu osalise vähenemise.

Tabel 2 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega

Tegelik

2024

Prognoositud

keskmine

2025-2034

Tegelik

2023

Prognoositud

keskmine

2024-2033

Keskmine metsamajandamise tulu

metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3 70,72 57,30 77,27 54,90

Keskmine metsamajandamise kulu

metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3 40,44 32,10 47,45 39,10

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 27 -

Tabel 3 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga

Prognoos

2024-2033

Prognoos

2025-2034 Muutus

Keskmine metsamajandamise tulu

metsamaterjali ühiku kohta,

eurot/m3

54,90 57,30 2,40 €

Keskmine metsamajandamise kulu

metsamaterjali ühiku kohta,

eurot/m3

39,10 32,10 -7,00 €

Diskontomäär 4,70% 7,10% 2,40%

Inflatsiooni määr

metsandussektoris 2,39% 2,70% 0,31%

Tabel 4 Metsa väärtuse arvutus 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga 31.12.2024 31.12.2023 Muutus

(1) Prognoositud aastane raiemaht, m3

3 409 908 3 565 700 -155 792

(2) Keskmine tulu kuupmeetri kohta, eurot/m3

57,30 54,90 2,40

(3) Metsamajandamise tulud, tuhat eurot (1) × (2) 195 388 195 757 -369

(4) Keskmine kulu kuupmeetri kohta, eurot/m3

32,10 39,10 -7,00

(5) Metsamajandamise kulud, tuhat eurot (1) × (4) 109 458 139 419 -29 961

(6) Diskontomäär

7,10% 4,70% 2,40%

(7) Inflatsioonimäär metsamajandussektoris

2,70% 2,39% 0,31%

(8) Riigimetsa väärtus, tuhat eurot ()−()

()−() 1 952 947 2 438 877 -485 930

sh Kasumiaruandes kajastatav väärtuse muutus,

tuhat eurot

-465 677

Riigikapitalis kajastatav väärtuse muutus (tabel 5)

tuhat eurot

-20 253

Kokku väärtuse muutus, tuhat eurot -485 930

Tuginedes ülaltoodud andmetele oli RMK valduses oleva metsa kui bioloogilise vara väärtus

31.12.2024 seisuga 1 952 947 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga 2 438 877 tuhat eurot).

Tabel 5 Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutuse osa (1) Metsa väärtus seisuga 31.12.2024, tuhat eurot 1 952 947

(2) Majandatavate metsade pindala 2024. aastal, ha 708 428

(3) Majandatavate metsade pindala 2023. aastal, ha 715 774

(4) = (2) - (3) Majandatavate metsade pindala muutus, ha -7 346

(5) = (1) ÷ (2) 2024. a metsa pindalale omistatav väärtus, eurot/ha 2 757

(6) = (4) × (5) Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutus, tuhat eurot -20 253

Vaata ka tabel 4.

Käibevarade rühmas kajastatakse bioloogiliste varade lühiajalist osa, milleks on järgneva

aruandeperioodi hinnanguline kasum puidu müügist. Käibevara osa leitakse samade ülal toodud

sisendite alusel.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 28 -

Bioloogiliste varade käibevara osa leidmiseks kasutatakse 10 aasta keskmisena prognoositud

puidu hinda, milleks 31.12.2024 seisuga oli 57,3 eurot/m³ (31.12.2023 seisuga 54,9 eurot/m³) ning

10 aasta keskmisena prognoositud kulu kuupmeetri kohta, milleks 31.12.2024 seisuga oli 32,1

eurot/m³ (31.12.2023 seisuga 39,1 eurot/m³). Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta

keskmisena prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu 195 388 tuhat eurot (31.12.2023

seisuga 195 757 tuhat eurot) ja kulu 109 458 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga 139 419 tuhat eurot)

vahe kajastatakse käibevarades bioloogiliste varadena.

Bioloogiliste varade käibevara lühiajaline osa 31.12.2024 seisuga on 85 930 tuhat eurot ja

põhivarade osa 1 867 017 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga käibevarade lühiajaline osa 56 338

tuhat eurot ja põhivarade osa 2 382 539 tuhat eurot).

Õiglase väärtuse meetod

(tuhandetes eurodes) Mets

Käibevarad

31.12.2023 56 338

31.12.2024 85 930

Mets

Põhivarad

31.12.2023 2 382 539

31.12.2024 1 867 017

Bioloogiliste varade sensitiivsusanalüüs

Metsaväärtuse sensitiivsusanalüüsis 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga (vt tabelid 6, 7) on välja

toodud metsaväärtuse arvutamise 5 põhisisendit ning välja arvutatud metsaväärtus vastavate

sisendite protsendiliste muutuste korral.

Tabelist 6 on näha, et tulu (m³ kohta) muutmisel 5% võrra muutub metsaväärtus ca 11,4%. Väga

suurt mõju metsaväärtusele avaldavad inflatsiooni- ja diskontomäär. Juba 0,5 protsendipunkti

muutus diskontomääras mõjutab metsaväärtust olulisel määral. Diskontomäära vähenemisel 0,5

protsendipunkti võrra suureneb metsaväärtus 31.12.2024 seisuga 12,8% ja diskontomäära

suurenemisel 0,5 protsendipunkti võrra väheneb metsaväärtus 10,2%. Veelgi suurem mõju on

inflatsioonimäära muutusel. Inflatsioonimäära vähenemisel 1,0 protsendipunkti võrra väheneb

metsaväärtus 31.12.2024 seisuga 18,5% ja inflatsioonimäära suurenemisel 1,0 protsendipunkti

võrra suureneb metsaväärtus 29,4%.

31.12.2024 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raiemahu kõikumine 3,25% ulatuses on saadud

31.12.2024 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta

keskmisena prognoositud aastase puidu müügimahu (3 409 908 m3) ja 2024. aasta tegeliku puidu

müügimahu (3 524 550 m3) protsendilise vahena.

31.12.2023 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raiemahu kõikumine 9,13% ulatuses on saadud

31.12.2023 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta

keskmisena prognoositud aastase puidu müügimahu (3 565 700 m3) ja 2023. aasta tegeliku puidu

müügimahu (3 923 909 m3) protsendilise vahena.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 29 -

Tabel 6 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12.2024 seisuga

Diskontomäär

Inflatsiooni-

määr

Keskmine müügihind

(eurot/m3)

Keskmine kulu

(eurot/m3) Raiemaht (m3) Metsa väärtus

(tuhat eurot)

Muutus

(tuhat eurot) Muutus %

(tabel 2) (tabel 2)

7,10% 2,70% 57,30 32,10 3 409 908 1 952 947

Muutused

diskontomääras

6,60% 2,70% 57,30 32,10 3 409 908 2 203 325 250 378 12,8%

7,60% 2,70% 57,30 32,10 3 409 908 1 753 667 -199 280 -10,2%

Muutused keskmises

müügihinnas

7,10% 2,70% -5,00% 32,10 3 409 908 1 730 916 -222 032 -11,4%

7,10% 2,70% 5,00% 32,10 3 409 908 2 174 979 222 032 11,4%

Muutused

keskmises kulus

7,10% 2,70% 57,30 -5,00% 3 409 908 2 077 331 124 384 6,4%

7,10% 2,70% 57,30 5,00% 3 409 908 1 828 563 -124 384 -6,4%

Muutused keskmises

raiemahus

7,10% 2,70% 57,30 32,10 -3,25% 1 889 424 -63 523 -3,3%

7,10% 2,70% 57,30 32,10 3,25% 2 016 470 63 523 3,3%

Muutused keskmises

müügihinnas

Muutused keskmises

raiemahus

7,10% 2,70% -21,54% 32,10 -3,25% 964 064

-988 884

-50,6%

Muutused

inflatsioonimääras

7,10% 1,70% 57,30 32,10 3 409 908 1 591 290 -361 657 -18,5%

7,10% 3,70% 57,30 32,10 3 409 908 2 527 344 574 396 29,4%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 30 -

Tabel 7 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12.2023 seisuga

Diskontomäär

Inflatsiooni-

määr

Keskmine müügihind

(eurot/m3)

Keskmine kulu

(eurot/m3) Raiemaht (m3) Metsa väärtus

(tuhat eurot)

Muutus

(tuhat eurot) Muutus %

(tabel 2) (tabel 2)

4,70% 2,39% 54,90 39,10 3 565 700 2 438 877

Muutused

diskontomääras

4,20% 2,39% 54,90 39,10 3 565 700 3 112 600 673 723 27,6%

5,20% 2,39% 54,90 39,10 3 565 700 2 004 913 -433 964 -17,8%

Muutused keskmises

müügihinnas

4,70% 2,39% -5,00% 39,10 3 565 700 2 015 161 -423 716 -17,4%

4,70% 2,39% 5,00% 39,10 3 565 700 2 862 593 423 716 17,4%

Muutused

keskmises kulus

4,70% 2,39% 54,90 -5,00% 3 565 700 2 740 649 301 772 12,4%

4,70% 2,39% 54,90 5,00% 3 565 700 2 137 105 -301 772 -12,4%

Muutused keskmises

raiemahus

4,70% 2,39% 54,90 39,10 -9,13% 2 216 235 -222 642 -9,1%

4,70% 2,39% 54,90 39,10 9,13% 2 661 519 222 642 9,1%

Muutused keskmises

müügihinnas

Muutused keskmises

raiemahus

4,70% 2,39% -30,65% 39,10 -9,13% -143 787

-2 582 664

-105,9%

Muutused

inflatsioonimääras

4,70% 1,39% 54,90 39,10 3 565 700 1 702 056 -736 821 -30,2%

4,70% 3,39% 54,90 39,10 3 565 700 4 300 615 1 861 738 76,3%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 31 -

Tabel 8 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa (ha)

Peapuuliik

(ha)

2024 2023 2024 vs 2023

Mittemajandatavad

metsad

Majandatavad

metsad

Pindala

kokku (ha)

Mittemajandatavad

metsad

Majandatavad

metsad

Pindala kokku

(ha)

Muutus

(ha) Muutus (%)

Mänd 172 683 257 913 430 596 163 154 266 429 429 583 1 013 0,2%

Kuusk 53 216 171 156 224 372 51 241 170 360 221 601 2 771 1,3%

Kask 90 878 217 311 308 189 89 206 219 275 308 481 -292 -0,1%

Haab 17 098 29 474 46 572 16 745 28 558 45 303 1 269 2,8%

Sanglepp 10 674 14 920 25 594 10 581 14 179 24 760 834 3,4%

Hall lepp 4 290 15 865 20 155 4 257 15 210 19 467 688 3,5%

Teised 3 540 1 789 5 329 3 501 1 763 5 264 65 1,2%

Kokku 352 379 708 428 1 060 807 338 685 715 774 1 054 459 6 348 0,6%

Tabel 9 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa (m³)

Peapuuliik

(m³)

2024 2023 2024 vs 2023

Mittemajandatavad

metsad

Majandatavad

metsad

Tagavara

kokku (m³)

Mittemajandata

vad metsad

Majandatavad

metsad

Tagavara

kokku (m³)

Muutus

(m³) Muutus (%)

Mänd 37 758 222 48 260 804 86 019 026 35 557 315 49 751 029 85 308 344 710 682 0,8%

Kuusk 11 818 143 22 196 244 34 014 387 11 372 190 22 200 457 33 572 647 441 740 1,3%

Kask 17456 411,0 30 176 588 47 632 999 17 131 728 30 002 731 47 134 459 498 540 1,1%

Haab 4 858 071 3 575 885 8 433 956 4 736 997 3 482 085 8 219 082 214 874 2,6%

Sanglepp 2 479 028 2 206 548 4 685 576 2 450 801 2 206 548 4 657 349 28 227 0,6%

Hall lepp 714 470 1 875 706 2 590 176 705 421 1 875 706 2 581 127 9 049 0,4%

Teised 673 653 240 841 914 494 665 818 230 696 896 514 17 980 2,0%

Kokku 75 757 998 108 532 616 184 290 614 72 620 270 109 749 252 182 369 522 1 921 092 1,1%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 32 -

Metsamaa pindala ja metsa tagavara mahu suurenemine 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga on

toimunud seoses metsade inventeerimisega, mis riigi poolt üle antud RMK-le ja looduskaitsealuste

maade omandamisega RMK-le. Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ning seeläbi

põhivara vähenemine on tingitud jätkuvast metsade range kaitse alla võtmisest.

Tabel 10 Metsakasutuse tulud ja puiduvarumise kulud

Müüdud ümarpuidu keskmised hinnad ja mahud

2024 2023 Muutus Muutuse %

Hind (EUR/m³) 73,03 79,16 -6,13 -7,7%

Maht (m³) 3 178 161 3 595 472 -417 311 -11,6%

Puidumüügi tulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed müügikogused müügiviiside lõikes

2024 2023 Muutus Muutuse %

EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht

Raieõiguse müük 22,31 42 048 22,10 12 908 0,21 29 140 1,0% 225,8%

Metsamaterjali

müük 73,03 3 178 161 79,16 3 595 472 -6,13 -417 311 -7,7% -11,6%

Raidmete müük 24,01 558 35,19 1 076 -11,18 -518 -31,8% -48,1%

Hakkpuidu müük 50,61 339 380 56,65 328 437 -6,04 10 943 -10,7% 3,3%

Puiduvarumise kulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed mahud

2024 2023 Muutus Muutuse %

EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht

Ümarpuidu

varumine 14,94 3 247 481 15,04 3 465 508 -0,10 -218 027 -0,7% -6,3%

Raidmete

varumine 10,35 167 325 10,48 207 412 -0,13 -40 087 -1,2% -19,3%

Tüveste varumine 19,55 106 526 20,70 134 108 -1,15 -27 582 -5,6% -20,6%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 33 -

Metsataimed

Õiglase väärtuse meetod

(tuhandetes eurodes)

Käibevarad Istikud (metsataimed)

31.12.2022 8 766

Müük -40

Metsa istutatud -5 355

Juurdekasv 6 399

31.12.2023 9 770

Müük -39

Metsa istutatud -5 539

Juurdekasv 7 108

31.12.2024 11 300

Õiglase väärtuse meetodil kajastatakse müügiks valmisolevaid metsataimi. Õiglase väärtuse

hindamisel võetakse aluseks kõige hilisem vara müügihind, millest on maha arvatud

müügikulutused.

Lisa 10 Võlad ja ettemaksed

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Võlad tarnijatele (lisa 11) 2 245 8 300

Võlad töövõtjatele (lisa 12) 4 311 4 105

Maksuvõlad (lisa 4) 28 173 16 259

Muud võlad 2 245 2 732

Tagatistasud 2 245 2 732

Saadud ettemaksed 476 533

Kokku võlad ja ettemaksed 37 450 31 929

Kõigi võlgade ja ettemaksete arveldamise tähtaeg on 12 kuu jooksul.

Lisa 11 Võlad tarnijatele

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Võlad tarnijatele 1 743 6 083

Võlad tarnijatele põhivarade eest 502 2 217

Kokku võlad tarnijatele (lisa 10) 2 245 8 300

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 34 -

Lisa 12 Võlad töövõtjatele

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Töötasu võlgnevus 1 836 1 760

Arvestatud maksukohustised 1 399 1 239

Puhkusekohustis 1 018 1 049

Muud võlad töövõtjatele 58 57

Kokku võlad töövõtjatele (lisa 10) 4 311 4 105

Lisa 13 Eraldised

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 Moodusta-

mine/korri-

geerimine

Kasu-

tamine

Intressi

kulu

(lisa 22)

31.12.2024

Kutsehaigus-

hüvitise

eraldis

640 236 -155 -26 695

Tulemustasu

eraldis

3 663 5 800 -4 647 0 4 816

Pensioni

eraldis

942 244 -458 0 728

Kokku

eraldised

5 245 6 280 -5 260 -26 6 239

Sh.

Lühiajalised 4 750 6 212 -5 260 0 5 702

Pikaajalised 495 68 0 -26 537

31.12.2022 Moodusta-

mine/korri-

geerimine

Kasu-

tamine

Intressi

kulu

(lisa 22)

31.12.2023

Kutsehaigus-

hüvitise

eraldis

578 227 -142 -23 640

Tulemustasu

eraldis

3 159 3 746 -3 242 0 3 663

Pensioni

eraldis

0 942 0 0 942

Kokku

eraldised

3 737 4 915 -3 384 -23 5 245

Sh.

Lühiajalised 3 295 4 839 -3 384 0 4 750

Pikaajalised 442 76 0 -23 495

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 35 -

Lisa 14 Tingimuslikud kohustised

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Potentsiaalne dividendi tulumaksukohustis 352 099 421 424

Kokku tingimuslikud kohustised 352 099 421 424

Ettevõtte jaotamata kasum 31.12.2024 seisuga on 1 600 451 tuhat eurot (2023. aastal 2 128 302

tuhat eurot). Kui kogu ettevõtte kasum jaotatakse dividendideks, oleks maksimaalne võimalik

dividendide tulumaksukohustis 352 099 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga oli maksimaalne võimalik

dividendide tulumaksukohustis 421 424 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2024 on 2025. aasta võimaliku

tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära 22/78 summast 1 248 352 (seisuga

31.12.2023 oli 2024. aasta võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud summast 60 724

maksumäära 14/86 ja summast 1 646 154 maksumäära 20/80).

Lisa 15 Sihtfinantseerimine

(tuhandetes eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Nõuete saldo perioodi alguses (lisa 3) 740 429

Saamata sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 143

Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 740 286

Laekunud sihtfinantseerimine 1 972 4 983

Laekunud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 181

Laekunud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 972 4 802

Kasutatud sihtfinantseerimine (lisa 18) -1 921 -5 294

Kasutatud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 -38

Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 921 -5 256

Nõuete saldo perioodi lõpus (lisa 3) 689 740

Saamata sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 0

Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 689 740

Antud sihtfinantseerimine 36 32

Kasutatud sihtfinantseeringud jaotuvad: Kliimaministeeriumilt (sh KIK) 1 020 tuhat eurot (2023.

aastal 5 125 tuhat eurot), Soome, Iiri, Saksa ja Euroopa Liidu fondidest 442 tuhat eurot (2023.

aastal 146 tuhat eurot), PRIA-lt 155 tuhat eurot (2023. aastal 0 tuhat eurot) ja Rail Baltic Estonia

304 tuhat eurot (2023. aastal 23 tuhat eurot).

Antud on sihtfinantseerimist Eesti Maaülikoolile ja Luua Metsanduskoolile stipendiumiteks 36

tuhat eurot (2023. aastal 32 tuhat eurot).

Lisa 16 Kasutusrent

(tuhandetes eurodes)

RMK kui rendile andja

2024 2023

Kasutusrenditulu (lisa 17) 845 747

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 36 -

Järgmiste perioodide kasutusrenditulu

mittekatkestavatest lepingutest 31.12.2024 31.12.2023

12 kuu jooksul 697 662

1-5 aasta jooksul 2 270 2 115

üle 5 aasta 9 288 7 688

RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. Tingimuslikke rendilepinguid ei sõlmita.

Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub. Kasutusrendile antud

varade bilansiline maksumus on 31.12.2024 seisuga 126 941 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga

124 441 tuhat eurot). Kasutusrendi tulu teenitakse nii kinnisvarainvesteeringute (vt lisa 6), kui ka

muude varade rendist.

RMK kui rentnik

2024 2023

Kasutusrendikulu (lisa 20) -1 077 -838

RMK rendi kulud koosnevad serveripargi, rakendustarkvarade, litsentside, andmeside rendist.

Lisa 17 Müügitulu

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Müük geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidesse

Eesti 250 906 296 210

Saksamaa 974 8 980

Läti 1 422 1 170

Kokku müügitulu 253 302 306 360

Müügitulu tegevusalade lõikes

Puidu müük 232 024 284 539

Kasvava metsa raieõiguse müük 938 284

Hakkpuidu ja raidmete müük 17 200 18 651

Tulu kasutusrendist (lisa 16) 845 747

Muu müügitulu (metsamajandus, taimla- ja

seemnemajandus, looduskasutus) 2 025 2 139

Kokku müügitulu 253 302 306 360

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 37 -

Lisa 18 Muud äritulud

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Kasum kinnisvarainvesteeringute ja materiaalsete

põhivarade müügist 450 37

Trahvid, viivised, hüvitised 76 63

Tulu sihtfinantseerimisest (lisa 15) 1 921 5 294

Muud 312 349

Kokku muud äritulud 2 759 5 743

Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Tooraine ja materjal -720 -670

Müügi eesmärgil ostetud kaubad -409 -607

Energia -1 216 -1 295

Remondimaterjalid, tööriistad ja inventar -2 125 -1 812

Alltöövõtud -111 448 -121 442

Raie -31 846 -34 088

Kokkuvedu -23 731 -26 445

Metsaparandus -7 645 -7 119

Metsauuendus -9 199 -9 234

Transport -25 930 -28 926

Looduskaitsetööd -3 058 -3 546

Puhkemajandus -2 619 -4 297

Muud alltöövõtud -7 420 -7 787

Muud -1 465 -1 445

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -117 383 -127 271

Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Maamaks -4 297 -4 697

Kommunikatsioonikulud -29 -30

IT kulud -519 -475

Mitmesugused bürookulud -536 -508

Koolituskulu -237 -120

Lähetuskulu -114 -126

Info ja reklaamiteenused -455 -508

Rendikulu (lisa 16) -1 077 -838

Käibemaksukulu -601 -450

Remondikulu -443 -376

Halduskulu (elekter, vesi) -326 -339

Kütusekulu -405 -446

Väikevahendid -60 -114

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 38 -

Uurimis- ja arendustööd -337 -436

Arvestus ja auditeerimisteenused -85 -81

Maavara kasutamise tasud -81 -36

Erisoodustused -519 -684

Isikliku sõiduauto hüvitis -382 -398

Muud -713 -168

Kokku mitmesugused tegevuskulud -11 216 -10 830

Lisa 21 Tööjõukulud

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Palgakulu -27 240 -25 529

Sotsiaalmaksude kulu -9 518 -9 027

Kokku tööjõukulud -36 758 -34 556

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2024. aastal oli 718 inimest (2023. aastal 781

inimest). Töölepingu alusel töötavate inimeste arv 2024. aastal oli 754 inimest ja nende palgakulu

25 992 tuhat eurot, mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 873 eurot kuus töötaja kohta (2023. aastal

761 inimest ja nende palgakulu 24 379 tuhat eurot, mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 670 eurot

kuus töötaja kohta). Juhatuse ja nõukogu liikmete arv 2024. aastal oli 17 inimest ja nende

palgakulu 501 tuhat eurot (2023. aastal 20 inimest ja nende palgakulu 417 tuhat eurot).

Võlaõigusliku lepinguga töötajate palgakulu 2024. aastal oli 747 tuhat eurot (2023. aastal 733 tuhat

eurot).

Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Pikaajaliste eraldiste diskonteerimise mõju (lisa 13) -26 -23

Intressitulu deposiitidelt 7 524 5 397

Kokku muud finantstulud ja -kulud 7 498 5 374

Lisa 23 Tulumaks

(tuhandetes eurodes)

01.01.2024-

31.12.2024

01.01.2023-

31.12.2023

Dividendide Tulumaksu Dividendide Tulumaksu

summa kulu summa kulu

Välja kuulutatud dividendid 119 600 -24 604 75 040 -13 727

Kokku 119 600 -24 604 75 040 -13 727

Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kasumieraldise väljamaksmisel tekib tulumaksu tasumise

kohustus. Dividendid on seisuga 31.12.2024 välja makstud.

Kasumieraldise väljamaksmisel tekkinud tulumaksu võlg on avalikustatud lisas 4.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 39 -

Lisa 24 Seotud osapooled

(tuhandetes eurodes)

2024 2023

Ostud Müügid Ostud Müügid

Nõukogu liikmetega seotud

ettevõtted 71 15 121 25

Juhatuse liikmetega seotud ettevõtted 57 0 52 0

31.12.2024 31.12.2023

Kohustused Nõuded Kohustused Nõuded

Nõukogu liikmetega seotud

ettevõtted 5 2 5 2

2024. ja 2023. aastal RMK juhatuse liikmetega seotud ettevõtetel kohustused ja nõuded puudusid.

2024. aastal ei ole RMK ja RMK nõukogu liikmete vahel sõlmitud müügi, rendi- ega

laenulepinguid. Samuti ei ole selliseid lepinguid sõlmitud RMK ja RMK juhatuse liikmete vahel.

2024. aastal korraldas RMK mitmeid avalikke enampakkumisi, millel müüdi kinnis- ja vallasvara

ning neil osales ka RMK töötajaid. Enampakkumisel kujunenud hinnad ei ole olnud madalamad

müüdud vara turuhinnast.

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Nõukogu

liikmete tasud olid 2024. aastal 42 tuhat eurot (2023. aastal 39 tuhat eurot). Juhatuse liikmete

tasud olid 2024. aastal 459 tuhat eurot (2023. aastal 378 tuhat eurot).

Nõukogu liikmetele ei maksta lahkumishüvitisi ega tulemustasusid. Juhatuse liikmetele on

lepingutes ette nähtud, et lahkumishüvitist makstakse ainult tagasi kutsumisel nõukogu algatusel

enne volituste tähtaja möödumist tagasikutsumise ajal kolme kuu kehtiva ametitasu ulatuses.

Hüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise põhjuseks oli kohustuste rikkumine RMK ees.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 40 -

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 41 -

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 42 -

JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2024. MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Juhatus on 28. veebruaril 2025. aastal koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise

aastaaruande.

Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed.

-------------------- --------------------

Mikk Marran Agne Aija

Juhatuse esimees Juhatuse liige

------------------- -------------------

Erko Soolmann Kristjan Tõnisson

Juhatuse liige Juhatuse liige

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2024

- 43 -

NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2024. MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu on juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruande, mis

koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja vandeaudiitori aruandest, läbi

vaadanud ja heaks kiitnud.

Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud nõukogu liikmed.

Kadri Land

Nõukogu esimees_______________

Anti Allas Pille Ligi

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

Merike Saks Annika Uudelepp

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

Karel Rüütli Marek Metslaid

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

Ahti Kuningas Maria Jufereva-Skuratovski

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

28. märts 2025

Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused www.grantthornton.ee

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Riigimetsa Majandamise Keskus nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Riigimetsa Majandamise Keskus (ettevõte) raamatupidamise

aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024 ning kasumiaruannet,

netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta

kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete

arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades

õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud

aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) (ISA (EE)).

Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas

„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme

ettevõttest sõltumatud kooskõlas Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh

sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt

nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja

asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid

ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma tegevusaruannet ja me ei tee

selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Grant Thornton Baltic OÜ

Pärnu mnt 22

10141 Tallinn, Eesti

T +372 626 0500

E [email protected]

Reg-nr 10384467

KMKR nr EE100086678

2

Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud

informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt

raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub

muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas

tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvates seaduses sätestatud

nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt

väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi

kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas

kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvates seadustes sätestatud

nõuetega.

Juhatus ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses

raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest

kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab

vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta

raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte

suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse

jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi,

välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või

tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise

aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne

tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja

vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline

kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas ISA (EE)-

dega läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest

või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult

või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande

alusel teevad.

Me kasutame auditi osana vastavalt ISA (EE)-dega kutsealast otsustust ja säilitame

kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast

tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid

3

Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused

vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali

aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise

mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist

või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada

nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks

ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute

ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise

asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb

olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset

kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et

eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes

tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui

avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused

põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil.

Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust

jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas

avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab

aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud

ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes

sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mart Nõmper

Vandeaudiitor nr 499

Grant Thornton Baltic OÜ

Tegevusluba nr 3

Pärnu mnt 22, 101451 Tallinn

28. veebruar 2025

VÄLJAVÕTE RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE NÕUKOGU 28.03.2025 KOOSOLEKU PROTOKOLL

28.03.2025 nr 1-11/5 Koosolek toimus RMK Metsamajas, Toompuiestee 24, Tallinn Algas kell 15:30, lõppes kell 18:05 Osa võtsid: nõukogu liikmed Kadri Land, Marek Metslaid, Karel Rüütli, Pille Ligi, Annika Uudelepp, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Allas (Teams), Merike Saks, Ahti Kuningas. Koosolek oli otsustusvõimeline. Kutsutud: juhatuse liikmed Mikk Marran, Agne Aija, Kristjan Tõnisson, Erko Soolmann ning nõukogu sekretär Maarja-Viorika Vasko. Auditikomitee esimees Antti Tooming ja RMK töötajad finantsjuht Mihkel Õim ning arendus- ja kliimaosakonna juhataja Jaarek Konsa osalesid koosolekul oma ettekannete ja vastavate päevakorrapunktide arutamise ajal. Koosolekut juhatas Kadri Land. Protokollis Maarja-Viorika Vasko. Kinnitati järgmine päevakord:

1. … 2. 15:35-15:45 RMK 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ning energeetika- ja

keskkonnaministrile esitamine 3. 15:45-15:50 Riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepaneku esitamine

… KOOSOLEKU KÄIK: … 2. RMK 2024. a majandusaasta aruande kinnitamine ning energeetika- ja keskkonnaministrile esitamine Otsustati: Kinnitada RMK 2024. a majandusaasta aruanne ning esitada see energeetika- ja keskkonnaministrile. Otsuse poolt olid kõik nõukogu liikmed, vastu ja erapooletuid ei olnud. 3. Riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepaneku esitamine energeetika- ja keskkonnaministrile Otsustati: Esitada energeetika- ja keskkonnaministrile ettepanek kanda 2025. aastal RMK puhaskasumist riigieelarvesse 39,5 miljonit eurot. Otsuse poolt olid kõik nõukogu liikmed, vastu ja erapooletuid ei olnud. … Protokoll on allkirjastatud digitaalselt koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Väljavõte õige 09.04.2024 (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Viorika Vasko