Vastus servituudi taotlusele

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

From: "Jürgen Kusmin" <[email protected]> Sent: 4/8/2025 10:52:28 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: FW: Vastus servituudi taotlusele

Tere! Palun registreerida. Jürgen From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, March 26, 2025 2:43 PM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Cc: Tarmo Vaalu <[email protected]> Subject: FW: Vastus servituudi taotlusele

Lugupeetud Jürgen Kusmin Tere Ma esindan ettevõtet OÜ Moris Systems, kes on varasemalt pöördunud RMK poole riigile kuuluvatele kinnisasjadele servituutide seadmise asjas. RMK on palunud meid pöörduda Teie poolt kasutusalade paiknemise kooskõlastamiseks. Vastav RMK originaalkiri on manuses. Lisaks peale kasutusalade kooskõlastamist palus RMK need joonistada PARI süsteemi ja edastada nende väljavõtted või aktiivsed lingid. Käesolevaga ma pöördungi Teie poolt kasutusalade paiknemise kooskõlastamiseks ehk me küsime Teie arvamust selles küsimuses. Tehnilise poolega abistab meid Tarmo Vaalu, kes on lisatud praguse e-kirja koopiasse (tema kontaktid: tel 521 1762, [email protected] ). Seetõttu tehniliste küsimuse puhul palun pöörduda tema poole ja mind palun lisada koopiasse. Manuses on taustainfoks ka meie esialgne taotlus RMK-le ja mõned peamised tehnilised materjalid: tehnilise projekti põhidokument ja DWG joonis. Detailsemad materjalid on kättesaadavad siit: https://web.tresorit.com/l/Ek66I#-N58NkMwQferSOWtAyrqrg lugupidamisega

Nikolai Majerovitš

OÜ Moris Systems lepinguline esindaja

Advokaat | RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo

Mobile +372 53 58 5487

Email [email protected]

Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume Teid

viivitamatult meile helistada ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja avalikustamine, kopeerimine, levitamine

või selle sisu muul viisil kasutamine on rangelt keelatud.

The content of this email, including all attachments, is confidential. If you are not the intended recipient, please notify

us immediately and delete this email! Any disclosure, copying, distribution or any other use of its content is strictly

prohibited.

Îò: Urve Jõgi <[email protected]> Äàòà: ïÿòíèöà, 14 ìàðòà 2025 ã. в 11:58 Êîìó: [email protected] <[email protected]>, [email protected] <[email protected]> Òåìà: Vastus servituudi taotlusele

Tere!

Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 14.03.2025 dokumendi nr 3-1.1/2024/7592 Vastus servituudi taotlusele.

Lugupidamisega

Urve Jõgi maaõiguse spetsialist kinnisvaraosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 56633867 [email protected]

Vastus servituudi taotlusele

Olete pöördunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole servituudi

seadmisega riigile kuuluvatele Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aa külas olevatele

kinnisasjadele Kohtla metskond 4 (katastritunnus 43701:003:0330) ja Kohtla metskond 80

(katastritunnus 43701:003:0131). Soovite riigile kuuluvatele kinnisasjadele ehitada

survetorustikku.

RMK on juba varasemalt andnud põhimõttelise nõusoleku kinnistute koormamiseks, kuid ka

selgitanud, et lõpliku otsuse tegemiseks soovime ehitusprojektiga tutvuda. Servituudi seadmise

otsuse eelduseks on kasutusala kooskõlastamine.

RMK tutvus taotluse lisas olevate dokumentidega ja ei nõustu seal märgitud kasutusaladega.

Palume kasutusalade paiknemine kooskõlastada RMK planeeringute spetsialist Jürgen

Kusminiga (tel 5053387, e-post: [email protected]). Peale kasutusalade kooskõlastamist

palume need joonistada PARI süsteemi ja edastada nende väljavõtted või aktiivsed lingid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Kinnisvaraosakond

Teadmiseks: Nikolai Majerovitš advokaat RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo

(e-post: [email protected])

Urve Jõgi

566 33867 [email protected]

Jürgen Kusmin

505 3387 [email protected]

Sergei Volžinski

Galina Andreeva

Osaühing Moris Systems

e-post: [email protected]

e-post: [email protected]

Teie 18.12.2024

Meie (digitaalallkirja kuupäev)

nr 3-1.1/2024/7592

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 1 / 46

Sisukord

ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 3

Projekti tellija ..................................................................................................................................... 3

Projekteerija ....................................................................................................................................... 3

Uue survetorustiku kompleksi asukoht .............................................................................................. 4

Projekti eesmärk ja ehitiste lühikirjeldus ........................................................................................... 5

Projekteerimise aluseks olevate materjalide loetelu ......................................................................... 6

1.5.1 Tellija lähteülesanne ..................................................................................................................................... 6

1.5.2 Projekteerimistingimused, detailplaneeringud, tehnovõrkude valdajate tingimused .................................. 6

Erisused seoses võimaliku rajatava paekivimaardlaga ....................................................................... 6

Ehitusuuringud ................................................................................................................................... 7

1.7.1 Ehitusgeodeetilised uuringud........................................................................................................................ 7

1.7.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ........................................................................................................................ 7

1.7.3 Keskkonnakompleksluba ............................................................................................................................... 8

Normdokumendid .............................................................................................................................. 9

Täiendavad kriteeriumid .................................................................................................................. 10

TÖÖSTUSLIKU REOVEE SURVETORUSTIK ........................................................................................ 11

Olemasolev olukord ......................................................................................................................... 11

Projekteeritud lahendus ................................................................................................................... 11

2.2.1 Ol.ol. Püssi - Kohtla-Järve survetorustiku hüdrauliline mudel .................................................................... 12

2.2.2 Hüdraulilise mudeli tulemused ................................................................................................................... 13

2.2.3 Novotrade Invest AS uue survetorustiku dimensioneerimine lähtuvalt vasturõhust ................................. 13

2.2.4 Kahe survetorustiku koostöö ...................................................................................................................... 14

2.2.5 Kahe hüdraulilise mudeli kokkuvõte ........................................................................................................... 15

2.2.6 Hüdrauliline löök, toereaktsioonid .............................................................................................................. 16

Torustikud ja armatuur ..................................................................................................................... 16

Projekteeritud torud ja kaevud ........................................................................................................ 19

2.4.1 Torustikud ................................................................................................................................................... 19

2.4.2 Kanalisatsioonikaevud ................................................................................................................................. 20

2.4.3 Ol.ol. survetorustikku sisseviigu tegemine, teostatud eksperimendid ....................................................... 21

Pumpla automaatika ........................................................................................................................ 22

2.5.1 Toimimise põhimõte ................................................................................................................................... 22

2.5.2 Põhinõuded kontrolleri tarkvarale .............................................................................................................. 22

2.5.3 Häire- ja andmeedastuse põhimõte ............................................................................................................ 23

2.5.4 Monitooringusüsteemi saadetava informatsiooni minimaalne loetelu ...................................................... 23

2.5.5 Paigaldise kasutuselevõtt ............................................................................................................................ 23

2.5.6 Valitud pumbad ja pumpamise loogika ....................................................................................................... 24

2.5.7 Vooluhulga mõõtmine, veemõõdukaev. ..................................................................................................... 25

PAIGALDUSNÕUDED........................................................................................................................... 26

Tööde teostamise aeg ja aruandlus.................................................................................................. 26

Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................ 26

Ettevalmistustööd ............................................................................................................................ 26

3.3.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................................................................. 26

3.3.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ..................................................................................... 27

3.3.3 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ....................................................... 28

3.3.4 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................................................... 29

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 2 / 46

3.3.5 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine ........................................................................................ 29

3.3.6 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine............................................................................................ 29

Kaeviku rajamine .............................................................................................................................. 30

3.4.1 Kaeviku täide ............................................................................................................................................... 31

3.4.2 Veetõrje ehituskaevikust ............................................................................................................................. 32

Torustike ja kaevude paigaldus ........................................................................................................ 33

3.5.1 Veetorustiku paigaldus ................................................................................................................................ 33

3.5.2 Reoveekanalisatsiooni torustiku paigaldus ................................................................................................. 33

3.5.3 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon.............................................................................................................. 35

3.5.4 Torustike tähistamine, märkelint ................................................................................................................ 35

3.5.5 Kinnisel meetodil torude rajamine .............................................................................................................. 35

Likvideeritavad rajatised .................................................................................................................. 36

KONTROLLTOIMINGUD ....................................................................................................................... 37

Kaevik ............................................................................................................................................... 37

Survetorustiku katsetamine ............................................................................................................. 37

Torustiku läbipesu ............................................................................................................................ 37

Reoveepumpla katsetamine ............................................................................................................. 37

Teostusmõõdistuste koostamine ..................................................................................................... 38

KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................ 40

Puude ja haljasalade kaitsmine, kõrghaljastuse kaitse ja raied ....................................................... 40

Koristamine ...................................................................................................................................... 41

Jäätmekäitlus .................................................................................................................................... 42

EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................................................ 43

Kasutus- ja hooldusjuhendid ............................................................................................................ 43

6.1.1 Nõuded üle antavale reoveepumpla ehitusdokumentatsioonile ................................................................ 43

Hooldus............................................................................................................................................. 44

KATENDITE TAASTAMINE ..................................................................................................................... 46

Üldist ................................................................................................................................................ 46

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 3 / 46

ÜLDANDMED

Projekti tellija

Projekti nimetus:

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“

Novotrade Invest AS

Reg: 10718773

Keemia 2C-1, 30328, Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn

tel:+372 33 75 040

e-post: [email protected]

Tellija esindaja: Nikolai Maerovich, nõukogu esimees

Projekteerija

Peaprojekteerija: Schöttli Keskkonnatehnika AS

Reg: 10165908

Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn

tel:+372 6706 873

e-post: [email protected]

Töövõtja esindaja: Tarmo Juhanson

e-post: [email protected]

Projekteerimise projektijuht ja projekteerija:

Schöttli Keskkonnatehnika AS

Kristina Kharkovska ja Tarmo Vaalu

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 4 / 46

Uue survetorustiku kompleksi asukoht

Projekteeritav piirkond asub Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas. Projekteeritav tööstuslik uus survetorustik on

planeeritud asuma ettevõtte Novotrade Invest AS kinnistult Keemia vkt 1c, 32215:001:0041 (Kohtla-Järve

linn) kuni Lüganuse valla territooriumil Aa külas asuva Tuhavälja kinnistu (43701:003:0127) kaudu, raudtee

alt läbi kuni Lüganuse valla territooriumil asuva kinnistuni Kohtla metskond 80 (43701:003:0131). Viimasel

kinnistul asub OÜ Järve Biopuhastus nn Püssi reovee survetorustik liitumisvõimalusena (vt

liitumistingimused). Projekteerimise käigus otsiti ka alternatiivseid võimalusi (tulevane paekivikarjäär).

Skeem 1. Projekteeritava ala skeem (Tellija algandmetest eelduslik survetorustiku kulgemine punase joonega)

Skeem 2. Projekteeritava ala asukoht maakonnas

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 5 / 46

Projekti eesmärk ja ehitiste lühikirjeldus

Käesoleva töö eesmärk on koostada etteantud lähteülesande põhjal uus tööstusreovee surveline torustik

liitumisega vee-ettevõtte toimivasse survetorustikku (edaspidi nn Püssi survetorustik) eelprojekti staadiumist

kuni tööprojekt ja autorijärelevalve teostamine.

Projektis määratakse survetoru materjal, läbimõõt, rajamissügavus, vajalikud seadmed ja rajatised.

Esitatakse nõuded ehituskvaliteedile, keskkonnahoiule ja rajatiste ekspluatatsioonile.

Järgnevalt on toodud käesoleva projektiga projekteeritud ligikaudsed tööde mahud.

 Projekteeritud tööstusliku reovee survetorustik – ca 1500 m,

 Projekteeritud reoveepumpla – 1 tk,

 Projekteeritud tööstusliku reovee omaduste ja vooluhulga mõõdusõlm – 1 kompl,

 Projekteeritud teenindussõlmed survetorustikul – ca 5 tk.

Projekteeritud rajatised ja nende põhinäitajad (paiknemine, läbimõõdud, sügavused) on esitatud

asendiplaanil. Kõik tehnilised lahendused ja materjalid peavad vastama ka OÜ Järve Biopuhastus esitatud

liitumise tehnilistele nõuetele ja lisaks ka Novotrade Invest AS tingimustele.

Skeem 3. Olemasolevad mahutid / kommunikatsioonid ja eelduslik uue reoveepumpla asukoht hilisema eelkäitluskompleksiga

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 6 / 46

Projekteerimise aluseks olevate materjalide loetelu

Projekti koostamisel on lähtutud ka järgmistest dokumentidest:

1.5.1 Tellija lähteülesanne

Tellija poolt on esitatud OÜ Järve Biopuhastus liitumistingimuste dokument Lisadega, väljastatud 15.12.2020

nr 2-9/2139 ja lisaks lepingu erinevad Lisad:

• Lisa 6 MUUDETUD - Võimaliku liitumise marsruut.png

• Lisa 7 - JBP kollektori kaart.pdf

• Lisa 8 UUS - Liitumispunkti võimalikud asukohad Novotrade territooriumil.png

• Projekteerimisprotsessi käigus emaili teel vahetatud informatsioon, näiteks Tellija tööstusalal

paiknevate torustike plaan, koosolekute protokollid, projekti info avaldamine, jmt.

1.5.2 Projekteerimistingimused, detailplaneeringud, tehnovõrkude valdajate tingimused

Projekti koostamisel on võetud aluseks Lüganuse vallavalitsuse poolt väljastatud korraldus digidokumendina

projekteerimistingimuste andmise osas, nr 419, 21 juuli 2021. Projekteerimistingimuste koostamiseks on

eelduslike huvitatud osapooltena käsitletud:

 Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK (kinnistud),

 Põllumajandus- ja Toiduamet, edaspidi PTA (maaparandussüsteem),

 VKG Logistika OÜ (planeeritav paekivimaardla) (viidatud kaevandusloale, ei kaasatud),

 AS Nitrofert (laiarööpmeline raudtee, VID kood 4291596),

 OÜ Järve Biopuhastus eraldi dokumendina liitumistingimuste osas (15.12.2020 nr 2-9/2139).

Tööstuspiirkonnas ja eelduslikus trasseeringus puuduvad kütte/gaasi/elektri/sidekommunikatsioonid, jmt.

Projekteerimistingimustele on väljastanud oma arvamuse RMK ja PTA, AS Nitrofert ei vastanud.

Erisused seoses võimaliku rajatava paekivimaardlaga

Osaühing VKG Tsement (uue äriühinguna VKG Logistika OÜ) taotles kaevandamisluba Kohtla-Järve

(Kolga-Saka) lubjakivimaardla Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldisele tsemendilubjakivi

kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on tsemendilubjakivi. Maavara kasutatusala on tsemendi- ja

lubjatehase tooraine. Kohtla-Järve lubjakivikarjäär mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aa

külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kohtla metskond 4 (katastritunnus 43701:003:0330, maa sihtotstarve

maatulundusmaa), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise

Keskus ning kinnistul Tuhavälja (katastritunnus 43701:003:0127, sihtotstarbeta maa), mille valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.

Taotletud mäeeraldise pindala on 134,32 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 135,82 ha. Taotletud

loa kehtivusaeg on 30 aastat.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 7 / 46

Skeem 4. Eelduslik maardla (punane piirjoon)

Ehitusuuringud

1.7.1 Ehitusgeodeetilised uuringud

Geodeetilise uurimistöö aruanne, OÜ Monada, töö nr: 2021-07-25, juuli 2021.

Lisaks on OÜ Monada koostanud 2007 aastal OÜ-le Järve Biopuhastus nn Püssi – Kohtla-Järve

survekanalisatsioonitorustiku teostusjoonise.

1.7.2 Ehitusgeoloogilised uuringud

Eraldi ehitusgeoloogilisi uurimistöid ei teostatud. Kasutatud on tulevase paekivimaardla aruandes esitatud

geoloogilisi uurimustöid (KOV poolt väljastatud lubjakivikarjääri mäeeraldise ja maavara kaevandamise luba

nr L.MK/330055 ja sellega seonduvad dokumendid). Lisaks piirkonnas asuvad (seire)puurkaevud.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 8 / 46

OÜ Inseneribüroo STEIGER on koostanud aastal 2012 „Kohtla-Järve UU uuringuruumi üldgeoloogilise

uurimistöö aruanne“, töö nr 12/0956. Olulise geoloogilise infona saab kasutada antud uuringus viidatud

1975. aastal rajatud fosforiidi otsingulis-puuaugule nr 1110. sama uuringu teine lähim puurauk jääb ca 500m

kaugusele lõunasse.

Puuraugu nr 1111 (maapinna kõrgusmärk +48.30 vana kõrgussüsteemi kohaselt) kohaselt on pinnase

pealmiseks kihiks kvarternaarsed setted (kuni 60 cm kasvukiht, moreen ja liivsavi), edasi Kukruse lade.

Lisaks iseloomustavad piirkonna geoloogilist olukorda peamiselt kolm hüdrogeoloogiliste uuringute

puurkaevu oma geoloogilise läbilõike andmetega.

Skeem 5.Piirkonnas leiduvad hüdrogeoloogiliste uuringute puurkaevud KKR koodega

Puuraukude nr PRK0019556 ja PRK0019557 geoloogiline läbilõige on üsna sarnane: esimese kihina ca 1m

paksune põlevkivi tuha kiht (geoloogiline indeks tQIV), teise kihina must turvas (geoloogiline indeks bQIV) ca

0,8m paksusena, kolmanda kihina kvartsliiv (geoloogiline indeks lgQIII) ca 0,6-0,8m paksusena ja . Punase

joonega alternatiivtrasseeringu osas tähendab see: 1+0,8+0,6=2,4m paksust survetorustiku rajamise

võimalikku sügavust.

Puuraugu nr PRK0019559 osas on geoloogilise läbilõike esimeseks kihiks turvas ja liiv-savikad setted kihi

paksusega 5,5m. Kuna puurkaev asub väga lähedal tuhavälja settebasseinile siis võiks eeldada basseini

kaldakindlustuse pinnase konstruktsiooni ja kõrge pinnasevee tase seost.

1.7.3 Keskkonnakompleksluba

AS-le Novotrade Invest on Keskkonnaamet väljastanud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-183588. Eelnevalt

on koostatud töö: „Novotrade Invest AS keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne“, 2016.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 9 / 46

Käesolevas seletuskirjas ei tooda eraldi välja ettevõttes toodetavaid aineid ning nende võimalikku sattumist

pumbatavasse tööstuslikku reovette. Kõik tekkida võivad ained kuuluvad hüdrofoobsete ühendite hulka, st

on vees halvasti lahustuvad ning seega moodustavad sellised ained vette sattumisel veepinnale kile või

kogunevad tilkadesse ja nendega määrdunud pinnad veega ei märgu.

Kõik ained, peale EURO diislikütuse, on klassifitseeritud veeorganismidele ohtlikeks (LC50/EC50/IC50 alla 100

mg/l kõige haavatavamate liikide puhul). Seega on enne pumpamist vajalik kindlasti piisav eelpuhastus. Kui

ei rakendata piisavat eelpuhastust siis projekteerija ei saa vastutada käesolevas projektis esitatud tehnilise

lahendusega ning välja pakutud seadmete jmt-ga.

Normdokumendid

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses ka allpool toodud dokumentidega (loetelu ei ole lõplik):

- Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;

- kohalike võimuorganite otsused;

- järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

- hea ehitustava.

Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu (loetelu ei ole

lõplik):

 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile

 Ehitusseadustik

 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

 Jäätmeseadus

 Veeseadus

 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus

 Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord

 Majandus- ja taristuminister 11.04.2016 määrus nr 74 Tee-ehitusmaterjalidele ja –toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord

 Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded –

 Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded

 Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“, vastu võetud 31.07.2019;

 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded

 Maanteeameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“, MA 2018-015.

 EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;

 EVS 843:2016 – Linnatänavad;

 EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk;

 EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS 812-6:2012+A1+A2 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

 EVS-EN 545:2010 Kõrgtugevast malmist torud, toruarmatuur, lisaseadmed ja nende liitmikud

veetorustikele. Nõuded ja katsemeetodid;

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 10 / 46

 EVS-EN 12201 Plastics piping systems for water supply, and for drainage and sewerage under

pressure - Polyethylene (PE);

 EVS-EN 16932-1:2018 (osad 1, 2, 3) Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid.

Pumpamissüsteemid;

 Hea ehitustava

Kvaliteedinõuded (loetelu ei ole lõplik):

 Näiteks RIL 77-1990, 2005, 2013, “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”*

*originaalkeelne versioon,

 MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd“,

 EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“,

 muud asjakohased kvaliteedinõuded.

Tehnoseadmete planeeritavat kasutusiga ei ole võimalik määratleda, kuna tööstusettevõtte tootmine ja

sellest tulenevad jäätmed varieeruvad.

Täiendavad kriteeriumid

Projekt on koostatud vastavalt lähteandmetele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kui mõned tööd ei

ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpool toodud seadustele,

määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada

järgmises järjekorras: seletuskiri (1), joonised (2), töömahtude tabelid (3). Torustike asendiplaanil ja

pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. Igal juhul tuleb kontakteeruda

projekteerijaga.

Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused

 Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru

peale.

 Olemasolevate teadmata kõrgustega elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 m

kaablite peale. Raudtee alt läbiminekul 1,0m.

Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel

ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale

tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul. Igal juhul on nõutav kontakteerumine projekteerijaga.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 11 / 46

TÖÖSTUSLIKU REOVEE SURVETORUSTIK

Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste

väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes ja mujal.

Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused.

Olemasolev olukord

Uue tööstusliku reovee survetorustiku trasseeringus teadaolevalt erinevad torustikud puuduvad. Novotrade

Invest AS territooriumil paiknevad erinevad kraavisüsteemid, mis on omavahel ühendatud truupidega.

Ettevõtte territooriumi lähedal, eelduslikus trasseeringus asuvad varasematest perioodidest likvideerimata

jäänud raudbetoonvundamendid (ca 2x3m).

Kohtla metskond 4 kinnistul asub maaparandussüsteem kokkuvoolu kraavide põhimõttel. Paekivi maardla

realiseerumisel nimetatud likvideeritakse. Enne maardla realiseerumist ja survetorustiku väljaehitamist tuleb

täiendavalt teostada kraavide alguse lühendamise uuring projektiga. Enne liitumist OÜ Järve Biopuhastus nn

Püssi reovee survetorustikuga liitumist asetseb muldes laiarööpmeline raudtee oma võimalike

kommunikatsioonidega.

Projekteeritud lahendus

Vastavalt lähteülesandele, geoloogilistele tingimustele, tehnovõrkude ja maaomanike tingimustele, jne, on

käsitletud kahte erinevat võimalikku põhimõttelist trasseeringut.

Skeem 6. Trasseeringute variandid: SININE: esialgne Tellija nägemus; PUNANE ja ROHELINE projekteerija nägemus, sh

PRK – ol.ol. uuringu puurkaev, KOLLANE – kinnistu piir.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 12 / 46

2.2.1 Ol.ol. Püssi - Kohtla-Järve survetorustiku hüdrauliline mudel

OÜ Järve Biopuhastus liitumistingimuste kohaselt tuleb koostada olemasoleva Püssi - Kohtla-Järve reovee

survetorustiku (teostusjoonised 2006) hüdrauliline mudel. Survetorustiku pikkus alates ol.ol. pumplast kuni

reoveepuhasti jaotuskambrini on ca 15,6 km, välja on ehitatud mitmed tühjendus- ja õhustuskaevud.

OÜ Järve Biopuhastus poolt on esitatud ol.ol. survetorustiku teostusjoonistena plaan ja pikiprofiil. Lisaks

tehtud foto pumplas asuva pumba andmeplaadist. Survetorustik on GRP materjalist ja siseläbimõõduga

400mm. Konkreetne välisläbimõõt selgub torustiku lahtikaevamisel.

Pumba (Grundfos) andmeplaadi info kohaselt on pumba tootja väitel hüdrauliline info järgmine:

- Tüüp S2 1154 S – Z, ver. 1, 2, 3, 6, 50 Hz (Z- vähendatud verisoon unikaalsele lahendusele);

- 1475 r/min,

- PN = 115 kW,

- Tunnusjoon: Q = 0 l/s H = 74mVS; Q = 120 l/s H = 55mVS (mõlemad 100 % sagedus),

- paigaldatud 3 pumpa.

Hüdrauliline mudel on koostatud arvutiprogrammiga Epanet, versioon 2.2. Sõlmede määratlemisel on

kasutatud teostusjoonise originaalkoordinaate ja tähistust. Teostusjoonise sõlmede kõrgusandmetele on

lisatud uue kõrgussüsteemi koefitsient (EH2000: +19cm) ning lisatud toru läbimõõt 40 cm, et arvutada rõhku

„toru pealt“ (teostusmõõdistuses on kõrgused „toru alt“).

Pumba andmeplaadi ja tootja (Grundfos) andmete kohaselt on mudelisse sisestatud pumba tunnusjoone

võrrand (eeldusel, et 100 % võimsusel, st sagedust ei ole vähendatud ja töötab üks pump):

H = 74 – 0.0347Q1.32 , kus

H – vedelikusamba kõrgus meetrites,

Q – vooluhulk liitrit sekundis.

Sõltumata pumba dünaamikast (graafikust) saab mudelis kasutada käsitsi sisestavat staatilist veesamba

survet ,erinevate kas siis tavapäraste või äärmuslike avariiliste situatsioonide modelleerimiseks.

Skeem 7. Pumba tunnusjoon tootjalt (vasakul) ja Epanet mudeli käsitlus (paremal)

Novotrade Invest AS planeeritav liitumine ol.ol. d400 GRP materjalist reovee survetoruga on eelduslikult

teostusjoonise sõlme KJ094 läheduses. Liitumispunktina on mudelisse sisestatud uus sõlm tähisega KS1-20.

Arvestades olemasoleva survetorustiku vanust on mudelis suurendatud toru seina karedustegurit.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 13 / 46

2.2.2 Hüdraulilise mudeli tulemused

Allpool esitatud tabelis on esitatud vooluhulkade alusel kujunevad rõhukaod ja vasturõhk eelduslikus

Novotrade Invest AS liitumispunktis KS1-20. Vooluhulga suurenedes tõuseb kiirus, seega rõhukadude

suurenemise (ruutsõltuvus) tõttu peab survetorustiku lõpus rõhk langema.

NB! Novotrade Invest AS uue survetorustiku eelduslik täiendav vooluhulk ei sisaldu allpool esitatud tabelis.

Vooluhulk, l/s Kiirus torus,

m/s

Alles jäänud rõhk (eelsetiti

sissevoolul), mVS (KJ177)

Rõhk Novotrade Invest AS

liitumispunktis (KS1-20), mVS

0 0 - 13,48*

20 0,16 55,57 69,42

40 0,32 51,09 65,88

60 0,48 44,32 60,52

80 0,78 36,33 54,41

100 0,8 27,18 47,57

120 0,95 12,89 36,01

140 1,11 -3,511 22,77 * Alles jäänud staatiline rõhk kõrguste erinevusest kahe sõlme vahel 1 Pump (pumbad) ei suuda tagada eelduslikku vooluhulka Tabel 1. AS Järve Biopuhastus ol.ol. reovee survetorustiku vooluhulkade seos rõhkudega Epanet mudeli alusel

Arvestades pumbatootja soovitusi eeldusliku tööpunkti asukoha suhtes tunnusjoonel, lisades

isepuhastuskiiruse, siis peaks arvestama ühe pumba vooluhulga vahemikuga 80 kuni 110 l/s (rohelisega).

2.2.3 Novotrade Invest AS uue survetorustiku dimensioneerimine lähtuvalt vasturõhust

Tabelis 1 on esitatud võimalikud rõhud olemasolevas AS Järve Biopuhastus survetorustikus.

Sõltuvalt AS Järve Biopuhastus pumpade (kokku 3 tk) juhtimisalgoritmist peavad uued Novotrade Invest AS

pumbad arendama rohkem rõhku (H), kui Tabelis 1 parempoolses tulbas esitatud väärtused. Vastasel juhul

tagasilöögiklapid ei avane ja reovett olemasolevasse survetorustikku ei pumbata ehk uute pumpade

tunnusjooned peavad jäämad Skeemil 8 esitatud kõverast ülespoole.

Skeem 8. Tabel 1 andmete alusel moodustatud graafik vasturõhk sõltuvalt vooluhulgas ol.ol. survetorustikus

y = -0,002x2 - 0,0739x + 72,761 R² = 0,996

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0 20 40 60 80 100 120 140 160

V as

tu rõ

h k

(H )

lii tu

m is

p u

n kt

is ,

m V

S

Vooluhulk Q, l/s

Liitumispunkti H sõltuvus Q

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 14 / 46

Vastavalt liitumistingimustele on vooluhulkade ajaline jaotus järgmine*:

Maht Ühik Piirmäär

Qaastas m³/aastas 328 500

Qkeskmine m³/d 900

Qmax m³/h 45 (12,5 l/s)

Qhetke l/sek 9,7

* Andmed AS Järve Biopuhastus liitumistingimused

Sekundiliste vooluhulkade osas on arvestatud väärtuse vahemikuga 8 kuni 15 l/s.

Toruks on valitud HDPE, PE100, PN16, DN160 (siseläbimõõt 130,8mm), karedusteguriga 0,008 (suurendatud).

Keemiatööstuse isegi reovee väga tõhusa eelpuhastuse osas soovitab projekteerija aga: vinüülester GRP.

Vooluhulk, l/s Kiirus torus,

m/s

Alles jäänud vabarõhk, mVS

(KJ177)

Rõhk Novotrade Invest AS

survetoru alguses (KS1-00), mVS

0 0 21 47,503

4 0,3 0,8 47,503

8 0,6 -2,142 47,503

82 0,6 47,86 97,50 (ehk +50)

12 0,89 43,40 97,50 (ehk +50)

16 1,19 37,49 97,50 (ehk +50)

20 1,49 30,20 97,50 (ehk +50)

24 1,79 21,55 97,50 (ehk +50) 1 Kuna survetorustik on langeva kaldega siis jääb staatiline rõhk 2mVS 2 Negatiivse vabarõhu tõttu suurendatud algrõhku 3 Eeldusliku ühtlustusmahuti maksimaalne veetase Tabel 2. Novotrade Invest AS uue reovee survetorustiku vooluhulkade seos rõhkudega Epanet mudeli alusel

2.2.4 Kahe survetorustiku koostöö

Vooluhulk,

l/s

Kiirus

torus,

m/s

Rõhk survetoru lõpus

KJ177 ja (liitumispunktis

KS1-20), mVS

Rõhk Novotrade Invest

AS survetoru alguses

(KS1-00), mVS

Vooluhulk ja (kiirus)

Novotrade Invest AS

survetoru lõpus (KS1-20), l/s

80+16 0,76 28,86 (48,75) 97,50 (ehk +50) 6,89 (0,51)

100+16 0,92 22,79 (45,33) 97,50 (ehk +50) 10,27 (0,76)

120+16 1,08 15,73 (41,35) 97,50 (ehk +50) 13,31 (0,99)

140+16 1,24 7,71 (36,82) 97,50 (ehk +50) 16,17 (1,2)

Tabel 3. Novotrade Invest AS uue reovee survetorustiku max vooluhulga seos ol.ol. d400 survetoruga (+50mVS)

Tabelist on näha, et 16 l/s lisamiseks töötavasse olemasolevasse d400 survetorusse on vaja Novotrade Invest

AS uues planeeritavas reoveepumpla asukohas tekitada lisarõhk 100% sagedusel vähemalt 50mVS. Kui AS

Järve Biopuhastus reoveepumplas sagedusmuunduritega muudetakse vooluhulka (ja seega ka rõhku)

väiksemaks siis vähenevad kogu torustiku ulatuses rõhukaod ehk vasturõhk pumpadele ja rõhk

liitumispunktis suureneb/väheneb, seega ka vasturõhk liitumispunktis. Vasturõhu ületamiseks tuleb muuta

Novotrade Invest AS uues reoveepumplas pumpade sagedust nii, et oleks saavutatud suurem vooluhulk ja

tõstekõrgus (ehk rohkem kui AS Järve Biopuhastus pumplas).

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 15 / 46

Vooluhulk,

l/s

Kiirus

toru

lõpus,

m/s

Rõhk survetoru lõpus

KJ177 ja

(liitumispunktis

KS1-20), mVS

Rõhk Novotrade Invest

AS survetoru alguses

(KS1-00), mVS

Vooluhulk ja (kiirus)

Novotrade Invest AS

survetoru lõpus (KS1-20), l/s

80+16 0,76 29,20 (49,09) 99,50 (ehk +70) 8,67 (0,65)

100+16 0,92 23,09 (45,64) 99,50 (ehk +70) 11,64 (0,87)

120+16 1,08 16,02 (41,63) 99,50 (ehk +70) 14,45 (1,08)

140+16 1,24 7,99 (37,09) 99,50 (ehk +70) 17,16 (1,28)

Tabel 4. Alternatiivne Novotrade Invest AS uue reovee survetorustiku max vooluhulga seos ol.ol. d400 survetoruga (16 l/s+70mVS)

Vooluhulk,

l/s

Kiirus

toru

lõpus,

m/s

Rõhk survetoru lõpus

KJ177 ja

(liitumispunktis

KS1-20), mVS

Rõhk Novotrade Invest

AS survetoru alguses

(KS1-00), mVS

Vooluhulk ja (kiirus)

Novotrade Invest AS

survetoru lõpus (KS1-20), l/s

80+10 0,72 34,4 (53,58) 97,50 (ehk +50) 0 (0,0)

100+10 0,88 24,72(46,42) 97,50 (ehk +50) 9,31 (0,69)

120+10 1,03 12,76 (37,41) 97,50 (ehk +50) 15,82 (1,18)

140+10 1,19 -2,08 (25,93) 97,50 (ehk +50) 21,24 (1,62)

Tabel 5. Alternatiivne Novotrade Invest AS uue reovee survetorustiku max vooluhulga seos ol.ol. d400 survetoruga (10 l/s,+50mVS)

Tabelis 5 esitatud viimane punane rida näitab üheselt, et kui AS Järve Biopuhastus olemasolevas

survetorustikus on maksimaalne lähedane rõhk siis peab alandama Novotrade Invest AS pumpade sagedust,

vähendamaks rõhku ja vooluhulka.

Kui AS Järve Biopuhastus pumpla ei tööta siis jääb ol.ol. torustikku alles staatiline rõhk:

58,98 – 45,50 = 13,48 mVS. Väikese vasturõhu tõttu Novotrade Invest AS uue pumpla jõudlus järsult suureneb

ning sageduse muutmisega tuleb vooluhulk viia madalamaks.

2.2.5 Kahe hüdraulilise mudeli kokkuvõte

Eelduslik Novotrade Invest AS liitumispunkt asub mööda olemasolevat d400 GRP survetorustiku telge

ca 9,76 km kaugusel Järve Biopuhastus AS nn Püssi reoveepumplast. Ülejäänud survetorustiku pikkus on

5,85 km. Olemasoleva torustiku kõrguste erinevus (lõpp-algus) on: 58,98 – 45,50= 13,48m. Olemasoleva

torustiku kõige madalam kõrgusmärk on KJ-009 ja 38,84 ehk hüdrauliliselt: 58,98 – 36,84 = 22,17 m.

Olemasoleva d400 GRP survetoru pumbad peavad seega arendama rõhku 22,17 mVS + voolamise kiirusest

tingitud rõhukaod. Täiendava vooluhulga lisamine Novotrade Invest AS uue survetorustiku näol suurendab

liitumispunktis vooluhulka (ja vähendab vasturõhku) ja seega ka rõhukadusid ning võib tekkida olukord, kus

uue survetorustiku pumbad takistavad ol.ol. d400 GRP torustikus kujunevat vooluhulka ning tuleb

sagedusmuunduritega uue pumpla tootlikust vähendada.

Ka Tabeli 5 andmete kokkuvõttena peavad Novotrade Invest AS uue pumpla reoveepumpade tõstekõrgus

jääma vahemikku 50-70 mVS, vooluhulgal 8 kuni 16 l/s (viimane: hetkeline maksimum).

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 16 / 46

Skeem 9. EPANET hüdraulilise mudeli kuvatõmmis (punasega lisanduv survetorustik).

2.2.6 Hüdrauliline löök, toereaktsioonid

Hüdrauliline löök võib esineda kas otse- või kaudlöögina. Näiteks kui survetorustiku lõpus siibri sulgemise aeg

on lühem hüdraulilise löögi perioodist, võib esineda hüdrauliline otselöök. Kui siibri sulgemise aeg on pikem

hüdraulilise löögi perioodist, võib esineda hüdrauliline kaudlöök. Kaudlöök on üldjuhul ca 2x väiksema

survega, kui otselöök, sest pumbatav vesi võib sisaldada erinevaid gaase ja muid tahkeid osiseid ning toru ei

asetse 100% sirgelt kaevikus.

Kohtades, kus muutub survetorustiku suund, tuleb rajada torutugi. Võimalikku resultantjõu arvutamiseks on

vajalik teada rõhku uuritavas sõlmes, toru ristlõike pindala, vooluhulka ja eelduslikku suuna muutuse nurka.

Tüüpselt on kõige probleemsemad 90° suuna muutused, mis soovituslikult tuleb asendada 2x45°

lahendusega.

HDPE, PN16, PE100 ja survel 12 bar (120 mVS) ja vooluhulgal 20 l/s on 90° põlve toereaktsiooniks 2,3 tonni.

Suurema osa sellest võtab vastu pinnas, kuid betoonplokiga tuleb tagada toru ja pinnase kontakt. Täpsem

lahendus esitatakse projekti järgnevates staadiumites.

Torustikud ja armatuur

Veetorustiku materjalina kasutada polüetüleentorusid (PE torud), mis peavad vastama standardile EVS-EN

12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud

torule.

Torustiku rajamisel kasutatavad PE torud ja liitmikud peavad vastama min surveklassile PN16. De160

läbimõõdu korral tohib kasutada ainult latist toru, välja arvatud tootja poolt tarnitud rullina kinnise meetodi

puhul.

Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab

olema vähemalt PN16, SDR11 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Toru SDR peab olema vahemikus,

mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 17 / 46

Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru

sisse tuleb kasutada PN16 PE100 RC tüüpi survetorusid.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada

roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet

omavaid terasest detaile. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist

takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni

torustike paigaldamiseni.

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevis ühendusega. Mehaaniliste

koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Mitte PE materjalist torustike ühendamiseks

kasutada tõmbekindlaid tolerantsmuhve, mille üks ühendusots on universaalne ja teine ots mõeldud

spetsiaalselt PE torustikule ja mis on varustatud roostevabast terasest (AISI316) hülsiga.

Käänakud pöördenurgaga 30°, 45° ja 90° paigaldatakse elekterkeevispoognate abil.

Elekterkeevituse töid võib teostada vastavat tunnistust omav isik.

Torustiku paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega

isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva

kattega. Kaabli otsad tuua läbipesu/liitumispunktina maakraani kape alla.

Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (ca 30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava

kommunikatsiooni nimega.

Torustik ja torustiku ühendused tuleb madalal temperatuuril (eriti PE-100 materjali kasutades) rajada

vastavalt minimaalselt RIL 77-2013 (originaalkeelne versioon) ja tootja nõuetele.

Liitmikud peavad vastama standardile EN 12842:2012: Ductile iron fittings for PVC-U or PE piping systems-

Requirements and test methods.

Nõuded kummikiilsiibrid DN50 – DN200

 Surveklass vähemalt PN10;

 Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;

 Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266.

 Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);

 Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);

 Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);

 Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103

 Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N

 Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud Viton tüüpi kummiga

 Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:

 Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;

 NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist

korpuse vahel;

 Viton tüüpi kummist mansett ehk survetihend;

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 18 / 46

 Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 μm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK heakskiitu

 Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:

o Tootja nimi või logo,

o Toote number,

o Nimiläbimõõt (DN),

o Surveklass (PN),

o Korpuse materjal,

o Kummikiilu materjal;

 Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla

korgiga.

 Esitada tootja poolne paigaldusjuhend.

 NB! Kõik siibrid ja läbipesuhüdrandid peavad olema avatavad ja suletavad ühe ja sama võtmega.

 Plastkorpusega siibrid on keelatud.

Tagasilöögiklapid (eelduslik reoveepumpla)

Miinimumnõuded:

 korpus peab olema tempermalmist (vähemalt GGG 40)

 seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 μm epoksüüdkattega (DIN30677)

 võll: AISI 316;

 tihendid: Viton tüüpi kumm;

 kinnitusvahendid, sõrmed: A4;

 puks: pronks CZ 132 (EN 12164/165);

Maakraanid, spindlipikendused, kaped

Miinimumnõuded:

 malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352;

 peavad vastama surveklassile vähemalt PN 16;

 peavad olema elastse tihenduspinnaga;

 seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 μm epoksüüdkattega (DIN30677);

 korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN;

 spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13), teleskoopset tüüpi;

 spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud;

 spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.

 Spindlipikenduse ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja.

Kaitsetoru ümbrus peab olema tihendatud liivaga.

 Spindlipikendus peab olema tsentreeritud kaitsetoru keskele tsentreerimisrõngastega.

 Spindlipikenduse ülemise osa kaugus “kape” luugist peab olema vahemikus 10-15 cm.

 Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud

kontaktpindadega mittekolksuvaid kapesid.

 Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid kapesid või projekteerida “kape” alla betoonist tugirõngas.

 „Kape“ puhasava peab olema minimaalselt 140mm.

 Poltkinnitustega „kape“ luukide kasutamine on keelatud.

 Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas.

 Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 19 / 46

Äärikud, poltliited, tihendid

Kasutada võib epoksiidkattega malmäärikuid. Poltliited peavad olema kuumtsingitud terasest või

roostevabast terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema

minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad

mõlemas otsas olema varustatud seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud nn

Viton tüüpi materjalist kummist ja vastama standardile EN 681-1.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede tugevusklass peab olema D400 (EVS-EN 124). Kaped peavad

olema “ujuvat” tüüpi.

Ühenduste tegemisel olemasolevate torudega võib kasutada tõmbekindlaid mehaanilisi või ISO-liitmikke, mis

vastavad Tellija tingimustele.

Siibrite ekspluatatsioonil (avamine ja sulgemine) ei tohi rakendada jõudu üle 200 N.

Siibrite avamine toimub „vastupäeva“. Pinnasesse paigaldatavate siibrite ja maakraanide avamiseks ja

sulgemiseks peab Töövõtja andma Tellijale üle vähemalt kaks (2) võtmete komplekti.

Projekteeritud torud ja kaevud

2.4.1 Torustikud

Survetoru materjaliks on HDPE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.

Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN16

surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass).

Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab

olema vähemalt PN16, SDR171 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Kinniselt rajatava kanalisatsiooni materjaliks peab olema PE100-RC PN10 survetorustikud. Kinnisel meetodil

paigaldatavale torule tuleb paigaldada 5mm märketross. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule

märkelinti ei paigaldata.

PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude

ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad

SDR11-SDR17 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku

sisepinnalt eemaldatud.

Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on rangelt keelatud.

Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja

mõõtmetelt kokkusobivad.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on

kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist

katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust

kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 20 / 46

2.4.2 Kanalisatsioonikaevud

Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-

polüetüleen). Kaevudena tuleks käsitleda läbipesusõlmede operatiivset kasutust.

Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016.

Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude

liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema

tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud

ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel.

Keelatud on kasutada mittetasapinnalise välispõhjaga kaevusid.

Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 3m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja

sügavamatel SN4 kN/m².

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.

Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel

teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150mm + kaevukaane ja

kruuskatte pinna vahekaugus.

Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad

olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel (või

nõudel betoonist tugirõngal, Pärnu mnt 4) ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema

ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Kaped ja kaevuluugid

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

 asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;

 betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas

paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;

 haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast u 50 mm kõrgemale vältimaks

pinnavee valgumist kapede ja kaevuluukide peale. Kape või kaevuluugi ümbrus, eelkõige

luugikomplekti servaalune, täita hoolikalt pinnasega ja planeerida kaevuluukidest eemale kaldega

1:20. Luukide planeeritud asendis püsima jäämiseks tuleb (kasvu)pinnast mõõdukalt tihendada.

Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas või kasutada

spetsiaalselt haljasaladele mõeldud kapesid.

Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega (kui teekate ehitatakse välja) samale kaldele.

Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.

Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja

teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 21 / 46

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN).

Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval

pinnasel (või nõudel betoonist tugirõngal, Pärnu mnt 4). Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist

takistava värvkattega.

2.4.3 Ol.ol. survetorustikku sisseviigu tegemine, teostatud eksperimendid

OÜ Järve Biopuhastus andmetel ei suutnud nad looduses tuvastada võimaliku liitumispunkti läheduses

teostusjoonisel esitatud kas tühjendus- või õhutuskaevusid. Viimaste olemasolul oleks saanud käsitleda

mõistlike kuludega ajutist ümberpumpamist, sest ol.ol. torustikku pole võimalik nö välja lülitada.

Projekteerija on välja töötanud kaks Varianti (vt eraldi joonis) sisseviigu tegemiseks. Surve all ühenduse

võimalikkuse kontrolliks muretses projekteerija sarnase GRP d400 toru ja teostas nii saagimise kui ka

puurimise eksperimendid.

Foto 1. Sarnase GRP toru saagimine Foto 2. Sarnase GRP toru puurimine

Saagimine tööstusliku ketassaega ja kivile mõeldud kettaga ei valmistanud mingeid probleeme (Foto 1). Augu

puurimiseks kasutati eesmärgiliselt kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud akutrelli ning kipsplaadile

augu puurimiseks mõeldud 100mm puuri (Foto 2). Augu puurimine viitab, et kasutades professionaalseid

torustike rajamiseks mõeldud vahendeid saab ol.ol. survetorusse rajada surve all sisseviigu(d).

Vastavaks ühendusmuhviks on valitud GEKAVE Tapping Tee Type FST, kummitihendi tüüp Viton. Selline

lahendus on tootja sõnul mõeldud nii GRP materjalist torudele kui ka keemiatööstuse eelpuhastatud

veeühenduste tegemiseks. Vt ka eraldi brošüür ning ka paigaldusjuhis.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 22 / 46

Pumpla automaatika

2.5.1 Toimimise põhimõte

Reoveepumpla tööd juhitakse pumplas paiknevalt nivooandurilt saadava näidu järgi. Pumpade

käivitustasemeid muudetakse kontrolleri seadesuuruste muutmise abil. Kokku on kontrolleril neli nivoo

seadesuurust:

• madal alarm: veenivoo on alla lubatud piiri, teavitus, • STOPP TASE: hetkel töötav pump peatub, • START TASE: (eelmisena töötanust erinev) pump käivitub, • kõrge alarmnivoo: veenivoo on üle lubatud piiri, teavitus.

Kontroller vahetab juhtpumpa vastavalt käivituskordadele vaheldumisi, et ühtlustada pumpade töötundide

arvu. Juhul kui esimene pump ei jõua peale voolavat reovett ära pumbata ja veetase ei ole minuti jooksul

peale pumba käivitumist langenud alla START taseme, rakendub abiks pump 2.

Uputuse korral, kui veetase pumplas tõuseb ujuklüliti „AVARIINIVOO“ tasemele, saadab kontroller teavituse

monitooringusüsteemi, mis omakorda informeerib ettenähtud kasutajaid. Lisaks peavad samal lülituma

mõlemad pumbad tööle (juhul, kui mõni neist ei ole häires). Pumpade lülitumine peab toimuma väikese

(näiteks 1..3s) viitega, et vältida kahe pumba korraga käivitumisest tingitud liigset voolutõuget.

Pumplasse tuleb paigaldada ka teine ujuklüliti pumpla minimaalsele tasemele pumpade kuivkäivituse

vastaseks kaitseks. See ujuklüliti katkestab pumbakäivitite juhtahela.

Kontrolleri, nivooanduri vms seadme rikke korral, mille puhul kontroller ei suuda pumplat automaatselt

juhtida, peab pumpla töö sõltuma ujuklülitite seisust. Vastuolulistes signaalidest tuleb kontrolleril

monitooringut (SCADA-süsteemi) teavitada. Probleemide vältimiseks on soovituslik kasutada erinevatel

tehnoloogiatel põhinevaid andureid.

2.5.2 Põhinõuded kontrolleri tarkvarale

Kontrolleri tarkvara luues tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

1. Tarkvara peab kasutama reaalaja kella, mille alusel mõõdetud väärtused ajamärgistatakse; 2. Ajutise sideprobleemi korral peab kontroller saatmata andmeid puhverdama, saates nad näiteks

SCADA-süsteemile kohe peale side taastumist; 3. Lokaalne indikatsioon pumplakilbis peab näitama olulisemaid mõõtetulemusi (veenivoo,

pumbavool) ja pumpade olekuid (töö, rike). 4. Andurite ja protsessijuhtimise seadesuurused ja piirväärtused peavad olema seadistavad vähemalt

kahel viisil järgnevast kolmest võimalusest: - lokaalselt operaatorpaneelt - monitooringusüsteemi kaudu (lisaks arvutitöökohale ka nutitelefonilt), - pumplakilpi ühendatud kantava arvuti veebibrauserit kaudu (vaba Ethernet-liidese kaudu kilbi sideseadmes, DHCP adresseeringut kasutades).

5. Kontrolleris peab toimuma pumpade kumulatiivne tööaja ja hooldevälpade arvestamine ja selle edastamine monitooringusüsteemi:

6. Tarkvara peab olema kokku sobiv Tellija juures kasutusel oleva näiteks SCADA-tarkvaraga.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 23 / 46

Skeem 10. Pumpla Automaatika üldine loogika

2.5.3 Häire- ja andmeedastuse põhimõte

Kõik mõõdetud parameetrid ja pumpla olekud kuuluvad edastamisele Tellija monitooringusüsteemi, kus toimub koguneva info visualiseerimine ja alarmide väljastamine. Selleks vajalik andmesideühendus luuakse mobiilse (näiteks M2M) andmeside abil. Info edastamisel tuleb järgida Tellija poolseid nõudeid. Visualiseerimine monitooringusüsteemis, mobiilsete kasutajaliideste loomine ja või teavituste edastamine lahendatakse eraldi automaatika projektiga. Informatiivset infot edastatakse (nt pumpade töötundide ja käivituskordade loend) määratud intervalli tagant. Olekumuutuste (sh avariiliste olukordade, nagu pumpade rikked, sissetungimine jne) info edastatakse vahetult peale vastava olukorra ilmnemist, va voolukatkestused, millele on määratud (seadistatav) viiteaeg.

2.5.4 Monitooringusüsteemi saadetava informatsiooni minimaalne loetelu

• Sissetungimine (ukse või luugi avamine) • Toitepinge katkestus ja taastumine • Pumpade olekud (töö, rike, seisab) • Pumpade kumulatiivne tööaeg viimasest hooldusest • Analoogandurite hetkväärtused • Analoogandurite alarmid • Diskreetsete andurite hetkeväärtused (ujuklüliti, rõhurelee, keskuse ukse näiteks herkonkontakt,

kaevu luuk jne)

2.5.5 Paigaldise kasutuselevõtt

Reoveepumpla automaatikapaigaldise ehitaja:

• tellib paigaldusele kasutuselevõtu eelse auditi koos ettenähtud kontrollmõõtmistega,

• annab Tellijale üle paigaldise dokumentatsiooni koos vastavustunnistuse ja kasutusjuhendiga,

• korraldab Tellijale süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 24 / 46

2.5.6 Valitud pumbad ja pumpamise loogika

Koostöös konkreetse pumbatootjaga (Grundfos) ning koostatud hüdrauliliste mudelite tulemustega otsustati

pumbad paigutada järjestikühendusse. Selline ühendusviis paralleelse ühenduse asemel annab võimaluse

paremini juhtida rõhku uues survetorustikus, kuna ol.ol.-s survetorus muutuub rõhk suuremal määral, kui

vooluhulk. Lisaks on lisanduv vooluhulk (8 kuni 16 l/s) väga väike, võrreldes ol.ol.-s torustikus voolavaga.

Skeem 11. Pumpade järjestikühendus kolmanda varupumbaga, torustikud ja automaatsiibrid

P1, P2, P3 – pumbad

PS – surveandur

FD – sagedusmuundur (vt eraldi lisatud brošüür)

M – siibrid el. ajamiga

LS – veetaseme andur

Must kast – kontroller CU362 (vt eraldi lisatud brošüür)

Roheline liin - pumpade järjestikku töö; Helesinine liin – võimalikud ümberühendused.

Üldjuhul on rohelised siibrid avatud ja mustad suletud.

Siibreid peab saama distantsilt juhtida. Kolmas pump on varus. Pumbad töötavad paari kaupa kas P1 ja P2

koos või P2 ja P3 koos, tõstmaks süsteemi töökindlust. Kõik pumbad peavad olema varustatud

sagedusmuunduritega. Konkreetne sagedus saavutatakse kontroller CU362 lähteloogikaga.

Projekteerijale ei ole teada OÜ Järve Biopuhastus poolt esitatud nõue vooluhulga ühtlustamise tehnilisest

lahendusest ehk kas kuivasetusega pumpasid saab ühildada rajatava ühtlustusmahutiga koos või tuleb rajada

kolm tüüpset plastist reoveepumplat kiireks ja operatiivseks hoolduseks, avariide likvideerimiseks jmt.

Käesoleva projekti raames on esitatud tüüpse plastist reoveepumpla versioon.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 25 / 46

Skeem 12. Võimalike pumpade järjestikühenduse tunnusjooned erinevatel sagedustel

Sageduse muutmisel (Skeemil 12 kujutatud küll %, 100% = 50 Hz) hakkab tööpunkt tunnusjoontel liikuma

roheliste joontega kujunenud ristküliku sees.

Grundfos Eesti filiaali poolt on välja pakutud kaks pumpa (erinevus on vajaliku surve maksimaalses väärtuses:

SEV80.80.130.2 ja pisut võimsam SEV80.80.150.2.

2.5.7 Vooluhulga mõõtmine, veemõõdukaev.

Projekteeritud on üks survetorustik. Ettevõtte tööiseloomu tõttu on planeeritud püsiv eelpuhastatud reovee

voolamine survelistes tingimustes, seega saab kasutada magnetinduktsioonil põhinevat vooluhulga

mõõtmist. Tüüpne plastist veemõõdukaev on planeeritud projekteeritud pumpamissõlme lähedusse, kuna

mag.induktsiooni mõõturi tööks, hoolduseks, jmt on vaja elektrit ning sideühendust.

Projekteeritud survetorustik on planeeritud töötama vooluhulga vahemikus ca 8 kuni 16 liitrit sekundis, so

28,8 m³/h kuni 57,6 m³/h. Tagamaks piisavat mõõtetäpsust tuleb mag.induktsiooniline vooluhulgamõõtja

valida survetorust väiksema diameetriga: arvestades tüüpseid näitajaid Q2 ja Q3 ja nende suhet siis sobiks

seade läbimõõduga DN100. Üleminekud teostatakse veemõõdukaevus.

Täiendavalt saab veemõõdukaevu lisada DN25 väljavõttena ühendused näiteks pH, temperatuuri

mõõtmiseks, kui seda ei tehta juba planeeritavas ühtlustusmahutis.

Veemõõdukaev esitatakse tüüpjoonisena, vt eraldi fail.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 26 / 46

PAIGALDUSNÕUDED

Tööde teostamise aeg ja aruandlus

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostajaTE vahelises lepingus. Tööde

teostajal tuleb arvestada ka ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde

planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku

ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb

täpsustada koostöös Tellijaga.

Ehitustööde korraldamine

Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tööstusasustusalal kehtivate piirangutega mürale,

tolmule jms. Tuleb arvestada, et ühel ehitusmaal võib teostada erinevate erialade töid mitmed töövõtjad

ning lõpptulemuseks peab olema rekonstrueeritud teed ja toimiv survetorustik ning nende kasutamiseks

vajalik muu infrastruktuur.

Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg

oleks minimaalne.

Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise

ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb Tellijaga kooskõlastada enne tööde algust.

Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb

koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas (vastavalt kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud

ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord.

Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma

samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5m pikkuse kaevikulõigu.

Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud

torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

Ettevalmistustööd

Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras.

Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt

digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb

täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga).

Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab

jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust.

3.3.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus koostöös tee valdajaga

Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a

määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on

keelatud.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 27 / 46

Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab

Töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine

liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku

omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikul

elanikkonnal ja või operatiivsõidukitel.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka

valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja

tervist ning vara.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest

ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste

liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega, mis on tingitud uue survetorustiku rajamise

eesmärgist.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud

kahjude hüvitamise eest, mis on tingitud uue survetorustiku rajamise eesmärgist.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii,

et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid,

alajaamad jne). Viidatud asjaolu tuleb eelnevalt kokku leppida riigitee nr 59 rekonstrueerimise Tellija ja

töövõtjaga ning ka kohaliku omavalitsusega.

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama

Omanikujärelevalvele ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud,

vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

 kontrollima tööpiirkonnas oma töölõigul vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda,

samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

 puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse

liikluskorralduse projektiga;

 esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse

projekti.

3.3.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale.

Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas.

Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste

maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Ehituskaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate

tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.

Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega

rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt

esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate

kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt

saada vastav luba.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 28 / 46

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise

eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks

valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel

tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus

tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,

samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde

teostajal.

Töövõtjal tuleb arvestada, et 1,0 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5

m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi.

Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit.

olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, gaasitorud jms). Tööde

teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest

tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele).

Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende

läbimõõdud ja kõrgused täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis

tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide

erinevusest.

Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda,

et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.

3.3.3 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis

Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:

 Elektroonilise side seadus;

 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded;

 Ehitusseadustik.

Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid

tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne.

Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on

keelatud;

 lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge.

Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste

eest ning varguse vastu;

 peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse

kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahti kaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada

liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid;

 Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja

omal kulul.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 29 / 46

3.3.4 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja

kirjaliku tööloa alusel;

 enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud

esindaja;

 mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2,0 m elektrikaablist;

 lahti kaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada;

 ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada;

 torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga

kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2,0 m ulatuses;

 tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud

postide ära vajumine;

 kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib

töövõtja omal kulul.

Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:

 teede sulgemise luba;

 liikluse ümbersuunamise luba, sh liiklusskeemid;

 kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude

kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.

3.3.5 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine

Töövõtja peab tähistama (maha märkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid,

polügonomeetria punktid jm) tööpiirkonnas. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide plaanilist

ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul.

Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetria

punkte jm). Geodeetiliste märkide kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada nii Tellijaga kui ka

märkide valdaja / omanikuga.

Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine

või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul.

Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute

omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel

kujul Töövõtja kulul, kui nende märkide hävinemine oli põhjustatud survetorustiku projekti eesmärkide

saavutamiseks.

3.3.6 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste

tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja

rajatised pildistada. Piirkonnas esinevad eelduslikult mahajäetud endiste konstruktsioonide r/b

vundamendid. Nende eemaldamine eeldab omaniku nõusolekut.

Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h.

tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega näiteks hoone vahetus läheduses); torustik

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 30 / 46

tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides.

Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega

paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku

paigaldussügavus + 2 m.

Kaeviku rajamine

Kaevetööd hõlmavad kogu pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik Tööde

teostamiseks.

Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaeveloa alusel ja kaevetöödel tuleb juhinduda ka

kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast.

Ehituskaeviku kaevamisel tuleb minimaalselt lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

 ka RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”;*

*soovituslikult originaalkeelne versioon tõlkevigade vältimiseks;

 Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).

Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu

tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku

rajamise erinevates kohtades.

Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust,

töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada.

Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt

geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid.

Põhjendamatult laia ehituskaeviku tegemist tuleb vältida, kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust.

Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise

hinna sisse.

Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud

lähedalasuvate rajatiste kahjustamine.

Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde (nurk °) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde

teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1 m ja kaevik

on vähemalt 0,3 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on

vähemalt 0,3 m laiem toru läbimõõdust.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Külma ilmaga tuleb vältida ehituskaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades

soojendamist (soojustust). Vältida tuleb ka ehituskaeviku seina jäätumist ehituskaevikus kõige kõrgemal

asuva toru laest madalamal.

Külmunud pinnas tuleb ehituskaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb

kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks.

Ehituskaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide

tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevett.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 31 / 46

Ülearuse kaevamise korral Töövõtja poolt peab ta taastama vajaliku taseme vastavalt Tellija juhistele. Selline

täiendav töö teostatakse Töövõtja poolt ja tema enda kulul Tellijat rahuldaval moel.

Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist,

vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuse

viivitamatult omal kulul kõrvaldama.

Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning

materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.

Ehituskaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti,

tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru / armatuuri paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama

tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks.

Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis

ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui

kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Lahtikaevatud olukorrast lähtuvalt redelite arvu

suurendada.

3.4.1 Kaeviku täide

Tasanduskiht

Ehituskaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht. Tasanduskihi

rajamisel tuleb lähtuda ka ka „RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“

nõuetest (soovituslikult originaalkeelne versioon).

Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.

Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure

põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv

torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada Tellijaga. Killustikalus (maks. fr

16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:

 kaal: 150...200 g/m2;

 tõmbetugevus: 10...15 kN/m.

Tellija võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik

torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse

hinna sisse.

Pärast tasanduskihi / aluskihi valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust Tellijale ette

ja peab Tellijalt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru

välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De >600 mm, siis dmax ei või ületada

60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab

olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%.

Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 32 / 46

15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5

m/ööp. Filtratsiooni määramise metoodika on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina

kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

Algtäide

Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude

puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru

või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide

tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega

saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka

toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja

kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada

mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%.

Algtäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi materjal.

Lõpptäide

Lõpptäite lõplik ulatus tuleb eelnevalt kokku leppida nii maa omaniku kui ka tulevase paekivi maardla

kasutajaga.

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (sõidu- ja jalakäijate teede/platside all) tagasi täita liivaga (lõpptäite

materjal on sama, mis toru tasanduskihi materjal), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud,

tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi

tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb

kasutada juurde veetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses

lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide

läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise

koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.

3.4.2 Veetõrje ehituskaevikust

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest

konkreetsel kaeviku lõigul. Igal juhul tuleb arvestada kõrgema veetõrje vajadusega.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast

paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist.

Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine lähedalasuvatesse maaparanduskraavidesse on lubatud kraavi

omanike loal. Kaevikust vee tagasijuhtimine tuhamäe külje all asuvasse veehoidlasse on lubatud viidatud

rajatiste omanike loal: vesi on sealt päris ja võiks sinna ka tagasi olla juhitud. Ehituskaevikus oleva vee

pumpamine tuleb kooskõlastada kinnistu/kinnistute valdajaga ja Tellijaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda

heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud

kannab tööde teostaja.

Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste

jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 33 / 46

kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi

ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.

Torustike ja kaevude paigaldus

Järgida KOV ja Tellija nõudeid rajatiste ehitamiseks.

Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid

puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud, liitmikud ja muud

tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele.

Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja poolt

esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru

eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul.

Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud

toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal

kukkuda kaevikusse.

Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile ka RIL 77 (1990, 2005, 2013).

Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui pärast

paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse puhastamiseks sobivat

lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast ühenduse tegemist.

Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil juhul ei

tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude.

Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et vesi,

pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei liiguks kaeviku

täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni võõrkeha või toru on oma

asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse asukohta.

3.5.1 Veetorustiku paigaldus

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega

isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval

kape, maakraani, vmt alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40cm toru laest) paigaldada

hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega.

Veetorustiku rajamisel arvestada ka muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torud peavad olema fikseeritud

enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Torustiku paindele on keelatud rajada näiteks väljavõtet

majaühenduse teostamiseks, sektsioneeriva siibri paigaldamiseks, üleminekuks suuremalt läbimõõdult

väiksemale, jmt.

3.5.2 Reoveekanalisatsiooni torustiku paigaldus

Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida ka RIL 77-2013, Eesti Vabariigi Standardeid ja materjalide tootjate

juhendeid/ettekirjutusi. Ril kasutamise juhul kasutada originaalkeelseid versioone, tõlkevead.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile.

Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 34 / 46

ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist

muhvile.

Vastavalt standardile EVS 848:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist,

kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:

 Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;

 Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle

horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;

 Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse allpool toodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid

kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust

allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis,

kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid.

Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded

Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ) Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ) Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle

(mm)

> 5 1,5 50

3 - 5 1,0 30

< 3 1,0 20

Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude

vahekaugusest.

Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud (st lubatud

seisva veekihi paksus on 0*De). Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem

(kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:

 kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;

 asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast

jõudu, vältida torude vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde

käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.

Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi.

Torustike vahekaugused määratakse ka originaalkeelse RIL 77-2013 põhjal. Puhas horisontaalkaugus

paralleelsete torude vahel peab olema vähemalt 300 mm. Survekanalisatsioonitorustike sügavus peab olema

vähemalt 1,8 m mõõdetuna toru pealt kuni maapinnani.

Töövõtja peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud

torustike omavaheliseks ühendamiseks.

Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha

eriti hoolikalt. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10 °C (eriti PE100 plasti

kasutamisel), temperatuuri mõõdetakse objektil maapinnast orienteeruvalt 1,0 m kõrgusel. Torud, liitmikud

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 35 / 46

ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne

kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb ka originaalkeelset RIL 77-2013 ja RYL 90, samuti materjalide

tootjate juhiseid.

Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne

pildistamine. Enne kaeviku kinni ajamist tehakse paigaldatud kaevudest, sõlmedest ja pumplatest fotod.

Fotodelt peab olema muu hulgas väljaloetav kaevu või sõlme või pumpla tähis ja pildistamise suund

(ilmakaared või 2 pilti – üks pilt objektist ja teine samas suunas tehtud pilt koos taustal olevate objektidega)

ning sõlmede sügavused. Fotol peab olema kuvatud vesimärk, mis näitaks pildistamise asukohta ning

kuupäeva.

3.5.3 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või

soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades

soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks,

maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2 %.

Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele:

EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja

soojustusmaterjali tootjate juhistele.

3.5.4 Torustike tähistamine, märkelint

Kanalisatsiooni survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel (puurimise algus/lõpukaevikud) tuleb

torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks (ca 300...400 mm toru laest) integreeritud traadiga märkelint

(min 2,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad).

Kinnisel meetodil tõmmatakse koos toruga maasse 4 mm² r/v tross. Kaabli otsad tuua sulgemisarmatuuri

kapede alla (näiteks läbipesusõlmed, pumplad, liitumispunkti kaevud).

Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:

• survekanalisatsioonil punane, kirjaga SURVEKANALISATSIOON;

3.5.5 Kinnisel meetodil torude rajamine

Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija

eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas

projekteerimisnormidega, muudest kohalikest oludest (olemasolevad mahajäetud vundamendid), jmt.

Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda

kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku

asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis haljasala / metsa taastamise ulatus).

Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms)

peab toimuma Tellija järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning

esitama Tellijale heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse

kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Tellija.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 36 / 46

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse põkk-keevitusega.

Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama

Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget

kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.

Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt.

Suundpuurimise teostaja peab valima sellise puurimismeetodi, et hülssi paigaldatavat torustikku on hilisemal

ekspluatatsiooniperioodil võimalik ka hülsist mõistliku aja ja kuludega kätte saada ning asendada uue toruga.

Suundpuurimise teostaja peab tagama õige puurimismeetodiga selle, et puurimise käigus pinnasest välja

imbuv/pritsiv bentoniitsavi vmt ei satuks ei loodusesse, vmt jne, ning utiliseeritaks legaalselt.

Likvideeritavad rajatised

Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uue survetorustiku rajamisel ja/või

rekonstrueerimisel võivad ilmneda, tuleb likvideerida.

Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse

lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja

jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 37 / 46

KONTROLLTOIMINGUD

Kaevik

Kontrollimisele kuulub iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms.

Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Täita tuleb Tellija nõudeid.

Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m³ tihendatud pinnase kohta, kui Tellija ei nõua teisiti.

Survetorustiku katsetamine

Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud survetorudele. Korraga testitava torustiku soovituslik pikkus

on kuni 300 m. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata

juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.

Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma eelduslikul survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab

olema õhk täielikult eemaldunud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi

teha täielikult avatud kaevikuga! Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata

sulgelementi.

Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse planeeritud töörõhuni (mitte toru nominaalrõhuni) ja lasta

torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Tarbetu torustiku

survestamine üle torustiku nominaalrõhu on keelatud. Seejärel vähendada rõhku toru eeldusliku töörõhuni.

Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk

ajaliselt sujuvalt järgmiste toimingute surveni. Igal juhul tuleb vältida hüdraulilise löögi tekke võimalust ja

intensiivsest veejoast tekitatud kahjusid.

Torustiku läbipesu

Pärast positiivset survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta.

Ehituse käigus torustikku sattuda võiva materjali väljauhtumiseks tuleb tekitada ajutine suurem vooluhulk

(kiirus) ja hinnata ka torustiku lõikude kaupa välja uhutava vee kvaliteeti mehaaniliste osiste näol.

Reoveepumpla katsetamine

Enne vee juhtimist pumplasse tuleb kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone, juhtimisahelaid,

kõikide pumplasse paigutatud elementide kinnitusi jne.

Enne reoveepumpla pumpade katsetamist tuleb reoveepumpla elektri-automaatika osas teostada vastavat

akrediteeringut omava isiku poolt elektripaigaldise audit. Auditi aruanne ning vastavustunnistus tuleb esitada

Tellijale.

Iga pumbaagregaati katsetatakse eraldi, peale montaaži kohapeal täpselt fikseeritud manomeetri näidul.

Katsetus teostatakse ainult ülesmonteeritud mõõteseadmestiku abil. Selle katsetuse eesmärgiks on

kontrollida, et käesolevalt ülesmonteeritud pumpade võimsus vastaks Töövõtja poolt pakkumises antud

garantiidele. Need katsetused teostatakse Tellija Esindaja juuresolekul ja protokoll katsetuste kohta

(aruanne) esitatakse Tellijale kinnitamiseks.

Järgnevalt on esitatud muude vajalike tegevuste ja kontrollide loetelu:

- kõikide elektriliste ja mehaaniliste kontaktide ning juhtahelate toimimise katsetamine ja

kontrollimine,

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 38 / 46

- kõikide juht-, signaal- ja alarmahelate kontroll,

- seadmete pöörlemissuundade kontrollimine,

- pumpade töötingimuste kontrollimine ja katsetamine. Samuti tuleb kontrollida seadmete

vibratsiooni ning õlitus- ja jahutussüsteemide toimimist,

- mootorite võimsuse kontrollimine ja katsetamine ning võrdlemine tootja poolt antud suuruste ja

testitingimustega. Kui erinevus on märgatav, tuleb põhjus välja selgitada ning vajadusel võtta

käsutusele meetmeid korrigeerimiseks,,

- kraanide, siibrite, tagasilöögiklappide ja ventiilide mehaanilise talitluse kontroll,

- kõikide dreenide, õhueemaldussüsteemide, rõhumõõturite jm seadmete kontroll.

Pumpade töö katsetused:

 käsitsi pumpade eraldi sisse-välja lülimine: 10 korda tunnis;

 automaatne pumpade sisse-välja lülimine: 5 korda tunnis;

 pumpade samaaegne sisse-välja lülimine: nö uputuse olukorras.

Kaugseire katsetused:

 häireteadete ja reoveekanalisatsioonipumpla tööd iseloomustava info edastamine Tellija poolt ette

antud kaugseire keskusele/inimesele.

Peale vee sisselaskmist tuleb teostada reoveekanalisatsioonipumpla testimine ekspluatatsiooni olukorras.

Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et reoveekanalisatsioonipumpla ja pumpade parameetrid

(vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Kui vee vähesuse või

puuduse tõttu ei piisa reoveest või ajutiselt reovett polegi, siis tuleb Tellija nõudel kasutada muud sobivat

vett ja hilisemalt legaalselt utiliseerida. Näiteks kasutada keskkonnale ohutut sademevett, looduslikku

veekogu vett, jmt. Tulevase pumpla/ühtlustusmahutiga samal kinnistul Keemia vkt 5c (KÜ tunnus

32215:001:0045) asuva veekogu laadse rajatise vee abil saaks selliseid kontrollkaitseid lihtsasti teostada.

 vooluhulgaga kuni 100 m³/h puhul on testimise pikkus 1 ööpäev*

Kõik katsetusteks vajalikud kulutused kannab Töövõtja.

Paigalduse ülevaatusel ja kuival katsekäivitamisel peavad osalema kõik asjassepuutuvad Töövõtjad ja Tellija

Esindaja. Nende katsete ja ülevaatuse põhjal koostatakse kõikide poolte allkirjadega protokoll ja aruanne.

Teostusmõõdistuste koostamine

Kõik rajatud ja rekonstrueeritud rajatised/ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.

Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel.

Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel

esitatama kontrolliks.

Omanikujärelevalvel ja Tellijal on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi

kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 39 / 46

Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses (ka mitmuses) vastavalt kohapeal

kehtivatele nõuetele.

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust, kui Tellija ei nõua teisiti.

Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele

osutades.

Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava

tekstiga.

Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa.

Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumpla elektripaigaldised alates

liitumiskilbist kuni reoveepumplani.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste

asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise

üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta

(torustike majaühendused jms).

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on

kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt

mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel.

Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate

torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad

ühendused jne).

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud,

kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

Teostusjoonised tuleb üle anda:

 paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris

Tellijale enne lõppülevaatuse tegemist, kui Tellija nõuab paberversiooni;

 digitaalselt ühes eksemplaris Tellijale sobival andmekandjal.

Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega

(teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik (nn exceli tabel) vastavalt GIS andmestiku täitmise

juhendile kommunikatsioonide kandmiseks Maa-ameti vastavasse infosüsteemi.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 40 / 46

KESKKONNAKAITSE

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted niivõrd, kuivõrd

viidatu on seotud kinnistu(te) omaniku soovidega (kruuskate, freesasfalt, jne) enne ehitustööde alustamist

pindalaliselt olemas olnud mahus.

Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna

endise välisilme ja kvaliteedi.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna

reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete

omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Tellija, kohaliku omavalitsuse, muude

asjakohaste isikute nõudel tuleb esitada vastav dokumentatsioon.

Töövõtja peab vältima ehitusplatsilt prahi, pinnase, lendleva prügi või muu materjali või esemete sattumist

teedele, kui seda juhtub, peab Töövõtja need koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada ka

teiste kasutatavate teede hooldajat rahuldaval moel.

Töövõtja peab vältima Töö teostamisel reovee sattumist loodusesse. Kui see Töövõtja süül (s.h. võimetus

tagada reovee ajutist ümberpumpamist või reovee pealevoolu sulgemist) juhtub, kohustub Töövõtja tasuma

kõik sellega kaasnevad trahvid, sunniraha vms, mida kas Töövõtjale, Tellijale või kolmandale osapoolele

võidakse määrata.

Puude ja haljasalade kaitsmine, kõrghaljastuse kaitse ja raied

Olenemata asjaolust, et peamiselt toimuvad tööd tööstusalal, kus elukondlik asustus puudub, tuleb järgida

erinevaid õigusnorme. Samuti pole teada, millal täpselt asutakse teostama maardla rajamist, mille tõttu

niikuinii haljastus hävineb.

Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude

tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse

eeskirjadele.

Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse või muu huvitatud isiku

kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või muu teega külgnevat puud.

Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui

järelevalve arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab

Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja

näitajatega. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või järelevalvega konsulteerides määratleda

säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste

ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Pärast trasseeringu mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist

tuleb trasseeringu koridor koos kinnistu omanikuga / RMK vastava spetsialistiga üle vaadata ja olukord

fikseerida.

Enne kaevetööde algust ning kaevetööde ajal tuleb kaevealal kasvavate puude ja põõsaste tüvesid kaitsta

kaevetööga kaasneva võivate vigastuste eest puitkilpidega töid teostatavate mehhanismide kõrguselt. Juhul,

kui torustiku kaeviku serv läheb puu(de)le lähemale kui 2 m, siis tuleb sellest informeerida kohaliku

omavalitsuse esindajat. Üldjuhul, kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m, siis tuleb puu(d)

likvideerida. Otsuse puu(de) likvideerimise või säilitamise kohta teeb omavalitsuse esindaja. Kui kaevetööde

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 41 / 46

teostamine võib kahjustada puude oksi, tuleb okste kärpimine teha enne töö alustamist, vältimaks puude

kahjustamist.

Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas

(latt- või plast-) tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse

aja.

Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada

puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill,

autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde

käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib Tellija nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita

puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda

vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala

spetsialist (arborist).

Ehitustööde ajal kasutada puudel tüvekaitsmeid ning vältida juurestiku kinni surumist mehhanismide poolt.

Puude kasvutsoonis läbiviidavate ehitustööde ajal tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:

 puu kaitsetsoonis teostatud kaevetööd tuleb läbi viia eriala spetsialisti juuresolekul;

 suuremaid kui 4 cm juuri ei tohi läbi raiuda vaid need tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on

keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku),

 Puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ehitustööde aja,

 Võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.

Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku

omavalitsuse või kinnistu omaniku poolt näidatud asukohta, kui ei ole muud moodi kokku lepitud.

Koristamine

Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus (kui loogiline

tööprotsess ei kesta ööpäevast kauem). Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed

kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte

kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (teedele,

tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või

Tellijaga kokkulepitud korras, kui see on seotud torustiku ehitamisega.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab

Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Tellija ja asjassepuutuvat maaomanikku

rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, jmt muud

alad hoida puhtana.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt

ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine

kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ära juhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud.

Lõpp-koristus

Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud

prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud,

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 42 / 46

materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest

on antud etapis kasutanud. Lõppkoristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist, kui pole

teisiti kokku lepitud asjakohaste osapooltega.

Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt

kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Asjaomaste nõudel tuleb esitada

vastavasisuline dokumentatsioon.

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitluse sätestab jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond,

vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Tööde käigus

tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides

sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega

seotud kulud kannab Töövõtja. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud kinnistesse

jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut

keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustama kõigile oma

töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki

vajalikke kontrollmeetmeid, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke

materjale, vahendeid ja töömeetodeid.

Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma

legaalsel viisil. Teha koostööd kohaliku omavalitsusega.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail

aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi

omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite

ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete

nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav

kontrollimiseks.

Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada

käitlusettevõttesse.

Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 43 / 46

EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE

Kasutus- ja hooldusjuhendid

Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.

Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida

protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja

käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud peavad

olema eestikeelsed, kui Tellija ei esita eraldi nõudmisi.

Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid.

Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama

arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:

 juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;

 kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;

 elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust;

 tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;

 töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;

 hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta,

millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise.

Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud kasutajasõbralikult ja eesti keeles ning vajadusel koos

lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks

võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada kaks eksemplari paberkandjal ja üks eksemplar PDF

formaadis Tellijale sobilikul kandjal.

Töövõtja peab korraldama Tellijale ühekordse koolituse reoveepumpla kohta objekti üleandmisel.

6.1.1 Nõuded üle antavale reoveepumpla ehitusdokumentatsioonile

Töövõtja annab üle Tellijale (kui valitakse eraldi reoveepumplatel põhinev lahendus):

 pumpla garantiidokumendi,

 pumpla seadmekaardi,

 pumpade tootjatehase pumba testide raportid,

 elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse koos mõõteprotokollide jm lisadega,

 elektri-, automaatikaskeemid,

 pumpla maandusskeemi,

 kõikide seadmete tehnilise ja garantiidokumentatsiooni, passid jms,

 pumpla teostusjoonise,

 pumpla kasutus- ja hooldusjuhendi,

 pumpla automaatjuhtimise süsteemi kasutusjuhendi,

 muud Tellija poolt nõutavad asjakohased dokumendid, materjalid, jne.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 44 / 46

Hooldus

Kui torustikus tekib ummistus, tuleb ummistuste likvideerimiseks kasutada survepesumasinaid.

Hooldussõlmedest välja surutav reovesi tuleb paakautodega kokku koguda ja legaalselt utiliseerida.

Tabel 2. Kokkuvõtlik tabel

Välisvõrk Hoolde

vaba

Hooldada Märkus

V äh

e m

al t

ko rd

k u

u s

V äh

e m

al t

ko rd

k va

rt al

is

V äh

e m

al t

ko rd

p o

o le

a as

ta jo

o ks

u l

V äh

e m

al t

1 k

o rd

a as

ta s

Siibrid ja maakraanid X Keerata, kontrollida veepidavust

Reoveekanalisatsiooni

survetorustik

X Ummistumise korral teostada torustike

läbipesu, visuaalne kontroll

Reoveekanalisatsiooni

pumpla

X Ummistumise korral puhastada ja teostada

läbipesu

Reoveepumpla hooldus vastavalt pumplatootja hooldusjuhendile ja vee-ettevõttes välja kujunenud tavadele.

Kui häireid ei esine, siis on soovitatav teostada visuaalset ja funktsionaalset kontrolli iga kolme kuu järel.

Vähemalt kord aastas on soovitatav teha järgnevat hooldust:

 Tõsta pump sellele paigaldatud kettide abil mööda juhtsiine üles ja pesta survepesuga ning hinnata

selle olukorda.

 Kontrollida pumplas paikneva sulgarmatuuri töötamist. Sulgeda ja avada siibreid.

 Puhastada tagasilöögiklapid seest sinna kogunenud võimalikust prahist ja settest. Selleks tuleb

sulgeda siibrid ja avada tagasilöögiklapi kaas.

 Pesta surveveega pumpla sisemised seinad ja puhastada põhi settest. Sõltuvalt pumplasse

tekkivatest setetest võib puhastusperiood olla lühem või pikem.

 Peale ülalmainitud hooldustöid lasta pumbad mööda juhtsiine tagasi kiirpaigaldusliidesele ja

kontrollida nende töötamist tööolukorras. Pumpade tõstmiseks ja allalaskmiseks tuleb kasutada

selleks ettenähtud roostevabast terasest tõstekette ja asjakohaseid mehhanisme.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 45 / 46

 Puhastada ujuklülitid ja nivooandur settest, kontrollida visuaalselt pumpade toitekaablite olukorda,

pumpla metallkonstruktsioonide (redel jne) potensiaaliühtlustusi.

 Vigased detailid parandada või välja vahetada!

Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid rohkem erihooldust reeglina ei vaja. Pumpade hooldamisel lähtuda

pumpadega kaasas olevast tehasejuhendist (passist). Juhul, kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkuse

või on kuulda helisid, mis puudusid korras pumpadel, tuleb rakendada abinõusid rikke kõrvaldamiseks, et

vältida võimalikku edasist pumpade kasutamiskõlbmatuks muutumist. Võtta ühendust pumpade hooldust

pakkuva ettevõttega.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, erinevad kinnistud Töö number: S-21-93

„Novotrade Invest AS tööstusreovee uue survelise liitumistorustiku kompleksi projekteerimine“. Põhiprojekti seletuskiri 08.11.2021

Pädev isik: Tarmo Vaalu (135583) Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö versioon: V02

NOVO_PP_VK-3-01_Seletuskiri 46 / 46

KATENDITE TAASTAMINE

Üldist

Olenemata asjaolust, et peamiselt toimuvad tööd tööstusalal, kus elukondlik asustus puudub, sh ka

spetsiifilised teekatted tuleb järgida erinevaid õigusnorme. Näiteks kui rikutakse käesoleva projekti

eesmärkide elluviimiseks muid teid.

Teekatete taastamise (ehitustööde) ajal tuleb tagada teede vastavus vähemalt esimese seisunditaseme

nõuetele Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“. Kui

töid teostatakse ajal, kui lõplikku teekatet (asfalt, pindamine) ei saa ilmastikuolude tõttu rajada, tuleb

kaevetööde tegijal rajada ajutine kate ning seda hooldada, sh aukude tekkimisel need lappida 2 päeva

jooksul. Kaevetööde tegija peab töid korraldama nii, et on tagatud elanike, päästeameti ja kiirabi juurdepääs.

Töövõtja kohustus on tagada ehitustööde ajal talihoolde tegemine.

Kui tööde käigus rikutakse mõni olemasolev kaev siis tuleb ehitada uus kaev ujuva luugiga. Tolmuvaba kattega

teede puhul peavad kaevukaaned olema teekatte pinnaga samas tasapinnas, kruusateede puhul 15 cm

sügavusel.

Kui kaevetööde käigus rikutakse tee või teelõigu katte pinda üle 70%, taastatakse teekate kogu pikkuses ja

kogu ristlõike laiuselt.

Teekatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja

paigaldustehnoloogiate järgimine. Kaeviku tagasitäide tuleb teha kihtide kaupa. Tagasitäite kihi paksus tuleb

määrata lähtudes pinnase niiskusest ja tihendamiseks kasutatavast mehhanismist, sõltumata kasutatavast

mehhanismist ei või tagasitäite kihi paksus olla suurem kui 50 cm. Teede alused tihendusastmed on

järgmised: killustik-või kruusaalusel 160-180 MPa, aluspinnas 95-98%.

Juhul kui kaevik jääb teekatte servale lähemale kui 1m tuleb tagasitäide, selles osas teostada samade nõuete

alusel nagu teede alune tagasitäide.

Kui tee on ümbritseva suhtes süvendis tuleb tee serva rajada 0,5 m laiune peenar killustikust või purustatud

kruusast fraktsiooniga 0...32, segu 3, kaldega 4,0 % teest eemale.