Lisa 1: Tööde kavatsus: Lohu pais

Kohila Vallavalitsus

[email protected] (07.04.2025) nr 3-6.1/2025/2522

Kohila Vallavalitsuse teavitamine kavandatavatest töödest Lohu paisul

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kohila vallas,

Lohu külas asuval Lohu paisul, mis paikneb Keila jõel (katastritunnused: 29201:003:0108 ja

29201:003:0021).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Lohu pais“.

RMK soovib teavitada Lohu Vallavalitsust projekti kavandamise alustamisest. Palun tutvuda

nimetatud kavatsusdokumendiga ning vajadusel esitada seisukohad, millega arvestatakse projekti

tellimisel ja koostamisel. Ühtlasi palun kooskõlastada kavatsusdokument digiallkirjaga.

Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad kõikide seotud osapooltega eraldi.

Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende olemus ning ülevaade, milliseid töid

teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo – kontakttelefon 562 876 78).

Vastuskiri palun saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus: Lohu pais

56287678 [email protected]

1

Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Lohu paisule (PAIS014090) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga kolmas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Lohu paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Lohu paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Lohu paisjärve (VEE2029820) paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasoleva amortiseerunud silla asemele rajatakse kergsild, millega säilitatakse paisu ületamise võimalus ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Lohu pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu ja Loone külade piiril Keila jõel eraomandis katastriüksustel tunnustega 31701:004:0051, 31701:004:1271 ja 31701:004:2351.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Lohu paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on kolmas paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Lohu paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,85 m. Pais on amortiseerunud, samuti sillasambad

ning nendele toetuv sild. Paisu sambad on maakividest ja betoonist, kaheavaline (avad 9,0 ja 8,3 m),

mille vahel on 7,6 m pinnasega täidetud müüritisega jõesammas. Üle avade kulgeb 4,5 m laiune

avariiohtlik puitsild. Lohu paisul on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3281849.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti. 9 KOTKAS. Keskkonnalubade infosüsteem. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None (viimati külastatud 28.02.2025)

Joonis 2. Vaade Lohu paisu ületavale sillale (14.06.2024).

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Lohu mõis (31701:004:0051), Möldri (31701:004:1271) ja Tammi (31701:004:2351). Kujundatavata kärestik-kalapääsu hooldamine jääb pärast tööde lõppu maaomaniku ülesandeks. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Joonis 3. Vaade Lohu paisule ülavee poolelt (14.06.2024).

Joonis 2. Vaade Lohu paisule alavee poolelt (05.03.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Tööde järgselt tuleb tagada

ülepääs jõest.

Lohu pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Kavandatud tööde piirkonnas on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide veelendlane

(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja

suurvidevlane (Nyctalus noctula). Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamine kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Lohu mõisapark on looduskaitsealune park (KLO1200379). Lohu paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-

11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Lohu paisule (PAIS014090) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga kolmas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Lohu paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Lohu paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Lohu paisjärve (VEE2029820) paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasoleva amortiseerunud silla asemele rajatakse kergsild, millega säilitatakse paisu ületamise võimalus ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Lohu pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu ja Loone külade piiril Keila jõel eraomandis katastriüksustel tunnustega 31701:004:0051, 31701:004:1271 ja 31701:004:2351.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Lohu paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on kolmas paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Lohu paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,85 m. Pais on amortiseerunud, samuti sillasambad

ning nendele toetuv sild. Paisu sambad on maakividest ja betoonist, kaheavaline (avad 9,0 ja 8,3 m),

mille vahel on 7,6 m pinnasega täidetud müüritisega jõesammas. Üle avade kulgeb 4,5 m laiune

avariiohtlik puitsild. Lohu paisul on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3281849.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti. 9 KOTKAS. Keskkonnalubade infosüsteem. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None (viimati külastatud 28.02.2025)

Joonis 2. Vaade Lohu paisu ületavale sillale (14.06.2024).

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Lohu mõis (31701:004:0051), Möldri (31701:004:1271) ja Tammi (31701:004:2351). Kujundatavata kärestik-kalapääsu hooldamine jääb pärast tööde lõppu maaomaniku ülesandeks. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Joonis 3. Vaade Lohu paisule ülavee poolelt (14.06.2024).

Joonis 2. Vaade Lohu paisule alavee poolelt (05.03.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Tööde järgselt tuleb tagada

ülepääs jõest.

Lohu pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Kavandatud tööde piirkonnas on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide veelendlane

(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja

suurvidevlane (Nyctalus noctula). Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamine kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Lohu mõisapark on looduskaitsealune park (KLO1200379). Lohu paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-

11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF