Arvamuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Keila jõe paisud)

Keskkonnaamet

[email protected] (07.04.2025) nr 3-6.1/2025/2521

Arvamuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Keila jõe paisud)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas järgmistel Keila

jõe paisudel:

1) Kohila vallas, Lohu külas asuval Lohu paisul, katastriüksustel tunnusega 31701:004:0051,

31701:004:1271 ja 31701:004:2351;

2) Rapla vallas, Purila külas asuval Purila paisul, katastriüksusel tunnusega 66903:002:0490;

3) Kehtna vallas, Ingliste külas asuval Ingliste paisul, katastriüksusel tunnusega

29201:003:0108.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud järgmistes lisades:

1) Lisa 1: „Tööde kavatsus Lohu pais“

2) Lisa 2: „Tööde kavatsus Purila pais“

3) Lisa 3: „Tööde kavatsus Ingliste pais“

RMK soovib nimetatud paisudel kavandatavate tegevuste kohta Keskkonnaameti seisukohta,

projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.

Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.

Palume arvestada, et valmiv tööprojekt kooskõlastatakse projekteerijate poolt Keskkonnaametiga

eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende olemus ning ülevaade,

milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus: Lohu pais

Lisa 2: Tööde kavatsus: Purila pais

Lisa 3: Tööde kavatsus: Ingliste pais

56287678 [email protected]

1

Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Lohu paisule (PAIS014090) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga kolmas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Lohu paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Lohu paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Lohu paisjärve (VEE2029820) paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasoleva amortiseerunud silla asemele rajatakse kergsild, millega säilitatakse paisu ületamise võimalus ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Lohu pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu ja Loone külade piiril Keila jõel eraomandis katastriüksustel tunnustega 31701:004:0051, 31701:004:1271 ja 31701:004:2351.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Lohu paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on kolmas paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Lohu paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,85 m. Pais on amortiseerunud, samuti sillasambad

ning nendele toetuv sild. Paisu sambad on maakividest ja betoonist, kaheavaline (avad 9,0 ja 8,3 m),

mille vahel on 7,6 m pinnasega täidetud müüritisega jõesammas. Üle avade kulgeb 4,5 m laiune

avariiohtlik puitsild. Lohu paisul on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3281849.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti. 9 KOTKAS. Keskkonnalubade infosüsteem. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None (viimati külastatud 28.02.2025)

Joonis 2. Vaade Lohu paisu ületavale sillale (14.06.2024).

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Lohu mõis (31701:004:0051), Möldri (31701:004:1271) ja Tammi (31701:004:2351). Kujundatavata kärestik-kalapääsu hooldamine jääb pärast tööde lõppu maaomaniku ülesandeks. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Joonis 3. Vaade Lohu paisule ülavee poolelt (14.06.2024).

Joonis 2. Vaade Lohu paisule alavee poolelt (05.03.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Tööde järgselt tuleb tagada

ülepääs jõest.

Lohu pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Kavandatud tööde piirkonnas on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide veelendlane

(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja

suurvidevlane (Nyctalus noctula). Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamine kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Lohu mõisapark on looduskaitsealune park (KLO1200379). Lohu paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-

11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Purila paisu likvideerimise kavatsus

a) Purila paisu likvideerimise kavatsus

Purila paisu (PAIS019570) likvideerimise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Purila pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on pärast Keila juga neljas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on Keila jõe lähtest arvates kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. Praegusel hetkel on Purila paisul soodsate veetingimuste puhul eelduslikult võimalik vaid jõeforelli läbipääs parempoolsest paisu avast3. Selleks, et jões saaksid ka teised kalaliigid rännata üles- ja allavoolu, on paisu likvideerimisel oluline positiivne mõju kalastikule tervikuna. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida amortiseerunud Purila paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine. Seejuures säilitatakse ülepääs jõest ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Purila pais asub Rapla maakonnas Rapla vallas Purila külas Keila jõel eraomandis katastriüksusel tunnusega 66903:002:0490. Vahetult paisust ülesvoolu asub munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega 66801:001:0057.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. Tartu 2024. Sihtfinantseerija SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kaasfinantseerija Eesti Maaülikool.

2

Joonis 1. Purila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Purila paisu kõrval asub muinsuskaitse kinnismälestis „Purila mõisa vesiveski“.

Purila paisust ligikaudu 40 m allavoolu ületab jõge Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV.

Purila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Purila pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on neljas paisrajatis ülesvoolu. Ehkki pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks4. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Purila paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,95 m4. Pais on neljaavaline ning paisu sammastele toetub puidust jalakäijate sild. Vett paisutab sammastevaheline betoonist ülevoolulävend, mis on aga osaliselt lagunenud. Rännet takistav betoonaste on paremini säilinud vasakpoolsetes avades, samas kui parempoolses avas on see rohkem lagunenud. Poollagunenud Purila paisu uputusala on Eesti Maaülikooli 2024. aasta uuringus3 hinnatud settepõhjaliseks ja suures osas taimestikku täis kasvanuks. Uuringu kohaselt on ootuspärane, et paisu likvideerimisel avaneb mõni ritraalne fragment, mis toetab kalade elukeskkonna paranemist.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

Joonis 2. Vaade Purila paisule (14.06.2024).

Joonis 3. Vaade Purila paisust ülesvoolu (14.06.2024).

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Purila paisu likvideerimisega seotud katastriüksused on eelkõige Tamme põik 1 (66903:002:0490) ja Külaplatsi (66801:001:0057). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Mõju infrastruktuurile:

Purila paisu kõrval asub muinsuskaitse kinnismälestis „Purila mõisa vesiveski“. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Purila paisust ligikaudu 40 m allavoolu ületab jõge Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV. Seotud osapooli

teavitatakse kavandatavast tegevusest.

Purila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Kui tehiskärestike ja kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks, siis

rändetakistuste likvideerimise tulemusel taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse

taastamine aitab vältida siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide

eesmärgid.

Purila paisu likvideerimise ja loodusliku jõesängi taastamise kavatsus kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Ingliste paisule (PAIS012050) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).

Ingliste pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022- 2027 kohaselt on Keila jõe lähtest arvates kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille kalapopulatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.

Praegusel hetkel on Ingliste pais hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Selleks, et jões saaksid nii kalad kui ka ülejäänud vee-elustik rännata üles- ja allavoolu, on paisu likvideerimisel oluline positiivne mõju jõe elukeskkonnale tervikuna. Rändetõkke ümberkujundamine on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus.

Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Ingliste paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Ingliste paisjärve paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh madal- ja suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasolev amortiseerunud sild ja sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele ning seega säilitatakse paisu juures jõe ületamise võimalus. Säilitatakse või taastatakse paisust ülesvoolu paikneva tuletõrje veevõtu hüdrandi nõuetekohane toimimine. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Ingliste pais asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ingliste külas Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel tunnusega 29201:003:0108 (joonis 1). Vahetult paisust allavoolu asub eraomandis katastriüksus tunnusega 29201:003:0021.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 2025.

2

Joonis 1. Ingliste paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Ingliste pais paikneb muinsuskaitsealuse kinnismälestise „Ingliste mõisa park“ alal.

Ingliste paisust ligikaudu 170 m ülesvoolu paikneb tuletõrje veevõtu koht, hüdrant.

Ingliste paisust ligikaudu 100 m ülesvoolu paikneb Ingliste küla rand, stend nr 374.

Ingliste paisu asukohas kulgeb paralleelselt Keila jõega Jõe tee numbriga 2921120, mis on

munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega 29201:001:0709.

Ingliste pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e3 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Ingliste pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on viimane paisrajatis ülesvoolu, millel puudub kalade läbipääs. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud

3

vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel3.

Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub4.

Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“5. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a).

Ingliste paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,8 m. Tegemist on 13,4 m pikkuse ja 1,4 m laiuse betoonist ülevooluga, mille keskel on puidust varjadega suletav 1,2 m laiune ava. Kaldad on kindlustatud suurte maakividega. Paisust allavoolu on laotud voolusängi mitu kivikünnist, mis eriti ei paisuta. Paisust vahetult allavoolu asub betoonist amortiseeruv jalakäijate sild.

Joonis 2. Vaade Ingliste paisule (14.06.2024).

4 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 5 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

Joonis 3. Vaade Ingliste paisult allavoolu jõesängi kujundatud kivikünnistele (14.06.2024).

Joonis 4. Vaade Ingliste paisule ja jalakäijate sillale (31.03.2025).

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Ingliste park (29201:003:0108), Allika (29201:003:0021) ja 2921120 Jõe tee (29201:001:0709). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Mõju infrastruktuurile:

Ingliste pais paikneb muinsuskaitsealuse kinnismälestise „Ingliste mõisa park“ alal. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Ingliste paisust ligikaudu 170 m ülesvoolu paikneb tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) ning paisust

ligikaudu 100 m ülesvoolu paikneb Ingliste küla rand, stend nr 374. Mõlemad objektid paiknevad

munitsipaalmaal katastriüksusel 29201:003:0108. Ingliste paisu asukohas kulgeb paralleelselt Keila

jõega Jõe tee numbriga 2921120, mis on munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega

29201:001:0709. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Kehtna Vallavalitsusega.

Ingliste pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)6 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisu asemele kärestik-kalapääsu kujundamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks,

samas kui rändetakistuste likvideerimise tulemusel taastuks kogu jõe ökosüsteem. Ingliste paisu

ümberkujundamine kärestik-kalapääsuks aitab vältida siirdekalade väljasuremist ja saavutada

asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid. Tööde kavatsus kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

2024. aasta uuringus7 on märgitud, et suhteliselt madalapoolse Ingliste paisu ületatavust on võimalik

parandada selle kujundamisega kärestikuks jõesängis. Selle tulemusel paraneks forelli noorjärkude

sigimis- ja kasvualade kvaliteet Ingliste lõigul. Ehkki Inglistest ülesvoolu asuvate sigimis- ja kasvualade

pindala jäi uuringus koprapaisude tõttu täpsemalt määramata, on jahedaveeline jõgi Ingliste ja Karitsa

vahel suurepärane elupaik vanematele isenditele. Lisaks soodustaks paisul kalade läbipääsu tagamine

haugi kevadist kuderännet.

Ingliste mõisa park on looduskaitsealune park (KLO1200385). Ingliste paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

6 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3- 11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF 7 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

1

Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Lohu paisule (PAIS014090) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga kolmas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Lohu paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Lohu paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Lohu paisjärve (VEE2029820) paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasoleva amortiseerunud silla asemele rajatakse kergsild, millega säilitatakse paisu ületamise võimalus ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Lohu pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu ja Loone külade piiril Keila jõel eraomandis katastriüksustel tunnustega 31701:004:0051, 31701:004:1271 ja 31701:004:2351.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Lohu paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Lohu pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on kolmas paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Lohu paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,85 m. Pais on amortiseerunud, samuti sillasambad

ning nendele toetuv sild. Paisu sambad on maakividest ja betoonist, kaheavaline (avad 9,0 ja 8,3 m),

mille vahel on 7,6 m pinnasega täidetud müüritisega jõesammas. Üle avade kulgeb 4,5 m laiune

avariiohtlik puitsild. Lohu paisul on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3281849.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti. 9 KOTKAS. Keskkonnalubade infosüsteem. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None (viimati külastatud 28.02.2025)

Joonis 2. Vaade Lohu paisu ületavale sillale (14.06.2024).

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Lohu mõis (31701:004:0051), Möldri (31701:004:1271) ja Tammi (31701:004:2351). Kujundatavata kärestik-kalapääsu hooldamine jääb pärast tööde lõppu maaomaniku ülesandeks. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Joonis 3. Vaade Lohu paisule ülavee poolelt (14.06.2024).

Joonis 2. Vaade Lohu paisule alavee poolelt (05.03.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Lohu paisu kõrval asuvad kummalgipool jõge muinsuskaitseobjektid „Lohu mõisa vesiveski“ ja „Lohu

mõisa masinarehi“ ning arheoloogiamälestis „Asulakoht“. Pais asub muinsuskaitseobjektide

kaitsevööndis. Samuti asub mitmete Lohu mõisaga seotud muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis terve

paisjärv. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Lohu paisjärve silda ületab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Tööde järgselt tuleb tagada

ülepääs jõest.

Lohu pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Kavandatud tööde piirkonnas on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide veelendlane

(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja

suurvidevlane (Nyctalus noctula). Lohu paisule kärestik-kalapääsu kujundamine kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Lohu mõisapark on looduskaitsealune park (KLO1200379). Lohu paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-

11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Purila paisu likvideerimise kavatsus

a) Purila paisu likvideerimise kavatsus

Purila paisu (PAIS019570) likvideerimise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Purila pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on pärast Keila juga neljas paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on Keila jõe lähtest arvates kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. Praegusel hetkel on Purila paisul soodsate veetingimuste puhul eelduslikult võimalik vaid jõeforelli läbipääs parempoolsest paisu avast3. Selleks, et jões saaksid ka teised kalaliigid rännata üles- ja allavoolu, on paisu likvideerimisel oluline positiivne mõju kalastikule tervikuna. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida amortiseerunud Purila paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine. Seejuures säilitatakse ülepääs jõest ning sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Purila pais asub Rapla maakonnas Rapla vallas Purila külas Keila jõel eraomandis katastriüksusel tunnusega 66903:002:0490. Vahetult paisust ülesvoolu asub munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega 66801:001:0057.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. Tartu 2024. Sihtfinantseerija SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kaasfinantseerija Eesti Maaülikool.

2

Joonis 1. Purila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Purila paisu kõrval asub muinsuskaitse kinnismälestis „Purila mõisa vesiveski“.

Purila paisust ligikaudu 40 m allavoolu ületab jõge Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV.

Purila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Purila pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on neljas paisrajatis ülesvoolu. Ehkki pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks4. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2.

3

seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Purila paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,95 m4. Pais on neljaavaline ning paisu sammastele toetub puidust jalakäijate sild. Vett paisutab sammastevaheline betoonist ülevoolulävend, mis on aga osaliselt lagunenud. Rännet takistav betoonaste on paremini säilinud vasakpoolsetes avades, samas kui parempoolses avas on see rohkem lagunenud. Poollagunenud Purila paisu uputusala on Eesti Maaülikooli 2024. aasta uuringus3 hinnatud settepõhjaliseks ja suures osas taimestikku täis kasvanuks. Uuringu kohaselt on ootuspärane, et paisu likvideerimisel avaneb mõni ritraalne fragment, mis toetab kalade elukeskkonna paranemist.

6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

Joonis 2. Vaade Purila paisule (14.06.2024).

Joonis 3. Vaade Purila paisust ülesvoolu (14.06.2024).

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Purila paisu likvideerimisega seotud katastriüksused on eelkõige Tamme põik 1 (66903:002:0490) ja Külaplatsi (66801:001:0057). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Mõju infrastruktuurile:

Purila paisu kõrval asub muinsuskaitse kinnismälestis „Purila mõisa vesiveski“. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Purila paisust ligikaudu 40 m allavoolu ületab jõge Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV. Seotud osapooli

teavitatakse kavandatavast tegevusest.

Purila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Kui tehiskärestike ja kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks, siis

rändetakistuste likvideerimise tulemusel taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse

taastamine aitab vältida siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide

eesmärgid.

Purila paisu likvideerimise ja loodusliku jõesängi taastamise kavatsus kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamise kavatsus

a) Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk

Ingliste paisule (PAIS012050) kärestik-kalapääsu kujundamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).

Ingliste pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022- 2027 kohaselt on Keila jõe lähtest arvates kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille kalapopulatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.

Praegusel hetkel on Ingliste pais hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Selleks, et jões saaksid nii kalad kui ka ülejäänud vee-elustik rännata üles- ja allavoolu, on paisu likvideerimisel oluline positiivne mõju jõe elukeskkonnale tervikuna. Rändetõkke ümberkujundamine on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus.

Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Ingliste paisule kärestik-kalapääs, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääsu maksimaalne lubatud lang on 2%. Seejuures säilitatakse Ingliste paisjärve paisutustase. Vajadusel ja kooskõlastatult seotud osapooltega alandatakse paisutustaset. See võib olla vajalik tagamaks kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine erinevate vooluhulkade juures, sh madal- ja suurveeperioodil. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Olemasolev amortiseerunud sild ja sillasambad korrastatakse vastavalt vajadusele ning seega säilitatakse paisu juures jõe ületamise võimalus. Säilitatakse või taastatakse paisust ülesvoolu paikneva tuletõrje veevõtu hüdrandi nõuetekohane toimimine. Vastavalt projektlahendusele viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine.

Asukoht: Ingliste pais asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ingliste külas Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel tunnusega 29201:003:0108 (joonis 1). Vahetult paisust allavoolu asub eraomandis katastriüksus tunnusega 29201:003:0021.

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 2025.

2

Joonis 1. Ingliste paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Ingliste pais paikneb muinsuskaitsealuse kinnismälestise „Ingliste mõisa park“ alal.

Ingliste paisust ligikaudu 170 m ülesvoolu paikneb tuletõrje veevõtu koht, hüdrant.

Ingliste paisust ligikaudu 100 m ülesvoolu paikneb Ingliste küla rand, stend nr 374.

Ingliste paisu asukohas kulgeb paralleelselt Keila jõega Jõe tee numbriga 2921120, mis on

munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega 29201:001:0709.

Ingliste pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e3 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Ingliste pais paikneb veekogumil Keila lähtest Atla jõeni ning on viimane paisrajatis ülesvoolu, millel puudub kalade läbipääs. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud

3

vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel3.

Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub4.

Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“5. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a).

Ingliste paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,8 m. Tegemist on 13,4 m pikkuse ja 1,4 m laiuse betoonist ülevooluga, mille keskel on puidust varjadega suletav 1,2 m laiune ava. Kaldad on kindlustatud suurte maakividega. Paisust allavoolu on laotud voolusängi mitu kivikünnist, mis eriti ei paisuta. Paisust vahetult allavoolu asub betoonist amortiseeruv jalakäijate sild.

Joonis 2. Vaade Ingliste paisule (14.06.2024).

4 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 5 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

Joonis 3. Vaade Ingliste paisult allavoolu jõesängi kujundatud kivikünnistele (14.06.2024).

Joonis 4. Vaade Ingliste paisule ja jalakäijate sillale (31.03.2025).

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Ingliste paisule kärestik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Ingliste park (29201:003:0108), Allika (29201:003:0021) ja 2921120 Jõe tee (29201:001:0709). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute omanikega.

Mõju infrastruktuurile:

Ingliste pais paikneb muinsuskaitsealuse kinnismälestise „Ingliste mõisa park“ alal. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Ingliste paisust ligikaudu 170 m ülesvoolu paikneb tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) ning paisust

ligikaudu 100 m ülesvoolu paikneb Ingliste küla rand, stend nr 374. Mõlemad objektid paiknevad

munitsipaalmaal katastriüksusel 29201:003:0108. Ingliste paisu asukohas kulgeb paralleelselt Keila

jõega Jõe tee numbriga 2921120, mis on munitsipaalomandis katastriüksus tunnusega

29201:001:0709. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Kehtna Vallavalitsusega.

Ingliste pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)6 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisu asemele kärestik-kalapääsu kujundamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks,

samas kui rändetakistuste likvideerimise tulemusel taastuks kogu jõe ökosüsteem. Ingliste paisu

ümberkujundamine kärestik-kalapääsuks aitab vältida siirdekalade väljasuremist ja saavutada

asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid. Tööde kavatsus kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

2024. aasta uuringus7 on märgitud, et suhteliselt madalapoolse Ingliste paisu ületatavust on võimalik

parandada selle kujundamisega kärestikuks jõesängis. Selle tulemusel paraneks forelli noorjärkude

sigimis- ja kasvualade kvaliteet Ingliste lõigul. Ehkki Inglistest ülesvoolu asuvate sigimis- ja kasvualade

pindala jäi uuringus koprapaisude tõttu täpsemalt määramata, on jahedaveeline jõgi Ingliste ja Karitsa

vahel suurepärane elupaik vanematele isenditele. Lisaks soodustaks paisul kalade läbipääsu tagamine

haugi kevadist kuderännet.

Ingliste mõisa park on looduskaitsealune park (KLO1200385). Ingliste paisule kärestik-kalapääsu

kujundamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

6 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3- 11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF 7 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.