RMK hankekord

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	1-32.1/70
Registreeritud	01.04.2025
Sünkroonitud	29.12.2025
Liik	Juhatuse otsus
Funktsioon	1-32.1
Sari	RMK juhatuse otsusega kinnitatud dokumendid
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Juhatus
Saabumis/saatmisviis	Juhatus
Vastutaja	Juhatus
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (42724 tm).

Failid

juhatus_otsus_nr_1-32_70_rmk hankekorra kinnitamine.asice

juhatus_otsus_nr_1-32_70_rmk hankekorra kinnitamine.pdf

juhatuse_otsuse_lisa_nr_1-32_70_rmk_hankekord.pdf

Kinnitatud

RMK juhatuse

01.04.2025 otsusega nr 1-32/70

RMK HANKEKORD

1. ÜLDSÄTTED ...................................................................................................................................... 1

2. MÕISTED JA ROLLID ....................................................................................................................... 2

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KORRA RAKENDAMISEL ............................................................ 4

3.1. ÕHO ............................................................................................................................................ 4

3.2. Hankemenetluse eest vastutav isik .............................................................................................. 4

3.3. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik (hanke tellija) .............................................................. 5

3.4. Hankekomisjon ............................................................................................................................ 6

4. RIIGIHANGETE PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ................................... 6

5. HANKEKOMISJONI TÖÖKORRALDUS ......................................................................................... 7

6. LEPING ................................................................................................................................................ 8

7. RIIGIHANKE DOKUMENTATSIOONI HALDUS ........................................................................... 8

8. HANKE LÄBIVIIMINE ...................................................................................................................... 9

9. VÄIKEHANKE LÄBIVIIMINE ......................................................................................................... 9

10. VÄIKEOSTU LÄBIVIIMINE ....................................................................................................... 11

11. SOTSIAAL- JA ERITEENUSTE VÄIKEOSTUDE KORD ......................................................... 11

12. ASJADE OSTMINE, TEENUSTE JA EHITUSTÖÖDE TELLIMINE RAAMLEPINGU

ALUSEL ..................................................................................................................................................... 12

13. DÜNAAMILINE HANKESÜSTEEM .......................................................................................... 12

14. LEPINGU TÄITMINE .................................................................................................................. 13

15. MEETMED HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMISEKS, TUVASTAMISEKS JA

KÕRVALDAMISEKS ................................................................................................................................ 13

16. VAIDLUSTUSMENETLUS .......................................................................................................... 14

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hankekord (edaspidi kord) reguleerib

RMK poolt riigihangete planeerimist ja korraldamist ning kehtestab protseduurireeglid

asutusesisesteks tegevusteks.

1.2. Korras reguleerimata küsimustes juhindutakse riigihangete valdkonda reguleerivatest

direktiividest, riigihangete seadusest (edaspidi RHS) ja selle alusel välja antud õigusaktidest,

väljakujunenud kohtupraktikast ning RMK regulatsioonidest.

1.3. RMK ei vii läbi hankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku

keskse hankija ja mis on RMK-le täitmiseks kohustuslikud.

1.4. RMK võib osaleda vabatahtliku keskse hankija poolt korraldatavates riigihangetes ja

korraldada teiste hankijatega ühishankeid.

1.5. Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse eeldatav maksumus käibemaksuta,

sh kõik korras esitatud maksumused on väljendatud ilma käibemaksuta.

1.6. Korra väljatöötamise ja ajakohasuse eest ning RMK hangete õiguspärase läbiviimise eest

vastutab RMK õigus- ja hangete osakond (edaspidi ÕHO).

1.7. Kord on täitmiseks kohustuslik kõikidele RMK struktuuriüksustele.

2. MÕISTED JA ROLLID

2.1. Hankeplaan – Eelarveaastaks planeeritavate riigihangete nimekiri, mis kinnitatakse

vastavalt korras sätestatule ja avaldatakse RMK veebilehel.

2.2. Riigihange – asja ostmine, teenuse (sh sotsiaal- ja eriteenuse) või ehitustöö tellimine,

olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihanked jagunevad

vastavalt eeldatavale maksumusele järgmiselt (RMK sisene jaotus):

2.2.1. Hange – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste ning ehitustööde

hankimise korral ületab lihthanke piirmäära, ideekonkursi ja eri, teenuste ning

sotsiaalteenuste korral ületab riigihanke piirmäära, ning mis nõuab menetluse

läbiviimist riigihangete registris (edaspidi RHR), sh lihthankemenetlus, avatud

hankemenetlus, läbirääkimistega hankemenetlus, ideekonkurss jmt);

2.2.2. Väikehange – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste ning

ehitustööde hankimise korral on alates 15 000 eurot (väikehanke piirmäär) kuni

lihthanke piirmäärani ning ideekonkursi ja eriteenuste ning sotsiaalteenuste korral

alates 15 000 eurot (väikehanke piirmäär) kuni riigihanke piirmäärani;

2.2.3. Väikeost – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankimise korral

RMK-s jääb eelarveaastas kokku alla väikehanke piirmäära, s.o 0,01 kuni 14 999,99

eurot.

2.3. Minikonkurss – menetlus, mis korraldatakse raamlepingu pooleks olevate täitjate vahel

RHS-is ja raamlepingus sätestatud korras, viiakse üldjuhul läbi RHR-is ja mille eesmärgiks

on hankelepingu sõlmimine.

2.4. Tellimus – ühe partneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks esitatav

pakkumuse esitamise ettepanek vastavalt raamlepingus fikseeritud tingimustele või

hankelepingu alusel tellimuse esitamine.

2.5. Riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) – riigihanke läbiviimise aluseks olevad

dokumendid, sh tehniline kirjeldus, kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused,

hindamiskriteeriumid, raam- või hankelepingu üldtingimused jm dokumendid. RHAD

ettevalmistamisel võetakse nende olemasolul aluseks ÕHO poolt ette valmistatud

dokumentide vormid ja/või konsulteeritakse hankemenetluse eest vastutava isikuga.

2.5.1. Hanke sisend/hanke tellimus – riigihanke või minikonkursi läbiviimiseks vajalikku

üldinformatsiooni koondav dokument/dokumentide kogum. Kui vajalik informatsioon

kajastub teistes riigihanke alusdokumentides või on sisestatud hanke läbiviimiseks

JIRA-sse, käsitletakse seda hanke sisendina ja eraldi dokumenti ei ole vaja koostada.

2.5.2. Tehniline kirjeldus – riigihanke eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades

kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu, mis on koostatud

selliselt, et see võtaks arvesse ja ei kahjustaks turul valitsevat konkurentsi ega looks

põhjendamatuid eeliseid kindlale tootele, tehnoloogiale või pakkujale.

2.5.3. Kvalifitseerimistingimused – vajadusel riigihankes pakkujale seatavad tingimused,

millele pakkuja peab vastama, et temaga oleks võimalik leping sõlmida. Tingimused

peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste olemusele,

kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed, et hankija saaks

veenduda pakkuja sobivuses hankelepingu täitmiseks.

2.5.4. Vastavustingimused – riigihankes seatavad tingimused pakkumuse sisule ja vormile,

millele esitatav pakkumus peab vastama, nt nõuded pakkuja meeskonnale, pakkumuse

koosseisus esitatavad dokumendid jmt.

2.5.5. Hindamiskriteeriumid – majanduslikult soodsaima (parima hinna ja kvaliteedi suhe)

pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi

tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, mille suhtelised osakaalud pakkumuste

hindamiseks määratakse riigihanke alusdokumentides.

2.6. Turu-uuring – vajadusel hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks teostatav analüüs, mille

käigus konsulteeritakse asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega ning

mille tulemusena selgitatakse välja, millised turul pakutavad tooted, teenused või lahendused

täidavad kõige paremini RMK vajadusi ning milliseid tooteid, teenuseid või lahendusi on

tehnilise kirjelduse alusel võimalik pakkuda, samuti vajadusel potentsiaalsed pakkujad.

Turu-uuringu tulemused fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja

säilitatakse RMK dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) või JIRA-s konkreetse hanke

kaustas. Riigihanke alusdokumentides esitatakse teave turu-uuringu läbiviimise kohta ja

kokkuvõtlikult sama teave, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke

ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või

selle tulemusel.

2.7. Leping – riigihanke läbiviimise tulemusel sõlmitav raam- või hankeleping.

2.7.1. Raamleping – ühe või mitme pakkuja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping,

millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavate

hankelepingute või esitatava(te) tellimus(t)e tingimused.

2.7.2. Hankeleping – ühe või mitme pakkuja ja ühe või mitme hankija vahel riigihanke

tulemusel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks on asjad, teenused

või ehitustööd.

2.8. Dünaamiline hankesüsteem – konkreetseks ajaperioodiks konkreetsete toodete või

teenuste hankimiseks loodav menetlus RHR-is, mille alusel teostatakse piiratud

hankemenetlusi dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejate vahel.

2.9. Hankeplaani väline riigihange – riigihange, mis ei ole kajastatud kinnitatud hankeplaanis.

Hankeplaani väline hange võetakse töösse ÕHO-s vaba ressursi olemasolul esimesel

võimalusel.

2.10. Keskne hange – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud loetelu toodetest ja teenustest, mille

hankimine on kohustuslik keskselt korraldatud hanke tulemusel sõlmitud raamlepingu

alusel, dünaamilise hankesüsteemi vmt lahenduse kaudu.

2.11. Vabatahtlik keskne hange – keskse hankija poolt korraldatav toodete või teenuste hange,

millega ühinemine on vabatahtlik.

2.12. Ühishange – riigihange, mille korraldamiseks volitavad teised hankijad kirjalikult RMK-d

või mille korraldamiseks volitab RMK teisi hankijaid.

2.13. Riigihanke eeldatav maksumus – riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu eeldatav

kogumaksumus kogu lepingu täitmise perioodi jooksul, sh hangitava asja või teenuse,

teenuse olelusringi kulude jm kulude arvestuslik eeldatav maksumus asutuseüleselt.

2.14. Riigihangete summeerimine – samalaadsete teenuste ja toodete hankimisel tuleb riigihanke

maksumus summeerida asutuseüleselt eelarveaasta kohta või 12 kuu lõikes.

2.15. Hankemenetluse eest vastutav isik – ÕHO hankejurist või hankespetsialist, kes vastutab

riigihanke nõuetekohase läbiviimise eest.

2.16. Lepingu täitmise eest vastutav isik (tellija) – töötaja, kes vastutab tema

vastutusvaldkonnas oleva vajaduse realiseerimiseks vajaliku riigihanke õigeaegse

planeerimise ja hanke sisendi, sh tehniline kirjeldus, koostamise ja esitamise eest ÕHO-sse

ning tagab sõlmitud lepingu täitmise.

2.17. Kulujuht – struktuuriüksuse juht või töötaja (üldjuhul ka tellija), kes vastutab oma

valdkonna ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimise ja sihtotstarbelise

kasutamise eest.

2.18. Hankekomisjon – hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ettepanekul moodustatav

töörühm riigihanke alusdokumentide koostamiseks ja muutmiseks, hankemenetluses

toimingute tegemiseks, laekunud pakkumuste hindamiseks või muude asjakohaste

ülesannete täitmiseks.

2.19. Riigihangete haldamise keskkond – RMK-s kasutatav riigihangete haldamise

elektrooniline keskkond (JIRA tarkvaras) (edaspidi JIRA), kus hallatakse hankeplaani ja

planeeritud riigihangete läbiviimisega seotud tegevusi.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KORRA RAKENDAMISEL

3.1. ÕHO

3.1.1. jälgib ja tagab oma pädevuse piires hankeplaani täitmist;

3.1.2. nõustab ja koolitab RMK töötajaid riigihangete valdkonnas;

3.1.3. nõustab lepingu täitmise eest vastutavaid isikuid riigihangete ettevalmistamisel, sh

turu-uuringu teostamisel ja väikeostude ning väikehangete, mida viib läbi

struktuuriüksus ise, läbiviimisel;

3.1.4. avaldab RMK veebilehel kinnitatud hankeplaani;

3.1.5. kooskõlastab hanke tulemusel sõlmitava lepingu enne selle allkirjastamisele

suunamist;

3.1.6. valmistab ette, vormistab ja kooskõlastab hanke tulemusel sõlmitud lepingute

muudatusi.

3.2. Hankemenetluse eest vastutav isik

3.2.1. koondab info ja vormistab riigihanke alusdokumendid hankelepingu täitmise eest

vastutavalt isikult saadud andmete põhjal;

3.2.2. koostöös tellija ja juristiga koostab riigihanke alusdokumentide alusel raam- ja/või

hankelepingu projekti, v.a. juhul, kui on olemas kohalduva lepingu vorm;

3.2.3. vastutab tema poolt menetletavate riigihangete korraldamise õiguspärasuse eest;

3.2.4. vastutab RHS-is sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest;

3.2.5. korraldab DHS-is riigihanke alusdokumentide (v.a. minikonkursi) kooskõlastamise

hankekomisjoni liikmete ja teiste asjaomaste töötajatega;

3.2.6. teeb RHR-is vajalikud toimingud ja esitab riigihanke avaldamiseks;

3.2.7. edastab taotlejatele ja pakkujatele vastused nende poolt esitatud selgitustaotlustele;

3.2.8. edastab taotlejatele ja pakkujatele hankijapoolsed küsimused ja selgitustaotlused;

3.2.9. avab RHR-is esitatud taotlused ja pakkumused;

3.2.10. korraldab taotlejate ja pakkujate kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise sisulise

kontrolli;

3.2.11. juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid läbirääkimisi ning

korraldab läbirääkimiste protokollimise;

3.2.12. valmistab ette hankemenetluse käigus peetavate läbirääkimiste protokollid ja tehtavad

otsused lähtuvalt tellijalt või hankekomisjonilt saadud informatsioonist;

3.2.13. vormistab minikonkursside otsused RHR-is;

3.2.14. teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest ning tellijat otsuse avalikustamisest

RHR-is;

3.2.15. edastab mitme-etapilise riigihanke korral RHR-i kaudu kvalifitseeritud taotlejatele

pakkumuse esitamise ettepaneku;

3.2.16. sisestab RHR-i andmed lepingute sõlmimise, muutmise ja täitmise kohta.

3.3. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik (hanke tellija)

3.3.1. vastutab hangitava objekti/teenuse vajalikkuse eest;

3.3.2. vastutab hankesisendi esitamise eest ÕHO-le piisava ajalise varuga;

3.3.3. vastutab turu-uuringu läbiviimise eest;

3.3.4. vastutab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste sisulise põhjendatuse eest;

3.3.5. esitab ÕHO-le hanke tellimuse hankes kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste ning

hindamiskriteeriumite ja -metoodika koostamiseks ning koostab tehnilise kirjelduse;

3.3.6. annab vastused selgitustaotlustele, mis puudutavad riigihanke alusdokumentides

sätestatud sisulisi tingimusi;

3.3.7. riigihangetes, kus ei ole moodustatud hankekomisjoni, kontrollib koostöös

hankemenetluse eest vastutava isikuga pakkuja(te) kvalifikatsiooni ja pakkumuste

vastavust, hindab pakkumusi ja selgitab välja majanduslikult soodsaima pakkumuse;

3.3.8. esitab punktis 3.2.12 nimetatud otsuste koostamiseks ÕHO-le vajalikud andmed

(hankekomisjoni koostatud hindamistabel vmt hankemenetluses asjakohast infot

kandev dokument);

3.3.9. korraldab riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu sõlmimise vastavalt RHAD ja eduka

pakkumuse tingimustele ning esitab selle kooskõlastamiseks ÕHO-le enne

allkirjastamist, DHS-i kaudu;

3.3.10. jälgib raam- ja/või hankelepingute korrektset täitmist ning probleemide ilmnemisel

kaasab esimesel võimalusel ÕHO;

3.3.11. esitab andmed lepingute täitmise kohta ÕHO-le;

3.3.12. jälgib tema vastutusel olevate raamlepingute ning dünaamiliste hankesüsteemide

ajalist, rahalist ja mahulist täituvust.

3.4. Hankekomisjon

3.4.1. kooskõlastab riigihanke alusdokumendid DHS-is enne algatamiskäskkirja

allkirjastamist ja hankemenetluse käigus tehtavad muudatused RHAD-s e-kirja teel;

3.4.2. vastutab taotlejate või pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli

teostamise eest ning vajadusel kinnitab vastava protokollilise otsuse ja kooskõlastab

hankija vastavasisulise otsuse;

3.4.3. vastutab pakkumuste vastavuse sisulise kontrolli teostamise eest ja vajadusel kinnitab

vastava protokollilise otsuse ja kooskõlastab hankija vastavasisulise otsuse;

3.4.4. peab riigihankest ja vajadusest tingitult pakkujatega läbirääkimisi hankemenetluse eest

vastutava isiku juhendamisel;

3.4.5. võrdleb ja hindab pakkumusi, selgitab välja eduka pakkumuse ning vajadusel kinnitab

vastava protokollilise otsuse ja kooskõlastab hankija vastavasisulise otsuse;

3.4.6. annab seisukohti muudes vastava riigihankega seotud küsimustes.

4. RIIGIHANGETE PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

4.1. Kalendriaasta jooksul planeeritavad riigihanked alates väikehanke piirmäärast kinnitatakse

iga-aastase hankeplaanina.

4.2. Hankeplaani koostab ÕHO ja ÕHO juht kinnitab selle hiljemalt jooksva eelarveaasta

esimese kvartali lõpuks, v.a. juhul, kui nimetatud kuupäevaks ei ole aastaeelarve kinnitatud.

Viimasel juhul kinnitatakse hankeplaan hiljemalt ühe kuu jooksul alates eelarve

kinnitamisest.

4.3. Hankeplaani sisend esitatakse ja koondatakse JIRA-s. Hankelepingu täitmise eest vastutav

isik esitab hiljemalt koos eelarvesisendi esitamisega oma valdkonna planeeritavad hanked

järgnevaks aastaks ja punktile 4.1 vastavad riigihanked JIRA-sse.

4.4. Hankeplaanis kajastamata, kuid vajaliku riigihanke hankeplaani lisamiseks esitab

hankelepingu täitmise eest vastutav isik esimesel võimalusel JIRA-s hanketaotluse.

4.5. Hankeplaanis olevast riigihankest loobumiseks või hankeplaanis sisalduva riigihanke

andmete muutmiseks (sh läbiviimise aja muutmiseks), esitab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik esimesel võimalusel täpsustatud andmed JIRA-s.

4.6. Hankeplaanikohase riigihanke muutumine või plaanivälise riigihanke korraldamine ei too

kaasa hankeplaani uut kinnitamist.

4.7. Hankeplaanis kajastatakse iga hanke kohta vähemalt järgmine info:

4.7.1. lepingu ese (riigihanke nimetus);

4.7.2. riigihanke liik (asjad, teenused, ehitustööd);

4.7.3. hankemenetluse liik;

4.7.4. riigihanke algatamise aeg RHR-is (vähemalt kvartali täpsusega);

4.7.5. riigihanke eeldatav maksumus.

4.8. Kinnitatud hankeplaan avalikustatakse RMK veebilehel viivitamatult pärast selle

kinnitamist.

4.9. Riigihangete planeerimisel tuleb lähtuda lisaks RHS-is sätestatule järgmistest põhimõtetest:

4.9.1. ühe eelarveaasta jooksul korraldatavad samasisulised riigihanked võimaluse korral

konsolideeritakse ning vastavate riigihangete maksumused liidetakse kokku lähtuvalt RHS-

is sätestatud põhimõtetest;

4.9.2. Enne riigihanke (sh väikeost) planeerimist ja teostamist tuleb lepingu täitmise eest vastutaval

isikul veenduda, et vajaliku hanke eseme ostmiseks või tellimiseks ei ole hankijal olemas

kohalduvat kehtivat raamlepingut või liitumiseks avatud dünaamilist hankesüsteemi ning

summeeritult koos teostatava uue hankega ei ületataks karmimat menetlust eeldavat

piirmäära.

4.9.3. Asja või teenuse hankimisel lähtutakse põhimõttest, et kui hanke eseme kasutamiseks on

vajalik koolitus või väljaõpe, siis peab see sisalduma hanke eeldatavas maksumuses ja olema

üheselt hanke alusdokumentides välja toodud, sh vajadusel tuues maksumuse vormil välja

eraldi koolituse/väljaõppe maksumuse rea.

4.10. Riigihanke korraldamiseks, mille maksumus on võrdne või ületab väikehanke piirmäära,

koostab hankemenetluse eest vastutav isik hanke tellija poolt JIRA-sse sisestatud andmete

alusel riigihanke algatamiseks ja hankekomisjoni moodustamiseks käskkirja projekti.

4.11. Käskkirja projektis tuleb vähemalt määratleda:

4.11.1. riigihanke nimetus ja riigihanke viitenumber (võimalusel);

4.11.2. hankemenetluse liik;

4.11.3. hankelepingu täitmise eest vastutav isik (vajadusel);

4.11.4. hankekomisjon (hankekomisjoni esimees ja hankekomisjoni liikmed);

4.11.5. hankemenetluse eest vastutav isik.

4.12. Punktis 4.11 nimetatud käskkirja projekt ja RHAD tuleb DHS-is kooskõlastada lepingu

täitmise eest vastutava isikuga ja hankekomisjoni liikmetega. Hanke algatamise kinnitab

ÕHO juhataja käskkirja allkirjastamisega.

4.13. Pärast punktis 4.11 nimetatud käskkirja ja RHAD-i kinnitamist ÕHO juhataja poolt on õigus

alustada asjade ostmiseks ja teenuste ning ehitustööde tellimiseks vajalike toimingutega, sh

hanke avaldamisega riigihangete registris.

5. HANKEKOMISJONI TÖÖKORRALDUS

5.1. Hankekomisjoni tööd juhib ja hankekomisjoni liikmete ja hankemenetluse eest vastutava

isiku vahelist infovahetust korraldab hankekomisjoni esimees. Hankekomisjoni esimeheks

on üldjuhul struktuuriüksuse juht.

5.2. Hankekomisjon on üldjuhul vähemalt kaheliikmeline, sealjuures peab iga hankekomisjoni

liige omama otsest puutumust hanke esemega. Kaheliikmeline hankekomisjon on

otsustusvõimeline, kui selle tööst võtavad osa kõik hankekomisjoni liikmed. Kui

hankekomisjonis on rohkem kui kaks liiget, on komisjon otsustusvõimeline, kui selle tööst

võtab osa üle poole liikmetest.

5.3. Pakkumuste hindamiseks võib hankekomisjon vajadusel küsida arvamust ekspertidelt.

Ekspertidel ei ole hankekomisjoni otsuste tegemisel hääleõigust.

5.4. Hankekomisjon teeb otsuseid lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on

otsustavaks hankekomisjoni esimehe hääl. Vajadusel fikseeritakse hankekomisjoni otsused

vastava menetlustoimingu protokollilises otsuses.

5.5. Hankekomisjonilt saadud sisendi põhjal vormistatakse punkti 8.9 kohane otsus.

6. LEPING

6.1. Hanke tulemusel sõlmitav leping vormistatakse vastavalt RHS-is sätestatud nõuetele, RMK

lepingute menetlemise juhendi (edaspidi juhend) kohaselt.

6.2. Sõlmitav leping peab olema kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ja edukaks tunnistatud

pakkumusega või hankemenetluse käigus peetud läbirääkimiste tulemusel kokkulepituga.

Pooled ei alusta lepinguliste kohustuste täitmist ega tee muid lepingust tulenevaid

toiminguid enne lepingu sõlmimist või lepingu muutmise korral selle muutmise kokkuleppe

allkirjastamist.

6.3. Leping allkirjastatakse üldjuhul digitaalselt. Juhul kui leping allkirjastatakse paberkandjal

või pdf-formaadis, siis tuleb allkirja juurde lisada allkirjastamise kuupäev. Paberkandjal

allkirjastataval lepingul tuleb allkirjastada kõik tekstiga leheküljed.

6.4. Lepingu täitmise eest vastutav isik korraldab lepingu sisestamise ja registreerimise DHS-is

ning tagab lepingu kooskõlastamise enne allkirjastamisele suunamist asjasse puutuvate

RMK töötajatega, sh hankemenetluse eest vastutava isikuga, ja selle allkirjastamise lepingu

osapoolte poolt.

6.4.1. Kesksete teenuste tegevusvaldkonna struktuuriüksuste ja vahetult juhatuse esimehe

vastutusvaldkonnas olevate struktuuriüksuste lepingute osas võib punktis 6.4

nimetatud toiminguid teostada vastaval kokkuleppel ÕHO.

6.5. Hanke tulemusel sõlmitud lepinguid võib muuta üksnes RHS-is sätestatud korras. Lepingu

muutmise kokkuleppe kooskõlastavad enne selle allkirjastamist ÕHO, hankelepingu täitmise

eest vastutav isik ning kulujuht.

7. RIIGIHANKE DOKUMENTATSIOONI HALDUS

7.1. Riigihanke läbiviimist tõendav dokumentatsioon tuleb säilitada vastavalt RMK asjakohasele

juhendile või korrale.

7.1.1. Väikeostu korraldamist tõendava riigihanke dokumentatsiooni säilimise tagab

hankelepingu täitmise eest vastutav isik elektroonselt DHS-i sarjas 1-47 „Hangete ja

ostude dokumentatsioon“.

7.1.2. Riigihanke korraldamisel hankemenetluse eest vastutav isik komplekteerib riigihanke

dokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku elektroonselt DHS-i sarjas 1-47

„Hangete ja ostude dokumentatsioon“.

7.1.3. Toimikusse kogutakse kõik asjaomase riigihanke läbiviimise käigus kuni lepingu

sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (sh kooskõlastatakse antud kaustas

riigihanke alusdokumendid). Kui dokument on säilitatud mõnes muus DHS-i kaustas

või talletatud RHR-is, võib dokumendi koopia jätta kausta lisamata.

7.1.4. Kui riigihange ei ole tervikuna läbi viidud RHR-is, esitab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik hankemenetluse eest vastutavale isikule kausta lisamiseks dokumendid,

mis on esitatud talle väljapool RHR-i.

8. HANKE LÄBIVIIMINE

8.1. Hange (p 2.2.1 mõttes) viiakse läbi RHS-is, teistes asjaomastes õigusaktides ja käesolevas

korras sätestatud tingimusi järgides. Välisvahenditest rahastatava hanke puhul arvestatakse

lisaks finantseerimisasutuse kehtestatud erinõudeid.

8.2. Hanke algatamiseks koostab hankemenetluse eest vastutav isik käskkirja projekti kooskõlas

korra punktiga 4.11 ja hanke alusdokumendid.

8.3. Hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks koostab ja esitab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik vajaliku ja piisava sisendi, sh tehniline kirjeldus ja info lepingu täitmise oluliste

tingimuste kohta, ning esitab need ÕHO-le JIRA vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Hankelepingu täitmise eest vastutav isik vastutab esitatud informatsiooni õigsuse eest, sh

hanke läbiviimise vajaduse, hanke tehnilise kirjelduse vastavuse eest hankija vajadustele ja

rahaliste vahendite olemasolu eest ja teeb hanke korraldamise nimel hankemenetluse eest

vastutava isikuga igakülgset koostööd.

8.4. Hankemenetluse eest vastutav isik koostab riigihanke alusdokumendid, korraldab nende

kooskõlastamise ja allkirjastamise DHS-is ning seejärel avaldamise RHR-is.

8.5. Pakkumuste esitamiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg, arvestades hankelepingu eset ja

hankemenetluse liiki ning RHS-is sätestatud miinimumtähtaegu.

8.6. Pärast hanketeate avaldamist edastab hankemenetluse eest vastutav isik hankelepingu

täitmise eest vastutavale isikule ja hankekomisjoni liikmetele Outlooki kalendrisse

informatiivse teavituse pakkumuste avamise tähtaja kohta.

8.7. Hankes esitatud selgitustaotlus(t)e vastuse(d) koostavad hankemenetluse eest vastutav isik

ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik koostöös hankekomisjoniga kolme tööpäeva

jooksul selgitustaotluse laekumisest. Hankemenetluse eest vastutav isik sisestab vastuse

RHR-i.

8.8. Hankemenetluse eest vastutav isik avab tähtaegselt esitatud pakkumused ja edastab

hankekomisjonile pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused ning vajadusel muu info

pakkumusest.

8.9. Hankemenetluse tulemuste kohta vormistab hankemenetluse eest vastutav isik otsuse või

protokolli hankelepingu täitmise eest vastutavalt isikult ja/või hankekomisjonilt saadud

sisendi põhjal, mis kooskõlastatakse enne allkirjastamist hankekomisjoni liikmete poolt.

Otsuse allkirjastab ÕHO juhataja.

9. VÄIKEHANKE LÄBIVIIMINE

9.1. Väikehange viiakse läbi punktis 8 sätestatud üldpõhimõtete või punkti 9.3. kohaselt.

9.2. Punktis 9.3. kohaselt viiakse väikehange läbi järgmistel juhul:

9.2.1. väikehanke ptk 8 kohase läbiviimise käigus ei esitatud ühtegi pakkumust või kõik

esitatud pakkumused olid mittevastavad või esitati isikute poolt, kes kõrvaldati

riigihankest või jäeti kvalifitseerimata;

9.2.2. hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei

tulene väikehankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilistel

põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või

omandamisel;

9.2.3. hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute

sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda ajaliselt

mõistlikul viisil väikehanget läbi viia;

9.2.4. asjade väikehankel hangitavaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe

või arendustegevuse eesmärgil ja hankelepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu

saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude

katmiseks;

9.2.5. asjade väikehankel ostetakse asju samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks

asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste

tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt

kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi

probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme

aastat;

9.2.6. asjade väikehankel ostetakse asju kaubabörsil;

9.2.7. asjade või teenuste väikehankel ostetakse asju või tellitakse teenuseid eriti soodsatel

tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või

pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks;

9.2.8. teenuste või ehitustööde väikehankel tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis

seisnevad samalt pakkujalt mõne väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke

tulemusel kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse

projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises,

kusjuures esialgses hankemenetlust või väikehanget väljakuulutavas teates või

kuulutuses on teavitatud sellise hankelepingu tingimustest ja sõlmimise võimalusest

väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke tulemusel või kui sellist korratavust

saab teenuste või ehitustööde olemuse põhjal eeldada;

9.2.9. teenuste väikehankel sõlmitakse hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega

võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses või ideekonkursi kohta

avaldatud teates või kuulutuses. Kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi

võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitjatega;

9.2.10. asjade või teenuse hankimisel on hankijal muu oluline vajadus, mille puhul ei ole

võrdlevate pakkumuste võtmine võimalik ega põhjendatud, võib teha ettepaneku

pakkumuse esitamiseks ühele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale.

9.3. Väikehangete teostamisel maksumusega alates väikehanke piirmäärast kuni lihthanke

piirmäärani (välja arvatud) viiakse läbi järgmised hanketoimingud:

9.3.1. koostatakse riigihanke alusdokumendid;

9.3.2. avaldatakse väikehanke kohta teade RMK veebilehel ja/või seal viidatud eraldi

hankekeskkonnas, nt RHR-is;

9.3.3. selgitustaotluste esitamisel riigihanke alusdokumentide kohta edastatakse vastus

konkreetse väikehanke toimingutega kõige rohkem kokkusobival viisil (nt eraldi

hankekeskkonna kasutamisel korral selles hankekeskkonnas);

9.3.4. võetakse vastu esitatud pakkumused, kontrollitakse pakkumuste ja pakkujate vastavust

väikehankes esitatud nõuetele;

9.3.5. vajadusel kõrvaldatakse mittevastavad pakkujad ja/või pakkumused hankest,

võrreldakse ja hinnatakse vastavaid pakkumusi, vajadusel peetakse läbirääkimisi ning

selgitatakse välja eduka(d) pakkuja(d);

9.3.6. sõlmitakse hankeleping ning seejärel teostakse ost või tellimine.

10. VÄIKEOSTU LÄBIVIIMINE

10.1. Väikeostu puhul tuleb olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite

kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Väikeostu läbiviimisel tuleb järgida RHS §-s

3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja korra punktis 4.9 sätestatut. Sellise

väikeostu võib lepingu täitmise eest vastutav isik läbi viia pakkumuste või hinnakirjade

võrdlemise teel või pakkujatega läbi rääkides või kasutades mitut eelnimetatud

menetlusviise kombineeritult, kaasates konkurentsi olemasolu korral menetlusse võimalusel

vähemalt kolm vastavas valdkonnas tegutsevat pakkujat (ettevõtjat või füüsilist isikut).

10.2. Enne väikeostu teostamist peab lepingu täitmise eest vastutav isik veenduma, et vajaliku

asja või teenuse ostmiseks ei ole hankijal kehtivat lepingut või et asutuseüleselt ei ületataks

ostu sooritamisega väikeostu lubatud maksumuse piirmäära.

10.3. Hankija võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks üksnes ühele vastavas valdkonnas

tegutsevale ettevõtjale:

10.3.1. kui puudub konkurents;

10.3.2. erakordse soodustuse ärakasutamiseks;

10.3.3. asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega kuni 4999,99 eurot ning

ehitustööde tellimisel maksumusega kuni 14999,99 eurot, et tagada võimalikult väike

halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu;

10.3.4. kui hankijal on muu oluline vajadus, mille puhul see on asjakohane ja põhjendatud.

10.4. Väikeostu viib üldjuhul läbi hankelepingu täitmise eest vastutav isik. Kokkuleppel ÕHO-ga

võib väikeostu läbi viia ÕHO.

10.5. Väikeost tuleb eelnevalt kooskõlastada kulujuhiga.

10.6. Pärast eduka pakkuja väljaselgitamist või väikeostu nurjumist teavitab hankelepingu täitmise

eest vastutav isik tulemustest pakkujaid viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva

jooksul.

10.7. Väikeostu dokumentatsioon maksumusega alates 5000 eurot ja ehitustööde korral alates

15000 eurot, tuleb säilitada DHS-is sarjas: hangete ja ostude dokumentatsioon (1.47).

11. SOTSIAAL- JA ERITEENUSTE VÄIKEOSTUDE KORD

11.1. Sotsiaal- ja eriteenuse (sh koolituste) menetlemisel, mille lepingu eeldatav maksumus

käibemaksuta on väiksem kui sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmäär, viiakse läbi

järgnevalt:

11.1.1. Koolitusteenuste tellimiseks esitatakse taotlus, mis kooskõlastatakse taotluse esitaja

otsese juhi ja kulujuhiga.

11.1.2. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel eeldatava maksumusega kuni 20 000 eurot võib teha

ettepaneku pakkumuse esitamiseks üksnes ühele vastavas valdkonnas tegutsevale

ettevõtjale.

11.1.3. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel, mille maksumus ületab 20 000 eurot, tuleb järgida

punktides 9 ja 10 sätestatud üldpõhimõtteid.

11.2. Pärast eduka pakkuja väljaselgitamist või väikeostu nurjumist teavitab hankelepingu täitmise

eest vastutav isik riigihanke tulemustest pakkujaid viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme

tööpäeva jooksul.

12. ASJADE OSTMINE, TEENUSTE JA EHITUSTÖÖDE TELLIMINE

RAAMLEPINGU ALUSEL

12.1. Raamlepingu alusel asjade ostmisel ja teenuse või ehitustööde tellimisel peab lähtuma

raamlepingus sätestatud korrast.

12.2. Kui asjade ostmise, teenuste või ehitustööde tellimiseks on sõlmitud raamleping mitme

pakkujaga ja hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse pakkujate vahel minikonkursse, siis

viiakse minikonkurss läbi RHR-is.

12.3. Minikonkursi viib RHR-s läbi hankemenetluse eest vastutav isik hankelepingu täitmise eest

vastutavalt isikult saadud sisendite alusel. Minikonkursi läbiviimiseks võib moodustada

hankekomisjoni kooskõlas korra punktiga 5. Vajadusel kaasab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik minikonkursi läbiviimisel riigihanke alusdokumentide ettevalmistamiseks,

pakkujate kvalifitseerimiseks ja pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ning hindamiseks

täiendavalt teisi töötajaid või sõltumatuid väliseid eksperte, kes osalevad vastavas töölõigus

hääleõiguseta.

12.4. Minikonkursi puhul koostab hankemenetluse eest vastutav isik hankelepingu täitmise eest

vastutavalt isikult saadud sisendite alusel riigihanke protokollilised otsused RHR-is.

12.5. Punktis 12.4 nimetatud otsustest teavitab hankemenetluse eest vastutav isik minikonkursil

pakkumuse esitanud raamlepingu osapooleks olevaid pakkujaid antud otsusest RHR-i

kaudu.

12.6. Tellija korraldab hankelepingu sõlmimise raamlepingus, minikonkursil ja eduka pakkumuse

tingimustel, kooskõlas korra punktiga 6.

12.7. Keskse hanke tulemusel sõlmitud raamlepingu täitmisel tuleb lähtuda konkreetse

raamlepingu tingimustest.

13. DÜNAAMILINE HANKESÜSTEEM

13.1. Dünaamilise hankesüsteemi piiratud hankemenetlused viiakse üldjuhul läbi korra punktis 8.

sätestatud korras, võttes arvesse RHS-is sätestatud ja allpool toodud dünaamilisele

hankesüsteemile kohalduvaid erisusi.

13.2. Hankemenetluse eest vastutav isik liidab kinnituste alusel kvalifitseeruva taotleja liitumiseks

avatud dünaamilise hankesüsteemiga RHS-is sätestatud tähtaja jooksul.

13.3. Dünaamilise hankemenetluse piiratud hankemenetluse otsused (algatamine ja hanke

alusdokumentide kinnitamine), vastavuse kontroll ja hindamine, edukaks tunnistamine ja

eduka pakkuja kontroll, vormistatakse sarnaselt korra punktis 8. sätestatuga.

13.4. Dünaamilise hankesüsteemi piiratud hankemenetluse tulemusel hankelepingud sõlmitakse

sarnaselt korra punktis 8. sätestatuga.

14. LEPINGU TÄITMINE

14.1. Lepingu täitmise eest vastutav isik on töötaja, kes:

14.1.1. esitab hanke teostamiseks ja selle tulemusel lepingu sõlmimiseks tellimuse;

14.1.2. on JIRA-s märgitud lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks;

14.1.3. on viinud läbi väikeostu kooskõlas korraga või määratud vastutajaks väikeostu läbi

viinud töötaja poolt;

14.1.4. määratakse käskkirjaga vastavalt punktile 4.11.3;

14.1.5. määratakse käskkirjaga vastavalt vajadusele.

14.2. Lepingu täitmise järelevalve tähendab regulaarset kontrolli selle üle, kas lepingu pooled

täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest

kinnipidamist, tööde teostamiseks kulunud töötundide vastavust lepingule ja kokkulepitule,

üleantavate asjade kogust, teenuse kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, garantii

kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jm.

14.3. Vajadusel algatatakse lepingu muutmine või lõpetamine. Lepingu muutmine vormistatakse

ÕHO poolt. Alla riigihanke piirmäära jäävate asjade ostmise või teenuste ja ehitustööde

tellimiste korral tuleb tagada, et lepingute muutmisel ei rikutaks RHS-is sätestatud korda ega

võetaks lepingu raames täiendavaid kohustusi, mille tulemusel oleks RMK pidanud

korraldama rangema menetlusega riigihanke.

14.4. Juhul, kui lepingu täitmise eest vastutaval isikul on lepingu teisele osapoolele pretensioone

lepingu täitmise osas, konsulteerib ta enne pretensiooni esitamist vajadusel ÕHO-ga.

Sanktsioonide rakendamise vajaduse korral ja/või lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks või

üles ütlemiseks, esitab lepingu täitmise eest vastutav isik ÕHO-le andmed lepingu rikkumise

kohta ja ettepaneku õiguskaitsevahendi rakendamiseks, viivitamatult pärast võimaliku

rikkumise avastamist. Pretensioonid tuleb vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

14.5. Lepingu täitmise järelevalve lõpeb lepingu kehtivusaja lõppemisel. Juhul, kui lepingus on

kokku lepitud garantiiajas, lõpeb lepingu täitmise järelevalve garantii kehtivusaja

lõppemisega.

14.6. Lepingu täitmise eest vastutavalt isikult saadud andmete põhjal esitab ÕHO RHR-i hiljemalt

30 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist lepingu lõppemise andmed. Raamlepingu korral

esitab ÕHO RHR-i andmed hiljemalt 12 kuu jooksul raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta 30 päeva jooksul pärast iga 12 kuu

möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. ÕHO võib andmed hankelepingu sõlmimise

aja ja maksumuse kohta esitada RHR-i ka jooksvalt pärast vastava hankelepingu sõlmimise

kohta info saamist.

14.7. Lepingu täitmise eest vastutav isik peab DHS-is lepingu lõppemise järgselt sulgema

lepingud, sisestades info lepingu täitmise kohta, mis edastatakse automaatselt ÕHO-le.

15. MEETMED HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMISEKS, TUVASTAMISEKS JA

KÕRVALDAMISEKS

15.1. Huvide konflikt on olukord, kus hanke teostajal või korraldajal või juhatuse liikmel või muul

pädeval esindajal või töötajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

15.2. RMK riigihanke ettevalmistamisest ei või osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide

konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Vastav isik peab sellise asjaolu

ilmnemisel viivitamatult taanduma konkreetse riigihankega seotud edaspidisest tegevusest

ning teavitama taandumisest enda vahetut juhti, kes määrab vajalike ülesannete täitmiseks

teise isiku.

15.3. Hankekomisjoni liikmed ning riigihangete ettevalmistamisel osalevad isikud, kes ei ole

hankekomisjoni liikmed, samuti lepingu täitmise eest vastutav(ad) isik(ud), deklareerivad

huvide konflikti puudumist kas igakordse kinnituse andmisega RHR-is konkreetse hanke

juures või lisavad vastava märke riigihanke raames hankija otsuste tegemiseks DHS-is

otsuse kooskõlastamisel või esitavad allkirjastatud kirjaliku huvide konflikti puudumise

kinnituse (mis säilitatakse DHS-is sarjas: hangete ja ostude dokumentatsioon konkreetse

hanke dokumentide juures (1-47)).

15.3.1. Kui selgub, et hankekomisjoni liikmel on huvide konflikt, taandab ta ennast

menetlusest, esitades selleks hankekomisjoni esimehele ja ÕHO-le vastavasisulise

taotluse. Vajadusel määratakse hankekomisjoni uus liige.

15.3.2. Riigihanke ettevalmistamisel osaleja või muu töötaja, kes on tuvastanud võimaliku

huvide konflikti juhtumi RMK riigihankes, on kohustatud sellest koheselt teavitama

riigihanke hankekomisjoni esimeest ja ÕHO-t.

15.4. Võimalike huvide konfliktide esinemise tuvastamiseks rakendatakse administratiivseid

kontrollimeetmeid ning vajadusel teostatakse hankekomisjoni liikmete suhtes vastavat

taustakontrolli avalikest registritest. Järelkontrolli teostatakse siseauditite raames.

15.5. Võimalike huvide konfliktide ennetamiseks koolitatakse töötajaid 1 kord vähemalt iga kahe

aasta järel ning rakendatakse hangetes otsuste tegemisel igakordseid hankekomisjone, kuhu

kuulub vähemalt kaks liiget, võttes sealjuures arvesse et isik, kes on volitatud hanke otsuseid

allkirjastama, ei ole samas hankes hankekomisjoni liige ega osalenud hanke

ettevalmistamises.

16. VAIDLUSTUSMENETLUS

16.1. Riigihanke vaidlustuse korral korraldab ÕHO tellijalt ja hankekomisjoni esimehelt

(vajadusel ka muudelt isikutelt) saadud info pinnalt vaidlustusele vastuse koostamise ja

RMK esindamise vaidlustusmenetluses.

16.2. Vaidlustusmenetluse järgselt kohtumenetluses jätkamise otstarbekuse osas esitavad tellija ja

ÕHO ühise põhjendatud ettepaneku otsustamiseks hanke eseme valdkonna eest vastutavale

juhatuse liikmele.