„Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade moodustamine“ käskkirja eelnõu
| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.65/2398 |
| Registreeritud | 02.04.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.65 |
| Sari | Jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Olavi Andres |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Käskkiri
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade moodustamine
1. OTSUSTUS
Jahiseaduse § 11 lg 2 ja keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 8 lg 2 p 18 alusel,
OTSUSTAN:
1. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 28.04.2004 määruse nr 34 „Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi määrus nr 34) § 1 p 1 ja 2 ning moodustada:
1.1 Pala jahipiirkond;
1.2. Kääpa jahipiirkond;
1.3. Murru jahipiirkond.
2. Pala jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 12436 ha, Kääpa jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 15614 ha ning Murru jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 15010 ha;
3. Kinnitan Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade piirikirjelduse kaardina (lisatud);
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide käskkirja andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASJAOLUD
2.1. Kullavere jahipiirkond moodustati keskkonnaministri 28.04.2004 määruse nr 34 „Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi määrus nr 34) § 1 p 1 ja 2 alusel.
2.2. Määruse nr 34 § 1 lg 1 kohaselt on Kullavere jahipiirkonna pindala 43060 ha. Kullavere jahipiirkonna piirikirjeldus on toodud määruse nr 34 § 1 p-s 2.
2.3. Kullavere jahipiirkonna kasutaja oli Kullavere Jahiühistu (registrikood 10388100, edaspidi KJÜ), kes kasutas jahipiirkonda 01.06.2013 väljaantud Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 01 alusel.
2.5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 17.12.2024 haldusasjas nr 3-22-2414 lõppes Kullavere Jahiühistu Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr-01 kehtivus ja alates 18.12.2024 jäi jahipiirkond kasutusse andmata.
2.6. JahiS § 11 lg 2 alusel moodustab jahipiirkonna Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga.
2.7. JahiS § 12 lg-le 1 p 2 alusel on Keskkonnaamet otsustanud Kullavere jahipiirkonna jaotada kolmeks jahipiirkonnaks – Pala, Kääpa ja Murru.
3. PÕHJENDUSED
3.1. Kullavere jahipiirkonna puhul oli haldusasja nr 3-22-2414 raames jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine vaidlustatud, mis viitab mitmetele juriidilistele isikutele, kes tunnevad huvi piirkonna jahipidamise korraldamise vastu.
Kasutusse andmata jahipiirkonna jaotamisel on Keskkonnaametil ulatuslik kaalutlusruum1. Haldusmenetluse seaduse § 4 koosmõjus § 6 tuleb kaalutusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve selgitades välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Sellest tulenevalt küsis Keskkonnaamet Kullavere jahipiirkonna jaotamise kohta arvamust nii Jõgevamaa jahindusnõukogult kui ka Keskkonnaagentuurilt. Jahindusnõukogu ei omanud ühtset arvamust, mis viitab maaomanike ning jahimeeste esindajate huvide lahknemisele jahipiirkonnas jahinduse korraldamisel ning Keskkonnaagentuur pooldab jahipiirkonna jagamist.
Suurte (üle 20 000 ha) jahipiirkondade jagamist käsitleti ka Eesti Jahimeeste Seltsiga ning Kliimaministeeriumi esindajatega. Arutelude käigus jäid osapooled seisukohale, et suured jahipiirkonnad on mõistlik jagada, tagamaks huvitatud osapoolte suurem kaasatus ning ühtsem seireandmete kogumine.
Keskkonnaamet otsustas jagada Kullavere jahipiirkonna ning moodustatakse Pala jahipiirkond suurusega 12436 ha, Kääpa jahipiirkond suurusega 15614 ha ja Murru jahipiirkond suurusega 15010 ha.
3.2. JahiS § 3 lg 1 järgi on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. JahiS § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
3.3. Vastavalt JahiS §-le 5 on jahipiirkond suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris peab olema vähemalt 5000 ha.
3.4. Arvestades senise Kullavere jahipiirkonna suurust (43060 ha) on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud moodustada nimetatud jahipiirkonna territooriumist kolm uut jahipiirkonda (Murru, Pala ja Kääpa) ja mitte liita ümberjagatavat Kullavere jahipiirkonda külgnevate jahipiirkondadega. Uute jahipiirkondade moodustamine tagab ühelt poolt jahipidamiseks optimaalse suurusega jahimaad, teisalt annab võimaluse rohkematel JahiS § 14 lg 2 p-s 1 nimetatud isikutel jahti korraldada ja ulukite seiret teha. Väiksemad jahipiirkonnad soodustavad jahipiirkonna kasutaja ja maaomanike omavahelist koostööd. Keskkonnaameti hinnangul uute jahipiirkondade moodustamine tagab parema ülevaate ulukiasurkonna seisundist ning aitab paremini kavandada küttimise mahtu ja struktuuri. Jahipiirkonna piiride kulgemise arusaadavuse tagamiseks on jahipiirkonna moodustamisel eelistatud piire, mis on looduses selgesti eristatavad. Piiritlemisel on lähtutud olemasolevatest teedest, kraavidest jne.
3.5. Lisaks eelnevale võimaldab Keskkonnaameti hinnangul suurte kasutusse andmata jahipiirkondade jaotamine tagada võimalikult paljude huvitatud isikute ligipääs jahipiirkondadele. Selline lähenemine on kooskõlas ka õiguskantsleri poolt jahinduses antud selgitustega. Nimelt on õiguskantsler 11.03.2022 kirjas nr 6-1/211741/2201394 selgitanud, et „Tuleks leida lahendused, kuidas riigile kuuluvate jahimaade kasutusse andmisel saaksid ühtlasi täidetud nii jahiseaduse kui riigivaraseaduse põhimõtted. Näiteks riigile kuuluv jahimaa kui olulise piiratud avaliku ressurssi kasutusse andmisel on võimalik pöörata ühtlasi tähelepanu ka isikute võrdsele kohtlemisele jahikorralduses. Sel juhul tuleb riigi jahimaade kasutusse andmisel tagada isikute võrdne ligipääs jahipiirkondadele ehk anda riigi jahimaad kasutusse viisil, mis tagaks ühtlasi jahiseaduse eesmärgid st tagaks võrdselt nii eramaamaaomanike kui ka jahipiirkonna kasutajate huvide kaitse“.
3.6. Mustvee ja Peipsiääre vallas asuvatesse Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondadesse ei jää JahiS § 3 lg-s 2 nimetatud alasid, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik või see on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
3.7. Eeltoodud põhjendusi arvestades moodustatakse Pala jahipiirkond pindalaga 12436 ha, Kääpa jahipiirkond pindalaga 15614 ha ja Murru jahipiirkond pindalaga 15010 ha. Uued jahipiirkonnad asuvad Mustvee ja Peipsiääre vallas vastavalt käesoleva käskkirja lisaks olevale kaardile.
3.8. Käesoleva käskkirja jõustumisega tunnistatakse JahiS § 67 lg 3 alusel kehtetuks keskkonnaministri määruse nr 34 § 1 lg 1 ja 2.
4. Menetlusosaliste ärakuulamine
Vastavalt JahiS § 11 lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna moodustamisel avatud menetluse sätteid, arvestades JahiS erisusi.
Keskkonnaamet avalikustas käesoleva käskkirja eelnõu .04.2025 kuni .04.2025 oma veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus .04.2025 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks määrati .04.2025. Erinevates väljaannetes avaldatud teade sisaldas infot, et vastava ettepanekuta avalikku istungit ei korraldata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
peadirektor
Saata: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Jõgevamaa jahindusnõukogu liikmed
Astrid Levkoi-Epner
spetsialist
jahindus ja vee-elustiku büroo
Käskkiri
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade moodustamine
1. OTSUSTUS
Jahiseaduse § 11 lg 2 ja keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 8 lg 2 p 18 alusel,
OTSUSTAN:
1. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 28.04.2004 määruse nr 34 „Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi määrus nr 34) § 1 p 1 ja 2 ning moodustada:
1.1 Pala jahipiirkond;
1.2. Kääpa jahipiirkond;
1.3. Murru jahipiirkond.
2. Pala jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 12436 ha, Kääpa jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 15614 ha ning Murru jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 15010 ha;
3. Kinnitan Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade piirikirjelduse kaardina (lisatud);
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide käskkirja andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASJAOLUD
2.1. Kullavere jahipiirkond moodustati keskkonnaministri 28.04.2004 määruse nr 34 „Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi määrus nr 34) § 1 p 1 ja 2 alusel.
2.2. Määruse nr 34 § 1 lg 1 kohaselt on Kullavere jahipiirkonna pindala 43060 ha. Kullavere jahipiirkonna piirikirjeldus on toodud määruse nr 34 § 1 p-s 2.
2.3. Kullavere jahipiirkonna kasutaja oli Kullavere Jahiühistu (registrikood 10388100, edaspidi KJÜ), kes kasutas jahipiirkonda 01.06.2013 väljaantud Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 01 alusel.
2.5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 17.12.2024 haldusasjas nr 3-22-2414 lõppes Kullavere Jahiühistu Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr-01 kehtivus ja alates 18.12.2024 jäi jahipiirkond kasutusse andmata.
2.6. JahiS § 11 lg 2 alusel moodustab jahipiirkonna Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga.
2.7. JahiS § 12 lg-le 1 p 2 alusel on Keskkonnaamet otsustanud Kullavere jahipiirkonna jaotada kolmeks jahipiirkonnaks – Pala, Kääpa ja Murru.
3. PÕHJENDUSED
3.1. Kullavere jahipiirkonna puhul oli haldusasja nr 3-22-2414 raames jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine vaidlustatud, mis viitab mitmetele juriidilistele isikutele, kes tunnevad huvi piirkonna jahipidamise korraldamise vastu.
Kasutusse andmata jahipiirkonna jaotamisel on Keskkonnaametil ulatuslik kaalutlusruum1. Haldusmenetluse seaduse § 4 koosmõjus § 6 tuleb kaalutusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve selgitades välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Sellest tulenevalt küsis Keskkonnaamet Kullavere jahipiirkonna jaotamise kohta arvamust nii Jõgevamaa jahindusnõukogult kui ka Keskkonnaagentuurilt. Jahindusnõukogu ei omanud ühtset arvamust, mis viitab maaomanike ning jahimeeste esindajate huvide lahknemisele jahipiirkonnas jahinduse korraldamisel ning Keskkonnaagentuur pooldab jahipiirkonna jagamist.
Suurte (üle 20 000 ha) jahipiirkondade jagamist käsitleti ka Eesti Jahimeeste Seltsiga ning Kliimaministeeriumi esindajatega. Arutelude käigus jäid osapooled seisukohale, et suured jahipiirkonnad on mõistlik jagada, tagamaks huvitatud osapoolte suurem kaasatus ning ühtsem seireandmete kogumine.
Keskkonnaamet otsustas jagada Kullavere jahipiirkonna ning moodustatakse Pala jahipiirkond suurusega 12436 ha, Kääpa jahipiirkond suurusega 15614 ha ja Murru jahipiirkond suurusega 15010 ha.
3.2. JahiS § 3 lg 1 järgi on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. JahiS § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
3.3. Vastavalt JahiS §-le 5 on jahipiirkond suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris peab olema vähemalt 5000 ha.
3.4. Arvestades senise Kullavere jahipiirkonna suurust (43060 ha) on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud moodustada nimetatud jahipiirkonna territooriumist kolm uut jahipiirkonda (Murru, Pala ja Kääpa) ja mitte liita ümberjagatavat Kullavere jahipiirkonda külgnevate jahipiirkondadega. Uute jahipiirkondade moodustamine tagab ühelt poolt jahipidamiseks optimaalse suurusega jahimaad, teisalt annab võimaluse rohkematel JahiS § 14 lg 2 p-s 1 nimetatud isikutel jahti korraldada ja ulukite seiret teha. Väiksemad jahipiirkonnad soodustavad jahipiirkonna kasutaja ja maaomanike omavahelist koostööd. Keskkonnaameti hinnangul uute jahipiirkondade moodustamine tagab parema ülevaate ulukiasurkonna seisundist ning aitab paremini kavandada küttimise mahtu ja struktuuri. Jahipiirkonna piiride kulgemise arusaadavuse tagamiseks on jahipiirkonna moodustamisel eelistatud piire, mis on looduses selgesti eristatavad. Piiritlemisel on lähtutud olemasolevatest teedest, kraavidest jne.
3.5. Lisaks eelnevale võimaldab Keskkonnaameti hinnangul suurte kasutusse andmata jahipiirkondade jaotamine tagada võimalikult paljude huvitatud isikute ligipääs jahipiirkondadele. Selline lähenemine on kooskõlas ka õiguskantsleri poolt jahinduses antud selgitustega. Nimelt on õiguskantsler 11.03.2022 kirjas nr 6-1/211741/2201394 selgitanud, et „Tuleks leida lahendused, kuidas riigile kuuluvate jahimaade kasutusse andmisel saaksid ühtlasi täidetud nii jahiseaduse kui riigivaraseaduse põhimõtted. Näiteks riigile kuuluv jahimaa kui olulise piiratud avaliku ressurssi kasutusse andmisel on võimalik pöörata ühtlasi tähelepanu ka isikute võrdsele kohtlemisele jahikorralduses. Sel juhul tuleb riigi jahimaade kasutusse andmisel tagada isikute võrdne ligipääs jahipiirkondadele ehk anda riigi jahimaad kasutusse viisil, mis tagaks ühtlasi jahiseaduse eesmärgid st tagaks võrdselt nii eramaamaaomanike kui ka jahipiirkonna kasutajate huvide kaitse“.
3.6. Mustvee ja Peipsiääre vallas asuvatesse Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondadesse ei jää JahiS § 3 lg-s 2 nimetatud alasid, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik või see on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
3.7. Eeltoodud põhjendusi arvestades moodustatakse Pala jahipiirkond pindalaga 12436 ha, Kääpa jahipiirkond pindalaga 15614 ha ja Murru jahipiirkond pindalaga 15010 ha. Uued jahipiirkonnad asuvad Mustvee ja Peipsiääre vallas vastavalt käesoleva käskkirja lisaks olevale kaardile.
3.8. Käesoleva käskkirja jõustumisega tunnistatakse JahiS § 67 lg 3 alusel kehtetuks keskkonnaministri määruse nr 34 § 1 lg 1 ja 2.
4. Menetlusosaliste ärakuulamine
Vastavalt JahiS § 11 lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna moodustamisel avatud menetluse sätteid, arvestades JahiS erisusi.
Keskkonnaamet avalikustas käesoleva käskkirja eelnõu .04.2025 kuni .04.2025 oma veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus .04.2025 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks määrati .04.2025. Erinevates väljaannetes avaldatud teade sisaldas infot, et vastava ettepanekuta avalikku istungit ei korraldata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
peadirektor
Saata: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Jõgevamaa jahindusnõukogu liikmed
Astrid Levkoi-Epner
spetsialist
jahindus ja vee-elustiku büroo
