RMK hankekorra kinnitamine

juhatus_otsus_nr_1-32_70_rmk hankekorra kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatus_otsus_nr_1-32_70_rmk hankekorra kinnitamine.pdf

RMK hankekorra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“

§ 15 lõike 1, lõike 2 punkti 9 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK hankekord“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_RMK_hankekord.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s :

2.1. RMK juhatuse 01.06.2021 otsus nr 1-32/51 „RMK hankekorra kinnitamine“;

2.2. RMK juhatuse 18.02.2020 otsus nr 1-32/21 „Hankekomisjonide moodustamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuuriüksused

Maarja-Viorika Vasko

Õigus- ja hangete osakonna juhataja

JUHATUS

OTSUS

1. aprill 2025 nr 1-32/70

juhatuse_otsuse_lisa_nr_1-32_70_rmk_hankekord.pdf

1

Kinnitatud

RMK juhatuse

01.04.2025 otsusega nr 1-32/70

RMK HANKEKORD

1. ÜLDSÄTTED ...................................................................................................................................... 1

2. MÕISTED JA ROLLID ....................................................................................................................... 2

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KORRA RAKENDAMISEL ............................................................ 4

3.1. ÕHO ............................................................................................................................................ 4

3.2. Hankemenetluse eest vastutav isik .............................................................................................. 4

3.3. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik (hanke tellija) .............................................................. 5

3.4. Hankekomisjon ............................................................................................................................ 6

4. RIIGIHANGETE PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ................................... 6

5. HANKEKOMISJONI TÖÖKORRALDUS ......................................................................................... 7

6. LEPING ................................................................................................................................................ 8

7. RIIGIHANKE DOKUMENTATSIOONI HALDUS ........................................................................... 8

8. HANKE LÄBIVIIMINE ...................................................................................................................... 9

9. VÄIKEHANKE LÄBIVIIMINE ......................................................................................................... 9

10. VÄIKEOSTU LÄBIVIIMINE ....................................................................................................... 11

11. SOTSIAAL- JA ERITEENUSTE VÄIKEOSTUDE KORD ......................................................... 11

12. ASJADE OSTMINE, TEENUSTE JA EHITUSTÖÖDE TELLIMINE RAAMLEPINGU

ALUSEL ..................................................................................................................................................... 12

13. DÜNAAMILINE HANKESÜSTEEM .......................................................................................... 12

14. LEPINGU TÄITMINE .................................................................................................................. 13

15. MEETMED HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMISEKS, TUVASTAMISEKS JA

KÕRVALDAMISEKS ................................................................................................................................ 13

16. VAIDLUSTUSMENETLUS .......................................................................................................... 14

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hankekord (edaspidi kord) reguleerib

RMK poolt riigihangete planeerimist ja korraldamist ning kehtestab protseduurireeglid

asutusesisesteks tegevusteks.

1.2. Korras reguleerimata küsimustes juhindutakse riigihangete valdkonda reguleerivatest

direktiividest, riigihangete seadusest (edaspidi RHS) ja selle alusel välja antud õigusaktidest,

väljakujunenud kohtupraktikast ning RMK regulatsioonidest.

1.3. RMK ei vii läbi hankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku

keskse hankija ja mis on RMK-le täitmiseks kohustuslikud.

2

1.4. RMK võib osaleda vabatahtliku keskse hankija poolt korraldatavates riigihangetes ja

korraldada teiste hankijatega ühishankeid.

1.5. Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse eeldatav maksumus käibemaksuta,

sh kõik korras esitatud maksumused on väljendatud ilma käibemaksuta.

1.6. Korra väljatöötamise ja ajakohasuse eest ning RMK hangete õiguspärase läbiviimise eest

vastutab RMK õigus- ja hangete osakond (edaspidi ÕHO).

1.7. Kord on täitmiseks kohustuslik kõikidele RMK struktuuriüksustele.

2. MÕISTED JA ROLLID

2.1. Hankeplaan – Eelarveaastaks planeeritavate riigihangete nimekiri, mis kinnitatakse

vastavalt korras sätestatule ja avaldatakse RMK veebilehel.

2.2. Riigihange – asja ostmine, teenuse (sh sotsiaal- ja eriteenuse) või ehitustöö tellimine,

olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihanked jagunevad

vastavalt eeldatavale maksumusele järgmiselt (RMK sisene jaotus):

2.2.1. Hange – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste ning ehitustööde

hankimise korral ületab lihthanke piirmäära, ideekonkursi ja eri, teenuste ning

sotsiaalteenuste korral ületab riigihanke piirmäära, ning mis nõuab menetluse

läbiviimist riigihangete registris (edaspidi RHR), sh lihthankemenetlus, avatud

hankemenetlus, läbirääkimistega hankemenetlus, ideekonkurss jmt);

2.2.2. Väikehange – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste ning

ehitustööde hankimise korral on alates 15 000 eurot (väikehanke piirmäär) kuni

lihthanke piirmäärani ning ideekonkursi ja eriteenuste ning sotsiaalteenuste korral

alates 15 000 eurot (väikehanke piirmäär) kuni riigihanke piirmäärani;

2.2.3. Väikeost – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankimise korral

RMK-s jääb eelarveaastas kokku alla väikehanke piirmäära, s.o 0,01 kuni 14 999,99

eurot.

2.3. Minikonkurss – menetlus, mis korraldatakse raamlepingu pooleks olevate täitjate vahel

RHS-is ja raamlepingus sätestatud korras, viiakse üldjuhul läbi RHR-is ja mille eesmärgiks

on hankelepingu sõlmimine.

2.4. Tellimus – ühe partneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks esitatav

pakkumuse esitamise ettepanek vastavalt raamlepingus fikseeritud tingimustele või

hankelepingu alusel tellimuse esitamine.

2.5. Riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) – riigihanke läbiviimise aluseks olevad

dokumendid, sh tehniline kirjeldus, kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused,

hindamiskriteeriumid, raam- või hankelepingu üldtingimused jm dokumendid. RHAD

ettevalmistamisel võetakse nende olemasolul aluseks ÕHO poolt ette valmistatud

dokumentide vormid ja/või konsulteeritakse hankemenetluse eest vastutava isikuga.

2.5.1. Hanke sisend/hanke tellimus – riigihanke või minikonkursi läbiviimiseks vajalikku

üldinformatsiooni koondav dokument/dokumentide kogum. Kui vajalik informatsioon

kajastub teistes riigihanke alusdokumentides või on sisestatud hanke läbiviimiseks

JIRA-sse, käsitletakse seda hanke sisendina ja eraldi dokumenti ei ole vaja koostada.

2.5.2. Tehniline kirjeldus – riigihanke eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades

kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu, mis on koostatud

3

selliselt, et see võtaks arvesse ja ei kahjustaks turul valitsevat konkurentsi ega looks

põhjendamatuid eeliseid kindlale tootele, tehnoloogiale või pakkujale.

2.5.3. Kvalifitseerimistingimused – vajadusel riigihankes pakkujale seatavad tingimused,

millele pakkuja peab vastama, et temaga oleks võimalik leping sõlmida. Tingimused

peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste olemusele,

kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed, et hankija saaks

veenduda pakkuja sobivuses hankelepingu täitmiseks.

2.5.4. Vastavustingimused – riigihankes seatavad tingimused pakkumuse sisule ja vormile,

millele esitatav pakkumus peab vastama, nt nõuded pakkuja meeskonnale, pakkumuse

koosseisus esitatavad dokumendid jmt.

2.5.5. Hindamiskriteeriumid – majanduslikult soodsaima (parima hinna ja kvaliteedi suhe)

pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi

tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, mille suhtelised osakaalud pakkumuste

hindamiseks määratakse riigihanke alusdokumentides.

2.6. Turu-uuring – vajadusel hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks teostatav analüüs, mille

käigus konsulteeritakse asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega ning

mille tulemusena selgitatakse välja, millised turul pakutavad tooted, teenused või lahendused

täidavad kõige paremini RMK vajadusi ning milliseid tooteid, teenuseid või lahendusi on

tehnilise kirjelduse alusel võimalik pakkuda, samuti vajadusel potentsiaalsed pakkujad.

Turu-uuringu tulemused fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja

säilitatakse RMK dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) või JIRA-s konkreetse hanke

kaustas. Riigihanke alusdokumentides esitatakse teave turu-uuringu läbiviimise kohta ja

kokkuvõtlikult sama teave, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke

ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või

selle tulemusel.

2.7. Leping – riigihanke läbiviimise tulemusel sõlmitav raam- või hankeleping.

2.7.1. Raamleping – ühe või mitme pakkuja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping,

millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavate

hankelepingute või esitatava(te) tellimus(t)e tingimused.

2.7.2. Hankeleping – ühe või mitme pakkuja ja ühe või mitme hankija vahel riigihanke

tulemusel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks on asjad, teenused

või ehitustööd.

2.8. Dünaamiline hankesüsteem – konkreetseks ajaperioodiks konkreetsete toodete või

teenuste hankimiseks loodav menetlus RHR-is, mille alusel teostatakse piiratud

hankemenetlusi dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejate vahel.

2.9. Hankeplaani väline riigihange – riigihange, mis ei ole kajastatud kinnitatud hankeplaanis.

Hankeplaani väline hange võetakse töösse ÕHO-s vaba ressursi olemasolul esimesel

võimalusel.

2.10. Keskne hange – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud loetelu toodetest ja teenustest, mille

hankimine on kohustuslik keskselt korraldatud hanke tulemusel sõlmitud raamlepingu

alusel, dünaamilise hankesüsteemi vmt lahenduse kaudu.

2.11. Vabatahtlik keskne hange – keskse hankija poolt korraldatav toodete või teenuste hange,

millega ühinemine on vabatahtlik.

2.12. Ühishange – riigihange, mille korraldamiseks volitavad teised hankijad kirjalikult RMK-d

või mille korraldamiseks volitab RMK teisi hankijaid.

4

2.13. Riigihanke eeldatav maksumus – riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu eeldatav

kogumaksumus kogu lepingu täitmise perioodi jooksul, sh hangitava asja või teenuse,

teenuse olelusringi kulude jm kulude arvestuslik eeldatav maksumus asutuseüleselt.

2.14. Riigihangete summeerimine – samalaadsete teenuste ja toodete hankimisel tuleb riigihanke

maksumus summeerida asutuseüleselt eelarveaasta kohta või 12 kuu lõikes.

2.15. Hankemenetluse eest vastutav isik – ÕHO hankejurist või hankespetsialist, kes vastutab

riigihanke nõuetekohase läbiviimise eest.

2.16. Lepingu täitmise eest vastutav isik (tellija) – töötaja, kes vastutab tema

vastutusvaldkonnas oleva vajaduse realiseerimiseks vajaliku riigihanke õigeaegse

planeerimise ja hanke sisendi, sh tehniline kirjeldus, koostamise ja esitamise eest ÕHO-sse

ning tagab sõlmitud lepingu täitmise.

2.17. Kulujuht – struktuuriüksuse juht või töötaja (üldjuhul ka tellija), kes vastutab oma

valdkonna ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimise ja sihtotstarbelise

kasutamise eest.

2.18. Hankekomisjon – hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ettepanekul moodustatav

töörühm riigihanke alusdokumentide koostamiseks ja muutmiseks, hankemenetluses

toimingute tegemiseks, laekunud pakkumuste hindamiseks või muude asjakohaste

ülesannete täitmiseks.

2.19. Riigihangete haldamise keskkond – RMK-s kasutatav riigihangete haldamise

elektrooniline keskkond (JIRA tarkvaras) (edaspidi JIRA), kus hallatakse hankeplaani ja

planeeritud riigihangete läbiviimisega seotud tegevusi.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KORRA RAKENDAMISEL

3.1. ÕHO

3.1.1. jälgib ja tagab oma pädevuse piires hankeplaani täitmist;

3.1.2. nõustab ja koolitab RMK töötajaid riigihangete valdkonnas;

3.1.3. nõustab lepingu täitmise eest vastutavaid isikuid riigihangete ettevalmistamisel, sh

turu-uuringu teostamisel ja väikeostude ning väikehangete, mida viib läbi

struktuuriüksus ise, läbiviimisel;

3.1.4. avaldab RMK veebilehel kinnitatud hankeplaani;

3.1.5. kooskõlastab hanke tulemusel sõlmitava lepingu enne selle allkirjastamisele

suunamist;

3.1.6. valmistab ette, vormistab ja kooskõlastab hanke tulemusel sõlmitud lepingute

muudatusi.

3.2. Hankemenetluse eest vastutav isik

3.2.1. koondab info ja vormistab riigihanke alusdokumendid hankelepingu täitmise eest

vastutavalt isikult saadud andmete põhjal;

3.2.2. koostöös tellija ja juristiga koostab riigihanke alusdokumentide alusel raam- ja/või

hankelepingu projekti, v.a. juhul, kui on olemas kohalduva lepingu vorm;

3.2.3. vastutab tema poolt menetletavate riigihangete korraldamise õiguspärasuse eest;

3.2.4. vastutab RHS-is sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest;

5

3.2.5. korraldab DHS-is riigihanke alusdokumentide (v.a. minikonkursi) kooskõlastamise

hankekomisjoni liikmete ja teiste asjaomaste töötajatega;

3.2.6. teeb RHR-is vajalikud toimingud ja esitab riigihanke avaldamiseks;

3.2.7. edastab taotlejatele ja pakkujatele vastused nende poolt esitatud selgitustaotlustele;

3.2.8. edastab taotlejatele ja pakkujatele hankijapoolsed küsimused ja selgitustaotlused;

3.2.9. avab RHR-is esitatud taotlused ja pakkumused;

3.2.10. korraldab taotlejate ja pakkujate kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise sisulise

kontrolli;

3.2.11. juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid läbirääkimisi ning

korraldab läbirääkimiste protokollimise;

3.2.12. valmistab ette hankemenetluse käigus peetavate läbirääkimiste protokollid ja tehtavad

otsused lähtuvalt tellijalt või hankekomisjonilt saadud informatsioonist;

3.2.13. vormistab minikonkursside otsused RHR-is;

3.2.14. teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest ning tellijat otsuse avalikustamisest

RHR-is;

3.2.15. edastab mitme-etapilise riigihanke korral RHR-i kaudu kvalifitseeritud taotlejatele

pakkumuse esitamise ettepaneku;

3.2.16. sisestab RHR-i andmed lepingute sõlmimise, muutmise ja täitmise kohta.

3.3. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik (hanke tellija)

3.3.1. vastutab hangitava objekti/teenuse vajalikkuse eest;

3.3.2. vastutab hankesisendi esitamise eest ÕHO-le piisava ajalise varuga;

3.3.3. vastutab turu-uuringu läbiviimise eest;

3.3.4. vastutab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste sisulise põhjendatuse eest;

3.3.5. esitab ÕHO-le hanke tellimuse hankes kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste ning

hindamiskriteeriumite ja -metoodika koostamiseks ning koostab tehnilise kirjelduse;

3.3.6. annab vastused selgitustaotlustele, mis puudutavad riigihanke alusdokumentides

sätestatud sisulisi tingimusi;

3.3.7. riigihangetes, kus ei ole moodustatud hankekomisjoni, kontrollib koostöös

hankemenetluse eest vastutava isikuga pakkuja(te) kvalifikatsiooni ja pakkumuste

vastavust, hindab pakkumusi ja selgitab välja majanduslikult soodsaima pakkumuse;

3.3.8. esitab punktis 3.2.12 nimetatud otsuste koostamiseks ÕHO-le vajalikud andmed

(hankekomisjoni koostatud hindamistabel vmt hankemenetluses asjakohast infot

kandev dokument);

3.3.9. korraldab riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu sõlmimise vastavalt RHAD ja eduka

pakkumuse tingimustele ning esitab selle kooskõlastamiseks ÕHO-le enne

allkirjastamist, DHS-i kaudu;

3.3.10. jälgib raam- ja/või hankelepingute korrektset täitmist ning probleemide ilmnemisel

kaasab esimesel võimalusel ÕHO;

3.3.11. esitab andmed lepingute täitmise kohta ÕHO-le;

6

3.3.12. jälgib tema vastutusel olevate raamlepingute ning dünaamiliste hankesüsteemide

ajalist, rahalist ja mahulist täituvust.

3.4. Hankekomisjon

3.4.1. kooskõlastab riigihanke alusdokumendid DHS-is enne algatamiskäskkirja

allkirjastamist ja hankemenetluse käigus tehtavad muudatused RHAD-s e-kirja teel;

3.4.2. vastutab taotlejate või pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli

teostamise eest ning vajadusel kinnitab vastava protokollilise otsuse ja kooskõlastab

hankija vastavasisulise otsuse;

3.4.3. vastutab pakkumuste vastavuse sisulise kontrolli teostamise eest ja vajadusel kinnitab

vastava protokollilise otsuse ja kooskõlastab hankija vastavasisulise otsuse;

3.4.4. peab riigihankest ja vajadusest tingitult pakkujatega läbirääkimisi hankemenetluse eest

vastutava isiku juhendamisel;

3.4.5. võrdleb ja hindab pakkumusi, selgitab välja eduka pakkumuse ning vajadusel kinnitab

vastava protokollilise otsuse ja kooskõlastab hankija vastavasisulise otsuse;

3.4.6. annab seisukohti muudes vastava riigihankega seotud küsimustes.

4. RIIGIHANGETE PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

4.1. Kalendriaasta jooksul planeeritavad riigihanked alates väikehanke piirmäärast kinnitatakse

iga-aastase hankeplaanina.

4.2. Hankeplaani koostab ÕHO ja ÕHO juht kinnitab selle hiljemalt jooksva eelarveaasta

esimese kvartali lõpuks, v.a. juhul, kui nimetatud kuupäevaks ei ole aastaeelarve kinnitatud.

Viimasel juhul kinnitatakse hankeplaan hiljemalt ühe kuu jooksul alates eelarve

kinnitamisest.

4.3. Hankeplaani sisend esitatakse ja koondatakse JIRA-s. Hankelepingu täitmise eest vastutav

isik esitab hiljemalt koos eelarvesisendi esitamisega oma valdkonna planeeritavad hanked

järgnevaks aastaks ja punktile 4.1 vastavad riigihanked JIRA-sse.

4.4. Hankeplaanis kajastamata, kuid vajaliku riigihanke hankeplaani lisamiseks esitab

hankelepingu täitmise eest vastutav isik esimesel võimalusel JIRA-s hanketaotluse.

4.5. Hankeplaanis olevast riigihankest loobumiseks või hankeplaanis sisalduva riigihanke

andmete muutmiseks (sh läbiviimise aja muutmiseks), esitab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik esimesel võimalusel täpsustatud andmed JIRA-s.

4.6. Hankeplaanikohase riigihanke muutumine või plaanivälise riigihanke korraldamine ei too

kaasa hankeplaani uut kinnitamist.

4.7. Hankeplaanis kajastatakse iga hanke kohta vähemalt järgmine info:

4.7.1. lepingu ese (riigihanke nimetus);

4.7.2. riigihanke liik (asjad, teenused, ehitustööd);

4.7.3. hankemenetluse liik;

4.7.4. riigihanke algatamise aeg RHR-is (vähemalt kvartali täpsusega);

4.7.5. riigihanke eeldatav maksumus.

4.8. Kinnitatud hankeplaan avalikustatakse RMK veebilehel viivitamatult pärast selle

kinnitamist.

7

4.9. Riigihangete planeerimisel tuleb lähtuda lisaks RHS-is sätestatule järgmistest põhimõtetest:

4.9.1. ühe eelarveaasta jooksul korraldatavad samasisulised riigihanked võimaluse korral

konsolideeritakse ning vastavate riigihangete maksumused liidetakse kokku lähtuvalt RHS-

is sätestatud põhimõtetest;

4.9.2. Enne riigihanke (sh väikeost) planeerimist ja teostamist tuleb lepingu täitmise eest vastutaval

isikul veenduda, et vajaliku hanke eseme ostmiseks või tellimiseks ei ole hankijal olemas

kohalduvat kehtivat raamlepingut või liitumiseks avatud dünaamilist hankesüsteemi ning

summeeritult koos teostatava uue hankega ei ületataks karmimat menetlust eeldavat

piirmäära.

4.9.3. Asja või teenuse hankimisel lähtutakse põhimõttest, et kui hanke eseme kasutamiseks on

vajalik koolitus või väljaõpe, siis peab see sisalduma hanke eeldatavas maksumuses ja olema

üheselt hanke alusdokumentides välja toodud, sh vajadusel tuues maksumuse vormil välja

eraldi koolituse/väljaõppe maksumuse rea.

4.10. Riigihanke korraldamiseks, mille maksumus on võrdne või ületab väikehanke piirmäära,

koostab hankemenetluse eest vastutav isik hanke tellija poolt JIRA-sse sisestatud andmete

alusel riigihanke algatamiseks ja hankekomisjoni moodustamiseks käskkirja projekti.

4.11. Käskkirja projektis tuleb vähemalt määratleda:

4.11.1. riigihanke nimetus ja riigihanke viitenumber (võimalusel);

4.11.2. hankemenetluse liik;

4.11.3. hankelepingu täitmise eest vastutav isik (vajadusel);

4.11.4. hankekomisjon (hankekomisjoni esimees ja hankekomisjoni liikmed);

4.11.5. hankemenetluse eest vastutav isik.

4.12. Punktis 4.11 nimetatud käskkirja projekt ja RHAD tuleb DHS-is kooskõlastada lepingu

täitmise eest vastutava isikuga ja hankekomisjoni liikmetega. Hanke algatamise kinnitab

ÕHO juhataja käskkirja allkirjastamisega.

4.13. Pärast punktis 4.11 nimetatud käskkirja ja RHAD-i kinnitamist ÕHO juhataja poolt on õigus

alustada asjade ostmiseks ja teenuste ning ehitustööde tellimiseks vajalike toimingutega, sh

hanke avaldamisega riigihangete registris.

5. HANKEKOMISJONI TÖÖKORRALDUS

5.1. Hankekomisjoni tööd juhib ja hankekomisjoni liikmete ja hankemenetluse eest vastutava

isiku vahelist infovahetust korraldab hankekomisjoni esimees. Hankekomisjoni esimeheks

on üldjuhul struktuuriüksuse juht.

5.2. Hankekomisjon on üldjuhul vähemalt kaheliikmeline, sealjuures peab iga hankekomisjoni

liige omama otsest puutumust hanke esemega. Kaheliikmeline hankekomisjon on

otsustusvõimeline, kui selle tööst võtavad osa kõik hankekomisjoni liikmed. Kui

hankekomisjonis on rohkem kui kaks liiget, on komisjon otsustusvõimeline, kui selle tööst

võtab osa üle poole liikmetest.

5.3. Pakkumuste hindamiseks võib hankekomisjon vajadusel küsida arvamust ekspertidelt.

Ekspertidel ei ole hankekomisjoni otsuste tegemisel hääleõigust.

8

5.4. Hankekomisjon teeb otsuseid lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on

otsustavaks hankekomisjoni esimehe hääl. Vajadusel fikseeritakse hankekomisjoni otsused

vastava menetlustoimingu protokollilises otsuses.

5.5. Hankekomisjonilt saadud sisendi põhjal vormistatakse punkti 8.9 kohane otsus.

6. LEPING

6.1. Hanke tulemusel sõlmitav leping vormistatakse vastavalt RHS-is sätestatud nõuetele, RMK

lepingute menetlemise juhendi (edaspidi juhend) kohaselt.

6.2. Sõlmitav leping peab olema kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ja edukaks tunnistatud

pakkumusega või hankemenetluse käigus peetud läbirääkimiste tulemusel kokkulepituga.

Pooled ei alusta lepinguliste kohustuste täitmist ega tee muid lepingust tulenevaid

toiminguid enne lepingu sõlmimist või lepingu muutmise korral selle muutmise kokkuleppe

allkirjastamist.

6.3. Leping allkirjastatakse üldjuhul digitaalselt. Juhul kui leping allkirjastatakse paberkandjal

või pdf-formaadis, siis tuleb allkirja juurde lisada allkirjastamise kuupäev. Paberkandjal

allkirjastataval lepingul tuleb allkirjastada kõik tekstiga leheküljed.

6.4. Lepingu täitmise eest vastutav isik korraldab lepingu sisestamise ja registreerimise DHS-is

ning tagab lepingu kooskõlastamise enne allkirjastamisele suunamist asjasse puutuvate

RMK töötajatega, sh hankemenetluse eest vastutava isikuga, ja selle allkirjastamise lepingu

osapoolte poolt.

6.4.1. Kesksete teenuste tegevusvaldkonna struktuuriüksuste ja vahetult juhatuse esimehe

vastutusvaldkonnas olevate struktuuriüksuste lepingute osas võib punktis 6.4

nimetatud toiminguid teostada vastaval kokkuleppel ÕHO.

6.5. Hanke tulemusel sõlmitud lepinguid võib muuta üksnes RHS-is sätestatud korras. Lepingu

muutmise kokkuleppe kooskõlastavad enne selle allkirjastamist ÕHO, hankelepingu täitmise

eest vastutav isik ning kulujuht.

7. RIIGIHANKE DOKUMENTATSIOONI HALDUS

7.1. Riigihanke läbiviimist tõendav dokumentatsioon tuleb säilitada vastavalt RMK asjakohasele

juhendile või korrale.

7.1.1. Väikeostu korraldamist tõendava riigihanke dokumentatsiooni säilimise tagab

hankelepingu täitmise eest vastutav isik elektroonselt DHS-i sarjas 1-47 „Hangete ja

ostude dokumentatsioon“.

7.1.2. Riigihanke korraldamisel hankemenetluse eest vastutav isik komplekteerib riigihanke

dokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku elektroonselt DHS-i sarjas 1-47

„Hangete ja ostude dokumentatsioon“.

7.1.3. Toimikusse kogutakse kõik asjaomase riigihanke läbiviimise käigus kuni lepingu

sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (sh kooskõlastatakse antud kaustas

riigihanke alusdokumendid). Kui dokument on säilitatud mõnes muus DHS-i kaustas

või talletatud RHR-is, võib dokumendi koopia jätta kausta lisamata.

7.1.4. Kui riigihange ei ole tervikuna läbi viidud RHR-is, esitab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik hankemenetluse eest vastutavale isikule kausta lisamiseks dokumendid,

mis on esitatud talle väljapool RHR-i.

9

8. HANKE LÄBIVIIMINE

8.1. Hange (p 2.2.1 mõttes) viiakse läbi RHS-is, teistes asjaomastes õigusaktides ja käesolevas

korras sätestatud tingimusi järgides. Välisvahenditest rahastatava hanke puhul arvestatakse

lisaks finantseerimisasutuse kehtestatud erinõudeid.

8.2. Hanke algatamiseks koostab hankemenetluse eest vastutav isik käskkirja projekti kooskõlas

korra punktiga 4.11 ja hanke alusdokumendid.

8.3. Hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks koostab ja esitab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik vajaliku ja piisava sisendi, sh tehniline kirjeldus ja info lepingu täitmise oluliste

tingimuste kohta, ning esitab need ÕHO-le JIRA vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Hankelepingu täitmise eest vastutav isik vastutab esitatud informatsiooni õigsuse eest, sh

hanke läbiviimise vajaduse, hanke tehnilise kirjelduse vastavuse eest hankija vajadustele ja

rahaliste vahendite olemasolu eest ja teeb hanke korraldamise nimel hankemenetluse eest

vastutava isikuga igakülgset koostööd.

8.4. Hankemenetluse eest vastutav isik koostab riigihanke alusdokumendid, korraldab nende

kooskõlastamise ja allkirjastamise DHS-is ning seejärel avaldamise RHR-is.

8.5. Pakkumuste esitamiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg, arvestades hankelepingu eset ja

hankemenetluse liiki ning RHS-is sätestatud miinimumtähtaegu.

8.6. Pärast hanketeate avaldamist edastab hankemenetluse eest vastutav isik hankelepingu

täitmise eest vastutavale isikule ja hankekomisjoni liikmetele Outlooki kalendrisse

informatiivse teavituse pakkumuste avamise tähtaja kohta.

8.7. Hankes esitatud selgitustaotlus(t)e vastuse(d) koostavad hankemenetluse eest vastutav isik

ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik koostöös hankekomisjoniga kolme tööpäeva

jooksul selgitustaotluse laekumisest. Hankemenetluse eest vastutav isik sisestab vastuse

RHR-i.

8.8. Hankemenetluse eest vastutav isik avab tähtaegselt esitatud pakkumused ja edastab

hankekomisjonile pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused ning vajadusel muu info

pakkumusest.

8.9. Hankemenetluse tulemuste kohta vormistab hankemenetluse eest vastutav isik otsuse või

protokolli hankelepingu täitmise eest vastutavalt isikult ja/või hankekomisjonilt saadud

sisendi põhjal, mis kooskõlastatakse enne allkirjastamist hankekomisjoni liikmete poolt.

Otsuse allkirjastab ÕHO juhataja.

9. VÄIKEHANKE LÄBIVIIMINE

9.1. Väikehange viiakse läbi punktis 8 sätestatud üldpõhimõtete või punkti 9.3. kohaselt.

9.2. Punktis 9.3. kohaselt viiakse väikehange läbi järgmistel juhul:

9.2.1. väikehanke ptk 8 kohase läbiviimise käigus ei esitatud ühtegi pakkumust või kõik

esitatud pakkumused olid mittevastavad või esitati isikute poolt, kes kõrvaldati

riigihankest või jäeti kvalifitseerimata;

9.2.2. hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei

tulene väikehankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilistel

põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või

omandamisel;

10

9.2.3. hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute

sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda ajaliselt

mõistlikul viisil väikehanget läbi viia;

9.2.4. asjade väikehankel hangitavaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe

või arendustegevuse eesmärgil ja hankelepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu

saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude

katmiseks;

9.2.5. asjade väikehankel ostetakse asju samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks

asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste

tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt

kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi

probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme

aastat;

9.2.6. asjade väikehankel ostetakse asju kaubabörsil;

9.2.7. asjade või teenuste väikehankel ostetakse asju või tellitakse teenuseid eriti soodsatel

tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või

pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks;

9.2.8. teenuste või ehitustööde väikehankel tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis

seisnevad samalt pakkujalt mõne väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke

tulemusel kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse

projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises,

kusjuures esialgses hankemenetlust või väikehanget väljakuulutavas teates või

kuulutuses on teavitatud sellise hankelepingu tingimustest ja sõlmimise võimalusest

väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke tulemusel või kui sellist korratavust

saab teenuste või ehitustööde olemuse põhjal eeldada;

9.2.9. teenuste väikehankel sõlmitakse hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega

võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses või ideekonkursi kohta

avaldatud teates või kuulutuses. Kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi

võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitjatega;

9.2.10. asjade või teenuse hankimisel on hankijal muu oluline vajadus, mille puhul ei ole

võrdlevate pakkumuste võtmine võimalik ega põhjendatud, võib teha ettepaneku

pakkumuse esitamiseks ühele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale.

9.3. Väikehangete teostamisel maksumusega alates väikehanke piirmäärast kuni lihthanke

piirmäärani (välja arvatud) viiakse läbi järgmised hanketoimingud:

9.3.1. koostatakse riigihanke alusdokumendid;

9.3.2. avaldatakse väikehanke kohta teade RMK veebilehel ja/või seal viidatud eraldi

hankekeskkonnas, nt RHR-is;

9.3.3. selgitustaotluste esitamisel riigihanke alusdokumentide kohta edastatakse vastus

konkreetse väikehanke toimingutega kõige rohkem kokkusobival viisil (nt eraldi

hankekeskkonna kasutamisel korral selles hankekeskkonnas);

9.3.4. võetakse vastu esitatud pakkumused, kontrollitakse pakkumuste ja pakkujate vastavust

väikehankes esitatud nõuetele;

9.3.5. vajadusel kõrvaldatakse mittevastavad pakkujad ja/või pakkumused hankest,

võrreldakse ja hinnatakse vastavaid pakkumusi, vajadusel peetakse läbirääkimisi ning

selgitatakse välja eduka(d) pakkuja(d);

11

9.3.6. sõlmitakse hankeleping ning seejärel teostakse ost või tellimine.

10. VÄIKEOSTU LÄBIVIIMINE

10.1. Väikeostu puhul tuleb olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite

kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Väikeostu läbiviimisel tuleb järgida RHS §-s

3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja korra punktis 4.9 sätestatut. Sellise

väikeostu võib lepingu täitmise eest vastutav isik läbi viia pakkumuste või hinnakirjade

võrdlemise teel või pakkujatega läbi rääkides või kasutades mitut eelnimetatud

menetlusviise kombineeritult, kaasates konkurentsi olemasolu korral menetlusse võimalusel

vähemalt kolm vastavas valdkonnas tegutsevat pakkujat (ettevõtjat või füüsilist isikut).

10.2. Enne väikeostu teostamist peab lepingu täitmise eest vastutav isik veenduma, et vajaliku

asja või teenuse ostmiseks ei ole hankijal kehtivat lepingut või et asutuseüleselt ei ületataks

ostu sooritamisega väikeostu lubatud maksumuse piirmäära.

10.3. Hankija võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks üksnes ühele vastavas valdkonnas

tegutsevale ettevõtjale:

10.3.1. kui puudub konkurents;

10.3.2. erakordse soodustuse ärakasutamiseks;

10.3.3. asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega kuni 4999,99 eurot ning

ehitustööde tellimisel maksumusega kuni 14999,99 eurot, et tagada võimalikult väike

halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu;

10.3.4. kui hankijal on muu oluline vajadus, mille puhul see on asjakohane ja põhjendatud.

10.4. Väikeostu viib üldjuhul läbi hankelepingu täitmise eest vastutav isik. Kokkuleppel ÕHO-ga

võib väikeostu läbi viia ÕHO.

10.5. Väikeost tuleb eelnevalt kooskõlastada kulujuhiga.

10.6. Pärast eduka pakkuja väljaselgitamist või väikeostu nurjumist teavitab hankelepingu täitmise

eest vastutav isik tulemustest pakkujaid viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva

jooksul.

10.7. Väikeostu dokumentatsioon maksumusega alates 5000 eurot ja ehitustööde korral alates

15000 eurot, tuleb säilitada DHS-is sarjas: hangete ja ostude dokumentatsioon (1.47).

11. SOTSIAAL- JA ERITEENUSTE VÄIKEOSTUDE KORD

11.1. Sotsiaal- ja eriteenuse (sh koolituste) menetlemisel, mille lepingu eeldatav maksumus

käibemaksuta on väiksem kui sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmäär, viiakse läbi

järgnevalt:

11.1.1. Koolitusteenuste tellimiseks esitatakse taotlus, mis kooskõlastatakse taotluse esitaja

otsese juhi ja kulujuhiga.

11.1.2. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel eeldatava maksumusega kuni 20 000 eurot võib teha

ettepaneku pakkumuse esitamiseks üksnes ühele vastavas valdkonnas tegutsevale

ettevõtjale.

11.1.3. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel, mille maksumus ületab 20 000 eurot, tuleb järgida

punktides 9 ja 10 sätestatud üldpõhimõtteid.

12

11.2. Pärast eduka pakkuja väljaselgitamist või väikeostu nurjumist teavitab hankelepingu täitmise

eest vastutav isik riigihanke tulemustest pakkujaid viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme

tööpäeva jooksul.

12. ASJADE OSTMINE, TEENUSTE JA EHITUSTÖÖDE TELLIMINE

RAAMLEPINGU ALUSEL

12.1. Raamlepingu alusel asjade ostmisel ja teenuse või ehitustööde tellimisel peab lähtuma

raamlepingus sätestatud korrast.

12.2. Kui asjade ostmise, teenuste või ehitustööde tellimiseks on sõlmitud raamleping mitme

pakkujaga ja hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse pakkujate vahel minikonkursse, siis

viiakse minikonkurss läbi RHR-is.

12.3. Minikonkursi viib RHR-s läbi hankemenetluse eest vastutav isik hankelepingu täitmise eest

vastutavalt isikult saadud sisendite alusel. Minikonkursi läbiviimiseks võib moodustada

hankekomisjoni kooskõlas korra punktiga 5. Vajadusel kaasab hankelepingu täitmise eest

vastutav isik minikonkursi läbiviimisel riigihanke alusdokumentide ettevalmistamiseks,

pakkujate kvalifitseerimiseks ja pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ning hindamiseks

täiendavalt teisi töötajaid või sõltumatuid väliseid eksperte, kes osalevad vastavas töölõigus

hääleõiguseta.

12.4. Minikonkursi puhul koostab hankemenetluse eest vastutav isik hankelepingu täitmise eest

vastutavalt isikult saadud sisendite alusel riigihanke protokollilised otsused RHR-is.

12.5. Punktis 12.4 nimetatud otsustest teavitab hankemenetluse eest vastutav isik minikonkursil

pakkumuse esitanud raamlepingu osapooleks olevaid pakkujaid antud otsusest RHR-i

kaudu.

12.6. Tellija korraldab hankelepingu sõlmimise raamlepingus, minikonkursil ja eduka pakkumuse

tingimustel, kooskõlas korra punktiga 6.

12.7. Keskse hanke tulemusel sõlmitud raamlepingu täitmisel tuleb lähtuda konkreetse

raamlepingu tingimustest.

13. DÜNAAMILINE HANKESÜSTEEM

13.1. Dünaamilise hankesüsteemi piiratud hankemenetlused viiakse üldjuhul läbi korra punktis 8.

sätestatud korras, võttes arvesse RHS-is sätestatud ja allpool toodud dünaamilisele

hankesüsteemile kohalduvaid erisusi.

13.2. Hankemenetluse eest vastutav isik liidab kinnituste alusel kvalifitseeruva taotleja liitumiseks

avatud dünaamilise hankesüsteemiga RHS-is sätestatud tähtaja jooksul.

13.3. Dünaamilise hankemenetluse piiratud hankemenetluse otsused (algatamine ja hanke

alusdokumentide kinnitamine), vastavuse kontroll ja hindamine, edukaks tunnistamine ja

eduka pakkuja kontroll, vormistatakse sarnaselt korra punktis 8. sätestatuga.

13.4. Dünaamilise hankesüsteemi piiratud hankemenetluse tulemusel hankelepingud sõlmitakse

sarnaselt korra punktis 8. sätestatuga.

13

14. LEPINGU TÄITMINE

14.1. Lepingu täitmise eest vastutav isik on töötaja, kes:

14.1.1. esitab hanke teostamiseks ja selle tulemusel lepingu sõlmimiseks tellimuse;

14.1.2. on JIRA-s märgitud lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks;

14.1.3. on viinud läbi väikeostu kooskõlas korraga või määratud vastutajaks väikeostu läbi

viinud töötaja poolt;

14.1.4. määratakse käskkirjaga vastavalt punktile 4.11.3;

14.1.5. määratakse käskkirjaga vastavalt vajadusele.

14.2. Lepingu täitmise järelevalve tähendab regulaarset kontrolli selle üle, kas lepingu pooled

täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest

kinnipidamist, tööde teostamiseks kulunud töötundide vastavust lepingule ja kokkulepitule,

üleantavate asjade kogust, teenuse kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, garantii

kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jm.

14.3. Vajadusel algatatakse lepingu muutmine või lõpetamine. Lepingu muutmine vormistatakse

ÕHO poolt. Alla riigihanke piirmäära jäävate asjade ostmise või teenuste ja ehitustööde

tellimiste korral tuleb tagada, et lepingute muutmisel ei rikutaks RHS-is sätestatud korda ega

võetaks lepingu raames täiendavaid kohustusi, mille tulemusel oleks RMK pidanud

korraldama rangema menetlusega riigihanke.

14.4. Juhul, kui lepingu täitmise eest vastutaval isikul on lepingu teisele osapoolele pretensioone

lepingu täitmise osas, konsulteerib ta enne pretensiooni esitamist vajadusel ÕHO-ga.

Sanktsioonide rakendamise vajaduse korral ja/või lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks või

üles ütlemiseks, esitab lepingu täitmise eest vastutav isik ÕHO-le andmed lepingu rikkumise

kohta ja ettepaneku õiguskaitsevahendi rakendamiseks, viivitamatult pärast võimaliku

rikkumise avastamist. Pretensioonid tuleb vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

14.5. Lepingu täitmise järelevalve lõpeb lepingu kehtivusaja lõppemisel. Juhul, kui lepingus on

kokku lepitud garantiiajas, lõpeb lepingu täitmise järelevalve garantii kehtivusaja

lõppemisega.

14.6. Lepingu täitmise eest vastutavalt isikult saadud andmete põhjal esitab ÕHO RHR-i hiljemalt

30 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist lepingu lõppemise andmed. Raamlepingu korral

esitab ÕHO RHR-i andmed hiljemalt 12 kuu jooksul raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta 30 päeva jooksul pärast iga 12 kuu

möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. ÕHO võib andmed hankelepingu sõlmimise

aja ja maksumuse kohta esitada RHR-i ka jooksvalt pärast vastava hankelepingu sõlmimise

kohta info saamist.

14.7. Lepingu täitmise eest vastutav isik peab DHS-is lepingu lõppemise järgselt sulgema

lepingud, sisestades info lepingu täitmise kohta, mis edastatakse automaatselt ÕHO-le.

15. MEETMED HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMISEKS, TUVASTAMISEKS JA

KÕRVALDAMISEKS

15.1. Huvide konflikt on olukord, kus hanke teostajal või korraldajal või juhatuse liikmel või muul

pädeval esindajal või töötajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt

14

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

15.2. RMK riigihanke ettevalmistamisest ei või osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide

konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Vastav isik peab sellise asjaolu

ilmnemisel viivitamatult taanduma konkreetse riigihankega seotud edaspidisest tegevusest

ning teavitama taandumisest enda vahetut juhti, kes määrab vajalike ülesannete täitmiseks

teise isiku.

15.3. Hankekomisjoni liikmed ning riigihangete ettevalmistamisel osalevad isikud, kes ei ole

hankekomisjoni liikmed, samuti lepingu täitmise eest vastutav(ad) isik(ud), deklareerivad

huvide konflikti puudumist kas igakordse kinnituse andmisega RHR-is konkreetse hanke

juures või lisavad vastava märke riigihanke raames hankija otsuste tegemiseks DHS-is

otsuse kooskõlastamisel või esitavad allkirjastatud kirjaliku huvide konflikti puudumise

kinnituse (mis säilitatakse DHS-is sarjas: hangete ja ostude dokumentatsioon konkreetse

hanke dokumentide juures (1-47)).

15.3.1. Kui selgub, et hankekomisjoni liikmel on huvide konflikt, taandab ta ennast

menetlusest, esitades selleks hankekomisjoni esimehele ja ÕHO-le vastavasisulise

taotluse. Vajadusel määratakse hankekomisjoni uus liige.

15.3.2. Riigihanke ettevalmistamisel osaleja või muu töötaja, kes on tuvastanud võimaliku

huvide konflikti juhtumi RMK riigihankes, on kohustatud sellest koheselt teavitama

riigihanke hankekomisjoni esimeest ja ÕHO-t.

15.4. Võimalike huvide konfliktide esinemise tuvastamiseks rakendatakse administratiivseid

kontrollimeetmeid ning vajadusel teostatakse hankekomisjoni liikmete suhtes vastavat

taustakontrolli avalikest registritest. Järelkontrolli teostatakse siseauditite raames.

15.5. Võimalike huvide konfliktide ennetamiseks koolitatakse töötajaid 1 kord vähemalt iga kahe

aasta järel ning rakendatakse hangetes otsuste tegemisel igakordseid hankekomisjone, kuhu

kuulub vähemalt kaks liiget, võttes sealjuures arvesse et isik, kes on volitatud hanke otsuseid

allkirjastama, ei ole samas hankes hankekomisjoni liige ega osalenud hanke

ettevalmistamises.

16. VAIDLUSTUSMENETLUS

16.1. Riigihanke vaidlustuse korral korraldab ÕHO tellijalt ja hankekomisjoni esimehelt

(vajadusel ka muudelt isikutelt) saadud info pinnalt vaidlustusele vastuse koostamise ja

RMK esindamise vaidlustusmenetluses.

16.2. Vaidlustusmenetluse järgselt kohtumenetluses jätkamise otstarbekuse osas esitavad tellija ja

ÕHO ühise põhjendatud ettepaneku otsustamiseks hanke eseme valdkonna eest vastutavale

juhatuse liikmele.

juhatuse_otsus_hankekomisjonide_moodustamine_21.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AIGAR KALLAS 37310112745 2020-02-20 09:11:52

juhatuse_otsus_hankekomisjonide_moodustamine_21.pdf

Hankekomisjonide moodustamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lg 1 ja lg 2 p 9 ning § 19 lg 1 alusel ning juhindudes RMK hankekorra punktidest 1.4.2. ja 1.4.3 M o o d u s t a d a hankekomisjonid järgnevalt:

1. Metsamajanduse tegevusvaldkond

1.1. Metsaparanduse kavandamise hankekomisjon:

1.1.1. Esimees: Toomas Kivisto, metsaparandusosakonna juhataja; 1.1.2. Liikmed:

1.1.2.1. vähemalt üks kavandamisspetsialist esimehe valikul ja korraldusel.

1.2. Metsaparandustööde hankekomisjon: 1.2.1. Esimees: Margus Reimann, metsaparandustalituse juhataja; 1.2.2. Liikmed:

1.2.2.1. vähemalt üks metsaparandaja esimehe valikul ja korraldusel.

1.3. Metsakasvatuse hankekomisjon: 1.3.1. Esimees: Toomas Väät, metsakasvatustalituse juhataja; 1.3.2. Liikmed:

1.3.2.1. vähemalt üks metsakasvatusjuht esimehe valikul ja korraldusel.

1.4. Metsatehnika, puiduvarumise, -veo ja metsandusega seotud teenuste hankekomisjon: 1.4.1. Esimees: Olavi Andres, metsamajanduse peaspetsialist; 1.4.2. Liikmed:

1.4.2.1. vähemalt üks regiooni juht esimehe valikul ja korraldusel, või; 1.4.2.2. vähemalt üks tarnejuht esimehe valikul ja korraldusel, või; 1.4.2.3. vähemalt üks metsakasvatusjuht esimehe valikul ja korraldusel.

2. Looduskasutuse tegevusvaldkond

2.1. Külastuskorralduse taristu hankekomisjon:

2.1.1. Esimees: Marge Rebane, taristuspetsialist; 2.1.2. Liikmed:

JUHATUS

OTSUS

18. veebruar 2020 nr 1-32/21

2

2.1.2.1. vähemalt üks külastusala juht või piirkonnajuht esimehe valikul ja korraldusel;

2.1.2.2. Tarmo Denks, Lõuna-Eesti piirkonnajuht; 2.1.2.3. Kaidi Maran, maastikukaitsespetsialist.

2.2. Loodusteabe hankekomisjon:

2.2.1. Esimees: Jaak Jansen, külastuskorralduse arendusjuht; 2.2.2. Liikmed:

2.2.2.1. vähemalt üks teabejuht esimehe valikul ja korraldusel; 2.2.2.2. Kerli Karoles-Viia, kavandamise ja seire spetsialist.

2.3. Looduskaitsetööde hankekomisjon

2.3.1. Esimees: Kaupo Kohv, looduskaitseosakonna juhataja; 2.3.2. Liikmed:

2.3.2.1. looduskaitsetööde juht.

3. Taimla-ja seemnemajanduse tegevusvaldkond

3.1. Taimla- ja seemnemajanduse hankekomisjon:

3.1.1. Esimees: Esko Krinal, juhataja; 3.1.2. Liikmed:

3.1.2.1. vähemalt üks taimekasvatusjuht esimehe valikul ja korraldusel.

4. Valdkondade ülesed ja administratsiooni üksuste hankekomisjonid

4.1. Toidukaupade, toitlustusteenuste ja asutusesiseselt tarbitavate muude sarnaste kaupade ja

teenuste hankekomisjon: 4.1.1. Esimees: Uno Koppelmaa, Põhja piirkonna haldusjuht; 4.1.2. Liikmed:

4.1.2.1. Lily Kask, haldusjuht; 4.1.2.2. Marge Rammo, külastuskorraldusosakonna juhataja; 4.1.2.3. Helen Luks, Sagadi metsakeskuse juhataja; 4.1.2.4. Olavi Andres, metsamajanduse peaspetsialist; 4.1.2.5. Ülle Pällo, personaliosakonna juhataja.

4.2. Rõivaste, jalatsite ja muu isiklikus kasutuses oleva varustuse (v.a IT) hankekomisjon:

4.2.1. Esimees: Ülle Pällo, personaliosakonna juhataja; 4.2.2. Liikmed:

4.2.2.1. Marge Rammo, külastuskorraldusosakonna juhataja; 4.2.2.2. Olavi Andres, metsamajanduse peaspetsialist; 4.2.2.3. Veiko Eltermann, metsakorraldusosakonna juhataja; 4.2.2.4. Esko Krinal, taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja.

4.3. Saagide ja isikukaitsevahendite hankekomisjon:

4.3.1. Esimees: Toomas Väät, metsakasvatustalituse juhataja; 4.3.2. Liikmed:

4.3.2.1. vähemalt üks metsakasvatusjuht esimehe valikul ja korraldusel; 4.3.2.2. Marge Rammo, külastuskorraldusosakonna juhataja; 4.3.2.3. Esko Krinal, taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja.

4.4. Transpordivahendite, kütuste, õlide ja muude sarnaste kulumaterjalide hankekomisjon:

4.4.1. Esimees: Mihkel Merimaa, transpordispetsialist; 4.4.2. Liikmed:

3

4.4.2.1. Olavi Andres, metsamajanduse peaspetsialist; 4.4.2.2. vähemalt üks metsakasvatusjuht esimehe valikul ja korraldusel.

4.5. IT riistvara ja universaaltarkvara hankekomisjon:

4.5.1. Esimees: Jaan Schults, IT osakonna juhataja; 4.5.2. Liikmed:

4.5.2.1. vähemalt üks arvutispetsialist või laivõrguadministraator või süsteemiadministraator esimehe valikul ja korraldusel.

4.6. Hoonete ja neid teenindavate rajatiste projekteerimise, omanikujärelevalve ja ehitustööde

hankekomisjon: 4.6.1. Esimees: Jüri Orlov, ehitusspetsialist; 4.6.2. Liikmed:

4.6.2.1. vähemalt üks haldusjuht esimehe valikul ja korraldusel, või; 4.6.2.2. taimla- ja seemnemajanduse osakonna juhataja esimehe valikul ja

korraldusel, või; 4.6.2.3. külastuskorraldusosakonna juhataja esimehe valikul ja korraldusel.

5. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 29.11.2019 otsus nr 1-32/86

„Hankekomisjonide moodustamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Aigar Kallas Juhatuse esimees Jaotuskava: kõik struktuuriüksused Reimo Kõps Riigihangete osakonna juhataja 18.02.2020

juhatuse_otsus_rmk_hankekorra_kinnitamine_51.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AIGAR KALLAS PNOEE-37310112745 2021-06-02 04:52:49

juhatuse_otsus_rmk_hankekorra_kinnitamine_51.pdf

RMK hankekorra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lg 1 ja lg 2 p 9 ning § 19 lg 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK hankekord“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_rmk_hankekord.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 26.01.2021 otsus nr 1-32/1 „RMK

hankekorra kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuuriüksused

Reimo Kõps

Riigihangete osakonna juhataja

01.06.2021

JUHATUS

OTSUS

1. juuni 2021 nr 1-32/51

juhatuse_otsuse_lisa_rmk_hankekord.pdf

KINNITATUD

RMK juhatuse 01.06.2021

otsusega nr 1-32/51

RMK hankekord

1. Üldsätted

1.1. Sissejuhatavad reeglid 1.1.1. Hankekorra (edaspidi korra) eesmärk on reguleerida riigihangete teostamist Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi RMK või hankija) kui riigihangete seaduses (edaspidi RHS)

nimetatud hankija poolt.

1.1.2. Korras sätestatakse:

1.1.2.1. riigihanke planeerimise, sh iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ja

tähtaeg;

1.1.2.2. hankija struktuuriüksuste iseseisev vastutus riigihangete eest, riigihanke eest vastutava

isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine;

1.1.2.3. allapoole RHS-s nimetatud lihthanke piirmäära jäävate riigihangete kord;

1.1.2.4. sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke

piirmäära tellimise kord.

1.1.3. Sõltumata ostu või hankelepingu maksumusest tuleb järgida RHS-s sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2. Korras kasutatavad mõisted 1.2.1. Riigihange ehk hange – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö

tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine ;

1.2.2. Hankemenetlus – RHS-s sätestatud toimingute kogum, mis on RHS-s sätestatud juhtudel

vaja läbi viia selleks, et välja selgitada edukas pakkuja ning sõlmida temaga hankeleping.

Hankemenetluse liigid on sätestatud RHS-s.

1.2.3. Hankeleping – hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping,

sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingu

sõlmib, seda täidab, muudab, täiendab ja lõpetab hankiv struktuuriüksus. Hankeleping tuleb

sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000

eurot.

1.2.4. Hanketoiming– hankelepingu sõlmimisele suunatud või hankelepinguga seadusest

tulenevalt muul viisil seotud hankija eesmärgipärane tegevus (sh nt hankemenetlus oma

kogumis; hankekomisjoni, menetlust korraldava struktuuriüksuse töötaja, juhatuse liikme

tegevus riigihanke alusdokumentide, tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste,

hankelepingu tingimuste jm seonduva ettevalmistamisel, kooskõlastamisel ja otsustamisel,

hanke sisendi andmisel, hankeotsuste tegemisel ning selle käigus huvide konflikti,

põhjendamatult kitsendavate tingimuste kasutamise ning hanketingimuste konkreetsele

pakkujale sobitamise vältimisel; erinevate pakkujate asjade, teenuste või ehitustööde andmete,

omaduste ja maksumuste kohta kättesaadava info võrdlemine väikeostude ja väikehangete

puhul), samuti teadete jt dokumentide ning andmete esitamine riigihangete registrile.

2

1.2.5 Hankiv struktuuriüksus – struktuuriüksus, kelle ülesannete täitmiseks riigihange

teostatakse ning kes vastutab iseseisvalt oma riigihangete eest.

1.2.6. Menetlust korraldav struktuuriüksus – struktuuriüksus, kui ta viib läbi hanketoiminguid.

1.2.7. Hankekomisjon – käesolevas Korras sätestatud viisil määratud isikutest koosnev

kolleegium ühe või mitme kavandatava ja/või läbiviidava riigihankega, eelkõige riigihanke

alusdokumentide, tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste, hankelepingu tingimuste jm

seonduva ettevalmistamiseks, kooskõlastamiseks ja otsustamiseks, samuti vajadusel

pakkumuste hindamiseks.

1.2.8. Hankeplaan – nimekiri, milles hankijale mittekohustuslikuna loetletakse eelarveaasta

alguses plaanis olevad riigihanked ning määratakse menetlust korraldav struktuuriüksus.

1.2.9. Väikeost – ainult RMK siseselt määratletud hangete liik, kus ostu maksumus ei ületa

väikehanke piirmäära ja võimaldab ostu teostada ilma formaalsete menetlusreegliteta.

1.2.10. Väikehange – ainult RMK siseselt määratletud hangete liik, kus hanke maksumus ei

ületa lihthanke piirmäära ja võimaldab hanget läbi viia väheseid formaalseid menetlusreegleid

ja nõudeid järgides.

1.2.11. Lihthange – RHS-s määratletud hangete liik, mille puhul hanke maksumus on võrdne

või ületab lihthanke piirmäära, kuid jääb alla riigihanke piirmäära.

1.2.12. Hankemenetlusega riigihanked – RHS-s määratletud hangete liik, mille puhul hanke

maksumus on võrdne või ületab RHS-is sätestatud riigihanke piirmäära ning mille teostamiseks

on seetõttu vajalik RHS-is sätestatud hankemenetluse läbiviimine.

1.2.13. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus – riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- ja eriteenuste tellimiseks.

1.2.14. Riigihanke alusdokumendid – hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse,

pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid,

milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale

esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu

tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid.

1.2.15. Hankeotsustus – menetlust korraldava struktuuriüksuse poolt hanke teostamise käigus

tehtav otsustus riigihanke alusdokumentide, hankes osaleja või pakkumuse kohta või hanke

kohta üldisemalt.

1.2.16. Hankeobjekt – ostetav, renditav, üüritav, liisitav vm asi, tellitav teenus või ehitustöö.

Hankeobjekti määratleb ja selle tehnilise kirjelduse hankelepingu eseme kirjeldamiseks

vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades

koostab hankiv struktuuriüksus.

1.3. Korras kasutatavad piirmäärad 1.3.1. Väikehanke piirmäär – ainult RMK siseselt sätestatud piirmäär 15000 eurot. Sellest

piirmäärast alates kuni lihthanke piirmäärani (välja arvatud) on kohustuslik vähemalt

väikehanke läbiviimine, kui käesolevas Korras ei ole sätestatud teisiti.

3

1.3.2. Lihthanke piirmäär – RHS-s sätestatud lihthanke piirmäär1. Sellest piirmäärast alates kuni

riigihanke piirmäärani (välja arvatud) on kohustuslik vähemalt lihthanke läbiviimine vastavalt

RHS-le.

1.3.3. Riigihanke piirmäär – RHS-s sätestatud riigihanke piirmäär2. Sellest piirmäärast alates

on kohustuslik hankemenetlusega riigihanke läbiviimine vastavalt RHS-le.

1.3.4. Eriteenuste piirmäär – RHS-s sätestatud eriteenuste piirmäär3. Sellest piirmäärast alates

on kohustuslik vähemalt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimine vastavalt RHS-le.

1.3.5. Sotsiaalteenuste piirmäär – RHS-s sätestatud sotsiaalteenuste piirmäär4. Sellest

piirmäärast alates on kohustuslik vähemalt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimine

vastavalt RHS-le.

1.3.7. Käibemaksu lisamine või mittelisamine – kõik Korras esitatud piirmäärad ja

maksumused on ilma käibemaksuta. Riigihanke alusdokumentides, hankeotsustustes ja muudes

riigihangetega seotud dokumentides näidatakse rahasummad üldreeglina ilma käibemaksuta.

Juhul, kui hankija jaoks on oluline näidata hankes rahasummasid koos käibemaksuga (nt teatud

käibemaksuseadusest ja maksukorralduse seadusest tulenevatel erijuhtudel), juhib hankija

sellele eraldi tähelepanu.

1.4. Hankekomisjoni moodustamine ja toimimine

1.4.1. Hankekomisjoni (edaspidi Komisjoni) eesmärgiks on tagada hanke sisendi andmisel ja

hankeotsuste tegemisel huvide konflikti, põhjendamatult kitsendavate tingimuste kasutamise

ning hanketingimuste konkreetsele pakkujale sobitamise vältimine. Hankekomisjoni

moodustamine ei ole hanke läbiviimiseks kohustuslik. Komisjoni moodustamise korral on

komisjoni kasutamine kohustuslik selle hanke või nende hangete teostamisel, mille jaoks

komisjon on moodustatud, välja arvatud väikeostud.

1.4.2. Komisjoni moodustamise võib otsustada juhatus oma äranägemisel tegevusvaldkondade,

struktuuriüksuste, hangete liikide, hankeobjektide või nende kategooriate, hankelepingute

eeldatavate maksumuste või muude määratlemist võimaldavate tunnuste või näitajate alusel,

või menetlust korraldava struktuuriüksuse juht hanke läbiviimise otsustamisel, kui komisjoni

moodustamine on vajalik pakkumuste või ideekavandite hindamise jaoks. Komisjoni liikmete

arv on vähemalt 2 ja ei ole eelistatult suurem kui 5.

1.4.3. Komisjoni moodustamisel määratakse vähemalt järgnev:

1.4.3.1. komisjoni nimetus, v.a kui tegemist on ühe hanke jaoks moodustatud komisjoniga;

1.4.3.2. komisjoni esimees (nimeliselt);

1.4.3.3. komisjoni liikmete ametikohad või nimed;

1.4.3.4. punktis 1.4.2. viidatud määratlemist võimaldavate tunnuste või näitajate kohase

suunitluse komisjoni toimimiseks ehk selle hanke või need hanked, mille jaoks komisjon on

moodustatud, v.a kui tegemist on ühe hanke jaoks moodustatud komisjoniga.

1 Asjad, teenused alates 30 000 EUR, ehitustööd alates 60 000 EUR; täpsemalt vt RHS. 2 Asjad, teenused alates 60 000 EUR, ehitustööd alates 150 000 EUR; täpsemalt vt RHS. 3 Alates 60 000 EUR, puudub lihthanke piirmääraga analoogne madalam piirmäär RHS-s; täpsemalt vt RHS. 4 Alates 300 000 EUR, puudub lihthanke piirmääraga analoogne madalam piirmäär RHS-s; täpsemalt vt RHS.

4

1.4.4. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni moodustamise korral on

komisjoni liikme osalemine komisjoni töös kohustuslik selle hanke või nende hangete

teostamisel, mille jaoks komisjon on moodustatud. Kui komisjoni liige on määratud ametikoha

järgi, osaleb vastaval ametikohal töötav isik komisjoni töös komisjoni esimehe valikul ja

korraldusel.

1.4.5. Komisjoni ülesandeks on hankivale ja / või menetlust korraldavale struktuuriüksusele

läbiviidava riigihankega seonduvalt eelkõige hanke sisendi, nagu alusdokumentide, tehnilise

kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste, hankelepingu tingimuste jms ettevalmistamine, esitatud

pakkumuste riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele vastavuse ja hankes osalevate

isikute kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimine, hanketoimingute eest vastutavale

isikule ettepaneku tegemine selgituste nõudmiseks pakkujalt pakkumuses esinevate ebatäpsuste

ja ebaselguste kohta, pakkumuste hindamine ja võrdlemine, hankeotsustuste kooskõlastamine,

hankes esitatud küsimustele vastuste koostamisel sisendi andmine menetlust korraldavale

struktuuriüksusele.

1.4.6. Komisjoni toimimise viisideks on eelistatult elektrooniliselt ja dokumendihaldussüsteemi

kasutamise teel dokumentide ettevalmistamine, kooskõlastamine, kinnitamine ja

allkirjastamine ning vajadusel komisjoni koosolek. Komisjoni koosolekul vastuvõetud otsused

protokollitakse. Protokollimine ei ole kohustuslik juhul, kui dokumendid dokumendihaldus-

süsteemi kasutamise teel kooskõlastatakse, kinnitatakse või allkirjastatakse.

1.4.7. Juhul, kui hanketoimingute läbiviimise eest vastutavaks isikuks on riigihangete osakonna

töötaja, osaleb ta komisjoni töös ilma hääleõiguseta ning olemata komisjoni liige.

1.4.8. Hanketoimingute eest vastutav isik kooskõlastab hankekomisjoni olemasolul riigihanke

alusdokumendid ja kõik hankeotsustused hankekomisjoniga, määrates kooskõlastajaks

komisjoni esimehe. Komisjoni esimees määrab täiendavateks kooskõlastajateks teised

komisjoni liikmed või osa neist (ametikoha järgi määratud liikmete puhul). Komisjoni esimees

võib esitada riigihanke alusdokumendid ja hankeotsustused täiendavaks kooskõlastamiseks

teistele isikutele, kelle puhul kooskõlastuse andmine tähendab ühtlasi ka sõltumatuse

deklaratsiooniga samaväärse huvide konflikti puudumise kinnituse andmist.

1.4.9. Komisjoni liikmete poolt antud kooskõlastused ja kinnitused loetakse vastavalt

komisjoni kooskõlastusteks ja kinnitusteks, kui kooskõlastuse või kinnituse on andnud

vähemalt 2/3 komisjoni esimehe poolt kooskõlastajateks või kinnitajateks määratud liikmetest

(koos komisjoni esimehega). Komisjoni liikme eriarvamus protokollitakse koosolekul või

sisestatakse dokumendihaldussüsteemi.

1.5. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel

1.5.1. Riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel, samuti hankelepingute täitmisel tuleb

vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti kõigis aspektides.

1.5.2. Riigihanke ettevalmistamisest ja läbiviimisest, s.h hankelepingu täitmisest ei või osa

võtta töötaja ega juhatuse liige, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või selle kahtlus.

1.5.3. Töötaja või juhatuse liige peab huvide konflikti või selle kahtluse ilmnemisel

viivitamatult hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest ning teavitama

hankemenetluse ettevalmistamise või läbiviimise käigus hankemenetluse eest vastutavat isikut,

5

hankelepingu täitmise käigus aga hankelepingu allkirjastajat. Hankelepingu allkirjastaja peab

teavitama enda vahetut juhti.

1.5.4. Töötaja või juhatuse liige peab huvide konflikti või selle kahtluse ilmnemisel ennast

taandama ning teavitama enda vahetut juhti, kes määrab tema ülesannete täitmiseks teise isiku

või vajaduse puudumisel jätab tema ülesannete täitmiseks teise isiku määramata.

1.5.5. Hanke puhul eeldatava maksumusega alates väikehanke piirmäärast tuleb kõigil

hankemenetluse läbiviimisega seotud isikutel ja hankelepingu allkirjastajal allkirjastada

sõltumatuse deklaratsioon huvide konflikti puudumise kohta (vorm lisa 1), millega kinnitatakse

huvide konflikti puudumist, kohustust ka edaspidi vältida mistahes huvide konflikti ja teavitada

hankemenetluse ajal vastutavat isikut või hankelepingu täitmise ajal enda vahetut juhti, kui

kinnituse andnud isik on läinud vastuollu tema poolt antud kinnitusega ja/või kui selleks on

tekkinud potentsiaalne risk.

1.5.6. Punktis 1.5.5. nimetatud sõltumatuse deklaratsiooni juhatuse poolt moodustatud

hankekomisjoni liikmete puhul ja riigihangete osakonna töötajate puhul asendab

hankekomisjoni liikme/riigihangete osakonna töötaja sõltumatuse deklaratsioon (vorm lisa 2).

Deklaratsiooni allkirjastamata jätmise korral isik hankekomisjoni liikmena hankekomisjoni

töös osaleda ei saa. Riigihangete osakonna töötaja allkirjastab riigihangete osakonna töötaja

sõltumatuse deklaratsiooni tööle asumisel.

1.5.7. Punktis 1.5.5. nimetatud sõltumatuse deklaratsiooni hankelepingu allkirjastaja puhul

asendab varem sama isiku poolt sama riigihanke hankemenetluse ettevalmistamise või

läbiviimise käigus esitatud sõltumatuse deklaratsioon või sama isiku poolt esitatud

hankekomisjoni liikme sõltumatuse deklaratsioon.

1.5.8. Sõltumatuse deklaratsiooni allkirjastamise hankemenetlusega seotud isikute poolt

korraldab hankemenetluse eest vastutav isik.

1.5.9. Sõltumatuse deklaratsiooni allkirjastamise juhatuse poolt moodustatud

hankekomisjonide liikmete poolt korraldab riigihangete osakond.

1.5.10. Huvide konflikti või selle kahtluse tuvastamisel hankemenetluse ettevalmistamise või

läbiviimise ajal teavitab hankemenetluse eest vastutav isik enda vahetut juhti, siseaudititalituse

juhatajat ja juhatuse esimeest. Isikut ei teavitata juhul, kui tema ise on huvide konfliktis olev

isik.

1.5.11. Huvide konflikti või selle kahtluse tuvastamisel hankelepingu täitmise ajal teavitab

hankelepingu allkirjastaja, hankelepingu täitmise eest vastutav isik või muu hankelepingu

täitmisel osalev isik hankiva struktuuriüksuse juhti, siseaudititalituse juhatajat ja juhatuse

esimeest. Isikut ei teavitata juhul, kui tema ise on huvide konfliktis või selle kahtluse all olev

isik.

1.5.12. Huvide konflikti või selle kahtluse tuvastamise korral hankemenetluse

ettevalmistamisel või selle käigus või hankelepingu täitmisel teeb menetluse jätkamise ja/või

hankelepingu edasise täitmisega seotud otsused juhatuse esimees, juhatuse esimehe

äranägemisel aga juhatus. Juhatuse esimehe või juhatuse liikme huvide konfliktis või selle

kahtluse all olemise korral teavitab siseaudititalituse juhataja sellest nõukogu esimeest.

2. Hangete liigid RMK-s

2.1. Hangete liigid, vastutajad ja hanketoimingute läbiviijad 2.1.1. Riigihanke eest üldiselt, sh hankelepingu sõlmimise ja täitmise eest vastutab hankiv

struktuuriüksus iseseisvalt. Hankiv struktuuriüksus peab ostu teostamisel ja hankelepingu

sõlmimisel olema veendunud, et nõutav hankemenetlusega riigihange, lihthange või muud

hanketoimingud on läbi viidud või et esinevad alused, mis võimaldavad ostu teostamist või

hankelepingu sõlmimist ilma nendeta. Hanketoiminguid viivad läbi struktuuriüksused hangete

liikide, maksumuste ja teatud juhtudel hankeobjektide järgi järgnevalt:

6

2.1.1.1. Väikeostude puhul maksumusega kuni väikehanke piirmäärani (välja arvatud) viib

hanketoimingud läbi hankiv struktuuriüksus iseseisvalt. Kokkuleppel riigihangete osakonnaga

võib hanketoimingud läbi viia riigihangete osakond.

2.1.1.2. Väikehangete puhul maksumusega alates väikehanke piirmäärast kuni lihthanke

piirmäärani (välja arvatud) viib hanketoimingud läbi riigihangete osakond. Kokkuleppel

riigihangete osakonnaga võib hanketoimingud läbi viia hankiv struktuuriüksus iseseisvalt.

2.1.1.3. Lihthangete ja hankemenetlusega riigihangete hanketoimingud viib läbi riigihangete

osakond, kaasates hankiva struktuuriüksuse või komisjoni eelkõige hanke eeldatava

maksumuse, hankeobjekti tehnilise kirjelduse, hindamiskriteeriumite ja muu hankeobjekti,

selle turuvaldkonda ja võimalikke hankes osalejaid iseloomustava informatsiooni, samuti

dokumentide ja kooskõlastuste saamiseks, pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja

hindamiseks ning lubatud juhtudel läbirääkimiste pidamiseks.

2.1.1.4. Eriteenuste hangete maksumusega kuni 15 000 eurot (välja arvatud) hanketoimingud

viib läbi hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras väikeostudele

kehtestatud nõudeid.

2.1.1.5. Eriteenuste hangete maksumusega alates 15 000 eurost kuni 60 000 euroni (välja

arvatud) hanketoimingud viib läbi riigihangete osakond, kohaldades vähemalt käesolevas

Korras väikehangetele kehtestatud nõudeid. Kokkuleppel riigihangete osakonnaga võib

hanketoimingud läbi viia hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras

väikehangetele kehtestatud nõudeid.

2.1.1.6. Eriteenuste hangete maksumusega alates 60 000 eurost hanketoimingud viib läbi

riigihangete osakond RHS-s ja käesolevas Korras kehtestatud korras.

2.1.1.7. Sotsiaalteenuste hangete maksumusega kuni 30 000 eurot (välja arvatud)

hanketoimingud viib läbi hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras

väikeostudele kehtestatud nõudeid.

2.1.1.8. Sotsiaalteenuste hangete maksumusega alates 30 000 eurost kuni 300 000 euroni (välja

arvatud) hanketoimingud viib läbi riigihangete osakond, kohaldades vähemalt käesolevas

Korras väikehangetele kehtestatud nõudeid. Kokkuleppel riigihangete osakonnaga võib

hanketoimingud läbi viia hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras

väikehangetele kehtestatud nõudeid.

2.1.1.9. Sotsiaalteenuste hangete maksumusega alates 300 000 eurost hanketoimingud viib

läbi riigihangete osakond RHS-s ja käesolevas Korras kehtestatud korras.

2.1.1.10. RHS § 126 kohaldamisalasse kuuluva õigusabi ja koolitusteenuste tellimisel tuleb

lähtuda üksnes RHS §-s 126 sätestatud nõuetest. Hanke teostamise ja hankelepingu sõlmimise

otsustab juhatus või hankiva struktuuriüksuse juht ning ei ole kohustuslik järgida käesolevas

Korras sätestatud täiendavaid nõudeid.

2.1.1.11. RHS § 11 nimetatud erandite esinemise korral otsustab hanke teostamise ja

hankelepingu sõlmimise juhatus või hankiva struktuuriüksuse juht ning ei ole kohustuslik

järgida käesolevas Korras sätestatud täiendavaid nõudeid, v.a nõudeid lepingu vormile.

7

2.2 Riigihangete osakond menetlust korraldava struktuuriüksusena ja hanketoimingute läbiviimise eest vastutav isik

2.2.1. Riigihangete osakond on riigihangete hanketoimingute läbiviimisele spetsialiseerunud

struktuuriüksus. Hanketoimingute läbiviimiseks määrab riigihangete osakonna juhataja kõigi

või teatud osa või üksikute riigihangete osakonna poolt teostatavate hangete hanketoimingute

läbiviimise eest vastutava töötaja (edaspidi vastutava isiku). Juhul, kui vastutavat isikut ei ole

määratud, on vastutavaks isikuks riigihangete osakonna juhataja.

2.2.2. Vastutav isik valmistab ette ja viib läbi kõik hanketoimingud vastavalt RHS-ile,

käesolevale Korrale ja riigihanke alusdokumentidele, välja arvatud sellised hanketoimingud,

mis oma olemuse poolest ei saa kuuluda tema ainukompetentsi (nt hankekomisjoni töö,

ideekonkursi žürii töö jm); selliste hanketoimingute läbiviimisel osaleb vastutav isik vastavalt riigihangete osakonna juhataja korraldustele.

2.2.3. Vastutav isik valmistab ette hankeotsustuste projektid ja teeb iseseisvalt minikonkursside

hankeotsustused, kui riigihangete osakonna juhataja ei ole andnud teistsugust korraldust.

2.2.4. Vastutav isik lisab kõik hanketoimingute käigus loodud dokumendid kuni hankelepingu

sõlmimiseni dokumendihaldussüsteemi. Riigihangete registris läbiviidud hanke puhul

riigihangete registris koostatud dokumente ja hankega seotud teabevahetust

dokumendihaldussüsteemi lisama ei pea.

2.2.5. Riigihangete osakonnal on õigus saada hanketoimingute läbiviimiseks vajaminevat

informatsiooni juhatuse liikmetelt, kõikidelt struktuuriüksustelt ja töötajatelt, samuti kaasata

hankivaid struktuuriüksusi ja nende töötajaid struktuuriüksuse juhi nõusolekul vastava

struktuuriüksuse vajadusteks hanketoimingute läbiviimisele.

2.3. Hankiv struktuuriüksus menetlust korraldava struktuuriüksusena ja hanketoimingute läbiviimise eest vastutav isik

2.3.1. Juhul, kui hankiv struktuuriüksus ise on menetlust korraldav struktuurüksus, määrab

hankiva struktuuriüksuse juht kõigi või teatud osa või üksikute hankivas struktuuriüksuses

teostatavate hangete eest vastutava töötaja (edaspidi vastutava isiku). Juhul, kui vastutavat

isikut ei ole määratud, on vastutavaks isikuks hankiva struktuuriüksuse juht.

2.3.2. Vastutav isik valmistab ette ja viib läbi kõik hanketoimingud vastavalt RHS-ile,

käesolevale Korrale ja riigihanke alusdokumentidele, välja arvatud sellised hanketoimingud,

mis oma olemuse poolest ei saa kuuluda tema ainukompetentsi (nt hankekomisjoni töö,

ideekonkursi žürii töö jm); selliste hanketoimingute läbiviimisel osaleb vastutav isik vastavalt

struktuuriüksuse juhi korraldustele.

2.3.3. Vastutav isik valmistab ette hankeotsustuste projektid ja teeb iseseisvalt hankeotsustused

vastavalt struktuuriüksuse juhi korraldustele.

2.3.4. Vastutav isik lisab kõik hanketoimingute käigus loodud dokumendid kuni hankelepingu

sõlmimiseni ja hankelepingu dokumendihaldussüsteemi.

2.3.5. Hankelepingute sõlmimise ja täitmise eest vastutab hankiva struktuuriüksuse juht.

Hankiva struktuuriüksuse juht võib määrata kõigi või osa või üksikute hankelepingute

sõlmimise ja täitmise eest vastutava töötaja (hankelepingu või hankelepingute sõlmimise ja

täitmise eest vastutava isiku), s.h eraldi hangete eest vastutava töötaja määramisest.

8

3. Hangete planeerimine

3.1. Hangete planeerimise eesmärk 3.1.1. Hangete planeerimise eesmärgiks on eelkõige:

3.1.1.1. RMK ja struktuuriüksuste eelarvevahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine;

3.1.1.2. hankemenetluse läbiviimise kohustuse tuvastamine läbi hankelepingu eeldatava

maksumuse määratlemise või muude RHS-s sätestatud erandite, lihtsustuste või täpsustuste

kohaldamise võimaluste kindlakstegemise;

3.1.1.3. hankelepingu sõlmimiseks ja/või hankemenetluse läbiviimiseks kohustuslike või

vajalike hankemenetluse liikide, tähtaegade ja menetlusnormide järgimise hõlbustamine ja

tagamine.

3.2. Hankeplaan 3.2.1. Iga-aastases hankeplaanis esitatakse eelarveaasta eelselt teadaolevad andmed

eelarveaasta jooksul läbi viia kavatsetavate lihthangete, hankemenetlusega riigihangete ja

sotsiaal- ja eriteenuste piirmäärasid ületavate sotsiaal- ja eriteenuste hangete kohta, võimalusel

ja vajadusel ka väikehangete kohta.

3.2.2. Hankeplaani koondatakse struktuuriüksuste poolt kavandatavad hanked eelarvete

koostamise käigus. Eelarve koostamise ajakava kinnitamisel võetakse muu hulgas arvesse

vajadust koondada hankeplaani esitamiseks kavandatavad andmed.

3.2.3. Struktuuriüksuse poolt hankeplaani esitatavate andmed edastab riigihangete osakonnale

struktuuriüksuse eelarve koostaja, järgides käesolevat Korda ja eelarve koostamise juhendit.

3.2.4. Hankeplaani koostab riigihangete osakond, võttes aluseks struktuuriüksuste poolt

esitatud andmed, järgides käesolevat Korda.

3.2.5. Hankeplaan kinnitatakse riigihangete osakonna juhataja poolt eelarveaastale eelnevaks

15. detsembriks, selle tähtpäeva järgimise mõistliku võimatuse korral esimesel võimalusel

peale seda tähtpäeva.

4. Menetluste läbiviimine

4.1. Üldsätted 4.1.1. Kõikide hangete läbiviimisel olenemata sellest, kas koostatakse ja kinnitatakse riigihanke

alusdokumendid ja avaldatakse teade hanke kohta või mitte, peab hankija järgima riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS-is.

4.1.2. Menetlust korraldav struktuuriüksus koostab ja kinnitab RHS-is ja Korras ettenähtud

juhtudel hanke läbiviimiseks riigihanke alusdokumendid ja võimaldab konkureerivate

pakkumuste esitamist.

4.1.3. Riigihanke alusdokumentides peavad RHS-is sätestatud juhtudel sisalduma vähemalt

RHS-is sätestatud andmed. Muudel juhtudel peab riigihanke alusdokumentides sisalduma

9

vähemalt pakkumuse esitamist kaaluva mõistliku isiku jaoks eelduslikult huvipakkuv teave,

nagu näiteks järgnev:

4.1.3.1. andmed hankija ja hankiva struktuuriüksuse kohta, s.h kontaktandmed hanke kohta

selgituste ja täpsustuste saamiseks;

4.1.3.2. vajadusel hankes osalemise tingimused (nõuded pakkujatele);

4.1.3.3. arusaadavalt väljendatud ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alus-

dokumentides sisalduvatele tingimustele, lihtsamatel juhtudel märge pakkumuste esitamise

võimaluse kohta;

4.1.3.4. hankeobjekti tehniline kirjeldus või hankeobjekti üldine kirjeldus koos sellele

esitatavate funktsionaalsete nõuetega; lihtsamatel juhtudel hankeobjekti lihtne lühikirjeldus;

4.1.3.5. vajadusel või olemasolul kõik teadaolevad hankelepingu tingimused või hankelepingu

projekt või vorm, kui selle esitamine on vastavas valdkonnas või hankeobjekti arvestades

asjakohane või viide hankelepingu võimalikele tingimustele (nt kui aktsepteeritakse teise

lepingupoole poolt antud valdkonnas kasutatavat tavapärast lepinguprojekti);

4.1.3.6. kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi või märge selle

kohta, et pakkumused võistlevad hinna või maksumuse alusel;

4.1.3.7. pakkumuste esitamise tähtpäev ja koht ning juhul, kui pakkumused avatakse avalikult,

siis avamise aeg ja vajadusel koht;

4.1.3.8. vajadusel pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg, kui see on vastavas valdkonnas

asjakohane;

4.1.3.9. vajadusel või RHS-is sätestatud juhtudel märge selle kohta, kas, kuidas ja kelle

äranägemisel peetakse pakkujatega peale või enne pakkumuste esitamist läbirääkimisi.

4.1.4. Menetlust korraldav struktuuriüksus jälgib, et hanke läbiviimisel oleks põhjendatud

juhtudel riigihanke alusdokumentides sätestatuna tagatud hankija õiguste kaitse ja hankijale

tekkiva kahju sissenõudmise võimalus (nt pakkumuse tagasi nõudmise kaudu), kui pakkujad ei

täida nõuetekohaselt RHS-ist, riigihanke alusdokumentidest ja pakkumuse esitamisest hanke

toimumise ajal tulenevaid kohustusi.

4.2. Väikeostud 4.2.1. Väikeostude teostamisel maksumusega kuni väikehanke piirmäärani (välja arvatud) ei

pea hankiv struktuuriüksus koostama riigihanke alusdokumente ega taotlema konkureerivate

pakkumuste esitamist erinevatelt pakkujatelt, vaid võib teostada ostu või tellimise ehk sõlmida

hankelepingu erinevate pakkujate olemasolul nende poolt pakutavate asjade, teenuste või

ehitustööde andmete, omaduste ja maksumuste kohta kättesaadava info võrdlemise teel ilma

täiendavate hanketoimingute läbiviimiseta selliselt, et ostu teostamisel kaasneks RMK-le

võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu.

4.2.2. Hankiv struktuuriüksus peab tagama väikeostu dokumenteerimise vähemalt

vastavaliigilise ja vastava maksumusega tehingu jaoks arve kinnitamisel ja lepingute

menetlemise korras nõutaval tasemel.

4.2.3. Väikeostu teostamisel ühekordse maksumusega 5000 eurot või rohkem tuleb erinevate

pakkujate asjade, teenuste või ehitustööde andmete, omaduste ja maksumuste kohta

kättesaadava info võrdlemise tulemused või selgitus selle kohta, miks erinevate pakkujate

andmeid ei võrreldud, valiku tegemisel arvesse võetud asjaolud ja põhjendused dokumenteerida

ning säilitada dokumendihaldussüsteemis.

10

4.3. Väikehanked 4.3.1. Väikehangete teostamisel maksumusega alates väikehanke piirmäärast kuni lihthanke

piirmäärani (välja arvatud) ei pea hankiv struktuuriüksus koostama riigihanke alusdokumente

ja võib teostada ostu või tellimise ehk sõlmida hankelepingu olenevalt asjaoludest erinevate

pakkujate asjade, teenuste või ehitustööde andmete, omaduste ja maksumuste kohta

kättesaadava info võrdlemise teel ilma täiendavate hanketoimingute läbiviimiseta, kohaldades

siiski punktides 4.2.2. ja 4.2.3. väikeostu teostamise kohta sätestatut, kui esineb eraldi või koos

vähemalt üks alltoodud alustest:

4.3.1.1. väikehanke p 4.3.2. kohase läbiviimise käigus ei esitatud ühtegi pakkumust või kõik

esitatud pakkumused olid väikehanke riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või esitati

isikute poolt, kes kõrvaldati väikehankest või jäeti kvalifitseerimata, ja väikehanke esialgseid

tingimusi oluliselt ei muudeta;

4.3.1.2. hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei tulene

väikehankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilistel põhjustel,

sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel;

4.3.1.3. hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute

sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda ajaliselt mõistlikul viisil

väikehanget läbi viia;

4.3.1.4. asjade väikehankel hangitavaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe-

või arendustegevuse eesmärgil ja hankelepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu

saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude

katmiseks;

4.3.1.5. asjade väikehankel ostetakse asju samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks

asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste

omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille

käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme, kusjuures sellise

täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat;

4.3.1.6. asjade väikehankel ostetakse asju kaubabörsil;

4.3.1.7. asjade või teenuste väikehankel ostetakse asju või tellitakse teenuseid eriti soodsatel

tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotihaldurilt

võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks;

4.3.1.8. teenuste või ehitustööde väikehankel tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis

seisnevad samalt pakkujalt mõne väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke tulemusel

kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas

olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hankemenetlust

või väikehanget väljakuulutavas teates või kuulutuses on teavitatud sellise hankelepingu

tingimustest ja sõlmimise võimalusest väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke

tulemusel või kui sellist korratavust saab teenuste või ehitustööde olemuse põhjal eeldada;

4.3.1.9. teenuste väikehankel sõlmitakse hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest

ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses või ideekonkursi kohta avaldatud teates

või kuulutuses. Kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse

läbirääkimisi kõigi võitjatega.

4.3.2. Väikehangete teostamisel maksumusega alates väikehanke piirmäärast kuni lihthanke

piirmäärani (välja arvatud) viiakse läbi järgmised hanketoimingud:

4.3.2.1. koostatakse riigihanke alusdokumendid;

4.3.2.2. avaldatakse väikehanke kohta teade RMK veebilehel ja/või seal viidatud eraldi

hankekeskkonnas;

11

4.3.2.3. selgitustaotluste esitamisel riigihanke alusdokumentide kohta edastatakse vastus

konkreetse väikehanke toimingutega kõige rohkem kokkusobival viisil (nt eraldi

hankekeskkonna kasutamisel korral selles hankekeskkonnas);

4.3.2.4. võetakse vastu esitatud pakkumused, kontrollitakse pakkumuste ja pakkujate vastavust

väikehankes esitatud nõuetele;

4.3.2.5. vajadusel kõrvaldatakse mittevastavad pakkujad ja/või pakkumused hankest,

võrreldakse ja hinnatakse vastavaid pakkumusi, vajadusel peetakse läbirääkimisi ning

selgitatakse välja eduka(d) pakkuja(d);

4.3.2.6. sõlmitakse hankeleping ning seejärel teostakse ost või tellimine,.

4.4. Lihthanked ja hankemenetlusega riigihanked 4.4.1. Lihthankes ja hankemenetlusega riigihankes viiakse hanketoimingud läbi vastatavalt

RHS-is, käesolevas Korras ja riigihanke alusdokumentides sätestatule:

4.4.1.1. Hankiva struktuuriüksuse osalusel, eelkõige tehnilise kirjelduse koostamise osas,

koostatakse, lähtudes RHS-ist, riigihanke alusdokumendid, vajadusel need kooskõlastatakse

asjassepuutuvate struktuuriüksuste, töötajate ja kolmandate isikutega ja kinnitatakse ning

algatatakse hange sellekohase teate avaldamisega riigihangete registris või kui teate avaldamine

ei ole hankemenetluse liigi valiku tõttu asjakohane, siis muul viisil;

4.4.1.2. edastatakse vastused hankes esitatud selgitustaotlustele riigihanke alusdokumentide

kohta, kooskõlastades vastused asjakohastel juhtudel eelnevalt hankiva struktuuriüksusega;

4.4.1.3. võetakse vastu esitatud pakkumused, kontrollitakse pakkumuste ja pakkujate

vastavust esitatud nõuetele ja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist vastavalt RHS-

le;

4.4.1.4. vajadusel kõrvaldatakse mittevastavad pakkujad ja/või pakkumused hankest, koostöös

hankiva struktuuriüksusega võrreldakse ja hinnatakse vastavaid pakkumusi, vajadusel peetakse

läbirääkimisi, kui selline võimalus on RHS-is ja riigihanke alusdokumentides ette nähtud ning

selgitatakse välja edukas või edukad pakkujad;

4.4.1.5. riigihangete osakonna poolt teavitatakse hankivat struktuuriüksust hankelepingu

sõlmimise võimalusest, valmistatakse sõlmimiseks ette ja hankiva struktuuriüksuse poolt

sõlmitakse hankeleping;

4.4.1.6. riigihangete osakonna poolt esitatakse hankelepingu sõlmimise järgselt ja

hankelepingu täitmise lõppemise järgselt, samuti muudel asjakohastel juhtudel andmed

hankelepingu ja selle täitmise kohta riigihangete registrile.

4.5. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse hanked maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste piirmäärade

4.5.1. Eriteenuste hangete maksumusega kuni 15 000 eurot (välja arvatud) hanketoimingud

viib läbi hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras väikeostudele

kehtestatud nõudeid.

4.5.2. Eriteenuste hangete maksumusega alates 15 000 eurost kuni eriteenuste piirmäärani

(välja arvatud) hanketoimingud viib läbi riigihangete osakond, kohaldades vähemalt käesolevas

Korras väikehangetele kehtestatud nõudeid. Kokkuleppel riigihangete osakonnaga võib

hanketoimingud läbi viia hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras

väikehangetele kehtestatud nõudeid.

4.5.3. Sotsiaalteenuste hangete maksumusega kuni 30 000 eurot (välja arvatud)

hanketoimingud viib läbi hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades käesolevas Korras

väikeostudele kehtestatud nõudeid.

12

4.5.4. Sotsiaalteenuste hangete maksumusega alates 30 000 eurost kuni sotsiaalteenuste

piirmäärani (välja arvatud) hanketoimingud viib läbi riigihangete osakond, kohaldades

vähemalt käesolevas Korras väikehangetele kehtestatud nõudeid. Kokkuleppel riigihangete

osakonnaga võib hanketoimingud läbi viia hankiv struktuuriüksus iseseisvalt, kohaldades

käesolevas korras väikehangetele kehtestatud nõudeid.

4.6. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse hanked maksumusega alates sotsiaal- ja eriteenuste piirmääradest

4.6.1. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse hankes viiakse hanketoimingud läbi vastatavalt

RHS-is, käesolevas Korras ja riigihanke alusdokumentides sätestatule:

4.6.1.1. Hankiva struktuuriüksuse osalusel eelkõige tehnilise kirjelduse koostamise osas

koostatakse, lähtudes RHS-ist, riigihanke alusdokumendid, vajadusel need kooskõlastatakse

olemasolul hankekomisjonide, asjassepuutuvate töötajate ja kolmandate isikutega ja

kinnitatakse ning algatatakse hange sellekohase teate avaldamisega riigihangete registris või

kui teate avaldamine ei ole hankemenetluse liigi valiku tõttu asjakohane, siis muul viisil;

4.6.1.2. edastatakse vastused hankes esitatud selgitustaotlustele riigihanke alusdokumentide

kohta, kooskõlastades vastused asjakohastel juhtudel eelnevalt hankiva struktuuriüksusega;

4.6.1.3. võetakse vastu esitatud pakkumused, kontrollitakse pakkumuste ja pakkujate

vastavust esitatud nõuetele ja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist vastavalt RHS-

le;

4.6.1.4. vajadusel kõrvaldatakse mittevastavad pakkujad ja/või pakkumused hankest,

koostöös hankiva struktuuriüksusega võrreldakse ja hinnatakse vastavaid pakkumusi, vajadusel

peetakse läbirääkimisi, kui selline võimalus on seaduses ja riigihanke alusdokumentides ette

nähtud, ning selgitatakse välja edukas pakkuja või edukad pakkujad;

4.6.1.5. riigihangete osakonna poolt teavitatakse hankivat struktuuriüksust hankelepingu

sõlmimise võimalusest, valmistatakse sõlmimiseks ette ja hankiva struktuuriüksuse poolt

sõlmitakse hankeleping;

4.6.1.6. riigihangete osakonna poolt esitatakse hankelepingu sõlmimise järgselt ja

hankelepingu täitmise lõppemise järgselt, samuti muudel asjakohastel juhtudel andmed

hankelepingu ja selle täitmise kohta riigihangete registrile.

5. Hankelepingute sõlmimine, täitmine, muutmine ja lõpetamine

5.1. Lepingute menetlemise korra kohaldamine 5.1.1. Hankelepingute sõlmimine, täitmine, muutmine ja lõpetamine toimub lepingute

menetlemise korras sätestatud nõuete kohaselt.

5.1.2. Hankeleping, millele on õigusaktis kehtestatud vorminõue, peab olema sõlmitud

õigusaktist tulenevas vormis. RHS-ist tulenevalt peab hankelepingu sõlmima kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot.

5.2. Hankelepingu tingimused 5.2.1. Hankelepingu tingimused peavad vastama RHS-is sätestatud nõuetele, riigihanke

alusdokumentide ja edukaks tunnistatud pakkumuse tingimustele, läbirääkimiste pidamise

korral samuti läbirääkimiste käigus kokkulepitud tingimustele.

5.2.2. Juhul, kui hange teostati ilma riigihanke alusdokumente koostamata, peavad

hankelepingu tingimused vastama hanketoimingute läbi viimisel hankes osalemisest huvitatud

13

isikutele edastatud tingimustele ja pakkujate poolt esitatud pakkumustes toodud tingimustele,

samuti läbirääkimiste pidamise korral läbirääkimiste käigus kokkulepitud tingimustele.

5.2.3. Hankelepingu päisesse lisatakse selle olemasolul hanke viitenumber, mis osundab

läbiviidud hankemenetlusele ja riikliku riigihangete registri kandele. Hankelepingu päisesse

lisatakse ka viide hankesarjale DHSis (selle olemasolul).

5.3. Hankelepingu muutmine 5.3.1. Hankelepinguid võib muuta, kui see ei ole keelatud seaduses ja kui see on lubatud RHS-

s.

5.4. Hankelepingu lõpetamine 5.4.1. Hankelepingu lõpetamine toimub Võlaõigusseaduses sätestatud korras. Leping lõpeb

lepingu täitmisel, lepingu tähtaja lõppemisel või lepingu ülesütlemisel või lepingust

taganemisel või lepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel.

5.4.2. Hankelepingu, mille kohta on esitatud andmed riigihangete registrile, täitmise kohta

esitatakse riigihangete registrile andmed lepingu täitmise kohta RHS-s sätestatud tähtaja

jooksul.

5.4.3. Hankiv struktuuriüksus esitab viie tööpäeva jooksul peale Korra punktis 5.4.2. nimetatud

hankelepingu lõppemist riigihangete osakonnale lõppenud hankelepingu kohta järgmised

andmed:

5.4.3.1. hankelepingu nimetus, DHSi viide, hankelepingu teise poole nimi ja RMK hankiva

struktuuriüksuse nimi;

5.4.2.2. hankelepingus tehtud muudatused koos muudatuste põhjendustega ja hankelepingu

täitmise olulised erinevused võrreldes hankelepingus sätestatuga, eelkõige hankelepingu

rikkumine või ennetähtaegne lõpetamine;

6. Dokumentide vormistamine, salvestamine ja säilitamine

6.1. Riigihanke alusdokumendid 6.1.1. Riigihanke alusdokumendid vormistatakse üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning kinnitatakse juhatuse otsusega või juhatuse liikme või menetlust korraldava

struktuuriüksuse juhi poolt.

6.1.2. Riigihanke alusdokumente ei pea eraldi dokumendina vormistama väikeostude puhul.

Sellisel juhul võib riigihanke alusdokumendi vormistada huvitatud isikutele saadetava kirjana

või elektroonilise dokumendina (e-kiri vms), mis sisaldab Korra punktis 4.1.3. sätestatud

informatsiooni.

6.2. Teated, selgitustaotlused ja muu infovahetus

6.2.1. RHS-s sätestatud juhtudel peab infovahetus toimuma RHS-is sätestatud nõudeid järgides

elektroonilises või kirjalikus vormis.

6.2.2. Hankemenetlusega riigihanke, lihthanke ning sotsiaal-ja eriteenuste hanke läbiviimisel

või infovahetuseks kasutatakse riigihangete registri elektrooniliste riigihangete keskkonda.

14

6.2.3. Väikehanke läbiviimiseks võib kasutada muud selleks sobivat ja kehtivatele õiguslikele

nõuetele vastavat elektroonilist keskkonda. Viide sellise keskkonna kasutamisele avaldatakse

RMK veebilehel. Sellise keskkonna kasutamine väikehangete läbiviimisel on käesoleva Korra

tähenduses võrdsustatud teate või kuulutuse avaldamisega RMK veebilehel.

6.3. Hankeotsustused 6.3.1. Hankeotsustused vormistatakse üldjuhul kirjaliku või elektroonilise dokumendina:

juhatuse otsusena, juhatuse liikme või menetlust korraldava struktuuriüksuse juhi käskkirjana,

pakkumuste hindamise protokollina vms. Minikonkursside hankeotsustusi võib vormistada

hanke eest vastutava isiku poolt allkirjastatud protokolli vms dokumendina riigihangete

registris või muus elektroonilises keskkonnas.

6.3.2 Hankeotsustusi ei pea kirjaliku ega elektroonilise õigusaktina vormistama väikeostude

puhul, mida viib läbi hankiv struktuuriüksus ise.

6.4. Dokumentide salvestamine ja säilitamine

6.4.1. Hangetega seotud dokumendid salvestatakse ja säilitatakse RMK

dokumendihaldussüsteemis vastavalt RMK dokumentide loetelule.

6.4.2. Riigihangete registris läbiviidud hanke puhul riigihangete registris koostatud dokumente

ja hankega seotud teabevahetust dokumendihaldussüsteemi lisama ei pea, need dokumendid

säilitatakse riigihangete registris.

7. KORRA KINNITAMINE, RAKENDAMINE, MUUTMINE JA TÕLGENDAMINE

7.1. Korra kinnitab ja seda muudab RMK juhatus.

7.2. Korra rakendamiseks annab selgitusi, tõlgendusi ja kohustuslikke juhiseid riigihangete

osakond.