Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-

Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84

asuva lõigu ja km 2,753 asuva Mõisa

silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number {regNumber}

Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Ehitustööde teostamisel markeerida projekteeritud teelõigul riigitee 23198 sõidurada 3,5

m laiusena. Ehitustööde käigus tuleb täpsustada kui pikas ulatuses sellise laiusega teelõik

markeeritakse.

3. Silla piirkonnas kehtestada kiiruspiirang 40 km/h. Ehitustööde käigus tuleb täpsustada kui

pikas ulatuses selline kiiruspiirang kehtestatakse.

4. Õhne jõgi ei kuulu tööde piirkonnas nn lõhejõgede koosseisu. Siiski on oluline jälgida, et

töid teostatakse väljaspool lõheliste kudemisaega (perioodil 15.09.-31.01.), et vältida

võimalikke häiringuid. Tööde teostamisel vältida settereostuse allavoolu kandumist ning

paigaldada selleks tööde piirkonnast allavoolu vajadusel settepüüdurid. Jälgida, et ei

kahjustataks jõe voolusängi ja tööde perioodil ei tõkestataks Õhne jõe looduslikku

voolurežiimi - allpool tööde piirkonda peab olema tagatud vähemalt miinimumvooluhulk

või looduslik vooluhulk, kui see on väiksem miinimumvooluhulgast.

5. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise

ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

2

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

6. Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis on

antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

7. Kuna projektlahendusega teostatakse üksikute puude langetamist Õhne jõe

veekaitsevööndis, siis vastavalt veeseaduse § 119 tuleb puude langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek.

8. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid

ei ole lubatud kasutada.

9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

11. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal.

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

3

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla

tee km 2,69-2,84 asuv lõik, km 2,753 asuv

Mõisa sild (nr 1022), km 2,813 asuv Pilpa

sild (nr 1031) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla

km 2,697-2,843 asuva lõigu

rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa

silla ehituse põhiprojekt. Muudatusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P22006

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1. Muinsuskaitseamet

17.02.2025 nr 5-

10/445-1

Projektala asub

ehitismäletiste

Taagepera mõisa park

ühises kaitsevööndis

Teavitasite Muinsuskaitseametit ehitusloa andmise

menetluse algatamisest riigitee Ala-Taagepera-

Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753

asuva Mõisa silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd

toimuvad eeldatavasti 2025. aastal vastavalt projektile

„Riigitee nr 23198 Ala‒Taagepera‒ Raiksilla km 2,697

–2,843 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva

Mõisa silla ehituse põhiprojekt. Muudatusprojekt“ (töö

nr P22006).

Palusite meie kooskõlastust/arvamust ehitusloa eelnõu

ning seisukohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) algatamata jätmise eelnõu kohta.

Muinsuskaitseamet on eelnõude ja nende lisadega

tutvunud. Muinsuskaitseamet on nimetatud projekti

kooskõlastanud 24.05.2023, nr 46261.

Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitusloa eelnõu ning

nõustub KMH algatamata jätmisega.

Otsus:

Lugeda, et Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitusloa

eelnõu ning nõustub KMH algatamata jätmisega.

2. Keskkonnaamet

21.02.2025 nr 6-

2/25/2858-2

Ala‒Taagepera‒

Raiksilla tee jääb

katastriüksusega

Taagepera mõis

piirneval lõigul

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7

ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel

kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 23198 Ala Taagepera Raiksilla tee km 2,69-2,84

asuva lõigu ja km 2,753 asuva Mõisa silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

Otsus:

1. Lugeda, et Keskkonnaamet kooskõlastab ehitusloa

andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõu.

2. Ehitustööde teostamisel arvestada järgnevate

Keskkonnaameti 21.02.25 kirjas nr 6-2/25/2858-2

toodud tingimustega:

2.1. Arboristil tuleb tööd teostada lindude

pesitsusperioodi ja nahkhiirte poegimise

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Taagepera mõisa pargi

alale. Tööde ala

vahetusse lähedusse

jäävad Eesti looduse

infosüsteemi andmetel

erinevate kaitsealuste

liikide leiukohad.

algatamata jätmine“ eelnõu koos ehitusprojekti ja

keskkonnamõju eelhinnanguga.

Kavandatav tegevus paikneb Valga maakonnas Tõrva

vallas Taagepera külas. Projekti eesmärk on riigitee

23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,753 asuva

olemasoleva Mõisa silla asemele uue silla rajamine ja

km 2,69-2,84 asuva lõigu rekonstrueerimine, sh km

2,813 asuva Pilpa silla remont. Ala‒Taagepera‒

Raiksilla tee jääb katastriüksusega Taagepera mõis

piirneval lõigul Taagepera mõisa pargi alale. Tööde ala

vahetusse lähedusse jäävad Eesti looduse infosüsteemi

andmetel erinevate kaitsealuste liikide leiukohad.

Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 kohaselt ei või

kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekuta anda ehitusluba.

Looduskaitseseaduse § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala ehk

Taagepera mõisa pargi valitsejaks Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti andis 28.01.2022 kirjaga nr 6-

2/22/1154-2 looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7 ja

Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskirja“ § 7 lg 2 p 3 alusel nõusoleku Ala‒Taagepera‒

Raiksilla maantee lõigu ning Mõisa silla ehitamise

projekteerimistingimuste andmiseks. Keskkonnaamet

esitas 17.01.2023 kirjaga nr 6-2/22/25122-2 arvamuse

Ala‒Taagepera‒Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu

rekonstrueerimise ja Mõisa silla ehituse põhiprojektile.

Kirja nr 6-2/22/1154-2 tingimuste ja 17.01.2023

arvamusega on ehitusloa eelnõus arvestatud.

Keskkonnaamet esitab järgnevad märkused:

välisel ajal ehk enne 15. märtsi või peale 15.

augustit. Vastasel korral tuleb arboristil

eelnevalt veenduda, et puudel ja nende

õõnsustes linde ega nahkhiiri ei elutseks.

Vastasel korral ei ole lubatud tööde jätkata

kuniks pesitsus või poegimisperiood on

lõppenud.

2.2. Mõisa silla rekonstrueerimisel tuleb arvestada,

et nahkhiirte leidumisel ei ole lubatud neid

häirida ja tööd tuleb peatada. Nahkhiirte

leidmisel palume sellest teavitada

Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

2.3. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut

tuleb taotleda vaid siis, kui silla

rekonstrueerimise tööd toimuvad veekogu

sees. Vastasel juhul veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut vaja ei ole.

2.4. Keskkonnaameti nõusolek on vajalik ainult

veekaitsevööndis puude raieks ja kaitsealuses

Taagepera mõisa pargis puuvõrade või

põõsaste kujundamiseks ja puittaimestiku

raieks. Projekti teistes piirkondades pole

Keskkonnaameti nõusolek vajalik.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

1. Teeprojekti seletuskirja peatükis 3.10

„Keskkonnakaitse“ on kirjutatud: „Puude

likvideerimist ja võrade piiramist, okste kärpimist

võib teostada ainult tegevusloaga arborist.“ Puude

ja okste likvideerimisel palume arvestada, et

looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Samuti, et nahkhiiri, kui II kategooria

kaitsealuseid liikide, ei ole lubatud kahjustada.

Seetõttu palume arboristil tööd teostada lindude

pesitsusperioodi ja nahkhiirte poegimise välisel

ajal ehk enne 15. märtsi või peale 15. augustit.

Vastasel korral tuleb arboristil eelnevalt veenduda,

et puudel ja nende õõnsustes linde ega nahkhiiri ei

elutseks. Vastasel korral ei ole lubatud tööde

jätkata kuniks pesitsus või poegimisperiood on

lõppenud.

2. Ka Mõisa silla rekonstrueerimisel tuleb arvestada,

et nahkhiirte leidumisel ei ole lubatud neid häirida

ja tööd tuleb peatada. Nahkhiirte leidmisel palume

sellest teavitada Keskkonnaametit riigiinfo

telefonil 1247.

3. Teeprojekti seletuskirja peatükis 3.11 on toodud,

et: „Käesoleva projektiga veekogus tegevusi ette ei

nähta ning välditakse setete allavoolu kandumist

jm võimalikke mõjusid.“ Täpsustame, et

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut

tuleb taotleda vaid siis, kui silla rekonstrueerimise

tööd toimuvad veekogu sees. Vastasel juhul

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut vaja

ei ole.

4. Elektrivarustuse projekti osa peatükis 4.4

„Haljastuse kaitsmine“ punktis 7 juhime

tähelepanu, et Keskkonnaameti nõusolek on

vajalik ainult veekaitsevööndis puude raieks ja

kaitsealuses Taagepera mõisa pargis puuvõrade või

põõsaste kujundamiseks ja puittaimestiku raieks.

Projekti teistes piirkondades pole Keskkonnaameti

nõusolek vajalik.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning Keskkonnaametile teadaolevast informatsioonist,

on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ning keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee

23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla tee km 2,69-2,84

asuva lõigu ja km 2,753 asuva Mõisa silla

rekonstrueerimise ehitusloa taotluse menetluses ei ole

eeldatavalt vajalik.

Eelnevast tulenevalt kooskõlastab Keskkonnaamet

looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ja Vabariigi Valitsuse

03.03.2006 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja“ § 7 lg 2 p 6 ja

keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel

riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla tee km 2,69-

2,84 asuva lõigu 2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1. Tõrva Vallavalitsus

21.02.2025 e-kiri

Tõrva Vallavalitsus kooskõlastab Riigitee 23198 km

2,69-2,84 asuva lõigu, km 2,753 asuva Mõisa silla ja

km 2,813 asuva Pilpa silla rekonstrueerimise

ehitusloa eelnõu ja nõustub KMH algatamata

jätmisega.

Otsus:

Lugeda, et Tõrva Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule ning nõustub KMH algatamata

jätmisega.

2. Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

17.02.2025 nr 4111-

1.17/660

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)

sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt

ELA121. Lähtuda ELASA poolt antud

kooskõlastusest KK4118VA, enne ehitustöid võtta

tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

1. Arvestada ehitustööde teostamisel kooskõlastuses

KK4118VA toodud tingimustega.

2. Enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse

SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu

https://elvi.elasa.ee/.

3. Loodusturism OÜ Loodusturism OÜ pole tähtajaks arvamust

avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus

esitatud arvamuse osas

1. Männi 20301:002:2090 15.02.25 e-kiri:

1. Kui pikaks ajaks on planeeritud tee sulgemine silla

ehituse ajal ja kus kaudu tuleb ümbersõit.

2.Kuhu on planeeritud ajutine bussi peatus.

17.02.25 e-kiri:

Arvamuste tabelis olen varem avaldanud soovi

1.liikumine Männi kinnistult Järvekalda kinnistule

Põhjendus:

Hetkel ei ole teada kui pikaks ajaks sild

liiklusele suletakse. See selgub siis, kui on

hangitud ehitustööde teostaja ja paika

pandud täpne tööde ajagraafik.

Riigitee km 2,857 asuv bussipeatus

ehitustegevusele ette ei jää. Juhul kui

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

seoses sealt igapäevaselt joogivee toomisega allikast

kuna minu kinnistul puudub kaev. Läheduses ei ole

teist kaevu. Projekti vaadates näen, et metallist

põrkepiire suleb selle läbipääsu. Soovin jätta sellese

väike läbipääs 1,2 m või lühendada seda piiret nii palju

kui võimalik. Arvamuste tabelis on tehtud otsus

tagada liikumine Männi kinnistult Järvekalda

kinnistule.2.Männi kinnistule oleks tarvis teha

mahasõidu remont. Selle kohta on tehtud otsus

mahasõidu remont samas arvamuste tabelis.3.Männi

kinnistult on tehtud äralõige kuid piiri tähised on

ümber paigaldamata maamõõtja poolt. Piiri tähised on

samas kohas kuhu nad paigaldati minu kinnistu

mõõtmisel. Seoses sellega tuleks paigaldada piiri

tähised maamõõtja poolt õigesse asukohta.

bussipeatuse asukohas on ehitustööde

perioodil vaja teha muudatusi või leida

ajutisele bussipeatusele uus asukoht,

lepitakse see kokku kohaliku

omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega.

Mõisa sillast Ala küla suunale jäävatel

elanikel on ehitustööde ajal

bussipeatusesse (juhul kui jääb

olemasolevasse asukohta või selle

lähistele) võimalik liikuda piki paisjärve

ääres olevat jalgteed.

Ehitusloa aluseks oleva projektiga Männi

kinnistust äralõiget tehtud ei ole.

Maaomaniku poolt tõstatatud piiritähiste

küsimuses toimus maaomanikuga

täiendav suhtlus telefoni ja e-kirja teel.

04.03.25 saatis maaomanik fotod, millelt

on piiritähised tuvastatavad. Peale fotode

saatmist toimunud telefonikõnes

jõudsime maaomanikuga ühisele

järelduseni, et piiritähised on õigetes

asukohtades.

Otsus:

1.Lühendada Mõisa sillast Ala küla

suunal sõidutee parempoolsesse serva

projekteeritud sõidukipiirdesüsteemi

suurusjärgus samale kaugusele nagu on

piire projekteeritud tee vasakpoolses

servas.

2.Arvestades asjaolu, et Männi kinnistu

ristumiskoha juures toimub riigiteel

katendi kokkuviimine olemasoleva

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

olukorraga, näha ehitustööde

teostamisel ette ristumiskoha remont.

Ristumiskohale rajatava katte pikkus

valida sarnaselt Männi ja Veskijärve

kinnistu ristumiskohale projekteeritud

asfaltbetoonkatte pikkusega.

3.Männi kinnistu piiritähiseid mitte

ümber paigaldada.

2. Veskijärve 20301:002:1970 Ehitusloa menetluses avaldasid arvamust kaks

kinnistu omanikku eraldiseisvate kirjadega.

Arvamused on lisatud eraldi ridadele.

Meie kinnistule mahasõit on projektis väiksem kui

tegelik olukord ja minu palve oleks seda teha natuke

suuremaks.

Kas on võimalik lahendada antud olukord, et tagada

ohutu ja mugav juurdepääs minu kinnisasjale.

Otsus:

Arvestada esitatud ettepanekuga ning

ehitada Veskijärve kinnistu juurdepääs

laiemaks. Täpne ristumiskoha laius tuleb

ehitustööde ajal kokku leppida

Transpordiameti ehituse projektijuhiga.

3. Veskijärve 20301:002:1970 Ehitusloa menetluses avaldasid arvamust kaks

kinnistu omanikku eraldiseisvate kirjadega.

Arvamused on lisatud eraldi ridadele.

Rajatise joonisel on värava laius 2,5m, vana värav oli

üle 4m lai, mis on vajalik küttepuude veoks ja teiste

veoautode sissesõiduks, palun tehke see parandus.

Otsus:

Arvestada esitatud ettepanekuga ning

ehitada Veskijärve kinnistu juurdepääs

laiemaks. Täpne ristumiskoha laius tuleb

ehitustööde ajal kokku leppida

Transpordiameti ehituse projektijuhiga.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva

Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

23198 Ala-Taagepera-

Raiksilla tee

82401:001:1036

23198 Ala-Taagepera-

Raiksilla tee

82401:001:1040

Apteegi 20301:002:2370

Järvekalda 82401:001:1048

Mätta 82401:001:1041

Taagepera järv 20301:001:0079

Veski 82401:001:1037

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 22004351 Tartu-Tallinn 2023

Versioon 27.02.2023 /// TÖ Ö

N R

22004351

Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 13

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 13

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 14

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 17

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 18

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 19

4.7. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 19

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 20

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 21

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojektile. Kavandatav tegevus paikneb Valga maakonnas Tõrva vallas Taagepera külas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga detsember 2022.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht on tähistatud sinise joone ning oranži ringiga. Projekti tehnilise kirjelduse Lisa 2. Projekteeritava lõigu asukoha skeem

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus 3 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10), aga VV määruse nr 224 §13 p 8 täpsustatud juhtude alla tegevus ei kuulu. Küll aga on tegu VV määruse nr 224 §15 p 8 tegevusega, kuna projektiala jääb osaliselt looduskaitse aluse Taagepera mõisa pargi alale.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

3 Vee erikasutamise vajaklikkuse üle otsustab Keskkonnaamet.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.4

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 23198 km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimine (sh bussipeatus, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) ning km 2,753 asuva olemasoleva Mõisa silla asemele uue silla rajamine, mis võtab vastu tänapäevaseid liikluskoormusi ja vastab liiklusohutusnõuetele.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale ja joonistele.

Asendiplaani lahendus (joonis 3.1)

Projekteeritud tee jälgib olemasolevat muldkeha ja teemaa kinnistu piire.

Trassi alguses on projekteeritav katend viidud sujuvalt kokku olevaga. Olev katend on 5,7 m laiune, projekteeritud katend 6,0 m.

PK 00+10 ristub riigimaantee varem kohaliku omavalituse tellimusel projekteeritud jalgtee projektlahendusega, mis on antud hetkel veel välja ehitamata.

PK 26+95 on projekteeritud vasakul Männi kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt tüüplahenduseIe.

PK 27+55 on kavandatud oleva Mõisa silla rekonstrueerimine. Silla ja kõrge mulde tõttu on sõiduteele projekteeritud põrkepiirded. Silla kõrvale on kavandatud Päästeametile külmumise vastane veevõtukoht, teenindusega sillalt, mis on Päästeameti esindajaga eelnevalt kooskõlastatud lahendus.

PK 27+80 on projekteeritud vasakul Porgandi kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt tüüplahenduseIe. Lisaks on kavandatud kinnistust äralõige.

PK 27+80 on projekteeritud paremale Veskijärve kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt tüüplahenduseIe.

Olevate kiviaedade säilitamisega projektalal on võimalusel arvestatud. Samuti on arvestatud võimalusel oleva kõrghaljastuse säilitamisega, kuid osaliselt tuleb puid likvideerida, et tagada minimaalne vaba ruum.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

PK 28+10 on kavandatud oleva kivist truubi rekonstrueerimine.

PK 28+55 on projekteeritud vasakule kohaliku Taagepera – Tundre tee ristmiku rekonstrueerimine. Ristmiku parameetrid on valitud analoogsed olevale.

PK 28+70 on kavandatud olev bussipeatuse paviljon säilitada. Bussile on kavandatud 2,5 m laiune tasku. Olemasoleva bussipaviljoni ja bussitasku vaheline ooteala on ettenähtud asfalteerida vastavalt TRAM juhisele.

PK 29+20 on projekteeritud paremale Veski kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt tüüplahenduseIe.

PK 29+25 on projekteeritud vasakule Taagepera mõis kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt olevatele katendi parameetritele.

PK 29+35 ristub riigimaantee varem kohaliku omavalituse tellimusel projekteeritud jalgtee projektlahendusega, mis on antud hetkel veel välja ehitamata.

PK 29+45 on projekteeritud paremale Lossivärava kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt tüüplahendusele.

PK 29+65 on projekteeritud vasakule Taagepera mõis kinnistu oleva mahasõidu rekonstrueerimine, vastavalt tüüplahendusele.

Projektala lõpus on projekteeritud 6,0 m laiune katend viidud sujuvalt kokku oleva 4,55 m laiuse katendiga.

Vertikaalplaneering

Tee vertikaali projekteerimisel on arvestatud oleva katendi, mulde ja ümbritseva maapinna kõrgustega ja sademevee ärajuhtimise võimalustega. Üldiselt on sademeveed kavandatud juhtida kalletega katendilt teed ümbritsevatele haljasaladele. Tee mullet ümbritseva maapinna kõrgusi ei ole kavandatud muuta. Projekteeritud katend ja pikiprofiil on vajadusel ja võimalusel kavandatud olevast madalamale sh arvestades piirnevate kinnistute mahasõitudel mõistliku pikikalde tagamise võimaldamisega.

Haljasaladel tuleb tagada maapinna kalle tee katendist eemale, et vältida lompide teke katendil või teepeenral – üsna tihti on põhjuseks üleliigse mittesobiliku pinnase laiali planeerimine teemaale, mille tulemusel tõstetakse olevat maapinda ja takistatakse seeläbi vete eemale juhtimist ja selline tegevus ei ole lubatud!

Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Kurvides, kus on projekteeritud viraaž, on maksimaalne viraaži kalle 4,0%.

Veeviimarid

Projektalal puudub olev sademeveekanalisatsiooni torustik.

Sademeveed on juhitud teed ümbritsevale haljasalale või eesvooludesse (kraav, Õhne jõgi). Kivist truubi kohal paikneb ca 10m pikkune dreentoru, mis suunab sademeveed teemaale jäävale haljastatud nõlvale. Mõisa sillal olevad veeviimarid juhivad kattepeale sademevee Õhne jõkke.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

Projektalal on PK 8+10 riigimaantee all on kivist truup, mis on kavandatud rekonstrueerida.

Tänavavalgustuse ümbertõstmine

Projektalal paikneb olev tänavavalgustus, mis kuulub Tõrva vallavalitsusele.

Oleva riigitee rekonstrueerimise projektlahendusest tulenevalt on vajalik oleva teevalgustuse osaline ümbertõstmine.

Mõisa silla plaanilahendus (joonis 3.2)

Mõisa silla asukohas nähakse teelõigu rekonstrueerimisega ette tee telje nihutust ca 1...1,5 m, ning plaanikõveriku suurendamist liiklusohutuse tagamiseks.

Projekteeritav Mõisa sild paikneb plaanikõveral raadiusega 100 m, mis vastab projektkiirusel 50 km/h ja 4,0% ühepoolse põikkalde korral tasemel ERANDLIK.

Ristlõike lahendus

Silla ristlõige koostatud vastavalt lähteülesandele:  Sõidutee gabariit 7,0 m  Sõiduraja laius 5,0 m  Kindlustatud peenar sillal 1,0 m  Servapruss 0,6 m

Vertikaallahendus

Mõisa silla asukohas langetatakse teeprojektiga pikiprofiili ca 15..20 cm optimeerimaks tee-ehituse mahtusid ning võimaldamaks mahasõidutega ligipääsu ümbritsevatele kruntidele. Sõidutee vertikaallahendust iseloomustab 1% pikikalle ja 4% viraaž tulenevalt silla paiknemisel plaaniraadiusel.

Vetejuhtimine (truubid, kraavid)

Silla rekonstrueerimisprojekti kontekstis antud Mõisa silla teelõigul täiendavalt teekraave ei projekteerita.

Ehitusaegne vetejuhtimine kaldakindlustuse rajamiseks kooskõlastada Tellijaga ehitustehnoloogiliste võtetega Tööprojekti raames.

Käesoleva projektiga veekogus ehitustegevusi ette ei nähta.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Riigitee nr 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekt.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 3.2 Rajatava silla vaade. Allikas: Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,753 asuva Mõisa silla ehituse põhiprojekt

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva maantee ja sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiala asub Valga maakonnas Tõrva vallas (haldusreformi järgne), kus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tõrva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Tõrva linna, Põdrala, Hummuli, Puka, Vihula ja Helme valla üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala endises Helme vallas, mille üldplaneering kehtestati 2009. aastal. Üldplaneeringus ning maakonnaplaneeringus ei ole suuniseid, mis otseselt käsitleks kavandatavat tegevust (tee rekonstrueerimine, olemasoleva silla asendamine). Planeeringute kontekstis on tegemist olemasoleva tee ja olemasoleva sillaga. Kavandatav tegevus toimub teemaa piirides ja ka oluline mõju maakasutusele puudub.

Endise Helme valla üldplaneeringu ning Valga maakonnaplaneeringu alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku aladele, kuid jääb väärtusliku maastiku alale. Aga arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu ning silla rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, kuuluv Tündre loodusala (RAH0000237) jääb rekonstrueeritavast teelõigust ca 2 km kaugusele. Mõju sellele puudub.

EELIS andmetel paikevad kavandatava tegevuse lähistel II kategooria kaitsealuste nahkhiirte – põhja-nahkhiire (KLO9115655, KLO9113935), pruun-suurkõrva (KLO9113937), veelendlase (KLO9113936), suurvidevlase (KLO9115816) ja pargi- nahkhiire (KLO9115862) leiukohad (vt joonis 4.1).

Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist ainsa suureneva ohuga, sest üldiselt teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb. Antud juhul toimub projektiga ette nähtud tegevus juba olemasoleval teelõigul ning sillal. Täiendavalt on projektialal kiirusepiirang 50 km/h ning ja liiklussagedus teel pole suur (vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 36 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 96%; veoautod/autobussid 4%) ning 2020. a loendusandmetel 35 sõidukit ööpäevas). Seega võib öelda, et projekti elluviimise järgselt ei kaasne liiklusest tingitud olulist muutust nahkhiirte elutingimustele.

Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud valgusreostust. Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Kui tugev valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate sissepääsuavade lähedale, võib see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaevaga nahkhiiri püüda saavad. Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tuleks tee lähedal paikneva elupaiga piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid (vt ka ptk 4.6).

Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatav tegevus vähesel määral kaitsealusel alal – Taagepera mõisa park (KLO1200171). Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale 5 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Täiendavalt on kaitse-eeskirjade alusel pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta pargis keelatud: puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie, projekteerimistingimuste andmine ning katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 28.01.2022 kirjaga nr 6-2/22/1154-2 arvamuse ka projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas järgmist:

Lähteülesande alusel ehitatakse uus Mõisa sild, mis ületab Õhne jõge. Õhne jõgi ei kuulu tööde piirkonnas nn lõhejõgede koosseisu. Siiski on oluline jälgida, et töid teostatakse väljaspool lõheliste kudemisaega (perioodil 15.09.-31.01.), et vältida võimalikke häiringuid. Sobivaim aeg tööde teostamiseks on suvine madalvee periood. Tööde teostamisel vältida settereostuse allavoolu kandumist ning paigaldada selleks tööde piirkonnast allavoolu vajadusel settepüüdurid. Jälgida,

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

et ei kahjustataks jõe voolusängi ja tööde perioodil ei tõkestataks Õhne jõe looduslikku voolurežiimi - allpool tööde piirkonda peab olema tagatud vähemalt miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui see on väiksem miinimumvooluhulgast.

Lisaks tuleb Keskkonnaametilt nõusolekut küsida ka ehitusloa andmiseks, vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8.

EELIS andmetel paikneb kavandavast tegevusest ca 30 m kaugusel ka III kategooria kaitsealuse linnuliigi valge-toonekure (KLO9105775) leiukoht (vt joonis 4.1), olulise mõju kaasnemist sellele pole põhjust eeldada.

Järgides käesolevas peatükis esitatud tingimusi ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavale loodusobjektile.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna loodusväärtuste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb kogu projektala Taagepera mõisa hoonete ja pargi ühisesse kaitsevööndisse ning vähesel määral ehitismälestis Taagepera mõisa park ja alleed (reg-nr 23099) alale. Lisaks jäävad teelõigu lähedusse Taagepera mõisa piirdemüürid väravaehitistega (reg-nr 23100), Taagepera mõisa tall (reg-nr 23107), Taagepera mõisa kutsarimaja (reg-nr 23109, vt joonis 4.2).

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

16

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 02.02.2022 kirjaga nr 5.1-7.6/139-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas järgmised tingimused:

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile.

Keskkonnaportaali andmetel asub kavandatavast tegevusest ca 10 kaugusel pärandkultuuri punktobjekt – Pood (vt joonis 4.2). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 6 . Kavandatava tegevusega pärandkultuuri objekti ilmet oluliselt muutvaid tegevusi ette ei nähta.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (olemasoleva teelõigu ning silla rekonstrueerimine), võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart Maa-amet 2023

6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Rekonstrueeritav teelõik ning Mõisa sild ületavad Õhne jõge (VEE1013700, vt joonis 4.3), mis kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib veekaitsevöönd 10 m ja ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 üldplaneeringuga kavandatud punkt 9 sillale ja punkt 10 avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Projektlahendusega teostatakse üksikute puude langetamist Õhne jõe veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.

Kavandatav tegevus jääb Taagepera järve piiranguvööndisse, kuid projektlahendusega ei nähta ette tegevusi, mis läheks vastuollu looduskaitseseaduses määratud ranna või kalda piiranguvööndi (§ 37) piirangutega. Seega antud juhul konflikti Taagepera järve piiranguvööndiga ei teki.

Käesoleva projektiga veekogus ehitustegevusi ette ei nähta.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui toimub:

tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul.

Kuna kavandatav tegevus (uue Mõisa silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, on antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega teed ümbritsevatele haljasalale või eesvooludesse (kraav, Õhne jõgi). Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas7. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkude võrra väiksem (vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 36 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 96%; veoautod/autobussid 4%) ning 2020. a loendusandmetel 35 sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Võrreldes olemasoleva olukorraga ei kavandata täiendavat ohtlike ainete suublasse juhtimist.

Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähim puurkaev (PRK0058930) asub sillast ca 140 m kaugusel lõuna suunas. Seega ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb ka müratundlikke objekte. Maa-ameti teeregistri kaardirakenduse andmetel paikneb kavandatava tegevuse vahetus läheduses (ca 10 m kaugusel) mitmeid elu- või ühiskondlikke hooneid. Lähimate elu- või ühiskondlike hoonete lähistel kehtib piirkiirus 50 km/h. Vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 36 sõidukit ööpäevas ning 2020. a loendusandmetel 35 sõidukit ööpäevas.

Samas tuleb tähele panna, et projektiga kavandatakse olemasoleva tee ning olemasoleva silla rekonstrueerimist, mille raames teostatakse olemasoleva teekatte uuendamine. Kavandatava tegevuse käigus ei nihku sõidutee märgatavalt lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, projekti realiseerimise järgselt piirkonna müraolukord ei halvene. Samuti ei ole antud liikluskoormuste ja korras tee puhul põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist, pigem võib tee rekonstrueerimisega ehitustegevuse järgselt kaasneda vibratsiooni tekke ja leviku vähenemine (tulenevalt teekonstruktsiooni paranemisest).

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele aladele tuleb arvestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Liiklusest tingitud õhusaasteainete (sh lõhna) levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee- ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Antud liikluskoormuste tingimustes (riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest pigem väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone teest eemal. Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis suurendaks saasteainete levikut projekti realiseerimise järgselt.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse mõningast ümber tõstmist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Üleliigse valgustuse vältimine on asjakohane ka seoses kavandatava tegevuse läheduses asuvate II kategooria kaitsealuste nahkhiirtega (vt täpsemalt ptk 4.2 ja joonis 4.1). Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tuleks tee lähedal paikneva elupaiga piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tõrva valla 8 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/424082022001

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

21

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

 Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida nõusolekut Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.

 Järgida Keskkonnaameti 28.01.2022 kirjaga nr 6-2/22/1154-2 antud tingimust: o Õhne jõgi ei kuulu tööde piirkonnas nn lõhejõgede koosseisu. Siiski on

oluline jälgida, et töid teostatakse väljaspool lõheliste kudemisaega (perioodil 15.09.-31.01.), et vältida võimalikke häiringuid. Sobivaim aeg tööde teostamiseks on suvine madalvee periood. Tööde teostamisel vältida settereostuse allavoolu kandumist ning paigaldada selleks tööde piirkonnast allavoolu vajadusel settepüüdurid. Jälgida, et ei kahjustataks jõe voolusängi ja tööde perioodil ei tõkestataks Õhne jõe looduslikku voolurežiimi - allpool tööde piirkonda peab olema tagatud vähemalt miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui see on väiksem miinimumvooluhulgast.

 Nahkhiirte leiukohas (vt täpsemalt ptk 4.2 ja joonis 4.1) ning piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid.

 Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

 Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile.

 Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis on antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist (vt täpsemalt ptk 4.4).

 Kuna projektlahendusega teostatakse üksikute puude langetamist Õhne jõe veekaitsevööndis, siis vastavalt veeseaduse § 119 tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.

 Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul kui eelmainitud alade ja

Riigitee nr 23198 Ala ‒ Taagepera ‒ Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

22

objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

 Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

 Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal.

 Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

 Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

 Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tõrva valla9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

 Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

 Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/424082022001

KORRALDUS

31.03.2025 nr 1.1-3/25/219

Tee ehitusloa andmine riigitee 23198 Ala-Taagepera-

Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753

asuva Mõisa silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 12.02.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 23198 Ala-Taagepera-

Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu ja km 2,753 asuva Mõisa silla rekonstrueerimiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84

asuv lõik ning km 2,753 asuv Mõisa sild paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

20301:002:1393) Valga maakonnas Tõrva vallas Taagepera külas.

Transpordiameti 08.03.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/178 on antud projekteerimistingimused

riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla tee km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja km

2,753 asuva Mõisa silla ehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimuste punkti 5.1.2 kohaselt oli algselt kavas teelõigu rekonstrueerimine

pikemas ulatuses (km 2,63-2,96) ning punkti 5.1.7 kohaselt oli silla laiusgabariidiks valitud 8 m.

Riikliku teeregistri 2020. a andmetel oli riigiteel 23198 projekteeritavas lõigus liiklussagedus

35 a/ööp ning sillale eelnevas ja järgnevas lõigus sõidutee katte laius ligikaudu 6 m. Lähtudes

eesmärgist leida olemasolevat keskkonda toetav optimaalne lahendus, mis võimaldaks

maksimaalses võimalikus mahus säilitada keskkonda ning tagada eelnevale ja järgnevale

teelõigule vastav gabariit, on Transpordiamet teinud kaalutletud otsuse silla gabariidi muutmiseks.

Muudatuse rakendamist toetas Transpordiameti juhend „Riigiteede ristlõike valimise juhend“, mis

kinnitati pärast projekteerimistingimuste korralduse andmist. Juhend võimaldas riigitee

liiklussagedusest, lõigule projekteeritud kiirusest ning eelneva ja järgneva teelõigu katte laiusest

lähtuvalt määrata silla gabariidiks 6,15 m. Algselt Mõisa sillale valitud laiusgabariit 8 m oleks

eeldanud ühtlase laiusgabariidi tagamise seisukohalt ka läheduses asuva Pilpa silla laiendamist,

kuid selle silla laiendamine ei olnud antud töö puhul eesmärgiks. Ristlõike muudatuse järgselt

lühendati ka projekteeritava lõigu pikkust ning riigitee lõigu rekonstrueerimine kavandati üksnes

pikkuses, mis on olemasoleva ja projekteeritava tee kokkuviimiseks vajalik.

Projekteerimistingimuste punktis 5.1.3. on lubatud suurimaks sõidukiiruseks määratud 50 km/h.

Projekteerimisel selgus, et lubatud suurima sõidukiirusega 50 km/h ei ole võimalik arvestada. See

oleks eeldanud projekteeritava teelõigu plaaniraadiuste muutmist, kuid eesmärk oli püsida

2

olemasolevas teekoridoris ja väljakujunenud keskkonda maksimaalses võimalikus mahus

säilitada. Selleks, et asendiplaaniliselt suuri muudatusi mitte teha, arvestati projekteerimisel

lubatud suurima sõidukiirusega 40 km/h, mis võimaldas säilitada projekteeritava teelõigu,

sealhulgas teelõiku jäävad Mõisa ja Pilpa sillad olemasolevas asukohas.

Keskkonnaamet seadis projekteerimistingimuste menetluses 28.01.2022 kirjaga nr 6-2/22/1154-2

tingimuse, et Mõisa silla ehitamisel on oluline jälgida, et töid teostatakse väljaspool lõheliste

kudemisaega (perioodil 15.09.-31.01.), et vältida võimalikke häiringuid. Sobivaim aeg tööde

teostamiseks on suvine madalvee periood. Korralduse andmise hetkel ei ole teada täpne

ehitusperiood, kuid suure tõenäosusega ei saa töid teostada suvisel madalvee perioodil. Silla

vahetus läheduses asub tõmbepunkt Taagepera Loss ning seetõttu soovitakse vältida silla

sulgemist suvisel turismi kõrghooajal.

Algses lähteülesandes kavandatud tegevustega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks koostati

eelhinnang (Hendrikson&Ko töö nr 22004351 „Riigitee nr 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla km

2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang“). Kuivõrd eespool kirjeldatud projekti muudatusega (teelõigu

pikkuse lühenemine ja Mõisa silla laiusgabariidi vähendamine) hõivatakse ruumiliselt väiksemat

ala, leiti, et muudatusega ei kaasne mõjude suurenemist ega täiendavate lisandumist, mistõttu

muudetud lahendusele uut eelhinnangut ei koostatud.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2026. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P22006

„Riigitee nr 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla km 2,697 –2,843 asuva lõigu rekonstrueerimise ja

km 2,753 asuva Mõisa silla ehituse põhiprojekt. Muudatusprojekt“. Projekti asendiplaani joonised

ja seletuskiri on kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/vNyDLRBERqaA8VR.

Projekti eesmärk on riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,753 asuva olemasoleva

Mõisa silla asemele uus silla rajamine ja km 2,69-2,84 asuva lõigu rekonstrueerimine, sh km 2,813

asuva Pilpa silla remont.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,63-2,96 asuva

lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Kuna tegevust viiakse ellu võrreldes

3

eelhinnatud lahendusest väiksemas mahus ja sellega ei hõivata täiendavaid alasid kohalduvad

eelhinnangu järeldused ka käesoleva ehitusloa esemeks oleva objekti puhul.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,

Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla tee km 2,69-2,84 asuva lõigu

ja km 2,753 asuva Mõisa silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee nr 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla km 2,69-2,84 asuva lõigu

rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla ehituse ehitusprojektiga kavandatavate

4

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva

eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas

seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Projekteerimistingimuste lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

KM 2,753

MÕISA SILD

KM 2,63-2,96 PROJEKTEERITAV LÕIK

MÕISA SILD

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23198 Ala‒

Taagepera‒Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja km 2,753 asuva Mõisa

silla ehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja km 2,753 asuva Mõisa silla ehitamise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 20301:002:1393

4.2.Koha-aadress: Valga maakond Tõrva vald (Taagepera küla)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Projekteeritav riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla km

2,63-2,96 teelõik asub Valga maakonnas Tõrva vallas

Taagepera külas. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli teeregistri andmetel 2020. aastal 35 a/ööp,

millest 9% oli raskeliiklust. Teelõigule on kehtestatud

kiiruspiirang 50 km/h.

Riigitee 23198 km 2,857 asub bussipeatus „Taagepera“.

Mõisa sild (nr 1022) on 1-avaline lihttala sild, mis ületab Õhne

jõge. Sild on ehitatud 1961. aastal. Silla pikkus on 11,4 m ning

laius 8,0 m. Sõidutee laius sillal on 7,14 m.

Betoonist taladel on armatuuril kihiline korrosioon ja betooni

tükid irduvad. Plaadi servades on ulatuslikud betooni

kahjustused. Betoonplaadil on armatuuri läbiv rooste ja

hüdroisolatsiooni lekke kahjustused. Asfaltbetoon pealesõidul

on enne ja peale silda vajumid, kate väga paks. Vesi jookseb

üle äärekonstruktsioonide ja on tekitanud äärmistele taladele ja

betoonplaadi äärtele tugevad korrosioonikahjustused. Koonuse

kindlustuse nurgad, voolusäng on uhutud. W-tala piire ei vasta

nõuetele. Silla plaadi nurkades on massiivsed uhtumised ja

vajumid teega kokku viimisel. Silla veeäravoolusüsteemid on

amortiseerunud ega tööta.

5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 23198 km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimine (sh

bussipeatus, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) ning km 2,753

asuva olemasoleva Mõisa silla asemele uus silla rajamine, mis

võtab vastu tänapäevaseid liikluskoormusi ja vastab

tänapäevastele ohutusnõuetele.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

50 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2-1 lahendus

5.1.6. Sõidurada Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“.

5.1.7. Silla laiusgabariit 8 m

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate ristmike rekonstrueerimine.

5.2.3. Projekteerimisel kaaluda Lossi tee ja kohaliku Taagepera‒Tündre tee ristumise

muutmist, et ristmiku haru jääks võimalikult eemale riigitee km 2,855 asuvast

Taagepera‒Tündre tee ristmiku elementidest.

5.2.4. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on

ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu mahasõitu). Täiendavaid

mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projekteerimisel lahendada olemasoleva bussipeatuse korrastamine ja

liiklusohutuspõhimõtetele vastavusse viimine. Bussipeatuse tüüp selgitada

projekteerimisel.

5.3.2. Koostöös kohaliku omavalitsusega kaaluda olemasoleva ootekoja säilitamist või

asendamist kaasaegse bussiootepaviljoniga.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekti koostamisel arvestada Tõrva Vallavalitsuse poolt tellitava ehitusprojektiga

nr 21024 „Ala-Taagepera jalgratta- ja jalgtee“.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Projekteerida olemasoleva silla lammutamine ja selle asemele uue silla rajamine.

Arvestades jõe vooluhulkasid, alustada silla ava dimensioneerimisest ja veevoolu

sängi kindlustuse valimisest.

5.5.2. Hinnata projekteerimisel riigitee km 2,808 asuva truubi seisukorda ning vajadusel

näha ette uue truubi ehitamine või asendamine sillaga.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Lahendada tee ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada

olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla km

2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja km 2,753 asuva Mõisa silla ehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

(lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele).

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Anni Luht, projekteerimise osakonna projektijuht

Lisa. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

19.01.2022 nr 8-1/22-014/1306-1

Riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒Raiksilla km

2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja

km 2,753 asuva Mõisa silla ehitamise

projekteerimistingimuste menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 23198 Ala‒Taagepera‒

Raiksilla km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimise ja km 2,753 asuva Mõisa silla ehitamise

ehitusprojekti koostamiseks.

Projekti eesmärk on riigitee 23198 km 2,63-2,96 asuva lõigu rekonstrueerimine ning km 2,753

asuva olemasoleva Mõisa silla asemele uus silla rajamine, mis võtab vastu tänapäevaseid

liikluskoormusi ja vastab tänapäevastele ohutusnõuetele.

Ehitusseadustiku § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie

arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 06.02.2022 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu

kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Luht

projektijuht

projekteerimise osakond

2 (2)

Lisa: Riigitee 23198 km 2,63-2,96 asuva lõigu projekteerimistingimuste eelnõu

5090807, [email protected]