RMK 2023. aasta majandusaasta aruanne

Riigimetsa Majandamise Keskuse 2023. aasta

majandusaasta aruande ja riigieelarvesse kantava

puhaskasumi osa suuruse ettepaneku esitamine

Austatud härra minister

Esitan Teile RMK 2023. aasta majandusaasta aruande, mis on kinnitatud RMK nõukogu

20.03.2024 otsusega.

Nõukogu otsuse kohaselt esitan Teile ettepaneku määrata riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa

suuruseks 80 miljonit eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Land

Nõukogu esimees

Lisa:

1) RMK 2023. aasta majandusaasta aruanne

2) Väljavõte RMK nõukogu 20.03.2024 koosoleku protokollist

Hr Kristen Michal

Kliimaminister

e-post: [email protected]

(digitaalallkirja kuupäev)

nr 1-7/2024/2112

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Majandusaasta aruanne 2023

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 1 -

Majandusaasta aruanne

Ärinimi Riigimetsa Majandamise Keskus

Registri kood 70004459

Aadress Mõisa 3, Sagadi küla, Haljala vald,

45403 Lääne- Viru maakond

Telefon +372 6 767 500

Elektronpost [email protected]

Kodulehekülg www.rmk.ee

Majandusaasta algus 1. jaanuar 2023

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2023

Juhatuse esimees Mikk Marran

Audiitor Grant Thornton Baltic OÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 2 -

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ......................................................................................................... 3 BILANSS ............................................................................................................................... 6 KASUMIARUANNE ............................................................................................................ 7 RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................... 8 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................. 9

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ...................................................... 10 LISA 1 ARVESTUSPÕHIMÕTTED ........................................................................................... 10 LISA 2 RAHA ......................................................................................................................... 20

LISA 3 NÕUDED JA ETTEMAKSED ........................................................................................ 20 LISA 4 MAKSUDE ETTEMAKSED JA MAKSUVÕLAD .............................................................. 20 LISA 5 VARUD ....................................................................................................................... 21 LISA 6 KINNISVARAINVESTEERINGUD ................................................................................. 21 LISA 7 MATERIAALSED PÕHIVARAD .................................................................................... 22

LISA 8 IMMATERIAALSED PÕHIVARAD ................................................................................ 23

LISA 9 BIOLOOGILISED VARAD ............................................................................................ 24 LISA 10 VÕLAD JA ETTEMAKSED ......................................................................................... 33 LISA 11 VÕLAD TARNIJATELE ............................................................................................. 33

LISA 12 VÕLAD TÖÖVÕTJATELE .......................................................................................... 34 LISA 13 ERALDISED .............................................................................................................. 34

LISA 14 TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED ................................................................................ 35 LISA 15 SIHTFINANTSEERIMINE .......................................................................................... 35

LISA 16 KASUTUSRENT ........................................................................................................ 35 LISA 17 MÜÜGITULU ............................................................................................................ 36

LISA 18 MUUD ÄRITULUD .................................................................................................... 37 LISA 19 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED ........................................................... 37 LISA 20 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD .......................................................................... 37 LISA 21 TÖÖJÕUKULUD ....................................................................................................... 38 LISA 22 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD .......................................................................... 38 LISA 23 TULUMAKS .............................................................................................................. 38 LISA 24 SEOTUD OSAPOOLED .............................................................................................. 39

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ........................................................... 40 JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2023. MAJANDUSAASTA ARUANDELE.. 42 NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2023. MAJANDUSAASTA ARUANDELE... 43

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 3 -

TEGEVUSARUANNE

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on 1999. aastal moodustatud riigitulundusasutus, mille

ülesandeks on Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja kommuni-

katsiooniministeeriumi valitsemisalas asuva riigimetsa majandamine. RMK juhtimise korraldus

ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud metsaseadusega ja

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud RMK põhimäärusega. Eesmärgid riigimetsa

majandamisele seab Riigikogu poolt kinnitatud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ja

RMK nõukogu poolt kinnitatud RMK arengukava 2024-2028. 2023. aastal seadis

Kliimaministeerium riigivara valitsejana RMK-le omaniku ootused, mis lisaks eeltoodule

täpsustavad RMK-le seatud eesmärke ja kohustusi.

RMK tegevusvaldkonnad on metsamajandus, looduskasutus, maakasutus, metsakorraldus,

puiduturustus ning taimla- ja seemnemajandus. RMK peakontor asub Lääne-Virumaal Sagadis,

erinevad struktuuriüksused paiknevad kõikjal üle Eesti.

RMK valduses on 1 054 459 (2022. aastal 1 054 421) hektarit metsamaad. Metsadest 32,1% on

range kaitse all (2022. aastal 31,8%). Nendes metsades on eesmärgiks kaitstavate

loodusobjektide hoidmine ja elupaikade taastamine ning neid metsi ei majandata. 9,4% (2022.

aastal 9,2%) metsadest on eesmärgiks keskkonna kaitsmine ja neid metsi majandatakse

vastavuses neile õigusaktidega püstitatud eesmärgile ja piirangutele. 58,5% (2022. aastal

59,0%) metsadest majandatakse mitmekülgse kasutamise, sh puidu tootmise ja seeläbi tulu

teenimise eesmärgil metsaseaduse nõudeid ning säästva metsamajanduse põhimõtteid järgides.

RMK tegevuse korraldamisel lähtutakse kehtivatest keskkonna-, kvaliteedi- ja personali-

poliitikatest, kus on kirjeldatud muu hulgas keskkonna säästmiseks, töökvaliteedi tagamiseks,

inimressursi juhtimiseks, korruptsiooni ennetamiseks ning inimõiguste kaitseks rakendatavad

meetmed. Kõik viidatud poliitikad on leitavad RMK avalikult veebilehelt www.rmk.ee.

Keskkonnasäästlike põhimõtete paremaks järgimiseks on RMK-l alates 2002. aastast

rakendatud rahvusvaheline ISO 14001 nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem ning alates

samast aastast järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud FSC® (FSC-C022757) säästva metsa-

majanduse standardi nõudeid. 2010. aasta lõpul toimunud auditite tulemusel omandas RMK

täiendavalt rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi ISO 9001 ja rahvusvahelise

säästva metsamajanduse PEFC sertifikaadi. RMK toimimist hinnatakse regulaarselt korraliste

auditite ja re-sertifitseerimisauditite käigus. 2023. aastal toimunud ISO 14001 ja ISO 9001

(sertifitseerija Bureau Veritas Eesti OÜ) ning PEFC ja FSC (sertifitseerija BM Certification

Estonia OÜ) standardite auditite tulemusena leidis kinnitust, et RMK majandab metsi

säästlikult ja RMK kvaliteedijuhtimissüsteem toimib ning RMK on jätkuvalt vastavuses kõigi

nelja nimetatud standardi nõuetega.

2023. aastal teenis RMK müügitulu 306,4 miljonit (2022. aastal 302,3 miljonit) eurot. Valdava

osa käibest moodustas ümarpuidu, hakkpuidu ja raieõiguse müük 303,5 miljoni (2022. aastal

299,6 miljoni) euro suuruses summas. Puidu müügimaht ja müügitulu jagunesid esimese ja teise

poolaasta vahel vastupidiselt majanduse pikaajalise languse tõttu. Kui aasta esimesel poolel

teeniti tuludest 53%, siis müügimaht moodustas 48%, aasta teisel poolel vastavalt tulud 47% ja

maht 52%. Puidu keskmine ühikuhind oli aasta esimesel poolel 21% kõrgem kui teisel poolel.

Esimese viie kuuga teeniti igas kuus ligi 10% aasta tuludest. Kui tavapäraselt on juunis

müügimaht kõige väiksem pesitsusrahu tõttu, siis möödunud aastal jäi sellest veelgi

madalamaks juuli maht väheste turuvõimaluste tõttu. Alates augustist teeniti igas kuus ca 8,5%

aasta tuludest.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 4 -

Majanduse suur mõjutaja oli jätkuv sõda Ukrainas, sest hoolimata EL poolt Venemaa vastu

seatud sanktsioonidele on Venemaa ettevõtted otsinud ja leidnud võimalusi nendest kolmandate

riikide kaudu mööda hiilida ja oma odavama toodanguga Euroopa turgu mõjutada, mida

kinnitab EL kaupade impordi statistika.

RMK prognoosis 2023. aasta eelarvestamisel puiduturul langust ja eelkõige teiseks poolaastaks.

Esimesel poolaastal jätkunud Euribori tõus tõi kaasa ehitussektori mahtude vähenemise kogu

Euroopas. Puidutööstuse toodangu maht Eestis vähenes ja ekspordi mahud langesid, mille tõttu

turul ületas puidu pakkumine nõudlust. See põhjustas toorme hinnalanguse. Suve saabudes

vähenes tuntavalt erametsaomanike aktiivsus, kuid RMK sai tänu kestvuslepingutele stabiilse

majandamisega jätkata. Puidusektori toodangu olulistes sihtriikides Rootsis ja Norras jätkus

kohalike valuutade väärtuse nõrgenemine euro suhtes, mis vähendas Eesti tootjate

konkurentsivõimet veelgi. Terve 2023. a jooksul jätkus majanduse jahenemine ning kõikide

sortimentide hinnad langesid. Kõige kauem püsis suhteliselt kõrgel tasemel kasevineeripaku

hind, kuid teisel poolaastal mõjutas turg ka seda negatiivses suunas. Suhteliselt suurima

langusega olid paberipuidu ja küttepuidu hinnad. Okaspuupalkide hinnad muutusid suhteliselt

kõige vähem. Jaanuari ja detsembri võrdluses langes küttepuidu hind 34%, paberipuidu hind

36% ja palkide hind 14%.

Energiasektoris toimus 2023. a stabiliseerumine ning aasta varem tabanud kriisist suudeti

väljuda. Eesti taastuvenergiatootjatel tekkis kindlustunne, sest varude moodustamiseks puitu

oli piisavalt ning energiapuidu hinnad samuti langesid mõnevõrra.

RMK poolt kanti riigieelarvesse puhaskasumi eraldisena (dividendina) 75,0 miljonit (2022.

aastal 73,7 miljonit) eurot ning sellelt arvestati tulumaksu 13,7 miljonit (2022. aastal 14,3

miljonit) eurot. Maamaksu tasuti 4,7 miljonit (2022. aastal 4,7 miljonit) eurot ja sotsiaalmaksu

tasuti 9,0 miljonit (2022. aastal 7,7 miljonit) eurot.

RMK ärikasum oli 128,0 miljonit (2022. aastal 152,6 miljonit) eurot. Aruandeaasta kasum

dividendide tulumaksu maha arvamise järel oli 119,6 miljonit (2022. aastal 138,4 miljonit)

eurot. Bioloogiliste varade väärtuse ümberhindluse tulemusel suurenesid varad ja

aruandeperioodi tulem 259,0 miljonit eurot. Aruandeaasta lõplikuks kasumiks koos kasumiga

bioloogiliste varade ümberhindlusest kujunes 378,6 miljonit (2022. aastal oli kasum 1 396,6

miljonit) eurot.

RMK poolt realiseeritud ümarpuidu kogus oli 3,60 miljonit (2022. aastal 3,44 miljonit)

kuupmeetrit. Hakkpuiduna müüdi lisaks veel 0,33 miljonit (2022. aastal 0,29 miljonit)

kuupmeetrit ja kasvava metsa raieõigusena 12,9 tuhat (2022. aastal 13,9 tuhat) kuupmeetrit

puitu. Kokku realiseeriti riigimetsast 2023. aastal 3,94 miljonit (2022. aastal 3,75 miljonit)

kuupmeetrit puitu.

RMK-l puuduvad laenud, samuti ei ole RMK-l täiendavaid riskitegureid, mis sõltuks

valuutakursside, börsihindade või intressimäärade muutusest.

MAJANDUSTEGEVUST ISELOOMUSTAVAD FINANTSSUHTARVUD VALEM 2023 2022

Lühiajalise võla kattekordaja käibevarad/lühiajalised kohustised 8,5 10,9

Likviidsuskordaja

(käibevarad (v.a. bioloogilised varad) - varud)/

lühiajalised kohustised 5,8 7,1

Debitoorse võla käibevälde (nõuded ja ettemaksed/müügitulu) × 360 26,6 33,4

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 5 -

Põhivarade käibekordaja

müügitulu/materiaalsete põhivarade

jääkmaksumus 0,5 0,5

Võlakordaja kohustised/varad 1,1% 0,8%

Tegevustulukus aruandeaasta kasum*/müügitulu 39,1% 45,8%

Koguvara puhasrentaablus

(ROA) aruandeaasta kasum*/varad

3,6% 4,6%

Netovara puhasrentaablus

(ROE) aruandeaasta kasum*/netovara

3,6% 4,6% * aruandeaasta puhaskasumisse ei ole

arvestatud bioloogiliste varade ümber-

hindlust

Kapitaalmahutused

Põhivarade soetamiseks ja parendamiseks kasutati 2023. aastal 30,5 miljonit (2022. aastal 25,7

miljonit) eurot, millest 27,4 miljonit (2022. aastal 24,8 miljonit) eurot oli seotud tootmisega ja

3,1 miljonit (2022. aastal 0,9 miljonit) eurot organisatsiooni ülalpidamisega. Tootmis-

investeeringuid, mis olid kaetud sihtfinantseeringutega ei olnud (2022. aastal 1,0 miljonit).

Tootmisega seotud investeeringud tehti põhiliselt metsataristusse, millele kokku kulus 22,0

miljonit (2022. aastal 20,2 miljonit) eurot. Lisaks investeeriti 2,0 miljonit eurot (2022. aastal

3,0 miljonit) eurot looduskaitsetaristusse, Põlula kalakasvatusse, taimla- ja seemnemajandusse,

külastuskorraldusse ja tootmishoonetesse. Lisaks soetati 2023. aastal maad 3,4 miljoni (2022.

aastal 1,5 miljoni) euro väärtuses.

Organisatsiooni ülalpidamisega seotud investeeringuteks 2023. aastal soetati transpordi-

vahendeid 2,0 miljonit eurot (2022. aastal ei soetatud), IT investeeringuid tehti summas 1,0

miljonit (2022. aastal 0,8 miljonit) eurot ning hoonete parendusi summas 0,1 miljonit (2022.

aastal 0,1 miljonit) eurot.

2024. aasta tegevusplaan

2024. aastal jätkab RMK nõukogu poolt kinnitatud arengukava ja omaniku ootuse eesmärkidest

lähtuvalt tavapärast majandustegevust. 2024. aastal kavatsetakse kinnitatud eelarve kohaselt

müüa puitu 3,6 miljonit kuupmeetrit, keskmise hinnaga 68,0 eurot/m³ (2023. aasta keskmiseks

hinnaks kujunes 77,3 eurot/m³).

2024. aasta müügituluks planeerime 246,7 miljonit eurot ja ärikasumiks enne maksustamisest

64,4 miljonit eurot.

Müügitulu ja ärikasumi vähenemise põhjuseks on puidumüügi ühikuhindade vähenemine ja

sisse ostetavate teenuste hindade suurenemine eelkõige seoses kõrgema kütusehinna, suureneva

töötasu ja inflatsiooni tõttu.

Kapitaalmahutusteks on kinnitatud eelarve järgi planeeritud kasutada 39,9 miljonit eurot.

Investeeringutest on metsataristusse (see hõlmab metsateede ehitamist ning kuivendus-

süsteemide rekonstrueerimist) kavandatud paigutada 22,3 miljonit eurot, hoonetesse 4,2

miljonit eurot, transpordivahenditesse 1,1 miljonit eurot, IT-sse 1,4 miljonit eurot,

looduskaitsetaristusse 0,2 miljonit eurot, taimlamajanduse 0,4 miljonit eurot, töövahenditesse

0,3 miljonit eurot ja looduskaitsealuse maa ostuks 10,0 miljonit eurot.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 6 -

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022 Lisad

VARAD

Käibevarad

Raha 188 960 145 963 2

Nõuded ja ettemaksed 22 602 28 060 3

Varud 35 524 34 736 5

Bioloogilised varad 66 108 59 182 9

Kokku käibevarad 313 194 267 941

Põhivarad

Kinnisvarainvesteeringud 533 659 6

Materiaalsed põhivarad 617 794 596 725 7

Immateriaalsed põhivarad 2 096 1 838 8

Bioloogilised varad 2 382 539 2 141 584 9

Kokku põhivarad 3 002 962 2 740 806

KOKKU VARAD 3 316 156 3 008 747

KOHUSTISED JA NETOVARA

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 31 929 21 205

10

Lühiajalised eraldised 4 750 3 295 13

Kokku lühiajalised kohustised 36 679 24 500

Pikaajalised kohustised

Pikaajalised eraldised 495 442 13

Kokku pikaajalised kohustised 495 442

KOKKU KOHUSTISED 37 174 24 942

Netovara

Riigikapital 1 150 680 1 159 071

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 749 694 428 099

Aruandeaasta kasum koos kasumiga

bioloogiliste varade ümberhindlusest 378 608 1 396 635

KOKKU NETOVARA 3 278 982 2 983 805

KOKKU KOHUSTISED JA

NETOVARA 3 316 156 3 008 747

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 7 -

KASUMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)

2023 2022 Lisad

Müügitulu 306 360 302 286 17

Muud äritulud 5 743 8 022 18

Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 1 004 -258 9

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 721 11 124 5

Kaubad, toore, materjal ja teenused -127 271 -115 747 19

Mitmesugused tegevuskulud -10 830 -12 014 20

Tööjõukulud -34 556 -29 110 21

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -12 998 -11 557 6,7,8

Muud ärikulud -174 -116

Ärikasum 127 999 152 630

Muud finantstulud ja -kulud 5 374 44 22

Kasum enne tulumaksustamist 133 373 152 674

Tulumaks -13 727 -14 322 23

Aruandeaasta kasum 119 646 138 352

Bioloogiliste varade ümberhindlus 258 962 1 258 283 9

Aruandeaasta lõplik kasum koos kasumiga

bioloogiliste varade ümberhindlusest 378 608 1 396 635

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 8 -

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

2023 2 022 Lisad

Rahavood äritegevusest

Ärikasum 127 999 152 630

Korrigeerimised

Põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute kulum ja

väärtuse langus 12 998 11 557 6,7,8

Kasum põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute müügist -37 -4 280 18

Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt -1 004 258 9

Muud korrigeerimised 1 -61 -1 027

Kokku korrigeerimised 11 896 6 508

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 826 -9 343

Varude muutus -788 -11 074 5

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -3 125 7 380

Kokku rahavood käibevarades 2 913 -13 037

Kokku rahavood äritegevusest 142 808 146 101

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -28 901 -26 472 7,8,11

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

ning kinnisvarainvesteeringute müügist 63 4 360 6,7,8

Laekunud põhivarade sihtfinantseerimisest 181 912 15

Laekunud intressid 3 886 74

Kokku rahavood investeerimistegevusest -24 771 -21 126

Rahavood finantseerimistegevusest

Makstud dividendid -75 040 -73 692 23

Makstud dividendide tulumaks 0 -19 766 23

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -75 040 -93 458

Kokku rahavood 42 997 31 517

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 145 963 114 446 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 42 997 31 517

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 188 960 145 963 2

1 Muud korrigeerimised real on kajastatud kasutatud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 9 -

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

Riigikapital

Eelmiste

perioodide

jaotamata

kasum

Aruandeaasta

kasum koos

kasumiga

bioloogiliste

varade ümber-

hindlusest

Netovara

kokku

31.12.2021 1 169 680 241 251 260 539 1 671 470

2021. aasta kasumi kandmine

eelmiste perioodide kasumiks 0 260 540 -260 539 1

Makstud dividendid2 0 -73 692 0 -73 692

2022. aruandeaasta kasum koos

kasumiga bioloogiliste varade

ümberhindlusest 0 0 1 396 635 1 396 635

Varade saamine1 40 0 0 40

Varade andmine1 -206 0 0 -206

Maa riigi omandisse jätmine1 334 0 0 334

RMK-le üle antud maadega seotud

bioloogiliste varade ümberhindlus3 -10 777 0 0 -10 777

31.12.2022 1 159 071 428 099 1 396 635 2 983 805

2022. aasta kasumi kandmine

eelmiste perioodide kasumiks 0 1 396 635 -1 396 635 0

Makstud dividendid2 0 -75 040 0 -75 040

2023. aruandeaasta kasum koos

kasumiga bioloogiliste varade

ümberhindlusest 0 0 378 608 378 608

Varade saamine1 5 468 0 0 5 468

Varade andmine1 -1 682 0 0 -1 682

Maa riigi omandisse jätmine1 -92 0 0 -92

RMK-le üle antud maadega seotud

bioloogiliste varade ümberhindlus3 -12 085 0 0 -12 085

31.12.2023 1 150 680 1 749 694 378 608 3 278 982

1 Varade saamise, varade andmise ja maa riigi omandisse jätmise osas vt lisa 6,7. 2 Makstud dividendide ja tulumaksu osas vt lisa 23. 3 RMK-le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus vt lisa 9.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 10 -

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi „RMK”) 2023. aasta raamatupidamise

aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Eesti finantsaruandluse

standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev

raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida

täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis (edaspidi üldeeskiri)

sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kasutades soetusmaksumuse meetodit, va

juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt on kirjeldatud teisiti.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Riigimetsa Majandamise Keskus kasutab kasumiaruande esitusviisil Eesti Vabariigi raamatu-

pidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Bioloogiliste varade (mets) iga-

aastane ümberhindlus esitatakse eraldi kirjel peale aruandeaasta kasumit.

Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi

järgi äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse

rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on äritegevuse

rahavoogude leidmiseks korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste majandus-

tehingute mõju, äritegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning

sihtfinantseerimise saamise ja andmisega seotud tulud ja kulud.

Raha

Raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha

ekvivalentidena kajastatakse ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi kuni 12 kuulisi deposiite.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

RMK arvestusvaluutaks on euro, mis on ka aruannete esitusvaluutaks; kõiki teisi valuutasid

loetakse välisvaluutadeks.

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja

kohustised aruandekuupäeva seisuga on ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi

kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja

kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad

erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 11 -

Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral

hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii

aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruande kuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni

selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse

lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle

tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

Nõuete allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud.

Varud

Varud on varad:

(a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

(b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

(c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmis-

kulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse

asukohta ja seisundisse.

Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende

soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto

realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on

maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja

müügi sooritamiseks.

Puidu varude allahindluse aluseks on kvaliteedinõuete langus (kui puit jääb pikaks ajaks lao-

platsile seisma), mille järgselt tehakse laos ümbersorteerimine.

Metsapuuseemnete allahindluse aluseks on vanus või idanevuse vähenemine.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või

osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu

teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori

üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse

poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.

Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut sarnaselt

materiaalse põhivaraga, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud allahindlused väärtuse võimaliku langusest.

Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust

elueast. Kinnisvarainvesteeringute gruppide kasulikud eluead on järgmised:

EHITISED Eeldatav kasulik eluiga

aastates

Amortisatsiooni norm

protsentides

Hooned

Kivihooned 34 3

Puithooned 17 6

Kergkonstruktsioonid 12 8

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 12 -

Rajatised

Laudteed, piirded jt puidust kerged

välikonstruktsioonid

5

20

Kattega platsid 12 8

Teed, hüdrotehnilised rajatised ja

maaparandussüsteemid

30

3

Muud rajatised 12 8

Maad ei amortiseerita.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalsed põhivarad on varad, mida RMK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel

või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed

varad.

Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir alates 01.01.2023 on

10 000 eurot välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata

maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul

perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Riigiasutuste vahelised tasuta varade üleandmised ja vastuvõtmised kajastatakse alates

01.09.2010 läbi netovara.

Maade arvelevõtmisel on 4 erinevat alust:

1) Riigivara üleandmine - üleandja riigivara valitseja või volitatud asutus, kliimaministri

käskkiri riigivaraseaduse alusel (kuni 30.06.23 ka keskkonnaministri või regionaalministri

käskkiri);

2) Omandamised – looduskaitseseaduse alusel kliimaministri käskkiri (kuni 30.06.2023 ka

keskkonnaministri või regionaalministri käskkiri), metsaseaduse alusel RMK juhatuse otsus;

3) Maa riigi omandisse jätmine – (kuni 30.06.2023 ka andmeallikas maakataster, maareformi

seaduse alusel keskkonnaministri või regionaalministri käskkiri), alates 01.07.2023 maareformi

seaduse alusel RMK-le enam maad ei lisandu;

4) Maakorraldus (näiteks katastriüksuse jagamine) – andmeallikas maakataster, maakorral-

dusseaduse alusel RMK metsaosakonna peametsaülema käskkiri.

Hinnad – tehinguhind (omandamine, üleandmine), muudel juhtudel on hinnaks / soetusmaksu-

museks maa maksustamishind (andmeallikas maakataster).

Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, võetakse algselt

arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb:

(a) ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud);

(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest ja

(c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud

hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest juhul, kui selle kajastamine vastab juhendis RTJ 8

„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ kirjeldatud eraldiste

moodustamise põhimõtetele.

Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga

terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 13 -

käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse

komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne

soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks

tööseisukorda ja asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara

soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu.

Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita,

kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või

oluline. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.

Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures

otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri,

kapitaliseeritakse vastava akti alusel:

1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest

makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu;

2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;

3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.

Parendusega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul,

kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirina

(ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused

kajastatakse kasumiaruandes perioodi kuluna.

Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa

hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt

maha.

Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul

kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse

meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusvalmis saamise hetkest ning

lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui 100%-liselt

amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud

kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust

elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised:

Põhivarade grupp Eeldatav kasulik

eluiga aastates

Amortisatsiooni

norm protsentides

EHITISED JA RAJATISED

Hooned

Kivihooned 34 3

Puithooned 17 6

Kergkonstruktsioonid 12 8

Kasvuhooned 15 7

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 14 -

Rajatised

Laudteed, piirded jt puidust kerged

välikonstruktsioonid

5

20

Kattega platsid 12 8

Teed, hüdrotehnilised rajatised ja

maaparandussüsteemid

30

3

Taimede kasvatusväljakud 15 7

Muud rajatised 12 8

MASINAD JA SEADMED

Masinad ja seadmed

Metsatraktorid 5,9 17

Metsahaaked 3,3 30

Põllumajandustraktorid 8 13

Põllumajandushaaked 8 13

Seadmed ja tööriistad 8 13

Muud sõidukid sh veesõidukid 5 20

Transpordivahendid

Sõiduautod 5 20

Väikeveokid 5 20

Bussid 5 20

Inventar, tööriistad, bürooseadmed

Arvutustehnika 2,8 34

MUU MATERIAALNE VARA

Taimekasvatuse kastid, raamid ja taimeveo

konteinerid

8

13

Muu põhivara ja mööbel 5 20

Maad ei amortiseerita.

Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga

majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused

raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt.

Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate

varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest ja raha mitte-genereerivate varade puhul IPSAS 21

toodud teguritest. Raha mitte-genereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks

kaalutakse järgnevaid tegureid:

1) Varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud;

2) Märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus

keskkonnas;

3) Varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne;

4) Pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi;

5) Katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis

saamist;

6) Oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi.

Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui

mingid sündmused või asjaolude muutmine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud

alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava

väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 15 -

hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava

väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk

kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt

kumb on kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel RMK väliste

ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Põhivarade

kulum ja väärtuse langus.

Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis

allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui

bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse

tühistamine kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus.

Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või

müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud

või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist

või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsiooni-

kuluna.

Immateriaalse vara puhul eeldatakse, et tegemist on piiratud kasuliku elueaga varaga. Piiratud

kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset

amortisatsiooni meetodit. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara

kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul.

Immateriaalse põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised:

Põhivarade grupp Eeldatav kasulik eluiga

aastates

Amortisatsiooni norm

protsentides

Arvutitarkvara 2,8 34

Bioloogilised varad

RMK valduses oleva metsa väärtuse arvestusel lähtutakse üldeeskirja lisast 8 „Riigimetsa

hindamine“.

Riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel (edaspidi kasutatud ka metsa väärtuse hindamisel)

lähtutakse riigimetsa tulevastest raiemahtudest, mis arvestavad ühtlase ja igavikulise

metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tekkivad keskmistena

prognoositud rahavood tänasesse päeva.

Riigimetsa õiglane väärtus leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud aastase

metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna

diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega.

Riigimetsa bilansilise väärtuse (RBV) arvestamise valem:

MT - MK

RBV = -----------------

I – P

Metsamajandamise tulud (MT) leitakse puidu keskmise müügihinna (KMH) ja riigimetsa kümne

aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahu (RM) korrutisena.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 16 -

Puidu keskmine müügihind (KMH) leitakse kümne aasta keskmise prognoositud müügihinna

alusel ilma lisanduvate maksudeta. Müügihinna prognoosimisel võetakse arvesse hinnanguid

makromajandusliku olukorra, sealhulgas puiduturul toimuvate muutuste kohta.

Metsamajandamise kulud (MK) leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud kuludena, mis

võimaldavad seaduse alusel ettenähtud raiemahtude saavutamise ning loovad eeldused metsa

taastootmiseks samaväärses mahus ning kvaliteedis. Kulude prognoosi koostamisel lähtutakse

mineviku kulude tasemetest. Metsamajandamise kulude koosseisu arvatakse metsa müügi,

uuendamise, hooldamise, valve, teede ja kuivendussüsteemi korrashoiuga seotud kulud, sh

amortisatsioon. Kulude koosseisu ei arvestata ühekordseid olulisi kulusid, mis olid seotud ainult

aruandeaastaga ja mida ei esine tulevikus.

Metsamajandamise kulude (MK) prognoosimise keerukuse vähendamiseks eeldatakse, et

metsamajandamisega seotud keskmine aastane amortisatsioon ja investeeringute määr on pikas

perspektiivis võrdsed, mistõttu lähtutakse metsa majandamisega seotud kuludes käesoleva

hetke amortisatsiooni tasemest, arvestamata eraldi tulevaste perioodide investeeringuid.

Diskontomäärana (I) kasutatakse Rahandusministeeriumi riigivara osakonna poolt RMK-le

arvestatud omakapitali tulumäära.

Inflatsiooni mõju ei arvestata puidu keskmise müügihinna (KMH) ega ka metsamajandamise

tulude (MT) prognoosimisel, vaid inflatsioonimääraga korrigeeritakse metsamajandamise

netotulu. Inflatsioonimäärana (P) võetakse arvesse metsamajandussektoris prognoositav kümne

aasta keskmine inflatsioonimäär.

Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber. Väärtuse muutus kajastatakse

kasumiaruandes kirjel Bioloogiliste varade ümberhindlus, väljaarvatud riigimetsa tasuta

üleandmise ja vastuvõtmise tulemusena tekkinud metsamaa pindala muutusele vastava

riigimetsa õiglase väärtuse osa, mis kajastatakse netovara muutusena kirjel Riigikapital.

Bioloogiliste varade käibevara osa leidmiseks kasutatakse bioloogiliste varade väärtuse

leidmisel kasutatud 10 aasta keskmisena prognoositud metsamaterjali kuupmeetri müügihinda

ning 10 aasta keskmisena prognoositud kulu kuupmeetri kohta. Mõlemad väärtused

korrutatakse 10 aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu ja kulu vahe

kajastatakse käibevarades. Käibevarades kajastatud bioloogilised varad iseloomustavad

järgneva aruandeperioodi hinnangulist kasumit puidu müügist.

RMK kajastab bioloogiliste varadena ka metsataimi käibevarade rühmas.

Bioloogilisi varasid (va mets), mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu

ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel kui ka järgnevatel aruandekuupäevadel

nende õiglases väärtuses, millest on maha arvutatud hinnangulised müügikulutused.

Käibevaradena kajastatakse ainult selliseid bioloogilisi varasid, mis on soetatud edasimüümise

eesmärgil või realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus. Bioloogiliste varade õiglase väärtuse

muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.

Rendid

Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid

ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 17 -

Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut loetakse

kapitalirendiks:

1) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;

2) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest

väärtusest ning on kindel, et rentnik seda õigust kasutab;

3) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;

4) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90%

renditava vara õiglasest väärtusest;

5) renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta

kasutada.

RMK kui rendileandja.

RMK kajastab kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras,

analoogiliselt muule bilansis kajastatavale varale.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, välja arvatud juhul,

kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist

jaotumist.

RMK kui rentnik.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, välja arvatud juhul,

kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist

jaotumist.

RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. Tingimuslike rendilepinguid ei sõlmita.

Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldist kajastatakse bilansis juhul, kui:

1) RMK-l lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt

juriidiline või tegevusest tingitud kohustus;

2) kohustuse realiseerumine on tõenäoline;

3) kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks

tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldised võetakse arvele

lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Eraldise suurusele

hinnangu andmisel võib kaasata ka eksperte väljastpoolt RMK-d.

Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude

vähenemisena). Pikaajalised eraldised kajastatakse bilansis eraldistega seotud väljamaksete

nüüdisväärtuse summas.

Eraldistena kajastatakse seadusest tulenevat kutsehaigushüvitise kohustust ja RMK

kollektiivlepingust tulenevat tulemustasu eraldist ja pensionieraldist.

Olulised lubadused ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda

kohustisteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse üldiselt tulumaksumääraga 20/80

jaotatavate dividendide netosummast (võrdub 20%-ga jaotatava kasumi brutosummast).

Regulaarselt makstavaid dividende maksustatakse alates 2019. aastast määraga 14/86

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 18 -

dividendide netosummast. Dividendimakseid loetakse regulaarseteks, kui jaotatava kasumi

summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis

makstud tulumaksu.

Finantskohustised

Finantskohustisi (nt võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised)

kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel

peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised

kajastatakse aruandeperioodi bilansis.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele

kuuluvas summas.

Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad

algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel

kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise

perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata

jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse

sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Avaliku sektori tütarettevõtjad, kes

koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest,

kajastavad sihtfinantseerimist vastavate standardite kohaselt brutomeetodil.

Tulu kajastamine

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse lepingutes ette

nähtud hinnavähendusi ja rabatte.

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:

(a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;

(b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning

puudub kontroll kauba või toote üle;

(c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;

(d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;

(e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus

osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline,

kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.

Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või dividendidena,

kajastatakse siis kui:

(a) tulu laekumine on tõenäoline; ja

(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 19 -

Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse

siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

Tulu maksustamine

Vastavalt metsaseaduse § 48 lõikele 5 kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa.

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.

Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20%

(tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest).

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning

bilansis eraldisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest

dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu

tasumise kohustus tekib dividendide reaalsele väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel edasilükkunud

tulumaksuvara ega kohustusi.

Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel

dividendidena, on toodud aastaaruande lisas Tingimuslikud kohustised.

Seotud osapooled

RMK aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

1) tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt

abikaasa, elukaaslane ja laps;

2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud isikutel üksi

või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju;

3) äriühingud, kus RMK on volitatud esindaja (tütarettevõtted).

Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute

kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või

turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes tegevjuhtkonna ja

kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine

aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval

eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja

kasumiaruandes.

Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust

aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud

aasta bilansis ja kasumiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 20 -

Lisa 2 Raha

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Sularaha kassas 7 5

Arvelduskontod 53 953 145 958

Tähtajalised deposiidid 135 000 0

Kokku raha 188 960 145 963

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Nõuded ostjate vastu 19 212 25 446

Ostjatelt laekumata arved 19 212 25 885

Ebatõenäoliselt laekuvad arved 0 - 439

Muud lühiajalised nõuded 3 305 2 590

Muud viitlaekumised 2 522 2 002

Laekumata muud lühiajalised nõuded 42 157

Seadusandlusest tulenevad laekumata toetused 1 2

Saamata sihtfinantseerimine (lisa 15) 740 429

Ettemaksed 85 24

Ettemaksed teenuste eest 25 24

Maksude ettemaksed (lisa 4) 60 0

Kokku nõuded ja ettemaksed 22 602 28 060

Viitlaekumistena on kajastatud ostjale veoselehega üle antud, kuid ostja poolt mõõtmata

puidukoguste kajastatud nõuded ja deponeeritud vahendite intressi nõuded.

Kõigi nõuete ja ettemaksete järelejäänud tähtaeg on kuni 12 kuu jooksul.

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2022

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Tulumaks dividendidelt (lisa 23) 0 13 727 0 0

Käibemaks 0 1 365 0 3 581

Üksikisiku tulumaks 21 346 0 296

Erisoodustuse tulumaks 0 65 0 16

Sotsiaalmaks 35 693 0 540

Kohustuslik kogumispension 2 20 0 18

Töötuskindlustusmaks 2 38 0 34

Muud maksud 0 5 0 21

Kokku maksude ettemaksed ja

maksuvõlad 60 16 259 0 4 506

(lisa 4 ja10)

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 21 -

Lisa 5 Varud

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Tooraine ja materjal 152 82

Lõpetamata toodang 4 901 4 853

Metsamaterjal, metsast kokku vedamata 4 901 4 853

Valmistoodang 30 394 29 721

Metsamaterjal 26 296 26 020

Muud (seemned, istutusmaterjal) 4 098 3 701

Müügiks ostetud kaubad 72 77

Ettemaksed varude eest 5 3

Kokku varud 35 524 34 736

Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud

(tuhandetes eurodes)

Maa

Ehitised ja

rajatised Kokku

Saldo 31.12.2022

Soetusmaksumus 193 3 922 4 115

Akumuleeritud kulum 0 -3 456 -3 456

Jääkmaksumus 193 466 659

Müügid 0 -26 -26

Amortisatsioonikulu 0 -90 -90

Mahakandmised 0 -1 -1

Varade andmised2 -1 0 -1

Ümberklassifitseerimine materiaalsetesse

põhivaradesse -8 0 -8

Saldo 31.12.2023

Soetusmaksumus 184 3 783 3 967

Akumuleeritud kulum 0 -3 434 -3 434

Jääkmaksumus 184 349 533

Müüdud kinnisvarainvesteeringud müügihinnas

2023 63

2022 4 312

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist

2023 37

2022 4 232

Teenitud renditulu kinnisvarainvesteeringutelt

2023 40

2022 62

Kinnisavara haldamisega seotud otsesed kulud

2023 -38

2022 -86

2Selgitused vt. Lisa 7.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 22 -

Lisa 7 Materiaalsed põhivarad

(tuhandetes eurodes)

Masinad ja seadmed

Maa Ehitised ja Transpordi- Arvutid ja Muud Muud Lõpetamata Kokku

rajatised vahendid arvuti

masinad

ja materiaalsed ehitised

süsteemid seadmed põhivarad

Saldo 31.12.2022

Soetusmaksumus 385 845 302 457 6 941 1 115 9 396 4 230 5 015 714 999

Akumuleeritud kulum 0 -100 496 -6 152 -1 040 -7 556 -3 030 0 -118 274

Jääkmaksumus 385 845 201 961 789 75 1 840 1 200 5 015 596 725

Ostud ja parendused 3 383 199 2 067 0 150 0 23 746 29 545

Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused 3 383 199 0 0 0 0 23 746 27 328

Muud ostud ja parendused 0 0 2 067 0 150 0 0 2 217

Varade saamine1 5 468 0 0 0 0 0 0 5 468

Amortisatsioonikulu 0 -9 954 -404 -7 -394 -318 0 -11 077

Katastri avamised, sulgemised2 -179 0 0 0 0 0 0 -179

Mahakandmised 0 -980 -1 -59 -55 -7 0 -1 102

Varade andmine2 -1 425 -256 0 0 0 0 0 -1 681

Ümberklassifitseerimised 8 22 068 0 0 0 0 -22 068 8

Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutest 8 0 0 0 0 0 0 8

Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 22 068 0 0 0 0 -22 068 0

Maa riigiomandisse jätmine3 87 0 0 0 0 0 0 87

Saldo 31.12.2023

Soetusmaksumus 393 187 320 581 8 297 856 9 194 4 114 6 693 742 922

Akumuleeritud kulum 0 -107 543 -5 846 -847 -7 653 -3 239 0 -125 128

Jääkmaksumus 393 187 213 038 2 451 9 1 541 875 6 693 617 794

Müüdud materiaalsed

Ehitised ja

rajatised

Transpordi-

vahendid

Arvutid ja

arvuti

süsteemid

Muud

masinad

ja

Muud

materiaalsed

põhivarad

põhivarad müügihinnas

seadmed

2023 0 0 0 0 0 0 0

2022 0 0 15 7 31 0 53

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 23 -

1Aruandeperioodil on saadud tasuta varasid Maa-ametilt 5 468 tuhat eurot (2022. aastal 25 tuhat

eurot), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 0 tuhat eurot (2022. aastal 3 tuhat eurot),

Kaitseministeeriumilt 0 tuhat eurot (2022. aastal 12 tuhat eurot).

2Aruandeperioodil on materiaalsete põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute koosseisust antud

tasuta varasid üle Maa-ametile 185 tuhat eurot (2022. aastal 156 tuhat eurot),

Kaitseministeeriumile 1 492 tuhat eurot (2022. aastal 37 tuhat eurot), Kliimaministeeriumile 5

tuhat eurot (2022. aastal 0 tuhat eurot), Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 0 tuhat

eurot (2022. aastal 8 tuhat eurot), Siseministeeriumile 0 tuhat eurot (2022. aastal 5 tuhat eurot).

Katastri avamiste ja sulgemistega suurenes 179 tuhat eurot maa maksumus.

3Maa riigi omandisse jätmine on kehtestatud maareformi seaduse § 29 ja § 31 lõike 1 punktide 2

ja 8 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996 määrusega nr 226 kinnitatud

“Maa riigi omandisse jätmise korraga“. Maa riigi omandisse jätmise maade kohta saadakse

andmed Maa-ameti andmebaasist. Nendel maadel üle andjat ei ole ja aluseks on Keskkonna-

ministri käskkiri. 2023. aastal on maid riigiomandisse jäetud summas 87 tuhat eurot (2022. aastal

158 tuhat eurot).

Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad

(tuhandetes eurodes)

Arvuti

tarkvara

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Kokku

Saldo 31.12.2022

Soetusmaksumus 8 860 1 035 9 895

Akumuleeritud kulum -8 057 0 -8 057

Jääkmaksumus 803 1 035 1 838

Ostud 98 888 986

Ümberklassifitseerimised 1 479 -1 479 0

Amortisatsioonikulu -726 0 -726

Mahakandmised -2 0 -2

Saldo 31.12.2023

Soetusmaksumus 10 277 444 10 721

Akumuleeritud kulum -8 625 0 -8 625

Jääkmaksumus 1 652 444 2 096

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 24 -

Lisa 9 Bioloogilised varad

(tuhandetes eurodes)

Majandatava riigimetsa bilansiline väärtus (RBV) on leitud kümne aasta keskmisena prognoositud

aastase metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna

diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega.

PI

MKMT RBV

−

− =

31.12.2023 seisuga ja 31.12.2022 seisuga läbi viidud riigimetsa õiglase väärtuse hindamise

sisendid olid järgnevad:

Diskontomääraks (I) 31.12.2023 seisuga on 4,70% (31.12.2022 seisuga 4,60%), Rahandus-

ministeeriumi riigivara osakonna poolt RMK-le arvestatud omakapitali tulumäär.

Realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse meetodina kasutatakse RTJ-s 7 kirjeldatud

diskonteeritud neto rahavoogude meetodi sarnast metoodikat.

Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi puhul tuleb oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse

määramisel diskonteerida oodatavaid rahavooge turuintressiga (RTJ 7 punkt 21).

Turuintress peaks kajastama sellelt varalt oodatavat kasumit, arvestades kapitali hinda ja sektori

riski. Kuna RMK-l ei ole laene, peaks diskontomäär sisaldama ainult omakapitali hinda.

Omakapitali hinda saab määrata sarnaselt sellele, kuidas Rahandusministeeriumi riigivara osakond

arvutab seda riigi valitseva mõju all olevatele äriühingutele. Diskontomäärana tuleb kasutada

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna poolt Riigimetsa Majandamise Keskusele arvutatud

omakapitali tulumäära.

Kuna RMK-l pole laene, on diskontomäära valem: i = Re, kus

Re on nõutav omakapitali tulumäär (% aastas).

Re valem: , kus

Rf on riskivaba tulumäär, milles võetakse arvesse Saksamaa 10-aastaste võlakirjade viimase viie

kalendriaasta tulususe aritmeetiline keskmine, millele on lisatud Eesti riskipreemia. Eesti riigi

riskipreemia arvestamisel kasutatakse ettevõtete väärtuse eksperdi Aswath Damodaran’i poolt

loodud andmebaasist leitud Eesti riigi reitingu alusel arvestatud riskipreemiat.

βe on finantsvõimenduse beetakordaja, mis näitab ettevõtte riskitaset võrreldes teiste turul

kaubeldavate ja samas sektoris töötavate ettevõtetega. Kui e < 1, siis ettevõtte risk on alla turu

keskmise riski; kui e > 1, siis on ettevõtte risk on üle turu keskmise.

Kuna Eestis puuduvad võrreldavad börsil noteeritud ettevõtted, siis kasutatakse hinnanguna teiste

riikide samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist võimenduseta beetakordajat.

See leitakse samuti Aswath Damodaran’i andmebaasist, milles Riigimetsa Majandamise

Keskusele vastav tegevusala on „Paper/Forest Products“.

(Rm–Rf) on turu riskipreemia, mis on leitud erinevate uurimuste järgi ja mille väärtuseks loetakse

5%. Sama kasutab oma kapitali hinna mudelites Konkurentsiamet.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 25 -

Rs on täiendav riskipreemia, mis leitakse kliendiportfelli hajutatusele, tooteportfelli hajutatusele,

juhtimiskvaliteedile, tulude stabiilsusele ja finantssuutlikkusele antud hinnangu alusel vahemikus

0 kuni 6%, hinnates kõiki riske 5-pallilisel skaalal (kõrge, pigem kõrge, keskmine, pigem madal,

madal).

Kirjeldatud metoodika alusel 2023. aastaks Rahandusministeeriumi riigivara osakonna poolt

arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse diskontomäär on 4,70% (2022 aastal 4,60%),

kujunedes järgmistest komponentidest:

1) Saksa 10-a võlakirjade 5-a keskmine tootlus 0,488% (2022: 0,080%)

2) Eesti riigi riskipreemia 0,855% (2022: 0,716%)

3) beetakordaja 0,61 (2022: 0,70)

4) turu riskipreemia 5% (2022: 5%)

5) ettevõttespetsiifiline riskipreemia 0,3% (2022: 0,3%).

Diskontomäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga on

toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7).

Inflatsioonimäär (P) on Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna poolt

prognoositav metsamajanduse sektori inflatsioonimäär, milleks 31.12.2023 seisuga läbi viidud

metsa väärtuse hindamises on olnud 2,39% (31.12.2022 seisuga hindamises 2,30%).

31.12.2023 seisuga riigimetsa õiglase väärtuse hindamises kasutatud inflatsioonimäär 2,39% on

leitud Rahandusministeeriumi prognoosi alusel, mis hõlmab aastaid 2024-2033. 31.12.2022

seisuga hindamises rakendatud inflatsioonmäär 2,30% hõlmas perioodi 2023-2032.

Inflatsioonimäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga on

toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7).

Metsamaa pindala

RMK valduses oleva inventeeritud metsamaa pindala oli 31.12.2023 seisuga 1 054 459 hektarit

(31.12.2022 seisuga 1 054 421 hektarit). Mittemajandatavad metsad, ehk range kaitse all olevad

metsad (sh kaitsealade sihtkaitsevööndid, loodusreservaadid, liigi püsielupaikade sihtkaitse-

vööndid, vääriselupaigad) hõlmasid 338 685 ha (31.12.2022 seisuga 335 100 hektarit), ülejäänu

moodustasid majandatavad metsad ja kaitse all olevad metsad (sh kaitsealade piiranguvööndites,

hoiualadel, liigi püsielupaiga piiranguvööndis asuvad ning muude piirangutega metsad).

Metsamaa pindala suurenemise põhjuseks oli riigi omandisse vormistatud ja RMK valdusesse

antud maadel läbi viidud metsade inventeerimine (vaata tabel 8 ja tabel 9).

Metsamaa pindala (ha) jagunemine peapuuliikide lõikes on toodud tabelis 1 ja tabelis 8.

Tabel 1 Metsamaa pindala peapuuliigi pindalade lõikes 31.12.2023 seisuga (hektar)

Peapuuliik Rangelt kaitstavad Majandatavad Kokku

Mänd 163 154 266 429 429 583

Kuusk 51 241 170 360 221 601

Kask 89 206 219 275 308 481

Haab 16 745 28 558 45 303

Sanglepp 10 581 14 179 24 760

Hall-lepp 4 257 15 210 19 467

Teised 3 501 1 763 5 264

Kokku 338 685 715 774 1 054 459

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 26 -

Raiemaht

Raiet planeeritakse RMK majandatavas metsas selliselt, et puidu juurdekasvu suurendamiseks

vajalikud metsakasvatustööd oleksid õigel ajal tehtud ning raieküpseks saanud majandusmetsa

raiutaks uuendusraiega pikas perspektiivis võimalikult ühtlases mahus. Uuendusraiete arvestuse

aluseks on arvestuslank, mis arvutatakse erinevate matemaatiliste valemite alusel. Viimased on

kehtestatud Metsaseaduse ning sellest tulenevate alama astme õigusaktidega. Tulemuseks on

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu arvestav võimalikult ühtlast kasutust lubav

uuendusraiega raiutava metsa pindala, mis 10 aasta perspektiivis ei muutu, kui jäävad kehtima

tänased õigusaktides sätestatud õigused ja piirangud. RMK nõukogu poolt kinnitatud arengukava

2024-2028 on koostatud eelmainitud põhimõtetest lähtudes. Raiemahtude osas vaata ka tabel 10.

Müügimaht

RMK puidumüügi mahuprognoos 31.12.2023 seisuga on koostatud võttes arvesse RMK

arengukava 2024-2028 mahuprognoosi ning kuigi mahuprognoos hõlmab 10 aastat, siis

müügimahud jäävad peale arengukava perioodi prognoositava perioodi lõpuni eeldatavalt

sarnasele tasemele. Kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidumüügi maht on

31.12.2023 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamises 3,6 miljonit m³ (31.12.2022 seisuga

hindamises 3,7 miljonit m3).

Metsamajandamise tulud (MT)

Müügitulude hindamisel oli aluseks puidu müügi hindade prognoos. Prognoosi aluseks on viimase

10. aasta tegelikud puidumüügi ühikuhinnad. 10- aastane periood on valitud, et prognoos sisaldaks

nii kõrgeid kui ka madalaid turuhindu ja seeläbi on ühikuhind objektiivsem ja statistiliselt

usaldusväärsem. 31.12.2023 seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud 2024-2033 aasta

prognoositud puidu müügihind on 54,9 eurot/m³ (31.12.2022 seisuga oli 51,6 eurot/m³). 2024.-

2033. aastaks prognoositud keskmine metsamajandamise tulu aastas on 195 757 tuhat eurot

(2023.-2032. aastaks 189 888 tuhat eurot).

Metsamajanduse kulud (MK)

31.12.2023 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamisel kasutatud RMK tegevuskulude

prognoos aastateks 2024-2033 on tehtud 10. aasta tegelike kulude alusel. 10- aastane periood on

valitud, et prognoos sisaldaks nii kõrgeid kui ka madalaid tööde hindu ja seeläbi on kulu

objektiivsem ja statistiliselt usaldusväärsem. 2024.-2033. aastaks prognoositav metsamajanduse

keskmine kulu aastas on 139 419 tuhat eurot (2023.-2032. aastaks 139 472 tuhat eurot).

Tabel 2 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega

Tegelik

2023

Prognoositud

keskmine

2024-2033

Tegelik

2022

Prognoositud

keskmine

2023-2032

Keskmine metsamajandamise tulu

metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3 77,27 54,90 80,17 51,60

Keskmine metsamajandamise kulu

metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3 47,45 39,10 45,90 37,90

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 27 -

Tabel 3 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus 31.12.2023. ja 31.12.2022 seisuga

Prognoos

2023-2032

Prognoos

2024-2033 Muutus

Keskmine metsamajandamise tulu

metsamaterjali ühiku kohta,

eurot/m3

51,60 54,90 3,3 €

Keskmine metsamajandamise kulu

metsamaterjali ühiku kohta,

eurot/m3

37,90 39,10 1,2 €

Diskontomäär 4,60% 4,70% 0,1%

Inflatsiooni määr

metsandussektoris 2,30% 2,39% 0,09%

Tabel 4 Metsa väärtuse arvutus 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga 31.12.2023 31.12.2022 Muutus

(1) Prognoositud aastane raiemaht, m3

3 565 700 3 680 000 -114 300

(2) Keskmine tulu kuupmeetri kohta, eurot/m3

54,90 51,60 3,30

(3) Metsamajandamise tulud, tuhat eurot (1) × (2) 195 757 189 888 5 869

(4) Keskmine kulu kuupmeetri kohta, eurot/m3

39,10 37,90 1,20

(5) Metsamajandamise kulud, tuhat eurot (1) × (4) 139 419 139 472 53

(6) Diskontomäär

4,70% 4,60% 0,10%

(7) Inflatsioonimäär metsamajandussektoris

2,39% 2,30% 0,09%

(8) Riigimetsa väärtus, tuhat eurot ()−()

()−() 2 438 877 2 192 000 246 877

sh Kasumiaruandes kajastatav väärtuse muutus,

tuhat eurot

258 962

Riigikapitalis kajastatav väärtuse muutus (tabel 5)

tuhat eurot

-12 085

Kokku väärtuse muutus, tuhat eurot 246 877

Tuginedes ülaltoodud andmetele oli RMK valduses oleva metsa kui bioloogilise vara väärtus

31.12.2023 seisuga 2 438 877 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 2 192 000 tuhat eurot).

Tabel 5 Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutuse osa (1) Metsa väärtus seisuga 31.12.2023, tuhat eurot 2 438 877

(2) Majandatavate metsade pindala 2023. aastal, ha 715 774

(3) Majandatavate metsade pindala 2022. aastal, ha 719 321

(4) = (2) - (3) Majandatavate metsade pindala muutus, ha -3 547

(5) = (1) ÷ (2) 2023. a metsa pindalale omistatav väärtuse muutus, tuhat eurot/ha 3 407

(6) = (4) × (5) Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutus, tuhat eurot -12 085

Vaata ka tabel 4.

Käibevarade rühmas kajastatakse bioloogiliste varade lühiajalist osa, milleks on järgneva

aruandeperioodi hinnanguline kasum puidu müügist. Käibevara osa leitakse samade ülal toodud

sisendite alusel.

Bioloogiliste varade käibevara osa leidmiseks kasutatakse 10 aasta keskmisena prognoositud

puidu hinda, milleks 31.12.2023 seisuga oli 54,9 eurot/m³ (31.12.2022 seisuga 51,6 eurot/m³) ning

10 aasta keskmisena prognoositud kulu kuupmeetri kohta, milleks 31.12.2023 seisuga oli 39,1

eurot/m³ (31.12.2022 seisuga 37,9 eurot/m³). Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 28 -

keskmisena prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu 195 757 tuhat eurot (31.12.2022

seisuga 189 888 tuhat eurot) ja kulu 139 419 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 139 472 tuhat eurot)

vahe kajastatakse käibevarades bioloogiliste varadena.

Bioloogiliste varade käibevara lühiajaline osa 31.12.2023 seisuga on 56 338 tuhat eurot ja

põhivarade osa 2 382 539 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga käibevarade lühiajaline osa 50 416

tuhat eurot ja põhivarade osa 2 141 584 tuhat eurot).

Õiglase väärtuse meetod

(tuhandetes eurodes) Mets

Käibevarad

31.12.2022 50 416

31.12.2023 56 338

Mets

Põhivarad

31.12.2022 2 141 584

31.12.2023 2 382 539

Bioloogiliste varade sensitiivsusanalüüs

Metsaväärtuse sensitiivsusanalüüsis 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga (vt tabelid 6, 7) on välja

toodud metsaväärtuse arvutamise 5 põhisisendit ning välja arvutatud metsaväärtus vastavate

sisendite protsendiliste muutuste korral.

Tabelist 6 on näha, et tulu (m³ kohta) muutmisel 5% võrra muutub metsaväärtus ca 17,4%. Väga

suurt mõju metsaväärtusele avaldavad inflatsiooni- ja diskontomäär. Juba 0,5 protsendipunkti

muutus diskontomääras mõjutab metsaväärtust olulisel määral. Diskontomäära vähenemisel 0,5

protsendipunkti võrra suureneb metsaväärtus 31.12.2023 seisuga 27,6% ja diskontomäära

suurenemisel 0,5 protsendipunkti võrra väheneb metsaväärtus 17,8%. Veelgi suurem mõju on

inflatsioonimäära muutusel. Inflatsioonimäära vähenemisel 1,0 protsendipunkti võrra väheneb

metsaväärtus 31.12.2023 seisuga 30,2% ja inflatsioonimäära suurenemisel 1,0 protsendipunkti

võrra suureneb metsaväärtus 76,3%.

31.12.2023 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raiemahu kõikumine 1,44% ulatuses on saadud

31.12.2023 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta

keskmisena prognoositud aastase puidu müügimahu (3 565 700 m3) ja 2023. aasta tegeliku puidu

müügimahu (3 923 909 m3) protsendilise vahena.

31.12.2022 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raiemahu kõikumine 1,44% ulatuses on saadud

31.12.2022 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta

keskmisena prognoositud aastase puidu müügimahu (3 680 000 m3) ja 2022. aasta tegeliku puidu

müügimahu (3 733 618 m3) protsendilise vahena.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 29 -

Tabel 6 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12.2023 seisuga

Diskontomäär

Inflatsiooni-

määr

Keskmine müügihind

(eurot/m3)

Keskmine kulu

(eurot/m3) Raiemaht (m3) Metsa väärtus

(tuhat eurot)

Muutus

(tuhat eurot) Muutus %

(tabel 2) (tabel 2)

4,70% 2,39% 54,90 39,10 3 565 700 2 438 877

Muutused

diskontomääras

4,20% 2,39% 54,90 39,10 3 565 700 3 112 600 673 723 27,6%

5,20% 2,39% 54,90 39,10 3 565 700 2 004 913 -433 964 -17,8%

Muutused keskmises

müügihinnas

4,70% 2,39% -5,00% 39,10 3 565 700 2 015 161 -423 716 -17,4%

4,70% 2,39% 5,00% 39,10 3 565 700 2 862 593 423 716 17,4%

Muutused

keskmises kulus

4,70% 2,39% 54,90 -5,00% 3 565 700 2 740 649 301 772 12,4%

4,70% 2,39% 54,90 5,00% 3 565 700 2 137 105 -301 772 -12,4%

Muutused keskmises

raiemahus

4,70% 2,39% 54,90 39,10 -9,13% 2 216 235 -222 642 -9,1%

4,70% 2,39% 54,90 39,10 9,13% 2 661 519 222 642 9,1%

Muutused keskmises

müügihinnas

Muutused keskmises

raiemahus

4,70% 2,39% -30,65% 39,10 -9,13% -143 787

-2 582 664

-105,9%

Muutused

inflatsioonimääras

4,70% 1,39% 54,90 39,10 3 565 700 1 702 056 -736 821 -30,2%

4,70% 3,39% 54,90 39,10 3 565 700 4 300 615 1 861 738 76,3%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 30 -

Tabel 7 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12.2022 seisuga

Diskontomäär

Inflatsiooni-

määr

Keskmine müügihind

(eurot/m3)

Keskmine kulu

(eurot/m3) Raiemaht (m3) Metsa väärtus

(tuhat eurot)

Muutus

(tuhat eurot) Muutus %

(tabel 2) (tabel 2)

4,60% 2,30% 51,60 37,90 3 680 000 2 192 000

Muutused

diskontomääras

4,10% 2,30% 51,60 37,90 3 680 000 2 800 889 608 889 27,8%

5,10% 2,30% 51,60 37,90 3 680 000 1 800 571 -391 429 -17,9%

Muutused keskmises

müügihinnas

4,60% 2,30% -5,00% 37,90 3 680 000 1 779 200 -412 800 -18,8%

4,60% 2,30% 5,00% 37,90 3 680 000 2 604 800 412 800 18,8%

Muutused

keskmises kulus

4,60% 2,30% 51,60 -5,00% 3 680 000 2 495 200 303 200 13,8%

4,60% 2,30% 51,60 5,00% 3 680 000 1 888 800 -303 200 -13,8%

Muutused keskmises

raiemahus

4,60% 2,30% 51,60 37,90 -1,44% 2 160 521 -31 479 -1,4%

4,60% 2,30% 51,60 37,90 1,4% 2 223 479 31 479 1,4%

Muutused keskmises

müügihinnas

Muutused keskmises

raiemahus

4,60% 2,30% -37,70% 37,90 -1,44% -907 596

-3 099 596

-141,4%

Muutused

inflatsioonimääras

4,60% 1,30% 51,60 37,90 3 680 000 1 527 758 -664 242 -30,3%

4,60% 3,30% 51,60 37,90 3 680 000 3 878 154 1 686 154 76,9%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 31 -

Tabel 8 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa (ha)

Peapuuliik

(ha)

2023 2022 2023 vs 2022

Mittemajandatavad

metsad

Majandatavad

metsad

Pindala

kokku (ha)

Mittemajandatavad

metsad

Majandatavad

metsad

Pindala kokku

(ha)

Muutus

(ha) Muutus (%)

Mänd 163 154 266 429 429 583 161 101 268 895 429 996 -413 -0,1%

Kuusk 51 241 170 360 221 601 50 675 169 512 220 187 1 414 0,6%

Kask 89 206 219 275 308 481 88 847 222 145 310 992 -2 511 -0,8%

Haab 16 745 28 558 45 303 16 312 27 834 44 146 1 157 2,6%

Sanglepp 10 581 14 179 24 760 10 491 13 833 24 324 436 1,8%

Hall lepp 4 257 15 210 19 467 4 198 15 250 19 448 19 0,1%

Teised 3 501 1 763 5 264 3 476 1 852 5 328 -64 -1,2%

Kokku 338 685 715 774 1 054 459 335 100 719 321 1 054 421 38 0,0%

Tabel 9 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa (m³)

Peapuuliik

(m³)

2023 2022 2023 vs 2022

Mittemajandatavad

metsad

Majandatavad

metsad

Tagavara

kokku (m³)

Mittemajandata

vad metsad

Majandatavad

metsad

Tagavara

kokku (m³)

Muutus

(m³) Muutus (%)

Mänd 35 557 315 49 751 029 85 308 344 34 783 148 49 953 482 84 736 630 571 714 0,7%

Kuusk 11 372 190 22 200 457 33 572 647 11 143 519 22 496 693 33 640 212 -67 565 -0,2%

Kask 17 131 728 30 002 731 47 134 459 16 897 673 30 228 292 47 125 965 8 494 0,0%

Haab 4 736 997 3 482 085 8 219 082 4 598 937 3 497 511 8 096 448 122 634 1,5%

Sanglepp 2 450 801 2 206 548 4 657 349 2 404 322 2 161 812 4 566 134 91 215 2,0%

Hall lepp 705 421 1 875 706 2 581 127 693 004 1 912 727 2 605 731 -24 604 -0,9%

Teised 665 818 230 696 896 514 654 563 237 120 891 683 4 831 0,5%

Kokku 72 620 270 109 749 252 182 369 522 71 175 166 110 487 637 181 662 803 706 719 0,4%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 32 -

Metsamaa pindala ja metsa tagavara mahu suurenemine 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga on

toimunud seoses metsade inventeerimisega, mis riigi poolt üle antud RMK-le ja looduskaitsealuste

maade omandamisega RMK-le. Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ning seeläbi

põhivara vähenemine on tingitud jätkuvast metsade range kaitse alla võtmisest.

Tabel 10 Metsakasutuse tulud ja puiduvarumise kulud

Müüdud ümarpuidu keskmised hinnad ja mahud

2023 2022 Muutus Muutuse %

Hind (EUR/m³) 79,16 82,83 -3,67 -4,4%

Maht (m³) 3 595 472 3 441 981 153 491 4,5%

Puidumüügi tulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed müügikogused müügiviiside lõikes

2023 2022 Muutus Muutuse %

EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht

Raieõiguse müük 22,10 12 908 21,00 13 866 1,10 -958 5,2% -6,9%

Metsamaterjali

müük 79,16 3 595 472 82,83 3 441 981 -3,67 153 491 -4,4% 4,5%

Raidmete müük 35,19 1 076 23,67 958 11,52 118 28,7% 12,3%

Hakkpuidu müük 56,65 328 437 48,81 291 637 7,84 36 800 16,1% 12,6%

Puiduvarumise kulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed mahud

2023 2022 Muutus Muutuse %

EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht EUR/m³ maht

Ümarpuidu

varumine 15,04 3 465 508 13,95 3 513 162 1,09 -47 654 7,8% -1,4%

Raidmete

varumine 10,48 207 412 9,72 146 161 0,76 61 251 7,8% 41,9%

Tüveste varumine 20,70 134 108 18,92 119 270 1,78 14 838 9,4% 12,4%

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 33 -

Metsataimed

Õiglase väärtuse meetod

(tuhandetes eurodes)

Käibevarad Istikud (metsataimed)

31.12.2021 9 024

Müük - 32

Metsa istutatud - 5 182

Juurdekasv 4 956

31.12.2022 8 766

Müük - 40

Metsa istutatud - 5 355

Juurdekasv 6 399

31.12.2023 9 770

Õiglase väärtuse meetodil kajastatakse müügiks valmisolevaid metsataimi. Õiglase väärtuse

hindamisel võetakse aluseks kõige hilisem vara müügihind, millest on maha arvatud

müügikulutused.

Lisa 10 Võlad ja ettemaksed

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Võlad tarnijatele (lisa 11) 8 300 8 026

Võlad töövõtjatele (lisa 12) 4 105 3 599

Maksuvõlad (lisa 4) 16 259 4 506

Muud võlad 2 732 3 797

Tagatistasud 2 732 3 797

Saadud ettemaksed 533 1 277

Kokku võlad ja ettemaksed 31 929 21 205

Kõigi võlgade ja ettemaksete arveldamise tähtaeg on 12 kuu jooksul.

Lisa 11 Võlad tarnijatele

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Võlad tarnijatele 6 083 7 439

Võlad tarnijatele põhivarade eest 2 217 587

Kokku võlad tarnijatele (lisa 10) 8 300 8 026

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 34 -

Lisa 12 Võlad töövõtjatele

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Töötasu võlgnevus 1 760 1 569

Arvestatud maksukohustised 1 239 1 102

Puhkusekohustis 1 049 869

Muud võlad töövõtjatele 57 59

Kokku võlad töövõtjatele (lisa 10) 4 105 3 599

Lisa 13 Eraldised

(tuhandetes eurodes)

31.12.2022 Moodusta-

mine/korri-

geerimine

Kasu-

tamine

Intressi

kulu

(lisa 22)

31.12.2023

Kutsehaigus-

hüvitise

eraldis

578 227 -142 -23 640

Tulemustasu

eraldis

3 159 3 746 -3 242 0 3 663

Pensioni

eraldis

0 942 0 0 942

Kokku

eraldised

3 737 4 915 -3 384 -23 5 245

Sh.

Lühiajalised 3 295 4 839 -3 384 0 4 750

Pikaajalised 442 76 0 -23 495

31.12.2021 Moodusta-

mine/korri-

geerimine

Kasu-

tamine

Intressi

kulu

(lisa 22)

31.12.2022

Kutsehaigus-

hüvitise

eraldis

749 1 -142 -30 578

Tulemustasu

eraldis

2 893 3 185 -2 919 0 3 159

Kokku

eraldised

3 642 3 186 -3 061 -30 3 737

Sh.

Lühiajalised 3 027 3 329 -3 061 0 3 295

Pikaajalised 615 -143 0 -30 442

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 35 -

Lisa 14 Tingimuslikud kohustised

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Potentsiaalne dividendi tulumaksukohustis 421 424 360 921

Kokku tingimuslikud kohustised 421 424 360 921

Ettevõtte jaotamata kasum 31.12.2023 seisuga on 2 128 302 tuhat eurot (2022. aastal 1 824 734

tuhat eurot). Kui kogu ettevõtte kasum jaotatakse dividendideks, oleks maksimaalne võimalik

dividendide tulumaksukohustis 421 424 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga oli maksimaalne võimalik

dividendide tulumaksukohustis 360 921 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2023 on 2024. aasta võimaliku

tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud summast 60 724 maksumäära 14/86 ja summast 1 646

154 maksumäära 20/80.

Lisa 15 Sihtfinantseerimine

(tuhandetes eurodes)

31.12.2023 31.12.2022

Nõuete saldo perioodi alguses (lisa 3) 429 162

Saamata sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 143 58

Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 286 104

Laekunud sihtfinantseerimine 4 983 3 109

Laekunud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 181 912

Laekunud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4 802 2 197

Kasutatud sihtfinantseerimine (lisa 18) -5 294 -3 376

Kasutatud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -38 -997

Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -5 256 -2 379

Nõuete saldo perioodi lõpus (lisa 3) 740 429

Saamata sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 143

Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 740 286

Antud sihtfinantseerimine 32 42

Kasutatud sihtfinantseeringud jaotuvad: Kliimaministeeriumilt (sh KIK) 5 125 tuhat eurot (2022.

aastal 3 244 tuhat eurot), Soome, Iiri, Saksa ja Euroopa Liidu fondidest 146 tuhat eurot (2022.

aastal 132 tuhat eurot) ja Rail Baltic Estonia 23 tuhat eurot (2022. aastal 0 tuhat eurot).

Antud on sihtfinantseerimist Eesti Maaülikoolile ja Luua Metsanduskoolile stipendiumiteks 32

tuhat eurot (2022. aastal 42 tuhat eurot).

Lisa 16 Kasutusrent

(tuhandetes eurodes)

RMK kui rendile andja

2023 2022

Kasutusrenditulu (lisa 17) 747 694

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 36 -

Järgmiste perioodide kasutusrenditulu

mittekatkestavatest lepingutest 31.12.2023 31.12.2022

12 kuu jooksul 662 668

1-5 aasta jooksul 2 115 2 137

üle 5 aasta 7 688 7 851

RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. Tingimuslikke rendilepinguid ei sõlmita.

Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub. Kasutusrendile antud

varade bilansiline maksumus on 31.12.2023 seisuga 124 441 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga

126 001 tuhat eurot). Kasutusrendi tulu teenitakse nii kinnisvarainvesteeringute (vt lisa 6), kui ka

muude varade rendist.

RMK kui rentnik

2023 2022

Kasutusrendikulu (lisa 20) -838 -871

RMK rendi kulud koosnevad serveripargi, rakendustarkvarade, litsentside, andmeside rendist.

Lisa 17 Müügitulu

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Müük geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidesse

Eesti 296 210 298 878

Saksamaa 8 980 2 198

Läti 1 170 1 210

Kokku müügitulu 306 360 302 286

Müügitulu tegevusalade lõikes

Puidu müük 284 539 285 023

Kasvava metsa raieõiguse müük 284 291

Hakkpuidu ja raidmete müük 18 651 14 264

Tulu kasutusrendist (lisa 16) 747 694

Muu müügitulu (metsamajandus, taimla- ja

seemnemajandus, looduskasutus) 2 139 2 014

Kokku müügitulu 306 360 302 286

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 37 -

Lisa 18 Muud äritulud

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Kasum kinnisvarainvesteeringute ja materiaalsete

põhivarade müügist 37 4 280

Trahvid, viivised, hüvitised 63 81

Tulu sihtfinantseerimisest (lisa 15) 5 294 3 376

Muud 349 285

Kokku muud äritulud 5 743 8 022

Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Tooraine ja materjal -670 -752

Müügi eesmärgil ostetud kaubad -607 -371

Energia -1 295 -1 617

Remondimaterjalid, tööriistad ja inventar -1 812 -1 567

Alltöövõtud -121 442 -110 400

Raie -34 088 -31 101

Kokkuvedu -26 445 -23 610

Metsaparandus -7 119 -6 691

Metsauuendus -9 234 -8 047

Transport -28 926 -29 105

Looduskaitsetööd -3 546 -2 608

Puhkemajandus -4 297 -2 791

Muud alltöövõtud -7 787 -6 447

Muud -1 445 -1 040

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -127 271 -115 747

Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Maamaks -4 697 -4 699

Kommunikatsioonikulud -30 -46

IT kulud -475 -569

Mitmesugused bürookulud -508 -843

Koolituskulu -120 -99

Lähetuskulu -126 -137

Info ja reklaamiteenused -508 -352

Rendikulu (lisa 16) -838 -871

Käibemaksukulu -450 -333

Remondikulu -376 -302

Halduskulu (elekter, vesi) -339 -478

Kütusekulu -446 -492

Väikevahendid -114 -51

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 38 -

Uurimis- ja arendustööd -436 -594

Arvestus ja auditeerimisteenused -81 -70

Maavara kasutamise tasud -36 -96

Erisoodustused -684 -606

Isikliku sõiduauto hüvitis -398 -381

Muud -168 -995

Kokku mitmesugused tegevuskulud -10 830 -12 014

Lisa 21 Tööjõukulud

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Palgakulu -25 529 -21 422

Sotsiaalmaksude kulu -9 027 -7 688

Kokku tööjõukulud -34 556 -29 110

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2023. aastal oli 781 inimest (2022. aastal 779

inimest). Töölepingu alusel töötavate inimeste arv 2023. aastal oli 761 inimest ja nende palgakulu

24 379 tuhat eurot, mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 670 eurot kuus töötaja kohta (2022. aastal

763 inimest ja nende palgakulu 20 332 tuhat eurot, mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 221 eurot

kuus töötaja kohta). Juhatuse ja nõukogu liikmete arv 2023. aastal oli 20 inimest ja nende

palgakulu 417 tuhat eurot (2022. aastal 16 inimest ja nende palgakulu 393 tuhat eurot).

Võlaõigusliku lepinguga töötajate palgakulu 2023. aastal oli 733 tuhat eurot (2022. aastal 697 tuhat

eurot).

Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Pikaajaliste eraldiste diskonteerimise mõju (lisa 13) -23 -30

Intressitulu deposiitidelt 5 397 74

Kokku muud finantstulud ja -kulud 5 374 44

Lisa 23 Tulumaks

(tuhandetes eurodes)

01.01.2023-

31.12.2023

01.01.2022-

31.12.2022

Dividendide Tulumaksu Dividendide Tulumaksu

summa kulu summa kulu

Välja kuulutatud dividendid 75 040 -13 727 73 692 -14 322

Kokku 75 040 -13 727 73 692 -14 322

Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kasumieraldise väljamaksmisel tekib tulumaksu tasumise

kohustus. Dividendid on seisuga 31.12.2022 välja makstud.

Kasumieraldise väljamaksmisel tekkinud tulumaksu võlg on avalikustatud lisas 4.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 39 -

Lisa 24 Seotud osapooled

(tuhandetes eurodes)

2023 2022

Ostud Müügid Ostud Müügid

Nõukogu liikmetega seotud

ettevõtted 121 25 1 5

Juhatuse liikmetega seotud ettevõtted 52 0 29 1

31.12.2023 31.12.2022

Kohustused Nõuded Kohustused Nõuded

Nõukogu liikmetega seotud

ettevõtted 5 2 0 0

2023. ja 2022. aastal RMK juhatuse liikmetega seotud ettevõtetel kohustused ja nõuded puudusid.

2023. aastal ei ole RMK ja RMK nõukogu liikmete vahel sõlmitud müügi, rendi- ega

laenulepinguid. Samuti ei ole selliseid lepinguid sõlmitud RMK ja RMK juhatuse liikmete vahel.

2023. aastal korraldas RMK mitmeid avalikke enampakkumisi, millel müüdi kinnis- ja vallasvara

ning neil osales ka RMK töötajaid. Enampakkumisel kujunenud hinnad ei ole olnud madalamad

müüdud vara turuhinnast.

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Nõukogu

liikmete tasud olid 2023. aastal 39 tuhat eurot (2022. aastal 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmete

tasud olid 2023. aastal 378 tuhat eurot (2022. aastal 351 tuhat eurot).

Nõukogu liikmetele ei maksta lahkumishüvitisi ega tulemustasusid. Juhatuse liikmetele on

lepingutes ette nähtud, et lahkumishüvitist makstakse ainult tagasi kutsumisel nõukogu algatusel

enne volituste tähtaja möödumist tagasikutsumise ajal kolme kuu kehtiva ametitasu ulatuses.

Hüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise põhjuseks oli kohustuste rikkumine RMK ees.

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 40 -

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 41 -

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 42 -

JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2023. MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Juhatus on 20. veebruaril 2024. aastal koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise

aastaaruande.

Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed.

--------------------

Mikk Marran

Juhatuse esimees

------------------- -------------------

Erko Soolmann Kristjan Tõnisson

Juhatuse liige Juhatuse liige

Riigimetsa Majandamise Keskus Majandusaasta aruanne 2023

- 43 -

NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2023. MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu on juhatus poolt esitatud majandusaasta aruande, mis

koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja vandeaudiitori aruandest, läbi

vaadanud ja heaks kiitnud.

Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud nõukogu liikmed.

Kadri Land

Nõukogu esimees_______________

Jevgeni Ossinovski Pille Ligi

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

Merike Saks Keit Kasemets

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

Karel Rüütli Marek Metslaid

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

Ahti Kuningas Yoko Alender

Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________

20. märts 2024

Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused www.grantthornton.ee

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Riigimetsa Majandamise Keskus nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Riigimetsa Majandamise Keskus (ettevõte) raamatupidamise

aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2023 ning kasumiaruannet,

netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta

kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete

arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades

õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud

aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) (ISA (EE)).

Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas

„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme

ettevõttest sõltumatud kooskõlas Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh

sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt

nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja

asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid

ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma tegevusaruannet ja me ei tee

selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Grant Thornton Baltic OÜ

Pärnu mnt 22

10141 Tallinn, Eesti

T +372 626 0500

E [email protected]

Reg-nr 10384467

KMKR nr EE100086678

2

Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud

informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt

raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub

muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas

tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvates seaduses sätestatud

nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt

väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi

kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas

kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvates seadustes sätestatud

nõuetega.

Juhatus ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses

raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest

kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab

vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta

raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte

suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse

jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi,

välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või

tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise

aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne

tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja

vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline

kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas ISA (EE)-

dega läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest

või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult

või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande

alusel teevad.

Me kasutame auditi osana vastavalt ISA (EE)-dega kutsealast otsustust ja säilitame

kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast

tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid

3

Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused

vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali

aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise

mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist

või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada

nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks

ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute

ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise

asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb

olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset

kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et

eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes

tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui

avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused

põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil.

Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust

jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas

avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab

aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud

ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes

sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mart Nõmper

Vandeaudiitor nr 499

Grant Thornton Baltic OÜ

Tegevusluba nr 3

Pärnu mnt 22, 101451 Tallinn

20. veebruar 2024