Kooskõlastuse küsimine

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Lp. Lääne-Harjumaa metsaülem

Pöördun kooskõlastuse küsimiseks Lääne-Harju vallas Keibu külas Malmsi katastriüksusele (kü: 56201:001:1480) projekteeritud tiigi eesvoolu ühenduseks Vihterpalu metskond 24 katastriüksuse (kü:56201:001:0845) põhjaküljes paikneva kraaviga. Kirjale on lisatud põhiprojekt. Lugupidamisega, Mirjam Veiler maastikuarhitekt Pinnavormijad OÜ - maastikuarhitektuur ja -ehitus

Reg nr 16571851

--

From: <[email protected]> Sent: 3/26/2025 8:49:19 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Margus Lillak" <[email protected]> Subject: Kooskõlastuse küsimine

Pinnavormijad OÜ Reg: 16571851

MALMSI MAAÜKSUSE

TIIKIDE PROJEKTEERIMINE

PÕHIPROJEKT

KÜ: 56201:001:1480

Keibu küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa

Vastutav projekteerija: Martin Võru

Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8,

kutsetunnistus nr 180897

Koostajad: Margus Lillak

Maastikuarhitekt (MSc)

Mirjam Veiler

Maastikuarhitekt

Töö nr: 2025-03

Kurista 2025

2

Sisukord

Asukoha skeem..................................................................................................................................... 3

Koondandmed ....................................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

2. Praeguse olukorra kirjeldus ...................................................................................................... 5

3. Projektlahendus .......................................................................................................................... 7

3.1. Kaevetööd .............................................................................................................................. 7

3.2. Raietööd.................................................................................................................................. 7

3.3. Haljastus ................................................................................................................................. 7

3.4. Üldnõuded ehitustööde teostamisel ................................................................................... 8

3.5. Tööohutusmeetodid .............................................................................................................. 8

3.6. Looduskeskkonna kaitse ...................................................................................................... 9

4. Ehitustööde mahud .................................................................................................................. 10

3

Asukoha skeem

Kaart 1: Malmsi katastriüksuse asukoht (allikas: Maa-ja Ruumiameti geoportaal).

Koondandmed

ASUKOHA KOORDINAADID (L-Est’97) TIIK A X: 486822

Y: 6568679

VEEPEEGLI PINDALA: 1 445 m2

KAEVEMAHT:

4 780 m3

GEODEETILINE ALUS: Koostatud Kobras OÜ poolt juunis 2024.a. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

ASUKOHA KOORDINAADID (L-Est’97) TIIK B X: 486632 Y: 6568818

VEEPEEGLI PINDALA: 1 099 m2 KAEVEMAHT: 3 930 m3 GEODEETILINE ALUS: Koostatud Kobras OÜ poolt juunis 2024.a.

Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MALMSI KATASTRIÜKSUS

4

1. Sissejuhatus

Malmsi katastriüksus (kü: 56201:001:1480) asub Harjumaal Lääne-Harju vallas Keibu külas.

Projekti eesmärgiks on anda tehniline lahendus kahe (2) tiigi rajamiseks Malmsi

katastriüksusele. Rajatava tiigi (A) välispiiriks on ~ 2 708 m2 ja eeldatav veepeegli pindala on

1 445 m2. Rajatava tiigi (B) välispiiriks on ~ 1 767 m2 ja eeldatav veepeegli pindala on 1 099

m2.

Projektis on esitatud tiikide rajamise tehnilised andmed ning pinnasetööde mahud.

Teisaldatav pinnas tuleb planeerida tiigi ümbrusesse. Vältida tuleb pinnase laotamist tiigi

kallastele.

Projekti koostamisel on kasutatud lähtematerjalina:

• Riigikogu 21.04.2004 seadus „Looduskaitseseadus1“;

• Riigikogu 01.07.2015 seadus „Ehitusseadustik“;

• Riigikogu 30.01.2019 seadus „Veeseadus1“;

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded

ehitusprojektile1";

• Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid“;

• Kobras OÜ mõõdistus, juuni 2024.a.

• Pinnaseuuringud OÜ geotehniline pinnaseuuring (töö nr 24-08-05), august 2024.a.

5

2. Praeguse olukorra kirjeldus

Rajatavad kaks (2) tiiki asuvad Harjumaal Lääne-Harju vallas Keibu külas Malmsi

katastriüksusel (kü: 56201:001:1480). Tiik A asub katastriüksuse lõunaküljes ja tiik B

põhjaküljes. Maaüksusel on tasane reljeef, mis langeb lääne suunas. Tiik A lähiümbruses on

maapinna absoluutkõrgused 12,0…13,5 m vahemikus. Tiik B lähiümbruses on maapinna

absoluutkõrgused 10,0…11,0 m vahemikus. Vastavalt Pinnaseuuringud OÜ poolt teostatud

geotehnilisele pinnaseuuringule (töö nr 24-08-05) mõõdeti tiik A juures (PA-5) pinnakatte

paksuseks 5 m. Pinnase kihtides (ülevalt alla) esineb mulda (0,00 – 0,40 m), rohke kruusaga

savimöllmoreeni (0,40 – 3,35 m), lubjakivi (3,35 – 5,00 m) (joonis 1).

Joonis 1. PA-5 geoloogiline läbilõige (väljavõte Pinnaseuuringud OÜ geotehnilisest pinnaseuuringust, töö nr 24-

08-05).

Tiik B juures mõõdeti (PA-1) pinnakatte paksuseks 7 m. Pinnase kihtides (ülevalt alla) esineb

mulda (0,00 - 0,25 m), rohke kruusaga savimöllmoreeni (0,25 - 5,95 m), lubjakivi (5,95 - 7,00

m) (joonis 2).

Joonis 2. PA-1 geoloogiline läbilõige (väljavõte Pinnaseuuringud OÜ geotehnilisest pinnaseuuringust, töö nr 24-

08-05).

6

Projektala on mitmekesise taimestikuga ning esindatud on erinevad kasvukeskkonnad. Paari

viimase aasta jooksul on toestatud alal mitmeid raieid, mille tulemusena ca 1/3 alast on

kaetud raiesmikega. Ala keskosas on jäetud alles vanad sarapuud. Kohati on näha

loodusliku uuenduse teket. Ala põhja- ja lääneosas asuvad vanad raiesmikud, mis on

praeguseks kattunud ca 10+ aastaste lehtpuude võsaga, mille teises rindes on üksikuid

okaspuid. Ala edelaosas on säilinud ürgmetsa ilmeline puistu, mis on Natura 2000

sihtkaitsevööndiga seotud metsatoetuse ala (skeem 1).

Skeem 1. Olemasolevad metsa ja niidukõlvikud. Punane – Natura 2000 SKV seotud metsatoetuse ala. Valge –

raiesmikud. Roheline - 10+ aastane võsa (alus pärineb Maa-ja Ruumiameti geoportaalist).

Projektalal puudub hoonestus ja juurdepääsu teed. Vastavalt Riigimetsa Majandamise

Keskuse 13.05.2024 kiri nr 3-1.1/2024/3157 „Malmsi kinnistule ligipääsutee asukoha

kooskõlastamine“ on kavandatud ühendustee läbi Vihterpalu metskond 24 (kü:

56201:001:0845) maaüksuse põhjaosa.

Läbi projektala kulgeb elektri keskpinge õhuliin, mille kaitsevööndi mõjuala ulatub 10 meetrit

mõlemale poole liini projektsioonist maapinnal. Sellega risti kulgeb maaüksuse idapiiril elektri

madalpinge õhuliin, mille kaitsevööndi mõjuala ulatub 2 meetrit mõlemale poole liini

projektsioonist maapinnal.

7

3. Projektlahendus

Projektiga on antud lahendus kahe (2) tiigi rajamiseks Malmsi katastriüksusele. Tiigid on

projekteeritud olemasoleva maapinna reljeefi arvestades selliselt, et kaevemahud oleksid

võimalikult väikesed.

Projekti tehniline lahendus on kajastatud joonistel AA-4-01, AA-4-02, AA-4-03 ja AA-6-01.

3.1. Kaevetööd

Tiigid tuleb rajada süvendamise teel. Tiik A laius on ~35 m ja pikkus ligikaudu 91 m. Tiigi

põhi on projekteeritud absoluutkõrgusele 8,6 m abs ning veetase jääb eeldatavasti kõrgusele

~11.10 m abs. Tiigi nõlvad tuleb rajada nõlvsusega 1:3 ja loodeküljest nõlvusega 1:9 (vt

joonis AA-04-2). Projekteeritud tiigi veepeegli pindala on 1 445 m2. Tiigi rajamise asukohta

jäävad allikad tuleb juhtida tiiki. Väljakaevatud pinnase planeerimise ala asukoht on näidatud

joonisel AA-04-2. Pinnas tuleb planeerida selliselt, et oleks tagatud sademevee äravool tiigi

suunas. Veetaseme hoidmiseks tiigis tuleb rajada ülevoolunõva tiigi loodekülge

projekteeritud kraavi (vt joonis AA-04-2). Ülevoolu põhi tuleb kindlustada kividega (fr 150-

300).

Tiik B laius on ~38 m ja pikkus ligikaudu 60 m. Tiigi põhi on projekteeritud absoluutkõrgusele

6,4 m abs ning veetase jääb eeldatavasti kõrgusele ~ 8,9 m abs. Tiigi nõlvad tuleb rajada

nõlvsusega 1:3 (vt joonis AA-04-3). Projekteeritud tiigi veepeegli pindala on 1 099 m2. Tiigi

rajamise asukohta jäävad allikad tuleb juhtida tiiki. Väljakaevatud pinnase planeerimise ala

asukoht on näidatud joonisel AA-04-3. Pinnas tuleb planeerida selliselt, et oleks tagatud

sademevee äravool tiigi suunas. Veetaseme hoidmiseks tiigis tuleb rajada ülevoolunõva tiigi

edelakülge projekteeritud kraavi (vt joonis AA-04-3). Ülevoolu põhi tuleb kindlustada kividega

(fr 150-300).

Tiikide ümbrusesse planeeritud pinnas ja nõlvad, mis jäävad veepinnast kõrgemale, tuleb

haljastada.

3.2. Raietööd

Tiik A lääneküljes olev ohtra tormimurruga maa-ala tuleb ca 650 m2 ulatuses raadada.

Raadamisala asukoht on näidatud joonisel AA-04-2.

3.3. Haljastus

Veepinnast kõrgemale jäävad kaldad ja planeeritavad alad tuleb haljastada või murustada, et

läbi kamardumise vähendada nõlvade erosiooniohtu. Haljastuse taastamise kiirendamiseks

kasutada kvaliteetset muruseemet

Tiigi A lõunakülge on projekteeritud kõrghaljastus. Haljaspuhver on projekteeritud kolme

rindelisena. Tiigist kõige kaugemasse, kolmandasse rindesse on projekteeritud harilik mänd

(Pinus sylvestris) ja harilik kuusk (Picea abies). Teise rindesse on projekteeritud harilik

jalakas (Ulmus glabra) ja harilik sarapuu (Corylus avellana L.). Esimesse rindesse on

projekteeritud harilik kadakas (Juniperus communis L.), harilik jugapuu (Taxus baccata L.) ja

8

harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.). Võimalusel eelistada kohalikke taimeliike või tiigi

rajamisel ettejäävate puude ümberistutamist.

3.4. Üldnõuded ehitustööde teostamisel

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

• Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide

otsustele;

• kohaliku võimu ettekirjutustele;

• kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele;

• Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;

• üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

Kuna Eesti Vabariigis ei ole koostatud norme kõikide tööde kohta, on ehitusnõuete

püstitamisel kasutatud ka Soome RYL-norme. Tööde teostus ja kvaliteet peavad vastama

RYL-2010 nõuetele.

Ehitustööde teostamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr

377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ nõudeid. Ehitaja peab ehitustööde

alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne

töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Projektis antud materjalide mahud ei vabasta töövõtjat kohustusest pakkumise hinna

kujundamisel mahtusid ise hinnata, arvestades normaalseid ehitusvarusid.

Ehitusprotsessi lõpp-produktiks peab olema kvaliteetne ja kompleksne rajatis.

Kaevamistööd tuleb teostada kehtiva korra järgi ja vastavate lubade alusel.

Ehitustööde teostamise ajal tuleb arvestada veetõrje vajadusega.

3.5. Tööohutusmeetodid

Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalised isikud, samuti ei tohi teostatavad

ehitustööd ohustada ehituse mõjupiirkonnas olevaid/elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad

peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja varustatud töötamiseks vajalike

kaitsevahenditega.

Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjasthuvitatud osapooli.

Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.

9

3.6. Looduskeskkonna kaitse

Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse

objektiks on pinnas, põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (kui puud kuuluvad projekti kohaselt

säilitamisele või ümberistutamisele).

Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb

rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad

jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele)

lähemal kui 10 m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel tuleb asuda neid koheselt

likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit.

10

4. Ehitustööde mahud

Tabelis 1 esitatud materjalide ja ehitustööde hulka lisanduvad kõik tööd ja materjalid, mis ei

ole esitatud antud tabelis, kuid on vajalikud käesoleva projekti teostamiseks.

Tabel 1. Peamiste materjalide ja tööde mahud.

TIIK A

Nr Töö liik Ühik Kogus Märkused

1 Pinnase väljakaevamine m3 4780 Geomeetriline maht

2 Pinnase planeerimine m3 4780 Geomeetriline maht

3 Ülevoolunõva rajamine koos kivikindlustusega fr 150-300 mm m2 17

4 Tiigi nõlvade ja ümbruse murustamine m2 3627

5 Muruseeme g/m2 25

6 Veetõrje tk 1 Vastavalt vajadusele

7 Heakorratööd, raadamine obj 1

TIIK B

Nr Töö liik Ühik Kogus Märkused

1 Pinnase väljakaevamine m3 3930 Geomeetriline maht

2 Pinnase planeerimine m3 3930 Geomeetriline maht

3 Ülevoolunõva rajamine koos kivikindlustusega fr 150-300 mm m2 15

4 Tiigi nõlvade ja ümbruse murustamine m2 3972

5 Muruseeme g/m2 25

6 Veetõrje tk 1 Vastavalt vajadusele

7 Heakorratööd obj 1

A

A

B

B

1:3.0

1:3.0

1: 3.

0

C

C

Veepeegli pindala 1099 m2;

Põhja kõrgus 6.40 m (abs); Veepinna kõrgus 8.90 m (abs);

Kaeve maht 3930 m³.

1:3.0

1:3.0

1:3.0

9.00 9.50 10.00 10.50 11.00 11.50 12.00 12.50

1: 3.

0

9.00

9. 00 9.50

9. 50 10.00

10 .0

0

10.50

10 .5

0

11.00

11 .0

0

11.50

11 .5

0

12.00

12 .0

0

12.50

12 .5

0

1:3.0

1:9.0

6.50

6.50

7.00

7.00

7.50

7.50

8.00

8.00

8.50

8.50

9.00

9.00

9.50

9.50

10.00

10.00 10.50

6. 50

7. 00

7. 50

8. 00

8. 50

9. 00

9. 50

10 .0

0

9.00

9.0 0

9.50

9.5 0

10.00

10 .00

10.50

10.5 0

11.00

11 .00

11.50

11 .50

12.00

12.00

12.50

Veepeegli pindala 1445 m2;

Põhja kõrgus 8.60 m (abs); Veepinna kõrgus 11.10 m (abs);

Kaeve maht 4780 m³.

A

A

C

D

D

III rin ne

TIIK B

TIIK A

II rin neI rinne

Tööversioon 26.02.2025

0

Martin Võru Margus Lillak Mirjam Veiler

10 20 30 40 50 100 m

1: 1000

TINGMÄRGID

Projekteeritud tiigi kallas

Projekteeritud tiigi veepind

Projekteeritud tiigi samakõrgusjoon

N

A2

AA-4-01 ASENDIPLAAN

MALMSI MAAÜKSUSE TIIKIDE PROJEKTEERIMINE Töö number:

Hüdroinsener: Maastikuarhitekt:

Pinnavormijad OÜ Vana-Palutootsi, Kurista küla, Kastre vald

5813 3693 PP Staadium:

Mõõtkava:

2025-03

Kuupäev: 26.02.2025 MALMSI, KEIBU KÜLA, LÄÄNE-HARJU VALD, HARJUMAA

Tellija: Kaidi Ruusalepp Formaat:

Joonis:

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ

poolt 25.06.2024 koostatud Malmsi maaüksuse geodeetilist mõõdistust (töö nr 2024-119). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Geoloogilised uuringud on teostatud Pinnaseuuringud OÜ poolt (töö nr 24-08-05).

3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

9.00

1:3.0 Projekteeritud tiigi nõlvsus

Väljakaevatud pinnase planeerimise ala Projekteeritud ülevoolunõva Projekteeritud raadamise ala

Lõige Geoloogilise uuringu puurauk

Projekteeritud kraav

B B

Projekteeritud okaspuud, lehtpuud- ja põõsad

Projekteeritud tiigi põhi

C

C

1:3.0

1:3.0

1:3.0

9.00 9.50 10.00 10.50 11.00 11.50 12.00 12.50

1: 3.

0

9.00 9.

00 9.50 9.

50 10.00 10

.0 0

10.50 10

.5 0

11.00 11

.0 0

11.50 11

.5 0

12.00 12

.0 0

12.50 12

.5 0

1:3.0

1:9.0

9.00

9.0 0

9.50

9.5 0

10.00

10 .00

10.50

10.50

11.00

11.00

11.50

11.50

12.00

12.00

12.50

Veepeegli pindala 1445 m2;

Põhja kõrgus 8.60 m (abs); Veepinna kõrgus 11.10 m (abs);

Kaeve maht 4780 m³.

C

D

D

III rin ne

TIIK A

II rin neI rinne

Tööversioon 26.02.2025

Margus Lillak Mirjam Veiler

1: 500

TINGMÄRGID

0 5 10 15 20 25 50 m

N

A3

AA-4-02 ASENDIPLAAN, TIIK A

MALMSI MAAÜKSUSE TIIKIDE PROJEKTEERIMINE Töö number:

Hüdroinsener: Maastikuarhitekt:

Pinnavormijad OÜ Vana-Palutootsi, Kurista küla, Kastre vald

5813 3693 PP Staadium:

Mõõtkava:

2025-03

Kuupäev: 26.02.2025 MALMSI, KEIBU KÜLA, LÄÄNE-HARJU VALD, HARJUMAA

Tellija: Kaidi Ruusalepp Formaat:

Joonis:

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ

poolt 25.06.2024 koostatud Malmsi maaüksuse geodeetilist mõõdistust (töö nr 2024-119). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Geoloogilised uuringud on teostatud Pinnaseuuringud OÜ poolt (töö nr 24-08-05).

3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

Martin Võru

projekteeritud tiigi kallas

projekteeritud tiigi veepind

projekteeritud tiigi samakõrgusjoon9.00 1:3.0 projekteeritud tiigi nõlvsus

väljakaevatud pinnase planeerimise ala

projekteeritud ülevoolunõva projekteeritud raadamise ala

lõige

Geoloogilise uuringu puurauk

projekteeritud kraav

B B

Projekteeritud okaspuud, lehtpuud- ja põõsad

projekteeritud tiigi põhi

A

A

B

B

1:3.0

1:3.0

1: 3.

0

Veepeegli pindala 1099 m2;

Põhja kõrgus 6.40 m (abs); Veepinna kõrgus 8.90 m (abs);

Kaeve maht 3930 m³.

6.50

6.50

7.00

7.00

7.50

7.50

8.00

8.00

8.50

8.50

9.00

9.00

9.50

9.50

10.00

10.00 10.50

6. 50

7. 007. 508. 008. 50

9. 009. 50

10 .0

0

A

A

TIIK B

Tööversioon 26.02.2025

Margus Lillak Mirjam Veiler

1: 500

0 5 10 15 20 25 50 m

N

A3

AA-4-03 ASENDIPLAAN, TIIK B

MALMSI MAAÜKSUSE TIIKIDE PROJEKTEERIMINE Töö number:

Hüdroinsener: Maastikuarhitekt:

Pinnavormijad OÜ Vana-Palutootsi, Kurista küla, Kastre vald

5813 3693 PP Staadium:

Mõõtkava:

2025-03

Kuupäev: 26.02.2025 MALMSI, KEIBU KÜLA, LÄÄNE-HARJU VALD, HARJUMAA

Tellija: Kaidi Ruusalepp Formaat:

Joonis:

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ

poolt 25.06.2024 koostatud Malmsi maaüksuse geodeetilist mõõdistust (töö nr 2024-119). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Geoloogilised uuringud on teostatud Pinnaseuuringud OÜ poolt (töö nr 24-08-05).

3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

Martin Võru

TINGMÄRGID

projekteeritud tiigi kallas

projekteeritud tiigi veepind

projekteeritud tiigi samakõrgusjoon9.00 1:3.0 projekteeritud tiigi nõlvsus

väljakaevatud pinnase planeerimise ala

projekteeritud ülevoolunõva

lõige

Geoloogilise uuringu puurauk

projekteeritud kraav

B B

projekteeritud tiigi põhi

5.00

6.00

7.00

8.00

9.00

10.00

11.00

12.00

0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 50.00 55.00 60.00 65.00

VP 8,90

6,40

Olemasolev maapind

Projekteeritud tiik

5.00

6.00

7.00

8.00

9.00

10.00

11.00

12.00

0.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 50.00

VP 8,90

6,40

LÕIGE A-A

Olemasolev maapind

Projekteeritud tiikProjekteeritud ülevoolunõva

Planeeritud pinnas

5.00

LÕIGE B-B

Planeeritud pinnas

~1:3 ~1:3

~1:3~1:3

VP 11,10

8,60

LÕIGE D-D

Olemasolev maapind

Projekteeritud tiik

7.00

8.00

9.00

10.00

11.00

12.00

13.00

14.00

5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 50.00 55.00 60.00 65.00 70.00 75.00 80.00 85.00 90.00 95.00 100.00

VP 11,10

8,60

LÕIGE C-C

Olemasolev maapind

Projekteeritud tiik

0.00

~1:3 ~1:3

~1:9 ~1:3

Planeeritud pinnas

Projekteeritud ülevoolunõva

Planeeritud pinnas

Planeeritud pinnas

Planeeritud pinnasPlaneeritud pinnas

Planeeritud pinnas

~1:1.5

~1:1.5

7.00

8.00

9.00

10.00

11.00

12.00

13.00

14.00

0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00

Tööversioon 26.02.2025

Martin Võru Margus Lillak Mirjam Veiler

1:200

0 2 4 6 8 10 20 m

N

A2

AA-6-01 LÕIKED

MALMSI MAAÜKSUSE TIIKIDE PROJEKTEERIMINE Töö number:

Hüdroinsener: Maastikuarhitekt:

Pinnavormijad OÜ Vana-Palutootsi, Kurista küla, Kastre vald

5813 3693 PP Staadium:

Mõõtkava:

2025-03

Kuupäev: 26.02.2025 MALMSI, KEIBU KÜLA, LÄÄNE-HARJU VALD, HARJUMAA

Tellija: Kaidi Ruusalepp Formaat:

Joonis:

Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel

lahutamatult seotud planeeringu osad.