Ettepanekute küsimine Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele

1

Alutaguse Vallavalitsus

Koostatud: 05.03.2025

Täiendatud:

LÄHTESEISUKOHAD

Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

1. Üldandmed 1.1. Planeeringu koostamisest huvitatud isik: N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776). 1.2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.3. Detailplaneeringu kehtestaja: Alutaguse Vallavolikogu. 1.4. Lähteseisukohtade väljastaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.5. Avalikustatud Alutaguse Vallavalitsuse veebilehel www.alutagusevald.ee. 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringuid, projektid ja muud dokumendid: 2.1. Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2025 otsus nr 220 „Kauksi küla Sillaotsa kinnistu

detailplaneeringu algatamine“; 2.2. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020

otsusega nr 285); 2.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278); 2.4. Kauksi küla Pukatsi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu

17.06.2010 otsusega nr 44); 2.5. Peipsi põhjaranniku vee ja kanali projekteerimine – ehitusetapp I (OÜ

Keskkonnaprojekt, töö nr 3198); 2.6. Transpordiameti 04.03.2025 kiri nr 7.2-2/25/2818-2 „Seisukohtade väljastamine

Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“.

3. Andmed planeeritava maa-ala kohta 3.1. Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega

Sillaotsa (22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust.

3.2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,5 ha. 3.3. Sillaotsa kinnistu on hoonestamata. Maaüksus on tasase reljeefiga, osaliselt kaetud

metsaga. 3.4. Planeeringuala piirneb lääne poolt Kauksi ojaga (VEE1060900), mis kuulub üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude hulka. Planeeringualale ulatuvad Kauksi oja kalda loodus- ja veekaitselised kitsendused (kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd).

3.5. Sillaotsa kinnistu piirneb põhja poolt riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu Valga, mille kaitsevöönd on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Juurdepääs Sillaotsa kinnistule toimub Karbi tee ja olemasoleva ristmiku kaudu. Kinnistut läbib tee, mis ühendab riigiteed ja Kauksis küla läbivat Kauksi-Kuru teed.

3.6. Planeeringualale ulatub maaparandussüsteemi (Kauksi 1) maa-ala. 3.7. Planeeringualale ulatub väheses osas II kategooria kaitsealuse liigi (männisinelase)

elupaik. 3.8. Planeeritav ala on hõlmatud riigipiiri mõjualaga (riigipiiri seadus § 61). 3.9. Planeeringualast ida poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega Kunglapõllu

(22401:004:0172) katastriüksus ning hoonestatud elamu maa-ala sihtotstarbega

2

katastriüksused – Korikova (22401:004:0770, pindala 1702 m²), Suvila (22401:004:0269, pindala 1482 m²), Kanarbiku (22401:004:0012, pindala 2521 m²), Metsaääre (22401:004:0850, pindala 11552 m²) ja Kaasiku (22401:001:0587, pindala 329 m²). Lõuna poolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Ojataguse (22401:001:0615) katastriüksusega ning lääne poolt Iisaku metskond 193 (22401:001:0413) katastriüksusega. Planeeringualast põhja pool asub hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Ojaliiva (22401:001:0599, pindala 13245 m²) katastriüksus ning maatulundusmaa sihtotstarbega Kauksi (22401:004:0531), Teeveere (13001:001:0964) ning Kunglaveere (22401:004:0171) katastriüksused.

Joonis 1 Planeeritava maa-ala piir

4. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded 4.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala maa-ala elamukruntideks jagamine

ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tuleb määrata moodustavate kruntide ehitusõigus, hoonestusalad, ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, kujad, kuritegevuse riski vähendavad tingimused, planeeritavate hoonete ja rajatise toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalikud asukohad ning tuvastatakse servituutide seadmise vajadus. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb lahendada muuhulgas liikluskorraldus ning tänavavõrgustiku toimivus.

4.2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lähtuda juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ p 5.3 (https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/).

3

4.3. Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule on Sillaotsa kinnistu maakasutuse juhtotstarve maatulunduse maa-ala ja alal kehtivad hajaasustuses elamu ehitamiseks seatud tingimused, mille kohaselt on minimaalne elamukrundi suurus 1 ha.

4.4. Planeeringuala jääb rohevõrgustiku alale ning Kauksi-Remniku väärtuslikule maastikule. Üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alal majandustegevus keelatud, kui arvestatakse rohevõrgustikuga, st rohevõrgustiku eesmärki silmas pidades tagatakse väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine; järgitakse säästlikkuse printsiipi looduskasutusel, säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, leevendatakse kliimamuutusi ning edendatakse rohemajandust, sh puhkemajandust. Rohevõrgustiku puhul on oluliseks peetud vältida tugialade kompaktsuse vähenemist ja killustamist. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb analüüsida ja tagada rohevõrgustiku sidusus ning arvestada rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustega.

4.5. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks. Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Planeeringu algatamisel ja lähteseisukohtade koostamisel on arvestatud, et planeeringualast põhja ja ida pool asuvad hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringualal on olemas juurdepääs ning perspektiivne võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas üldplaneeringus toodud üldise põhimõttega, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Uued elamukrundid on kavandatud olemasolevate elamualade lähedusse, arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine ei takista üldplaneeringu elluviimist.

4.6. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb üldplaneeringu muutmise ettepanekut põhjendada. Järgida üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu.

4

Joonis 2 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist

Joonis 3 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude kaardist

5

5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud: 5.1. Planeeringu ala topo-geodeetiline mõõdistus (koostatud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 vastu võetud määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“).

5.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 5.3. Kõik uuringud, mis on vajalikud tagamaks punktis 4 toodud detailplaneeringu ülesande

täitmiseks.

6. Planeeringu koostamisse kaasatavad asutused ja isikud 6.1. Asutused, kellega tehakse koostööd – Päästeamet, Transpordiamet, Terviseamet,

Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet. 6.2. Isikud, kes kaasatakse – Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus,

tehnovõrkude valdajad, piirinaabrid (Kunglapõllu, Korikova, Suvila, Kaasiku, Kanarbiku, Metsaääre, Kauksi, Ojaliiva, Teeveere, Kunglaveere kinnisasjade omanikud).

6.3. Teised isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada.

7. Nõuded koostatavale detailplaneeringule 7.1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus: 7.1.1. Planeeritavate kruntide maakasutuse sihtotstarve – elamumaa, transpordimaa ning

tehnorajatiste jaoks vajadusel tootmismaa. Sihtotstarbeid on lubatud planeeringu koostamisel täpsustada.

7.1.2. Minimaalne elamukrundi suurus: vähemalt 4000 m2; 7.1.3. Lubatud hoonete arv elamukrundil: täpsustada detailplaneeringuga (ehitusõiguse

alla tuleb arvestada ka ka kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga hooned); 7.1.4. Maksimaalne täisehitusprotsent elamukrundil: 20%; 7.1.5. Ehitise lubatud suurim kõrgus/korruselisus – elamul harjakõrgus kuni 7,5 m,

kõrvalhoonel 4 m olemasolevast maapinnast, elamu suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1;

7.1.6. Hoonete lubatud katusetüüp: määrata planeeringuga; 7.1.7. Hoonestuse kaugus krundipiirist: 4 m, planeeringualasisese teepoolsest

krundipiirist: 7 m; 7.1.8. Määrata hoonestusalade koordinaadid L-Est koordinaatsüsteemis või sidumine

krundi piiridega; 7.1.9. Planeeringus esitada maapinna ja räästa/katuseharja absoluutkõrgused EH2000

süsteemis. 7.2. Detailplaneering peab sisaldama üldplaneeringu muutmise analüüsi ning

põhjendust ning üldplaneeringusse kantavate vajalike muudatuste kirjeldust. Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

7.3. Liiklus- ja parkimiskorraldus: 7.3.1. Juurdepääs riigiteelt 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee lahendada vastavalt Transpordiameti

seisukohtadele. 7.3.2. Planeeringuga tuleb tagada olemasolevate teede toimivus ning riigitee ristmiku ja

Karbi tee ümberehitamisel tuleb tagada planeeringualast ida pool asuvate kruntide juurdepääs avalikult kasutatavale riigiteele.

7.3.3. Planeeringuala sisese liikluskorralduse lahendamiseks rajatakse uus tee, mille tarbeks moodustatakse eraldi transpordimaa krunt. Krundi laius peab olema vähemalt 10 meetrit, et oleks maa-ala tehnovõrkude jaoks ning talihoolduse tegemiseks.

6

7.3.4. Lahendada planeeringuala siseste avaliku kasutusega tänavate alad, tagada juurdepääsud naaberkinnistutele.

7.3.5. Planeeringuala läbivatel teedel ja juurdepääsudel tagada liiklusohutus vastavalt liiklusseaduse § 6 sätestatud korras, et tekiks selgesti arusaadav taristu ja liikumisteede süsteem.

7.3.6. Teede ehitamisel arvestada ka raskeveokite manööverdamise võimalusega, et tagada vajadusel ligipääs operatiivteenistuste kasutuses olevatele suurema registri- või täismassiga sõidukitele.

7.4. Haljastus ja heakorrastuse: 7.4.1. Minimaalne kõrghaljastuse osakaal: määrata detailplaneeringuga, arvestades

rohevõrgustiku tingimustega; 7.4.2. Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 1,2 m. Lubatud ei ole läbipaistmatu

piirdeaia rajamine. 7.5. Tehnovõrgud ja –rajatised 7.5.1. Elektrivarustus – vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele; 7.5.2. Sidevarustus – vastavalt sidevõrgu valdaja tehnilistele tingimustele; 7.5.3. Veevarustus – liitumine perspektiivse ühisveevärgiga, vastavalt Emajõe Veevärk

AS tingimustele; 7.5.4. Kanalisatsioon – liitumine perspektiivse ühiskanalisatsiooniga, vastavalt Emajõe

Veevärk AS tingimustele. 7.6. Planeeringus määrata teede, haljastuse ja tehnovõrkude väljaehitaja kuni eraõigusliku

krundi piirini ning tehnovõrkude väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega ja planeeringu realiseerimise järjekord. Planeeringuga täpsustada planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

7.7. Planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivate normidega sh järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piirist, määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus ning arvestada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades tuletõrjetehnika võimalusi.

7.7.1. Määrata servituutide seadmise vajadus. 7.8. Detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 vastuvõetud

määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

8. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Seadusest tulenev etapi

pikkus Eeldatav aeg

DP algatamine jaanuar 2025 DP lähteseisukohtade koostamine

märts 2025

DP lähteseisukohtade esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele

30 päeva märts-aprill 2025

DP lähteseisukohtade täiendamine ja avaldamine koos ettepanekutega valla veebilehel

aprill 2025

Hanke korraldamine planeerija ja KSH eelhinnangu koostaja leidmiseks

aprill 2025

7

Geodeetilise alusplaani koostamine

mai 2025

KSH eelhinnangu koostamine juuni 2025 KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõu esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele

30 päeva juuli 2025

KSH algatamine/algatamata jätmine

august 2025

DP eskiislahenduse koostamine

juuni-juuli 2025

DP eskiislahenduse avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine

30 + 14 päeva juuli-august 2025

DP eskiislahenduse avalik arutelu

september 2025

DP põhilahenduse koostamine september-oktoober 2025

DP esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

30 päeva november 2025

DP vastuvõtmine detsember 2025 DP avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine

30+14 päeva jaanuar-veebruar 2026

DP heakskiitmine 60 päeva märts-aprill 2026 DP kehtestamine aprill/mai 2026

Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald 41101 Ida-Virumaa

Tel: 3 366 901 E-post: [email protected]

Reg. nr: 77000281 a/a: EE882200221068420618 Swedbank

Puudutatud/kaasatud isikud Planeeritavate kinnistute omanikud Naaberkinnistute omanikud Nimekirja alusel 21.03.2025 nr 7-6/69-1 Ettepanekute küsimine Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele Alutaguse Vallavolikogu algatas 30.01.2025 otsusega nr 220 Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Sillaotsa (22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks. PlanS § 81 kohaselt esitame Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute tegemiseks. Ettepanekute korral palume need esitada hiljemalt 22.04.2025. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisad:

1. Lähteseisukohad Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks (05.03.2025);

2. Transpordiameti 04.03.2025 kiri nr 7.2-2/25/2818-2 „Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 56

41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse

vald, Iisaku alevik

Teie 18.02.2025 nr 7-6/34-1

Meie 04.03.2025 nr 7.2-2/25/2818-2

Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Alutaguse valla Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 22401:004:0192, edaspidi planeering) algatamisest Alutaguse Vallavolikogu

30.01.2025 otsusega nr 220.

Planeeringu eesmärgiks on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse

määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (edaspidi riigitee)

km 47,51-47,78. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2033 sõidukit ning kehtib

kiirusrežiim 90 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee km 47,669 ristumiskohalt (kohalik tee nr

2240025 Karbi tee).

Nimetatud ristumiskoha asukoht ei vasta juba hetkel normidele (lisa 1 tabel 17) ning

planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerumisel suureneb ristumiskoha liituva tee

liiklussagedus (üle 20 sõiduki ööpäevas).

Riigitee km 47,669 olemasolevat ristumiskohta võib kasutada planeeringualale juurdepääsuna

järgmistel tingimustel:

1.1. ristumiskohalt tagatakse juurdepääs kuni 4-le (neljale) üksikelamu kinnistule ning

juurdepääs ülejäänud planeeringualale (sh olemasolevatele Korikova, Suvila, Kaasiku,

Kanarbiku ja Metsaääre kinnistutele) tagatakse Kauksi külast pikendades kohalikku teed

nr 2240115 (Pärna tee).

Planeeringu ruumiline lahendus peab välistama võimaluse riigitee ristumiskoha ning

Kauksi külast lähtuva kohaliku tee ühendamiseks, st peab olema alaliselt välistatud

võimalus planeeringuala läbiva liikluskorralduse realiseerimiseks;

1.2. riigitee ristumiskoht tuleb rekonstrueerida vastavalt meie nõuetele; ristumiskoha

rekonstrueerimise ruumivajadus kavandada vastavalt meie tüüplahendusele II. Riigitee

ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt rekonstrueeritud ja meile üle antud hiljemalt

enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamist (st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale

isikule);

2 (3)

1.3. täiendavate riigitee ristumiskohtade kavandamine ei ole lubatud.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Riigitee nr 3 äärde kergliiklustee kavandamisel* on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala;

4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

5. Juurdepääs planeeringualalt bussipeatusesse (Kauksi oja) lahendada Sillaotsa kinnistu siseselt.

St juhul kui planeeringuga ei kavandata riigitee nr 3 äärde kergliiklusteed, tuleb juurdepääs

bussipeatusesse lahendada nii, et jalakäijad ei liiguks planeeringuala ja bussipeatuse vahel

riigitee ääres.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,

lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoht tuleb

rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa

kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, haljastus,

tehnorajatis vms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

3 (3)

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

* Vt Alutaguse valla üldplaneering.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Otsus nr 220_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

2. Otsus nr 220_Lisa_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 21.03.2025 nr 7-6/69-1

Meie: 28.03.2025 nr 3-1.1/2025/2093

V.a. Liina Talistu

Ettepanek Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele

Küsite oma 21.03.2025 RMKle saadetud kirjas ettepanekuid Kauksi küla Sillaotsa kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Planeeringuala piirneb läänest Iisaku metskond 193

(22401:001:0413) ja lõunast Ojataguse (22401:001:0615) kinnistutega, milliste riigivara volitatud

asutuseks on RMK. Lisaks läbib planeeringuala edelanurka ca 40 m ulatuses RMK matkarada.

Palume lähteseisukohtade dokumendi punkti 3 (andmed planeeritava maa-ala kohta) täiendada

infoga olemasoleva matkaraja kohta ning planeeringu koostamise ja realiseerimise käigus tagada

olemasoleva matkaraja säilimine ja kasutus. Väljavõte kaardist (matkarada on toodud roosaka

joonega):

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387