Edela regioon - Kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega ja asjaõigusleping Viimsi metskond 53

7. märts 2025

Piirangala ID 698460 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Viimsi metskond 53

Piiranguala kirjeldus Kangru tee 31 kinnistu elektriliitumine

Ruumikuju loomise kuupäev 19. veebruar 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 129m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Lisa nr 1

/allkirjastatud digitaalselt/

Asb katastriüks stel:

Harju maakond, Kiili vald, Kangru alevik, Viimsi metskond 53 (30401:001:1955)

Piirang ala õig stat d kas tajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

R mianalüüs üks sele 30401:001:1955

Katastri andmed

Täisaadress Harju maakond, Kiili vald, Kangru alevik, Viimsi metskond 53

Kinnistu number 13769702

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Katt v se pindala

Ligikaudne suurus 129m²

Lisa nr 1

/allkirjastatud digitaalselt/

2.3

0.50 5.60 0.50

1W1 1W1

1W1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMATAVA ALA PLAAN Viimsi metskond 53, Kangru alevik, Kiili vald, Harju maakond

Reg. nr 13769702

1) Kaitsevöönd liitumis - ja jaotuskilbi korral on 2 m kilbi välisseinast igas suunas.

2) Kaitsevöönd maakaabelliini korral on 1 m äärmisest kaablist.

3) Isikliku kasutusõiguse seadmise ala suurus on 129 m².

Koostas: Richard Kerde E-Service AS projekteerija

Isikliku kasutusõiguse seadmise ala

TINGMÄRGID Projekteeritud 0,4kV maakaabel1W1

Kinnistu piir Projekteeritud jaotuskilp Projekteeritud liitumiskilp

S

N

W E

M 1:500

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisa nr 2

TALLINNA NOTAR ANTS AINSON

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

694

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ants Ainson, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (10.03.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti

aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 07.03.2025 kell 07:49 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja

alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tõestajale tuntud isik, Urve Jõgi osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti

tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Pärnu linnas,

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti

aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 07.03.2025 kell 07:49 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb

notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Indrek Lillemäe, isikukood 37903242735, kes on

tõestajale tuntud isik,

Indrek Lillemäe osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti

tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tartu linnas,

kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13769702 on sisse

kantud kinnistu, mille esimesse jakku on kantud järgmised kanded: 1) maatükk katastritunnusega

30401:001:1955, majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Viimsi metskond 53, Kangru alevik, Kiili vald, Harju maakond, pindalaga 193387 m².

2

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Osaühing KIILI KVH (registrikood

10782274) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus ühisveevarustuse torustiku,

kanalisatsioonitorustiku ja purgla ehitamiseks, rekonstrueerimiseks, omamiseks, majandamiseks,

hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil

ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal vastavalt

12.11.2020.a. lepingu punktidele 3.1, 3.2 ja 4.1 ning lepingu lisaks olevale plaanile. 12.11.2020

kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.11.2020.

3) Isiklik kasutusõigus Kiili vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus tee rajamiseks,

omamiseks ja avalikuks kasutamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud avalikult

kasutatava tee ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega vastavalt

25.03.2021 sõlmitud lepingu punktidele kaks üks (2.1.), kaks kolm (2.3.) kuni kaks seitse (2.7.)

ning lepingu lisaks olevale plaanile. 25.03.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud

30.03.2021.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistrist (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad/23488/valitsemised) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

 objekti koodi: KV6390;

 valitseja: Kliimaministeerium;

 volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes

ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud

kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning

selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid

riiklikesse registritesse kandmata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid

piiranguid.

2.1.4. Elektripaigaldise kaitsevöönd, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, on

vabastatud ja Kasutaja saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada valdust

elektripaigaldise kaitsevööndis.

2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut.

2.1.6. Lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Riigimetsa Majandamise

Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja digitaalselt allkirjastatud käskkirjaga nr 9-49/51.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri on jõus,

muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle

lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja

heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud.

3

2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi

võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu

ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik

õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.8. Lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle

lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda

lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Kasutaja tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Kasutaja on jaotusvõrgu võrguteenuse

(avaliku teenuse) osutaja lepingu eseme teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse

osutajale esitatud nõuetele. Selle lepinguga seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes

huvides tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks

tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle

lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala seisukorrast, suurusest ja piiridest.

2.2.3. Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud

pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud

likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste

algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.

2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud.

2.2.5. Kasutaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja

esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu

sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu

sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.

2.2.6. Esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused,

nõusolekud sõlmida see leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle

tehingu tegemist ning tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud

pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu

sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.7. Lepingus toodud Kasutaja ja Kasutaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle

lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda

lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et:

2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis

1.1 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate

dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:  Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud

lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

 Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.  Kasutaja esindaja volitused volikirja alusel.

4

 Asjaolu, et Kasutaja on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - konkurentsiameti kodulehelt https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/tegevusload tehtud päringu ja Kasutaja esindaja suulise avalduse alusel.

3. Isikliku kasutusõiguse seadmine

3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158¹

mõistes elektrituruseaduse kohaselt.

3.2. Omanik ja Kasutaja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu isikliku kasutusõiguse

elektripaigaldise (elektriseadme) (edaspidi nimetatud elektripaigaldis) ehitamiseks,

majandamiseks, omamiseks, Kasutajal lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise

tagamiseks, elektripaigaldise remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks,

kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse

tagamise eesmärgil, seal hulgas elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused

(edaspidi kõik nimetatud tegevused koos elektripaigaldise majandamine).

3.3. Lepingu eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud

korras.

3.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektripaigaldise

majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud Kasutaja õigused ja kohustused,

sealhulgas õigus paigaldada elektripaigaldise kaitsevööndisse elektripaigaldisi ning neid edaspidi

majandada vastavalt selles lepingus toodule.

3.5. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest

tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille kasutusõiguse ruumiandmed on

registreeritud Maa- ja ruumiameti piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI)

piiranguala ruumiandmete tunnuse ID 698460 all ning piiranguala väljavõte on selle lepingu

lahutamatuks lisaks nr 1. Kasutusõiguse ala, mida Kasutajal on õigus kasutada selle lepingu

alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks on toodud ka selle lepingu

lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil vastava tähistusega märgitult (edaspidi ja eelnevalt

kasutusõiguse ala või elektripaigaldise kaitsevöönd). Kasutusõiguse alal asuvad

elektripaigaldised (elektriseadmed) on lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud vastavate

tingmärkidega. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud

ehitusseadustiku §- des 70 ja 77.

4. Isikliku kasutusõiguse poolte õigused ja kohustused

4.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub lepingu eseme igakordne omanik:

4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel elektripaigaldise

kaitsevööndi tasuta kasutamist elektripaigaldise majandamiseks ning samuti kohustub mitte

takistama elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui elektripaigaldise

majandamise töödeks vajalike sõidukitega;

4.1.2. hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab Kasutaja kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist;

4.1.3. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi

olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma

tegevuses;

4.1.4. hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks

elektripaigaldise toimimist;

4.1.5. elektripaigaldise kaitsevööndis vältida elektripaigaldis kahjustamist või kahjustamise ohu

tekkimist.

5

4.2. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:

4.2.1. kasutada kasutusõiguse ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud

elektripaigaldise majandamiseks;

4.2.2. täita lepingu esemel kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida kasutusõiguse alal

seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

4.2.3. teavitama lepingu eseme igakordset omanikku elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja

remonttöödest vähemalt 3 päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral

alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme

igakordsele omanikule 1 päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest. Pärast lepingu

esemel tehtud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja

kohustatud taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke heakorra, selle

võimatuse korral hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule tekitatud kahju. Lepingu

eseme omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks seda aega, mis töö iseloomu arvestades on

vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks;

4.2.4. kasutama elektripaigaldise kaitsevööndit kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja

heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme igakordse

omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

4.2.5. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning

täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

4.2.6. hoidma elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras;

4.2.7. kandma elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on

Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;

4.2.8. maksma lepingu eseme igakordsele omanikule tasu tehnorajatise talumise eest vastavalt

seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale.

4.2.9. teavitama lepingu eseme igakordsele omanikku metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal

vähemalt 60 päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt.

4.2.10. hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega

seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab Riigimetsa

Majandamise Keskus.

4.3. Juhul kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsamaterjali, kuulub kogu

raiutud metsamaterjal lepingu eseme igakordsele omanikule ning see paigaldatakse lepingu

eseme igakordse omaniku poolt osutatud asukohta.

5. Kasutusõiguse lõpetamise alused

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel.

5.2. Eesti Vabariigil on õiguse lõpetada see leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on

vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus lepingu esemel paiknev elektripaigaldis ära

vedada 3 kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Notariaalakti tõestaja on Omanikule selgitanud, et asjaõigusseadus ei näe ette Kasutaja kohustust teavitada lepingu eseme omanikku isikliku kasutusõiguse kustutamisest ega küsida lepingu eseme omaniku nõusolekut.

6. Valduse üleandmine ja nõusolek lepingu eseme jagamiseks ning servituudi seadmiseks 6.1. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et kasutusõiguse ala jääb Kasutaja ja Omaniku kaasvaldusesse

ning Omaniku valduse teostamine elektripaigaldise kaitsevööndis on piiratud ainult selles

6

lepingus kokkulepitud viisil.

6.2. Kasutaja annab nõusoleku tulevikus lepingu eseme jagamiseks. Selles lepingus sõlmitav isiklik

kasutusõigus jääb edaspidi koormama ainult seda kinnisasja, millele peale jagamist või piiride

muutmist tehnorajatis koos kaitsevööndiga asuma jääb.

6.3. Kasutaja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku kasutusõiguse alale teiste piiratud asjaõiguste

seadmiseks lepingu eseme omaniku omal äranägemisel selle eest tasu nõudmata, kui see ei takista

selle lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et: Selle lepingu punktis 6.2. toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Kasutajal ka lepingu eseme jagamisel. Selle lepingu punktis 6.3. toodud nõusolekud ei asenda asjaõigusseaduse § 54 ja 591 kohaseid kokkuleppeid.

7. Asjaõigusleping 7.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku

leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13769702 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ kohane avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857 kasuks, talumiskohustusega elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 10.03.2025.a sõlmitud kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3, 4 ja 5 ning kasutusõiguse ruumiandmed on registreeritud Maa- ja ruumiameti piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) piiranguala ruumiandmete tunnuse ID 698460 all.

8. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu

sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 8.2. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse

kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

8.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. 8.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse

üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 8.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud

kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju.

8.6. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).

7

8.7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega.

8.8. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

8.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;

 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;

 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;

 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

8.10. Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses.

8.11. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõppe enampakkumisel servituudist

tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse

alusel. 8.12. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel

pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,

mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt

saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139

lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse

kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS

§ 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel

võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse

alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.

8.13. Kinnisasja omanik kohustatud AÕS § 1581 kohaselt taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või

8

tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

8.14. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole eelpool nimetatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

8.15. Talumistasu makstakse ainult maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel asuvate liinide ja hoonesiseste alajaamade talumise eest.

8.16. Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

8.17. Lisaks sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

8.18. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

8.19. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

8.20. Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna; tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

8.21. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

8.22. Koormatud kinnisasja jagamisel jääb isikliku kasutusõigus kehtima kõikide osade suhtes. Kui isiklik kasutusõigus pärast koormatud kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust.

9. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 9.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris,

mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis

www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest

originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal

ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui

dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.

9.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari

kinnistusosakonnale.

10. Lepingu sõlmimisega seotud kulud

10.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Kasutaja 5 tööpäeva jooksul. Osalejad

paluvad lepingu ja sellega seotud arved edastada e-postile: [email protected].

10.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu

9

tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

10.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu

seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).

Notari tasu kokku 58,30 eurot.

Käibemaks 12,83 eurot.

Koos käibemaksuga 71,13 eurot.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus §

77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d

14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta

tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt

heaks kiidetud. Notariaalakti lisad on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne

notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja

heakskiitmiseks, osalejad on lisades sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid nende sisu heaks.

Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja

läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt

on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt

allkirjastatud.

Urve Jõgi

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Lillemäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Ants Ainson

/allkirjastatud digitaalselt/