PROJEKTI RAHASTAMISTAOTLUS
1. UURIMISTEEMA NIMETUS: Kuuse-kooreüraski arvukuse ja kahjustuste dünaamika ning seda mõjutavad tegurid ning selle metsakaitseline analüüs
2. PROJEKTI NIMETUS: Talvise sanitaarraie ja püünispuude kasutamise otstarbekus kuuse-kooreüraski kahjustuste ohjamisel ning hariliku kuuse koore all talvituvate üraskite seisund.
3. PROJEKTI KESTUS
Algus:
01.10.2022
Lõpp:
01.10.2025
4. PROJEKTI TAOTLEJA: Eesti Maaülikool
Telefon: 731 3224
Aadress: Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu
Registrikood: 74001086
Panga rekvisiidid: EE571010102000084008 SEB Pank
5. PROJEKTI JUHT:
Kristjan Ait
(Ees- ja perekonnanimi)
Nimetatud nooremteadur, doktorant, MSc
(Amet, teaduskraad)
6. PROJEKTI PÕHITÄITJAD FINANTSEERIMISPERIOODI VÄLTEL
(Põhitäitjate CV-d, sh. kuni 10 valdkonnaga seotud publikatsiooni loetelu esitada Lisas 1)
Projekti põhitäitjad:
Ees- ja perekonnanimi
Teaduskraad
Ametikoht
Koormus projektis, kuudes
1. Kristjan Ait
MSc
Nooremteadur, EMÜ
36 kuud
2. Heino Õunap
PhD
Külalisteadur, EMÜ
9,3 kuud
3. Argo Orumaa
MSc
Nooremteadur, EMÜ
19 kuud
4. Sille Rebane
PhD
Teadur, EMÜ
9,3 kuud
5. Floortje Vodde
PhD
Teadur, EMÜ
3 kuud
6. Kalev Jõgiste
PhD
Vanemteadur, kaasprofessor, EMÜ
3 kuud
7. Marek Metslaid
PhD
Metsanduse ja inseneeria instituudi direktor, professor, EMÜ
1,5 kuud
Kokku:
81,1 kuud
Projektiga seotud abitööjõud:
1. Kristiina Palm
MSc
Nooremteadur, EMÜ
3 kuud
2. Piret Trei
Spetsialist, EMÜ
3 kuud
Kokku
6 kuud
7. TAOTLETAV FINANTSEERIMINE (koos käibemaksuga) 228422,90 eurot
Võimalike täiendavate finantseerimisallikate loetelu:
(finantseerimisallika nimetus) (summa; eur)
1………………puudub………………………………
Detailne projekti eelarve esitada Lisas 2.
8. PROJEKTI PÕHJENDUS, EESMÄRGID, METOODIKA, INNOVAATILISUS JA RAKENDATAVUS, OODATAVAD TULEMUSED (kuni 3 lk)
8.1. Projekti põhjendus:
Kuuse-kooreürask (Ips typographus, edaspidi ürask) on üks olulisemaid metsakahjureid Eestis ja kogu Euroopas, sigides edukalt looduslike häiringute ja ekstreemsete ilmastikunähtuste (sh tormikahjude ja põua) järgsetel aastatel (Christiansen ja Bakke 1988; Laas jt 2011). Ürask asustab eelkõige värsket lamapuitu ja nõrgestatud puid ning toitub hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) koore niineosast, põhjustades kuuskede suremist (Wermelinger 2004). Suure üraskite arvukuse korral suudavad mardikad rünnata ka kasvavaid elujõulisi puid (Voolma 2005).
Kliimamuutuste tagajärjel võib üraskikahjustuste osakaal Euroopas veelgi tõusta (Marini jt 2016; Seidl jt 2017). Ka Eesti „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ prognoosib talviste tormikahjude, kevadsuviste põuaperioodide ja metsatulekahjude sagenemist ning talviste temperatuuride tõusu. Seejuures on harilik kuusk eriti tundlik tormide ja põuaperioodide suhtes oma pindmise juurekava tõttu (Laas jt 2011). Eelmainitud asjaolud soodustavad metsakahjurite paljunemist, mistõttu on üraskitega kaasnevad probleemid aktuaalsed ka tulevikus.
Keskkonnaameti poolt läbi viidud metsakaitse-ekspertiisid juba näitavad üraskiga seotud ekspertiiside pindala kasvu viimasel aastakümnel (Keskkonnaamet, R. Omler, isiklik suhtlus, 11. märts 2022), samuti on RMK hallatavates majandusmetsades registreeritud järjest enam üraskikahjustustega puistuid (2021. aastal registreeriti kuuse-kooreüraski kahjustusi metsaeraldistel pindalaga 2800 ha ja 2022. aastal hetkeseisuga 6000 ha).
Kevadeti algab Eestis üraski lendlus ja puude asustamine haude rajamiseks. Üraski noormardikad kooruvad juuni lõpus ning soodsate ilmaolude korral võib liigil areneda ka II põlvkond (Laas jt 2011). Talveks piisavalt arenenud mardikad võivad minna pinnasesse talvituma või jääda kuuse koore alla. Koore alla jääb talvituma üldjuhul üraski II põlvkond ning nende saatus sõltub mitmest tegurist, sh talvine õhutemperatuur (Õunap 2019).
Traditsioonilised võtted üraskikahjustuste ennetamiseks ja ohjamiseks näevad ette tormikahjude kohest likvideerimist, värskelt asustatud puude õigeaegset metsast väljavedu ning püünispuude kasutamist. Üraskite I põlvkonna poolt asustatud puude raie ja püünispuude väljavedu peab jääma kevadsuvisesse perioodi, mis kattub Eestis osaliselt linnurahu perioodiga. Seetõttu võib õigeaegse sanitaarraie teostamine täiendavaid konflikte tekitada.
Talvist raiet üraskikolletes käsitletakse tegevusena, mis pigem soodustab üraskikahjustuste süvenemist; seda põhjusel, et üldjuhul talvitub ürask mullas ning tema käikudesse jäävad talvituma mardikatest toituvad röövputukad ja parasitoidid (Kuuse-kooreürask. Kuidas teda ära tunda ja ära hoida? (2020) Keskkonnaministeerium). Käesoleval sajandil on Eestis olnud aga ainult üks aasta, mil ei ole registreeritud üraski kahe põlvkonna arenemist (Õunap 2019), seega on suurenenud tõenäosus kuuse koore all talvituvate üraskite esinemiseks. Võttes arvesse talviste temperatuuride tõusu tulevikus, on tõenäolisem ka II põlvkonna ellujäämine kuuskede koore all.
Soovitused üraskikahjustuste ohjamiseks on pärit eelmisest sajandist, kuid üraski elutsükkel Eestis on muutunud. Seetõttu väärib lähemat uurimist nii kuuse koore all talvituvate üraskite seisund ja seda mõjutavad tegurid muutuvas kliimas, aga ka traditsiooniliste tõrjevõtete jätkuv otstarbekus ning talvise sanitaarraie võimalik tõhusus. Ka rahvusvahelises teaduskirjanduses on rõhutatud kliimamuutuste, eelkõige sellega kaasnevate põuaperioodide tähtsust üraskikahjustuste sagenemisel (Marini jt 2016; Netherer jt 2021). Samuti on kahtluse alla seatud püünispuude tõhusus üraskikahjustustega võitlemisel (Lindmark jt 2022) ning nenditud, et kahjustusi ei pruugi olla võimalik ohjata puistu tasandil tavapäraste metsamajandamise võtetega (Seidl jt 2015).
Harilik kuusk on üks majanduslikult olulisemaid puuliike Eestis. Aastaraamat Mets 2019 (2020) andmetel kasvab hariliku kuuse enamusega puistuid 440 tuhandel hektaril, mis moodustab 18,9% metsamaa pindalast. 78,9% majandatavatest kuusikutest asuvad viljakate kasvukohatüüpide metsades (Ia ja I boniteet). Seetõttu on äärmiselt oluline hoida majandatavate kuusikute head tervislikku seisundit ning analüüsida, kas traditsioonilised tõrjevõtted üraskikahjustuste ohjamisel on muutuvas kliimas jätkuvalt tõhusad. Uuringute fookusse oleme seadnud eelkõige kõrgema boniteediga keskealised ja valmivad kuusikud, mille seisundit on võimalik sanitaarraietega parandada. Küpsetes metsades on võimalik puistute seisukorrast lähtuvalt teostada uuendusraiet ning nooremaid metsi ürask ei ohusta (Ait 2021).
Üraski mõju puude suremusele on Kesk-Euroopas ja Skandinaaviamaades palju uuritud, kuid Eestis ajakohaseid uuringuid majandusmetsades läbi viidud ei ole. Euroopa metsad on tugevalt mõjutatud inimtegevusest ning erineva kliima ja metsamajandamise ajaloo tõttu ei pruugi teistes riikides läbi viidud uuringute tulemused Eesti oludes kohalduda (Voolma ja Õunap 2006). Käesolev metsabioloogia töörühm on uurinud üraski levikut ja vaibumist kaitsealade sihtkaitsevööndites alates 2019. aasta sügisest KIK keskkonnaprogrammi projektide raames (T190074MIME ja T210032MIME), mil uuringute fookuseks olid looduslike häiringute (torm ja põud) tagajärjel tekkinud kahjustused. Seega on omandatud asjakohane pädevus ja head eeldused, et jätkata uuringutega majandatavates metsades.
8.2. Projekti eesmärgid:
a) Selgitada talvise sanitaarraie otstarbekust muutunud kliimaoludes üraskikahjustuste tõkestamisel ja ennetamisel.
b) Selgitada talvitumistingimuste mõju üraski II põlvkonna suremusele ja arvukusele.
c) Selgitada harvesteri poolt ja käsitsi langetatud püünispuude efektiivsust üraskikahjude ohjamisel.
d) Leida metsakaitselised soovitused üraskikahjustuste ennetamiseks ja leevendamiseks.
8.3. Töö metoodika:
Koostöös RMK-ga leitakse majandusmetsadest sobivad proovialad, kus paikneb aktiivne üraski kahjustuskolle ning mille levikusse ei ole veel raietega sekkutud. Eelistatud on Lõuna-Eestis Tartu, Valga, Võru ja Põlva maakond ning Põhja-Eestis Lääne-Viru ja Järva maakond, kus esineb teadaolevalt rohkem üraskikahjustusi. Puistu omadustelt on eelistatud I ja II boniteedi keskealised või valmivad metsad, mille I rinde koosseisus on hariliku kuuse osakaal vähemalt 60% ja vanus eelistatult 40-70 aastat.
Kahjustuskoldena käsitletakse alasid, milles on kompaktse grupina kahjustatud vähemalt 20 puud. Kuuse tüvedel on tuvastatavad üraski sisenemisavad, näripuru ja vaigujooks; sügisesel ja talvisel ajal ka rähnide tegevusjäljed, võrade pruunistumine või puude kuivamine. Kahjustatud metsaosa peaks piirnema veel kahjustamata kuusikuga (võib ka sama eraldise piires), et oleks võimalik hinnata tõrjevõtete tõhusust elujõulise metsaosa seisundit jälgides.
Eelvaliku järgselt leitakse 15 kahjustuskollet, milles 2022-2023 talve alguses on tuvastatud üraski II põlvkonna talvitumine puude koore all. Eelistatakse võimalikult sarnaste tingimustega proovialasid (eelkõige puistu pindala, koosseisu, kasvukohatüübi, vanuse ja majandamise ajaloo ning kahjustuskolde vanuse, suuruse ja iseloomu osas).
Alad peaksid võimalusel asuma teineteisest minimaalselt 500m kaugusel, et töötlused ei mõjutaks teineteist, kuid paiknema siiski samas metsamassiivis.
Leitud alad jagatakse kolme gruppi, millest esimeses grupis teostatakse sanitaarraie talvisel perioodil (kõrvaldades koore all talvituv üraski II põlvkond), teises grupis teostatakse sanitaarraie tavapärasel meetodil (kevadsuvisel perioodil, kasutades püünispuid) ning kolmandas grupis jäetakse üraskite arengusse sekkumata (nö „kontrollala). Kontrollala võimaldab võrrelda, kas eelmainitud tõrjevõtetel on ka oluline mõju üraskikahjustuste ohjamisel.
Sanitaarraied (sh püünispuude kasutamine) viib läbi RMK koostöös käesoleva töörühmaga, leppides kokku täpse raie aja ja tehnoloogia. Sh on oluline ca 500m raadiuses valitud kahjustuskolletest projekti kestel raietest hoiduda, et korralised raied (eelkõige kuusikutes) ei mõjutaks uuringute tulemusi.
a) Puistute ja kahjustuskolde seisundi hinnang enne tõrjevõtete rakendamist:
Enne tõrjevõtete rakendamist ja üraskite kevadise lendluse algust kontrollalal fikseeritakse välitööde käigus igal proovialal kahjustuskolde seisund ja pindala ning kahjustatud puistuosa olulisemad takseertunnused (sh muud olulised metsakahjustused). Samuti kirjeldatakse kahjustamata metsaosa seisund 100 m raadiuses koldest; see võimaldab hiljem hinnata muutusi üraskikahjustuse laienemisel või vaibumisel. Proovitükid metsa seisundi kirjeldamiseks paigutatakse üraskile sobivasse metsa rajatud transektidel. Proovitükkide vahemaa on 50 meetrit ning distants kahjustuskoldest varieerub.
b) Talvise sanitaarraie teostamine (5 prooviala):
Kahjustuskoldes raiutakse kõik kahjustustunnustega kuused talvisel ajal, eeldusel et puude koore all talvitub üraski II põlvkond. Enne materjali järkamist, laasimist ja kokkuvedu valitakse töörühma poolt igas kahjustuskoldes mõni langetatud puu, millel hinnatakse üraski II põlvkonna arvukust ja seisundit tüve kõrgemates osades, mida maapinnalt uurida ei ole võimalik (minimaalselt 5 puud igal talvise sanitaarraie alal). Seejärel veetakse raiutud materjal metsast välja (või langist vähemalt 500 m kaugusel asuvasse vahelattu) talvisel ajal enne üraskite lendluse algust.
c) Püünispuude tõhususe hindamine ja traditsiooniline sanitaarraie (5 prooviala):
Varakevadel enne üraskite lendluse algust (veebruar-aprill) langetatakse kahjustuskoldes püünispuud. Püünispuudeks valitakse toored kuused diameetriga alates 20 cm, mis moodustavad oma mahult ca 50% eelmise aasta üraskikahjustuse mahust (maksimaalselt kuni 30 tm suurema kahjustuskolde kohta). Igal proovialal langetatakse üksikud püünispuud käsitsi (ca 4 püünispuud, paaride vahel distants min 50 m), et võrrelda erinevust üraski arvukuses käsitsi ja harvesteriga langetatud püünispuudel.
Püünispuudel hinnatakse üraski arvukust, loendades üraski sisenemisavad ning koore all olevad isendid kogu tüve ulatuses võetavatel koorepalettidel (10x10 cm). Sõltuvalt üraskite lendluse algusest teostatakse eraldisel sanitaarraie (ajavahemikus 1. mai -1. juuni), langetades nii eelmise aasta kahjustatud puud kui ka värskelt asustatud puud kolde servas. Raiutud materjal (sh püünispuud) viiakse metsast välja (või langist vähemalt 500 m kaugusel asuvasse vahelattu) enne 1. juunit, kui püünispuud on üraskite poolt asustatud.
d) Üraskite arvukuse hindamine aktiivsusperioodil ning hinnang kollete laienemisele:
Pärast raiet paigaldatakse likvideeritud kolletesse üraski lendluse ajaks feromoonpüünised, millesse lennanud üraskite hulk määratakse 1–2-nädalase intervalliga, feromoone vahetatakse püünistes kord kuus.
Samuti jälgitakse raiutud koldega piirneva puistu seisundit suve lõpus, fikseerides uued üraskikahjustatud kuused ja ka kahjustuse laienemine kuni selle vaibumiseni. Selleks kasutakse metoodikat, mis on välja töötatud KIK keskkonnaprogrammi projektide jaoks (T190074MIME ja T210032MIME). Esimesed proovitükid rajatakse aladele, mida kontrolliti enne tõrjevõtete rakendamist, järgmised proovitükid rajatakse samadel transektidel 50 m distantsiga kuni sama koldega seotud kahjustuse jätkumiseni või vähemalt 200m ulatuses üraskile sobiva metsa olemasolul.
Feromoonpüünistega püütud üraskite hulk määratakse ja kõrvaloleva puistu seisundit hinnatakse vähemalt kahe suve jooksul raie tegemisest arvates. Samad tegevused viiakse läbi ka kontrollaladel kus üraskite levikusse raietega ei sekkuta.
e) Kuuse koore all talvituvate üraskite elujõulisuse hindamine
Et hinnata kuuse koore all talvituva üraski II põlvkonna seisundit, võetakse kõigi kahjustuskollete(sh kontrollala) jalalseisvatel üraskipuudel koorepaletid (10x10 cm) rinnakõrguselt (1,3 m) (2-3 puud proovialal) ning talvise sanitaarraie langetatud puudel kogu tüve ulatuses iga 2 m tagant (min 5 puud proovialal). Paksema koorega tüve alaosa jääb üraski teise põlvkonna poolt sageli asustamata.
Üraski II põlvkonna seisundi hindamiseks loendatakse palettidel üraski sisenemis- ja väljumisavad, emakäigud ja koore all olevad isendid. Sisenemisavade ja emakäikude arv näitab koorde sisenenud vanamardikate hulka, väljumisavade ja koore all olevate isendite arv näitab üraski II põlvkonna valmikuks arenenud isendite hulka pinnaühiku kohta. Väljumisavade arv näitab pinnasesse talvituma läinud üraskite hulka.
Üraski II põlvkonna koore all talvitumise edukuse hindamiseks tuuakse võetud paletid tuppa ning määratakse elusate ja surnud isendite hulk. Toatemperatuuril hakkavad elusad üraskid peagi liigutama ning neid on lihtne surnutest eristada.
f) Statistiline analüüs
Kogutud andmete analüüs toimub programmiga R (R Core Team 2021). Lisaks välitööl kogutud andmetele puistu omaduste, kahjustuste vaibumise ja üraskite arvukuse osas analüüsitakse täiendavalt kliima-andmeid (talvised ja suvised ekstreemumid) ning välitööl kogutud infot puistutes esinevate muude metsakahjustuste osas (eelkõige juuremädaniku olemasolu). Samuti on võimalik kirjeldava andmestikuna kasutada RMK poolt saadud andmeid varasemate läbi viidud sanitaarraiete ja viimastel aastatel registreeritud üraskikahjustuste osas. Välitöödel kogutud andmed dokumenteeritakse MS Excel keskkonnas ning seotakse MS Access keskkonnas.
Üraskite arvukuse analüüs püünispuudes ja feromoonpüünistes ning nende võrdlus erinevate töötluste vahel teostatakse ANOVA testiga, vajadusel kasutatakse lisameetmeid (nt Welch F-test kui andmed pole normaaljaotusega). Et hinnata, kas sanitaarraie on üraskite arvukusele mõju avaldanud, kasutatakse GL(M)M ja REML mudeleid, mille puhul sõltuvaks tunnuseks on kahjustatud puud või proovitükid ning funktsioonitunnuseks muud tegurid, mis võivad mõjutada tulemusi (nt hariliku kuuse osakaal, vanus, diameeter); aga ka raie iseloom. Vajadusel lisameetmed (quasi-binomial mudelid, andmete standardiseerimine jm). Sarnaseid mudeleid on töörühm kasutanud KIK keskkonnaprogrammi projektides.
8.4. Innovaatilisus ja rakenduslik tähtsus:
a) Üraskiga seotud probleemid on viimasel aastakümnel kasvanud ja kliimamuutustega seoses tõenäoliselt süvenevad. Siiski ei ole Eesti majandusmetsades ajakohaseid üraski levikut ja tõrjevõtteid käsitlevaid teaduslikke uuringuid läbi viidud (va. eelpool nimetatud 2 KIK keskkonnaprogrammi projekti, mis on keskendunud üraski leviku uurimisele kaitsealadel). Tänapäeval kasutatavad tõrjevõtted (sh püünispuude kasutamine) pärinevad ajast, kui kliimaolud olid erinevad ning üraskil esines aasta jooksul valdavalt üks põlvkond. Käesolev uuring võimaldab kontrollida, kas traditsioonilised tõrjevõtted on jätkuvalt tõhusad.
b) Eestis teadvustatakse talvisel ajal läbiviidavat raiet üraskikolletes pigem tegevusena, mis võib üraskite levikut soosida (seda põhjusel, et teadaolevalt on üraskid talvisel perioodil maapinnas ning kuuskede koore all talvituvad üraskite looduslikud vaenlased). Käesoleval sajandil on aga olnud vaid 1 aasta, mil üraskil on esinenud üks põlvkond. Üraski II põlvkond talvitub ka kuuse koore all ning võib püsida elujõulisena, kui talvised temperatuurid seda soosivad. Võttes arvesse eelnevat, on vajalik praktiliste katsetega uurida talvise sanitaarraie otstarbekust ning üraskite seisundit, kui II põlvkond talvitub kuuse koore all. Taoliseid uuringuid Eestis varem läbi viidud ei ole. Lisaks langeb kevadine traditsiooniline üraskitõrje periood kokku linnurahu perioodiga, mis veelgi rõhutab taolise uuringu olulisust.
c) Projekti põhitäitjad on seotud kahe varasema KIK keskkonnaprogrammi projektiga, mille raames uuriti või jätkuvalt uuritakse üraskikahjustuste levikut ja vaibumist kaitsealadel, kui liigi levik on seotud loodusliku häiringuga (torm ja põud). Käesoleva projekti põhitäitja Kristjan Ait on 2021. kevadel kaitsnud magistritöö "2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski kahjustuste levik Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites" suurepärasele hindele ning on 2021. aasta sügisel Eesti Maaülikoolis alustatud doktoriõpingute raames keskendunud üraski arvukuse dünaamika jätkuvale uurimisele. Projekti põhitäitja Heino Õunap on vastava valdkonna tippspetsialist Eestis. Äärmiselt oluline on akadeemilise teabe põlvkondadevaheline edasiandmine ning selle täiendamine Eesti juhtivas metsandusteadust edendavas ja metsandusharidust andvas ülikoolis.
d) Kavandatud projekt võimaldab koostööd ja kogub teadmisi Eesti olulistelt metsandusega seotud asutustelt Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Maaülikool, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.
8.5. Oodatavad tulemused:
a) Metsakaitse abinõud, võttes arvesse uut teavet talvise sanitaarraie ning kevadise püünispuude kasutamise otstarbekuse osas; suunatud eelkõige keskealiste ja valmivate kuusikute säilitamisele.
b) Uued teadmised hariliku kuuse koore all talvituva üraski II põlvkonna elujõulisuse osas.
c) Harvesteri poolt langetatud ja käsitsi langetatud püünispuude tõhususe võrdlus.
d) Teadustulemuste publitseerimine teaduslikes või populaarteaduslikes ajakirjades.
8.6. Taotletava finantseerimise põhjendus:
Projekti juhtimine: KA; projekti välitööd: KA, AO, HÕ, FV, KP, KJ, SR; töö püüniste ja feromoonidega: HÕ, KA, AO; andmebaasi arendamine ja analüüs: KA, AO, FV, HÕ, KP, PT; kirjanduse ülevaade, projekti toetamiseks: KA, KP, SR, KJ, HÕ, FV, MM; aruande kirjutamine: KA, AO, PT, KJ, FV, MM.
Projekti juhile ja põhitäitjatele on tööjõukuludeks planeeritud järgnevalt:
• projektijuht Kristjan Ait osaleb projektis täiskoormusega 36 kuud, tööjõukuludeks kokku 67435 EUR;
• külalisteadur Heino Õunapi koormus projektis 9,3 kuud (jaotub 36 kuule), tööjõukuludeks kokku 20739 EUR;
• nooremteadur Argo Orumaa koormus projektis 19 kuud (täiskoormusega 7 kuud ja osalise koormusega 24 kuud), tööjõukuludeks kokku 42013 EUR;
• teadur Sille Rebase koormus projektis 9,3 kuud (jaotub 31 kuule), tööjõukuludeks kokku 22398 EUR.
Teised projekti põhitäitjad osalevad projektis vastavalt nende ülesannetele väiksema koormusega (kuni 1 kuu aastas), tööjõukuludeks planeeritud 21 000 EUR.
Projektiga seotud abitööjõud osalevad projektis vastavalt nende ülesannetele väiksema koormusega (1 kuu aastas), tööjõukuludeks planeeritud 12 000 EUR.
Lisaks on kavas projekti kaasata kraadiõppureid.
Materjalid, tarvikud
Kavandatud tegevuste läbiviimiseks on vajalik kasutada püünispuudel feromoone ning üraskite arvukuse hindamiseks feromoonpüüniseid proovitükkidel. Feromoonpüünistega üraskite arvukuse hindamine toimub kõigil proovialadel ning on kavandatud kahe üraskite aktiivsusperioodi peale. Püünistesse lisatava feromooni mõju nõrgeneb ajas, seetõttu on vajalik usaldusväärsete tulemuste saamiseks feromoone püünistes vahetada vähemalt 4 nädala tagant. Samuti on võimalik püüniste amortiseerumine või hävimine ning projekti on kavandatud vajalikust suurem kogus püüniseid. Tööde läbiviimiseks vajalikest feromoonidest pooled ostetakse II aastal.
Materjalide ja tarvikute (püünised, kogumissahtlid, feromoonid, markeerimisvärvid) soetamiseks on planeeritud 5000 EUR.
Muud kulud
Välitööde transpordikuludeks on planeeritud 15000 EUR.
Kasutatud kirjandus
Aastaraamat Mets 2019. (2020). Keskkonnaagentuur, 78 lk. [e-väljaanne] https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/01_metsavarud_0.pdf
Ait, K. (2021) 2016. aasta juulitormi järgine kuuse-kooreüraski kahjustuste levik Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites: Magistritöö. Eesti Maaülikool, 54 lk.
Christiansen, E., Bakke, A. (1988) The Spruce Bark Beetle of Eurasia. Berryman, A (ed) Dynamics of Forest Insect Populations. Springer New York, 479–503.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030. (2017). Keskkonnaministeerium, 52 lk. [e-väljaanne] https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2 030_1.pdf
Kuuse-kooreürask. Kuidas teda ära tunda ja ära hoida? (2020). Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet, 7 lk. [e-väljaanne] https://www.envir.ee/sites/default/files/news-relatedfiles/juhend_kuuse_kooreyraski_torjeks.pdf
Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. (2011). Metsamajanduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 862 lk.
Lindmark, M., Wallin, E.A., Jonsson, B.-G. (2022). Protecting forest edges using trap logs – Limited effects of associated push-pull strategies targeting Ips typographus. Forest Ecology and Management, 505, 119886.
Marini, L., Økland, B., Jönsson, A.M., Bentz, B., Carroll, A., Forster, B., Grégoire, J.-C., Hurling, R., Nageleisen, L.M., Netherer, S., Ravn. H.P., Weed, A., Schroeder, M. (2016). Climate drivers of bark beetle outbreak dynamics in Norway spruce forests. Ecography, 40, 1426–1435.
Netherer, A., Kandasamy, D. Jirosová, A. Kalinová, B., Schebeck, M., Schlyter F. (2021). Interactions among Norway spruce, the bark beetle Ips typographus and its fungal symbionts in times of drought. Journal of Pest Sceince, 94 (3), 591-614.
R Core Team. (2021). R: A language and environment for statistical computing. R Foundation for Statistical Computing, Vienna, Austria. [veebileht] http://www.R-project.org/ (16.03.2021).
Seidl, R., Thom, D., Kautz, M., Martin-Benito, D., Peltoniemi, M., Vacchiano, G., Wild, J., Ascoli, D., Petr, M., Honkaniemi, J., Lexer, M.J., Trotsiuk, V., Mairota, P., Svoboda, M., Fabrika, M., Nagel, T.A., Reyer, C.P.O. (2017). Forest disturbances under climate change. Nature Climate Change, 7, 395-402.
Seidl, R., Müller, J., Hothorn, T., Bassler, C., Heurich, M., Kautz, M. (2015). Small beetle, large-scale drivers: how regional and landscape factors affect outbreaks of the European spruce bark beetle. Jouranl of Applied Ecology, 53(2), 530-540.
Wermelinger, B. (2004). Ecology and management of the spruce bark beetle Ips typographus – a review of reent research. Forest Ecology and Management 202, 67–82.
Voolma, K. (2005). Üraskirüüste võib võtta rohkem metsa kui torm. Eesti Mets, 2, 26–31.
Voolma, K., Õunap, H. (2006). Putukate ja mõningate teiste lülijalgsete liigirikkus ja arvukus kaitsealuses ja majandatavas metsas. Metsanduslikud Uurimused, 44, 95–111.
Õunap, H. 2019. Kuuse-kooreüraskil oli hea kevad, kuid kehv suvi. Sinu Mets, 57, 20–21.
9. PROJEKTI PÕHITÄITJA POOLT VAREM TÄIDETUD VÕI KÄIMASOLEVATE TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTIDE LÜHIKIRJELDUS NING TÄITJA ROLLI KIRJELDUS NENDES PROJEKTIDES:
"KIK keskkonnaprogramm" projekt T210032MIME "Üraskikahjustuste laienemine ja vaibumine kaitsealadel ja nende läheduses" (1.09.2021−15.06.2023); Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Vastutav täitja: Argo Orumaa; Põhitäitjad: Kristjan Ait, Kalev Jõgiste, Floortje Vodde
"KIK keskkonnaprogramm" projekt T190074MIME "Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks" (1.09.2019−10.06.2021); Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Vastutav täitja: Marek Metslaid; Põhitäitjad: Argo Orumaa, Floortje Vodde; Täitja: Sille Rebane
"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)" projekt PRG1586 "Metsapõlengute mõju taimestiku, mullaseenestiku ning mulla füüsikalis-keemiliste omaduste dünaamikale hemiboreaalsetes metsades" (1.01.2022−31.12.2026); Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Vastutav täitja: Marek Metslaid; Põhitäitjad: Kalev Jõgiste, Floortje Vodde; Täitjad: Kristjan Ait, Argo Orumaa
"Horisont 2020 programm" projekt V210002MIME "Mitmekriteeriumiline otsuste tugisüsteem ühise metsamajandamise jaoks, et tugevdada metsa vastupidavust, tagada jätkusuutlikud puiduvood ja huvirühmade koostöö" (1.06.2021−31.05.2024); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Põhitäitja: Marek Metslaid
"Siseriiklik avalik sektor" projekt P200029MIME "Metsapõlengute mõju taimestiku, mullaseenestiku ning mulla füüsikalis-keemiliste omaduste dünaamikale hemiboreaalsetes metsades" (1.01.2020−31.12.2021); Finantseerija: Eesti Maaülikool; Vastutav täitja: Marek Metslaid; Põhitäitjad: Argo Orumaa, Floortje Vodde
"Siseriiklik avalik sektor" projekt F200102PKDP "Eesti osalus Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustikus" (1.07.2020−30.06.2023); Finantseerija: SA Archimedes; Põhitäitjad: Marek Metslaid, Floortje Vodde; Täitja: Argo Orumaa
"Muu siseriiklik avalik sektor" projekt P180024MIME "Metsapõlengute mõju mullaseenestikule ning mulla süsiniku ja lämmastiku dünaamikale hemiboreaalsetes metsades" (1.01.2018−31.12.2019); Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Vastutav täitja: Marek Metslaid; Põhitäita: Floortje Vodde
"Siseriiklik avalik sektor" projekt L180110MIMP "Metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuring" (23.04.2018−17.09.2018); Finantseerija: Keskkonnaministeerium; Põhitäitja: Marek Metslaid
"Muu siseriiklik avalik sektor" projekt P170022MIMB "Mulla ja risosfääri protsesside mõju tormijärgse metsa arengule" (1.01.2017−31.12.2018); Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Vastutav täitja: Floortje Vodde; Põhitäitja: Marek Metslaid
"Ülikoolide arengufondid" projekt PM170153MIMB "Metsade häiringurežiimi ja taastumisvõime uuringud muutuva kliima tingimustes" (1.01.2017−31.12.2017); Finantseerija: Eesti Maaülikool; Vastutav täitja: Kalev Jõgiste; Põhitäitjad: Marek Metslaid, Floortje Vodde
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT21-4 "Eesti metsade süsiniku dünaamika ja jätkusuutlik majandamine" (1.01.2014−31.12.2019); Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Põhitäitja: Kalev Jõgiste; Täitjad: Marek Metslaid, Floortje Vodde
"Muu" projekt 8-2/T14078MIMB "Puidu tiheduse muutused ja süsiniku sisaldus lagupuidus - riigispetsiifiliste väärtuste väljatöötamine" (1.07.2014−31.07.2015); Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Põhitäitja Marek Metslaid
"Muu" projekt 8-2/T13066MIMB "Põhjamaade metsauuenduse võrgustik" (1.01.2013−31.12.2019); Finantseerija: Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Vastutav täitja: Marek Metslaid
"Välisriiklik avalik sektor" projekt 8-2/T9073MIMB "Network: Natural Disturbance Dynamics Analysis for Forest Ecosystem Management" (1.01.2009−1.03.2019); Finantseerija: European Forest Institute; Vastutav täitja: Kalev Jõgiste
10. Projekti juht (nimi): Kristjan Ait
Kuupäev: 13.05.2022
Taotleja esindaja (nimi, amet): Marek Metslaid, direktor
Kuupäev: 13.05.2022
Palume rahastamistaotlus saata elektrooniliselt aadressil
[email protected]
LISA 1 Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Kristjan
2. Perekonnanimi: Ait
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Nooremteadur
5. Sünniaeg: 20.04.1984
6. Haridus:
2019–2021 Eesti Maaülikool, keskkonnakorraldus ja poliitika, magistriõpe (cum laude)
2003–2007 Eesti Maaülikool, metsandus, bakalaureuseõpe
7. Teenistuskäik:
01.04.2022–… Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Nooremteadur (1,0)
01.01.2022–30.03.2022 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Nooremteadur (0,40)
01.12.2021–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Nooremteadur (0,40)
2016–26.11.2021 Keskkonnaamet, Metsahoiu peaspetsialist (1,00)
2014–2016 Keskkonnaamet, Metsanduse spetsialist (1,00)
8. Teaduskraad: Magistrikraad
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2021
10. Tunnustused:
2021 RMK Endel Laasi nimeline stipendium Eesti Maaülikooli doktorandile
11. Teadustöö põhisuunad:
Looduslikud häiringud, kuuse-kooreüraski leviku dünaamika, kaitstavad loodusobjektid
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Ait, K.; Kollo, J. (2021). Kuuse-kooreüraski levikust kaitsealadel. Sinu Mets, 64, 6−7.
Ait, K. (2019). Metsa majandamisest kaitsealal. Sinu Mets, 54, 8−9.
Ait, K. (2019). Metsa majandamisest kaitsealal 2. Sinu Mets, 55, 8−9.
Ait, K. (2019). Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust. Sinu Mets, 56, 8−9.
Kuupäev: 10.05.2022
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Heino
2. Perekonnanimi: Õunap
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Külalistöötaja
5. Sünniaeg: 18.04.1951
6. Haridus:
1995–2001 Eesti Põllumajandusülikool, Taimekaitse instituut, doktorantuur
1969–1974 Tartu Riikliku Ülikool, Bioloogia-geograafia teaduskond, bioloogia osakond
1958–1969 Järvakandi Keskkool
7. Teenistuskäik:
2022–… Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, külalistöötaja (0,3)
2013–2021 Keskkonnaagentuur, metsaseire osakond, juhtivspetsialist, peaspetsialist
2010–2013 Keskkonnateabe Keskus, metsakaitse osakond, juhataja
2003–2010 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, metsakaitse osakond, juhataja
1998–2001 Eesti Põllumajandusülikool, Taimekaitse instituut, lektor (0,5)
1999–2003 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, metsakaitse peaspetsialist
1996–1998 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, metsakaitse peaspetsialist (0,5)
1996–1998 Eesti Põllumajandusülikool, metsakorralduse instituut, teadur
1988–1996 Eesti Metsainstituut, metsakaitse labor, teadur
1979–1988 Eesti Metsainstituut, metsakaitse osakond (labor), nooremteadur
1974–1978 Eesti Metsainstituut, metsakaitse sektor (osakond), vaneminsener
1972–1974 Eesti Metsainstituut, metsakaitse sektor, vaneminsener (0,5)
8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor entomoloogia erialal
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Põllumajandusülikool, 2001
10. Tunnustused:
11. Teadustöö põhisuunad:
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus; TÄPSUSTUS: Metsaentomoloogia, metsakaitse
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Kurina, O.; Kirik, H.; Õunap, H.; Õunap, E. (2019). The northernmost record of a blood-sucking ectoparasite, Lipoptena fortisetosa Maa (Diptera: Hippoboscidae), in Estonia. Biodiversity Data Journal, 7 (e47857), 1−14. DOI: 10.3897/BDJ.7.e47857.
Õunap, H.; Apuhtin, V.; Raudsaar, M. (2020). Metsade tervislik seisund. Aastaraamat Mets 2019. Tallinn, 160–175.
Õunap, H. (2020). Kui ohtlik on saare-salehundlane? Eesti Loodus, 4, 11.
Õunap, H. (2020). Üraskist on saanud metsade nuhtlus. Äripäev, Metsamajandusuudised, aprill 2020, 14.
Õunap, H.; Apuhtin, V.; Raudsaar, M. (2020). Metsade tervislik seisund. Aastaraamat Mets 2018. Tallinn, 1–19.
Õunap, H. (2019). Kuuse-kooreüraskil oli hea kevad, kuid kehv suvi. Sinu Mets, 57, 20–21.
Õunap, H. (2019). Mis juhtuks, kui üraskeid ühel hetkel enam poleks? Sinu Mets, 55, 22–23.
Õunap, H. (2019). Kuuse-kooreürask pärast 2018. aasta põuast suve. [veebileht] https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/kuuse-kooreurask-parast-2018-aasta-pouast-suve
Õunap, H.; Apuhtin, V.; Raudsaar, M. (2017). Metsade tervislik seisund. Aastaraamat Mets 2016. Tallinn, 149–162.
Kuupäev: 10.05.2022
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Argo
2. Perekonnanimi: Orumaa
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Nooremteadur
5. Sünniaeg: 18.08.1994
6. Haridus:
2018–... Eesti Maaülikool, metsandus, doktoriõpe
2016–2018 Eesti Maaülikool, metsamajandus, magistriõpe
2013–2016 Eesti Maaülikool, loodusvarade kasutamine ja kaitse, bakalaureuseõpe
2010–2013 Tallinna Saksa Gümnaasium
2001–2010 Nõva Põhikool
7. Teenistuskäik:
01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Nooremteadur (1,00)
01.03.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Nooremteadur (1,00)
8. Teaduskraad: Magistrikraad
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2018
10. Tunnustused:
11. Teadustöö põhisuunad:
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus; CERCS KLASSIFIKAATOR: B430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Orumaa, A.; Köster, K.; Tullus, A.; Tullus, T.; Metslaid, M. (2022). Forest fires have long-term effects on the composition of vascular plants and bryophytes in Scots pine forests of hemiboreal Estonia. Silva Fennica, 56 (1). DOI: 10.14214/sf.10598.
Orumaa, A.; Vellak, P.; Lang, M.; Metslaid, M.; Kägo, R.; Noorma, M. (2021). How can remote sensing reduce required human intervention in robotic forest regeneration. Forests, 12, 1802. DOI: 10.3390/f12121802.
Ribeiro-Kumara, C.; Pumpanen, J.; Heinonsalo, J.; Metslaid, M.; Orumaa, A.; Jõgiste, K.; Berninger, F.; Köster, K. (2020). Long-term effects of forest fires on soil greenhouse gas emissions and extracellular enzyme activities in a hemiboreal forest. The Science of The Total Environment, 718, ARTN 135291. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2019.135291.
Orumaa, A.; Köster, K.; Jõgiste, K.; Metslaid, M. (2020). Greenhouse gas fluxes from forest soils of a fire chronosequence in hemiboreal Estonia. Program and Book of Abstracts of the IUFRO Mixed species forests: Risks, resilience and management: Program and Book of Abstracts of the IUFRO Mixed species forests: Risks, resilience and management, Lund, Sweden, 25-27 March 2020. Southern Swedish Forest Research Centre, 42−42. (Southern Swedish Forest Research Centre; Report 54).
Metslaid, M.; Orumaa, A.; Köster, E.; Parro, K.; Jõgiste, K.; Berninger, F.; Pumpanen, J.; Köster, K. (2018). How time since last forest fire affects soil greenhouse gas (CO2, CH4 and N2O) fluxes in hemiboreal Scots pine forest fire chronosequence. Geophysical Research Abstracts, 20: EGU General Assembly 2018. Vienna: European Geosciences Union, EGU2018-1533.
Metslaid, M.; Vodde, F.; Orumaa, A.; Jõgiste, K. (2021). Torm, üraskid ja tuli - kliimamuutused tõstavad Eesti metsade häiringukoormust. Eesti Mets, 2, 28−32.
Kuupäev: 10.05.2022
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Sille
2. Perekonnanimi: Rebane
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Teadur
5. Sünniaeg: 25.03.1992
6. Haridus:
01.09.2016–09.10.2020 Eesti Maaülikool, metsandus, doktoriõpe
01.09.2014–16.06.2016 Eesti Maaülikool, loodusvarade kasutamine ja kaitse, magistriõpe
01.09.2011–17.06.2014 Eesti Maaülikool, loodusvarade kasutamine ja kaitse, bakalaureuseõpe
01.09.1999–20.06.2011 Vastseliina Gümnaasium
7. Teenistuskäik:
01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Teadur (1,00)
01.09.2021–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Teadur (1,00)
01.11.2020–31.08.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Peaspetsialist (0,40)
17.02.2020–30.09.2021 Keskkonnaministeerium, Peaspetsialist (1,00)
15.09.2017–31.10.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Nooremteadur (0,40)
8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor metsanduse erialal
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2020
10. Tunnustused:
2019 Olevi Kulli mälestusstipendium (Tartu Ülikool)
2018 EMÜ Raefondi stipendium (Tartu linn ja Eesti Maaülikool)
11. Teadustöö põhisuunad:
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus; CERCS KLASSIFIKAATOR: B430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Kangur, A.; Metslaid, M. (2020). C-exchange and balance following clear-cutting in hemiboreal forest ecosystem under summer drought. Forest Ecology and Management, 472, ARTN 118249. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118249.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2020). Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11 (2), 216. DOI: 10.3390/f11020126.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Põldveer, E.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2019). Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy covariance method. Scandinavian Journal of Forest Research, 34 (7), 585−597. DOI: 10.1080/02827581.2019.1659849.
Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Laarmann, D.; Vodde, F.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Korjus, H.; Köster, K.; Kusmin, J.; Kuuluvainen, T.; Marozas, V.; Metslaid, M.; Metslaid, S.; Polyachenko, O.; Poska, A.; Rebane, S.; Stanturf, J.A. (2018). Imprints of management history on hemiboreal forest ecosystems in the Baltic States. Ecosphere, 9 (11), Article e02503. DOI: 10.1002/ecs2.2503.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Põldveer, E.; Stanturf, J.; Metslaid, M. (2020). Net ecosystem carbon exchange at forest disturbance sites: measured with the eddy covariance method. Book of Abstracts: "Mixed species forests risks, resilience and management", 25-27 March 2020, Lund, Sweden. Lund: Southern Swedish Forest Research Centre, 47−47.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2019). Dynamics of CO2 fluxes in hemiboreal forest ecosystems. Book of Abstracts: 2. International Conference on "Agriculture, Forestry & Life Sciences" April 18-20, 2019. Prague, Czech Republic. Prague, Czech Republic: ICAFLS, 44−44.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.; Metslaid, M. (2019). Forest ecosystem carbon fluxes after stand-replacing disturbance. Book of Abstracts: Brazilian Journal of Forestry Research, 39: "XXV IUFRO World Congress" Curitiba, Brazil, 29. September - 5. October, 2019. Ed. P. Póvoa de Mattos. Brazil, Curitiba: Embrapa Floresta, Colombo, Brazil, 227−227. (e201902043).
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Allikmäe, E.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2018). Eddy covariance measurements: Carbon exchange of forest ecosystems after different disturbances (A review). Geophysical Research Abstracts, 20: EGU General Assembly 2018. Vienna: European Geosciences Union, EGU2018-162.
Rebane, S. (2017). Predicting climate change by analysing greenhouse gases of forest atmosphere. Book of Abstracts: International Scientific Conference: Problems of landscape protection and management in XXI century. Warsaw, Poland, April 20-22, 2017. Warsaw, Poland: Warsaw University of Life Sciences, 38−38.
Rebane, S. (2017). Interactions of Global Forest Resources and Climate. Book of Abstracts: IUFRO 125th Anniversary Congress. Freiburg, Germany, 18-22 September 2017. Freiburg: University of Freiburg, 496−496.
Kuupäev: 10.05.2022
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Floortje
2. Perekonnanimi: Vodde
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Teadur
5. Sünniaeg: 30.01.1977
6. Haridus:
2006–2006 PhD kursus Forest Regeneration (Soome, Eesti, Rootsi, Taani)
1995–2002 Wageningeni Ülikool (Holland), metsaökoloogia bakalaureuse- ja magistrikraad
7. Teenistuskäik:
01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Teadur (1,00)
01.02.2017–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Teadur (1,00)
01.10.2015–31.01.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsabioloogia osakond, Teadur (0,90)
15.08.2015–30.09.2015 Wageningeni Ülikool, Introduction Ecology - Practical Herbivores and Forest regeneration (0,10)
01.01.2015–30.09.2015 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Teadur (1,00)
01.09.2011–31.12.2014 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsabioloogia osakond, Spetsialist (1,00)
01.05.2009–31.08.2011 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Laborant (1,00)
01.01.2007–31.12.2007 INRA Pierroton (France), Spetsialist - Data management for WorkPackage 2.4 EL projektis EFORWOOD (1,00)
01.01.2007–31.12.2009 Joensuu Ülikool (Soome), Spetsialist - Evaluation Erasmus Mundus Master Programme European Forestry (0,50)
01.01.2002–31.12.2006 Wageningeni Ülikool (Holland), several projects, course development, research and assistance
8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor metsanduse erialal
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2013
10. Tunnustused:
11. Teadustöö põhisuunad:
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Bāders; E.; Jõgiste, K.; Elferts, D.; Vodde, F.; Kiviste, A.; Luguza; S.; Jansons, Ā. (2021). Storm legacies shaping post-windthrow forest regeneration: learnings from spatial indices in unmanaged Norway spruce stands. European Journal of Forest Research, 140, 819−833. DOI: 10.1007/s10342-021-01368-x.
Högbom, L.; Abbas, D.; Armolaitis, K.; Baders, E.; Futter, M.; Jansons, A.; Jõgiste, K.; Lazdins, A.; Lukminė, D.; Mustonen, M.; Øistad, K.; Poska, A.; Rautio, P.; Svensson, J.; Vodde, F.; Varnagirytė-Kabašinskienė, I.; Weslien, J.; Wilhelmsson, L.; Zute, D. (2021). Trilemma of Nordic-Baltic Forestry–How to Implement UN Sustainable Development Goals. Sustainability, 13 (10), ARTN 5643. DOI: 10.3390/su13105643.
Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; Stanturf, J.; Jansons, A.; Vodde, F. (2020). Are Secondary Forests Ready for Climate Change? It Depends on Magnitude of Climate Change, Landscape Diversity and Ecosystem Legacies. Forests, 11 (9), ARTN 965. DOI: 10.3390/f11090965.
Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Vodde, F.; Kangur, A.; Metslaid, M.; Stanturf, J.A. (2020). Natural Disturbance Dynamics Analysis for Ecosystem-Based Management – FORDISMAN. Forests, 11 (6), ARTN 663. DOI: 10.3390/f11060663.
Seidl, R.; Honkaniemi, J.; Aakala, T.; Aleinikov, A.; Angelstam, P.; Bouchard, M.; Boulanger, Y.; Burton, P.J.; De Grandpré, L.; Gauthier, S.; Hansen, W.D.; Jepsen, J.U.; Jõgiste, K.; Kneeshaw, D.D.; Kuuluvainen, T.; Lisitsyna, O.; Makoto, K.; Mori, A.S.; Pureswaran, D.S.; Shorohova, E.; Shubnitsina, E.; Taylor, A.R.; Vladimirova, N.; Vodde, F.; Senf, C. (2020). Globally consistent climate sensitivity of natural disturbances across boreal and temperate forest ecosystems. Ecography, 43 (7), 967−978. DOI: 10.1111/ecog.04995.
Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Laarmann, D.; Vodde, F.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Korjus, H.; Köster, K.; Kusmin, J.; Kuuluvainen, T.; Marozas, V.; Metslaid, M.; Metslaid, S.; Polyachenko, O.; Poska, A.; Rebane, S.; Stanturf, J.A. (2018). Imprints of management history on hemiboreal forest ecosystems in the Baltic States. Ecosphere, 9 (11), Article e02503. DOI: 10.1002/ecs2.2503.
Cailleret, M.; Jansen, S.; Robert, E.M.R.; De-Soto, L.; Aakala, T.; Antos, J.A.; Beikircher, B.; Bigler, C.; Bugmann, H.; Caccianiga, M.; Čada, V.; Camarero, J.J.; Cherubini, P.; Cochard, H.; Coyea, M.R.; Čufar, K.; Das, A.J.; Davi, H.; Delzon, S.; Dorman, M.; Gea-Izquierdo, G.; Gillner, S.; Haavik, L.J.; Hartmann, H.; Hereş, A.-M.; Hultine, K.R.; Janda, P.; Kane, J.M.; Kharuk, V.I.; Kitzberger, T.; Klein, T.; Kramer, K.; Lens, F.; Levanic, T.; Linares Calderon, J.C.; Lloret, F.; Lobo-do-Vale, R.; Lombardi, F.; López Rodríguez, R.; Mäkinen, H.; Mayr S.; Mészáros, I.; Metsaranta, J. M.; Minunno, F.; Ober-Huber, W.; Papadopoulos, A.; Peltoniemi, M.; Petritan, A.M.; Rohner, B.; Sangüesa-Barreda, G.; Sarris, D.; Smith, J. M.; Stan, A.B.; Sterck, F.; Stojanović, D. B.; Suarez, M.L.; Svoboda, M.; Tognetti, R.; Torrez-Ruiz, J.; Trotsiuk, V.; Villalba, R.; Vodde, F.; Westwood, A.R.; Wyckoff, P.H.; Zafirov, N.; Martínez-Vilalta, J. (2017). A synthesis of radial growth patterns preceding tree mortality. Global Change Biology, 23 (4), 1675−1690. DOI: 10.1111/gcb.13535.
Jõgiste, K.; Korjus, H.; Stanturf, J.A.; Frelich, L.E.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Köster, K.; Laarmann, D.; Maaten, T.; Marozas, V.; Metslaid, M.; Nigul, K.; Polyachenko, O.; Randveer, T.; Vodde, F. (2017). Hemiboreal forest: natural disturbances and the importance of ecosystem legacies to management. Ecosphere, 8 (2), e01706. DOI: 10.1002/ecs2.1706.
Metslaid, M.; Vodde, F.; Orumaa, A.; Jõgiste, K. (2021). Torm, üraskid ja tuli - kliimamuutused tõstavad Eesti metsade häiringukoormust. Eesti Mets, 2, 28−32.
Kuupäev: 10.05.2022
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Kalev
2. Perekonnanimi: Jõgiste
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Kaasprofessor/Vanemteadur
5. Sünniaeg: 09.02.1963
6. Haridus:
01.09.1992–01.09.1996 Eesti Põllumajandusülikool, doktorantuur
1984–1989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, metsamajanduse insener
7. Teenistuskäik:
01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Vanemteadur (0,50)
01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Kaasprofessor (0,50)
01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Vanemteadur (0,50)
01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Kaasprofessor (0,50)
01.09.2019–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Dotsent (0,50)
01.09.2017–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Juhtivteadur (0,50)
01.09.2017–31.08.2019 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Professor (0,50)
01.01.2016–31.08.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Juhtivteadur (0,50)
01.09.2010–31.05.2011 Minnesota Ülikool, Fulbright stipendiaat (1,00)
01.09.2009–31.08.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Professor (0,50)
01.09.2009–31.12.2015 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Vanemteadur (0,50)
2005–31.08.2009 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Vanemteadur (1,00)
2003–2004 Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut, Direktor (1,00)
1998–2003 Eesti Põllumajandusülikool, Dotsent (1,00)
1995–1998 Eesti Põllumajandusülikool, Lektor (1,00)
1993–1995 Eesti Põllumajandusülikool, Assistent (1,00)
1991–1993 Eesti Metsainstituut, Nooremteadur (1,00)
1989–1991 Eesti Metsainstituut, Vaneminsener (1,00)
8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor metsanduse erialal
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Põllumajandusülikool, 1998
10. Tunnustused:
2017 Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal teadustöö "Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel" eest (koos Marek Metslaidi ja Kajar Kösteriga)
1989 Metsamajanduse ja Looduskaitse Komitee auhind lõputöö "Metsasuktsessioon Väinamere laidudel" eest
11. Teadustöö põhisuunad:
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Bāders; E.; Jõgiste, K.; Elferts, D.; Vodde, F.; Kiviste, A.; Luguza; S.; Jansons, Ā. (2021). Storm legacies shaping post-windthrow forest regeneration: learnings from spatial indices in unmanaged Norway spruce stands. European Journal of Forest Research, 140, 819−833. DOI: 10.1007/s10342-021-01368-x.
Fernandez-Anez, N.; Krasovskiy, A.; Müller, M.; Vacik, H.; Baetens, J.; Hukić, E.; Kapovic Solomun, M.; Atanassova, I.; Glushkova, M.; Bogunović, I.; Fajković, H.; Djuma, H.; Boustras, G.; Adámek, M.; Devetter, M.; Hrabalikova, M.; Huska, D.; Martínez Barroso, P.; Vaverková, M.D.; Zumr, D.; Jõgiste, K. ... Cerda, A. (2021). Current Wildland Fire Patterns and Challenges in Europe: A Synthesis of National Perspectives. Air Soil and Water Research, 14, 1−19. DOI: 10.1177/11786221211028185.
Högbom, L.; Abbas, D.; Armolaitis, K.; Baders, E.; Futter, M.; Jansons, A.; Jõgiste, K.; Lazdins, A.; Lukminė, D.; Mustonen, M.; Øistad, K.; Poska, A.; Rautio, P.; Svensson, J.; Vodde, F.; Varnagirytė-Kabašinskienė, I.; Weslien, J.; Wilhelmsson, L.; Zute, D. (2021). Trilemma of Nordic-Baltic Forestry–How to Implement UN Sustainable Development Goals. Sustainability, 13 (10), ARTN 5643. DOI: 10.3390/su13105643.
Kuuluvainen, T.; Angelstam, P.; Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; Koivula, M.; Kubota, Y.; Lafleur, B.; MacDonald, E. (2021). Natural disturbance-based forest management: moving beyond retention and continuous-cover forestry. Frontiers in Forests and Global Change, 4, 1−16. DOI: 10.3389/ffgc.2021.629020.
Nigul, K.; Padari, A.; Kiviste, A.; Noe, S. M.; Korjus, H.; Laarmann, D.; Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; Stanturf, J.A.; Paluots, T.; Põldveer, E.; Kängsepp, V.; Jürgenson, H.; Metslaid, M.; Kangur, A. (2021). The Possibility of Using the Chapman-Richards and Näslund Functions to Model Height-Diameter Relationships in Hemiboreal Old-Growth Forest in Estonia. Forests, 12 (184), 1−15. DOI: 10.3390/f12020184.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2020). Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11 (2), 216. DOI: 10.3390/f11020126.
Seidl, R.; Honkaniemi, J.; Aakala, T.; Aleinikov, A.; Angelstam, P.; Bouchard, M.; Boulanger, Y.; Burton, P.J.; De Grandpré, L.; Gauthier, S.; Hansen, W.D.; Jepsen, J.U.; Jõgiste, K.; Kneeshaw, D.D.; Kuuluvainen, T.; Lisitsyna, O.; Makoto, K.; Mori, A.S.; Pureswaran, D.S.; Shorohova, E. ... Senf, C. (2020). Globally consistent climate sensitivity of natural disturbances across boreal and temperate forest ecosystems. Ecography, 43 (7), 967−978. DOI: 10.1111/ecog.04995.
Parro, K.; Köster, K.; Jõgiste, K.; Seglinš, K.; Sims, A.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2019). Impact of post-fire management on soil respiration, carbon and nitrogen content in a managed hemiboreal forest. Journal of Environmental Management, 233, 371−377. DOI: 10.1016/j.jenvman.2018.12.050.
Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Laarmann, D.; Vodde, F.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Korjus, H.; Köster, K.; Kusmin, J.; Kuuluvainen, T.; Marozas, V.; Metslaid, M.; Metslaid, S.; Polyachenko, O.; Poska, A.; Rebane, S.; Stanturf, J.A. (2018). Imprints of management history on hemiboreal forest ecosystems in the Baltic States. Ecosphere, 9 (11), Article e02503. DOI: 10.1002/ecs2.2503.
Jõgiste, K.; Korjus, H.; Stanturf, J.A.; Frelich, L.E.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Köster, K.; Laarmann, D.; Maaten, T.; Marozas, V.; Metslaid, M.; Nigul, K.; Polyachenko, O.; Randveer, T.; Vodde, F. (2017). Hemiboreal forest: natural disturbances and the importance of ecosystem legacies to management. Ecosphere, 8 (2), e01706. DOI: 10.1002/ecs2.1706.
Kuupäev: 10.05.2022
ELULOOKIRJELDUS (CV)
1. Eesnimi: Marek
2. Perekonnanimi: Metslaid
3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut
4. Ametikoht: Direktor/Professor
5. Sünniaeg: 13.03.1980
6. Haridus:
2006–2006 Helsingi Ülikool, doktoriõpe (sügissemester)
2005–2005 Helsingi Ülikool, doktoriõpe (kevadsemester)
2004–2008 Eesti Maaülikool, metsamajandus, doktoriõpe
2002–2004 Eesti Põllumajandusülikool, metsamajandus, magistriõpe
2002–2003 Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool, magistriõpe
1998–2002 Eesti Põllumajandusülikool, metsamajandus, bakalaureuseõpe
1986–1998 Paide Ühisgümnaasium
7. Teenistuskäik:
2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Direktor (1,00)
01.12.2021–... Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Professor (1,00)
01.02.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Direktor (1,00)
01.01.2011–30.06.2012 Šveitsi Riiklik Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituut WSL, järeldoktor (1,00)
2009–30.11.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Vanemteadur (1,00)
2006–2009 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Teadur (1,00)
2005–2006 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Spetsialist (1,00)
2003–2005 Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut, vanemlaborant (1,00)
2001 (suvi) Väätsa metskond, metsniku abi
2000 (suvi) Metsa talu Soomes, metsatööline
1999 (suvi) Metsa talu Soomes, metsatööline
8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor metsanduse erialal
9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2008
10. Tunnustused:
2017 Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal teadustöö "Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel" eest (koos Kalev Jõgiste ja Kajar Kösteriga)
11. Teadustöö põhisuunad:
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus; CERCS KLASSIFIKAATOR: B430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia; TÄPSUSTUS: Metsauuendus; Metsahäiringud (tuli, tuul, üraskid, ulukid)
ETIS KLASSIFIKAATOR: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia; CERCS KLASSIFIKAATOR: B270 Taimeökoloogia; TÄPSUSTUS: Häiringujärgne metsa taastumine ja areng (muld, alustaimestik, puistu)
12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):
Aldea, J.; Ruiz-Peinado, R.; del Río, M.; Pretzsch, H.; Heym, M.; Brazaitis, G.; Jansons, A.; Metslaid, M.; Barbeito, I.; Bielak, K.; Granhus, A.; Holm, S.O.; Nothdurft, A.; Sitko, R.; Löf, M. (2021). Species stratification and weather conditions drive tree growth in Scots pine and Norway spruce mixed stands along Europe. Forest Ecology and Management, 481, 118697. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118697.
Girdziušas, S.; Löf, M.; Holt Hanssen, K.; Lazdina, D.; Madsen, P.; Saksa, T.; Liepiņš, K.; Fløistad, I.; Metslaid, M. (2021). Forest Regeneration Management and Policy in the Nordic-Baltic Region since 1900. Scandinavian Journal of Forest Research, 36 (7−8), 513−523. DOI: 10.1080/02827581.2021.1992003.
Ruiz-Peinado, R.; Pretzsch, H.; Löf, M.; Heym, M.; Bielak, K.; Aldea, J.; Barbeito, I.; Brazaitis, G.; Drössler, L.; Godvod, K.; Granhus,A.; Holm, S.-O.; Jansons, A.; Makrickienė, E.; Metslaid, M.; Metslaid, S.; Nothdurft, A.; Reventlow, D.O.J; Sitko, R.; Stankevičienė, G. ... del Río, M. (2021). Mixing effects on Scots pine (Pinus sylvestris L.) and Norway spruce (Picea abies (L.) Karst.) productivity along a climatic gradient across Europe. Forest Ecology and Management, 482. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118834.
Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Vodde, F.; Kangur, A.; Metslaid, M.; Stanturf, J.A. (2020). Natural Disturbance Dynamics Analysis for Ecosystem-Based Management – FORDISMAN. Forests, 11 (6), ARTN 663. DOI: 10.3390/f11060663.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Kangur, A.; Metslaid, M. (2020). C-exchange and balance following clear-cutting in hemiboreal forest ecosystem under summer drought. Forest Ecology and Management, 472, ARTN 118249. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118249.
Ribeiro-Kumara, C.; Pumpanen, J.; Heinonsalo, J.; Metslaid, M.; Orumaa, A.; Jõgiste, K.; Berninger, F.; Köster, K. (2020). Long-term effects of forest fires on soil greenhouse gas emissions and extracellular enzyme activities in a hemiboreal forest. The Science of the Total Environment, 718, ARTN 135291. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2019.135291.
Löf, M.; Madsen, P.; Metslaid, M.; Witzell, J.; Jacobs, D.F. (2019). Restoring forests: regeneration and ecosystem function for the future. New Forests, 50, 139−151. DOI: 10.1007/s11056-019-09713-0.
Rebane, S.; Jõgiste, K.; Põldveer, E.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2019). Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy covariance method. Scandinavian Journal of Forest Research, 34 (7), 585−597. DOI: 10.1080/02827581.2019.1659849.
Coll, L.; Ameztegui, A.; Collet, C.; Löf, M.; Mason, B.; Pach, M.; Verheyen, K.; Abrudan, I.; Barbati, A.; Barreiro, S.; Bielak, K.; Bravo-Oviedo, A.; Ferrari, B.; Govedar, Z.; Kulhavy, J.; Lazdina, D.; Metslaid, M.; Mohren, F.; Pereira, M.; Peric, S. ... Ponette, Q. (2018). Knowledge gaps about mixed forests: What do European forest managers want to know and what answers can science provide? Forest Ecology and Management, 407, 106−115. DOI: 10.1016/j.foreco.2017.10.055.
Metslaid, M.; Granhus, A.; Scholten, J.; Fjeld, D.; Solheim, H. (2018). Long-term effects of single-tree selection on the frequency and population structure of root and butt rot in uneven-sized Norway spruce stands. Forest Ecology and Management, 409, 509−517. DOI: 10.1016/j.foreco.2017.11.050.
Kuupäev: 10.05.2022
LISA 2 Projekti eelarve
Kulud vastavalt raamatupidamisele
Kokku
Kulude jagunemine aastate kaupa
1
2
3
Töötasud
138700
42100
48300
44400
Sotsiaalmaks
45771
13989
15939
15939
Töötuskindlustusmaks
1109,60
336,8
386,40
386,40
Ostetud teenused
-
-
-
Lähetuskulud
Materjalid, tarvikud
5000
3070
1930
Masinad, seadmed
Muud kulud
15000
7000
5000
3000
üldkululõiv max 10%
22842,30
7377,80
7950,60
7513,90
Kokku
228422,90
73777,60
79506,00
75139,30