Kehra koosoleku registreerimisleht

Kogukonnametsa raietööde arutelu Kehras pärast raiet

Toimumise aeg: 12.03.2025

Osalesid: Lõhmuse tänava elanikud ja majade esindajad Piret Urmet, Sirje Kikkas, Aivar Tint, Jüri ja Irina

Silmanson, Ain Aju, Anija valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak, Anija valla arhitekt-

planeeringuspetsialist Inga Vainu, Kehrast Kaisa Jõhvik ja Kaarel Aruste, RMK metsaülem Andrus Kevvai,

RMK varumisjuht Tarmo Tamm, RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron, RMK kaasamisspetsialist

Alar Süda.

Kokkuvõte: Koosoleku eesmärk oli vaadata üle tehtud raietööd ning saada tehtu kohta tagasisidet.

Alar Süda märgib, et RMK-le on teada antud, et raiel säilitati vähem alusmetsa, kui elanike ootus oli. Samuti

ei õnnestunud säilitada pärna, millele raietööde käigus kukkus peale kuuselatv, mis murdus puu

langetamise ajal. Puiduveo käigus kannatada saanud teede osas on RMK vallaga kokku leppinud, et

kevadel, kui vald teid pindab, tehakse korda ka rikutud lõigud ning RMK tasub tehtud töö eest.

Lõhmuse tänava elanik Piret Urmet meenutab kaks aastat tagasi tehtud sanitaarraiet. Enne seda lepiti

2022. aasta koosolekul kokku, et lageraiet alale ei tule ja tuleb sanitaarraie. Tema sõnul alustati tookord

kuivanud kuuskede raiega, kuid tööd jäid pooleli, tööde käigus kukkus puu ka tema aia ja maja katusele.

Töödega jätkati tema sõnul 2023. aastal, kuid osa kuivanud puid jäi püsti ja tema hinnangul levis

üraskikahjustus seetõttu edasi. „Pole lihtsalt metsatukk, vaid meie elukeskkond. Inetu vaadata.“

Ka Kaisa Jõhvik ütleb, et ürask läks seetõttu edasi.

Alar Süda selgitab, et ürask ei ela kuivanud puudel ja kuivanud puude olemasolu metsas ei põhjusta

üraskite levikut.

Kaisa Jõhvik on pahane 2025. aastal tehtud lageraie pärast ja ütleb, et lageraie ei ole üraskitõrje ning RMK

lubas 2022, et ei tee lageraiet.

Alar Süda selgitab, et 2022 lepiti majandamise kava arutelul tõesti kokku, et lageraiet ei tee, kuid praeguse

raie ajendiks sai asjaolu, et puu murdus ning majaelanik pöördus murega valla poole, vald saatis info RMK-

le edasi. RMK kutsus seejärel Lõhmuse tänava elanikud koosolekule ja lepiti kokku, et raiutakse ära kõik

kuused.

Piret Urmet kinnitab, et see on õige, kuid toob välja, et lepiti kokku ka see, et kasvama jääb alusmetsa ja

lehtpuid, kuid alusmetsa on võetud liiga palju.

Tõdetakse, et tänava alguses, esimese maja juures on alusmetsa tõesti vähe säilinud.

Küsitakse ka, miks jäi tänava äärde kasvama suur kuusk, mis võib kukkuda kõrvaltänava majale. Tarmo

Tamm vastab, et seda saab langetada vaid arborist ning kui on soov, siis seda tehakse.

Kaisa Jõhvik küsib uuesti, miks ikkagi tehti siin lageraiet.

Alar Süda selgitab uuesti, et elanike pöördumise peale, kuna oli oht, et puud võivad murduda. Elanike soov

on kirjas ka eelmise aasta detsembris peetud koosoleku protokollis. Sirje Kikkas kinnitab, et majaelanikud

soovisid kõikide kuuskede raiet ja lisab, et oli soov saada uus korralik mets kasvama.

Kuna Kaisa Jõhvik ei ole selgitustega nõus, kordab Alar Süda veelkord, et käesoleva aasta raiet tehti

seetõttu, et likvideerida ohtlikud puud ning teeb ettepaneku raieala ühiselt läbi käia. Seepeale lahkub Kaisa

Jõhvik koosolekult.

Raiealale sisenetakse Lõhmuse tänava algusest, mis on pärast raiet jäänud kõige lagedamaks. Maha on

võetud ka mõned alusmetsas kasvanud lehtpuud. Piret Urmet küsib, kas poleks siis saanud neid kasvama

jätta.

Alar Süda tunnistab, et RMK jaoks on siin õppetund see, et oleks tulnud kohe esimesel koosolekul need

puud, mille kasvama jäämist elanikud soovivad, märkevärviga ära tähistada. Segadust tekitas eelmise

koosoleku kokkulepe, et männi istutamise alal alusmets võetakse ära, sest mänd vajab kasvamiseks

valgust.

Evelin Kolbak küsib, kas saaks ära viia lahtised kännud ja kraavis olevad oksad. Tarmo Tamm korraldab

nende äraveo.

Alar Süda ütleb, et ühe elanikuga tekkis telefonivestluses arutelu, et kevadel istutada raudteepoolsesse

serva hekiks kuused. Kuusk on tihedam kui mänd ja hakkaks kiiresti toimima mürabarjäärina. Lagedale

alale istutatakse männid. Alar Süda selgitab ka, et mänd vajab kasvamiseks valgust ning seetõttu tuleb võsa

edaspidi taimede ümbert ära niita.

Arutletakse, mida teha kuuskedega, mis kasvavad raudteemaal. Osa neist on kuivanud ning kas oleks

otstarbekas ka need maha võtta. Samas toimivad need mürabarjäärina ja murdudes majadeni ei ulatu.

Leitakse, et kui elanikud seda vajalikuks peavad, pöörduvad nad valda või RMK poole, kes võtab raudtee-

ettevõttega ühendust.

Sirje Kikkas tänab RMK-d tehtud töö eest, sest on murest, et puud võivad majale kukkuda, lahti saanud.

Samas näitab ta kasvama jäetud vahtrapuud ning palub ka selle maha võtta, kuna pelgab puu murdumist.

Alar Süda vastab, et kui on soovi, siis arborist saab puu langetada.

Ain Aju ütleb, et on väga rahul raiega. Samuti tänab RMK-d raie eest Irina Silmanson.

Lepitakse kokku: Kogu raieala raudtee poolsesse serva istutatakse kaks-kolm rida kuuski, et need toimiks

mürabarjäärina. Lagedale alale istutatakse männid. Soovi korral saavad kogukonnaliikmed istutama tulla,

RMK annab teada, millal istutama hakatakse.

Vald parandab puiduveoga kannatada saanud teelõigud üldise teepindamise käigus, tööde eest tasub

RMK.

Arborist langetab kaks kasvama jäänud puud tänava äärest – ühe vahtra ja ühe kuuse. Langilt koristatakse

lahtised kännud ja kraavist oksad. Saetakse ära ka tänava kohale ulatuva männi alumine oks.

Lugupidamisega

Alar Süda

Kaasamisspetsialist

506 1698