Kultuurimälestiseks olemise muutmisest ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamisest

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet

Märge tehtud: 12.03.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 12.03.2030

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2

Eelnõu 12.03.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ja 7, lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse

Nõukogu seisukoha:

1. Muudan kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktiga 1583 mälestiseks tunnistatud „Kalmeväli“

(kultuurimälestiste registris nr 10534) asukohta ja määran uueks asukohaks maa-

ala Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Naistevälja ja Saiakopli külades lisas 1 välja

toodud katastriüksustel.

2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt käskkirja lisale 1.

3. Lõpetan Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Naistevälja külas asuvate

arheoloogiamälestise „Kivikalme“ (kultuurimälestiste registris nr 10536),

arheoloogiamälestise „Kivikalme“ (kultuurimälestiste registris nr 10537),

arheoloogiamälestise „Kivikalme“ (kultuurimälestiste registris nr 10538),

arheoloogiamälestise „Kivikalme“ (kultuurimälestiste registris nr 10539) ja

arheoloogiamälestise „Kivikalme“ (kultuurimälestiste registris nr 10540)

kultuurimälestiseks olemise.

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktid 1585—1589.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed ning mälestiseks olemise

lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

I. Asjaolud

1.1. Tapa vallas Naistevälja külas paiknevad kalmeväli ja kivikalmed võeti

kultuurimälestistena riikliku kaitse alla kultuuriministri 01.09.1997. a määrusega

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ vastavalt punktidega 1583 ning 1585—1589.

Kalmeväli on kantud kultuurimälestiste registrisse numbriga 10534, kivikalmed

numbritega (edaspidi registri nr) 10536—10540.

1.2. Kivikalmed registri nr-tega 10536—10540 ei ole olnud Maa- ja Ruumiameti avalikus

kultuurimälestiste kaardirakenduses muinsuskaitseobjektide andmekihil kuvatud.

1.3. 2024. aastal koostas Muinsuskaitseamet ekspertiisi kivikalmete registri nr-tega 10536—

10540 asukohtade tuvastamiseks ja piiride määramiseks1. Ekspertiisi tulemusel järeldati,

et viiest kivikalmest on täpne asukoht kirjelduste ja maastikuvaatluste alusel tuvastatav

vaid kahel (registri nr-tega 10536 ja 10537). Lisaks toodi välja suurem kivikalmete ja

kalmepõhjade kontsentratsiooniala Naisteküla põldudest põhja pool metsasel alal.

Tulemustest lähtuvalt tehti ettepanekud andmete korrigeerimiseks ja muutmiseks,

sealhulgas:

1.3.1. ühendada Moe mõisale kuulunud metsamaadele jääv kivikalmete ja kalmepõhjade

kontsentratsiooniala ühtseks ning liita olemasoleva kalmeväljaga (registri nr

10534);

1.3.2. võtta eraldi kaitse alla ka Saiakopli küla piires Kõnnu (KÜ 71601:004:1062),

Toomarahva (KÜ 71601:004:0350), Jürirahva (KÜ 71601:004:1094) ja Sassi (KÜ

71601:004:0383) kinnistutel tuvastatud kivikirstkalmed.

1.4. Lähtuvalt 2024. aasta ekspertiisist jõudis Muinsuskaitseamet 06.01.2025 seisukohale, et

asjakohane on liita kivikalmed registri nr-tega 10536—10540 kalmevälja registri nr-ga

10534 koosseisu ehk järelduvalt lõpetada nende riiklik kaitse ning sellega seoses muuta

mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) piire nii, et need hõlmaks kalmeväljast põhja

pool asuvate kivikalmete ja kalmepõhjade tuumikala, sealhulgas Saiakopli külasse

jäävaid kalmeid.

II. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) koosseisu kuuluvad arvukad kivikalmed ja

kalmepõhjad, mis asuvad nii Naistevälja küla põllumaadel kui ka Naistevälja ja Saiakopli

külade piiril metsas. Kivikalmed on ligikaudu 2—25 m läbimõõduga ning 1—2 m

kõrgused suurematest põllu- ja paekividest rajatised. Kalmekuhjatistel võivad esineda

süvised, mis viitavad kas seal sees peituva struktuuri, nt kivikirstu, kokkulangemisele või

kunagiste aardeotsijate tegevusele. Kivikalmete põhjad ehk lõhutud kalmed, millest on

säilinud vaid kõige alumisemad horisondid, avalduvad maapinnal kivilademetena, mis

eristuvad ümbruskonna pinnasest oma kivisuse poolest ehk sisaldavad suuremaid põllu-

ja paekivitükke, kuid on maapinnaga sisuliselt samal tasapinnal. Kivikalmete ja säilinud

kalmepõhjade juurest võib leiduda matmispaiga kasutusaegseid arheoloogilisi esemeid

või esemete katkeid ning inimsäilmeid või nende fragmente.

2.2. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) piir on määratud vastavalt 2014.—2015.

aastatel toimunud väliuuringutel saadud mõõdistamisandmetele, 2024. aastal koostatud

ekspertiisile, reljeefkaardil tuvastatud kalmetele ja kalmepõhjadele, katastriüksuste

piiridele ja maastikuloogikale. Mälestise ala kujutav kaart on esitatud käskkirja lisas 1.

2.3. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) lõunapoolne osa katab Naistevälja küla

põllumassiive, kus on tuvastatavad kalmeväljale iseloomulikud struktuurid. Lõunapoolse

osa ida- ja läänepiir järgivad seejuures ajalooliselt väljakujunenud põllusiilide kujusid.

1 Ekspertiis on .pdf-failina alla laetav kultuurimälestise registris mälestise nr 10534 juures:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10534.

Kaguosas piirneb kalmeväli Järvajõe-Alupere teega. Mälestise lõunapiir jääb osale Salla

kinnistust (KÜ 78701:001:0341) ja hõlmab maa-ala, millel paiknevad reljeefsed

kuhjatised, mis viitavad kalmeväljaga seotud struktuuridele.

2.4. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) põhjapoolne osa hõlmab ajalooliselt Moe

mõisamaade alla kuulunud metsamaid2 Naistevälja küla loodeosas ehk maa-ala, kus on

2014.—2015. aastatel toimunud inspektsioonide ja 2024. aastal koostatud ekspertiisi

käigus tuvastatud kalmeväljale iseloomulikud struktuurid. Kalmevälja põhjaosa kirde- ja

edelapiir lähtuvad metsas asuva kalmete ja kalmepõhjade kontsentratsiooniala ulatusest.

Mälestise loodepiir ulatub seejuures Saiakopli küla alale, vahetult Naistevälja külaga

piirnevatele Kõnnu (KÜ 71601:004:1062), Priidu (KÜ 79001:001:0255), Toomarahva

(KÜ 71601:004:0350), Jürirahva (KÜ 71601:004:1094), Sõeru (KÜ 71601:004:0141) ja

Sassi (KÜ 71601:004:0383) kinnistutele.

2.5. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) 250,9 ha ala jääb nii riigi- kui ka eraomandis

olevaile kinnistutele, mille täielik nimekiri on välja toodud käskkirja lisas 1.

2.6. Kivikalmete registri nr-tega 10536—10540 asukohad jäävad kirjelduste alusel Moe

mõisamaa alla kuulunud metsadele (metsaalad Naistevälja küla loodeosas, mis piirnevad

Saiakopli külaga), kuid need ei ole olnud avalikult kuvatud. Kivikalmed on alusandmete

põhjal seostatavad konkreetsete kinnistutega, mida mälestiseks olemise lõpetamine seega

hõlmab:

2.6.1. Kivikalme registri nr 10536 paikneb Aru (KÜ 78701:001:0059) kinnistul;

2.6.2. Kivikalme registri nr 10537 paikneb Metsanurga (KÜ 78701:001:0100) kinnistul;

2.6.3. Kivikalme registri nr 10538 asukohta ei ole võimalik üheselt tuvastada, kuid

topograafilise kirjelduse järgi paikneb see Tooma (KÜ 78701:001:0630) ja Antsu

(KÜ 78701:001:0132) kinnistute piirile;

2.6.4. Kivikalme registri nr 10539 asukohta ei ole võimalik üheselt tuvastada, kuid

topograafilise kirjelduse järgi paikneb see Uustalu (KÜ 78701:001:0131) kinnistul;

2.6.5. Kivikalme registri nr 10540 asukohta ei ole võimalik tuvastada ja kalme võib olla

hävinud, kuid topograafilise kirjelduse järgi on see seostatav Kasuka (KÜ

78701:001:0018) kinnistuga.

III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat

osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille

säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.

3.2. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud

kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale

kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

2 Naistevälja külaga piirnev Moe mõisale kuulunud maa-ala on vaadeldav Maa- ja Ruumiameti hallatava

ajalooliste kaartide kaardirakenduses ajaloolise haldusjaotuse, haldusjaotus 1917, mõis 1917 andmekihi alt:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline.

3.3. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) vastavust mälestise kriteeriumitele ei ole

hinnatud, kuna andmete muutmine on eelkõige juriidiline maa-ala parandus ja mälestis

vastab jätkuvalt nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele.

3.4. Kivikalmete registri nr-tega 10536—10540 vastavust mälestise kriteeriumitele ei ole

hinnatud, kuna kõik viis kuuluvad mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) koosseisu

ehk on selle lahutamatuks osaks. Lisaks ei ole kolme kivikalme (registri nr-tega 10538,

10539 ja 10540) asukohad leitavad või tuvastatavad.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. Muinsuskaitseamet saatis 12.03.2025 mälestiseks olemise muutmise ja mälestiseks

olemise lõpetamise eelnõu Tapa vallavalitsusele, puudutatud kinnistu eraomanikele ja

Riigimetsa Majandamise Keskusele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks.

V. Kultuurimälestiseks olemise muutmise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise

põhjendus

Mälestiste kultuuriväärtus

5.1. MuKS § 11 lg 3 ütleb, et arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum

ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad

teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta

looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

5.2. Naistevälja küla põldudel ja neist põhja poole jäävates metsades paiknevaid kivikalmeid

on esmakordselt kirjeldanud ajaloolane A. Thomson3. Aastatel 1909—1910 avas

Thomson mitu kivikalmet, leides neist nii inimluid kui ka üksikuid esemeid.

5.3. 1932. aastal koostatud Ambla kihelkonnakirjelduses4 on viidatud pronksiaegsetele

kivikalmetele (1200.—400. a eKr), mis asuvad nii Moe küla talumeestele kuulunud

metsamaadel kui Naistevälja küla põldudel, millest viimased oli A. Thomson oma

uuringuaruandes jätnud märkimata. Suur osa põldudel olevaist kalmeist olid seejuures

lõhutud või neile on põllukive juurde veetud, kuid igast rajatisest oli leitud inimluid.

Lõhutuna olid täheldatud ka metsas olevad kalmed, kuigi „tipust välja kistud“ kivid

võivad viidata ka kalmestruktuuride, nt keskse kivikirstu, kokkulangemisele. Kokku

kirjeldati 17 metsas asuvat kalmet, eraldi nimeliselt toodi välja Saiakopli külasse viiva

tee äärses raiesmikus asunud „Veskivare“.

5.4. Esmakordselt kanti Moe küla talupoegade metsatukkades olevad kivikalmed ja

Naistevälja küla põldudel olev kalmeväli riiklike mälestiste nimekirja 1933. aastal

vastavalt numbritega 2-1261 kuni 2-1269 ja 2-1270. Kaitse alla võtmisel tugineti 1932. a

koostatud kihelkonnakirjeldusele ning kaitse alla võtmise aluseks oli 1925. a vastu võetud

Muinasvarade kaitse seadus.

5.5. Nõukogude perioodil kanti kivikalmed mälestistena 1964. aastal vastu võetud

vabariikliku tähtsusega mälestiste nimekirja (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 31.

3 Thomson, A. 1910. Steinhügelgräber im Walde von Muddis in Kirchspel Ampel in Jerwen. – Sitzungsberichte

der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1910. Lk 125–129. 4 Adamson, S. 1932. Ambla kihelkond. Proseminari töö. Lk 10–13.

detsembri 1964. a. määruse nr. 573 lisa nr. 1 „Eesti NSV territooriumil asuvate riikliku

kaitse alla kuuluvate vabariikliku tähtsusega arheoloogiamälestiste nimekiri“)

järjekorranumbritega 1438—1442 ning neile koostati arheoloogiapassid iseloomustuse ja

topograafilise kirjeldusega. Võrreldes 1933. aasta nimekirjaga oli riikliku kaitse alla

võetud ainult 5 kivikalmet.

5.6. Kalmeväli võeti nõukogude perioodil kaitse alla Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee

26.03.1976 korraldusega nr 82-k, mälestise numbriga 66-k. Arheoloogiapassi

kalmeväljale ei koostatud.

5.7. Tavapäraselt kanti arheoloogiamälestised peale vabariiklikku nimekirja lisamist

kolhooside maakasutusplaanidele. Kalmeväli on kantud Põdrangu sovhoosi kaardi lehele

nr 1 katkendjoonega ümbritsetud alana. Nõmmküla sovhoosi maadele jäänud kivikalmeid

kaardile ei ole märgitud.

5.8. Eesti Vabariigi taastamise järel tunnistati nii kalmeväli kui eraldi kaitse all olevad

kivikalmed kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ (vastavalt järjekorranumbritega 1583 ja 1585–1589)

arheoloogiamälestiseks ning kanti kultuurimälestiste registrisse vastavalt

registrinumbritega 10534 ja 10536—10540.

5.9. 2014.—2015. aastal viis Muinsuskaitseamet läbi arheoloogilised inspektsioonid, et

kontrollida kihelkonnakirjeldustes olnud teateid kultuurimälestiseks tunnistatud

kalmeväljast põhja pool paiknevate kalmete kohta, sealhulgas tuvastamaks kaitsealuste

kivikalmete registri nr-tega 10536—10540 asukohti maastikul. Tööde käigus kaardistati

kümneid hästi säilinud kivikalmeid ja kalmepõhjasid, mis viidi georefereerimise abil

kokku S. Adamsoni poolt 1932. aastal koostatud mõõdistusplaaniga. Tulemustest ja

kaardistusest lähtuvalt tehti ettepanek laiendada kalmevälja (registri nr 10534) piire põhja

suunas, sest tegu on sama nähtuse (ehk kalmevälja) jätkuga.

5.10. 2024. aastal koostas Muinsuskaitseamet ekspertiisi kivikalmete registri nr-tega 10536—

10540 asukohtade täpsustamiseks. Kivikalmete registri nr-tega 10536 ja 10537 asukohad

ja ulatused olid alusandmete põhjal tuvastatavad ja maastikul konkreetse kivivarega

seostatavad. Kivikalmete registri nr-tega 10538 ja 10539 puhul oli võimalik osutada

nende oletatavatele asukohtadele, kuid alusandmete mitmeti tõlgendamise tõttu ei olnud

võimalik neid siduda ühegi konkreetse kivikalme või kalmepõhjaga Kivikalme registri

nr-ga 10540 asukoht jäi alusandmete põhjal täielikult ebaselgeks. Samuti tuvastati

reljeefvajutustega kaardi analüüsimisel lisaks 2014.—2015. aastatel toimunud uuringute

käigus tehtud mõõdistustele veelgi üksikuid kivikalmeid või kalmepõhjasid.

Kokkuvõtvalt tõdeti, et tegu on ühtse kompleksi moodustava kalmeväljaga, millest osa

paikneb Naistevälja põldudel ja osa sellest põhja pool metsasel alal.

Avalik huvi

5.11. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub

ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma

osa hoidmine ja kaitse.

5.12. Avalik huvi Naistevälja ja Saiakopli külades asuva mälestise „Kalmeväli“ (registri nr

10534) säilitamiseks jääb alles. Tegemist on haruldaselt suure ulatusega, võrdlemisi hästi

säilinud ja seni küllaltki pinnapealselt uuritud kompleksiga Eesti varasemast ajaloost, I

aastatuhandest eKr või veidi vanemastki ajast. Kalmevälja koosseisu kuuluvates

kivikalmetes ja kalmepõhjades säilinud teave on oluline, võimaldades laiemalt uurida

pronksiaegseid rahvastikugruppe, samuti Põhja-Eesti rannikul elanud inimeste tervist,

toitumist, mobiilsust, ühiskonnakorraldust ja palju muudki. Kalmevälja säilimine on

vajalik piirkonna identiteedi alal hoidmiseks ja kultuurilise järjepidevuse tagamiseks, mis

omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb

avalik huvi kalmevälja andmete muutmise ja ulatuse täpsustamise suhtes ühiskonna

vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

5.13. Kuna kivikalmed registri nr-tega 10536—10540 hõlmatakse mälestise „Kalmeväli“

(registri nr 10534) piiride sisse, ei esine sellest tulenevalt avalikku huvi, et säilitada nende

suhtes eraldiseisvat riiklikku kaitset.

Kaasatud isikute huvid

5.14. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) andmete muutmine on maa-ala omaniku

huvides. Eraomanike jaoks oluline muudatus seisneb eelkõige mälestise asukoha

täpsustamises ja piiride kehtestamises, millega tagatakse õigusselgus ning omanike jaoks

on arusaadavad mälestise reaalne ulatus, koosseis ja sellest tulenevalt piirangute ulatus.

Lisaks kaotatakse mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) kaitsevöönd, millega kaovad

vastavad kitsendused.

5.15. Kuivõrd kivikalmed registri nr-tega 10536—10540 ei ole olnud Maa- ja Ruumiameti

avalikus kultuurimälestiste kaardirakenduses muinsuskaitseobjektide andmekihil

kuvatud ning varasem info nende asupaiga kohta kultuurimälestiste registris oli puudulik,

ei ole nende suhtes olnud võimalik ka kehtivaid kitsendusi korrektselt rakendada.

Kivikalmete mälestiseks olemise lõpetamisega ei kohaldu edaspidi

muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise ja kaitsevööndi suhtes kehtivad kitsendused,

millega tagatakse ametlikult õigusselgus ning hoitakse ära olukord, kus

arheoloogiapärand oleks topeltkaitse all.

5.16. Kui menetluse käigus oleks käsitletud ainult kivikalmete registri nr-tega 10536—10540

mälestiseks olemise muutmist või lõpetamist, võinuks tekkida väärarusaam, et omanikule

kuuluval maa-alal arheoloogiapärandit ei paikne, mis oleks omakorda tähendanud riski

kalmevälja kui tervikliku kompleksi ja selle kultuuriväärtuse säilimisele.

Kaitsevöönd

5.17. MuKS § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi,

kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.18. Nii kalmevälja kui ka kivikalmete arheoloogiamälestiseks tunnistamise ajal kehtinud

MuKS (RT I 1994, 24, 391) § 25 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse

kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused.

Kaitsevööndiks oli 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates,

kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Kuna mälestiseks

tunnistamise õigusaktiga mälestisele eraldi kaitsevööndit ei kehtestatud, tekkis

kaitsevöönd seaduse alusel. 01.05.2019 jõustunud MuKS § 95 kohaselt on enne

29.12.2008 ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud mälestiste

kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui

õigusaktis ei ole määratud teisiti.

5.19. Mälestisele „Kalmeväli“ (registri nr 10534) ei ole kaitsevööndi määramine põhjendatud,

kuna nii 2014.—2015. aastatel läbi viidud inspektsioonide kui ka 2024. aastal koostatud

ekspertiisi põhjal on mälestise ulatus võimalikult täpselt välja selgitatud. Lisaks on

mälestise koosseisus olevate kivikalmete ja kalmepõhjade asukohad reljeefkaardil selgelt

tuvastatavad. Sellega seoses kaob seni kehtinud mälestise kaitsevööndi piirang 16

katastriüksuselt.

5.20. Kivikalmete registri nr-tega 10536—10540 mälestiseks olemise lõpetamine ja sellega

seoses kaitsevööndi piirangute kaotamine hõlmab vastavalt käskkirja punktis 2.6.

kirjeldatule Aru (KÜ 78701:001:0059), Metsanurga (KÜ 78701:001:0100), Tooma (KÜ

78701:001:0630), Antsu (KÜ 78701:001:0132), Uustalu (KÜ 78701:001:0131) ja

Kasuka (KÜ 78701:001:0018) kinnistuid.

Leevendused

5.21. Mälestiseks tunnistamise käskkirjas märgitakse leevendused MuKS § 52 lõigetes 1–3 ja

§ 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest, kui neid tehakse.

5.22. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) alal leevendusi loakohustusest ei tehta, sest nii

kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga

seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad

otseselt mälestise ehk selle koosseisu kuuluvate kivikalmete ja kalmepõhjade säilimist.

Kivikalmed ja kalmepõhjad on maapealsed struktuurid, mida iseloomustavad lisaks

kalme sees olevatele struktuuridele ja arheoloogilisele kultuurkihile ka nende välisilme.

Seetõttu on oluline, et enne kavandatavate tööde teostamist kaaluks Muinsuskaitseamet

tööde võimalikku mõju mälestise, sh kalmete välisilme säilimisele.

Mõjud

5.23. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) ala jääb Naistevälja ja Saiakopli külades

olevatele katastriüksustele (kinnistute nimekiri käskkirja lisas 1 tabelis 2). Kinnistute

sihtotstarbeks on maatulundusmaa, välja arvatud transpordimaana kasutatav Uustalu tee

(KÜ 78701:001:0126).

5.24. Mälestise „Kalmeväli“ (registri nr 10534) maa-ala jääb täielikult 29.09.2022 kehtestatud

Tapa valla üldplaneeringu alale. Selle järgi on kalmevälja põhjapoolne osa ehk mets osa

rohevõrgustiku tugikoridoridest, kalmevälja lõunapoolne osa jääb aga väärtuslikule

põllumaale. Samuti on üldplaneeringus ära märgitud mitmed kalmeväljast vahetult lõunas

ja idas asuvad pärandkultuuri objektid.

5.25. MuKS § 3 lõike 4 ettevaatuspõhimõtte üks osa on lahendus, kus juhul, kui ei piisa üldisest

igaühe kohustusest kaitsta kultuuripärandit ja hoiduda seda ohustada võivatest

toimingutest, tuleb Muinsuskaitseametit teavitada teatud tüüpi tööde tegemisest või

taotleda nendeks luba.

5.26. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama selle

hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Ära tuleb hoida olukord, kus tööde tegija

võib tahtmatult rikkuda või hävitada märkimisväärse osa kultuuripärandist enne kui

märkab tööd peatada ja Muinsuskaitseametit teavitada.

5.27. Käskkirja kehtestamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, kuid

ehitustegevuse puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi

säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. MuKS § 31

lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside

rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja

kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama

sellest ametit. Seega, kultuurkihi ilmnemisel tuleb ehitus- ja arendustegevus peatada,

sõltumata sellest, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Tööde peatamine, et välja

selgitada võimaliku arheoloogilise uuringu vajadus, võib osutuda tööde teostajale ja maa-

ala omanikule ressursikulukaks.

5.28. Mälestis „Kalmeväli“ (registri nr 10534) on kinnismälestis ning kinnismälestisel tuleb

tööde tegemisel järgida MuKS §-d 52 ja 54 nõudeid. Viidatud sätete kohaselt tuleb

Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise loa taotlus mälestise alal järgmiste tehtavate

tööde puhul: kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või

juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses.

Lisaks tuleb kooskõlastada ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise

mälestisel ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.

5.29. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on ametil õigus kinnismälestisel määrata tööde

tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, kuid samuti keelduda teatud tööde

lubamisest, mis lõhuksid mälestist jäädavalt. Just need otsused määravad ühtlasi

omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse

huvi ja omaniku huvi vahel. Teavitamisel või loa taotlemisel selgub ja määratakse

kindlaks, kas mingeid täiendavaid muinsuskaitselisi kohustusi üldse ei kaasne või on vaja

kindlaks määrata need nõuded, mis samal ajal kaitsevad kultuuriväärtust ja võimaldavad

omanikul kasutada oma omandit sellisel eesmärgil, nagu ta soovib. Loa taotlemine või

või teatise esitamise kohustus ise ei ole omaniku jaoks liigne nõue. Muinsuskaitseamet

teeb sobiva otsustuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates.

5.30. Mälestise piiri kehtestamine ega selle alal tööde tegemiseks loa taotlemise kohustus ei ole

omandiõiguse oluline riive, vaid selleks võivad olla konkreetsel alal leitud

arheoloogiaväärtusest tulenevad kohustused töödele.

5.31. MuKS-st tulenevaid omandipõhiõiguste kitsendusi tasakaalustab omaniku õigus taotleda

toetust ja ameti määratud uuringute hüvitamist MuKS § 48 ettenähtud viisil.

5.32. Kivikalmete registri nr-tega 10536—10540 kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ja

kalmevälja registri nr-ga 10534 andmete muutmise tulemusena korrastatakse

kultuurimälestiste nimekirja, mille tulemusel esineb omakorda vähem eksitavat infot

piirkonnas säilinud arheoloogiapärandi osas.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestiseks tunnistamist ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamist

kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht.

……………

Kultuuriminister

Lisa 1. Mälestise „Kalmeväli“ asukoht, piir ja selle koordinaadid ning maa-alale jäävate

katastriüksuste nimekiri.

Lisa 1

Kultuuriministri 2025. a käskkirja nr …

„Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise „Kalmeväli“ asukoht.

Kaart 2. Mälestise „Kalmeväli“ piir.

Tabel 1. Mälestise „Kalmeväli“ piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6566383,82 619575,28

2 6565930,39 619735,89

3 6565783,67 619828,12

4 6565643,99 619927,61

5 6565420,065 620113,324

6 6565438,472 620141,81

7 6565398,359 620164,148

8 6565326,48 620200,58

9 6565198,13 620277,45

10 6564416,807 620505,375

11 6564398,9 620458,56

12 6564385,96 620421,02

13 6564379,08 620402,88

14 6564376,61 620396,96

15 6564375,09 620391,58

16 6564317,75 620246,12

17 6564309,269 620230,156

18 6564298,38 620211,73

19 6564278,49 620182,72

20 6564276,86 620180,5

21 6564256,21 620157,48

22 6564240,68 620144,71

23 6564229,43 620137,83

24 6564161,657 620106,506

25 6564128,26 620091,07

26 6564093,31 620081,78

27 6564059,88 620077,34

28 6564048,58 620076,45

Nr X Y

29 6564011,16 620071,25

30 6563982,37 620069,53

31 6563992,22 620038,56

32 6564001,75 620017,19

33 6563861,69 619930,69

34 6563831,89 619947,58

35 6563740,7 619970,81

36 6563725,241 619841,767

37 6563714,028 619801,136

38 6563657,18 619719,55

39 6563749,65 619370,26

40 6563795,53 619274,268

41 6563891,12 619239,19

42 6564058,56 619147,62

43 6564199,73 619043,74

44 6564443,72 619066,82

45 6564707,039 619253,766

46 6564954,05 619429,16

47 6565065,44 619315,661

48 6565202,472 619274,114

49 6565356,93 619202,59

50 6565456,93 619140,67

51 6565506,55 619108,56

52 6565488,18 618965,29

53 6565695,081 618838,668

54 6565972,675 618971,677

55 6566481,698 619410,975

Tabel 2. Mälestise „Kalmeväli“ maa-alale jäävate katastriüksuste nimekiri.

Nr KÜ lähiaadress KÜ tunnus

1 Aasapõllu 78701:001:0107

2 Antsu 78701:001:0132

3 Antsu-Jüri 78701:001:0840

4 Aru 78701:001:0059

5 Hansu-Jüri 78701:001:0350

6 Hansu-Jüri 78701:001:0310

7 Hindreku 78701:001:0761

8 Jürirahva 71601:004:1094

9 Kalmu 78701:001:0782

10 Kasuka 78701:001:0018

11 Kiige 78701:001:0792

12 Kiige-Kure 78701:001:0140

13 Kõnnu 71601:004:1062

Nr KÜ lähiaadress KÜ tunnus

14 Kännu 79201:001:0715

15 Metsanurga 78701:001:0100

16 Metsaääre 79201:001:0714

17 Peetri 78701:001:0043

18 Porkuni metskond 17 78701:001:0390

19 Priidu 79001:001:0255

20 Puraviku 78701:001:0116

21 Salla 78701:001:0341

22 Sassi 71601:004:0383

23 Sõeru 71601:004:0141

24 Tooma 78701:001:0303

25 Tooma 78701:001:0630

26 Toomarahva 71601:004:0350

Nr KÜ lähiaadress KÜ tunnus

27 Uustalu 78701:001:0131

28 Uustalu tee 78701:001:0126

29 Välgu 78701:001:0088

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

12.03.2025 reg.nr 5-14/793

Kultuurimälestiseks olemise muutmisest ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamisest

Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Naistevälja

külas paikneva arheoloogiamälestise „Kalmeväli“ (kultuurimälestiste registris nr 10534)

kultuurimälestiseks olemise muutmiseks ning samas asukohas paiknevate kivikalmete

(kultuurimälestiste registris nr-tega 10536—10540) kultuurimälestiseks olemise lõpetamiseks.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 6 alusel saadame Teile kui asjaosalisele tutvumiseks õigusakti

eelnõu. Arvamuse palume esitada kirjalikult hiljemalt 26. märtsil 2025. a e-posti aadressile

[email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud

või kui selguvad asjaolud, mille tõttu mälestiseks tunnistamine või mälestiseks olemise

lõpetamine ei ole põhjendatud, lõpetab menetluse. Kui eelnõud muudetakse oluliselt, saadab

amet selle uuesti tutvumiseks. Vastasel juhul edastab amet mälestiseks olemise muutmise

ettepaneku koos õigusakti eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks orienteeruvalt aprillis

2025. a.

Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Greta-Krislin Lutter

Spetsialist (eelnõude koostamine)

[email protected]

Lisa: õigusakti eelnõu, 10534_10536-10540_kivikalmed_eelnõu_12.03.2025.pdf

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Reg.nr: 5-14/793 Sisu: Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Naistevälja ja Saiakopli külades paikneva arheoloogiamälestise „Kalmeväli“ (kultuurimälestiste registris nr 10534) kultuurimälestiseks olemise muutmiseks ning samas asukohas paiknevate kivikalmete (kultuurimälestiste registris nr-tega 10536— 10540) kultuurimälestiseks olemise lõpetamiseks.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 6 alusel saadame Teile tutvumiseks õigusakti eelnõu. Arvamuse palume esitada kirjalikult hiljemalt 26. märtsil 2025. a e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud või kui selguvad asjaolud, mille tõttu mälestiseks tunnistamine või mälestiseks olemise lõpetamine ei ole põhjendatud, lõpetab menetluse. Kui eelnõud muudetakse oluliselt, saadab amet selle uuesti tutvumiseks. Vastasel juhul edastab amet mälestiseks olemise muutmise ettepaneku koos õigusakti eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks orienteeruvalt aprillis 2025. a.

Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

-- Greta-Krislin Lutter

t k i li l tt @ i k it t

From: "Muinsuskaitseamet" <[email protected]> Sent: 3/12/2025 10:25:04 AM To: <[email protected]> Cc:

Subject: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Kultuurimälestiseks olemise muutmisest ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamisest