Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/433-10

Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade

teemaplaneeringu koostamine.

Harku Vallavolikogu kehtestas 17. oktoobril 2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu.

Kehtivas üldplaneeringus ei ole lahendatud puhkemetsade temaatikat ning vastav küsimus on

määratud lahendada eraldi teemaplaneeringuga.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata puhkemetsade

asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele.

Samuti määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud,

üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. Suurenenud riiklik surve metsa

majandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust väärtustele, mida rohevõrgustik ja

üldplaneering praegu enam ei suuda kaitsta. Harku vallas on Riigimetsa Majandamise Keskus

määranud kaks kõrgendatud avaliku huviga ala: Suurupi Merekindluse mets ja Vääna kandi ala,

kuid need ei hõlma kõiki kohalikele kogukondadele väärtuslikke metsaalasid.

Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 küsime ettepanekuid Harku valla puhkemetsade

teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse kohta, materjalid on leitavad SIIT.

Ettepanekuid teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ootame kuni 18. märtsini 2024 a.

Juhime tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 4 eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse kohta arvamust avaldada, kui arvamuse andja ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja

jooksul esitanud.

Teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad järgnevalt lingilt:

https://kaart.harku.ee/DP/P_teemaplaneering/avalik/.

Teemaplaneeringu kaart on leitav järgnevalt lingilt:

https://harku.maps.arcgis.com/apps/instant/basic/index.html?appid=d95ab373f58f417e986fbc60

cacf9b39

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vello Viiburg

abivallavanem

Nimekiri:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Kaitseministeerium [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]

Maa-amet [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Tallinna linnavalitsus [email protected]

Saue Vallavalitsus [email protected]

Keila Linnavalitsus [email protected]

Lääne-Harju vallavalitsus [email protected]

Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected]

Erametsakeskus SA [email protected]

MTÜ Eesti Metsa Abiks [email protected]

Koosloodus SA [email protected]

Eestimaa Looduse Fond SA [email protected]

Valla kodanikeühendus [email protected]

Adra Küla Aktivistid MTÜ [email protected]

Adra Külaselts MTÜ [email protected]

Alasniidu Selts [email protected]

Harku Aleviku Külaselts [email protected]

Harkujärve Kogukonnakeskus MTÜ [email protected]

Kasevälja Küla Selts [email protected]

Kumna Küla Selts [email protected]

Külade Edendamise Selts MTÜ [email protected]

Meriküla Selts merikyla@meriküla.ee

Munakivitee Terviserajad ja Veed MTÜ [email protected]

Muraste Külaselts [email protected], [email protected]

Suurupi Selts MTÜ [email protected]

Tutermaa Külaselts MTÜ [email protected]

Tuulepesa Külaselts MTÜ [email protected], [email protected]

Türisalu Külaselts [email protected]

Vääna-Jõesuu Külaselts MTÜ [email protected]

Vääna Selts [email protected]

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

MTÜ Harku Valla Aiaselts [email protected]

MTÜ Studio Viridis Loodusharidus [email protected], [email protected]

Arengukeskus Geneca MTÜ [email protected]

Harku Valla Ajaloo Sõprade Selts MTÜ [email protected]

Lipkond Okaskannel (Eesti Skautide Ühing) [email protected]

Tabasalu Kultuuriselts MTÜ [email protected], [email protected]

Tondisalu Lipkond MTÜ [email protected]

Vääna Jahiselts MTÜ [email protected]

Vääna Veenused MTÜ [email protected]

Vääna Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ [email protected]

Tabasalu Looduspark MTÜ [email protected]

Tabasalu Lions Klubi MTÜ [email protected]

Tabasalu Patriootide Ühendus MTÜ [email protected]

MTÜ Tervendavad Aiad [email protected]

MTÜ Tabasalu Käsitöökamber [email protected]

Sokkel Karjäärid OÜ [email protected]

Maaomanikud (puhkemetsana määratletud maaüksuste omanikud)

Laine Vain

planeeringute spetsialist

5887 2860

[email protected]

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/433-111

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade

Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade

teemaplaneering. Harku Vallavalitsuse 11.06.2024 korraldusega nr 217 on Harku Vallavolikogu

27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatatud teemaplaneeringu „Harku valla puhkemetsade

teemaplaneeringu algatamine“ uueks nimetuseks määratud Harku valla avaliku huviga metsade

teemaplaneering.

Harku vallavolikogu 29. augusti 2024 otsusega nr 59 jäeti algatamata Harku valla avaliku huviga

metsade teemaplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Harku Vallavolikogu kehtestas 17. oktoobril 2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu.

Kehtivas üldplaneeringus (ÜP) ei ole lahendatud avaliku huviga metsade temaatikat ning vastav

küsimus on määratud lahendada eraldi teemaplaneeringuga.

Teemaplaneeringu (TP) koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata avaliku huviga

metsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele

kogukondadele. Samuti määrata avaliku huviga metsade majandamise tingimused, mis oleksid

põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. Suurenenud

riiklik surve metsa majandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust väärtustele, mida

rohevõrgustik ja üldplaneering praegu enam ei suuda kaitsta. Harku vallas on Riigimetsa

Majandamise Keskus määranud kaks kõrgendatud avaliku huviga ala: Suurupi Merekindluse mets

ja Vääna kandi ala, kuid need ei hõlma kõiki kohalikele kogukondadele väärtuslikke metsaalasid.

Teemaplaneeringu alaks on kogu Harku valla territoorium.

TP täiendab ja täpsustab ÜP-d järgmiste planeerimisseaduses (PlanS) nimetatud ÜP ülesannete

piires:

1. rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 10);

2. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 13) (vajadusel);

3. väärtuslike rohealade ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 14);

4. puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg

1 p 20);

5. asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja

raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21).

Teemaplaneeringuga üldplaneeringu muutmise sisuks on PlanS § 93 lg 2 mõttes olemasoleva

üldplaneeringu täiendamine (s.o puuduoleva osa juurde lisamine) ja täpsustamine (s.o

olemasoleva üksikasjalikumaks, selgemaks, täpsemaks tegemine). Teemaplaneeringuga

olemasoleva üldplaneeringu täpsustamisel ja täiendamisel võetakse aluseks kehtiv üldplaneering,

millesse lisatakse muudatuse teel täiendav infokiht (PlanS eelnõu 571 seletuskiri lk 124– 125).

TP-ga ei saa muuta kehtetuks ÜP olemasolevaid tingimusi ega määrata nende asemel uue sisuga

tingimusi.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei põhjusta teemaplaneeringu koostamine ega

elluviimine piiriülest keskkonnamõju.

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimub 28.03.–

28.04.2025 k.a. Avalik väljapanek toimub elektrooniliselt Harku valla veebilehel

https://www.harku.ee/avaliku-huviga-metsade-teemaplaneering. Materjalidega on võimalik

tutvuda valla veebilehel ja geoportaalis kaart.harku.ee, lahtiolekuaegadel elektrooniliselt Harku

vallavalitsuses (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Tabasalu raamatukogus (Teenuste 2, Tabasalu

alevik), Harku raamatukogus (Instituudi tee 5, Harku alevik), Vääna raamatukogus (Väänamõisa

tee 1, Vääna küla), Harkujärve kogukonnakeskuses (Kiriku tee 2, Harkujärve) ja Kumna

kultuuriaidas (Kivikirsi tee 1, Kumna küla). Eelnevalt kokku leppides on materjalidega võimalik

tutvuda Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, tel 5848 9661) ja Vääna-Jõesuu

koolis (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, tel 5695 7822). Kasutades QR-koodi, on võimalik tutvuda

teemaplaneeringu kaardiga nutiseadmes.

Vastavalt PlanS-i § 82 lõikele 2 on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada

üldplaneeringu eelnõu kohta arvamust.

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (28.03.–28.04.2025 k.a) Harku

vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

∙ tavakirjaga aadressil Teenuste tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald (76901

Harjumaa);

∙ elektronpostiga [email protected].

Teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku järgselt korraldab Harku vallavalitsus vastavalt

PlanS-i §-le 83 eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud (45 päeva jooksul pärast

avaliku väljapaneku lõppemist). Avalike arutelude aeg ja koht teatatakse eraldi.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja on Harku vallavolikogu ja

koostamise korraldaja on Harku vallavalitsus. Teemaplaneeringu koostaja on OÜ Consultare OÜ

(registrikood 11182040, aadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn, [email protected]).

Lisaküsimuste korral saate pöörduda arhitekt Katrin Vilbergi ([email protected],

55534305) või planeeringute spetsialisti Laine Vaini ([email protected], 58872860) poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Kaisa Pagil, assistent, [email protected], tel 5553 9321

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll

Muraste 09.06.2025.a.

Koosolek algas kell: 17.00

Koosolek lõppes kell: 18.30

Koosolekut juhatas: Riho Saksus

Koosolekut protokollis: Laine Vain

Koosolekul osalesid: vastavalt osavõtjate nimekirjale

09.06.2025 kell 17.00 alguse saanud arutelu avas vallavanem Erik Sandla.

Teemaplaneeringu koostaja Kristo Kiiker tegi lühiülevaate teemaplaneeringu koostamise

vajadusest ja eesmärgist. Avaliku huviga metsaks määramise eeldustest. Avaliku huviga

metsade määramise põhimõtetest. Avaliku huviga metsade majandamise määramise

põhimõtetest.

Abivallavanem Riho Saksus tegi lühiülevaate teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise jooksul laekunud seisukohtadest ja arvamustest.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige V. Rajasaar- oli üks väide, et

maaomanikule ei meeldi kui maa määratakse avaliku huviga metsaks. Tegelikult need on ju

seda koguaeg olnud ja seal kehtib igamehe õigus nii või teisiti- võimalus seeni ja marju korjata,

viibida maaüksusel päikesetõusust päikeseloojanguni. Selles osas ei muutu teemaplaneeringu

kehtestamisega mitte midagi. Mingeid uusi piiranguid, mis puudutab inimeste liikumist metsas,

juurde ei tule.

R. Saksus- avaliku väljapaneku mõte ongi see, et kõigil oli võimalik arvamust avaldada ja see

oli inimese arvamus.

Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Kristiina Ott-Rätsepp tutvustab lühidalt

teemaplaneeringu menetluse edasist protsessi- ära on olnud teemaplaneeringu eelnõu

(eskiislahenduse) avalik väljapanek, kogusime kokku avaliku väljapaneku jooksul laekunud

ettepanekud/vastuväited/arvamused, täna on avalik arutelu, kaks arutelu on veel järgmisel

nädalal ees. Seejärel esitame esitatud arvamused volikogule ja peame saama volikogult suunise,

kuidas me selle teemaplaneeringuga edasi läheme. Peamine küsimus, mis avalikustamisel ka

välja tuli, oli see, et kas eramaad kaasata avaliku huviga metsade hulka või piirduda riigile

kuuluvate metsa aladega, millest kogu see teemaplaneeringu koostamine kunagi alguse sai.

H. Kalm- vastuseks V. Rajasaarele, et ühegi õigusaktiga ei ole pandud eramaa omanikule

kohustust tagada, et temale kuuluvale maale oleks igaühel õigus minna. Kui omanik väljendab

selgelt, et ta ei soovi külastajaid oma maal, siis tal on selleks õigus. Teemaplaneering aga ütleb,

et see on avaliku huviga mets ja kui te räägite teemaplaneeringus pohla ja seenemetsadest, siis

see justkui viitab sellele, et inimesed saavad hakata seda kasutama ja inimestel on justkui selleks

ka teemaplaneeringust tulenev ootus, et ta saab eramaad kasutada puhkuse veetmiseks ja seal

seeni ning marju korjata.

K. Kiiker- võõraste isikute viibimist eramaal saab piirata siltidega, see tuleneb seadusest, see

on nii praegu ja see jääb nii ka peale teemaplaneeringu kehtestamist. Teemaplaneering otseselt

ei tee üleskutset metsast seeni ja marju korjama tulema.

H. Kalm- kui vaadata teemaplaneeringu kaarti, siis teemaplaneeringus selgelt viitate, et

peamiselt on tegemist pohlametsaga, seenemetsaga, kuigi mina maaomanikuna ei ole sealt

kunagi ühtegi pohla või seent saanud.

K. Kiiker- enamjaolt on tegemist riigimetsaga, kus on kõigil õigus seeni ja marju korjata.

Teemaplaneering hõlmab nii eramaid kui riigimaid. Teemaplaneering ei ole suunatud ühegi

konkreetse eraomaniku vastu, teemaplaneering on üks tervik. Omanik saab vallale omapoolse

ettepaneku teha, vald saab selle üle vaadata ning nagu juba ka eelnevalt sai öeldud, et volikogu

peab peale arutelusid tegema otsuse, kuidas teemaplaneeringuga edasi minna, kas planeeringus

on vaid riigimaad või hõlmab planeering ka eramaid.

M. Kilumets- ma tahaks aru saada minule kuuluva maa piirangutest, et mis minu maal muutub?

Mis uuringuid on tehtud ja millal viimati tehti? Minul on metsatükk, mis otsest väärtust mitte

kellelegi ei oma, see on nüüd müratõkkeseinana märgitud, sellest võib ka aru saada aga mõni

aasta varem võeti minu kõrval olevalt maalt kõik puud maha ja siis nüüd minu maa jääb

müratõkkeseinaks. Mis minu maa osas muutub? Kuidas ma seda majandama pean hakkama?

K. Kiiker- Harku valla kodulehel on üleval teemaplaneeringu veebikaart ja kui te kaardil

huvipakkuval maaüksusel klikkate, siis avaneb info aken, kus on välja toodud sealse metsa

eesmärk ja teemaplaneeringuga määratavad tingimused, sh ka metsa majandamise tingimused.

V. Rajasaar- kui eramaaomanik ei soovi oma kinnistul näha teisi inimesi, siis ta saab panna

vastavad sildid välja.

M. Kuller- minu maa on peaaegu tervenisti sihtkaitsevööndis, ma ei soovi seda metsa kasutada

ei raietegevuseks ega metsa müümiseks, jalutada saab seal vaid kummikutega, aga valla poolt

tahetakse sinna määrata tingimused, et tagatud oleksid ligipääsuteed ja matkarajad. Vald soovib

sellest metsast teha mitte metsa, vaid parki. Milleks võtta sellist ala avaliku huviga metsaks.

Avaliku huviga metsa mõiste on väga udune mõiste ja sinna alla saab panna mida iganes. Mina

ei näe, et see teemaplaneering oleks üldplaneeringu täiendus, see on pigem üldplaneeringu

ümbertegemine.

K. Kiiker- kui maaüksus jääb looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, siis selle

teemaplaneeringuga ei panda ühtegi täiendavat tingimust maaüksusele. Maakasutust reguleerib

seal looduskaitseseadus.

M. Kuller- aga jätke välja see maaüksus siis.

K. Kiiker- kuvame teemaplaneeringus kõiki looduskaitse alla jäävaid maid, et tekiks terviklik

pilt.

M. Kuller- mis on selle seaduslik alus minu jaoks.

K. Kiiker- maakasutust reguleerib teil looduskaitseseadus. Teemaplaneeringus kuvatakse ka

kõiki looduskaitse alla jäävaid maaüksuseid, et tekiks terviklik pilt. Kui me kaitsealad välja

jätaksime, siis tekiksid kaardil nö tühjad laigud. Võib öelda, et looduskaitsealad on justkui

metsade tuumalad ja lisanduvad alad on koridori alad, mis neid ühendavad.

R. Saksus- tutvustab lühidalt Harku valla veebilehel olevat teemaplaneeringu kaarti. Kaardil on

näha rohelised alad, kus siis täiendavaid piiranguid ei seata, need on alad, millel juba on

looduskaitselised piirangud peal ning punased on siis need alad, millele teemaplaneeringuga

seatakse täiendavaid piiranguid metsa majandamiseks.

T. Laesson- kui on eraisikule kuuluvad maad võetud avaliku huviga metsa alaks, siis on vaja

konkreetselt välja tuua, milleks neid tahetakse kasutada. Praegu konkreetsete metsade hulgas

on nii riigimetsi kui erametsi ja see tekitabki probleemi, et ei ole konkreetselt määratletud.

Näiteks on välja toodud, et eesmärk on igapäevane puhkus, korilus, kaitse tuulte ja tuisu eest,

esteetiline- ei ole välja toodud, et milline ala on koriluseks, milline ala kaitseb tuulte ja tuisu

eest jne. Kui neid erinevusi ei ole kaardil välja toodud metsade lõikes, siis see tähendab seda,

et kõikides metsades võivad inimesed käia korilust tegemas, ringi käia ja ühtlasi see mets on

kaitse tuulte ja tuisu eest. Kui te tooksite nad eraldi välja, siis tõenäoliselt inimesed ei vaidleks.

Kaitse tuulte ja tuisu eest ning esteetiline pool on arusaadav aga sel hetkel kui maja ümber

hakkavad käima võõrad inimesed ja meil on üldplaneeringust tulenev selline kitsendus peale

pandud koriluseks, siis ma ei näe põhjust sellel. Praegu on eesmärgi alla pandud pikk loetelu,

peab olema konkreetselt tuvastatav, milline ala millise eesmärgiga kattub.

R. Saksus- see selle avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu mõte ongi, et me saaksime kokku

koguda asjakohased ettepanekud ja nendega siis võimalusel arvestada.

V. Rajasaar- tahaksin rahustada, et selle teemaplaneeringu kehtestamisega ei muutu inimeste

käimine nendes metsades mitte kuidagi, kõik jääb samamoodi nagu praegu. Mitte miski ei kutsu

inimesi juurde. Samad inimesed, kes eluaeg põlvkondade kaupa on käinud, käivad edasi,

teemaplaneering juurde ei kutsu. Soov on kaitsta metsi, mis on põlvkondi olnud olulised metsad

ja kus on käidud. Kaitsta metsi võimalike ohtude eest, see on selle teemaplaneeringu eesmärk.

T. Laesson- kui Harju maakonna teemaplaneeringut vaadata, siis metsad nii Harku vallas kui

Tallinna lähiümbruses on määratletud kui Tallinna ja lähiala rekreatsiooni alana. Kui te räägite,

et tegemist on vaid kohalike inimeste metsadega, siis te lähete vastuollu

maakonnaplaneeringuga. Teemaplaneeringus ei ole kirjas, et muudetakse Harju maakonna

teemaplaneeringut.

R. Saksus- tulen tagasi eelpool öeldu juurde, mis puudutas matkaradasid ja juurdepääsuteid, siis

selle teemaplaneeringuga ei teki metsades juurde ligipääsuteid ja radu. Keegi ei hakka juurde

täiendavalt midagi rajama.

K. Pals- minu ettepanek on, et jätame eramaad välja kui tahta planeerida, siis teeme seda

riigimaadel. Murekoht on see, et planeering on suuresti sündinud kaardi peal, reaalselt ei ole

kohapeal käidud. Humala külast toon näite- seal saavad inimesed reaalselt surma, planeeringus

on lasketiir näidatud avaliku huviga metsa alaks, ärge tehke sellist asja. Teine asi, millest ma

aru ei saa, on see, et me räägime metsadest aga metsa alana on märgitud heinamaad, Tui park

on märgitud metsaks, samuti Harku mõisa park- park ei ole aga metsamaa, park on park. Ma ei

saa aru, et mis probleemi me selle teemaplaneeringuga lahendame, mis on selle

teemaplaneeringu eesmärk. Praegune volikogu ütleb, et tegemist on puhkemetsaga, järgmine

volikogu koosseis teeb sinna puhkerajatised, juurdepääsuteed jne, ärme paneme lumepalli

veerema.

R. Saksus- sinu arvamus on fikseeritud ja need said veelkord kirja.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees K. Kruusoja- toetan Val´i, homsest

otseselt ei muutu midagi, tegelikult kaitseme keskkonda ja valdavalt reguleerime raiet. Harku

valla eesmärk on lageraieid vältida, majandada metsa teisel moel. Saan aru ka maaomanikest

aga täna oleme kohtus ja vaidleme selle üle, et Vääna-Jõesuu mets soovitakse võtta maha, et

hakata seal liiva kaevama, see ei ole reaalne.

G. Eesmaa- praktiline kogemus eelmisest aastast. Harku oja äärsele kinnistule toodi 27 kotti

prahti, pooled kotid visati ojja, lisaks mitu sületäit kuivanud põõsaid ja suur koorem munakive.

See on näide Sõrve looduskaitsealast, tee otsas on tupik tee märk ja telliskivi keelumärk.

K. Kruusoja- reaalselt halb praktika.

G. Eesmaa- reaalselt kuri kiri tuli vallast, et olgu ära koristatud.

K. Kruusoja- minu maa peale on ka prahti toodud ja nii ongi, et kui ma kätte ei ole prahi toojat

saanud, siis mida ma teen, pean selle ise ära koristama. Sodi metsa alla viimise vastu ei saa,

sellega võitleb vald pidevalt.

R. Saksus- see on teine teema, see ei puutu avaliku huviga metsade teemaplaneeringusse,

läheme tänase teemaga edasi.

H. Kalm- ütlete et keegi ei tule selle teemaplaneeringu pärast rohkem metsa, olen harku vallas

olnud sünnist saati. Tänaseks on liikvas sadu hooneid. Meie maal ei ole kunagi tehtud

lageraieid, meil on põllumaa, karjamaa, metsamaa ja nüüd ütlete, et see on avaliku huviga ala

ning puhke- virgestusmaa. Mul on hobuste karjamaa ja kellelgi ei ole õigus tulle hobuste

karjamaale. Kaitsmist ei vaja vaid metsloomad, kaitsmist vajavad ka hobused. Mina olen

hoidnud ja puhastanud oma maid ja nüüd tuleb keegi kolmas isik, märgib selle avaliku huviga

metsana ja see ala tehaksegi avaliku huviga alaks.

K. Kruusoja- mina tulin 20a tagasi maale elama. Volikokku tulin selle pärast, et vald hakkas

õismäeks muutuma. Totaalne planeerimine käis, kõiki maid hakati ruutudeks jagama ja

elamumaadeks muutma. Teemaplaneeringutega leitaksegi tasakaal arengule omavalitsuses.

Valla üldplaneering ongi ühiskondlik kokkulepe, milles lepitakse kokku, et kuidas me siin kõik

koos hakkama saame.

K. Pals- selle planeeringuga ehitamist ei reguleerita. Te ütlesite, et metsad võetakse maha,

metsa lageraiet teeb RMK, tegelege RMK-ga. Mõtleme selle peale, kuidas saame metsi juurde

tekitada, mitte selle peale, kuidas erametsaomanikele piiranguid seada.

H. Kalm- metsseadusest tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel

maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid üksnes maaomanikuga kokkuleppel. Kuidas on

lahendatud see, teid ei huvita seadus ja te seate piiranguid ilma maaomanike nõusolekuta.

V. Rajasaar- saame teha nii, et need metsaomanikud, kes ei taha piiranguid värvime kaardil teist

värvi.

H. Kalm- teemaplaneeringus esitate valeandmeid, alad, kus on tehtud lageraie, on tähistatud

metsana, tegelikkuses seal metsa ei ole.

K. Kiiker- metsa arenguklassi kirjeldamisel on aluseks võetud Metsaportaali kantud metsade

takseerandmed seisuga jaanuar 2025. seal võib tõesti olla olukord, et mets on ära raiutud, aga

metsamaa on endiselt olemas. Ei oma tähtsust asjaolu, kas maaüksustel on kunagi teostatud

lageraie või mitte. Metsaseadusest lähtuvalt on metsaomanikul metsa uuendamise kohustus.

Lageraie teostamine ei tähenda seda, et peale raie teostamist saab asuda seisukohale, et enam

ei ole tegemist metsamaaga.

H. Kalm- ütlete, et maaomanikul on metsa tagasiistutamise kohustus, maaomanik istutab

taimed peale ja siis tallatakse istutatud taimed ära.

K. Kiiker- selle teemaplaneeringuga ei tehta üleskutset tulla massiliselt metsa. Vaatame selle

kriitiliselt veel vallaga üle ja võibolla peame sõnastust teemaplaneeringus muutma/täpsustama.

M. Kuller- jätta erametsad välja, kui on vaja kitsendusi seada, siis saab seda teha iga erametsa

omanikuga eraldi kokku leppides.

T. Laesson- kui kogukond vaatab teemaplaneeringut ja näeb, et eesmärk on korilus ja

rekreatsioon, siis hakataksegi selle järgi käima, palun tehke iga maaüksuse osas ära see erisus,

ja tooge välja, mis eesmärki iga metsaala kannab.

R. Saksus- ettepanek on juba fikseeritud, vaatame selle ettepaneku kindlasti üle.

T. Laesson- osades kohtades täpsustatakse teemaplaneeringuga kehtivas detailplaneeringus

määratud tingimusi. Detailplaneering on oma täpsusastmega detailsem kui teemaplaneering ja

seetõttu ei ole juriidiliselt korrektne teemaplaneeringuga täpsustada detailplaneeringu

tingimusi.

Raied- saan aru, et eesmärk on see, et ei tehtaks lageraieid. Välistage lageraied. Praegusel hetkel

on teemaplaneeringus olukord, kus Elektrilevi ei saa teha õhuliini jaoks trassiraiet- seda ei ole

teemaplaneeringus kirjas. Samuti ei ole võimalik teha kraavide jaoks trassiraiet. Metsaseaduses

on eraldi trassiraie liik aga teemaplaneeringus ei ole seda kirjas, välja on toodud, et lubatud on

hooldus, uuendus ja valikraie.

Metsa majandamise insener Eddi Tomband- kui metsi üldse ei raiuta, siis kaotab mets oma

esteetilise, rekreatiivse ja lodushoiu väärtuse. Olen teinud ettepaneku leevendada kahes kohas

raiet, sellepärast et kui üldse ei raiuta, siis on seal vähem liike ja ka esteetiline väärtus väheneb.

RMK metsades kui piirame nii, et uuendus ja lageraied ei ole, siis RMK jaoks kaotab raie üldse

mõtte ja mõne puu järgi ei ole otstarbekas harvesteri metsa saata ja selle piiranguga saavutame

selle, et RMK metsi ei raiu. Meie metsad vananevad, puud kukuvad risti-rästi, ürask sööb

kuuski ja rekreatiivsel eesmärgil metsi enam tulevikus kasutada ei saa. Juhin lihtsalt tähelepanu

tuleviku ohule.

H. Kalm- peaks kehtima võrdse kohtlemise printsiip- miks minu kõrval olev maa ei ole

teemaplaneeringusse võetud, minu maa aga on. Saatsin samasisulise küsimuse kirjaga ka valda.

K. Kiiker- vaatame selle koos vallaga üle ja vastame teile kirjalikult.

R. Saksus- ideekorje käigus said kogukonnad oma ettepanekuid teha ja selliselt kogukonnad

need metsaalad kaardile kandsid aga see siin ei ole see lõplik tõde, mida volikogu kehtestama

hakkaks. Veelkord, kogume avalikul arutelul mõtted ja arvamused kokku ja siis teeme otsuse,

kuidas teemaplaneeringuga edasi läheme.

M. Kilumets- saan aru, et maaomanikud on üksmeelel, et erametsad jäetaks teemaplaneeringust

välja. Plaan on üllas ja ilus aga arvestage ka erametsa omanikega.

K. Kruusoja- kuulan vastuseisu ja sisimas saan sellest aru. Samas, Harku vald ei ole enam

selline koht, kus sa oled üksinda põlislaanes, me mõjutame üksteist. Kaevandajad tahavad

kaevandada, arendajad ehitada, kaitseväelased tahavad lasketiiru siia ehitada- me vajame

tasakaalu ja me peame selle kuidagi üheskoos leidma. Keegi ei keela metsa majandamist ära,

teemaplaneeringuga lepitakse kokku metsa majandamise viisid. Eelkõige on see alguse saanud

RMK metsades tehtud lageraietest. Kahju on öelda aga metsa omanik on tegelikult esimene,

kes oleks kaevandajale maa maha müünud. Kuna asustustihedus on läinud väga suureks, siis

peabki vald teemaplaneeringuga keskkonda reguleerima. Keegi ei taha võtta maaomanikelt

metsa ära ja keegi ei taha saata hordide viisi inimesi metsa marju korjama, teemaplaneeringuga

soovitakse tasakaalustada ja hoida keskkonda.

R. Saksus- teeb veelkord lühidalt ülevaate teemaplaneeringu menetluse edasisest protsessist.

G. Eesmaa-soovitus töö tegijale, et kaardile võiks märkida ka koostamise aasta, siis on hiljem

aru saada, et mis aasta kaart see on.

M. Kilumets- teemaplaneering tuleks koostada uuringute põhjal, mitte selle põhjal, et külaselts

märgib kaardil endale sobivad metsa alad.

RMK esindaja Elor Ilmet - Viti küla kaitsemets- sinna on pandud peale, et on kohalik kaitseala,

tegelikult on juba ka EELISesse kiht peale pandud, et sinna tuleb riiklik kaitseala. See tuleks

üle vaadata, muidu tuleb ühe ala peale kohalik kaitseala ja riiklik kaitseala.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Saksus /allkirjastatud digitaalselt/

Koosoleku juhataja Laine Vain

Protokollija

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll

Tabasalu 16.06.2025.a.

Koosolek algas kell: 17.00

Koosolek lõppes kell: 18.10

Koosolekut juhatas: Riho Saksus

Koosolekut protokollis: Laine Vain

Koosolekul osalesid: vastavalt osavõtjate nimekirjale

16.06.2025 kell 17.00 alguse saanud arutelu avas abivallavanem Riho Saksus.

Teemaplaneeringu koostaja Kristo Kiiker tegi lühiülevaate teemaplaneeringu koostamise

vajadusest ja eesmärgist. Avaliku huviga metsaks määramise eeldustest. Avaliku huviga

metsade määramise põhimõtetest. Avaliku huviga metsade majandamise määramise

põhimõtetest.

Abivallavanem Riho Saksus tegi lühiülevaate teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise jooksul laekunud seisukohtadest ja arvamustest.

P. Jõgi- olen vastu, et minu kinnistule tulevad jälle täiendavad koormused, loen ette lühikese

kokkuvõtte, mis ma koostasin kui tutvusin koostatava teemaplaneeringuga ja mida ma tahan ka

teistele öelda (P. Jõgi soovil on kokkuvõte lisatud ka käesoleva protokolli lisaks).

R. Saksus selgitab, kuidas metsad avaliku huviga metsade hulka määrati- see oli ideekorje

raames ja ideekorje tulemusena määrati erametsad avaliku huviga metsade koosseisu. Samuti

selgitab, et täna on tegemist eskiislahendusega ja midagi kehtestatud ei ole. Avalikud

väljapanekud ja avalikud arutelud selleks ongi, et koguda kokku arvamused ning nende põhjal

saab teha järgnevad otsused, kuidas edasi minna.

V. Rajasaar- 2000 m2 teemaplaneeringu alast välja arvata ei ole mingi küsimus.

M. Kilumets- kui on 26 vastu ja tuleb välja, et on veel maaomanikke, kes pole oma arvamust

otseselt väljendanud, siis tuleks eramaad planeeringust välja jätta. Soovin teada, kas te võtate

maaomanikke kuulda, või mis meist saab. Mis võimalused on, et eramaad välja arvataks

teemaplaneeringust?

R. Saksus- kokku esitati 47 arvamust, nüüd toimuvad kolmel korral avalikud arutelud, kus me

saame veel kokku koguda arvamusi ning arvamuste üle diskuteerida ning peale arutelusid

esitame ettepanekud ja arvamused volikogule ning volikogu peab siis otsustama, kuidas me

sellega edasi läheme.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige V. Rajasaar - eramaade ja erametsade kohta

ütleks niipalju, et seda ei saa öelda 1 või 2 või 3 erametsaomanikku, et arvake kõik erametsad

teemaplaneeringust välja, seda saab öelda iga erametsaomanik isiklikult. Keegi ei saa teiste eest

rääkida. Mõistlik on rääkida erametsaomanikega ükshaaval läbi.

M. Kilumets- me koondame inimesi kokku, aga miks peame vallaga vägikaigast vedama, võtke

erametsad välja ja minge teemaplaneeringuga riigimaadel edasi.

R. Saksus- eesmärk ei ole kakelda ega vaielda, eesmärk on kokku koguda arvamused ning selle

põhjal teha edasised otsused.

K. Reinu- mis tähendab et selline arv on poolt, selline arv on vastu.

Vallavalitsuse arhitekt Katrin Vilberg- olid kindlad kirjad kus öeldi, et oleme poolt. Olid

kindlad kirjad, kus öeldi, et oleme vastu. Tehti ettepanekuid, kuidas teemaplaneeringut veelgi

paremaks/arusaadavamaks teha, kuidas sisustada seletuskirja, et see oleks arusaadavam jne.

K. Reinu- kuidas need kokku loeti, ettepaneku baasil või kirja baasil.

K. Vilberg- kirja baasil, see on vaid näitlikustamine, soovisime näitlikustada. Täpsustan

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaamet olid neutraalsed, nemad tõid kirjas välja,

mida oleks veel vaja täpsustada, juurde lisada jne.

V. Šipilov- meil on maaüksusel kehtiv detailplaneering, mis on kooskõlas üldplaneeringuga.

Kas detailplaneeringut saab ellu viia peale teemaplaneeringu kehtestamist ja kas seatakse

täiendavaid piiranguid ning kuidas on hüvitistega?

K. Vilberg- üldplaneeringuga ei ole mõned teemad lahendatud, mistõttu on teemaplaneering

algatatud üldplaneeringu täpsustamiseks. Kui detailplaneering on kehtiv, siis saab seda ellu viia

selliselt, nagu see on kehtestatud. Hüvitiste osas peab volikogu kaaluma, millise lahendusega

me edasi läheme.

R. Saksus- hüvitiste osas ei ole midagi otsustatud, mõeldud ega lukku pandud.

P. Jõgi- minu puhul ei käi jutt metsamaast, vaid vabariigi aeg välja mõõdetud ja välja ostetud

elamumaast.

E. Ausmees- esitasime ettepanekuid kahe failiga- me ei näe, et meie ettepanekutega oleks

arvestatud, ja et need oleks sisse viidud. Kuidas me saame teada, mida arvestatakse ja mida

mitte?

K. Kiiker- kõik ettepanekud korjati kokku, ettepanekud on üle vaadatud ja vallavalitsus on oma

esmased vastused neile andnud. Ma peast ei mäleta, mis ettepanekutega sai arvestada, millistega

mitte.

K. Ott-Rätsepp- ma ka peast kohe ei mäleta aga ettepanekud, millega sai arvestada, nendega

arvestati. Ma mäletan, et osad ettepanekud puudutasid ka rohevõrgustiku tekitamist või

nihutamist, siis sellega ei saa arvestada. See planeering ei ole selle sisuga.

K. Reinu- kuidas see protsess edasi läheb, millal on järgmine etapp, kus on näha, milliste

ettepanekutega sai arvestada ja millistega mitte?

K. Ott-Rätsepp- peale arutelude toimumist vaatab volikogu ettepanekud üle, peamine

otsustamise koht on kindlasti see, et kas eramaad jäävad sisse või mitte. Eelmisel arutelul tuli

välja, et teemaplaneeringus vajab täiendamist ka selgitamise osas, et, miks mingi eramaa on

siia planeeringu koosseisu kaasatud. Aga järgmine avalik arutelu toimub peale

teemaplaneeringu vastuvõtmist. Peale vastuvõtmist toimub uus avalikustamine, mille käigus

saab uuesti ettepanekuid/vastuväiteid/arvamusi esitada ja peale avalikustamist toimuvad jälle

avalikud arutelud.

P. Jõgi- millise ajatsükliga see toimub

K. Ott-Rätsepp- ma ei oska seda praegu öelda. Meil on veel üks arutle ees, siis saame

kaardistada esitatud ettepanekud. Seejärel peame kokku leppima volikoguga, millises volikogu

komisjonis need üle vaadatakse. Täpset kuupäeva ennustada ei ole võimalik, tõenäoliselt jääb

ülevaatamine sügisesse.

E. Ausmees- Vääna raba- kas sinna saab peale panna kaitse tolmu ja müra eest ja kas

rohekoridoridele saab peale panna kaitse, et seal ei tehtaks lageraieid.

K. Kiiker- vaatame üle. Mis puutub rohevõrgustikku, siis see on eesmärk, et rohevõrgustik

oleks maksimaalselt kaitstud.

M. Kõiva- esitasin kirjalikult seisukohad ja jään selle juurde. Kaks teemat- esiteks avalik huvi

ei võrdu avalik kasutus. Teemaplaneering peab olema täpne, mis puudutab eramaid! Teine

teema on eeldused- konkreetse ala puhul oli eesmärk kaitse tuulte eest- esitasime eksperdi

koostatud analüüsi ja järeldus oli see, et mets küla tuulerežiimi ei mõjuta. Valla poolses vastuses

aga oli välja toodud esteetilisus ja looduslähedus. Kui pannakse mingid piirangud, siis peab

eesmärgistus olema selge, läbipaistev ja järjekindel.

M-A. Kauts- vastuseks eelmisele kõnelejale, et tegemist võib olla ka kohalike elanike

hinnanguga, mis tugines kogemusele ja see ei saa kindlasti olla kehvem kui eksperdi koostatud

analüüs.

M. Kõiva- tuule liikumine ja erinevate objektide mõju tuule liikumisele on füüsikaline küsimus,

mitte emotsiooni küsimus.

R. Saksus- vastuseks selgitan, et toimus ideekorje ja sellest lähtuvalt said need alad kaardile.

Ülesse jäävad küsimused, kas eramaad on sees või väljas ja on ka otsustamise koht hüvitise

osas. Edasine protsess sai hetk tagasi lahti seletatud ja sellel me rohkem peatuma ei peaks enam.

M. Kõiva- teemaplaneeringusse ei saa jääda sisse need alad, mis on emotsionaalsel tasandil

sisse saanud.

V. Rajasaar- avaliku huviga mets ei too kaas turismi, metsa kasutus jääb samaks nende samade

inimeste poolt, kes seda on kasutanud. Eesmärk on hoida ära kogukonna metsades lage- ja

suurraied.

K. Ott-Rätsepp- jutu jätkuks sellele väitele, et mets ei kaitse tuulte eest- ma lugesin uuringu

läbi, seal oli kirjas, et mingi mõju siiski on. Võibolla ei ole sellel metsal eeldatavalt nii suurt

mõju tuulte kaitseks aga igal vertikaalsel asjal on mingi mõju. Võibolla mõju ei ole nii suur,

nagu eeldatakse aga mõju kindlasti on. Pärtli tee ääres on juba eramaa sildid väljas, kuigi

elanikud teadsid, et elamumaa ümber jääv maa peab jääma mingil määral avalikku kasutusse,

mis on sedasi määratud sinna kehtestatud detailplaneeringuga. Inimesed on valinud

detailplaneeringust selle osa, mis neile sobib ja see osa, mis neile ei sobi, siis seda osa eiratakse.

See on meil sealsete inimestega juba väga vana teema ja seda teemat tänasel arutelul ei peagi

rohkem lahkama.

T. Lugus-see jutt jääb vähe veenvaks, et keegi kaarti ei vaata. Just eramaa märkimine avaliku

huviga metsaks on eramaa omanikule häiriv.

E. Ausmees- Sõrve looduskaitseala moodustamine sai alguse vääna kandist sest RMK soovis

teha metsas lageraiet. Vääna kandi metsades on lubatud 2 ha suurused lageraielangid, mis

suiliselt lubavad RMK-l ikka võtta kogu mets maha.

M. Kilumets- mets ongi majandamiseks

K. Kiiker- RMK on oma viimases kirjas kirjutanud, et nad on valmis Harku valla territooriumil

olevad metsad määratlema kogukonna aladena.

K. Ott-Rätsepp- RMK on meile seda tõesti lubanud, et nad ei tule siia raiuma.

E. Ausmees- meie mure on ikka see, et uuendusraie on teemaplaneeringus sees ja RMK-le jääb

ikka võimalus uuendusraieks.

K. Reinu- me tulime täna siia, et näha neid ettepanekuid, millega arvestati ja millega mitte aga

ega me täna siin midagi targemaks ei saanud.

K. Kiiker- mina vaidleksin küll vastu.

K. Reinu- kõik oli juba eelnevalt selge, erametsaomanik soovib oma metsa majandada ja mina

elanikuna soovin, et minu maja eest ei võetaks metsa maha. Mets on kaitseks nii tuulte eest, kui

rabast tuleva tolmu eest, samuti on mets oluline metsloomade jaoks. RMK metsa osas loeb

ainult see, mis tingimused kogukonna metsa majandamisele teemaplaneeringuga peale

pannakse.

E. Ausmees- Vääna raba osal on RMK-l lageraie teatised peal.

R. Saksus- meil on hea meel, et te tulite siia, meie saime ise küll väga palju targemaks.

V. Rajasaar- metsa saab majandada nii, et see oleks koguaeg olemas- võetakse tarbepuitu,

võetakse küttepuid. Mets on koguaeg olemas, mets on erivanuseline, mitmekesine. Seal on

lamapuitu- elurikkus on olemas. Selle teemaplaneeringu juures on metsa majandamine täiesti

võimalik. Lihtsalt see kõige mõttetum ja laastavam raieviis peab olema keelatud- lageraie peab

olema keelatud.

M. Viisileht- olen ise Vääna kogukonna liige, millal menetluse käigus tulevad need muutused

sisse, mida RMK on lubanud. See, et RMK on vallale kirjutanud kirja ja lubanud ühte või teist,

see ei ole mingisugune õigusakt. Kas see tuleb vastuvõtmise hetkel või peale vastuvõtmist?

K. Ott-Rätsepp- vastuvõtmise hetkeks kiidabki volikogu teemaplaneeringu heaks, st, et kõik

ettepanekud on läbi arutatud ja vastavalt volikogu suunistele on integreeritud teemaplaneeringu

koosseisu.

M. Viisileht- ajakava on august-september.

K. Ott-Rätsepp- august on ebatõenäoline, pigem sügis.

T. Lugus- ei soovi oma Tamme kinnistu liitmist teemaplaneeringu koosseisu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Saksus /allkirjastatud digitaalselt/

Koosoleku juhataja Laine Vain

Protokollija

Tere!

1. Vald on oma vastuskirjas nr 12-1/433-181 välja toonud: „Teemaplaneeringu (TP) koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata avaliku huviga metsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata avaliku huviga metsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad.“ Toon siinkohal välja, et Jõetare maaüksus on Eesti Wabariigi ajal moodustatud elamu ehituse suunitlusega maatükk. Selle kohta on Harku Vallavalitsus ise küsinus ja saanud Rahvusarhiivist vastavasisulise vastuse ning seejärel alustanud Harku valla kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanekuga detailplaneeringut ning on selgitanud välja läbi avalikustamise, et avalikkus on muudatusega nõus. Isegi maaüksuse nimetus JÕETARE viitab hoonestusele (Vääna) jõe lähistel. Miks Harku Vallavalitsus erastamise dokumendid ise ära kaotas ja igati venitas Jõetare maaüksuse omanikule ehitusõiguse tagamisega seniks kuni elamumaa suurune maaüksus suurema metsatüki sees sai Harku valla kehtivas üldplaneeringus elamumaa juhtfunktsioonita jäetud, kuigi kõrval on mitu elamumaa juhtfunktsiooniga maaüksust jääb senini arusaamatuks või siis pole sellele spekuleerimata võimalik ausalt vastata. Miks soovib Harku Vallavalitsus järjekordset takistavat planeeringukihti kehtestada ilmselge ülekohtu ja ebavõrdse kohtlemise jätkuks on samuti mulle kui Jõetare maaomanikule arusaamatu. Teemaplaneeringu eesmärk on määrata avaliku huviga metsad Harku valla territooriumil. Palun arvestage avaliku huviga metsa alast välja Jõetare maaüksus, millest on avalikku kasutusse juba aastaid tagasi maaomanike poolt heauskselt antud kergliiklustee alune maa. See on juba nagu halb kõnekäänd, annad näpu, võtab terve käe. Jõetare maaüksuse suurus on 2428.0 m², millest on veel planeeritud kergliiklusteele 272m² ning elamumaaks 2164m²

Riigile kuuluv Pundlepa maaüksuse suurus Jõetare maaüksuse ümber kõigist küljest peale põhjakülje on 79386.0 m²

Seega on see Vääna jõe põhjakaldal olevast metsaalast kui arvestada Pundlepa, Jõetare ja Pöörde maaüksuste pindalad kokku (Luige tee 5 on elamumaana välja arvestatu) avalikuks metsaalaks soovitud valla poolt planeerida (osaliselt tingimustega sh tingimused Jõetare maaüksusele) ca 83915m² ala. Jõetare maaüksus moodustab sellest metsaalast 2,9%

Leian, et Harku valla teemaplaneeringu eesmärgid on täiesti täidetavad kui antud asukohas ja metsamassivist jätta avaliku huviga metsana määratlemata Jõetare maaüksus. Ja

vastupidiselt on ebaproportsionaalselt koormav kinnistuomanikule täiendava kitsenduse määramine valla poolt, kes ise on algatanud ja põhjendamatult venima jätnud detailplaneeringu menetluse seal hulgas jättes täitmata ministeeriumi soovitusi, kuidas oleks võimalik jätkata Jõetare maaüksuse detailplaneeringu menetlust. Toote vastuskirjas välja, et: teemaplaneering täiendab ja täpsustab üldplaneringut järgmiste planeerimisseaduses (PlanS) nimetatud ÜP ülesannete piires: 1. rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 10); 2. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 13) (vajadusel); 3. väärtuslike rohealade ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 14); 4. puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 20); 5. asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21). Ükski mainitud puntkidest ei ole Jõetare maaüksuse määramisel avaliku huviga metsaalaks asjakohane ja haldusmenetluse põhimõtetest (kohane-vajalik-mõõdukas) puudub vajadus Jõetare maaüksusele teemaplaneeringuga ala ja kitsenduse määramine.

2. Toote oma vastuses välja, et „Maaüksusel asuva metsa eesmärk: igapäevane puhkus, korilus, esteetiline. Sellega määratakse maaüksusele üldised piirangud, kus langi suurus uuendusraiel on kuni 2 ha. Kokkuvõtvalt saab öelda, et teemaplaneeringuga Jõetare maaüksusele täiendavaid kitsendusi ei seata.“ Kinnistuomanikuna jääb mulle selline kokkuvõttev seisukoht arusaamatuks. Juba praegu on Harku Vallavalitsus korduvalt käitunud sõnamurdlikult ning põhjendamatult venitavalt (erastamise toimiku kaotamine; maaüksuse sihtotstarbe määramine elamumaa asemel maatulundusmaana; Harku valla üldplaneeringu (kehtestatud 2013) osas juhtfunktsioonina elamumaa määramata jätmine; üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse jätkamise venitamine ja ministeerimi soovitatud menetluskäigu teostamata jätmine. Nüüdne paljasõnaline väide, et teemaplaneering ei sea Jõetare maaüksusele täiendavaid piiranguid on absurdne, kuna Harku vallavalitsus teab, et kinnistuomaniku eesmärk on saavutada maaüksusele elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus. Kui teemaplaneering määratleb selle metsaalana on see järjekordne kitsendav kiht. Sealjuures on avalikkusele sobinud ja avalik võim on rõõmuga rajanud maaomaniku vastutulelikkusest tuleneva kokkuleppe aluse Luige tee kergliiklustee. Palun arvata Jõetare maaüksus välja Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringus Harku puhkemetsade kihist sarnaselt: • Luige tee 5 (katastritunnus: 19801:011:0650); • Vahe (katastritunnus: 19801:011:0051) • Rannahoone tee 2 (katastritunnus: 19801:001:3300); • Jõekääru tee 4 (katastritunnus: 19801:011:0908) maaüksustega ja mitte seada täiendavaid piiranguid Jõetare maaüksusele. Palun muuta teemaplaneeringu lahendust, koostada konkreetne .pdf formaadis avalikustatav kaart lisaks seletuskirjale ning korrata teemaplaneeringu avalikku väljapanekut.

Ühtlasi palun välja töötada tegevuskava ja jätkata Vääna-Jõesuu külas Jõetare maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamist, mille algatas Harku Vallavolikogu 28. veebruaril 2019 otsusega nr 18.

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll

Vääna 19.06.2025.a.

Koosolek algas kell: 17.00

Koosolek lõppes kell: 18.30

Koosolekut juhatas: Riho Saksus

Koosolekut protokollis: Laine Vain

Koosolekul osalesid: vastavalt osavõtjate nimekirjale

19.06.2025 kell 17.00 alguse saanud arutelu avas abivallavanem Riho Saksus.

Teemaplaneeringu koostaja Kristo Kiiker tegi lühiülevaate teemaplaneeringu koostamise

vajadusest ja eesmärgist. Avaliku huviga metsaks määramise eeldustest. Avaliku huviga

metsade määramise põhimõtetest. Avaliku huviga metsade majandamise määramise

põhimõtetest.

Abivallavanem Riho Saksus tegi lühiülevaate teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise jooksul laekunud seisukohtadest ja arvamustest.

RMK esindaja Elor Ilmet- Harku vallas on u 3000 ha riigimetsa, natuke üle 1000 ha on sellist

metsa, kus on metsamajandamine lubatud. Enamuses on kaitsealune mets ja kui Harku raba,

mis võetakse kohaliku kaitse alla, on u 500 ha, siis u 500-600 ha jääks siis teemaplaneeringu

alla. Harku vald on ainuke vald, kes sellist teemaplaneeringut teeb.

E. Ausmees- kui Tabasalus arutelu oli, siis jäid paljud küsimused küsimata, kas täna saab kõik

küsimused esitatud. Tabasalus lõpetati kell kuus arutelu ära, samas lõpuaega teates ei olnud.

Me oleme teinud ettepanekuid, esimeste ettepanekutega väga ei arvestatud. Viimased

ettepanekud võtaks kokku kahe klausliga- vältida lageraieid Harku vallas ja tagada metsade

vaheline sidusus olemasolevate rohekoridoride piires. Miks Vääna rabamets ei ole märgitud

tolmu- ja mürakaitse metsaks? Sellise ettepaneku oleme teinud algusest peale aga sellega ei ole

arvestatud. See on esimene väärtus metsale, see mets kaitseb meid tolmu eest.

R. Saksus- tänase ja ka eelmiste arutelude käigus muudatusi tehtud ei ole, kogume kõik mõtted

ja arvamused kokku ning peale arutelusid esitame ettepanekud ja arvamused volikogule ning

volikogu peab siis otsustama, kuidas me selle teemaplaneeringuga edasi läheme. Lageraie

keeld oli väga läbiv ka eelnevatel aruteludel. Samas erametsaomanikud soovivad, et nende

metsad jäetaks teemaplaneeringust välja. Volikogu peab leidma siis selle tasakaalu, et kuidas

me edasi läheme.

K. Kiiker- küsimus oli see, et miks ei ole pandud Vääna rabametsale tolmukaitse funktsiooni-

vaatame selle üle ja selle saab peale panna.

M. Kopti- Terviseametile ja Muinsuskaitseametile on teemaplaneering saadetud aga kindlasti

tuleb tähelepanu pöörata terviseaspektidele tolmu osas, et õpilaste ja lasteaialaste tervis ei saaks

kahjustatud. Mõisakool ja tall-tõllakuur on ka muinsuskaitse objektid- ka sellest aspektist

lähtuvalt tuleb tähelepanu pöörata tolmule. Tolm on selline täiendav mõju, mida ametkonnad

võibolla ei ole osanud arvestada aga sellega kindlasti tuleb teemaplaneeringus arvestada.

R. Saksu- vaatame üle.

M. Aston- Petsaku ja Otsatalu tee piirkonnas on RMK-l kaks metsatükki, millel mõlemal on

lageraie õigused peal aga need metsad on meie korjemetsad, meie jänesekapsa metsad, metsad,

mis kaitsevad tuule ja müra eest (Humala laskeväljakult tulev müra, maanteelt tulev müra). Seal

on ka vääriselupaik. Seal käivad ka Vääna mõisakoolist mudilased õuesõpet tegemas. Seal

peaks küll lageraie olema keelatud.

RMK metsaülem J. Sults- ala on kaitseala koosseisus ja seal ei saa teha lageraieid.

Piiranguvööndites ei saa teha lageraieid. Punane ala on vääriselupaik, seal samuti ei saa teha

lageraieid, see on seaduses kirjas. (Petsaku põik) vääriselupaigast väljas on lubatud

majandustegevus, st kõik raied aga see ala on varasemalt juba määratud KAH alaks.

K. Sisask- meie piirkonnas on tehtud kolm lageraiet, kahele lageraiele on istutatud uus

noorendik peale ja kõik need kolm raiet on teostatud öösiti. Tegelikult oli teada, et nendel aladel

elasid kakulised aga sellest keegi välja ei teinud. See on see kaevanduse ala, millega vald käib

täna kohut.

J. Sults- mis puudutab kassikakku, siis temal on eraldi ala määratud, raied tehti 2016 aastal,

peale seda pole raieid tehtud. Täna ei aruta me sead, mida RMK teeb või ei tee, täna arutame

koostatava metsade teemaplaneeringu üle.

K. Sisask- ei ole oluline mis aastal raied tehtud on.

J. Sults- RMK raied vaadatakse üle ja Keskkonnaamet kehtestab reeglid, keegi ei lähe oma suva

järgi raiuma aga täna arutame teist teemat.

K. Sisask- see puudutabki seda, et mida tulevikus tehakse.

R. Saksus- täna me oleme aastas 2025 ja räägime, et kuidas me edasi läheme ja selleks ka see

tänane arutelu ongi.

K. Sisask- kas RMK ei saa pidurdada nn kaevanduse teemat.

J. Sults- RMK-l puudub igasugune õigus kaevandustegevuste otsustesse sekkuda. Tegemist on

riigi maaga RMK tegeleb metsa majandamisega. Kui hakatakse kaevandama, siis RMK-lt

võetakse maa ära ja see läheb vist nüüd Maa- ja Ruumiametile. RMK-l puudub õigus

kaevanduste üle otsustada, selle üle otsustab riik.

R. Saksus- kaevanduste planeering on eraldi planeering, seda koostab riik ja selle arutelu oli

eelmisel nädalal Tabasalus. Harku Vallavolikogu ei ole ühelegi uuringule kunagi luba andnud.

Vääna-Jõesuu külaseltsi juhatusest E. Tobias- kaevanduse alast, millest jutt käib- Vääna-Jõesuu

külaselts tegi ettepaneku kohaliku kaitseala moodustamiseks ja see välistab seal igasuguse

kaevandamise. Teemaplaneeringule esitasime ettepanekud erinevateks piiranguteks sellel alal

ja me soovime, et seda ala käsitletakse paralleelselt ka teemaplaneeringus, et kui mingil

põhjusel kaitseala moodustamine ei õnnestu, siis tuleksid tingimused teemaplaneeringust.

Praegu meie ettepanekud jäid planeeringust välja põhjendusega, et tuleb kohalik kaitseala.

Harku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist B. Perm- kui tõesti kohaliku kaitseala

moodustamisega peaks midagi juhtuma, siis saab selle teemaplaneeringusse panna.

Teemaplaneeringu koostamine võtab kindlasti kauem aega kui kohaliku kaitseala

moodustamine.

E. Tobias- võibolla kindlustundeks võiks ikka ka teemaplaneeringus paralleelselt seda

käsitleda.

R. Saksus- kohaliku kaitseala moodustamine- volikogu on alati üksmeelel olnud

keskkonnakaitse osas ja miks see ei peaks läbi minema.

E. Tobias- riiklik teemaplaneering ei puuduta seda ala, see ala on liiga suure mõjuga inimestele

ja teemaplaneering seda ala ei määratle kaevanduse alana.

R. Saksus- teeb lühiülevaate mis seisus on nö kaevandamise kohtuasi.

M. Aston- teemaplaneeringus on osade asulate vahetus ümbruses olev mets määratletud

kaitsemetsana, st, et on looduslikul arengul olev mets. Teisel aga asulaümbruses on lubatud

lageraie. Mille poolsest erinevad Viti- Tabasalu- Harku metsad, Türisalu- Liikva - Vääna

metsadest? Miks ei võiks Vääna metsad samuti olla kaitsemetsad?

U. Timm- keskkonnaagentuurist- tahaks teemat laiemalt vaadata. Harku vald on unikaalne, et

sellise teemaplaneeringuga üldse tegeleb. Asi on just selles, et Harku vald on väga tiheda

asustusega ja Tallinna linna elanikele ka virgestus- ja puhkeala ja sellest lähtuvalt on üsna

loogiline, et vaadata, kus tekivad huvid metsa suhtes. Need on eelkõige elamute ümber küla

keskustes ja neid tuleks käsitleda ühtlaselt. Ühe küla puhul on võetud seda arvesse aga teise

küla puhul ei ole. Metsad peavad olema omavael sidusad, need tulevad rohevõrgustikust ja

tuumikalast. Kuid tõesti, miks ei ole Vääna raba ümbrus tolmu ja sidusa võrgustiku mõistes

natukene rangemate reeglitega. RMK-le tunnustus, siin tihedas asustuse piirkonna need võiks

olla kõik KAH aladena käsitletud.

R. Saksus- vaatame selle kindlasti üle.

K. Kiiker- vaatame peale arutelusid vallaga koos üle, kohe ei oska vastust anda.

K. Pals- mulle võrdse kohtlemise põhimõte väga meeldib, täna ei ole kõik metsamassiivid

omavahel ühendatud. Kui räägitakse tuultest, siis kogu lollidemaa võiks metsaks teha, siis ma

oleksin võrdselt teistega tuulevarjus.

U. Timm- siin on mõned rohekoridorid, mis on kahjustada saanud ja nende parendamiseks

tuleks vbl lagedale alale istutada puittaimestikku ja aidata seal puittaimestiku kasvamist, et

rohekoridorid taas saaks paremini toimida.

R. Saksus- siin on mõtteainet Muraste looduskoolile ja teistele vabaühendustele.

K. Sisask- meie piirkonnas on aktiivselt nähtud karu ja ilvest, kuivõrd rohekoridorid on rikutud,

siis metsloomad ongi elamute juures ja neil ei olegi kuhugile minna.

E. Ausmees- kogu Vääna raba ümbrus on üldplaneeringus tuumala. Tuumalast tegelikult on

alles vaid mõisa poolne ots, teine ots on maha võetud. RMK on esitanud raieteatised, teatised

on üleval, st , et need rohealad ka lõpetavad toimimise.

U. Timm- see on eksitav skeem, roheline ala on kanakulli sihtkaitsevöönd.

K. Kiiker- siis selles osas peame andmeid uuendama.

E. Ausmees- arvestada tuleb, et tegemist on rabapuudega ja kui see kõik maha võtta siis ei jää

mitte midagi järele.

RMK- Väänas oli kunagi kokkusaamine ja see on läbikäidud teema, seal raieid ei tule.

E. Ausmees- aga raieteatised on uuesti üleval.

K. Sisask- miks RMK teeb raieid tavaliselt öösiti, kas sellele on seletus?

RMK- ei tee öösiti. Ei oska seda kommenteerida.

U. Timm- need piirangud, mis praegu teemaplaneeringuga määratud on, kui maksimaalne

lubatu realiseeritaks, siis rohevõrgustik kaotab oma toimivuse.

K. Sisask- ja tavaliselt maksimum kasutatakse ära.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige V. Rajasaar- jutt oli, et teemaplaneeringuga

vääriselupaigas piiranguid ei kehtestata, tuletan meelde, et vääriselupaigas kehtivad piiranguid

vaid riigimetsale, erametsaomanikule need piirangud ei kehti. Muraste hiis on vääriselupaik ja

see on eramaa ja seal pole lepinguid sõlmitud.

P. Ala- läbi käis sidusus ja see, et rohekoridor on kohati lõhutud- kas planeeringu koostajatel

on plaanis püsimetsanduse eksperte kaasata, või kes seda tööd teeb ja mis kompetentsiga seda

tehakse?

K. Kiiker- rohevõrgustiku taastamist otseselt teemaplaneeringuga ei kavandata. Kaardistame

selle tööga metsaalasid, mis toetavad rohevõrgustikku. Rohevõrgustik jääb paigale, seda

teemaplaneeringuga ei muudeta.

M. Kopti- üks mõte on, et kuna inimtegevuse tõttu on mingid rohekoridorid saanud kahjustada,

siis teemaplaneeringu koostamise raames võiks vaadata need kohad üle ja tuleks arvestada

sellega. Või kui nt rohekoridorid on nihkunud, siis arvestataks ka sellega. Näiteks üks

rohevõrgustiku koridor on tekkinud mõisaparki. Loomad lähevad siit üle tee ja lähevad

rabametsa alale. Olime valmis lastega ka puid istutama aga maaomanik polnud nõus.

M. Mereküla- mismoodi tehakse planeeringut, kui ei arvestata majanduslike mõjudega

erametsaomanikele?

R. Saksus- arvestame seda, seda me praegu arutame. Ja nagu juba öeldud sai, siis volikogu peab

tegema otsuse, et kas erametsad jäävad sisse või mitte ning andma sisendi, kuidas

teemaplaneeringuga edasi liigume.

U. Timm- kuna on mitme funkstsiooniga metsad, siis tegelikult on selge, et puhkemetsades on

mingi raietegevus lubatud ja uuenemine tuleb ette näha aga ainukene asi, mis tiheasustuse vahel

peaks olema keelatud on lageraie ja see ei ole ka ainus metsa majandamise viis.

R. Saksus- usun , et lageraie vastu oleme me kõik aga küsimus on, kuidas me neid teeme. Me

ei saa pahatahtlikku tegevust 100 % ennetada, aga mingid reeglid võiks paigas olla.

K. Sisask- kas vallal on strateegia, kuidas mõjutada seda, et erametsaomanikud teid ära ei

rikuks. Teedel liikumise load väljastab vald, kas seda ka hinnatakse, kas ja kui palju teid

kahjustatakse ja kes selle pärast korda teeb.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees K. Kruusoja- teed on avalikus kasutuses

ja teedele on seatud piirangud aga meil on näiteid, kus märgid keeratakse maha ja metsaveokid

sõidavad nii kuis suudavad, terve päeva ja lõhuvad teid.

Kõlanud on küsimus, et kuidas kompenseeritakse- me ei keela ära metsa majandamise, vaid

võitleme lageraiete vastu. Elanike tihedus on läinud Harku vallas väga suureks. Ma võiks

kompenseerimise osas küsida, et miks ma ei saa oma põllule püstitada kortermaju.

E. Ausmees- loeb ette teemaplaneeringu seletuskirja sissejuhatuse. Teemaplaneeringu

seletuskiri lk 5, lk 14 ja lk 16 räägib rohevõrgustikust aga te ütlete, et teemaplaneering tegelikult

ei tee seda.

K. Ott-Rätsepp- rohevõrgustiku koridorid ja tuumalad on kehtestatud üldplaneeringuga 2013

aastal, praegu kaardistame avaliku huviga metsasid ja selle raames ei tõsta ümber

rohevõrgustiku tuumalasid ja koridore. Koridorid jäävad kehtima selliselt, nagu nad täna on ja

see ei halvenda ka mitte kuidagi nende koridoride toimivust.

E. Ausmees- üldplaneeringuga ei määratud tugevaid tingimusi, nüüd tuleks määrata need

tingimused.

K. Vilberg- selgitab, et ette loetud peatükk käsitleb teemaplaneeringu koostamise aluseid, mille

alusel teemaplaneeringut koostatakse.

U. Timm- millal ja mis moodi on plaanitud need praegu toimivad loomade liikumisteed alal

hoida kui need ei tule avaliku huviga metsade teemaplaneeringus üldse jutuks.

V. Rajasaar- selle teemaplaneeringuga saaksime praegu liita sellised kohad, kuhu on ümber

kolinud lähikonnas kahjustada saanud ja ümberkolinud loomaliiklus. Me saaksime need

teemaplaneeringule kanda. Kohaliku omavalitsuse kohustus on rohevõrgustiku toimivuse

tagamine.

U. Timm- selge on see, et praegu ei hakata tegema uut rohevõrgustiku analüüsi aga me teame,

kus saaks veel midagi ära teha, et rohevõrgustik täiesti kokku ei kukuks.

K. Ott-Rätsepp- kehtivas üldplaneeringus on täna suhteliselt hästi need asjad kirjas. Mis

võibolla on natuke pahasti on see, et osades tuumalades ja osades koridorides on antud

kohalikul omavalitsusel õigus kaaluda ehitusõiguse andmist aga ma kinnitan, et täna kui

küsitakse ehitusõigust, siis me täna üldjuhul lükkame sellised taotlused tagasi ja otsuste

tegemisel arvestame rohevõrgustikuga.

U. Timm- rohevõrgustikku saab järgida aga probleem on nendes kohtades, kus koridor on

nihkunud ja kui me selle teemaplaneeringuga neid alasid ei käsitle, siis nad jäävadki.

E. Ausmees- olemasolev rohekoridor- miks siis on rohekoridor kahjustada saanud või miks on

rohekoridorid muutunud- põhjus on ju selles, et on lubatud ehitada. Selle teemaplaneeringuga

saaks rohevõrgustikule seada tingimused, et rohekoridori ei ehitata, ei tarastata. Inimtegevuse

tõttu on rohekoridor nihkunud ja kui nende sidusus on katkenud, siis lõpetada niitmine, seal ja

siis on seal 10 aasta pärast mets.

K. Ott-Rätsepp- täna oli kolmas arutelu, vaatame kõik kirjalikult esitatud ettepanekud ja

aruteludel tehtud ettepanekud üle, küsime seisukoha volikogult ja siis tuleb teemaplaneering

kokku panna, siis on kooskõlastuste ring ning seejärel vastuvõtmine volikogu poolt ja siis

toimub uus avalikustamine ja seejärel saab ja tuleb uuesti arvamusi esitada ja siis jälle toimuvad

arutelud ning lõpliku otsuse teeb volikogu, st kas teemaplaneering kehtestatakse või jäetakse

kehtestamata.

K. Sisask- mis on ajakava?

K. Ott-Rätsepp- ajakava on raske ette ennustada- ettepanekud tuleb üle vadata ja volikogu peab

oma otsuse tegema, mismoodi me edasi läheme, seejärel on kooskõlastusring, sh tuleb

teemaplaneering kooskõlastada maaomanikega, see kõik võtab aega. Seega on väga keeruline

mingit ajakava ette anda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Saksus /allkirjastatud digitaalselt/

Koosoleku juhataja Laine Vain

Protokollija

Tere! Edastan Harku vallavalitsuse kirja seoses Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapanekuga, kiri lisatud manusesse. Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimub 28.03.–28.04.2025 k.a. Avalik väljapanek toimub elektrooniliselt Harku valla veebilehel hps://www.harku.ee/avaliku-huviga-metsade-teemaplaneering. Materjalidega on võimalik tutvuda valla veebilehel ja geoportaalis kaart.harku.ee, laholekuaegadel elektrooniliselt Harku vallavalitsuses (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Tabasalu raamatukogus (Teenuste 2, Tabasalu alevik), Harku raamatukogus (Instuudi tee 5, Harku alevik), Vääna raamatukogus (Väänamõisa tee 1, Vääna küla), Harkujärve kogukonnakeskuses (Kiriku tee 2, Harkujärve) ja Kumna kultuuriaidas (Kivikirsi tee 1, Kumna küla). Eelnevalt kokku leppides on materjalidega võimalik tutvuda Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, tel 5848 9661) ja Vääna-Jõesuu koolis (Hiie tee 21, Vääna- Jõesuu küla, tel 5695 7822). Kasutades QR-koodi, on võimalik tutvuda teemaplaneeringu kaardiga nuseadmes.

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (28.03.–28.04.2025 k.a) Harku vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

·· tavakirjaga aadressil Teenuste tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald (76901 Harjumaa); ·· elektronposga [email protected].

Lugupidamisega

Kaisa Pagil assistent Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parendada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav SIIT

Harku Vallavalitsus Teenuste 2, Tabasalu Harku vald Mob: 55539321 www.harku.ee

facebook.com/HarkuVald

From: "Kaisa Pagil" <[email protected]> Sent: 3/11/2025 11:45:47 AM To: "Undisclosed recipients:;" Cc: Subject: Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade