1. Õigustatud huvi

RMK kooskõlastab kaitseväelise väljaõppe läbiviimise riigimetsamaal ning seab selleks tingimused. Dokument kajastab avaliku maa kasutamise kooskõlastamist ja ametkondlikku kirjavahetust, kuid ei sisalda laiemat avaliku võimu olulist otsust eraõiguste üle. Selle teabe avaldamine teenib veebilehte pidava eraisiku ja avalikkuse huvi saada ning levitada teavet dokumendis kajastatud avaliku halduse küsimuse kohta. Huvi tugineb teabe- ja sõnavabadusele (põhiseaduse § 44 lg 1 ja § 45, EL põhiõiguste harta art 11) ning avaliku halduse läbipaistvuse eesmärgile (AvTS § 1).

Riigimetsa Majandamise Keskus avalikustas dokumendi oma dokumendiregistris. Taasavaldamine teenib sama läbipaistvuse eesmärki, milleks dokument registris avalikustati, kuid isikuandmete avaldamine vajab iseseisvat õiguslikku alust, milleks on IKÜM art 6 lg 1 p f.

2. Vajalikkus

Avalikkuse huvi saada teavet dokumendis kajastatud avaliku halduse küsimuse kohta eeldab võimalust tutvuda dokumendi sisuga. Töötleja hinnangul ei võimalda kokkuvõte hinnata selle täpset sõnastust ega üksnes registriviide tagada sisu kättesaadavust allika muutumisel. Vähem riivava lahendusena piiritletakse avaldatavad isikuandmed allpool nende vajalikkuse järgi (IKÜM art 5 lg 1 p c, võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte; C-252/21 Meta Platforms v Bundeskartellamt).

Dokumendis esinevad ametiülesannetes Andrus Kevvai, Inga Rute ja Malle Viiburg. Andrus Kevvai on dokumendi allkirjastaja ja tegutseb organisatsiooni Riigimetsa Majandamise Keskus nimel. Inga Rute ja Malle Viiburg on dokumendi adressaadid ja tegutsevad organisatsiooni Riigimetsa Majandamise Keskus nimel. Nende kohta on dokumendis märgitud nimi, tööalane telefoninumber ja tööalane e-posti aadress. Nime säilitamine võimaldab seostada dokumendis kajastatud ametitegevuse selle eest vastutava isikuga; üksnes ametinimetusest selleks ei piisa. Tööalased kontaktandmed seovad dokumendi asjaajamise ametliku suhtluskanaliga; nende säilitamine võimaldab mõista, kelle kaudu ja millises ametialases seoses asja aeti.

Dokumendis esineb juriidilise isiku esindajana Andrus Umboja. Ta on esindaja ja tegutseb organisatsiooni Kaitseliit Harju malev Rävala malevkond nimel. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi ja tööalane e-posti aadress. Esindaja tuvastatavus näitab, kelle kaudu juriidiline isik selles asjas tegutses; üksnes organisatsiooni nime avaldamine jätaks esindustegevuse omistatavuse ebaselgeks. Tööalased kontaktandmed seovad dokumendi asjaajamise ametliku suhtluskanaliga; nende säilitamine võimaldab mõista, kelle kaudu ja millises ametialases seoses asja aeti.

Dokumendis esineb eraisikust pöördujana A. R. Ta on dokumendi koostaja. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi ja eraviisiline e-posti aadress. Avalik huvi puudutab siin pöördumise käsitlemist, mille mõistmiseks ei ole pöörduja nime vaja. Teksti on redigeeritud, et asendada nimed initsiaalidega ning eemaldada isikukoodid ja muud otsesed tuvastamistunnused, säilitades asja sisulise käsitluse.

3. Huvide kaalumine

Dokumendis esinevad ametiülesannetes Andrus Kevvai, Inga Rute ja Malle Viiburg. Ametiülesannetes tegutsemisega kaasneb põhjendatud ootus, et avalikkus saab teada, kelle tegevust dokument kajastab. Ametitegevuse parem leitavus võib tuua kaasa rohkem tähelepanu, kuid seda riivet õigustab vajadus seostada asutuse tegevus vastutava isikuga.

Dokumendis esineb juriidilise isiku esindajana Andrus Umboja. Juriidilise isiku tegevuses osalemine põhjendab ootust, et selles dokumendis kajastatud esindus- või juhtimisroll on avalik. Nime laiem leitavus puudutab siin esindus- või juhtimistegevust; selle tegevuse omistatavus kaalub üles rolliga seotud täiendava tähelepanu.

Dokumendis esineb eraisikust pöördujana A. R. Asutusega eraasjas suhtlemine ei põhjenda ootust, et isiku asjaolud muutuvad koondotsingus laialdaselt leitavaks; avalikku huvi teenib siin asja sisu, mitte eraisiku tuvastatavus. Rakendatud minimeerimine vähendab otsest seost eraasja ja isiku vahel ning säilitab avaliku halduse küsimuse sisulise käsitluse.

Nende isikute eraelu ja isikuandmete kaitset (põhiseaduse § 26, EL põhiõiguste harta art 7 ja 8) on seega kaalutud dokumendi sisust tuleneva teabehuviga, arvestades avaldamise konteksti ja mõistlikke ootusi (IKÜM põhjenduspunkt 47). Kirjeldatud ulatuses jääb avalik teabehuvi ülekaalu.

Dokumendis olev asutusesiseseks kasutamiseks (AK) märge seob avaliku sektori asutusi ega laiene iseenesest kolmandast isikust taasavaldajale. Eraisikute andmete kaitseks on rakendatud redigeerimine, mistõttu AK-märge ei takista minimeeritud sisu avaldamist.

15.09.2026 tuvastati, et allikas oli piiranud dokumendile juurdepääsu AvTS § 35 lg 1 p 12 Eraelu puutumatust kahjustav teave; piirangu kehtivus: 26.03.2025-26.03.2100 alusel. Piirang väljendab allika hinnangut isikuandmete kaitse vajadusele. Sellele kaitsevajadusele vastab siin algversiooni asemel redigeeritud sisu avaldamine: vähendatud on eraelu riivet, säilitades teabe avaliku halduse kohta.

Dokumendi sisulisel läbivaatamisel 10.10.2026 otsustati see redigeerida põhjendusega, et tuvastati ebaproportsionaalne risk eraelu puutumatusele. Rakendatud redigeerimine vastab sellele kaitsevajadusele, vähendades avaldamisest tulenevat eraelu riivet.

Minimeerimine hõlmab lisaks veebilehe tekstile ka faile: redigeerimata originaale on avalikust juurdepääsust eemaldatud ning avaldamiseks on loodud redigeeritud versioonid. See vähendab võimalust saada eemaldatud andmeid sama dokumendi failide kaudu.

Avaldamise mõju piiravad ka võimalus esitada dokumendi lehel eemaldamistaotluse kaudu vastuväide (IKÜM art 21) ning allikaregistri korduv kontroll. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused logitakse; allika piirang või eemaldamine suunab dokumendi ülevaatamisele.

4. Järeldus

Dokumendi avaldamine teenib avalikkuse huvi saada teavet dokumendis kajastatud avaliku halduse küsimuse kohta. Allika isikuandmete kaitseks seatud piirangut (AvTS § 35 lg 1 p 12 Eraelu puutumatust kahjustav teave; piirangu kehtivus: 26.03.2025-26.03.2100) on arvestatud redigeeritud sisu hindamisel. Rakendatud minimeerimine säilitab avalikku huvi teeniva sisu ja vähendab eraeluliste andmete avaldamise mõju. Töötleja hinnangul on sellises ulatuses avaldamine vajalik ning andmesubjektide huvid ega põhiõigused ja -vabadused ei kaalu koos rakendatud kaitsemeetmetega avalikku huvi üles, seega on redigeeritud dokumendi avalikuks jätmine õigustatud IKÜM art 6 lg 1 p f alusel.