Äriregistri väljavõte

Leht 1 / 1 Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Putkaste metskond 287 (17501:001:0271) kasutusala plaan

Kasutusala suurus 3,6 ha X = 6519813, Y = 414709

X = 6518903, Y = 413798 M 1:5353 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega

ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.21/2021/39

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab planeerimise

peaspetsialist Hiiumaa metsaülema ülesannetes Marko Trave,

andis üle ja

Hiiumaa vald Emmaste Osavalla Valitsus, edaspidi rentnik, keda esindab Emmaste osavalla

vanema asendaja Pilvi Post,

võttis vastu

lepingu objekti - ligikaudu 3,6 ha suurune maatükk airsoft relvadega maastikumängu alana

kasutamiseks (edaspidi maatükk), Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kaderna külas asuvast

kinnisasjast lähiaadressiga Putkaste metskond 287 (kinnistu registriosa nr 4689050,

katastritunnus 17501:001:0271, pindala 6,74 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV65833,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%);

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab täita lepingus seatud kasutamise eesmärki.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marko Trave Pilvi Post

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Joosep Niit

Munitsipaalasutus EMKO

[email protected]

Teie 22.09.2020

Meie 28.09.2020 nr 7-9/20/16029-2

Airsoft relvadega mängimisest III

kaitsekategooria liikide elupaigas

Austatud Joosep Niit

Esitasite Keskkonnaametile taotluse, milles soovite kooskõlastust airsoft relvadega

mängimiseks Kuusiku karjääris, mis asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kaderna külas

Putkaste metskond 287 katastriüksusel (katastritunnusega 17501:001:0271; sihtotstarve 100%

maatulundusmaa).

Taotluse kohaselt soovitakse Kuusiku karjääris mänge korraldada aastaringselt, valgel ajal.

Kasutatavad kuulid on biolagunevad. Mängides kasutatakse maad heaperemehelikult, ei raiuta

ega vigastata puid.

Putkaste metskond 287 katastriüksus ja Kuusiku karjäär ei asu kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, mistõttu ei ole

Keskkonnaameti nõusolek airsoft mängude pidamiseks nõutav ja vastavaks kooskõlastuseks

puudub juriidiline alus.

Kuusiku karjääri jäävad III kaitsekategooria liikide soo-neiuvap (Epipactis palustris) ja öösorr

(Caprimulgus europaeus) keskkonnaregistrisse kantud elupaigad.

Keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal1.

Öösorr muneb hõredasti taimestunud kohta otse maapinnale või varisenud lehtedele-okastele.

2016. a andmete kohaselt pesitses liik karjääris noorte mändide vahel väga hõreda rohustuga

kohas. Seega põhjustab airsofti mäng pesituse ajal linnuliigile tugevat häirimist ning öösorri

elupaigas tuleb seada mängimisel ajaline piirang 1. maist kuni 15. juulini.

III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine

on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas2.

Soo-neiuvaipa oli liigi kaardistamise ajal karjääris arvukalt, mistõttu osa taimi saab kindlasti

tallatud, kuid suuremaks ohuks liigile on ala võsastumine. Seega on ka mängu käigus osade

1 LKS § 55 2 LKS § 55 lg 8

2 (2)

noorte mändide murdumine kaitsealustele liikidele pigem kasulik.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid airsoft mängude

korraldamiseks Kuusiku karjääris Putkaste metskond 287 katastriüksusel

(katastritunnusega 17501:001:0271), kui välditakse mängimist öösorri pesitsusperioodil

1. mai kuni 15. juuli.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

looduskaitse juhtivspetsialist

Lääne regioon

Maiken Lukas 524 8907

[email protected]

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2021/39

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

18.01.2018 käskkirja nr 1-5/13 ja peametsaülema 13.11.2020 käskkirja nr 1-5/14 alusel planeerimise

peaspetsialist Hiiumaa metsaülema ülesannetes Marko Trave, ühelt poolt,

ja Emmaste Osavalla Valitsus, edaspidi rentnik, keda esindab Hiiumaa valla osavaldade

põhimääruse ja Hiiumaa vallavanema 30.09.2020 käskkirja nr 15.1.1/31 alusel Emmaste osavalla

vanema asendaja Pilvi Post, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 01.02.2021

käskkirja nr 3-1.56/22 ja 09.02.2021 läbirääkimiste protokolli nr 3-1.51/13 alusel ning kooskõlas

metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund Lepingu

jõustumisel;

1.1.3. Lisa 3 – Keskkonnaameti 28.09.2020 kiri nr 7-9/20/16029-2.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu

3,6 ha suurune maatükk airsoft relvadega maastikumängu alana kasutamiseks (edaspidi

maatükk) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kaderna külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga

Putkaste metskond 287 (kinnistu registriosa nr 4689050, katastritunnus 17501:001:0271,

pindala 6,74 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV65833, sihtotstarve maatulundusmaa

100%).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Üleandmise-vastuvõtmise akti

allakirjutamisega loetakse maatüki otsene valdus rentnikule üleläinuks.

2.3. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 31.01.2031 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.4. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest ja piiridest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu ümardatult 60 (kuuskümmend) eurot,

sealhulgas maamaks summas 9,48 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks

õigusaktidega sätestatud määras.

2

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta hiljemalt 14

kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate rendi maksmine toimub

üks kord aastas vastava aasta 1. veebruariks rendileandja poolt esitatud arve alusel.

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist maarendilepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm

protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on

rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt1 (üks) kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma

rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki taotluses ja rendilepingus nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate

õigusaktidega;

4.1.2. paigutama maatükile kasutajale nähtavale kohale infotahvlid käitumisjuhiste, piirangute,

maatüki skeemi ja valdaja kontaktandmetega;

4.1.3. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.

Rentnik ei pea lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvleid eemaldama, kui saavutatakse

kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks;

4.1.4. mitte kahjustama kasvavaid puid;

4.1.5. tasuma tähtaegselt kasutustasu ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid. Tasu

tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni;

4.1.6. täitma ja järgima kasutusalal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid ning seadustest ja muudest

õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

4.1.7. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks, teatades sellest rentnikule 24

tundi ette. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused,

mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste

kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;

4.1.8. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.9. hüvitama rendileandja nõudel kahju, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.10. pidama kinni õigusaktidega või rendileandja poolt kehtestatud ja avalikustatud tuleohutuse ja

muudest asjakohastest eeskirjadest maatüki osas;

4.1.11. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;

4.1.12. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.13. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

4.1.14. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.15. lubama rendilepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

3

4.1.16. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse

ulatusega juhul, kui lepingu objekt kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda

ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel

RMK;

4.1.17. tagastama maatüki rendileandjale rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele;

4.1.18. jälgima Keskkonnaameti soovitusi ja vältima ala kasutamist öösorri pesitsusperioodil

1. maist kuni 15. juulini.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

4

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on metsaosakonna planeerimise peaspetsialist Hiiumaa metsaülema

ülesannetes Marko Trave, tel 506 1791, e-post [email protected], [email protected]

9.2. Rentniku esindaja on Emmaste VAK esindaja Anne-Mall Reinu, tel 5887 3731, e-post

[email protected]

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud

ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

5

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest,

riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleeri-

vad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Emmaste Osavalla Valitsus

Registrikood 70004459 Registrikood 77000571

Sagadi küla, Haljala vald Emmaste küla, Hiiumaa vald, 92001 Hiiu maakond

45403 Lääne-Viru maakond Tel 462 2445

Tel 676 7500 E-post: [email protected]

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Trave Pilvi Post

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 06.03.2025 kell 14:58

Emmaste Osavalla Valitsus (registrikood 77000571, kustutatud): Asutuse moodustamine, asutamine, ümberkorraldamine, lõpetamine

3. kanne: Asutuse lõpetamise kuupäev on 31.12.2024 3. kanne: Hiiumaa Vallavolikogu otsuse 18.04.2024.a. nr 186 alusel on lõpetatud Emmaste Osavalla Valitsuse

tegevus. 3. kanne: Lõpetada seisuga 31.12.2024.a. Hiiumaa valla ametiasutuste Kärdla Osavalla Valitus registrikood

77000513, Pühalepa Osavalla Valitus (registrikood 77000542), Käina Osavalla Valitsus (registrikood 77000559), Emmaste Osavalla Valitsus (registrikood 77000571) ja Kõrgessaare Osavalla Valitus (registrikood 77000588) tegevus.

Kannete loetelu

Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:

1. kanne: Kinnitatud 15.01.2018 (esmakanne)

3. kanne: Kinnitatud 31.12.2024 (kustutamiskanne) * Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registrisse kantud asutuste andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Väljatrüki lõpp

Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est/company/77000571)