Hankija vastus

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected]

Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected]

Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee

Riigihangete Vaidlustuskomisjon

[email protected]

Tallinnas 5. märtsil 2025. a

HANKIJA VASTUS

Riigihanke number: 287798

Riigihanke nimetus: Istutustööd Kirde piirkonnas

Vaidlustajad:

Biotööd OÜ

registrikood 14836624

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

OÜ Moscote

registrikood 17149048

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

Hankeosakond OÜ

registrikood 16665925

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

Huki OÜ

registrikood 16665977

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

Vaidlustajate esindaja: juhatuse liige Hannes Kiipus

e-post [email protected]

Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus

registrikood 70004459

Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond

e-post [email protected]

Hankija esindaja:

vandeadvokaat Aarne Akerberg

Advokaadibüroo Lillo & Partnerid

menetluspost [email protected]

Kolmas isik: Tallinna Vangla

registrikood 70001113

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, 75322

Menetlustoiming: hankija vastus (RHS § 194 lg 5)

2

Hankija seisukoht: Hankija Riigimetsa Majandamise Keskus palub jätta

vaidlustuse rahuldamata RHS § 197 lg 1 p 4 alusel.

Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed

1. Hankija Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget

„Istutustööd Kirde piirkonnas“ (viitenumber 287798). Hanketeade avaldati riigihangete registris

05.12.2024. Hanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registris.

2. Hankemenetluses esitati 80 pakkumust, sealhulgas esitasid ühispakkumused Huki OÜ ja Biotööd

OÜ (hanke osades 1, 2 ja 3), Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ (hanke osades 6 ja 12) ning OÜ

Moscote ja Biotööd OÜ (hanke osades 13 ja 16), samuti Tallinna Vangla (hanke osades 2 ja 12).

Pakkumused ja pakkumuste avamisel teatavaks tehtud andmed on kättesaadavad riigihangete

registris.

3. Hankija 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-47.3254/3 tunnistati teiste hulgas vastavaks Tallinna Vangla

pakkumus, tunnistati hanke osades 12 ja 12 edukaks teiste hulgas Tallinna Vangla pakkumus,

kõrvaldati hanke osades 1, 2, 3, 6, 12, 13 ja 16 pakkumused esitanud pakkuja Biotööd OÜ, jäeti

kvalifitseerimata hanke osades 1, 2 ja 3 pakkumuse esitanud pakkuja Huki OÜ, jäeti kvalifitseerimata

hanke osades 6 ja 12 pakkumuse esitanud pakkuja Hankeosakond OÜ, jäeti kvalifitseerimata hanke

osades 13 ja 16 pakkumuse esitanud pakkuja OÜ Moscote,. Vastavad otsused sisalduvad käskkirja nr

1-47.3254/3 p-des 12.44, 13.2, 13.12, 2, 3, 4 ja 5. Vaidlustajate suhtes tehtud otsuste põhjendused

sisalduvad käskkirja nr 1-47.3254/3 lisades 2, 3, 4 ja 4. Nimetatud käskkiri ja lisad on kättesaadavad

riigihangete registris.

4. Biotööd OÜ, Hankeosakond OÜ, OÜ Moscote ja Huki OÜ (edaspidi vaidlustajad) on vaidlustanud

Tallinna Vangla pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsused, Biotööd OÜ

kõrvaldamise otsuse ning Huki OÜ, Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise

otsused. Hankija peab vaidlustust põhjendamatuks. Kuna vaidlustuse eesmärgiks ei saa olla kellegi

tõrjumine hankemenetluselt, siis käsitleb hankija kõigepealt Biotööd OÜ kõrvaldamise otsusega

seonduvat, seejärel Huki OÜ, Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise otsustega

seonduvat ning viimasena Tallinna Vangla pakkumuse vastaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise

otsustega seonduvat.

5. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või

pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi

tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud,

hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sama kõrvaldamise alus on toodud ka hanke

alusdokumentides (vt hanke alusdokumentide hulgas kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused – C 14. tingimus). Tegemist on diskretsioonilise ehk „mittekohustusliku“

kõrvaldamise alusega – hankijal on õigus pakkuja sellel alusel hankemenetlusest kõrvaldada, kuid

hankija ei pea pakkujat sellel alusel hankemenetlusest kõrvaldama. Nimetatud alusel pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamine on kaalutlusotsus.

6. Hankija kõrvaldas Biotööd OÜ hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ja vastavad põhjendused

on toodud käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2. Hankija tugines hankija ja Biotööd OÜ vahel varasemalt

sõlmitud võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 (vaidlustuse lisa nr 2) ja

võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/121 (vaidlustuse lisa nr 12) rikkumisele. RHS § 95 lg

4 p 8 kohaldamisel on kolm eeldust: 1) Esiteks peab pakkuja olema rikkunud eelnevalt sõlmitud

3

hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust; 2) Teiseks peab hankelepingut või hankelepinguid

olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) Kolmandaks peab rikkumise tulemusena olema lepingust

taganetud või leping üles öeldud või hinda alandatud või hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Nimetatud eeldused on antud juhul täidetud:

6.1. Biotööd OÜ on rikkunud võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ja

võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/2021/121 tulenevat olulist tingimust – kohustus teostada

raietööd oli lepingute kohaselt töövõtja põhikohustus. Vaidlustajad ei ole vaidlustanud asjaolu, et

kohustus teostada raietööd oli lepingute kohaselt Biotööd OÜ kui töövõtja põhikohustus ja see ei saa

olla mõistlikult vaidluse all;

6.2. Biotööd OÜ jättis võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/1812/2021/36 tulenevad raietööd

teostamata 18,67 hektaril ja võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/2021/121 tulenevad raietööd

teostamata 14,81 hektaril. Ka hankija poolt antud täiendavad tähtajad ei andnud tulemust. Hankija

leiab, et lepingu rikkumise „olulisuse“ määratlemisel tuleb lähtuda VÕS § 116 lg-st 2. VÕS § 116 lg

2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg

2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS §

116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma

ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või

teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Hankija oli andnud täiendavad tähtajad, kuid

Biotööd OÜ ei täitnud kohustusi ka täiendavate tähtaegade jooksul – seega oli tegemist oluliste

rikkumistega sõltumata sellest kui suure osa lepingute mahtudest tegemata jäetud tööd moodustasid;

6.3. Hankija on võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 üles öelnud ning mõlema

lepingu alusel on hankija nõudnud Biotööd OÜ-lt leppetrahve.

7. Hankija on Biotööd OÜ kõrvaldamisel tuginenud kaalutlustele, et hankija jaoks on sõlmitavate

lepingu puhul oluline töövõtjapoolne usaldusväärsus ja suutlikus ettearvatavalt ja kindlalt lepingus

kohustusena võetud tööd nõuetekohaselt, sh tähtaegselt teostada. Biotööd OÜ puhul puudub hankijal

selline kindlus. Biotööd OÜ on rikkunud kahte varasemalt sõlmitud töövõtulepingut. Rikkumised

viitavad sellele, et Biotööd OÜ ei suuda korraldada töid selliselt, et tööd saaksid tähtaegselt teostatud

või et tööd saaksid üldse teostatud. Varasemate lepingute esemeks olid küll raietööd ja käesoleva

hanke esemeks on istutustööd, kui mõlemad on metsanduse valdkonna tööd. Suutmatus korraldada

raietöid annab hankijale alust arvata, et Biotööd OÜ ei suuda korraldada ka istutustöid. Istutustööde

korraldamine vajab paremat organiseerimise võimekust kui raietööde korraldamine. Hankija ei saa

pidada Biotööd OÜ-d usaldusväärseks partneriks metsanduse valdkonnas tööde teostamisel ja hankija

ei soovi käesoleva hanke tulemusena sõlmida istutustööde lepingut Biotööd OÜ-ga, sest hankija ei

taha võtta riski, et ka käesoleva hanke tulemusena sõlmitavad lepingud jäävad täitmata. Samuti ei

soovi hankija võtta riski, et rikkumiste korral kohaldatavad leppetrahvid jäävad tasumata. Biotööd

OÜ on jätnud varasemate lepingute alusel kohaldatud leppetrahvid osaliselt tasumata. Käesolevas

hankes on piisav konkurents, mistõttu ei põhjusta Biotööd OÜ kõrvaldamine hankija jaoks teenuste

saamatajäämist. Nimetatud kaalutlused on toodud käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2 ja nendest on

arusaadav, miks hankija otsustas Biotööd OÜ kõrvaldada (selle asemel, et jätta Biotööd OÜ

menetlusse ja sõlmida temaga hankeleping).

8. Vaidlustajad on väidavad, et lepingu ülesütlemine polevat olnud õiguspärane. Hankija seisukoht

on selles osas järgnev:

4

8.1. Hankija tegi 14.05.2024 avalduse (vaidlustuse lisa nr 2.1), milles muuhulgas avaldas, et ütleb

võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 tuginedes lepingu punktile 13.5 erakorraliselt

üles;

8.2. VAKO on varasemas praktikas asunud seisukohale: „Vaidlustuskomisjonil puudub pädevus

hinnata sõlmitud hankelepingu täitmise või lõpetamisega seotud asjaolusid. Järelikult ei saa

vaidlustuskomisjon anda hinnangut sellele, kas Töövõtulepingute ülesütlemine Hankija poolt oli

õiguspärane või mitte, rääkimata sellest, et vaidlustuskomisjon saaks otsustada, et Hankija poolsed

Töövõtulepingute ülesütlemisavaldused on kehtetud. Seega ei anna vaidlustuskomisjon käesolevas

otsuses mingit hinnangut sellele, kas RMK poolt Töövõtulepingute ülesütlemise põhjustena esitatud

asjaolud võisid lepingust või õigusaktidest (eeskätt VÕS) tulenevalt tuua kaasa lepingu ühepoolselt

ilma etteteatamise tähtajata ülesütlemise Hankija poolt. Lepingulised vaidlused, sealhulgas vaidlus

hankelepingu ülesütlemise üle, tuleb pooltel lahendada selleks ettenähtud korras.“ (vt VAKO

14.07.2020 otsuse p 12 vaidlustusasjas nr 122-20/223575). Sellest seisukohast lähtudes oleks Biotööd

OÜ pidanud pöörduma maakohtusse võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 kehtivuse

tuvastamise või täitmise nõudes. Biotööd OÜ ei ole vastava vaidluse lahendamiseks kohtusse

pöördunud (vähemalt puudub hankijal teave selle kohta, et Biotööd OÜ oleks kohtusse pöördunud).

Käesolevas vaidlustusasjas ei ole asjakohased vaidlustuse etteheited töövõtulepingu nr 3-

2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemise õiguspärasuse osas. Isegi juhul, kui vaidlustuskomisjon saaks

hinnata ülesütlemise õiguspärasust, siis on vaidlustuse vastavad etteheited põhjendamatud;

8.3. Vaidlustuses heidetakse ette seda, et hankija oli 01.04.2024 nõudekirjaga (vaidlustuse lisa nr 1)

andnud Biotööd OÜ-le ainult 4 päevase lisatähtaja 18,67 hektari töö tegemiseks, kuid Biotööd oleks

jõudnud 4 päevaga maksimaalselt teha 2,4 hektarit. Isegi kui pidada 4 päevast tähtaega ebamõistlikult

lühikeseks (millega hankija ei nõustu), siis pikenes see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg

1 kolmanda lause kohaselt kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja,

pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Hankija ütles lepingu üles 14.05.2024 avaldusega, st 1,5

kuud pärast täiendava tähtaja andmist. Seega kui Biotööd OÜ oleks soovinud 18,67 hektarit ära teha,

oleks olnud selleks aega piisavalt ka juhul, kui töid oleks tehtud 3 töötajaga ja päevas oleks iga töötaja

suutnud teha 0,15-0,2 hektarit (nagu väidetakse vaidlustuses). Kuid Biotööd OÜ isegi ei üritanud

tegemata 18,67 hektariga alustada (millist asjaolu ta polegi eitanud);

8.4. Vaidlustuses heidetakse ette ka seda, et Biotööd OÜ saatis 04.04.2024 vastuse, milles selgitas, et

Biotööd OÜ polevat töid tegemiseks vastu võtnud ja hankija nõue on ekslik, hankija polevat

reageerinud ega saatnud ekspertiisi tegemiseks vajalikke algandmeid. Ka need etteheited (millega

hankija ei nõustu) ei ole asjakohased arvestades seda, et käesolevas vaidlustusmenetluses ei lahendata

varasema hankelepingut täitmisega seotud vaidlust. Siiski peab hankija vajalikuks märkida, et

Biotööd OÜ ei olnud tervelt aasta jooksul (mil 18,67 hektarit töid ootasid tegemist) esitanud hankijale

mingeid küsimusi, millest võis hankija järeldada, et Biotööd OÜ-le on kõik selge ja puuduvad

takistused tööde tegemiseks. Tööde tegemiseks takistuste puudumist kinnitab ka asjaolu, et ülejäänud

osas sai Biotööd OÜ lepingujärgsed tööd siiski teostatud. Seega on Biotööd OÜ 04.04.2024 vastuses

toodud etteheited lihtsalt otsitud ettekääne lepingu rikkumise põhjendamiseks;

8.5. Vaidlustuses väidetakse, et Biotööd OÜ olevat vaidlustanud lepingu lõpetamise põhjuseks

toodud nõudekirja. Hankijale jääb ebaselgeks, millisel viisil ja millises asutuses on Biotööd selle

vaidlustanud. Hankija kordab, et Biotööd OÜ ei ole pöördunud kohtusse lepingu kehtivuse

tuvastamise või lepingu täitmise nõudes (ega ka mitte mingis muus nõudes seoses võsasaetööde

töövõtulepinguga nr 3-2.5.3/1812/2021/36). Sellest saab järeldada, et Biotööd OÜ nõustus lepingu

ülesütlemisega ja lepingu ülesütlemise kehtivust tuleb käesolevas vaidlustusasjas eeldada;

5

8.6. Isegi kui lepingu ülesütlemine poleks olnud õiguspärane, siis on võsasaetööde töövõtuleping nr

3-2.5.3/1812/2021/36 RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks aluseks jätkuvalt seeläbi, et nimetatud lepingu

rikkumisega seonduvalt on hankija nõudnud Biotööd OÜ-lt leppetrahvi;

8.7. Vaidlustuses heidetakse ette ka seda, et hankija ei ole pea 9 kuu möödumisel asunud

teavituskirjas märgitud summat sisse nõudma. Hankija nõudis leppetrahvi 3 834 eurot, millest 1 800

eurot tasaarvestas tagatisrahast, seega jäi Biotööd OÜ-l tasuda 1 934 eurot, mille tasumist hankija

nõudis hiljemalt 29.05.2024 (vt vaidlustuse lisa nr 2.1). Hankija ei ole hetke seisuga kohtusse

pöördunud, kuid hankijal on selleks aega 3-aastase aegumistähtaja jooksul. Hetke seisuga kohtusse

mittepöördumine ei tähenda seda, et hankija leppetrahvi nõue oleks põhjendamatu. Hankija peab ka

arvestama sellega, et leppetrahvi nõude menetlemisega ei tohiks tekitada riigile suuremat kulu kui on

nõue ise. Leppetrahvi nõue 1 934 eurot on suhteliselt väike summa arvestades selle menetlemisega

kaasnevaid kulusid. Kohtupraktikas paraku ei mõisteta üldreeglina välja menetluskulusid suuremas

summas kui on hagi hind.

9. Vaidlustajad on väidavad, et RMK tegutseb huvide konfliktis. Vaidlustajad peavad selleks

olukorda, kus RMK õigus- ja hangete osakond otsustas ning koostas dokumendid nii Biotööd OÜ

lepingu ülesütlemise, trahvide määramise, kui ka hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Samuti

koordineerib RMK poolselt RMK õigus- ja hangete osakonna RMK ning Biotööd OÜ eraldiseisvat

kohtuvaidlust. Hankija ei näe siinkohal mingit huvide konflikti. Täiesti loomulik on olukord, kus

hankija õigus- ja hangete osakond korraldab vastavalt põhimäärusele riigihankeid ja tegeleb vastavalt

põhimäärusele ka lepingutest tekkinud vaidluste lahendamisega, sh nõustab selles teisi hankija

struktuuriüksuseid ja vajadusel esindab RMK-d kohtus. Sellega ei rikuta RHS § 3 punkti 1 ega punkti

4. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et hankeid korraldama ja lepingutest tulenevaid vaidlusi

lahendama peaksid erinevad struktuuriüksused.

10. Vaidlustajad väidavad, et Biotööd OÜ on edukalt täinud samalaadseid lepinguid hankijale

aastatel 2020-2024. Hankija seisukoht on selles osas järgnev:

10.1. Hankija sõlmis Biotööd OÜ-ga metsakasvatusteenuse töövõtulepingud ka 2020. ja 2024. aastate

kevadel (vt vaidlustuse lisad nr 6 – 10), kuid see ei tähenda, et Biotööd OÜ kõrvaldamine käesolevast

hankest oleks õigusvastane;

10.2. Biotööd OÜ kõrvaldamise aluseks olevad eeldused täitusid hiljem – võsasaetööde töövõtuleping

nr 3-2.5.3/1812/2021/36 öeldi üles ja leppetrahvi nõuti 14.05.2024 avaldusega (vt vaidlustuse lisa nr

2.1) ja võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/121 alusel nõuti leppetrahvi 20.05.2024

avaldusega (vt vaidlustuse lisa nr 13.2). Seega täitusid RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused

Biotööd OÜ suhtes alles 2024. aasta mais. Samas on vaidluse lisas nr 6 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba veebruaris 2020. a, vaidlustuse lisas nr 7 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba märtsis 2024. a, vaidlustuse lisas nr 8 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba märtsis 2020. a, vaidlustuse lisas nr 9 toodud metsakasvatusteenuse

raamleping sõlmitud juba märtsis 2024. a ja vaidlustuse lisas 10 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba veebruaris 2020. a. Seega viimati nimetatud viie lepingu sõlmimise ajal

ei olnud Biotööd OÜ veel rikkunud varasemalt sõlmitud hankelepingut selliselt, et see oleks öeldud

üles või selle alusel oleks kohaldatud leppetrahvi;

10.3. Tõepoolest on hankija põhjendanud Biotööd OÜ hankemenetlusest kõrvaldamist võsasaetööde

töövõtulepingute rikkumisega, kuid hankija on käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2 põhjendanud, miks

hankija ei pea Biotööd OÜ-d usaldusväärseks partneriks ka istutustööde teostamisel. Muuhulgas on

hankija märkinud: „Rikkumised viitavad sellele, et Biotööd OÜ ei suuda korraldada töid selliselt, et

6

tööd saaksid tähtaegselt teostatud või et tööd saaksid üldse teostatud. … Istutustööde korraldamine

vajab paremat organiseerimise võimekust kui raietööde korraldamine.“ Istutustööd on

ajakriitilisemad kui võsasaetööd. Taimede istutamisega tuleb alustada ja lõpetada loetud päevade

jooksul, et taim ei hukkuks enne istutamist ja töö teostamise tähtaegadest kinnipidamine on

ajakriitiline. Töövõtja poolne võimalik puudulik tööde korraldamine või tähtaegadest mitte

kinnipidamine võib tuua kaasa taimede kvaliteedi langemise, hukkumise ja tervikuna kahju, mis

sisaldab lisaks tööde teostamise kulule ka taimede hinda. Seega oleks Biotööd OÜ-ga hankelepingute

sõlmimisel risk, et temaga sõlmitud hankelepingud jäävad üldse täitmata. Hankija ei soovinud võtta

sellist riski. Samuti ei soovinud hankija võtta riski, et rikkumiste korral kohaldatavad leppetrahvid

jäävad tasumata. Biotööd OÜ on jätnud varasemate lepingute alusel kohaldatud leppetrahvid osaliselt

tasumata;

10.4. Hankija ei pea asjakohaseks vaidlustuse väidet, et hankija tunnistas vastavateks ja edukateks

Biotööd OÜ ainuomaniku teiste ettevõttete pakkumused 600+ tuhande taime osas samas hankes.

Biotööd OÜ varasemate lepingute rikkumisi ei saa üle kanda teistele ettevõtetele seetõttu, et nende

ainuomanik on sama. Teiste sama ainuomanikuga ettevõtete puhul ei ole RHS § 95 lg 4 p 8

kohaldamise eeldused täidetud, kuna juriidilised isikud on erinevad.

11. Vaidlustajad on väidavad, et RMK ja Biotööd OÜ kohtuvaidlus (kohtuasi nr 2-24-3670) näitab

võimalikku kallutatust, huvide konflikti ja võrdse kohtlemise puudumist. Hankija seisukoht on selles

osas järgnev:

11.1. Biotööd ja hankija vaheline kohtuvaidlus asjas nr 2-24-3670 ei tähenda, et hankijal oleks

keelatud kõrvaldada Biotööd OÜ-d hankemenetlusest. Biotööd OÜ kõrvaldamine ei anna hankijale

eeliseid asjas nr 2-24-3670. Vaidlustaja ei ole selgitanud mida selline „strateegiline samm“ annaks

hankijale asjas nr 2-24-3670;

11.2. Hankija eitab etteheiteid selle kohta nagu oleks RMK õigus- ja hangete osakonna juhataja

andnud hoiatuse Biotööd OÜ omanikule ning teda esindanud vandeadvokaadile, et kohtusse

pöördumise korral hakkab RMK selle eest kätte maksma. Hankija eesmärgiks ei ole Biotööd OÜ-le

kätte maksmine, vaid soovimatus võtta riski, et Biotööd OÜ-ga sõlmitavad hankelepingud jäävad

täitmata;

11.3. Üldsõnaline on vaidluse etteheide, et hankija on sarnases „Istutustööd Edela piirkonnas“

(viitenumber 287244) hankes 2025 aastal tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkujaid kelle mitmeid

võsasaetööde lepinguid on RMK lähiminevikus ennetähtaegselt lõpetanud ja kellele RMK on

seejuures trahvi teinud. Etteheite üldsõnalisuse tõttu ei ole aru saada, millistest konkreetsest

pakkujatest käib jutt. Seetõttu ei ole hankijal ka võimalik etteheitele vastata;

11.4. Üldsõnaline on vaidluse etteheide, et hankija on käesolevas hankes tunnistanud vastavaks

vähemalt ühe pakkuja, kelle võsasaetööde leping on varasemalt ennetähtaegselt lõpetatud või on teda

RMK võsasaetööde lepingu raames trahvinud, rikkudes sellega võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankija

märgib, et pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamine ei tähenda seda, et pakkuja suhtes puuduksid

hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Hankija rakendas nn pöördmenetlust, kuid osade pakkujate

(sh vaidlustajate) suhtes pidas menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt vajalikuks kontrollida

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni enne pakkumuste vastavaks tunnistamist. Hankija

võib, kuid ei pea tegelema pakkujate, kes ei osutu edukaks või kellel puudub perspektiiv osutuda

edukaks, kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisega. Võimalik, et tegu oli sellise pakkujaga.

Kuid etteheite üldsõnalisuse tõttu ei ole aru saada, millistest konkreetsetest pakkujast käib jutt ja

seetõttu ei ole hankijal ka võimalik täpsemalt etteheitele vastata.

7

12. Vaidlustajad väidavad, et hankija poolt määratud leppetrahvid olevat õigusvastased. Hankija

seisukoht on selles osas järgnev:

12.1. Leppetrahvi kohaldamine või mittekohaldamine ei sõltu sellest, kui suure osa moodustavad

tegemata jäetud tööd lepingute kogumahtudest. Hankija on kohaldanud leppetrahvi üksnes tegemata

jäetud tööde eest – võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 alusel 18,67 ha eest (vt

vaidlustuse lisa nr 2.1) ja võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/121 alusel 14,81 ha eest (vt

vaidlustuse lisa nr 13.2);

12.2. Hankija määras täiendava tähtaja ja isegi kui see oli ebamõistlikult lühike, siis oli Biotööd OÜ

võimalus tegemata tööd enne võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemist ära

teha ja etteheited hankija poolt lepingu mittetäitmise osas on üksnes otsitud ettekääne lepingu

rikkumise põhjendamiseks (vt põhjendusi eeltoodud p-des 8.3 ja 8.4);

12.3. Käesoleva vaidlustusmenetluse esemeks ei ole vaidlus leppetrahvide õiguspärasuse üle. Kui

Biotööd OÜ pidas leppetrahve õigusvastaseks, siis oleks ta pidanud pöörduma vaidluse

lahendamiseks maakohtusse. Hankijale teadaolevalt ei ole Biotööd OÜ seda teinud. Nii nagu

vaidlustuskomisjon ei saa lahendada vaidlust ülesütlemise kehtivusest (vt põhjendusi eeltoodud p-s

8.2), nii ei saa vaidlustuskomisjon lahendada vaidlust leppetrahvide kehtivusest.

13. Vaidlustajad on väidavad, et võsasaetööde lepingud ei ole samaväärsed istutustööde lepingutega.

Hankija on esitanud kaalutlused, miks ta ei saa pidada Biotööd OÜ-d usaldusväärseks partneriks ka

istutustööde teostamisel (vt kaalutlusi 14.02.2025 käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2 ja eeltoodud p-s

7). Asjakohasteks ei saa pidada vaidlustuses toodud väiteid selle kohta, et raietöölised peavad olema

sooritanud kutseeksami ja istutustöid võivad teostada kõik isikud suuremate piiranguteta alates 16

eluaastast. Biotööd OÜ puhul on probleem suutmatuses korraldada töid selliselt, et need saaksid

tehtud. Probleem ei olnud selles, et Biotööd OÜ oleks teostanud võsasaetöid ebakvaliteetselt, vaid

selles, et osaliselt jäid tööd üldse tegemata. Seega oli probleem Biotööd OÜ võimetuses tööde

tegemist organiseerida. Istutustööde korraldamine vajab paremat organiseerimise võimekust kui

raietööde korraldamine. Võsasaetööd ei ole nii ajakriitilised kui istutustööd. Valgustusraiete korral

on see veelgi paindlikum teatud juhtudel, ehk metsakasvatuslikult on valgustusraiete teostamist

võimalik planeerida pikemale perioodile kui istutust. Istutustustöödel tähendavad võimalikud

viivitused seda, et kogu taimede tarneahelas, sh taimede väljavõtmine taimlas ja seejärel transport

töövõtjale, ilmnevad samuti olulised tõrked. Samuti on oluline teostada istutustööd võimalikult

kiiresti, et taimede istutuseelne hoiustamine ja istutamine metsas ei jääks liiga hiljaks, vaid oleks

teostatud tähtaegselt. 90-95% taimedest istutatakse kevadel, milleks on sobilik aeg kevad-varasuvi,

üldjuhul kuni 6-nädalane periood.

14. Vaidlustajad heidavad ette Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote põhjendamatut

kõrvaldamist/mittekvalifitseerimist. Hankija märgib, et nimetatud vaidlustajad on jäetud

kvalifitseerimata. Hankija ei ole nende osas kontrollinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

puudumist ega teinud otsust nende hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seega saavad olla vaidluse

all üksnes nimetatud vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise otsused, mis sisalduvad käskkirja nr 1-

47.3254/3 p-des 3, 4 ja 5 ning põhjendused nimetatud käskkirja lisades 3, 4 ja 5. Vaidlustuses ei

väideta, et Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja/või OÜ Moscote suudaksid hankele kvalifitseeruda

ka juhul, kui ühispakkuja Biotööd OÜ kõrvaldamise otsus jääb kehtima. Seega eeldab OÜ Huki OÜ,

OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamine seda,

et Biotööd OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Kui

vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse Biotööd OÜ kõrvaldamise otsuse vaidlustamise osas

8

rahuldamata, siis tuleb jätta vaidlustus rahuldamata ka Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ

Moscote kvalifitseerimata jätmise otsuste vaidlustamise osas.

15. Vaidlustajate seadusega kaitstud huviks saab olla hankelepingute sõlmimine vaidlustajatega.

Vaidlustajate seadusega kaitstud huviks ei saa olla kellegi tõrjumine hankemenetlusest olukorras, kus

vaidlustajad ei saa hankelepingu sõlmimiseni jõuda seetõttu, et nad on hankemenetlusest kõrvaldatud

või jäetud kvalifitseerimata. Seega on vaidlustajatel kaebeõigus Tallinna Vangla pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele üksnes juhul, kui vaidlustus Biotööd OÜ kõrvaldamise

otsuste ning Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise otsuste osas

rahuldatakse. Kui vaidlustus jääb nimetatud otsuste osas rahuldamata, siis tuleb vaidlustus jätta

ainuüksi kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata Tallinna Vangla pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuste osas.

16. Vaidlustajad heidavad ette, et töid korraldab Tallinna Vangla töötaja, kes saab palka

riigieelarvelistest vahenditest, Tallinna Vanglal on konkurentsieelis ja Tallinna Vangla pakkumus on

põhjendamatult odav. Hankija seisukoht on selles osas järgnev:

16.1. Vaidlustusest ei selgu, kuidas toovad vaidlustaja väited kaasa Tallinna Vangla pakkumuse

mittevastavuse. Isegi kui eeldada vaidlustuses toodud väidete õigsust, siis ei too see kaasa Tallinna

Vangla pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasust. Tallinna Vangla pakkumus ei ole

vastuolus mitte ühegi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusega. RHS § 114 lg 2 kohaselt

lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Hankijal puudus alus Tallinna Vangla pakkumuse tagasilükkamiseks;

16.2. Tallinna Vangla pakkumuse maksumuse väidetav põhjendamatu odavus saab puudutada üksnes

tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasust. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija

leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud

selgitust. Kahtlus selles osas, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, peaks hankijal

tekkima juhul, kui pakkumuse maksumus on oluliselt madalam võrreldes riigihanke eeldatava

maksumusega. Tallinna Vangla pakkumuse puhul ei saanud hankijal sellist kahtlust tekkida, kuna:

16.2.1. Hankedokumendi p 4.5 teise lause kohaselt on hankija hinnangul selle hinnaraamistiku

koefitsiendi 1,000 tasemel istutusteenuste hind realistlik (teenuse osutamist võimaldav),

konkurentsivõimeline ja õiglane;

16.2.2 Tallinna Vangla pakkus hanke osas 2 hinnakoefitsienti 1,000 ja hanke osas 12 samuti

hinnakoefitsienti 1,000. Seega pakkus Tallinna Vangla täpselt seda hinda, mida hankija oli hanke

alusdokumentides pidanud realistlikuks (teenuse osutamist võimaldavaks);

16.2.3. Eeltoodud põhjustel ei saanud ega pidanudki hankijal tekkima kahtlust selles osas, et Tallinna

Vangla poolt pakutud hind võiks olla põhjendamatult madal;

16.2.4. Kuigi teiste pakkujate poolt pakutud hinnad jäävad reeglina hinnakoefitsiendi 1,2 lähedale

(veidi alla või veidi üle selle), siis ei ole ainuüksi 20% -line erinevus selline, mis tekitaks või oleks

pidanud tekitama kahtluse maksumuse põhjendamatuse osas või kohustaks maksumuse maksumust

kontrollima. Tegemist ei ole ehitustööde hankelepinguga, mistõttu RHS § 115 lg 2 ei kohaldu.

17. Vaidlustajad väidavad, et lepingu projekti kohaselt peab töövõtjal olema kindel nimekiri

töövahenditest ning sideteenuse olemasolu võimekus. Hankija selgitab, et:

9

17.1. Töövõtulepingu projekti p 10.1 kohaselt peab töövõtja omama töövahendeid: istutustorud ja

taimevakad, labidas, ämber, kindad jms. Tegemist on suhteliselt odavate ja osaliselt ühekordsete

töövahenditega, mille saab soetada eelnevalt või siis hankelepingu alusel makstava tasu arvelt neid

vajadusel juurde soetada. Tallinna Vangla omab ka varasemast ajast ettevõtlustulu, kuna on

riigihangete registri andmetel osalenud ja osutunud edukaks teiste hankijate poolt korraldatud

hangetes viitenumbritega 274404, 281221 ja 285119. Täpsemalt oskab seda kommenteerida Tallinna

Vangla, kes on kaasatud käesolevasse vaidlustusmenetlusse. Kuna hanke vastavustingimuste kohaselt

ei ole töövahendite olemasolu pakkumuse vastavuse tingimus, siis nende võimalik puudumine ei

saanud olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Samuti ei ole töövahendite olemasolu pakkujate

kvalifitseerimise tingimus;

17.2. Asjakohatu on vaidlustuses toodud etteheide RHS § 48 lg 4 p 6 rikkumise kohta – see säte ei

ole antud olukorras kuidagi asjakohane, kuna puudutab hankemenetluse korraldamist

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina juhul, kui kõik

pakkujad olid jäänud kvalifitseerimata varasemas avatud või piiratud hankemenetluses.

18. Vaidlustajad heidavad ette võimalikku riigiabi reeglite rikkumist Tallinna Vangla poolt.

Etteheidet riigiabi reeglite rikkumise kohta oskab kommenteerida Tallinna Vangla, kes on kaasatud

käesolevasse vaidlustusmenetlusse. Hankija märgib, et see ei ole Tallinna Vangla pakkumuse

vastavaks tunnistamise õiguspärasusega seonduv küsimus. Tallinna Vangla pakkumuse edukaks

tunnistamise õiguspärasusega seonduv küsimus oleks see üksnes juhul, kui Tallinna Vangla

pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal, kuid käesoleval juhul ei ole maksumus

põhjendamatult madal (vt põhjendusi eeltoodud p-s 16).

19. Vaidlustajad seavad kahtluse alla Tallinna Vangla võime täita töövõtulepingu nõudeid.

Hankelepingu p 10.21 kohaselt peab töövõtja omama taimede hoiustamise võimekust (taimede ladu)

metsakasvatuse piirkonna territooriumi sees. Taimede lao miinimumnõudeks on kuur, garaaž, telk

vms. Hankelepingu p 10.22 kohaselt peab töövõtja tagama taimede kastmise võimekuse taimede laos.

Hankija arvates ei eelda ka nende nõuete täitmine Tallinna Vangla poolt talle endale eraldatud

riigieelarveliste vahendite kulutamist. Nende kohustuste täitmisega seotud kulud saab kanda

hankelepingu alusel makstava tasu arvelt. Tallinna Vangla omab ka varasemast ajast ettevõtlustulu,

kuna on riigihangete registri andmetel osalenud ja osutunud edukaks teiste hankijate poolt korraldatud

hangetes viitenumbritega 274404, 281221 ja 285119. Samuti ei ole see Tallinna Vangla pakkumuse

vastavaks tunnistamise ega edukaks tunnistamisega seonduv küsimus. Hankija on kehtestanud

kvalifitseerimise tingimuse pakkujate majanduslikule ja finantsseisundile (nõude pakkuja netokäibe

osas). RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste

puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja

kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise

tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Hankija on 14.02.2025 käskkirjaga

nr 1.47.3254/4 kvalifitseerinud edukaks tunnistatud pakkujad, sh Tallinna Vangla. Vaidlustajad ei ole

Tallinna Vangla kvalifitseerimise otsust vaidlustanud.

20. Isegi kui vaidlustajatel on kaebeõigus Tallinna Vangla pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsustele, siis tuleks vaidlustus jätta selles osas rahuldamata eeltoodud p-des 16 – 19

toodud põhjendustel.

10

21. Vaidlustajad on esitanud vaidlustuse kokkuvõttes üldsõnalise etteheite Euroopa Liidu

hankedirektiivide rikkumise kohta, mida ei ole vaidlustuse ülejäänud osas mitte kuidagi sisustatud.

Vaidlustuskomisjon ei saa seda üldsõnalist etteheidet sisustada vaidlustajate eest ja hankijal ei ole

selle üldsõnalisuse tõttu võimalik etteheitele vastata.

22. Hankija saadab käesoleva vastuse digitaalselt allkirjastatuna vaidlustuskomisjoni e-posti

aadressile [email protected].

23. Hankija esitab käesoleva vastuse oma esindaja vahendusel. Vandeadvokaat Aarne Akerberg

kinnitab, et ta on Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja ja esitab vastava volikirja (lisa nr 1).

24. Hankija nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Aarne Akerberg

vandeadvokaat

Lisad:

1. Volikiri.

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected]

Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected]

Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee

Riigihangete Vaidlustuskomisjon

[email protected]

Tallinnas 5. märtsil 2025. a

HANKIJA VASTUS

Riigihanke number: 287798

Riigihanke nimetus: Istutustööd Kirde piirkonnas

Vaidlustajad:

Biotööd OÜ

registrikood 14836624

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

OÜ Moscote

registrikood 17149048

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

Hankeosakond OÜ

registrikood 16665925

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

Huki OÜ

registrikood 16665977

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õhu küla, Arvini, 88239

Vaidlustajate esindaja: juhatuse liige Hannes Kiipus

e-post [email protected]

Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus

registrikood 70004459

Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond

e-post [email protected]

Hankija esindaja:

vandeadvokaat Aarne Akerberg

Advokaadibüroo Lillo & Partnerid

menetluspost [email protected]

Kolmas isik: Tallinna Vangla

registrikood 70001113

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, 75322

Menetlustoiming: hankija vastus (RHS § 194 lg 5)

2

Hankija seisukoht: Hankija Riigimetsa Majandamise Keskus palub jätta

vaidlustuse rahuldamata RHS § 197 lg 1 p 4 alusel.

Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed

1. Hankija Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget

„Istutustööd Kirde piirkonnas“ (viitenumber 287798). Hanketeade avaldati riigihangete registris

05.12.2024. Hanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registris.

2. Hankemenetluses esitati 80 pakkumust, sealhulgas esitasid ühispakkumused Huki OÜ ja Biotööd

OÜ (hanke osades 1, 2 ja 3), Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ (hanke osades 6 ja 12) ning OÜ

Moscote ja Biotööd OÜ (hanke osades 13 ja 16), samuti Tallinna Vangla (hanke osades 2 ja 12).

Pakkumused ja pakkumuste avamisel teatavaks tehtud andmed on kättesaadavad riigihangete

registris.

3. Hankija 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-47.3254/3 tunnistati teiste hulgas vastavaks Tallinna Vangla

pakkumus, tunnistati hanke osades 12 ja 12 edukaks teiste hulgas Tallinna Vangla pakkumus,

kõrvaldati hanke osades 1, 2, 3, 6, 12, 13 ja 16 pakkumused esitanud pakkuja Biotööd OÜ, jäeti

kvalifitseerimata hanke osades 1, 2 ja 3 pakkumuse esitanud pakkuja Huki OÜ, jäeti kvalifitseerimata

hanke osades 6 ja 12 pakkumuse esitanud pakkuja Hankeosakond OÜ, jäeti kvalifitseerimata hanke

osades 13 ja 16 pakkumuse esitanud pakkuja OÜ Moscote,. Vastavad otsused sisalduvad käskkirja nr

1-47.3254/3 p-des 12.44, 13.2, 13.12, 2, 3, 4 ja 5. Vaidlustajate suhtes tehtud otsuste põhjendused

sisalduvad käskkirja nr 1-47.3254/3 lisades 2, 3, 4 ja 4. Nimetatud käskkiri ja lisad on kättesaadavad

riigihangete registris.

4. Biotööd OÜ, Hankeosakond OÜ, OÜ Moscote ja Huki OÜ (edaspidi vaidlustajad) on vaidlustanud

Tallinna Vangla pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsused, Biotööd OÜ

kõrvaldamise otsuse ning Huki OÜ, Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise

otsused. Hankija peab vaidlustust põhjendamatuks. Kuna vaidlustuse eesmärgiks ei saa olla kellegi

tõrjumine hankemenetluselt, siis käsitleb hankija kõigepealt Biotööd OÜ kõrvaldamise otsusega

seonduvat, seejärel Huki OÜ, Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise otsustega

seonduvat ning viimasena Tallinna Vangla pakkumuse vastaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise

otsustega seonduvat.

5. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või

pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi

tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud,

hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sama kõrvaldamise alus on toodud ka hanke

alusdokumentides (vt hanke alusdokumentide hulgas kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused – C 14. tingimus). Tegemist on diskretsioonilise ehk „mittekohustusliku“

kõrvaldamise alusega – hankijal on õigus pakkuja sellel alusel hankemenetlusest kõrvaldada, kuid

hankija ei pea pakkujat sellel alusel hankemenetlusest kõrvaldama. Nimetatud alusel pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamine on kaalutlusotsus.

6. Hankija kõrvaldas Biotööd OÜ hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ja vastavad põhjendused

on toodud käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2. Hankija tugines hankija ja Biotööd OÜ vahel varasemalt

sõlmitud võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 (vaidlustuse lisa nr 2) ja

võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/121 (vaidlustuse lisa nr 12) rikkumisele. RHS § 95 lg

4 p 8 kohaldamisel on kolm eeldust: 1) Esiteks peab pakkuja olema rikkunud eelnevalt sõlmitud

3

hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust; 2) Teiseks peab hankelepingut või hankelepinguid

olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) Kolmandaks peab rikkumise tulemusena olema lepingust

taganetud või leping üles öeldud või hinda alandatud või hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Nimetatud eeldused on antud juhul täidetud:

6.1. Biotööd OÜ on rikkunud võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ja

võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/2021/121 tulenevat olulist tingimust – kohustus teostada

raietööd oli lepingute kohaselt töövõtja põhikohustus. Vaidlustajad ei ole vaidlustanud asjaolu, et

kohustus teostada raietööd oli lepingute kohaselt Biotööd OÜ kui töövõtja põhikohustus ja see ei saa

olla mõistlikult vaidluse all;

6.2. Biotööd OÜ jättis võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/1812/2021/36 tulenevad raietööd

teostamata 18,67 hektaril ja võsasaetööde töövõtulepingust nr 3-2.5.3/2021/121 tulenevad raietööd

teostamata 14,81 hektaril. Ka hankija poolt antud täiendavad tähtajad ei andnud tulemust. Hankija

leiab, et lepingu rikkumise „olulisuse“ määratlemisel tuleb lähtuda VÕS § 116 lg-st 2. VÕS § 116 lg

2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg

2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS §

116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma

ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või

teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Hankija oli andnud täiendavad tähtajad, kuid

Biotööd OÜ ei täitnud kohustusi ka täiendavate tähtaegade jooksul – seega oli tegemist oluliste

rikkumistega sõltumata sellest kui suure osa lepingute mahtudest tegemata jäetud tööd moodustasid;

6.3. Hankija on võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 üles öelnud ning mõlema

lepingu alusel on hankija nõudnud Biotööd OÜ-lt leppetrahve.

7. Hankija on Biotööd OÜ kõrvaldamisel tuginenud kaalutlustele, et hankija jaoks on sõlmitavate

lepingu puhul oluline töövõtjapoolne usaldusväärsus ja suutlikus ettearvatavalt ja kindlalt lepingus

kohustusena võetud tööd nõuetekohaselt, sh tähtaegselt teostada. Biotööd OÜ puhul puudub hankijal

selline kindlus. Biotööd OÜ on rikkunud kahte varasemalt sõlmitud töövõtulepingut. Rikkumised

viitavad sellele, et Biotööd OÜ ei suuda korraldada töid selliselt, et tööd saaksid tähtaegselt teostatud

või et tööd saaksid üldse teostatud. Varasemate lepingute esemeks olid küll raietööd ja käesoleva

hanke esemeks on istutustööd, kui mõlemad on metsanduse valdkonna tööd. Suutmatus korraldada

raietöid annab hankijale alust arvata, et Biotööd OÜ ei suuda korraldada ka istutustöid. Istutustööde

korraldamine vajab paremat organiseerimise võimekust kui raietööde korraldamine. Hankija ei saa

pidada Biotööd OÜ-d usaldusväärseks partneriks metsanduse valdkonnas tööde teostamisel ja hankija

ei soovi käesoleva hanke tulemusena sõlmida istutustööde lepingut Biotööd OÜ-ga, sest hankija ei

taha võtta riski, et ka käesoleva hanke tulemusena sõlmitavad lepingud jäävad täitmata. Samuti ei

soovi hankija võtta riski, et rikkumiste korral kohaldatavad leppetrahvid jäävad tasumata. Biotööd

OÜ on jätnud varasemate lepingute alusel kohaldatud leppetrahvid osaliselt tasumata. Käesolevas

hankes on piisav konkurents, mistõttu ei põhjusta Biotööd OÜ kõrvaldamine hankija jaoks teenuste

saamatajäämist. Nimetatud kaalutlused on toodud käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2 ja nendest on

arusaadav, miks hankija otsustas Biotööd OÜ kõrvaldada (selle asemel, et jätta Biotööd OÜ

menetlusse ja sõlmida temaga hankeleping).

8. Vaidlustajad on väidavad, et lepingu ülesütlemine polevat olnud õiguspärane. Hankija seisukoht

on selles osas järgnev:

4

8.1. Hankija tegi 14.05.2024 avalduse (vaidlustuse lisa nr 2.1), milles muuhulgas avaldas, et ütleb

võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 tuginedes lepingu punktile 13.5 erakorraliselt

üles;

8.2. VAKO on varasemas praktikas asunud seisukohale: „Vaidlustuskomisjonil puudub pädevus

hinnata sõlmitud hankelepingu täitmise või lõpetamisega seotud asjaolusid. Järelikult ei saa

vaidlustuskomisjon anda hinnangut sellele, kas Töövõtulepingute ülesütlemine Hankija poolt oli

õiguspärane või mitte, rääkimata sellest, et vaidlustuskomisjon saaks otsustada, et Hankija poolsed

Töövõtulepingute ülesütlemisavaldused on kehtetud. Seega ei anna vaidlustuskomisjon käesolevas

otsuses mingit hinnangut sellele, kas RMK poolt Töövõtulepingute ülesütlemise põhjustena esitatud

asjaolud võisid lepingust või õigusaktidest (eeskätt VÕS) tulenevalt tuua kaasa lepingu ühepoolselt

ilma etteteatamise tähtajata ülesütlemise Hankija poolt. Lepingulised vaidlused, sealhulgas vaidlus

hankelepingu ülesütlemise üle, tuleb pooltel lahendada selleks ettenähtud korras.“ (vt VAKO

14.07.2020 otsuse p 12 vaidlustusasjas nr 122-20/223575). Sellest seisukohast lähtudes oleks Biotööd

OÜ pidanud pöörduma maakohtusse võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 kehtivuse

tuvastamise või täitmise nõudes. Biotööd OÜ ei ole vastava vaidluse lahendamiseks kohtusse

pöördunud (vähemalt puudub hankijal teave selle kohta, et Biotööd OÜ oleks kohtusse pöördunud).

Käesolevas vaidlustusasjas ei ole asjakohased vaidlustuse etteheited töövõtulepingu nr 3-

2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemise õiguspärasuse osas. Isegi juhul, kui vaidlustuskomisjon saaks

hinnata ülesütlemise õiguspärasust, siis on vaidlustuse vastavad etteheited põhjendamatud;

8.3. Vaidlustuses heidetakse ette seda, et hankija oli 01.04.2024 nõudekirjaga (vaidlustuse lisa nr 1)

andnud Biotööd OÜ-le ainult 4 päevase lisatähtaja 18,67 hektari töö tegemiseks, kuid Biotööd oleks

jõudnud 4 päevaga maksimaalselt teha 2,4 hektarit. Isegi kui pidada 4 päevast tähtaega ebamõistlikult

lühikeseks (millega hankija ei nõustu), siis pikenes see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg

1 kolmanda lause kohaselt kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja,

pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Hankija ütles lepingu üles 14.05.2024 avaldusega, st 1,5

kuud pärast täiendava tähtaja andmist. Seega kui Biotööd OÜ oleks soovinud 18,67 hektarit ära teha,

oleks olnud selleks aega piisavalt ka juhul, kui töid oleks tehtud 3 töötajaga ja päevas oleks iga töötaja

suutnud teha 0,15-0,2 hektarit (nagu väidetakse vaidlustuses). Kuid Biotööd OÜ isegi ei üritanud

tegemata 18,67 hektariga alustada (millist asjaolu ta polegi eitanud);

8.4. Vaidlustuses heidetakse ette ka seda, et Biotööd OÜ saatis 04.04.2024 vastuse, milles selgitas, et

Biotööd OÜ polevat töid tegemiseks vastu võtnud ja hankija nõue on ekslik, hankija polevat

reageerinud ega saatnud ekspertiisi tegemiseks vajalikke algandmeid. Ka need etteheited (millega

hankija ei nõustu) ei ole asjakohased arvestades seda, et käesolevas vaidlustusmenetluses ei lahendata

varasema hankelepingut täitmisega seotud vaidlust. Siiski peab hankija vajalikuks märkida, et

Biotööd OÜ ei olnud tervelt aasta jooksul (mil 18,67 hektarit töid ootasid tegemist) esitanud hankijale

mingeid küsimusi, millest võis hankija järeldada, et Biotööd OÜ-le on kõik selge ja puuduvad

takistused tööde tegemiseks. Tööde tegemiseks takistuste puudumist kinnitab ka asjaolu, et ülejäänud

osas sai Biotööd OÜ lepingujärgsed tööd siiski teostatud. Seega on Biotööd OÜ 04.04.2024 vastuses

toodud etteheited lihtsalt otsitud ettekääne lepingu rikkumise põhjendamiseks;

8.5. Vaidlustuses väidetakse, et Biotööd OÜ olevat vaidlustanud lepingu lõpetamise põhjuseks

toodud nõudekirja. Hankijale jääb ebaselgeks, millisel viisil ja millises asutuses on Biotööd selle

vaidlustanud. Hankija kordab, et Biotööd OÜ ei ole pöördunud kohtusse lepingu kehtivuse

tuvastamise või lepingu täitmise nõudes (ega ka mitte mingis muus nõudes seoses võsasaetööde

töövõtulepinguga nr 3-2.5.3/1812/2021/36). Sellest saab järeldada, et Biotööd OÜ nõustus lepingu

ülesütlemisega ja lepingu ülesütlemise kehtivust tuleb käesolevas vaidlustusasjas eeldada;

5

8.6. Isegi kui lepingu ülesütlemine poleks olnud õiguspärane, siis on võsasaetööde töövõtuleping nr

3-2.5.3/1812/2021/36 RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks aluseks jätkuvalt seeläbi, et nimetatud lepingu

rikkumisega seonduvalt on hankija nõudnud Biotööd OÜ-lt leppetrahvi;

8.7. Vaidlustuses heidetakse ette ka seda, et hankija ei ole pea 9 kuu möödumisel asunud

teavituskirjas märgitud summat sisse nõudma. Hankija nõudis leppetrahvi 3 834 eurot, millest 1 800

eurot tasaarvestas tagatisrahast, seega jäi Biotööd OÜ-l tasuda 1 934 eurot, mille tasumist hankija

nõudis hiljemalt 29.05.2024 (vt vaidlustuse lisa nr 2.1). Hankija ei ole hetke seisuga kohtusse

pöördunud, kuid hankijal on selleks aega 3-aastase aegumistähtaja jooksul. Hetke seisuga kohtusse

mittepöördumine ei tähenda seda, et hankija leppetrahvi nõue oleks põhjendamatu. Hankija peab ka

arvestama sellega, et leppetrahvi nõude menetlemisega ei tohiks tekitada riigile suuremat kulu kui on

nõue ise. Leppetrahvi nõue 1 934 eurot on suhteliselt väike summa arvestades selle menetlemisega

kaasnevaid kulusid. Kohtupraktikas paraku ei mõisteta üldreeglina välja menetluskulusid suuremas

summas kui on hagi hind.

9. Vaidlustajad on väidavad, et RMK tegutseb huvide konfliktis. Vaidlustajad peavad selleks

olukorda, kus RMK õigus- ja hangete osakond otsustas ning koostas dokumendid nii Biotööd OÜ

lepingu ülesütlemise, trahvide määramise, kui ka hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Samuti

koordineerib RMK poolselt RMK õigus- ja hangete osakonna RMK ning Biotööd OÜ eraldiseisvat

kohtuvaidlust. Hankija ei näe siinkohal mingit huvide konflikti. Täiesti loomulik on olukord, kus

hankija õigus- ja hangete osakond korraldab vastavalt põhimäärusele riigihankeid ja tegeleb vastavalt

põhimäärusele ka lepingutest tekkinud vaidluste lahendamisega, sh nõustab selles teisi hankija

struktuuriüksuseid ja vajadusel esindab RMK-d kohtus. Sellega ei rikuta RHS § 3 punkti 1 ega punkti

4. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et hankeid korraldama ja lepingutest tulenevaid vaidlusi

lahendama peaksid erinevad struktuuriüksused.

10. Vaidlustajad väidavad, et Biotööd OÜ on edukalt täinud samalaadseid lepinguid hankijale

aastatel 2020-2024. Hankija seisukoht on selles osas järgnev:

10.1. Hankija sõlmis Biotööd OÜ-ga metsakasvatusteenuse töövõtulepingud ka 2020. ja 2024. aastate

kevadel (vt vaidlustuse lisad nr 6 – 10), kuid see ei tähenda, et Biotööd OÜ kõrvaldamine käesolevast

hankest oleks õigusvastane;

10.2. Biotööd OÜ kõrvaldamise aluseks olevad eeldused täitusid hiljem – võsasaetööde töövõtuleping

nr 3-2.5.3/1812/2021/36 öeldi üles ja leppetrahvi nõuti 14.05.2024 avaldusega (vt vaidlustuse lisa nr

2.1) ja võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/121 alusel nõuti leppetrahvi 20.05.2024

avaldusega (vt vaidlustuse lisa nr 13.2). Seega täitusid RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused

Biotööd OÜ suhtes alles 2024. aasta mais. Samas on vaidluse lisas nr 6 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba veebruaris 2020. a, vaidlustuse lisas nr 7 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba märtsis 2024. a, vaidlustuse lisas nr 8 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba märtsis 2020. a, vaidlustuse lisas nr 9 toodud metsakasvatusteenuse

raamleping sõlmitud juba märtsis 2024. a ja vaidlustuse lisas 10 toodud metsakasvatusteenuse

töövõtuleping sõlmitud juba veebruaris 2020. a. Seega viimati nimetatud viie lepingu sõlmimise ajal

ei olnud Biotööd OÜ veel rikkunud varasemalt sõlmitud hankelepingut selliselt, et see oleks öeldud

üles või selle alusel oleks kohaldatud leppetrahvi;

10.3. Tõepoolest on hankija põhjendanud Biotööd OÜ hankemenetlusest kõrvaldamist võsasaetööde

töövõtulepingute rikkumisega, kuid hankija on käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2 põhjendanud, miks

hankija ei pea Biotööd OÜ-d usaldusväärseks partneriks ka istutustööde teostamisel. Muuhulgas on

hankija märkinud: „Rikkumised viitavad sellele, et Biotööd OÜ ei suuda korraldada töid selliselt, et

6

tööd saaksid tähtaegselt teostatud või et tööd saaksid üldse teostatud. … Istutustööde korraldamine

vajab paremat organiseerimise võimekust kui raietööde korraldamine.“ Istutustööd on

ajakriitilisemad kui võsasaetööd. Taimede istutamisega tuleb alustada ja lõpetada loetud päevade

jooksul, et taim ei hukkuks enne istutamist ja töö teostamise tähtaegadest kinnipidamine on

ajakriitiline. Töövõtja poolne võimalik puudulik tööde korraldamine või tähtaegadest mitte

kinnipidamine võib tuua kaasa taimede kvaliteedi langemise, hukkumise ja tervikuna kahju, mis

sisaldab lisaks tööde teostamise kulule ka taimede hinda. Seega oleks Biotööd OÜ-ga hankelepingute

sõlmimisel risk, et temaga sõlmitud hankelepingud jäävad üldse täitmata. Hankija ei soovinud võtta

sellist riski. Samuti ei soovinud hankija võtta riski, et rikkumiste korral kohaldatavad leppetrahvid

jäävad tasumata. Biotööd OÜ on jätnud varasemate lepingute alusel kohaldatud leppetrahvid osaliselt

tasumata;

10.4. Hankija ei pea asjakohaseks vaidlustuse väidet, et hankija tunnistas vastavateks ja edukateks

Biotööd OÜ ainuomaniku teiste ettevõttete pakkumused 600+ tuhande taime osas samas hankes.

Biotööd OÜ varasemate lepingute rikkumisi ei saa üle kanda teistele ettevõtetele seetõttu, et nende

ainuomanik on sama. Teiste sama ainuomanikuga ettevõtete puhul ei ole RHS § 95 lg 4 p 8

kohaldamise eeldused täidetud, kuna juriidilised isikud on erinevad.

11. Vaidlustajad on väidavad, et RMK ja Biotööd OÜ kohtuvaidlus (kohtuasi nr 2-24-3670) näitab

võimalikku kallutatust, huvide konflikti ja võrdse kohtlemise puudumist. Hankija seisukoht on selles

osas järgnev:

11.1. Biotööd ja hankija vaheline kohtuvaidlus asjas nr 2-24-3670 ei tähenda, et hankijal oleks

keelatud kõrvaldada Biotööd OÜ-d hankemenetlusest. Biotööd OÜ kõrvaldamine ei anna hankijale

eeliseid asjas nr 2-24-3670. Vaidlustaja ei ole selgitanud mida selline „strateegiline samm“ annaks

hankijale asjas nr 2-24-3670;

11.2. Hankija eitab etteheiteid selle kohta nagu oleks RMK õigus- ja hangete osakonna juhataja

andnud hoiatuse Biotööd OÜ omanikule ning teda esindanud vandeadvokaadile, et kohtusse

pöördumise korral hakkab RMK selle eest kätte maksma. Hankija eesmärgiks ei ole Biotööd OÜ-le

kätte maksmine, vaid soovimatus võtta riski, et Biotööd OÜ-ga sõlmitavad hankelepingud jäävad

täitmata;

11.3. Üldsõnaline on vaidluse etteheide, et hankija on sarnases „Istutustööd Edela piirkonnas“

(viitenumber 287244) hankes 2025 aastal tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkujaid kelle mitmeid

võsasaetööde lepinguid on RMK lähiminevikus ennetähtaegselt lõpetanud ja kellele RMK on

seejuures trahvi teinud. Etteheite üldsõnalisuse tõttu ei ole aru saada, millistest konkreetsest

pakkujatest käib jutt. Seetõttu ei ole hankijal ka võimalik etteheitele vastata;

11.4. Üldsõnaline on vaidluse etteheide, et hankija on käesolevas hankes tunnistanud vastavaks

vähemalt ühe pakkuja, kelle võsasaetööde leping on varasemalt ennetähtaegselt lõpetatud või on teda

RMK võsasaetööde lepingu raames trahvinud, rikkudes sellega võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankija

märgib, et pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamine ei tähenda seda, et pakkuja suhtes puuduksid

hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Hankija rakendas nn pöördmenetlust, kuid osade pakkujate

(sh vaidlustajate) suhtes pidas menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt vajalikuks kontrollida

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni enne pakkumuste vastavaks tunnistamist. Hankija

võib, kuid ei pea tegelema pakkujate, kes ei osutu edukaks või kellel puudub perspektiiv osutuda

edukaks, kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisega. Võimalik, et tegu oli sellise pakkujaga.

Kuid etteheite üldsõnalisuse tõttu ei ole aru saada, millistest konkreetsetest pakkujast käib jutt ja

seetõttu ei ole hankijal ka võimalik täpsemalt etteheitele vastata.

7

12. Vaidlustajad väidavad, et hankija poolt määratud leppetrahvid olevat õigusvastased. Hankija

seisukoht on selles osas järgnev:

12.1. Leppetrahvi kohaldamine või mittekohaldamine ei sõltu sellest, kui suure osa moodustavad

tegemata jäetud tööd lepingute kogumahtudest. Hankija on kohaldanud leppetrahvi üksnes tegemata

jäetud tööde eest – võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 alusel 18,67 ha eest (vt

vaidlustuse lisa nr 2.1) ja võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/121 alusel 14,81 ha eest (vt

vaidlustuse lisa nr 13.2);

12.2. Hankija määras täiendava tähtaja ja isegi kui see oli ebamõistlikult lühike, siis oli Biotööd OÜ

võimalus tegemata tööd enne võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemist ära

teha ja etteheited hankija poolt lepingu mittetäitmise osas on üksnes otsitud ettekääne lepingu

rikkumise põhjendamiseks (vt põhjendusi eeltoodud p-des 8.3 ja 8.4);

12.3. Käesoleva vaidlustusmenetluse esemeks ei ole vaidlus leppetrahvide õiguspärasuse üle. Kui

Biotööd OÜ pidas leppetrahve õigusvastaseks, siis oleks ta pidanud pöörduma vaidluse

lahendamiseks maakohtusse. Hankijale teadaolevalt ei ole Biotööd OÜ seda teinud. Nii nagu

vaidlustuskomisjon ei saa lahendada vaidlust ülesütlemise kehtivusest (vt põhjendusi eeltoodud p-s

8.2), nii ei saa vaidlustuskomisjon lahendada vaidlust leppetrahvide kehtivusest.

13. Vaidlustajad on väidavad, et võsasaetööde lepingud ei ole samaväärsed istutustööde lepingutega.

Hankija on esitanud kaalutlused, miks ta ei saa pidada Biotööd OÜ-d usaldusväärseks partneriks ka

istutustööde teostamisel (vt kaalutlusi 14.02.2025 käskkirja nr 1-47.3254/3 lisas 2 ja eeltoodud p-s

7). Asjakohasteks ei saa pidada vaidlustuses toodud väiteid selle kohta, et raietöölised peavad olema

sooritanud kutseeksami ja istutustöid võivad teostada kõik isikud suuremate piiranguteta alates 16

eluaastast. Biotööd OÜ puhul on probleem suutmatuses korraldada töid selliselt, et need saaksid

tehtud. Probleem ei olnud selles, et Biotööd OÜ oleks teostanud võsasaetöid ebakvaliteetselt, vaid

selles, et osaliselt jäid tööd üldse tegemata. Seega oli probleem Biotööd OÜ võimetuses tööde

tegemist organiseerida. Istutustööde korraldamine vajab paremat organiseerimise võimekust kui

raietööde korraldamine. Võsasaetööd ei ole nii ajakriitilised kui istutustööd. Valgustusraiete korral

on see veelgi paindlikum teatud juhtudel, ehk metsakasvatuslikult on valgustusraiete teostamist

võimalik planeerida pikemale perioodile kui istutust. Istutustustöödel tähendavad võimalikud

viivitused seda, et kogu taimede tarneahelas, sh taimede väljavõtmine taimlas ja seejärel transport

töövõtjale, ilmnevad samuti olulised tõrked. Samuti on oluline teostada istutustööd võimalikult

kiiresti, et taimede istutuseelne hoiustamine ja istutamine metsas ei jääks liiga hiljaks, vaid oleks

teostatud tähtaegselt. 90-95% taimedest istutatakse kevadel, milleks on sobilik aeg kevad-varasuvi,

üldjuhul kuni 6-nädalane periood.

14. Vaidlustajad heidavad ette Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote põhjendamatut

kõrvaldamist/mittekvalifitseerimist. Hankija märgib, et nimetatud vaidlustajad on jäetud

kvalifitseerimata. Hankija ei ole nende osas kontrollinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

puudumist ega teinud otsust nende hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seega saavad olla vaidluse

all üksnes nimetatud vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise otsused, mis sisalduvad käskkirja nr 1-

47.3254/3 p-des 3, 4 ja 5 ning põhjendused nimetatud käskkirja lisades 3, 4 ja 5. Vaidlustuses ei

väideta, et Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja/või OÜ Moscote suudaksid hankele kvalifitseeruda

ka juhul, kui ühispakkuja Biotööd OÜ kõrvaldamise otsus jääb kehtima. Seega eeldab OÜ Huki OÜ,

OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamine seda,

et Biotööd OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Kui

vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse Biotööd OÜ kõrvaldamise otsuse vaidlustamise osas

8

rahuldamata, siis tuleb jätta vaidlustus rahuldamata ka Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ

Moscote kvalifitseerimata jätmise otsuste vaidlustamise osas.

15. Vaidlustajate seadusega kaitstud huviks saab olla hankelepingute sõlmimine vaidlustajatega.

Vaidlustajate seadusega kaitstud huviks ei saa olla kellegi tõrjumine hankemenetlusest olukorras, kus

vaidlustajad ei saa hankelepingu sõlmimiseni jõuda seetõttu, et nad on hankemenetlusest kõrvaldatud

või jäetud kvalifitseerimata. Seega on vaidlustajatel kaebeõigus Tallinna Vangla pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele üksnes juhul, kui vaidlustus Biotööd OÜ kõrvaldamise

otsuste ning Huki OÜ, OÜ Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote kvalifitseerimata jätmise otsuste osas

rahuldatakse. Kui vaidlustus jääb nimetatud otsuste osas rahuldamata, siis tuleb vaidlustus jätta

ainuüksi kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata Tallinna Vangla pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuste osas.

16. Vaidlustajad heidavad ette, et töid korraldab Tallinna Vangla töötaja, kes saab palka

riigieelarvelistest vahenditest, Tallinna Vanglal on konkurentsieelis ja Tallinna Vangla pakkumus on

põhjendamatult odav. Hankija seisukoht on selles osas järgnev:

16.1. Vaidlustusest ei selgu, kuidas toovad vaidlustaja väited kaasa Tallinna Vangla pakkumuse

mittevastavuse. Isegi kui eeldada vaidlustuses toodud väidete õigsust, siis ei too see kaasa Tallinna

Vangla pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasust. Tallinna Vangla pakkumus ei ole

vastuolus mitte ühegi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusega. RHS § 114 lg 2 kohaselt

lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Hankijal puudus alus Tallinna Vangla pakkumuse tagasilükkamiseks;

16.2. Tallinna Vangla pakkumuse maksumuse väidetav põhjendamatu odavus saab puudutada üksnes

tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasust. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija

leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud

selgitust. Kahtlus selles osas, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, peaks hankijal

tekkima juhul, kui pakkumuse maksumus on oluliselt madalam võrreldes riigihanke eeldatava

maksumusega. Tallinna Vangla pakkumuse puhul ei saanud hankijal sellist kahtlust tekkida, kuna:

16.2.1. Hankedokumendi p 4.5 teise lause kohaselt on hankija hinnangul selle hinnaraamistiku

koefitsiendi 1,000 tasemel istutusteenuste hind realistlik (teenuse osutamist võimaldav),

konkurentsivõimeline ja õiglane;

16.2.2 Tallinna Vangla pakkus hanke osas 2 hinnakoefitsienti 1,000 ja hanke osas 12 samuti

hinnakoefitsienti 1,000. Seega pakkus Tallinna Vangla täpselt seda hinda, mida hankija oli hanke

alusdokumentides pidanud realistlikuks (teenuse osutamist võimaldavaks);

16.2.3. Eeltoodud põhjustel ei saanud ega pidanudki hankijal tekkima kahtlust selles osas, et Tallinna

Vangla poolt pakutud hind võiks olla põhjendamatult madal;

16.2.4. Kuigi teiste pakkujate poolt pakutud hinnad jäävad reeglina hinnakoefitsiendi 1,2 lähedale

(veidi alla või veidi üle selle), siis ei ole ainuüksi 20% -line erinevus selline, mis tekitaks või oleks

pidanud tekitama kahtluse maksumuse põhjendamatuse osas või kohustaks maksumuse maksumust

kontrollima. Tegemist ei ole ehitustööde hankelepinguga, mistõttu RHS § 115 lg 2 ei kohaldu.

17. Vaidlustajad väidavad, et lepingu projekti kohaselt peab töövõtjal olema kindel nimekiri

töövahenditest ning sideteenuse olemasolu võimekus. Hankija selgitab, et:

9

17.1. Töövõtulepingu projekti p 10.1 kohaselt peab töövõtja omama töövahendeid: istutustorud ja

taimevakad, labidas, ämber, kindad jms. Tegemist on suhteliselt odavate ja osaliselt ühekordsete

töövahenditega, mille saab soetada eelnevalt või siis hankelepingu alusel makstava tasu arvelt neid

vajadusel juurde soetada. Tallinna Vangla omab ka varasemast ajast ettevõtlustulu, kuna on

riigihangete registri andmetel osalenud ja osutunud edukaks teiste hankijate poolt korraldatud

hangetes viitenumbritega 274404, 281221 ja 285119. Täpsemalt oskab seda kommenteerida Tallinna

Vangla, kes on kaasatud käesolevasse vaidlustusmenetlusse. Kuna hanke vastavustingimuste kohaselt

ei ole töövahendite olemasolu pakkumuse vastavuse tingimus, siis nende võimalik puudumine ei

saanud olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Samuti ei ole töövahendite olemasolu pakkujate

kvalifitseerimise tingimus;

17.2. Asjakohatu on vaidlustuses toodud etteheide RHS § 48 lg 4 p 6 rikkumise kohta – see säte ei

ole antud olukorras kuidagi asjakohane, kuna puudutab hankemenetluse korraldamist

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina juhul, kui kõik

pakkujad olid jäänud kvalifitseerimata varasemas avatud või piiratud hankemenetluses.

18. Vaidlustajad heidavad ette võimalikku riigiabi reeglite rikkumist Tallinna Vangla poolt.

Etteheidet riigiabi reeglite rikkumise kohta oskab kommenteerida Tallinna Vangla, kes on kaasatud

käesolevasse vaidlustusmenetlusse. Hankija märgib, et see ei ole Tallinna Vangla pakkumuse

vastavaks tunnistamise õiguspärasusega seonduv küsimus. Tallinna Vangla pakkumuse edukaks

tunnistamise õiguspärasusega seonduv küsimus oleks see üksnes juhul, kui Tallinna Vangla

pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal, kuid käesoleval juhul ei ole maksumus

põhjendamatult madal (vt põhjendusi eeltoodud p-s 16).

19. Vaidlustajad seavad kahtluse alla Tallinna Vangla võime täita töövõtulepingu nõudeid.

Hankelepingu p 10.21 kohaselt peab töövõtja omama taimede hoiustamise võimekust (taimede ladu)

metsakasvatuse piirkonna territooriumi sees. Taimede lao miinimumnõudeks on kuur, garaaž, telk

vms. Hankelepingu p 10.22 kohaselt peab töövõtja tagama taimede kastmise võimekuse taimede laos.

Hankija arvates ei eelda ka nende nõuete täitmine Tallinna Vangla poolt talle endale eraldatud

riigieelarveliste vahendite kulutamist. Nende kohustuste täitmisega seotud kulud saab kanda

hankelepingu alusel makstava tasu arvelt. Tallinna Vangla omab ka varasemast ajast ettevõtlustulu,

kuna on riigihangete registri andmetel osalenud ja osutunud edukaks teiste hankijate poolt korraldatud

hangetes viitenumbritega 274404, 281221 ja 285119. Samuti ei ole see Tallinna Vangla pakkumuse

vastavaks tunnistamise ega edukaks tunnistamisega seonduv küsimus. Hankija on kehtestanud

kvalifitseerimise tingimuse pakkujate majanduslikule ja finantsseisundile (nõude pakkuja netokäibe

osas). RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste

puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja

kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise

tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Hankija on 14.02.2025 käskkirjaga

nr 1.47.3254/4 kvalifitseerinud edukaks tunnistatud pakkujad, sh Tallinna Vangla. Vaidlustajad ei ole

Tallinna Vangla kvalifitseerimise otsust vaidlustanud.

20. Isegi kui vaidlustajatel on kaebeõigus Tallinna Vangla pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsustele, siis tuleks vaidlustus jätta selles osas rahuldamata eeltoodud p-des 16 – 19

toodud põhjendustel.

10

21. Vaidlustajad on esitanud vaidlustuse kokkuvõttes üldsõnalise etteheite Euroopa Liidu

hankedirektiivide rikkumise kohta, mida ei ole vaidlustuse ülejäänud osas mitte kuidagi sisustatud.

Vaidlustuskomisjon ei saa seda üldsõnalist etteheidet sisustada vaidlustajate eest ja hankijal ei ole

selle üldsõnalisuse tõttu võimalik etteheitele vastata.

22. Hankija saadab käesoleva vastuse digitaalselt allkirjastatuna vaidlustuskomisjoni e-posti

aadressile [email protected].

23. Hankija esitab käesoleva vastuse oma esindaja vahendusel. Vandeadvokaat Aarne Akerberg

kinnitab, et ta on Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja ja esitab vastava volikirja (lisa nr 1).

24. Hankija nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Aarne Akerberg

vandeadvokaat

Lisad:

1. Volikiri.